akupressuur e. punktmassaaž

        Hiina meditsiini juured viivad kaugesse minevikku. Juba enne 3. saj paiku eKr, kui ilmus hiina klassikaline teos "Huangdi Neijing" http://en.wikipedia.org/wiki/Huangdi_Neijing , mis on senini Hiina meditsiini ülim autoriteet, kirjutati Hiinas tekste, milles on viiteid arstidele, meditsiinilistele toimingutele ja kõrgeltarenenud arstiteadusele. Hiina meditsiin on terviklik ja see idee läbib kogu käsitlust inimese füsioloogiast ja anatoomiast, tema haigestumisest ja tervenemisest. Selle käsitluse aluseks on yin ja yang teooria, mille järgi mis tahes looduse osa nii üks ühtne tervik kui ka kahe vastandliku osa on yin´i ja yangi´i moodustatud üksus, suur, mõõtmatu kokkukuuluv tervik.  Selle arusaama järgi on inimene ja loodus üks, inimene on selle tohutu süsteemi miniatuur, mikrokosmos makrokosmoses, kahest vastandlikust osast moodustunud tervik.

 

Hiinlased ei ole kunagi vastandanud hinge-keha või meelt-keha, mis on lääne meditsiinile põhjustanud nii mitmeidki keerulisi probleeme. Hiina meditsiinis on tunnete ja meeltega seotud sümptomid samasugused kui kehalised sümptomid. Need täiendavad haiguspilti sama loomulikult ja aitavad viia õige diagnoosini.  Seetõttu peetakse inimkeha iga üksikut osa mingil määral terviku seisundi peegeldajaks. Jälgides seda, mis toimub lokaalselt keha välispinnal nagu näo jumet, keelt, kõrvu, jalataldu vms võib teha järeldusi selle kohta, mis toimub kehas ja missugune on üldseisund. Lääne meditsiin keskendub haigusele, hiina meditsiin  inimesele.

 

Info kogumisel püüavad hiinlased luua sellest terviku, mustri ning liita selle veel suuremasse tervikusse. Nende jaoks ei kulge aeg sirgjoonena vaid nad kujutlevad seda samaaegsete sündmuste kobarana, milles ilmneb teatud muster. Nad ei näe vastandeid kahe äärmusena vaid need ilmnevad ühes kontiinumis - must ei ole päris must ja valge päris valge, toone on lõputult. Hiinlastele on ka energia ja aine sama kontiinumi osad. Inimeses voolab nii qi kui ka veri, neid ei käsitleta vastanditena. On olemas tihedamaid, materiaalsemaid qi aspekte ja kergemaid energeetilisemaid aspekte. Hiinlaste aspekti saab võrrelda Einsteini käsitlusega, kes on öelnud, et aine moodustub universumi aladest, kus "väli" on äärmiselt tihe. Einstein väidab, et uues füüsikas ei ole kohta "väljale" ega ainele, sest ainuke tõelisus on "väli".

 

Hiina meditsiin ja akupressuur, mis on hiina meditsiini üks lahutamatu osa, ei ravi mitte ainult haigust, vaid inimest tervikuna. See saavutatakse läbi erinevate meridiaanide mõjutamise inimese kehas – nähtamatud kanalid, kus voolab eluenergia qi. Kui energia voolab vabalt, on organism tasakaalus ja terve. Kui energia vool on blokeeritud, on kogu füüsiline, vaimne ja emotsionaalne seisund halb.

 

Akupressuur on iidne tervendamise kunst, kus kasutades sõrmi vajutatakse tervendavat kohta või punkti, mis stimuleerib keha loomulikku iseennast ravivat võimet. Akupressuur töötati välja juba üle 5000 aastat tagasi. Nõelravi ja akupressuur kasutavad akupunkte ja meridiaane sarnaselt. Kui nõelravi puhul kasutatakse nõelu, siis akupressuuris kasutatakse punktide mõjutamiseks sõrmede survet.

 

Akupressuur on efektiivne leevendamaks stressiga seotud haigusi, see tugevdab immuunsüsteemi, vabastab pingeid andes sügava lõõgastustunde, suurendab vereringet, vähendab valu. Akupressuuriga on võimalik ergutada seksuaalset reproduktiivsust, toniseerida näolihaseid, andes parema tervise ja ilu. Survepunktide skeemide kasutamisel on võimalik vähendada kroonilist väsimust, fibromüalgiat, kroonilist lihasvalu, taastada emotsionaalset tasakaalu aga ka aidata eemaldada organismist toksiine.

