esmaspäev, 29. oktoober 2012

Ayurveda alused

Ayurveda ennetav lähenemine
 
Tänapäeva meditsiini iseloomustab pigem “ebatervislik” kui “tervislik” suund. Põhijõupingutused on suunatud sellele, et ravida juba tekkinud ilmnenud haigusi. Ennetavad meetmed võetakse vaid viirus- ja allergiliste haiguste osas. Sellise ravimeetodi efektiivsus ei ole tihtipeale laitmatu – vaktsiinid on epideemiliste haiguste ennetamiseks sageli puudulikud. Peale selle viib sage ning ajuti õigustamatu vaktsineerimine harkelundi varase kärbumiseni ning immuunsuse vähenemiseni või autoimmuunsete haiguste tekkimiseni (bronhiaalastma, skleroos, reuma, polüartriit, suhkruhaigus, alalised nahapõletikud jt.)
 
Ayurveda keskendub hea tervise säilitamisele ja haiguste ennetamisele, mis on tema esmane põhieesmärk. Juba tekkinud haiguste ravi on täiendav, teine eesmärk. Lisaks dieedile ja võimlemisele antakse ajurveda meditsiinis teatavaid soovitusi järgida päeva- ja öörežiimi (vastavalt dinatsharya ja ratritsharya), eluviisi reegleid vastavalt aastaaegadele (ritutsharya), kuutsüklitele (tshandratsharya) ja kehaehitusele, samuti inimesele käitumisele ühiskonnas (atshararasayana). Kõik see hoiatab mitmesuguste tervisehäirete eest.
 
Naturopaatia kui ayurveda alus
 
Ayurvedateraapias kasutatakse üksnes looduslikke, naturaalseid vahendeid, see tähendab taimi, mineraalse ja loomseid tooteid. Eelistatakse taimi, mis on kasvanud loomulikes tingimustes või neid, mida küll kasvatakse vähese leviku ja kõrgendatud nõudluse tõttu, kuid ilma kunstlike lisandite kasutamiseta. Ayurveda ei kasuta keemiliselt sünteesitud ravimpreparaate ja polüvitamiine.
 
Loodustooted on täielikus vastavuses meie keha kudedega. Seepärast nad seedivad ja imenduvad organismis kergesti ning tagavad sellega nõutava mõju. Keemiliselt sünteesitud farmakoloogilised vahendid aitavad küll vähendada valu või alandada palavikku, kuid pikaajalised kasutamisel kahjustavad mitmesuguste kõrvaltoimete tõttu meie keha tähtsaid elundeid. Ayurvedateraapias kasutatavad looduslikud komponendid ei too mingit kahju, vaid tugevdavad inimorganismi siseelundeid, kuna neil on sarnane struktuur. Farmakoloogilised preparaadid vähendavad haiguse sümptome ehk patoloogia tagajärge, mitte põhjust. See viib omakorda haiguse kroonilisuseni.
 
Toit – see on ravim, aga ravim - toit
 
Ayurveda väidab, et toidu koostisosad ja ravimites sisalduvatel ainetel on peaaegu samased omadused. Ainus erinevus seisneb selles, et toidu juures on tähtsama rasa (keelel tuntav esmamaitse), ravimitel aga virya (energeetika – võime mõjuda peensoole apudotsiitidele, mis aktiviseerib katabolismiprotsesse). Seega võib toidu kasutada ravimina ja vastupidi. Seepärast saab ayurveda meditsiinis loomulikke looduslikke mürgivabu toniseerivaid vahendeid kasutada nii haigete kui tervete patsientide puhul. Haigeid saab nende abil ravida, tervete juures on need immuunsuse tõstmise ja organismi tugevdavaks vahendiks. Nagu ei tee toidu mõõdukas manustamine halba, ei tekita mõistlikult kasutatav ayurveda ravim tervel inimesel tüsistusi, vastupidi, tõstab toonust. Mõnda ayuveda retseptide osistest, näiteks kurkummi, musta pipart, ingverit ja köömneid, kasutame me igapäevatoidu valmistamisel. Inimesed kasutavad neid toitudes juba tuhandeid aastaid ning see tõestab näitlikult nende kahjutust.
 
Meditsiini holistiline kontseptsioon
 
Vaatamata kaasaja meditsiini tendentsidele olla kitsa spetsialiseerumisega ning ravida igat elundit eraldi arvestama nende süsteemsust organismi teiste elunditega, käsitleb ayrveda keha ühtse tervikuna. Keha erinevad osad on funktsionaalselt omavahel seotud. Kui haigus keskendub keha või elundi teatavasse piirkonda, uuritakse ja ravitakse nii seda kui organismi teisi osi. Näiteks on terve keha vältimatuks tingimuseks mao ja teiste seedeelundite normaalne töö. Bronhiaalastma, südamevaevuste, artriitide, allergiate ja nahahaiguste korral võib välja kirjutada lahtisteid. Tänapäeva uuringud on kinnitanud muistsete vaidyate inimestele tervikliku lähenemise kontseptsiooni, kuna 70% haiguste olemus on süsteemne.
 
Ayurveda soovib ravida patsienti, mitte haigust
 
Ayurveda kohaselt peab sobiva ravi määramiseks teadma mitte ainult haiguse sümptome, vaid ka patsiendi teisi erisusi: tema füüsilist (sharira-prakriti) ja vaimset (manasa-prakriti) loomust, kudede (shara) kvaliteeti, nende tihedust, tugevust (samhanana), keha ja tema elementide mõõte (pramana), tahtejõudu (sattwa), toitumise režiimi ja koostist (satmya) ning vanust (vayas). Seepärast võib kahele patsiendile, kes on samasugune haigus, määrata kaks täiesti erinevat ravikuuri. Ayurveda toonitab haigetesse individuaalset lähenemist (purusham purusham vikshya).
 
Ayurvedas kirjeldatakse mõningaid haigusi, millel on eriline nimetus: näiteks djvara (palavik) või radja-yakshma (tuberkuloos). Ayurveda tekstides on üksikasjalikult kirjeldatud nende ravimist lähtuvalt staadiumist, vaevuse raskusastmest ja patsiendi üldseisundist. Ei maksa arvata, et ajurveda suudab ravida ainult neid haigust ning teistest aimu ei ole. Kõiki muid “nimeta” haigusi võib ravida juhindudes “nimega” haiguste kirjelduste põhimõtetest, neid kirjeldusi näitlikult või näitena kasutades. Haigusi on lõpmatult, eksisteerib ju lõputu hulk neid esile kutsuvaid tegureid. Kõike pole vaja ja võimalik paberil kirjeldada. Ayurveda leiab: arst ei pea ennast vaevama haiguse nimetusega, vaja on kiiresti ravima asuda.
 
Pinnase seisund – seemnetele kõige olulisem
 
Paljude haiguste põhjusteks peab ayurveda nakkusi. Ehkki nad on palja silmaga nähtamatud, leidub muistsetes kaanonites kahekümne liigi pisikute ja parasiitide kirjeldus. Nendes kirjeldustes viidatakse sellelegi, et osa mikroobidest ei ole patogeensed (avaikarika). Ometi tuleb märkida, et ajurvedas loetakse haiguste tekke teiseks põhjuseks haigusttekitavaid mikroorganisme, esmapõhjus on aga kolm doshat – vatta, pitta ja kapha – disharmoonia (närviendokrinoloogilise süsteemi juhtimise kolm ühendavat põhimõtet). Viljaka pinnase korral kasvavad ja levivad sellesse külvatud seemned kiiresti. Kolme dosha tasakaalu rikkumised loovad just selle viljakas pinnase, mis soodustab inimorganismi mikroobide teket, arengut ja kiiret levikut, mis viibki lõpuks haiguseni. Kui doshad ja ja dhatu (koed) on tasakaalus, ei suuda ka tugevad mikroobid paljuneda ja haigust esile kutsuda. Vastupidi, nad hukkuvad peagi ebasoodsa pinnase ja neis puuduvate toitainete tõttu. Seepärast pööratakse ayurvedas põhitähelepanu mitte mikroobidevastasele võitlusele, vaid doshade tasakaalu toetamisele ja taastamisele. Lisaks arvatakse, et mikroorganismid provotseerivad haiguste arengut varasemates staadiumides, mis võimaldab vältida elundite ja kudede mitmesuguste patoloogiate pöördumatuid tagajärgi.
 
Immuunsussüsteemi normaliseerimine
 
Kui mikroorganismid on tugevamad rünnatavatest rakkudest, areneb välja haigus. Mikroobide hävitamiseks kasutatavad antibiootikumid on tugevatoimelised väga mürgised preparaadid, millega ravimisel tekivad nõrgestavad kõrvaltoimed, kahjustades oluliselt inimkeha terveid rakke. Ayurveda teraapia viib vastupidiselt dosha ja dhata tasakaalu ning soodustab vyadha-sahatva või vyadha-kshamatva (immuunsuse) teket, millel ajurveda kohaselt on kaks aspekti – vyadha-bala-virodhitva (vastupanu juba tekkinud haigusele) ja vyadha-ut-padaka-pratibandhatva (haiguse ennetamine). Immuunsuse arendamine mitte ainult ei kaitse patsient uue haigestumise eest, vaid tõstab organismi vastupanuvõimet tervikuna. Niiviisi tegutsedes toimib ayurveda teraapia pikkamööda, kuid loodetult ja väga kvaliteetselt. Ta toob patsiendile palju täiendavat kasu ilma kõrvatoimeteta. Paljud ayurveda preparaadid ei ole pelgalt immunostimulaatorid, aga toetavad ka immuunsussüsteemi homöostaasi (immunomodaalne mõju).
 
Diagnostika ja ravimise lihtsad meetodid
 
Lääne meditsiinis kasutatakse haiguste diagnoosimisel biokeemilisi ja keerukaid uuringuid. Ayurveda üldiselt neist ei lähtu. Ayurveda teraapias on kõige tähtsam arsti läbinägelikkus, tema intuitsioon, tähelepanelikkus ja kogemus. Arsti kasutatavad meetodid on lihtsalt, kättesaadavad ja ei nõua täiendavaid kulutusi. See on “viie peegli” meetod (diagnostika pulsi, keele, silmade, kõrvaaukude ja nahapinna alusel).
 
Efektiivseks raviks vajalike vahendite valik põhineb täielikult naturopaatial. Harilikult kasutatakse preparaate, mis on valmistatud taimede, kalade, kahepaiksete, ainuraksete, mineraalide ja metallide ohututest komponentidest. Ayurvedas ei kasutata mürgiseid või narkootilisi aineid – või siis väga minimaalselt.
 
Dietoloogia tähtsus
 
Ayurveda arvab, et haiguste täiuslikuks raviks ei piisa ravivahenditest, vaja on ka õiget toitumist. Sellest kirjutatakse üksikasjalikult muistsetes traktaatides ning vaidyad kasutavad neid oma tegevuste kavandamisel. “Kui patsient järgib vajalikku dieeti, ei ole tal ravi vaja, kui mitte – ei aita miski”, on ajurveda valem. Enamik ayurveda arste keeldub patsientide ravist, kui nad ei järgi vastavat toitumisrežiimi ja –iseloomu. Õige toitumise korral haigused ei teki, aga vale korral küll, vaatamata arstide sekkumisele. Sellepärast kohustavad ayurveda arstid haiguse igas staadiumis, järgneva taastusperioodi jooksul (tervise täielikul taastumisel) ja tervisehäirete tagajärgede kõrvaldamisel (mürgijääkide väljutamisel) järgima vastavat dieeti. Nagu vesi uuristab kivi, võivad toiduained keha tugevdada või nõrgestada. Ayurvedas arvestatakse nii toidu biokeemilisi kui energoteabelist mõju. Dieet ei ole piirang. Dieet on enda loomuse järgimine.
 