 

Hiinas on  kasutatud akupressuuri punkte iluteeninduses tuhandeid aastaid, kuna nende mõjutamine parandab vereringet, ravitud on nahahaigusi, stimuleerides näo lihaseid ja sidekude. Akupressuur võib vähendada kortsude teket, ilma et kasutataks operatsioone ja keemilisi aineid.

 

Raamatus Acupressure for Lovers kirjeldatakse seksuaalprobleeme nagu pärsitud seksuaaliha, enneaegne ejakulatsioon, impotentsus, viljatus ja blokeeritud seksuaalne energia, mida saab parandada akupressuuriga. Akupressuuri tehnikaid tundes on võimalik saavutada sügavam ja dünaamilisem seksuaalne suhtlemine ja vaimsus.

 

Akupressuuri abil on võimalik vabaneda sõltuvusest, taastada stabiilsust, vähendada isu, tõsta moraali, eneseväärikust ning enesekindlust, suurendada tahtejõudu. Akupressuur võib aidata enamiku tervisehädade puhul, kui akupunkte oskuslikult kasutada.

 

Mõningate tervisehädade loetelu, mida saab akupressuuriga leevendada ja ravida:

 

        Allergia
        Artriit ja liigeseväline reuma
        Astma ja hingamisraskused
        Depressioon ja tasakaalutus
        Immuunsüsteemi tugevdamine
        Kaelalihaste pinge ja valu
        Krooniline väsimus
        Kuumahood
        Mälu ja keskendumine
        Pahkluu- ja jalaprobleemid
        Peavalu ja migreen
        Seljavalu ja ishias
        Silmade väsimine
        Unetus
        Valu
        Õlalihaste pinge
        Äng ja närvilisus

 

Chris Jarmey ja John Tindall "Akupressuur"

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?49773

 

 

värviteraapia

        Vanas Indias on värviteraapiat kasutatud juba mäletamatutest aegadest saati. Kunstlikke valgusallikaid tol ajal tavamõistes ei eksisteerinud. Seetõttu kasutati päikesevalgust, mida suunati inimkehale läbi värvilise klaasi või värvitud kanga.

 

Euroopas hakati teaduslikult uurima värvide ravivaid omadusi alles XIX saj. keskel ja on seotud peamiselt prantsuse meedikute Poteau, Zhuera, Poega ja Pleasantoni töödega. Need tööd tõmbasid omale paljude euroopa erialaarstide tähelepanu ja sellest ajast saati pole huvi värviteraapia vastu vähenenud. 

 

Algas aga kõik neuroloogiliste häirete ravist. Jälgiti kuidas päikesevalgus, lastud läbi sinise filtri, mõjus valuvaigistavalt ja kui sellele lisati ka Poega uurimustöö lilla värviga, siis värviteraapia teaduslik alus oligi saavutanud staatuse. ХХ saj. alguses paljud vene ja saksa terapeudid kinnitasid prantsuse kolleegide teostatud uurimusi, katsetades värviliste valguskiirte tervendavat mõju erinevatele tervisehädadele. Nii õnnestus tänapäevasel lääne teadusmeditsiinil taaselustada iidne tööriist, mis pikka aega kuulus vaid idamaade ravitsejate arsenali.

 

Iga värv on oma olemuselt mitmetoimeline. Värv mõjutab meie mõtteid, käitumist, tervist ja suhteid. Värvide keel- kui õpite seda mõistma- selgitab paljut ja aitab paremini mõista oma probleeme. Selle teadmise abil saate targemaks, tugevdate oma tervist ja vabanete tervisehädadest. Ravitoimega värvilised valguslained mõjutavad meie keha ja vaimse tervise keskust.

 

Joogateraapias kasutatakse värve, et reguleerida bioloogilise energia liikumist. Teiselt poolt mõjutab värv meie silma vikerkesta, stimuleerides teatud retseptoreid. Silmaiiris on reflektoorselt seotud kõigi siseorganite ja ajuga, mistõttu võivad erinevad värvid põhjustada erinevaid aistinguid ja mõjutada siseorganite tööd.

 

Punane (ergutav)

 

Punase värvi valdkond organismis on seotud peamiselt seksuaalsuse, suguorganite ja libiidoga. Iidsetest aegadest saati seostasid primitiivsed inimesed punast värvi elujõuga. Ta sümboliseerib energiat ja loovat jõudu.

 

Psühholoogilises plaanis võib punane värv kaasaaidata kasvamisele või kutsuda esile purustusi.

 

Punane värv omab tugevat puhastavat toimet, ta vabastab teid igavusest ja pagendab negatiivsed emotsioonid, ergutab psüühikat ja keha. Ka lihased reageerivad punasele värvile, ta aitab lõõgastada jäiku liigeseid ja liikmeid, eriti hästi mõjub jalgadele, aitab ka halvatuse korral. Punane värv on soojendav, teda peaks kasutama külmetuse ja külmatunde korral. Aitab kaasa ka põletikuliste protsesside peatamisele. Kuid kuritarvitus võib esile kutsuda ärritust ja haiguste süvenemist.

 

Kui tunnete väsimust või tuleb ette võtta vajalik, kuid vastumeelne töö, siis kasutage stimuleerimiseks punast värvi ja see annab teile jõudu. Punane toimib optimistlikult, ta annab energiat ja tõukab suurtele tegudele. Punane on tugevate isikute värv, see esindab visadust ja tahet, julgust ja rõõmu. Kuid pidage meeles, et kui teil on kõrge vererõhk, võib see halvendada teie seisundit, kutsudes esile viha ja ärritust.

 

Kui oled rahutu või vastupidi pidevalt väsinud ja unine, proovige elavdada oma tuba millegi punasega. Ostke tuppa punased roosid, riputage silmade kõrgusele punastes toonides pilt, või asetage lauale kasvõi punaste kaantega mapp. See parandab koheselt meeleolu, taastab närvide töö ja tõstab töövõimekust ning elujõudu.

 

Oranž (looja)

 

Oranž värv on kasulik igasuguste häirete korral seedetraktis, ravib neere ja põit, stimuleerib neerupealsete tööd. Ohu korral toodavad neerupealsed adrenaliini, mis koheselt imendub verre ja sunnib kiiresti reageerima ohu vältimiseks.

 

Oranž – saagikuse, maa viljade, mis on kasvanud ja valminud päikesekiirte soojuses ja valguses, värv. See värv stimuleerib söögiisu.

 

See on tegutsemise, entusiasmi ja vabaduse värv, mis lubab ehitada oma elu uuesti kui tundub, et kõik on hävinenud (mure, lahutus, raske kaotus, šokk).

 

Inimesed, kes kannatavad, kopsu-, südame ja endokrinoloogiliste haiguste käes, peaksid kindlasti riputama üles oranžid kardinad. Organism reageerib, sellele värvile suurepärase enesetundega. Kui riputate sellised kardinad magamistuppa, siis unustage seksuaalhäired.

 

See värv on kasuks ka menopausi ajal, kuna tasakaalustab hormonaalset taset. Aitab viljatuse korral ja puhastab limast kõik organismi süsteemid.

 

Oranž aitab ravida vaimseid häireid ja depressiooni, aitab vabaneda obsessiivsetest hirmudest ja tugevdab moraali.

 

Oranž innustab minema edasi, töötades selle värviga, valib inimene instinktiivselt õige tee, sõltumata oma intellektist. Valitsedes oranži värvi energiat, saate te oma saatuse valitsejaks.

 

Kollane (suhtlemine)

 

Kollane värv mõjutab päikesepõimiku tšakrat, mis on seotud maksa, sapipõie, põrna ja mao talitustega. Sellisel moel hõlmab kollase värvi mõjupiirkond kogu seedetrakti. On kasulik nahale, närvisüsteemile ja parandab nägemist.

 

Kollane on „imeline sanitar“. Ta korrigeerib organismi ja puhastab toksiinidest, aitab vabaneda kõhukinnisusest ning hoiab kehakaalu kontrolli all, kuna soodustab kehavedelike liikumist, näiteks stimuleerib maomahla sekretsiooni, kontrollib higistamist, kõrvaldab tursed.

 

On täheldatud, et kollane värv tugevdab kesknärvisüsteemi, soodustab rääkimist, mis omakorda kergendab hinge ja vabastab sundmõtetest.

 

Kollane annab meeltele elavust, aitab mõistusel kiiresti omandada informatsiooni, soodustab mõtete selgust ja täpsust, äratab uudishimu. Kollase energiaga võib ületada kõiki raskusi ja kasutada kõiki võimalusi. See on energiliste inimeste värv.

 

Kollase vibratsioonid on kasulikud enesekindluse puudumise või liigse tagasihoidlikkuse korral. Kollane annab rõõmu ja õnne, see võib leevendada depressiooni ja sünget maailmavaadet. See on naeru värv.