Kosmopoliitsus ja universaalsus
 
Ayurveda võimalustel puuduvad usulised, geograafilised, poliitilised või eetilised piirangud. Selle põhiprintsiipe võib kohaldada kõigi elusolendite juures sõltumata nende toitumisest, kliimast, tavadest ja kultuurist. Caraka on öelnud: “Tark vaatleb kogu universumi kui juhendajat. Ainult rumal peab seda vaenlaseks. Seepärast peab igaüks lähtuma talle vajalikust nõuandest (mis puudutab tervishoidu ja haiguste ravi) vaatamata sellele, kellelt on see tulnud, kas või vaenlaselt, ning seda järgima”. Mõnes riigis eksisteerivad usukeelud alkoholi või liha tarbimiseks, teistes keelatakse süüa sealiha või loomaliha. Kuid sellistes piirkondades, kus sellised piirangud puuduvad, tuleb inimestel teada nende toodete plusse ja miinuseid, sellepärast on neid klassikalistes ajurveda tekstides üksikasjalikult kirjeldatud. Erinevad on ka eri rahvaste pulmakombed. Sest kõik ei saa ega pea olema brahmatsharid (järgima ranget sugulist kasinust). Ilmalike inimeste jaoks kirjeldatakse ajurveda tekstides meetodeid, kuidas sugulisest läbikäimisest ülimat rahuldust saada. Tänu oma universaalsusele, inimsõbralikkusele ja absoluutsele praktilisusele levis ajurveda paljudesse maailma riikidesse, ületades kõik geograafilised, poliitilised, etnilised ja usulised piirid.
 
Ayurveda on üks vedade osi (anga). Veda mantratel ei ole kindlat koostajat (apaurusheya). Mantrad kui kosmiliste vibratsioonide mitmesuguste kujude ilming avanesid pühameestele sügava meditatsiooni ajal (samadha). Vedasid tunnistati ja süstematiseeriti ammu enne aarialaste Kagu-Aasiasse tulekut. Pärimuste kohaselt rändasid nad Indiasse põhja poolt. Järelikult eksisteeris ayurveda kui üks veda osadest juba enne aarialaste asumist India aladele. Kõikidel aegadel -- nii enne asustamist kui selle ajal ja järel – hoolitses see inimeste tervise eest, kuna see hõlmab kõigi kohalike tavade ja ravimtaimede kirjeldusi. Praegu, mitme aastatuhande möödudes on see ununenud; kuid nii eurooplastel kui hindudel kui teistes paikadel elavatel inimestel on õigus ühisele pärandile – ayurvedale. Teadlaste kohus on kasutada seda tarkuse allikat ning suunata sajanditepikkused teadmised kõigi elusolendite hüvanguks, nende tervise hoidmiseks, haiguste raviks ja ennetuseks.
 
Tervise psühhosomaatiline kontseptsioon
 
Ayurveda ei eristu vaid keha ravimise tervikkäsitluse ja kehaosade funktsionaalse ühtsuse õpetamise poolest; ta arvestab ka keha ja hinge tihedat vastasmõju. Psüühilised tegurid mõjuvad vahetult mitmesuguste kehaosade toimimisele ja vastupidi. Jumalavallatus ja vaimne künism (pradjna-paradha), meeleelundite alaväärtuslik kontakt objektidega (asatmyendriartha-samyoga) ning looduse ja aja ebasoodus mõju (kala-parinama) – kõik need tegurid on seotud füüsiliste ja psüühiliste häirete tekkimisega. Teisest küljest viivad õige tunnetus, soodsad välisolud, normaalne tundeelundite töö ja nende kvaliteetne vastastoime välisilma objektidega füüsilise ja hingelise tervise saavutamiseni. Selline psühhosomaatiline lähenemine võimaldab ayurvedal ette kirjutada teatavaid käitumisnorme nii tervise säilitamiseks kui haiguste ravimiseks. Tervisliku seisundi ja haiguste iseloomu hindamisel tuleb arvestada nii inimese keha ja mõistust kui tema hinge psühholoogist ehitust. Ayurveda kohaselt ei saa patust inimest terveks pidada, sest terve inimene ei tee sündsusetuid tegusid. Just seepärast kirjeldab ayurveda mitmesuguseid meetodeid, kõikvõimalikke vaimseid tegevusi, usulisi kombeid ja rituaale, mis soodustavad vaimset tervenemist ja kasvamist. Ayurveda viitab usuliste tegevuse olulisusele, ehkki ilmtingimata mitte teatava tava raames.
 
Makrokosmose ja mikrokosmose vastasmõju
 
Ayurveda kohaselt on isiksus (mikrokosmos) universumi (makrokosmose) tilluke koopia. Inimeses leiduvad universumi kõik aspektid ning seepärast mõjutab väliskeskkonna iga muutus tema keha, mõistust ja hinge. Inimese tegevus, mis avaldub füüsilise keha, sõnade, tunnete ja mõtete kaudu, mõjutab omakorda positiivselt või negatiivselt ümbritsevat keskkonda. Ayurveda väitel puhastavad terve keha, õiged mõtted, heasoovlikud sõnad ja usulised tegevused ümbritsevat atmosfääri ja vabastavad selle füüsilistest, keemilistest, energoteabelisest ja muust saastast, samuti ka negatiivsetest vaimsetest vibratsioonidest.
 
Usuliste tekstide kõik sõnad on mantrad, sest neid on pühitsenud mõttetargad, prohvetid ja mitmesuguste religioonide kuulutajad. Konkreetsele ettekirjutustele vastavate mantrate esitamine avaldab mõju mitte üksnes inimest ja tema ümbritsevat keskkonda, vaid ka kogu universumit (makrokosmost). Nende abil võib õppida kosmilist energiat valitsema ja seda elusolendite huvides kasutama.
 
Hinge evolutsiooni seadus
 
Ayurveda vääramatu alus on ümberkehastumise seadus, teadmised möödunud ja tulevaste elude järjekorra olemasolust. See ahel katkeb, kui inimene saavutab vabanemise. Möödunud elu head ja halvad teod määravad praeguse elu tekkimise tingimused. Selliste tegude järelmid tekitavad karma või daiva. Möödunud elu halb karma on paljude haiguste põhjus ning on seotud mitme negatiivse stereotüübi mõjuga inimesele. Sellised patoloogiaviisid ei allu tavaliste ravivahenditega ravimisele. Karmahaigusi saab ravida teadlikkusega ja patukalduvuste ületamisega õigluse, vaimsete tegevuste ja usuliste rituaalide täitmise kaudu. Karma on hinge jäljend (samskara). Halb karma tekitab isiksuse madalaid kalduvusi. Selle tagajärjel rändab hing, mida koormavad radjas ja tamas (kire ja harimatuse guni) ning neli peent elementi (bhuta), viljastumise ajal tulevase ema rüppe. Niimoodi kandub samskara ehk hinge jäljend uude kehasse. Kui loode saab täieliku hinge, hakkab ta mõjutama ema hinge ning naisel tekivad mitmesugused, ajuti ebaloomulikud ja tavatud soovid. Sellised psüühilised muutused võivad säilida isegi pärast lapse sündi ning ema iseloomus ilmnevad uued, varem ilmnemata omadused. Isiksus hakkab ise peegeldama möödunud elu iseloomu ja suundumusi. Seepärast viitab ayurveda sellele, et käesolevas elus tehtud head teod on tulevase elu õnne ja õitsengu pant.
 
 

laupäev, 27. oktoober 2012

Ayurveda definitsioon ja päritolu

        Väljend Ayurveda on kombinatsioon kahest sanskritikeelsest sõnast AAYUS ja VEDA. AAYUS tähendab elu ja VEDA tähendab teaduslikke teadmisi. Nii tähendab termin Ayurveda – ELU TEADUST. 

Sanskristikeelne tüvi AAYUS on ingl. keeles sama, mis IN (ETI) = to go e. minema/liikuma. Siin väljendub elu dünaamiline loomus.Sanskristikeelne tüvi VEDA on VID= to know, to get e. teadma/omandama. Tänapäeval mõistetakse seda teaduse sünonüümina.

_________________________________

Ayurveda definitsioon

1.
 Ayurveda on elu teadus


2. Ayurveda on teadus, mis nõustab meid selles, kuidas (säilitada) kaitsta elu.


3. Järgmised definitsioonid on
antud Acharya Charakas http://en.wikipedia.org/wiki/Charaka (1000 E.M.A.). Ayurveda on teadus, mis ühendab nelja erinevat elu vormi, tervislikke ja mittetervislikke asju elus, elu mõõde ja elu ise. (4 tüüpi elus on: 1. edukas elu 2. mitteedukas elu 3. õnnelik elu ja 4. mitteõnnelik elu) edukas ehk tervislik elu on sotsiaalselt heakskiidetud. Mitte-edukas elu ei ole sotsiaalset heakskiitu väärt. Õnnelik elu on meeldiv inimesele endale. Mitte-õnnelik elu on kannatus inimesele endale, kes seda elab. Ayurveda eesmärgid on edukas ja õnnelik elu pika eluea jooksul.

4. Ayurveda on teadus, mille kaudu inimene teab ja saavutab elu. Ayuveda on teadus, mis jagab  juhiseid, mis on elu poolt ja vastu, haiguste patoloogiat ja ravimist. 


5. Ayurveda selgitab kogu elamise tee, kaasates mitte ainult füüsilisi ja psüühilisi aspekte vaid ka filosoofilist, eetilist ja moraalset eluviisi ühelt poolt, ning individuaalset & universaalset tervist teiselt poolt. Selline universaalne ja holistiline kontseptsioon tervisest on Ayurveda annetus maailmale. Ayurveda on Indiast pärit holistiline meditsiinisüsteem, kus arvestatakse igaühe individuaalsusega. Ayurveda eesmärk on pakkuda toitumis- ja elustiilialaseid juhiseid, nii et terved inimesed püsiksid tervena ning terviseprobleemidega inimestel õnnestuks tervist parandada.


LÜHIDALT arvestab ayurveda inimese kui tervikuga, mis hõlmab keha, tundeid, hinge ja meelt. Ayurveda õpetab inimkonnale, kuidas:

        1. Kaitsta tervist (Sukha Ayu – terve ja õnnelik elu)
        2. Vältida terviseprobleeme ja neid ravida (Dukha Ayu – haigustega ja õnnetu elu)
        3. Soodustada positiivset mõtlemist (Hita Ayu – produktiivne ja positiivne elu)
        4. Vältida haigusi tulvil sihitut elu (Ahita Ayu – tee, mis viib raisatud või tähenduseta eluni)

Ayurveda võib jagada kaheksaks meditsiiniharuks:

        Kaya chikita – sisehaigused
        Shalakya tantra – oftalmoloogia ja nina-kõrva-kurguhaigused
        Shalya tantra – kirurgia
        Agada tantra – toksikolooga
        Rasayana chikitsa – noorendamine ja geriaatria
        Vajeekaran – viljakus ja suguelundite haigused
        Kumarya bhyatrya – pediaatria
        Bhuta tantra – psühholooga ja psühhiaatria

Ayurveda ravi võib jagada järgnevalt:

        Shamana Therapy – haiguste ja nende sümptomite leevendamiseks suukaudsete ravimite manustamine.
        Shodhana Therapy – haiguste elimineerimine selliste organismi puhastamisteraapiatega nagu näiteks Pancha
        karma.
        Pathya Vyavastha – dieetravi, kus teatud asjad on keelatud, teatud asju tuleb süüa.
        Nidan Parivarjan – haigust põhjustavate ja seda raskendavate faktorite vältimine, kaasa arvatud elustiili
        muutmine.
        Satvavajaya – psühhoteraapia, meelte tasakaalustamine.
        Rasayana therapy – immuunmodulaatorite ja ravimite kasutamine

 Ayurveda päritolu

Ayurveda kohta leiab ajaloolisi tõendeid vanadest hinduismi pühakirjadest vedadest. Rig Vedas mainiti üle 60 preparaadi, mida võis kasutada erinevate tervisehädade leevendamiseks või neist vabanemiseks. Rig Veda pandi kirja rohkem kui 6000 aasta eest, kuid Ayurveda teadmised on tegelikult veelgi vanemad.

Me kõik oleme looduse osa. Nii nagu loomad ja taimed elavad loodusega harmoonias ja kasutavad tervise ja tasakaalu loomiseks loodusseadusi, allume ka meie samadele põhimõtetele. Seega võib öelda, et Ayurveda on süsteem, mis aitab loodusseadusi kasutades säilitada tervist ja jõuda tagasi oma tõelise mina ja tasakaalu juurde. Põhimõtteliselt on Ayurveda eksisteerinud aegade algusest saadik, kuna meid on ju alati juhtinud loodusseadused.

Keha, vaim ja meeled

Reeglina samastume oma füüsilise kehaga, kuid tegelikult oleme enamat. Meie füüsilise struktuuri aluspõhjaks on vaim, mis mitte üksnes ei kontrolli meie mõtete protsessi, vaid aitab ka teostada selliseid igapäevaseid tegevusi, nagu hingamine, vereringe, seedimine ja jääkainete väljutamine. Keha ja vaim toimivad meie füsioloogiat reguleerides käsikäes. Selleks, et vaim saaks korralikult keha toetada, kasutame informatsioonikogujatena meeli. Võib öelda nii, et vaim on arvuti ja meeled on sellesse sisestatud andmed. Haistmismeel ja maitsmismeel toetavad seedeprotsessi. Kui meel registreerib teatud toidu sisenemise seedetrakti, paneb see keha seedimiseks vajalikke ensüüme eritama. Kui aga oleme kurnanud maitsemeele ära, süües näiteks liiga palju magusat, võib juhtuda, et meele võime magusa maitset tajuda osutub kahjustatuks, mille tulemusena on organismil raskem magusaid toiduaineid seedida. Meelte selguse säilitamisel on ääretult oluline roll keha ja vaimu funktsioonide terviklikkuse säilitamisel ning selles, et püsiksime tervete ja õnnelikena.

Hing

Ayurveda kannab hoolt ka selle eest, et enne keha ja vaimu abil füüsilises vormis eksisteerimist eksisteeriksime ka hingelises vormis. Vanad India prohvetid uskusid, et inimene koosneb teatud energeetilisest põhiolemusest. Nad olid arvamusel, et aegade jooksul oleme erinevates füüsilistes kehades, kuid meie põhiolemus või hing püsib muutumatuna. Seda kontseptsiooni aitab ilmestada surmahetkel aset leidev. Kui inimene läheneb hetkele, mil ta lahkub oma füüsilisest kehast, lakkavad paljud ta soovid ja ihad eksisteerimast. Kuna hing ei samastu enam kehaga, muutub tähtsusetuks soov süüa või teha midagi sellist, mis varem pakkus suurt rõõmu ja rahuldust. On leidnud dokumenteerimist faktid, kus on kogetud tunnet, nagu olduks „väljaspool keha“.

Need on kõigest mõned näited selle kohta, kuidas koosneme neist ülaltoodud neljast komponendist, mida nimetame eluks.

Kokkuvõte

"Kehas olev intelligentsus kujutab endast looduse ülimat geniaalsust. Ta peegeldab kosmose tarkust", on öeldud vanades veedade värsiridades. See geniaalsus asub meis, on meie siseolemus ja seda ei saa olematuks teha. 

Arusaam, et me kõik oleme ainulaadsed, võimaldab Ayurvedal käsitleda mitte üksnes spetsiifilisi terviseprobleeme, vaid pakkuda ka selgitust selle kohta, miks üks inimene reageerib ühtemoodi, teine teistmoodi.


neljapäev, 25. oktoober 2012

Huang Di Nei Jing

        Selle raamatu autorsus omistatakse legendaarsele valitsejale Huang Di'le http://en.wikipedia.org/wiki/Yellow_Emperor (2696-2598 e.m.a.), See "Kollase imperaatori sisemeditsiini klassik" on Vana-Hiina meditsiini baastekst, mis käsitleb süsteemselt enamikku tolleaegses meditsiinis esindatud teemasid, teadmiste, ravi ja diagnostika valdkondi. Huang Di Nei Jing http://en.wikipedia.org/wiki/Huangdi_Neijing  jaguneb kaheks osaks ning koosneb 81 peatükist, milles on ära toodud küsimuste-vastuste vormis kahekõne Kollase Imperaatori ja tema ministrite vahel. Esimeses tekstidest nimega Suwen sisaldub teoreetiline baas Hiina meditsiini, diagnostika ja ravi kohta. Teises tekstis pealkirjaga Lingshu koosneb suuresti teadmistest nõelravi teemadel.
 
Raamatu täpne koostamisaeg ei ole teada, kuid võitlevate riikide ajastul 475 - 221 e.m.a., oli tekst juba olemas. 
 
Järgneva teksti aluseks on B. Vinogradski (1996), Ilza Veith'i (1949) ja Maoshing Ni (1995) tõlked. Sulgudes on selgitused, täpsustused või tõlkevariandid. Paljude peatükkide tõlge on kärbitud kujul.
 
____________________________________
 
Esimene peatükk: Ürgsest Taevaset Tõest 
 
Vanasti elas Kollane Imperaator Huang Di, kes juba sündides oli tugeva vaimu ja imepäraste võimetega. Ta hakkas rääkima sülelapsena, lapseeas oli tal terane taip, noorukipõlves paistis silma läbinägelikkusega ja täiskasvanult küündis Taevani. Ükskord pöördus ta oma nõuandja poole:
 
Olen kuulnud, et vanasti elasid inimesed 120 eluaastani, kuid nende liigutused jäid endiselt osavateks ja paindlikeks. Nüüd on inimesed juba 50 aastaselt vanadusest nõdraks jäänud. Millest see tuleb, kas aeg on kehvem või on inimesed mingi võime ära kaotanud?" 

Qi Bo vastas: Vanasti inimesed tundsid tõelist kulgu (elasid Dao'ga kooskõlas). Nad pidasid kõikjal silmas yin ja yang tasakaalu, nende tunded ja mõistus olid harmoonias, nad sõid ja jõid korrapäraselt, töötasid ja puhkasid korrapäraselt. Oma tööd tegid nad rumalusteta ja tühipalja askeldamiseta. Selle tulemusena olid neil keha ja vaim harmoonias. Seetõttu elasid inimesed kõik neile Taeva poolt antud eluaastad tervetena ja lahkusid siit ilmast alles peale sajandat eluaastat.

Nüüd on inimesed oma eluviisi muutnud. Veini juuakse nagu vett, andutakse laostavale tegevusele. Kirgedega kurnatakse välja eluessents (jing) ja energia - qi ammendub. Inimestel pole tarkust, kuidas säilitada oma energiat ja elujõudu. Otsides meelelist erutust ja hetkelist naudingut hüljatakse Universumi loomulik rütm ja kord. Eluviis, toitumine ja uni jäävad korrastamata. Seetõttu pole imekspandav, et 50-aastaselt on väljanägemine kui raugal ja peatselt järgneb surm. 

Muistsed targad õpetasid, et on vaja ennast kaitsta haigusi põhjustavate tegurite (zei feng) eest. Hingelisel tasemel tuleb säilitada rahu ja vältida liigseid soove ja fantaasiaid, tunnetada ja säilitada meele loomulik puhtus ja selgus. Kui keha energiad (täieliku hingelise rahu seisundis) liiguvad ühtlaselt ja vabalt ning meel pole laiali pillutatud, vaid koondatud ja keskendatud, saab haigestumist vältida. Siis liigub eluhingus (qi) kuulekalt kooskõlas aastaaegade rütmiga, eluessents (jing) ja eluvaim (shen) aga püsivad keha sisemuses. Kust siis saaksidki haigused tekkida? Niiviisi treenitakse tahet ja piiratakse soove. Süda rahuneb, hirmud kaovad. Kuigi keha koormatakse, ei tunta väsimust. Eluhingus muutub kuulekaks, keha järeleandlikuks. Kõik järgivad oma kulgu ja saavutavad selle, mille poole püüdlesid. Seetõttu inimesed armastavad sööki, mida söövad, kannavad rõõmuga oma riideid ja tunnevad rõõmu olemasolevatest kommetest. Kõrgemalseisjad ja alamad ei kadesta teineteist. Need on lihtsad inimesed, kes ei karda asjade maailma, nende südamerahu ei suuda häirida kõlvatud ahvatlused. Maitsed ja soovid ei varjuta nende silmi. Nad ei hinda teadmist, mõistmist ja arusaamist. Nad ei karda asjade maailma ja seetõttu ei kaldu õigelt teelt kõrvale. Niiviisi võib elada saja aastani, kuid jätkata liikumist ja töötamist nõtkelt nagu varemgi. Sedaviisi jääb nende vaim tugevaks.

Teine peatükk: Oskus elada aastaaegade hingusega kooskõlas 

Huang Di ütles: Kolmel kevadkuul elustub kõik looduses. See on taassünni aeg, kus ka Taevas ja Maa sünnivad uuesti. Kasulik on hilja magama heita ja tõusta koidikul. Peale ärkamist minna õue ja jalutada rahulikult sasipäi (kammimata juustega), et keha saaks värsket ergutavat energiat. Kevadel tuleb anda elu, mitte tappa, tuleb kinkida, mitte võtta, tuleb kiita, mitte karistada - selliselt käitudes oleme kooskõlas kevade hingusega. Kasuks on sage harjutamine ja avarate parajate riiete kandmine. Sobivad on kõõluseid ja lihaseid lõdvestavad venitusharjutused. Hea on arendada meelerahu, sest kevad (puu) on maksa aeg ning viha, frustratsioon, depressioon, kurbus või mistahes liigne emotsioon võivad kahjustada maksa. Kui kevadel ei järgita seda loomulikku korda, võib suvel tekkida haigus külmast.

Kolm suvekuud on õitsengu aeg. Siis on rohkesti päikesepaistet ja vihma. Taeva hingus laskub alla ja Maa hingus tõuseb üles, seetõttu Taeva ja Maa hingus ühinevad. Nii saavad lugematud olendid õide puhkeda ja ohtralt vilja kanda. Suvel tuleb tõusta varakult ja minna hilja voodi. Mitte viibida kaua kuuma päikese käes. Vältida vihastumist ja ärritatust ning olla kehaliselt aktiivne, siis kehapoorid ei sulgu ja energia ei seisku. Võrreldes teiste aastaaegadega, võib suvel lubada rohkem seksuaalsust, kuid hoiduda liialdustest. Meeleolu olgu õnnelik, muretu ning vaba kadedusest ja vimmast, siis voolab energia vabalt ning keha sisemus ja välisosa (biao-li) on vahetuses. Nii saab ära hoida haigestumist sügisel. Kui neid reegleid suveks ei järgita, võib kahjustada südant ning sügisel võib tekkida krooniline intermitteeruv palavik, mis ägeneb talvise pööripäeva paiku.

Kolme sügiskuu vältel saavutab kõik looduses küpsuse ning käes on aeg saaki korjata. Ilmad jahenevad ja tõuseb tuul. Kasuks on koos päikese loojumisega magama minna ja tõusta varakult koos kukelauluga. Ilm muutub karmimaks ja inimese meel käitub samamoodi. Seetõttu tuleb säilitada meelerahu ja vältida tuju langemist, siis kulgeb üleminek talvele ladusalt. Hoia koos oma vaim (shen) ja hingus (qi) ning ära anna vaba voli kirgedele (hoia essentsi jing). Kopsu hingus olgu külluslik, puhas ja ühtlane (selle saavutamiseks tehakse kopsu energiat tugevdavaid hingamisharjutusi ning välditakse kurvastamist ja suitsetamist). Selliselt toimides saab ära hoida kopsu kahjustamist. Vastasel korral tekivad talvel seedehäired ja kõhulahtisus.

Kolm talvekuud on peitupugemise ja säilitamise aeg. Vesi jäätub ja maasse külmuvad lõhed. Sel ajal ei või yangi häirida (ülearu kulutada). Mine varakult magama ja tõuse hilja koos päikesega. Emotsioonid ja soovid olgu samuti varjatud ooteseisus. Hoia vaos kirgi, justkui hoiaksid iseendas õnnetoovat saladust. Hoia keha soojas ja väldi külma, hoolitse, et kehapoorid oleksid suletud. Vältida higistamist. Selliselt käitudes säilitad (aasta jooksul kogutud tervise) saagi. Teisiti toimides võid kahjustada neeru ja siis tekivad kevadel jõuetus, lihaste kõhetumine, halvatus, liigespõletikud või luude kõõluste nõrkus, sest keha ei suuda kevadel avaneda ja uuesti sündida.