 

Kollane värv on väga diplomaatiline, on täis enesekontrolli, stiili ja rafineeritust. See on keskendumise värv, mistõttu teda tuleks kasutada kui on vaja kindlustunnet oma ellu.

 

Roheline (tootja)

 

Roheline on südame, aga ka teiste rindkeres asuvate organite värv. Ta on kõige harmoonilisem ja tasakaalustatum kõigist Universumi värvidest. See on emotsionaalne indikaator – kui rohelise tasakaal on rikutud, ilmnevad valud südames, mis omakorda võivad olla tingitud kadedusest ja  armukadedusest. Rohelises on terviklikkus ja armastus. See on emotsionaalsete suhete värv. Kuna roheline värv aitab vabaneda negatiivsetest tunnetest, siis on temast abi tormilistel eluperioodidel, ta rahustab ja jahutab emotsioone. Roheline suunab, mistõttu teda tuleks kasutada kui on vaja vastu võtta otsuseid. 

 

Roheline värv - värav vabadusse, puhkus poolel teel, sõbralike suhete värv, vabastab negatiivsetest emotsioonidest ja stressist, vähendab erutust ja taastab stabiilsuse.

 

Roheline – otsuste tegemise värv, kui te kahtlete ja tunnete otsustusvõimetust, siis sulgege silmad ja kujutlege visuaalselt rohelist värvi. See on väga produktiivne, eriti äris. Rohelisele iseloomulik eripära on  praktilisus. Selles värvis on heldus, mis loob maailma mugavuse.

 

Roheline värv koosneb kollasest ja sinisest. Kollane on viimane värv kuumast värvispektrist ja sinine esimene tema külmast poolest. Kollane kannab endas selgust ja sinine tarkust. Koos aitavad nad mõista teie elu sündmusi, see on väga oluline, sest enamik haigusi areneb minevikust pärit negatiivsete mälestuste tagajärjel, millistest peab kindlasti vabanema.

 

Roheline värv armastab harmooniat ja tasakaalu, see pole kuum ega külm, ei aktiivne ega passiivne. See on suurte muutuste värv. Rohelisest on abi klaustrofoobia (suletud ruumi kartus) korral, avardades ruumi.

 

Roheline on suurepärane südamehaiguste ravis, leevendab peavalu, parandab maksa funktsioone, stabiliseerib vererõhku ja rahustab närve. On toniseerivaks vahendiks, harmoniseerides kõigega, mistõttu omab laia ravivat spektrit. Puud ja rohi – mis võiks olla veel parimaks vahendiks värviteraapiaga ravimisel. 

 

Sinine (tõeotsija)

 

See on selle aja värv – Veevalaja ajastu, tõeotsija, tõeotsingutes edasipüüdleja värv. Sinine värv esindab kõrgeima järgu intelligentsust. Jõuks on rahulikkus ja sirgjoonelisus, paljudel diplomaatidel on auras sinine värv.

 

Sinine värv aitab stressi ja ärevuse vastu, tal on võime alandada vererõhku. Sinise abil saab leevendada põletikke, peatada verejooksu, vähendada valu ishiase ja maohaavandite korral, aitab ka põiepidamatuse korral.

 

Sinisest ei ole abi kui tahate vabaneda üleliigsest kehakaalust. On täheldatud, et see meeldib liialt täidlastele inimestele, sest sellel on rahustav mõju ja julgustab neid jääma sellisteks nagu nad on. Tõmme sinise poole on iseloomulik nõrkadele, selgrootutele inimestele.

 

Sinine toob rahu ja rahulolu. Temast kiirgab vaikust ja tasakaalukust. Kohustab järele mõtlema, tuletab meelde vajadust puhkuseks ja lõõgastuseks.

 

Paljud inimesed kannatavad unetuse all ja ei tea, et õhtuti peaks raamatut lugema sinist värvi lambikupli varjus, siis ei lase uni end kaua oodata. Võite riputada magamistoa seinale ka sinisemustrilise vaiba, tulemus on sama. 

 

Indigo (õigluse vaimsus)

 

Tumesinine kergendab mitmeid endokrinoloogilisi haigusi. Ta mõjutab ka luustikku, eriti selgroogu. Aju, silmade ja ninakõrvalkoobaste haigusi saab samuti ravida tumesinise värviga. 