Selliselt moodustub täielik tsükkel. Kevad on kõige algusaeg, kus energia peab olema avatud ja voolav. Suvel leiab aset veelgi tihedam ühendus ja vahetus sisemiste ja väliste energiate vahel. Sügis on aeg kogumiseks ja tallele panekuks. Talv on aeg säilitamiseks.

Taeva hingus on ere ja selge, see ringleb pidevalt ja kannab eneses algset väge (de). Inimesed peaksid järgima taevast kulgu ja väge (dao de), mitte eksponeerima omaenese hingust. Siis nad ei kaotaks seda ega oleks haiguslike energiate poolt haavatavad.

Taeva hingus langeb alla, Maa hingus tõuseb üles. Kui nad sulanduvad ühte, on tulemuseks tasakaal päikesepaiste ja vihma, tuule ja pakase ning nelja aastaaja vahel. Kui side Taeva ja Maa vahel katkeb, ei tule enam päikesepaistet ja vihma ning arvututel olenditel lõpeb toit. Kui Taevas ja Maa teineteist ei toeta, hakkavad puhuma marutuuled ning tormid toovad kaasa kaose ja hävingu.

Muistsed targad panid tähele märke ja kohanesid loodusega, nii et välised haigustekitajad neile ei mõjunud. Seetõttu elasid nad kaua.

Kes ei kohandu kevade hingusega, sel ei elustu shaoyang ning seiskub maksa energia (areneb sündroom gan qi yu jie).

Kes ei kohandu suve hingusega, sel ei arene taiyang ja tema südame energia nõrgeneb (areneb sündroom xin qi xu).

Kes ei kohandu sügise hingusega, jääb ilma taiyin saagist ning kopsu energia kuumeneb üle (areneb sündroom fei yin xu).

Kes ei kohandu talve hingusega, sel ei säilu shaoyin ja neer kaotab essentsi (areneb sündroom shen jing bu zu).

Yin yang muutumised läbi nelja aastaaja on see alus, millel areneb ja hävib elu. Muistsed targad arendasid yang´i kevadel ja suvel ning säilitasid yin´i sügisel ja talvel. Sellest reeglist kinnipidamine tagab loomuliku arengu, eiramisel aga saab kahjustada elu juur ning õige energia (zhen qi) kahaneb.

Nii on yin ja yang muutused läbi nelja aastaaja sünni, kasvamise, õitsengu, vananemise ja hävingu juur. Selle loomuliku seaduse austajad võivad elada haigusteta. Muistsed targad pidasid sellest lugu, rumalad aga mitte.

Muistsed targad ravisid haigust enne selle avaldumist sarnaselt heale valitsejale, kes õigeaegselt oskas ette võtta vajalikke samme sõja ärahoidmiseks. Täies ägeduses haiguse ravimine sarnaneb mässu mahasurumisega peale selle puhkemist. Sellelt, kes hakkab kaevu kaevama alles siis, kui janu juba käes, või võtab relvade sepistamise ette peale lahingu pealehakkamist, võib üksnes küsida, kas need abinõud pole juba liiga hiljaks jäänud?

Kolmas peatükk: Taeva ja Inimese ühendusest 

Muistsetest aegadest peale on ühendus Taevaga olnud elu alus, sest selle taga on yin ja yang. Kuues ilmasuunas (lõuna, põhi, ida, lääs, seniit ja nadiir) Taeva ja Maa vahel valitseb Taeva hingus nii üheksal kontinendil (vrd maagilise ruudu üheksa välja), üheksas välises kehaavas (kõrvad, silmad, sõõrmed, suu, pärak ja kusetoru), viies zang organis (maks, süda, põrn, kops ja neer) ning kaheteistkümnes liigeses (küünarnukid, randmed, põlved, pahkluud, õlad ja puusad) - kõiki neid täidab Taeva hingus. Temast sünnib viis stiihiat (wu xing), millele omakorda vastavad kolm (yin ja yang) kanalit.

Taeva hingus on puhas ja rahustav ja sarnaselt on ka puhta südame ja tahtega inimestes rahu. Kes hoiab end loodusega harmoonias, selle yang hingus (yang qi) on püsiv. Haiguslik energia (xie qi) ei suuda kahjustada neid, kes järgivad aastaaegade rütmi. Muistsed targad hoidsid oma essentsi (jing) ja vaimu (shen), toitusid Taeva hingusest (qi) ja olid vaimu (shen) kaudu ühenduses Taevaga. Kes ei suuda seda ühendust Taevaga säilitada, neil sulguvad seestpoolt üheksa kehaava ning väljapoolt tekivad häired lihaskonnas, samuti hajub kaitseenergia (wei qi).

Yang hingus (yang qi) on nagu päike Taevas. Kui päike kaotaks oma sära, ei saaks arvutud olendid elada. Päike on ülim yang. Taevalik päikese hingus yang qi ümbritseb Maad. Inimese kehas ringleb yang qi pinnal ja kaitseb keha.

Külma ilmaga peab olema eriti hoolikas. Majas on inimesed kaitstud paha ilma eest. Yang qi toimib keha kaitstes nagu majasein. Tuleb olla hoolikas, et ei jääks ühtki avaust, kust haiguslik energia võiks siseneda. Kui talvel elatakse valesti, andes vaba voli kirgedele ja emotsioonidele, muutub vaim rahutuks ja yang qi pinnalt hajub. Siis ei suuda yang qi enam kontrollida kehaavasid ja poore. Siis hingus (qi) lahkub (pooride kaudu) kehast ja see muutub haigustele vastuvõtlikuks.

Neljas peatükk: Kuldse laeka tõest 

Huang Di küsis: Taevas on kaheksa tuult, kanalites aga viis tuult. Kuidas seda mõista?

Qi Bo vastas: Looduses esinevad kaheksa tuult tekitavad haigusi kehas. Tuule haiguslik energia (xie qi) mõjustab kanaleid ja kollateraale ning põhjustab siseorganitega seotud viit tüüpi seesmist tuult (maksa, südame, kopsu, neeru ja põrna tuul). See leiab aset siis, kui aastaajad ei ole normaalsed. Sellisel juhul kevad mõjustab suve lõppu, suve lõpp mõjustab talve, talv mõjustab suve, suvi mõjustab sügist ja sügis mõjustab kevadet. Sellised on aastaaegade vahelised kontrollivad seosed looduses.

Kevadel puhub idatuul, mis mõjustab maksa (haigus tõuseb maksa kanalit pidi üles, tekitades ninaverejooksu) ning häirituks jääb kurk koos kaelaga (ehk raviks kasutatakse punkte kaelal ja sapipõie kanalil). Suvel puhub lõunatuul, mis mõjustab südant ning häirituks jääb rindkere koos roietega (ehk raviks kasutatakse punkte rindkerel ja roiete piirkonnas). Sügisel puhub läänetuul, mis mõjustab kopsu (mis avalduvad külmatunde ja palaviku vaheldumises) ning häirituks jääb turi koos õlgadega (ehk raviks kasutatakse punkte ülaseljal ja õlgadel). Talvel puhub põhjatuul, mis mõjustab neeru ning häirituks jääb nimmepiirkond koos jäsemetega (tekib bi-sündroom, mida iseloomustavad qi ja vere liikumise häirumisest tingitud kangus ja liigesvalud - raviks kasutatakse punkte alaseljal ja tuharatel). Hilissuvel võib saada mõjustatud põrn (külm sisemuses ja kõhulahtisus) ning häirituks jääb selja keskosa (ehk raviks kasutatakse punkte selja keskosas).

Tervise hoidmiseks ei maksa talvel energiat liialt häirida (mitte teha liiga palju harjutusi, mille juures yang qi tõuseb üles ja pinnale, selle asemel et energia võiks liikuda sissepoole), muidu jääb kevadel yang qi pea piirkonnas blokeerituks, tekitades ninaverejooksu ja häireid pea ja kaela piirkonnas. Suvel võivad siis ilmneda häired rindkere ja roiete piirkonnas, hilissuvel seesmine külm ja kõhulahtisus, sügisel palavikud, talvel seedehäired, liigesvalud ja liigne higistamine.

Targad pidasid essentsi (jing) kõige hinnalisemaks osaks kehast. Seda tuleb (talvel) kaitsta ja varjata nagu puu (kaitseb ja varjab) oma juuri. Siis ei teki kevadel palavikuga külmetushaigusi, suvel higistamist ja sügisel vahelduvat palavikku.

Öeldakse, et yin sisaldab yang´i ning yang sisaldab yin´i. Päev on yang, öö on yin. See jaotub edasi nii, et ajavahemik päikesetõusust (kukelaulust) lõunani on yang yang´is, lõunast päikeseloojanguni (videvikuni) aga yin yang´is. Pime aeg päikeseloojangust keskööni on vastavalt yin yin´is, keskööst päikesetõusuni aga yang yin´is.
Sellist jaotust võib kasutada ka inimkeha juures. Kehapind on yang, sisemus aga yin. Selg on yang, kõht yin. Keha ülemine pool on yang, alumine pool aga yin. Zang organid (parenhümatoossed organid) nagu süda, maks, põrn, kopsud ja neerud on loomult yin ning nende ülesanne on muundamine ja säilitamine. Fu elundid (õõneselundid) nagu sapipõis, magu, jämesool, peensool, kusepõis ja sanjiao (kolm kehaõõnt) on loomult yang ning nende ülesanne on vastu võtta ja edasi toimetada.

See näitab ka haiguste esinemist. Nii on haigus talvel keha yin osas, suvel aga keha yang osas, kevadel yin osas, sügisel aga yang osas.

Kui edasi jaotada, siis on rindkere yang, kõht aga yin. Seepärast on süda ja kopsud yang tüüpi zang organid. Edasi, süda on yang yang´is, kopsud aga yin yang´is. Vahelihasest allpool on kõht, kus asuvad yin tüüpi zang organid (maks, põrn ja neerud). Neerud on yin yin´is, maks yang yin´is, põrn aga äärmine yin yin´is. Selliselt täiendavad yin ja yang kehas teineteist vastastikku ees ja taga, sees ja väljas, selleks et olla kooskõlas Taevase yin´i ja yang´iga.

Huang Di küsis: Kas viis zang organit vastavad neljale aastaajale ja millised seosed nende vahel veel esinevad?

Qi Bo vastas: Idas on sinakasroheline valgus, mis kehas on seotud maksaga ja avaldub silmades. Haigus võib saada alguse ehmatusest, hirmust, ärevusest. Sellega on seotud puud ja rohi, hapu maitse, loomadest kana, teraviljadest nisu, planeetidest aastatäht Jupiter (tai sui), numbritest 8 (3+5), nootidest jiao (hiina heliredeli kolmas noot ehk fa-diees), lõhnadest hapnenud (või uriinilõhn), aastaaegadest kevad. Maksa energia tõuseb üles mõjustades pead ning kontrollib kõõluseid.

Lõunas on punane valgus, mis kehas on seotud südamega ja on ära tuntav kõrvades ning selle essents säilib südames. Südamele vastab tuli, loomadest lammas, teraviljadest hirss (ja mais), aastaaegadest suvi, planeetidest Marss (rong huo), numbritest 7 (2+5), toonidest zhien (neljas noot ehk la), mõru maitse, kõrbe lõhn. Südame energia valitseb veresooni.

Keskpaik (maapind) on kollast värvi, see on kehas seotud põrnaga, mis avaneb suuna ja ka tema essents säilib põrnas. Haigused avalduvad keele juure piirkonnas. Põrnale vastab maa, magus maitse, loomadest veis, teraviljadest rukis (või sorgo gaoliang), aastaaegadest suve lõpp (või aastaaegade vahe), planeetidest Saturn (zheng), toonidest gong (esimene noot viiest ehk re), numbritest 5 ja lõhnadest aromaatne. Põrna energia valitseb liha (ihu).

Läänes on valge valgus, mis kehas on seotud kopsudega ja avaldub ninal. Tema essents säilib kopsudes. Kopsudele vastab metall, terav maitse, loomadest hobune, teraviljadest riis, aastaaegadest sügis, planeetidest Veenus (tai bai), toonidest shang (teine noot ehk mi), numbritest 9 (4+5), toore liha või kala lõhn. Kopsu energia valitseb nahka ja ihukarvu.

Põhi on musta värvi, see on kehas seotud neerudega. Vastavad kehaavad on pärasool ja kusiti. Selle essents säilib neerudes. Neerudele vastab vesi, soolane maitse, loomadest siga, teraviljadest oad, aastaaegadest talv, planeetidest Merkuur (chen), toonidest yu (viies noot si), numbritest 6 (1+5) ja lõhnadest roiskunud (mädane) lõhn. Neerude energia valitseb luid ja luuüdi.

Täiuslikult diagnoosimist valdav arst paneb tähele muutusi viie zang ja kuue fu organi juures. Ta teab seoseid, mis valitsevad väliste haigustekitajate ja organite vahel, keha välisosa ja sisemuse vahel, yin ja yang vahel. Seda kõike tuleb meeles pidada ja hoida kooskõlas oma südame vaimuga (shen). See on osa hinnalise Dao õpetusest ja seda ei õpetata õpilasele, kes pole siiras ja teiste kannatuste suhtes kaastundlik. Vaid nii võib see suursugune traditsioon säilitada puhtuse ja vooruslikkuse.

Kaheksas peatükk: Pühad õpetused 

Huang Di küsis: Kas võiksid mulle seletada kaheteistkümne siseorgani ja -elundi (zhang-fu) ülesandeid ja seoseid vastavate kanalitega?

Qi Bo vastas: Sinu küsimus on väga selge ja ma püüan samaga vastata. Süda on kõigi organite valitseja. Temast lähtub vaimu valgus ( s.t. ta esindab vaimset poolt - teadvust, tarkust ja intellekti). Kopsud on nõuandja ülesannetes, nad vahendavad valitsejat ja loovad korda (aitavad südamel reguleerida keha energiat). Maks on nagu võitlusplaane kavandav vapper ja arukas väepealik. Sapipõis on nagu õiglane kordaloov kohtunik, kes võtab vastu otsuseid. Perikard on nagu teener või kojanarr, kes lõbustab valitsejat ja toob rõõmu. Magu ja põrn on nagu aidad, kus hoitakse toitu ja essentsi. Nad seedivad ja omastavad toitu ning toitaineid. Jämesool vastutab kõige sogase edasitoimetamise eest. Kõik jääkproduktid läbivad selle elundi. Peensool võtab vastu põrna ja mao poolt seeditud toidu ning puhast sogasest eraldades jätkab muundamist, omastamist ja üle terve keha jaotamist. Neer säilitab elujõudu (essentsi), mobiliseerib nelja jäset ning temast tuleneb mälu, oskused, tahtejõud ja koordinatsioon. Sanjiao ehk kolm kehaõõnt toetab vee ja kehavedelike muundamist ning transporti. Põis kogub vett ja see eemaldub sealt qi toimel. Nii peavad need 12 organit-elundit ladusalt koos töötama justnagu kuningriik.

Kui valitseja on tark ja valgustatud, on ka alamad rahul ning riik muutub õitsvaks, kus kõik inimesed täidavad oma kohustusi. Niisamuti, kui vaim on selge, siis organid talitlevad normaalselt. Siis on tervis hea ja elu pikk. Kui valitseja ei ole tark ja valgustatud, muutuvad ametnikud ohtlikeks ja riigi elanikud saavad kannatada. Seepärast on riigis raske tao´d järgida. Samamoodi on siis, kui inimese vaim on häiritud ja segaduses, sest organid ei saa enam normaalselt talitleda. Energia (qi) voolamise kanalid blokeeruvad ning tervis saab kannatada.

Kolmeteistkümnes peatükk: Vaimu ja keha ravimine 

Huang Di: "Olen kuulnud, et muistsed targad kasutasid ravimisel vaid inimese emotsioonide ja vaimse seisundi juhtimist ning suunasid energiavoolu. Targad kasutasid palvetamist, loitsimist ja tseremooniaid ning kõik haigused said ravitud. Nüüd kasutavad arstid seesmiseks raviks taimi ja välispidiseks nõelravi, kuid sellegipoolest ei saada kõigega hakkama. Miks on see nii?"

Qi Bo vastab: "Vanasti elasid inimesed lihtsalt. Nad küttisid loomi, püüdsid kala ja viibisid kogu päeva looduse rüpes. Külma ilma korral nad liikusid palju, et mitte külmetuda, suvel kuumaga aga otsisid varju jahedatest paikadest. Nad olid seesmiselt rahulikud ja ilma suuremate soovideta. Väliselt nad ei taotlenud kuulsust ja tunnustust. Nad elasid looduslähedaselt, aplusest ja kirgedest vabadena. Nad säilitasid meele ja vaimu seesmise rahulikkuse ning keskendatuse. See hoidis ära haigustekitajate sissetungimise. Seetõttu ei vajanud nad taimi keha sisemuse raviks ega nõelravi keha välisosa raviks. Haigusest nakatununa nad lihtsalt suunasid õieti oma meele ja vaimu ja parandasid energiavoolu palvete ja loitsudega. Tänapäeval on inimesed teistsugused. Seesmiselt on nad oma rahutute emotsioonide ja murede kütkeis, väliselt aga kurnab keha raske töö. Nad ei järgi nelja aastaaja muutuste rütme ja muutuvad niiviisi haigustele vastuvõtlikeks. Kui nende terve energia (zheng qi) on nõrk, siis tungib haiguslik energia (xie qi) kehasse ja kahjustab siseorganeid kuni luude ja luuüdini välja. Välispidiselt saavad kahjustatud kehaavad (meeleelundid), nahk ja lihased. Niiviisi arenevad kerged haigused rasketeks, rasked aga saavad saatuslikeks (lõpevad surmaga). Siin enam ei piisa loitsudest ja palvetest."
Huang Di ütles: Väga hea. Tahaksin haiget uurida, et oma diagnoosioskusi parandada. Nõnda saaksin heita valgust haigusele ja ette öelda haiguse kulgu sarnaselt sellele, kui Päike ja Kuu valgustavad maad. Tahaksin selles osas selgust saada.

Qi Bo vastas: Diagnoosimisel on vaimu ja näojume jälgimine ning pulsi katsumine need kaks meetodit, mida vanasti on rõhutanud valitsejad ja austatud õpetajad. Iidsetel aegadel elas arst nimega Jiu Dai Ji. Ta uuris vaatlemise ja pulsi katsumise põhimõtteid ja tehnikaid. Ta suutis näha seoseid viie stiihia, nelja aastaaja, kaheksa tuule ja kuue hinguse vahel. Saades aru vastavatest põhimõtetest, võime neid diagnoosimeetodeid kasutada.

Näoilme ja vaim on nagu Päike, millel on nii selgeid kui pilviseid päevi. Pulss on nagu kuu, mis kasvab ja kahaneb. Õige diagnoosi panekuks on vaja jälgida näoilmet ja jumet ning panna tähele pulsi omadusi. Muutused näojumes ja vaimus leiavad aset aastaaegadega kooskõlas. Vanasti elanud vooruslikud valitsejad mõistsid seda tõeliselt ja rakendasid neid põhimõtteid pilviste päevade vältimiseks ning seetõttu elasid kaua. Nad elasid tervena läbi pika elu ja hilisemad valitsejad austasid neid kui tarku. Vanasti ravisid arstid haigeid teisiti kui tänapäeval. Kui haigus juhtus tulema, kasutati esimesel kümnel päeval ürdiveine, et kõrvaldada kaheksat tuult ja viit bi-tüüpi haigustekitajat. Kui haigus peale seda aega veel püsima jäi, siis kasutati taimi. Kui nad haiguse põhjust ja kulgu arvestades tasakaalu taastasid, saabus tervenemine.

Kuid tänapäeva arstid sellest ei hooli. Nad ei suuda isegi järgida nelja aastaajaga seotud muutusi. Nad ei tea jume ja pulsi tähtsust ning nende uurimise põhimõtteid. Nad ei suuda eristada haigustekitaja või haiguse arenemist ja suunda. Nad ootavad, kuni haigus on välja löönud, et siis otsustada, kas ravida välispidiselt nõeltega või seespidiselt taimedega. Nende töö ei ole peen vaid pigem räpakas. Isegi kui nad leiavad, et ravi on olnud edukas, siis vaevu on vaibunud vana haigus, kui tekib juba uus. Nad arvavad, et võivad kasutada väljaajamist või sedateerimist, nägemata et haigus on juba kaugele arenenud. Kui algne põhjus on kõrvaldamata, ei saa haigust lihtsalt välja ajada.

Huang Di ütles: Oleksin tänulik, kui kuuleksin, millised on mõned haiguste ravimise põhitõed.

Qi Bo vastas: Patsiendi näoilme ja jume jälgimine ja pulsi katsumine on õige diagnoosi aluseks. Need kaks võtet on diagnoosimisel hädavajalikud. Kui neid ei mõisteta ega kasutata, siis tulemuseks on patsienti kahjustav väär ravi. Kui samamoodi käituda riigiga, saab riik hukka. Seetõttu peaksid arstid lahti saama oma halbadest kommetest ja rumalusest, avama oma südame tarkusele ning õppima värvi- ja pulsidiagnostika aluseid. Ainult nii võib olla neil edu jõudmaks samale tasemele kui muistsed targad.

Huang Di ütles: Olen nüüd saanud targemaks, et diagnoosimisel ei tohi alahinnata pulssi ja värvi. Kuid kas on veel teisi meetodeid haiguse põhjuse selgitamisel?

Qi Bo ütles: Jah, on veel üks oluline meetod - patsiendi küsitlemine.

Huang Di küsis: Kuidas seda tehakse? Qi Bo vastas: Kõigepealt vaata välja rahuliku ümbrusega koht. Sule uksed ja aknad. Pälvi patsiendi usaldus, nii et ta ei kõhkleks välja ütlemast kõike, millel on seost olemasoleva olukorraga. Ole hoolikas tõe väljaselgitamisel. Jälgi patsiendi vaimu. Kui vaim on olemas, on prognoos hea, kui vaim on läinud, on seisund väga raske.

Neljateistkümnes peatükk: Ravimise kunst 

Huang Di küsis: Kuidas viiest teraviljast keedust ja veini valmistada?

Qi bo vastas: Keeduseid ja veine valmistati algselt teraviljadest, eeskätt riisist ning riisivarsi kasutati kütusena terade küpsetamisel. Joodi kas keedust või lasti sel eelnevalt veiniks käärida. Sellised teraviljad nagu riis või oder on enesesse imanud Taeva ja Maa hinguse essentsi. Kasuks tuli, kui aastaajad kulgesid harmoonias. Parim vili saadi sügisel koristades.

Vanasti valmistati veine ja ekstrakte taimedest haiguste ennetamiseks. Siis elati loodusega kooskõlas ja järgiti Dao´d, seepärast haigestuti harva ja ravimeid läks harva vaja kasutada. Vahepealsel ajal läks loomulik tee kaotsi, siis inimestes polnud enam sellisel määral kulgemise väge, seetõttu haiguslik energia (xie qi) kahjustas inimeste keha ja ravimeid läks tarvis.

Huang Di ütles: Tänapäeval tuleb ette, et haige kasutab küll ravimeid, kuid haigus ikkagi ei möödu. Milles on siis asi?

Qi Bo vastas: Tänapäeval haigust enam taimekeeduste ja veinidega ära ei ravi. Põhjus on selles, et inimesed enam ei hooli tervisliku eluviisi põhimõtetest. Inimeste keha on nõrk, haigused tekivad kergemini ja on keerulisemad. Nüüd tuleb kasutada mitmesuguseid mooduseid keha välisosa ja sisemuse mõjustamiseks. Tuleb kasutada taimi, nõelu, moksat ning mürgiseid ravimeid, sest haigused pole enam lihtsad.
 
Huang Di küsis: Miks peale kõigi nende ravimeetodite kasutamist on keha ikka veel jõuetu, qi ja veri nõrgad ning patsient ei parane?