 

See on kõige tugevama valuvaigistava toimega värv spektris. Sellel on võime vähendada õhu-, vee- ja toidureostuse tagajärgi, samuti aitab leevendada negatiivseid vibratsioone, mis on varjul alateadvuses. Kuna indigo mõjupiirkonda jäävad kõrvad, silmad ja nina, siis on temast abi ägedate põsekoopapõletike ja katarraalsete nähtuste korral.

 

Tumesinisest värvist on abi bronhiidi, astma, lumbaago, migreeni, ekseemide, vigastuste- verevalumite ja põletike korral, väikestes doosides aitab kilpnäärme ületalituse ja neeruhaiguste puhul.

 

Indigo toob esile igat laadi sõltuvused – narko-, alkoholi-, sigaretisõltuvus. Sellised sõltuvused on märgiks, et inimesel on midagi korrast ära. See värv ravib valusaid mälestusi, aitab toime tulla emotsionaalse traumaga, edendab inspiratsiooni ja on suurepärane energeetiline puhastaja. Indigo – täidab soove ja mõjutab intuitsiooni. Aitab mõista, millest oleks vaja oma elus vabaneda.

 

Violetne (peaideoloog)

 

Füüsilisel tasandil mõjutab lilla värv käbinääret, mis asetseb ajupoolkerade vahel. Kõik vaimsed suunamised pärinevad sealt. Violetset peab kasutama ettevaatlikult – see on väga raske värv. Tema üledoos võib põhjustada depressiooni. Kindlasti ei sobi väikelaste ravimiseks.

 

Lilla on väga sobilik igasuguste sisemiste põletike korral. Temast on suurt kasu ishiase ravil, vähendab nahalöövet, leevendab südamekloppimist, aitab igasuguste häirete korral, mis on seotud peaga (nt. peapõrutus). Toetab immuunsüsteemi ja rahustab purukskistud närve. Kasulik väsinud ja valutavatele silmadele, rahustab emotsionaalselt ebastabiilseid inimesi.

 

Violetne on väga võimas. Ta kätkeb endas rahu kombineerides tugevuse ja pehmusega. See on kõrgeima inimlikkuse, headuse ja armastuse energia võimu värv. Image endasse lilla värv, et tuua esile ja vabastada enda varjatud omadused. Kui olete üksildane või tunnete elust eraldumist, siis kujutlege violetset värvi – see kaitseb teid.

 

Kuna lilla ühendab endas punase ja sinise värvi, siis see soodustab keha ja vaimu liitu. Teravdab nägemist ja tundlikust, kuid vähendab söögiisu.

 

Meil peaks alati reservis olema elujõudu (närvienergiat), et toime tulla mitte ainult“ halva ilma“ vaid ka isiklike hirmudega, armukadedusega, solvumistega jne. Nüüd me õpimegi enda füüsilisse kehasse koguma ja salvestama täiendavat energiat.

 

Meie selgroo sees on energiakeskused (tšakrad) ja nende keerisjälg ulatub väljapoole füüsilist keha. Tšakrad on erivärvilise energia pumbad. Energiat saab neisse koguda ja salvestada. Teis peab olema palju energiat kõigis vikerkaarevärvides:

 

        1.    tšakra -  õndraluu – punane
        2.    tšakra -  nimmepiirkond – oranž
        3.    tšakra -  päikesepõimik – kollane
        4.    tšakra -  rinna keskosa – roheline
        5.    tšakra -  kõri – sinine
        6.    tšakra -  otsmik – indigo
        7.    tšakra -  pealagi – violetne

 

Kuidas võtta õhust mingit energiat ja täita sellega oma energiakeskmed? Seda saab teha oma tähelepanu, kujutlusvõime ja hingamise abiga. Minge rahulikku olekusse, saatke naeratus kogu maailmale, lugege palve – see on teie kaitse ja garantii kogumaks komplekti puhast energiat.

 

Võtke mugav asend (istudes või lamades värske õhuga täidetud vaikses ruumis). Kujutlege enda ümber algul punast energiat, hingake sisse ja välja hingates suunake punane energia oma õndraluu piirkonda. Mõned tunnetavad selles piirkonnas soojust, mõned mitte, pole tähtis, sest tundlikkus on individuaalne.