Qi Bo vastas: Täielikuks tervenemiseks on nõelad, taimravi ja muud meetodid vaid üks osa ravist. Ent kui essents ja vaim on nõrgad, meel heitlik ning emotsioonid kontrolli alt väljas, siis haigusest jagu ei saa. Kui puudub usk haigusest võitu saamiseks, siis vaim hajub ja närbub. Inimesed veedavad oma päevad kirgedesse ja muredesse uppununa, kurnavad välja oma essentsi (jing), energia (qi) ja vaimu (shen). Siis ei saa kõiki eelpoolloetletud meetodeid rakendades ikkagi haigusest jagu.

Huang Di ütles: Kui haigus algab on see pindmine ja lihtne. Väline haigustekitaja tungib algul sisse naha tasemel. Siis on ravi väga kerge. Kuid tänapäeval vaadeldakse haigusi alati kui tõsiseid ja pidevalt süvenevaid. Miks on see nii, et arstid, kes tunnevad teooriaid ja ravimeetodeid, isegi siis, kui nad on patsiendi sugulased ja näevad teda iga päev, ei avasta haigust ega võta ravi ette enne selle avaldumist?

Qi Bo vastas: Haigus on nagu juur, arst on nagu tipp. Kui juur ja tipp kokku ei puutu, ei saa haiguslikku mõjustust alistada.

Seitsmeteistkümnes peatükk: Pulsidiagnostika meetodid

Huang Di küsis: Kuidas uuritakse pulssi? Qi Bo vastas: Parim aeg pulsi uurimiseks oleks ping dan (ajavahemik yin ja yang vahel keskööl), kuid sama hea on varahommik. Sel ajal on yin qi häirimata, yang qi aga pole veel hajunud (sest siis pole veel tööd tehtud). Siis inimene ei ole veel söönud ning kanalid ja kollateraalid ei ole (eksitavalt) täitunud ja qi voolab ühtlaselt. Siis ei ole qi ja veri veel hakanud korrapäratult liikuma. Pulsi katsumise ajal tuleb uurida patsiendi vaimu läbi tema silmade. Vaadates näojumet (viit värvi) saab hinnata siseorganite ja -elundite (zang fu) tervist (täitumust ja tühjust). Kasutades kõiki neid uurimismeetodeid ja tulemusi kokku võttes saab teha otsuse elu ja surma küsimustes.

Veri koguneb ja liigub veresoones (mai - tähendab nii pulssi kui veresoont). Pikk pulss näitab, et qi voolab ühtlaselt. Lühike pulss näitab kõrvalekallet qi tasemel. Kiire pulss (kuus lööki hingamistsükli kohta) näitab, et haigus on mõjustanud südant. Suur pulss näitab haiguse süvenemist (progresseerumist). Kui pindmine pulss on tugev ja liias, tulvab qi üles. Kui sügav pulss on tugev ja liias, siis on qi seiskunud keha sisemuses (kõhupuhitus või tursed). Kui pulss on vahelejätmistega, siis qi kollapseerub. Kui pulss on peen ja väike, siis on qi nõrk (vähene). Kui pulss on korrapäratu (kare), siis on valu südames. Kui pulss ilmub nagu allikast välja sööstes, siis haigus halveneb ja prognoos on halb. Kui pulss on algul väga nõrk ja peen, kuid ootamatult muutub sitkeks (pingule või traatjaks), on see surma märk.

On olemas neli sessoonset pulssi. Kevadel on pulss pingul. Suvel on pulss täis. Sügisel on pulss pinnalujuv. Talvel on pulss põhjavajunud. Kui pulss on suur, on patogeenne energia (xie qi) tugev. Kui pulss on väike, on antipatogeenne energia nõrk. Yang liia puhul on pulss suur ja pindmine. Patogeense energia äärmise liia korral on pulss väike ja peen. Kui yin liia korral (kus pulss peaks olema väike ja peen) on pulss suur ja pinnal, siis patogeenne qi on kiiresti lagunemas. Selline olukord on guan ge, kus yang ei suuda läbi tungida, yin aga laieneda, sest yin ja yang on kinni kiilunud ega suuda teineteist abistada.

Huang Di küsis: Kas võid selgitada nelja aastaaja pulsse? Kuidas saab pulsi katsumisega kindlaks teha haiguse asukoha ja kulu ning öelda, kas haigus asub keha pinnal või sisemuses.

Qi Bo vastas: Muutused looduses peegeldavad Taeva ja Maa muutusi. Kevadel ilm soojeneb ja suvel muutub see lõõskavaks kuumuseks. See omakorda muutub sügiseseks jaheduseks ja edasi talviseks külmaks. Kõik olendid looduses teevad aastaaegadega seoses läbi muutusi. Kevadel leiab aset tärkamine, suvel kasvamine ja arenemine, sügisel küpsemine ja saagi kogumine ning talvel säilitamine ning talveuni. Ka pulsis toimuvad muutused. Kevadel muutub pulss tugevamaks ja ümaramaks, suvel ta laieneb ja muutub ülevoolavamaks, sügisel pulss ujub pinnale ning talvel vajub sisemusse. Alates talvisest pööripäevast 45 päeva kestel yang qi kasvab ja yin qi kahaneb (või yang qi kerkib ja yin qi langeb). Alates suvisest pööripäevast 45 päeva kestel yin qi kasvab ja yang qi kahaneb (ehk yin qi kerkib ja yang qi langeb). See on teineteist täiendava yin ja yang seadus - kui üks tõuseb, siis teine laskub.

Pulsid jäljendavad seda yin ja yang muutumise seadust. Kui pulsid ei peegelda aastaaegu, muutuvad nad patoloogilisteks. Pulsse analüüsides saab haigust lokaliseerida. Tehes kindlaks liia või tühjuse organites, saab ette näha haiguse kulgu.

Ka unenäod aitavad meil haigust diagnoosida. Kui unes nähakse üle hirmutekitavalt suure vee minekut, näitab see yin üliküllust. Kui unes nähakse leeke või tuld, tähendab see yang üliküllust. Kui unes nähakse kellegi teisega vastastikust taplemist, tähendab see nii yin kui yang üliküllust. Kui unes nähakse lendamist, näitab see liiga keha ülaosas. Kui unes nähakse kukkumist, näitab see liiga keha allosas. Kui unes nähakse toidu andmist teistele, tähendab see toidu seiskumist (peale toiduga liialdamist). Kui unes nähakse toidu otsimist, tähendab see keskmise soojendi tühjust. Kui nähakse unes, et ollakse maruvihane, on liig maksas. Kui unes nähakse nutmist (või leina ja kurvastamist), on liig kopsus. Kui unes nähakse rahvahulkade kogunemist, tähendab see väikesi sooleparasiite. Kui unes nähakse kaklust rahvahulgas, tähendab see suuri sooleparasiite (siis esineb ka hammaste krigistamist ja sügelust päraku piirkonnas).

Kahekümne viies peatükk: Tervise säilitamine 

Huang Di ütles: Taevas katab, Maa kannab ja seal on tuhanded asjad-olendid, kelle hulgast inimene on kõige väärtuslikum. Ta sünnib ja areneb samamoodi nagu vahelduvad aastaajad. See kehtib ühtemoodi nii õukondlase kui tavainimese kohta. Eranditult kõigil on soov oma tervist säilitada, kuid enamikku inimestest vaevab elu jooksul üks või teine haigus. Sageli algab haigus sellest, et inimene ei ole olnud teadlik asetleidnud häirest, mistõttu haigus võib edasi areneda ja sügavale tungida kuni luude ja luuüdini välja. Sellises staadiumis on ravi tihti juba hiljaks jäänud. Sooviksin kogu hingest inimeste kannatusi leevendada, ent kuidas seda kõige parem oleks teha?

Qi Bo vastas: Luba, et vastan mõne näite varal. Kauaks anumasse seisma jäänud sool imab enesesse niiskust, see on äravoolav soola qi. Pillikeel toob enne katkemist kuuldavale rabeda ja kõrge vaibuva heli. Pindmiste juurtega puu on seest tühi ning vaatamata rohketele okstele ja lehtedele ta närbub. Kui inimese kehas toimuvad samalaadsed muutused, saavad siseorganid tõsiselt kahjustada. Kui nahk, lihastik, energia ja veri on kahjustatud ja nõrgenenud, on inimest raske noorendada ükskõik kas nõelravi, taimi või moksat kasutades.

Huang Di ütles: Kuigi ma tunnen patsientidele kaasa, kõhklen mõnikord ja olen kahevahel, sest peale ravi võib haige seisund halveneda. Kuid paremat ravimeetodit mul pole. Seda nähes võivad inimesed arvata, et mul puudub kaastunne. Kuidas sellises olukorras toimida?

Qi Bo vastas: Inimene sünnib maa peal, kuid tema saatus jääb Taevaga seotuks. Inimesele, kes elab aastaaegade rütmiga kooskõlas, on Taevas ja Maa nagu isa ja ema. Tuhandete teiste olendite jaoks on selline inimene aga Taevapoeg (tian zi). Taeval on yin (pimedus) ja yang (valgus), inimesel aga kaksteist jaotust (12 kuud, 12 tundi, 12 kanalit). Taeval on kuumus ja külmus, inimesel aga liig ja tühjus. Kes mõistab Universumi polaarseid muutusi, tunneb kahteteist jaotust ja järgib aastaaegade rütmi, sel on piisavalt tarkust, et mitte sattuda haiguse puhul segadusse. Taibates kaheksa tuule vaheldumisi ja viie stiihia muundumisi seoses patsiendi tervisega, saavutab sellise läbinägemisvõime, et võib isegi mitte hoolida silmnähtavatest ilmingutest.

Huang Di küsis: Kuni inimene elab, on tal keha, mis allub yin ja yang mõjustustele. Maa ja Taeva hingused ühinevad temas. On olemas üheksa kontinenti ja neli aastaaega. Kuu kasvab ja kahaneb ning päevad on pikad ja lühikesed. Musttuhat asja-olendit toimivad üheaegselt Taeva all ning nende mõju on võimatu kokku arvata. Millised seadused neid muutusi juhivad?

Qi Bo vastas: Viie stiihia (wu xing) omavahelised seosed aitavad mõista kõiki muutusi Universumis. Nii lõikab metall puud, vesi kustutab tuld, puu tungib maasse, tuli sulatab metalli ja maa takistab vee liikumist. Sarnased muutused leiavad aset lugematute asjade juures. Akupunktuuris saab kasutada samu põhimõtteid ja teha niiviisi head kõikidele inimestele. Selle juures on vajalikud viis asjaolu, millest mitte kõik arstid ei hooli. Kõigepealt on vaja meele ja vaimu keskendatust. Teiseks tuleb mõista ja järgida taoistlikke enese säilitamise ja arendamise tehnikaid. Kolmandaks on vaja tunda taimede omadusi ja kasutamist. Neljandaks on vaja osata akupunktuuri. Viiendaks on vaja osata diagnoosida. Tulemuslik ravi eeldab kõigi viie meetodi valdamist. Akupunktuuriga saab täita seda, mis (energeetiliselt) tühi ja kõrvaldada liigset. Ravimisel tuleb juhinduda Taeva seadustest ja võtta eeskuju Maast. Järgi neid nagu vari vormi ja vasta muutustele nagu kaja.

Huang Di küsis: Millised on akupunktuuri põhimõtted?

Qi Bo vastas: Kõige aluseks akupunktuuris on hingeline tasakaal ja keskendumine. Tuleb kindlaks teha organite tühjus ja liig, kolme kehaosa (sanjiao) varieeruvused ja üheksa pulssi, alles seejärel võib nõelu torgata. Tuleb osata kindlaks teha zang organi ehtsa pulsi ilmnemine. See võimaldab kindlaks teha, kas kas siseorgani seisund on kooskõlas välisega. Õigeks raviks on vaja põhjalikult tunda kanalite, vere ja qi seisundeid.

Kahekümne kuues peatükk: Kosmilised tsüklid ja akupunktuur 

Huang Di ütles: Et nõelu kasutada, tuleb järgida kindlaid reegleid ja meetodeid. Millised on need reeglid ja seadused tänapäeval? Qi Bo vastas: Reeglid on pärit Taevast, meetodid aga Maa pealt. Nende kombineerimiseks tuleb järgida Taeva valgust (arvestada taevakehade mõju). Huang Di ütles: Tahaksin sellest lähemalt kuulda.

Qi Bo ütles: akupunktuuri reeglid peavad silmas nelja aastaaega, päikese, kuu, planeetide ja tähtkujude liikumist. Enne nõelte panekut tuleb kindlaks teha kaheksa ilmakaare hingus.

Sooja selge pilvitu ilmaga voolab veri ühtlaselt, kaitseenergia wei qi on keha pinnal ja energia kehas liigub vabalt. Külma ja pilves ilmaga muutub verevool ebaühtlaseks ja wei qi ei tõuse nii kergesti pinnale ja võib hoopis sisemusse vajuda. Noorkuu ajal (peale kuuloomist) hakkavad energia ja veri (qi xue) hõlpsamalt voolama. Täiskuu ajal on energia ja veri täitumuses (shi) ja lihased tugevad. Vanal kuul (kuuloomise ajal) kanalid ja kollateraalid tühjenevad (verest ja energiast), wei qi (organismi kaitsevõime) nõrgeneb ja lihased saavad vähem toitu.

Neid muutusi looduses peame arvestama vere ja energia reguleerimisel. Külmal ajal kasutatakse vähem nõelu. Soojal ajal võib nõelravi rohkem teha. Noorkuu ajal ei sedateerita, täiskuu ajal ei toniseerita. Kuuloomise ajal hoidutakse nõelravist. Noore kuu ajal sedateerimisega nõrgestatakse siseorganeid. Täiskuu ajal toniseerimine võib põhjustada energia ja vere liigtäitumist, mille tagajärjeks on seiskus kollateraalides. Vana kuu ajal (enne kuuloomist) võib akupunktuur põhjustada kanalitel energiavoolu korrapära kadumise.

Kuuekümne seitsmes peatükk: Viie liikumise ringkäik 

Huang Di küsis: Olen Gui Yu Qu´ga arutanud Taevaste tüvede ja Maiste harude muutumisi. Ta mainis, et 60-aastases tsüklis jia/ji tüvega aastaid (1. ja 6.) valitseb maa, yi/geng (2. ja 7.) metall, bing/xin (3. ja 8.) vesi, ding/ren (4. ja 9.) puu ja wu/gui (5. ja 10.) tuli. Samamoodi valitseb zi (rott) / wu (hobune) harusid imperaatori tuli ja sellele vastab veel shaoyin (süda, neer); chou (härg) / wei (kits) harusid niiskus, maa ja taiyin (kops, põrn); yin (tiiger) / shen (ahv) harusid ministri tuli ja shaoyang (sanjiao, sapipõis); mao (jänes) / you (kukk) harusid kuivus, metall ja yangming (jämesool, magu); chen (draakon) / xu (koer) harusid külm, vesi ja taiyang (peensool, kusepõis) ning lõpuks si (madu) / hai (siga) harusid tuul, puu ja jueyin (perikard, maks). Mind ajab segadusse see, milline on seos stiihiate ja kuue ilmamõju (liu yin - atmosfäärilised mõjustused nagu tuul, tuli-kuumus, niiskus, kuivus ja külm) vahel. Kas võid seda selgitada?

Qi Bo vastas: Muistsed targad on paljude aastate jooksul jälginud loodusnähtusi ja selle põhjal välja töötanud süsteemi, mis on kooskõlas yin/yang ja viie stiihia (wu xing) seadustega. Huang Di küsis: Kas võid selgitada selle süsteemi päritolu?

Qi Bo vastas: Sinu küsimus on väga asjakohane. Viie stiihia muutumiste süsteemi mõistmine eeldab astronoomiaalaseid teadmisi. Selle kohta on andmeid klassikalises teoses Tai Shi Tian Yuan Ce. Taevakehad avaldavad mõju meie maailmas toimuvatele nähtustele. On olemas 28 silmaga nähtavat tähtkuju (konstellatsiooni), millel on inimese elu jaoks tähendus. Tähtkujud moodustavad taevalaotuses ringi. Põhjanael on selle ringi keskpunkt Taevas ja sellest lähtuvad neli ilmakaart ning neile vastavad tähtkujud. Idakaare tähtkujud meenutavad Draakonit ning need on (draakoni) Sarv jiao, Kael keng, (maja) Alus di, Maja fang, (draakoni) Süda xin, Saba wei ja Korv ji (sõnniku kogumiseks). Põhjakaare tähtkujud meenutavad Kilpkonna ning need on Kapp dou, Härg niu, Neitsi nu, Tühjus xu, Oht wei, Palee shi ja Sein bi. Läänekaare tähtkujud meenutavad Tiigrit ning need on Jalad kui, Küngas lou, Magu wei (aida mõistes), Kukehari mao (Plejaadid), (jahimehe) Võrk bi, Nokk zu ja Kudum shen (Orion). Lõunakaare tähtkujud meenutavad lindu ning need on Allikas jing, Viirastus gui, Paju liu, Täht xin, (pingul) Vibu zhang, Tiib yi ja Vanker zhen.

Tähtkujude vastastikuste mõjustuste tulemusena võib täheldada viit energeetilist värvust, mis vastavad viiele stiihiale. Ühendus Härja ja Neitsi juurest põhjakaarest kuni Jalgadeni läänekaares on nähtav punasena. Ühendus Südame ja Saba juurest idakaarest kuni Vankrini lõunakaares on nähtav kollasena. Ühendus Ohu ja Palee juurest põhjakaarest kuni Viirastuse ja Pajuni lõunakaares on nähtav rohelisena. Ühendus Kaela ja Aluse juurest idakaarest kuni Kukeharja ja Võrguni läänekaares on nähtav valgena. Ühendus Vibust ja Tiivast lõunakaarest kuni Künka ja Maoni läänekaares on tajutav mustana. Teades taevakehade liikumist ja mõistes nende omavahelisi seoseid, saame aru viie stiihia energeetikast.

Huang Di küsis: Olen kuulnud Gui Yu Qu märkust selle kohta, et Taevas on üleval ja Maa all ning nende kahe vahel on lõputul arvul olendeid-asju, seejuures moodustab paremale ja vasemale jääv ruumi, mis teeb võimalikuks yin ja yang muutumised. Mida ta täpsemalt silmas pidas?

Qi Bo vastas: See on seotud ilmamõjude tsükliga. Iga aasta jaoks on üks esmane mõjustaja, mis toimib peamiselt aasta esimesel poolel ja muutub kindlas järjekorras aastast aastasse. Arusaamise hõlbustamiseks kujuta ette ringi, millel üleval asub esmane mõjustus ja all teisene, mis toimib aasta teisel poolel. Paremale ja vasemale jäävad järjekorras ülejäänud mõjustused. Kui aasta esmane mõjustaja on näiteks tuul (puu stiihia, jueyin) ringi ülaosas, siis sellest vasemale jääb imperaatori tuli (shaoyin) ja paremale külm (vesi, taiyang). Kui teisene mõjustaja on ministri tuli shaoyang all, siis sellest vasemal peaks olema kuivus (metall, yangming) ja paremal niiskus (maa, taiyin).

Kui aasta esmane mõjustaja on harmoonias selle aastaringiga selliselt, et nende suhe on kreatiivne (nagu puu ja tuli), siis on ilm ja haigused pehmemat tüüpi. Kui see seos on kontrollivat tüüpi, siis põhjustab see järske ja äärmuslikke muutusi nii ilmas kui haigustes.

Kaheksakümnes peatükk: Energia tõus ja langus 

Lei Gong küsis: Inimese energia võib olla tulvil või tühi. Kas võiksid üksikasjalikult kirjeldada energia normaalset ja ebanormaalset liikumist?

Huang Di vastas: Normaalselt voolab yang qi vasemal ülespoole ja yin qi paremal allapoole. Vanemas eas liigub qi üles tühjuse tõttu all. Noores eas liigub qi allapoole liia tõttu all. Kevadel ja suvel on yang külluslik, sügisel ja talvel on rohkelt yin´i. Need on loomulikud muutused. Kui aga kevadel ja suvel on ülekaalus yin ning sügisel ja talvel yang, on see ebanormaalne ja võib esile kutsuda hävingu.

Lei Gong küsis: Kas häving võib aset leida ka siis, kui tühjuse asemel on liig?

Huang Di vastas: Jah. Kui üleval on energia liig ja selle liikumine alla on takistatud, tekitab see lagipeavalu ning külma blokeerumist, nii et jalad on jääkülmad. Kui see toimub noores eas suvel või talvel, on surm kindel. Kui see tekib vanemas eas suvel või talvel, on prognoos soodus.

Kui blokeeringu põhjuseks on energia vähesus (qi xu), kannatab patsient luupainajate käes ja mõnikord võib tekkida ka meeltesegadus. Pulsid kolmel yang kanalil on pindmised ja ujuvad ning yin kanalitel peened ja nõrgad.

Inimeste uni peegeldab tihti nende energia seisundit. Kui kopsu energia on nõrk (fei qi xu), nähakse unes valgeid asju ja verejanulisi sündmusi. Kui kopsu energia on tugev (see on sügisel, mil valitseb metalli stiihia), nähakse unes sõda. Kui neeru energia on nõrk (shen qi xu), nähakse unes uppumist. Kui neeru energia on tugev (see on talvel, mil valitseb vesi), siis nähakse unes enda hirmu käes vee alla peitmist. Kui maksa energia on nõrk, nähakse unes lõhnavaid lilli (värskeid taimi ja tuntakse seenelõhna). Kui maksa energia on tugev (kevadel, kui valitseb puu stiihia), nähakse unes suure puu taha varjumist. Kui südame energia on nõrk (xin qi xu), nähakse unes tule kustutamist. Kui südame energia on tugev (suvel, mil valitseb tuli), nähakse unes suurt küüni põlemas (põletushaavu). Kui põrna energia on tühi (pi qi xu), nähakse unes nälgimist. Kui põrna energia on tugev (suve lõpus ja intersessooni ajal - hiina kalendri järele on ühe aastaaja kestus 72 päeva ja kahe aastaaja vahele jääb 18 päeva pikkune vahe-aastaaeg), nähakse unes maja (või seinte) ehitamist. Need unenäod tekivad tavaliselt organi yin qi tühjuse või yang qi liia korral ning need on kasulikud diagnostilise juhtniidina.

Diagnoosimisel on viis ala, mis pälvivad lähemat uurimist. Need on pulsid, organitega seotud kanalid, lihased, kõõlused ja punktid. Nende viie ala põhjalik uurimine annab piisavalt teavet õigeks diagnoosiks. Kuid tuleb ette olukordi, kus pulsi leid on vastuoluline ja see teeb täpse diagnoosimise keeruliseks. Sellisel juhul tuleb patsiendilt põhjalikult pärida tema sotsiaalse ja materiaalse olukorra, keskkonna, meeleolu, hiljutiste sündmuste ja kõige muu kohta, mis võiks kaasa aidata patsiendi seisundi õigele hindamisele.

Kui arst leiab patsiendi seisundis midagi liias olevat, peab ta otsima ka seda, mis on puudu. Eriti halb on prognoos siis, kui patsiendil esineb mandumine nii välistes tunnustes kui pulsis või ainult pulsis. Kuid kui patsiendi pulss jääb tugevaks, siis vaatamata sellele, et teised haigustunnused võivad olla rasked, on prognoos soodne.

Arstil peab olema südametunnistus, ta peab käituma eetiliselt ja suhtuma kaastundlikult nendesse, kes vajavad tähelepanu. Patsiendiga suhtlemisel peab arst alati jääma rahulikuks, mitte hoolima ajast, jääma objektiivseks ning tegema iga protseduuri äärmise hoole ja täpsusega. Diagnoosimisel kogutakse hoolika uurimisega kokku kõik kättesaadavad andmed, et teha järeldusi selle kohta, mis on varjul. Kui andmed on olemas, kasutatakse teadmisi ja kogemusi koos mõtlemise ja intuitsiooniga, et jõuda õige diagnoosini. Sellele järgneb tõhus ravi.

Kogu selle aja on arst keskendunud ega lase tähelepanul kõrvale hajuda. Nende reeglite rikkumisel läheb kaotsi arsti elukutse algne üllas eesmärk ja siis ei ole arstil loota kestvat püsimajäämist selle elukutse juurde, et teisi inimesi jätkuvalt aidata.


teisipäev, 23. oktoober 2012

kronomeditsiin on vanem kui 5000 aastat!?