 

Seejärel minge oranži energia juurde, täitke sellega oma nimmepiirkond, neerud ja suguelundid. Kollane valgus suunake oma päikesepõimikusse, roheline rindkeresse, südamesse jne. Pärast tšakrate küllastamist erivärviliste energiatega, minge üle ühtsele energia kogumisele. Selleks kujutlege enda ümber kuu ja päikese energia. Segage kuu hõbedane ja päikese kuldne sädelus ja tõmmake nad endasse sissehingamisel. Välja hingates täitke energiaga kogu oma keha (käed, jalad, nahk) ja ruum ümber oma keha.

 

Looge mõtteliselt enda ümber vikerkaarevärviline mull (nagu seebimull). Kujutlege kuidas see õhuke kile vetrub välise negatiivse energia surve all, aga kõik hea ja positiivse laseb endast läbi teie sisse. Teie hing on selle juures sisemise naeratuse seisundis.  

 

________________________

 

BIOPTRONI VÄRVITERAAPIA

Üks osa valgest valgusest on värviline valgus. Seda me näeme vikerkaares. Värviteraapia on valguse ja värvi rakendusviis keha energeetiliste keskuste tegevuse tasakaalustamiseks ja aktiveerimiseks. Värvidel on psühholoogiline ja ka füsioloogiline mõju. Inimene tajub maailma läbi erinevate meelte. 80% tajub läbi nägemise. Selgrool on 7 põhitšakrat (energiakeskust). Igale vastab üks värv vikerkaarest. Juba sünnipäraselt võib inimesel 1 tšakra töötada halvemini. Vähestel on kõik tšakrad aktiivsed. Tšakrad lähevad ka ülespoole. Mida kõrgem on see „antenn“, seda rohkem saab inimene infot virtuaalmaailmast. Kui on probleem, saame värvidega kiiremini mõjutada. Värvifilter võimendab Bioptroni http://www.bioptron.com/et_EE/ mõju 3 korda. Värvifiltrid pole tavalisest klaasist. Need on valmistatud käsitsi. Sisaldavad poolvääriskividest valmistatud pulbrit – selletõttu kannavad ka endas bioinformatsiooni.

        1.    Kroontšakra – violetne
        2.    Kolmas silm – indigo
        3.    Kurgutšakra – sinine
        4.    Südame tšakra – roheline
        5.    Päikesepõimik – kollane
        6.    Ristluu tšakra – oranž
        7.    Õndraluu tšakra – punane

Neid keskusi saab mõjutada nii eest kui tagant. Kroontšakras on potentsiaalne vaimuselguse jõud. Mõjutab violetne

 

Vastutab:

        - Aju ülemine osa
        - Skalp ja juuksed
        - Kesknärvisüsteem
        - Psüühika

Vale funktsioneerimine põhjustab:

        - Peavalu
        - Närvilisus ja närvisüsteemi haigused
        - Psüühilised häired, hullumeelsus

Ka noortel on tänapäeval palju depressiooni. Kasutada violetset valgust. Kroontšakra kontrollib kõiki ülejäänud tšakraid.

Kolmas silm – indigo

See on aja tšakra, valguse ja teadvuse tšakra, tugev intuitsioon, loomingulisus. Seotud käbiorganiga peaajus, mis mõjutab hormoonide serotoniini ja melatoniini teket. Viimane reguleerib une ja ärkamise instinkte. Kes ei suuda  märgata, näidata indigo filtriga 3. silma kohale ette. Tagantpoolt mõjutada siis, kui ei saa uinuda. Serotoniin on õnnehormoon.

Vastutab:

        - Aju alumine osa
        - Silmad
        - Kõrvad
        - Nina, haistmine
        - Tugevdab immuunsüsteemi

Indigosinisel on tervenemist aktiveerivad, valu leevendavad ja rahustavad omadused. Kasutatakse eriti pea piirkonna haiguste, arenguhäirete ja vaimsete – hingeliste jõuetusseisundite puhul. Kolmandat silma võib mõjutada iga päev.

Kurgu tšakra – vastutab kommunikatiivsuse eest – sinine

 

Kommunikatiivsust saab arendada:

 

       - Suhtlemine
       - Väljendusviis
       - Kõne
       - Hääl
       - Õlad (raskustunne)
       - Hingamisteede ülemine osa
       - Toodab kasvuhormooni

Vale funktsioneerimine põhjustab:

        - Kokutamine
        - Angiin
        - Kurgu- ja hingamisteede haigused
        - Kilpnäärme haigused

Kilpnäärme häirete puhul näidata tagantpoolt.