        “Kui võtan jutuks biorütmid, hakkab enamik kolleege kätega vehkima ja kuulutab need kohe ebateaduseks."

Tegelikult pole aga asi hoopiski nii. Biorütme uurivad tänapäeval paljude valdkondade teadlased ning ma ennustan, et nende tähtsust hakatakse järjest enam teadvustama, väidab Akadeemia Nord psühholoogia- ja kommunikatsiooniteaduskonna korraline dotsent ja prodekaan, meditsiinipsühholoog, professor Maria Teiverlaur https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=55223&lang=et .

__________________________________

Kronomeditsiin uurib rütme meie sees 

Biorütme uurivad nii bioloogid, morfoloogid, füsioloogid, matemaatikud, füüsikud kui ka meedikud. Biorütmoloogias on juba välja kujunenud niisugused iseseisvad uurimisvaldkonnad nagu kronobioloogia, kronopatoloogia, kronoteraapia, kronofarmakoloogia ja kronoprofülaktika. Nüüdisajal ei räägita ainult kronobioloogia ja kronomeditsiini teoreetilistest saavutustest, vaid ka praktilisest kasust eeskätt kosmonautikas, töö organiseerimises, haiguste diagnostikas ja ravis. 

Biorütmid on välja kujunenud evolutsiooni käigus ning väljenduvad eluavalduste rütmilises kordumises, mis on iseloomulik nii üheraksetele kui hulkraksetele organismidele. Inimese organismis võime eristada palju erinevaid rütme, nagu südame- ja hingamisrütm, menstruaaltsükkel ja mitmed muud.

Organismi elundkondade aktiivsus muutub ka kellaajati. Näiteks endokrinoloogias on teada, et eeskätt ainevahetust korraldava neerupealise koore hormooni kortisooli tase veres on maksimaalne hommikupoole ööd, kasvuhormooni oma aga enne südaööd. Rinnapiima eritumist reguleeriv hormoon prolaktiin saavutab maksimaalse taseme veres kella 4 ja 24 paiku. Kronomeditsiin on avastanud, et ka näiteks hüpertooniatõve korral on häiritud vereringluse rütm. Kui tervetel inimestel öösel arteriaalne vererõhk langeb, siis näiteks maohaavanditega haigetel seda ei juhtu. Muutusi organismi rütmides on juba ööpäeva lõikes hulganisti ja neid kõiki ei jõua üles lugeda. Kindlasti peab aga teadma tõde, et rütmiline aktiivsus tagab elunditele võimaluse puhata.

Täpsemalt määratledes on biorütm teatud kindla ajavahemiku järel tekkiv bioloogilise protsessi muutus, mille intensiivsus ja kiirus võivad olla erinevad. Kui rütm muutub või kaob, tekib meie organismis kaos. Biorütmide uurimine on andnud uusi võimalusi paljude tervisega seotud probleemide lahendamiseks nii teoreetilises kui ka praktilises meditsiinis. Mõningail andmeil on rohkem kui 30 protsenti maailmas ilmuvast kronobioloogiaalasest kirjandusest pühendatud just terve ja haige inimese biorütmide analüüsimisele. Märkimisväärne äge või krooniline desünkronoos võib ka omalt poolt kaasa tuua mitmesuguseid neurootilisi häireid – ärevust, depressiooni, isegi raskemaid psüühilisi hälbeid. Kuna stressi osatähtsus inimeste elus järjest suureneb ja bioloogiline rütm seda omalt poolt mõjutab, siis seda enam on vaja aja faktori mõju organismile põhjalikult uurida. 

Rütme on igasuguseid 

Igat organismi võime vaadelda kui ajalist organisatsiooni, mis kätkeb endas palju erinevaid bioloogilisi rütme. Need rütmid võivad olla väga erineva kestusega alates millisekundilise pikkusega rakusisestest protsessidest kuni kogu organismi haaravate tsükliteni, mille pikkus võib ulatuda mõne aastani. Kõige enam on teadlased tähelepanu pööranud sesoonsetele ja muidugi ööpäevarütmidele, mida nimetatakse mõnikord ka tsirkaadilisteks, milline nimetus tuleneb ladinakeelsetest sõnadest circa – ligikaudu ja dies – päev. Viimastel aastatel on rohkesti käsitletud 24 tunni piiresse mahtuvaid biorütme, teiste hulgas unerütmi. Aastarütme, näiteks lindude rännet, sigimistsüklit, karvavahetust, on palju uuritud loomariigis.

Bioloogilise aja kontseptsiooni, mille Vladimir Vernadski http://et.wikipedia.org/wiki/Vladimir_Vernadski arendas välja juba rohkem kui pool sajandit tagasi, on hiljem täiustatud ning uurimise alla on võetud organism koos väliskeskkonnaga. Leitud on otsene side biorütmide ning ühelt poolt organismis eluks vajalike tingimuste püsivust reguleerivate homöostaasimehhanismide, teisalt aga adaptatsiooni- ehk kohanemisprotsesside vahel. Biorütme võib kasutada ka instrumendina uurimaks bioloogilist aega, mis sõltub tugevasti inimese vanusest, ainevahetusest ja selle kiirusest.

Ajalisi rütme leidub väga laialdaselt nii elus- kui eluta looduses. Teadlased on avastanud, et isegi valude puhul ilmnevad ajalised seaduspärasused. Näiteks algab enamik peavalusid ajavahemikus kella 10–18, seevastu migreeni-tüüpi peavaludel on kalduvus tekkida öösel, eriti hommikupoole ööd. 

Mürki tasub võtta päeval! 

Lausa praktiliselt tähtis oleks igaühel tunda oma kronoresistentsust, sest organismi vastupanuvõime sõltub kellaajast. Kellaaeg mõjutab isegi niisugust asja nagu inimese vastupanuvõime keemilistele mõjutustele, sealhulgas mürkidele. Nii näiteks võib teatud kogus toksilist ainet osutuda eluohtlikuks, kui see on sisse võetud öösel, aga sama kogus sama ainet ei pruugi tuua kaasa surmaohtu, kui neelame selle alla hommikul või päeval. Niisuguse nähtuse põhjus peitub asjaolus, et organismi reageering mitmesugustele ainetele oleneb neerupealiste koore aktiivsusest. Kui areneb kronofarmakoloogia, siis avaneb meil tulevikus võimalus arvestada keha kronobioloogilisi seaduspärasusi ka ravimite tarvitamisel ning optimiseerida senisest märksa enam sissevõetavate ravimite koguseid. 

Mida raskem haigus, seda suuremad rütmihäired 

Nii nagu esineb häireid igas muuski valdkonnas, nõnda tuleb neid ette ka bioloogiliste rütmide puhul. Viimaseid mõjutab alati tugev ja pikaajaline stress, samuti psüühilise ja füüsilise tervise rikked. Kronomeditsiini üks põhilisi tõdesid ütleb, et mida raskem on haigus, seda enam häiruvad ka organismi rütmid.

Tänu arstiteaduse edusammudele on kadunud mõnedki rängad tõved, nagu rõuged, katk, pidalitõbi. Kuid seevastu on tekkinud mitmeid uusi hädasid-haigusi, mida ennem ei tuntud. Viimaste aastakümnete farmaatsia hoogne areng on kaasa toonud ravimiallergiad, ilmunud on uus “katk” – aids, suurenenud tehis- ja siirdatud organitega kaasnevad probleemid, ning kindlasti ei saa märkimata jätta ka desünkronoosiga seonduvaid küsimusi. Desünkronoose – patoloogilisi muutusi organismis, kus häiruvad inimese bioloogilised rütmid ning nende seos ja kooskõla väliskeskkonnaga – tekib nüüdisajal üha rohkem. Praegusel tehnika ajastul, mil peame sageli sõitma kaugele ja ületama mitmeid ajavööndeid, on desünkronoosi olemuse tundmine väga tähtis.

Üle ajavööndite

Inimesed, kellel on elus ette tulnud pikemaid sõite, teavad, et ajavööndi muutus toob endaga kaasa enesetunde halvenemise. Viimane on tingitud sellest, et inimese organism – tema biorütmid – ei jõua piisavalt kiiresti kohaneda uue ajarežiimiga. Tekib ebakõla organismi sisemiste bioloogiliste rütmide ja väliste ööpäevarütmide vahel, samuti häirub sisemiste rütmide omavaheline kooskõla. Desünkronoosi pikkus ja tugevus sõltub eelkõige sellest, mil määral ümbritsev keskkond muutub ehk siis mitu ajavööndit ületatakse, aga samuti sõltub see inimese tervislikust seisundist.

Kaugel reisil tekkinud desünkronoosi tulemusena häirub inimese vererõhk, kehatemperatuur, diurees, pulsi- ja hingamissagedus, muutub lihaste jõudlus ja isegi leukotsüütide ehk valgeliblede arv perifeerses veres. Tihtipeale muudab desünkronoos inimese kergesti ärrituvaks, ilmnevad une-, südametegevuse- ja seedehäired. Uuringud näitavad, et 7–10 ajavööndi ületamisel taastub südame rütm alles viiendaks, higieritus kaheksandaks, kehatemperatuur viiendaks kuni kümnendaks päevaks või isegi hiljem. Desünkronoos muudab ebatäpseks ka inimese ajataju, mis kergesti kohanevatel inimestel taastub ühe-kahe päeva jooksul, raskematel juhtudel võtab see aega viis-kuus päeva.

Pikad, mitmeid ajavööndeid ületavad lennureisid põhjustavad häireid kõikides psüühilistes ja füsioloogilistes rütmides. Vana, reisieelne rütm ei ole uues keskkonnas adekvaatne, nii-öelda uue biorütmi kujunemine, mis vastaks kohalikule ööpäevarütmile, nõuab aga aega. Eriti vajalik on organismi kiire taastumine sportlastele.
Mõned autorid soovitasid 1930. aastatel desünkronoosi ületamiseks juba enne väljasõitu oma elurütm ümber kohandada selle maa ajarütmiga, kuhu sõidetakse. See õpetus osutus aga vääraks, kuna organismi sisemiste ehk biorütmide kujunemisel etendavad määravat rolli just välised rütmid, nagu ööpäev jt.

Tänapäeval bioloogiliste rütmide alased uuringud jätkuvad. Saadud tulemused rikastavad teooriat, kuid lubavad teha ka praktilisi järeldusi. Järgnevalt mõningaid soovitusi, mis aitavad reisidel kiiremini ületada desünkronoosi ja kohaneda uue ajavööndiga.

Viis nõuannet

1. Nädal enne ärasõitu püüdke mitte kinni pidada kindlast päevarežhiimist ehk siis varieerige söömise, töötamise ja magamaheitmise kellaaegu.

2. Sõidu ajal püüdke magada. Kõige paremini mõjub uni, mis tekib ilma rahusteid ja unerohtusid tarvitamata.

3. Reisi sihtpunkti jõudmisel lülituge kiiresti aktiivsesse tegevusse. Eriti positiivne toime on just füüsilisel koormusel.

4. Võimaluse korral planeerige sihtpunkti jõudmine õhtuks, ööseks või varahommikuks, et oleks võimalik veel magada.

5. Kohalikule ajarežiimile minge üle kohe, saabumise päevast alates.

Lisaks desünkronoosile avaldab inimese organismile kahtlemata nõrgestavat mõju ka uute kliimatingimustega kohanemine. Seepärast peavad sportlased vähemalt viis, aga kohati isegi kuni kümme päeva enne võistlust kohale sõitma, et harjuda uue ajavööndi ja ka kliimaga. Turistina reisides või komandeeringusse minnes oleks aga samuti kasulik teada desünkronoosi olemust, et tuhandeid kilomeetreid kodust eemal olles kiiremini ja paremini kohaneda uue ümbritseva keskkonnaga ning elada sisse aega, mis reisi sihtpunkti saabumisel ei vasta organismi rütmidele. 

Kronomeditsiiniga tegelejad on veendunud, et 21. sajandil muutub biorütmide uurimine veelgi aktuaalsemaks ning meditsiini täiustavad uued meetodid ja võimalused.