Südame tšakra – seotud kõrgete emotsioonidega: armastus, kirg, tasakaal, hea enesetunne – roheline

Vastutab:

        - Südametegevus
        - Vereringe
        - Kopsud
        - Käte funktsioneerimine (tugevus)
        - Toodab immuunsüsteemi tugevdavaid hormoone

Vale funktsioneerimise korral:

 

        - Südamehaigused
        - Kopsuhaigused
        - Bronhiaalastma
        - Vereringe häired

Inimesed, kellel on kõrge vererõhk, peaksid mõjutama lambiga tagantpoolt. Muidu hakkab süda puperdama. Allergilise nohu puhul näidata tagantpoolt.

Päikesepõimik – kollane (Eriti tähtis) ...on eluks vajaliku energia hoiukoht.

 

Vastutab maosooletrakti ja teiste kõhu piirkonnas olevate organite eest: maks, põrn, kõhunääre, sapipõis, neerud jne. Tähtis roll kogu ainevahetusprotsessi juhtimisel ning toiduainete muutmisel energiaks. Tugevdab närvisüsteemi. Ebaõige funktsioneerimise korral võib põhjustada kõikide organite haigusi.

        - Närvilisus
        - Suhkruhaigus
        - Kõik ainevahetushäired
        - Psüühilised haigused

Võib aeg-ajalt näidata valgust päikesepõimikule. Tõstab vastupanuvõimet haigustele.

Ristluu tšakra – 3 pöidla laiust nabast allpool – oranž

 

Vastutab seksuaalsuse, sigimisvõime ja perekonna loomise eest. Toodab suguhormoone. Võib näidata valgust selja poolt.

Füüsilises plaanis vastutab:

        - Urogenitaalse süsteemi eest
        - Lümfisüsteemi talituse eest
        - Magu
        - Jalad – Põlvevalu puhul näidata valgust ristluudele selja poolt.

Häiritud tegevuse korral:

        - Viljatus
        - Impotentsus
        - Raseduse katkemised
        - Urogenitaalsed haigused
        - Liigne huvi või vastikustunne seksi vastu

Parem näidata valgust selja poolt.

Õndraluu tšakra – punane

Siin asub inimese potentsiaalne energia, tema varjatud energeetilised võimalused. Sportlastel saab tõsta lihaste toonust kuni 13 %.

Vastutab:

        - Luusüsteemi eest
        - Lihaste areng
        - Jalad ja puusa alumine osa
        - Soolestik
        - Neerude ja neerupealsete töö
        - Kusepõis ja kuseteed
        - Seksuaalne aktiivsus

Häired selle tšakra töös:

        - Hirmud ja foobiad
        - Vihahood ja nõrkusehood
        - Energiapuudus

Punasega saab valu vaigistada. Annab jõudu. Peale insulti näidata seljakanalisse punast.

 

 

muusikateraapia [Arvo Pärt: Sümfoonia nr.4 "Los Angeles"]

                 Leidub vähe inimesi, kes üldse mingisugust muusikat ei kuula. Helid pole mitte ainult lõõgastavad, ergutavad või julgustavad, vaid nad võivad ka ravida. Juba 5000 aastat tagasi ravisid Egiptuse preestrid haigeid muusikaga. Niikaua, kui on eksisteerinud inimeste ravi, kuulub selle juurde ka muusika.

 

___________________________________

 

Alice Pehk http://www.gim.ee/alice-pehk/ : Muusikateraapia on maailmas laialt kasutatav teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisele põhinevaid meetodeid kui ka vaba, improvisatsioonilist musitseerimist rakendatakse teraapilises suhtes eesmärgipäraselt tervise säilitamiseks või parandamiseks ning ka haiguste või sisemise tasakaalutuse ennetamiseks.

 

Muusika kõnetab igaüht. Muusikateraapiast osa võtmiseks ja sellest kasu saamiseks ei pea inimesel olema eelnevaid muusikalisi oskusi või teadmisi. Tegevused on jõukohased kõikidele.

 

Muusika teraapiline kasutamine hõlmab väga laia valdkonda. Muusikateraapiat saab rakendada stressiga toimetuleku parandamisest meeleolu- ja ärevushäirete ning psühhooside ravini, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimestest koomapatsientideni, enneaegsetest vastsündinutest vanuriteni jne. Muusikat saab tervist edendavalt ja loovust soodustavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti.

 

Muusikateraapia protsess annab inimesele võimaluse kuulata ja avastada ennast muusika kaudu. Muusikas peegelduvad inimeses toimuvad protsessid, kutsudes esile emotsionaalseid reaktsioone, mis võivad hõlmata väga laia skaalat - puhtast rõõmust ja elevusest sügava kurbuse ja hirmuni. Muusika poolt esile kutsutavaid reaktsioone kasutatakse teraapias selleks, et haarata klient aktiivsesse emotsionaalsesse ja kognitiivsesse protsessi, mis on suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Reaktsioonid muusikale on individuaalsed, sõltudes nii muusikalise stiimuli karakteristikutest kui iga inimese puhul unikaalsetest muusika poolt esile kutsutavatest assotsiatsioonidest.

 

Muusikat kasutatakse teraapias edukalt:

        - emotsioonide, tunnete esilekutsumiseks, nende läbitöötamiseks, mõistmiseks (vajadusel muutmiseks)
        - sotsiaalse suhtlemise hõlbustamiseks ja uute sotsiaalsete oskuste omandamiseks
        - eneseteadvuse suurendamiseks, enda sisemiste protsesside paremaks mõistmiseks

        - enesehinnangu parandamiseks
        - kognitiivse korrastatuse soodustamiseks
        - pingete ja ängistuse vähendamiseks
        - tajuprotsesside ja motoorsete tegevuste stimuleerimiseks.

 

Lisaks saab eesmärgistada näiteks taluvuse ja sallivuse lisamise iseenda ja teiste suhtes või oskuste arendamise, mille abil on võimalik toime tulla intensiivsete tunnetega ka tavaelus. Muusikateraapias ei rõhutata kliendi haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse taasavastada oma mänguline, loominguline külg ning fokusseeritakse selles avanevatele potentsiaalidele.

 

Muusikateraapia seansi pikkus on tavaliselt 1-1,5 tundi. Teraapiaprotsessi kogupikkus sõltub eelkõige konkreetse kliendi probleemide või häirete raskusest ja/või ulatusest, aga ka kliendi motiveerituse astmest teraapia tulemuste saavutamisele, ulatudes paarist kuust mitme aastani.

 

Muusikateraapias kogub hoogu preventiivne lähenemine - pakkuda inimesele abi enne, kui masendus või depressioon on ta murdnud, enne, kui ta on psüühiliselt haigestunud. Inimesed, kes pöörduvad muusikaterapeudi poole, on enamasti kõrgelt motiveeritud ning soovivad muuta või laiendada oma tegevuspotentsiaale, leida uusi vaatenurki oma suhetele ning toimimisviisidele igapäevaelus. Muusikateraapia saab olla toeks murede puhul, mis võivad tabada meist igaüht - stressi juhtimisel ja leevendamisel, kriisiseisundite lahendamisel, sh leinaga toimetulekul, läbipõlemise ennetamisel jms.

 

Märksõna „stress“ on tänapäeva inimesele kahjuks tavasaatjaks. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida stressiga toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivse stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taaskasutada konstruktiivsetes tegevustes. Muusikateraapia erineb teistest stressiga toimetuleku meetoditest, sest muusika jõuab otse emotsioonide juurde, võimaldades jätta verbaalse kõrvale. Muusika abil on võimalik kogeda tugevaid emotsioone, neid läbi töötada ning seetõttu aastate jooksul välja kujunenud alateadlikke „stressimustreid” ja stampuskumusi muuta näiteks visualiseerimise või improvisatsiooni kaudu.

 

Muusikateraapia pakub võimaluse tunnete vabastamiseks muusika ja loovtegevuste kaudu turvalises keskkonnas koos terapeudiga, kes kogub ja peegeldab neid tundeid ning suunab vastavalt teraapia eesmärkidele, andes võimaluse kliendile vaadata iseendasse, oma elule, algatada ja teha muudatusi või aktsepteerida oma olukorda.

 

Muusikateraapias ei ole muusika taustaelement - vastupidi, see on liikumapanev jõud. Teraapiaprotsessis muusika kuulamine nõuab kliendilt suurt aktiivsust. Ei saa jääda lihtsalt unelema, muusikast mõnu tundma ja käed rüpes ootama, et sünniks ime. Sageli annab terapeut kuulamisele suuna või ülesande, mida klient võiks kuulamise ajal täita. See lähtub loomulikult kliendi problemaatikast ning viib potentsiaalselt lähemale probleemi lahendusele ja teraapia eesmärkidele. Muusika kuulamise järgselt on enamasti tarvilik püüda teadvustada, milliseid mõtteid, tundeid ja kujutlusprotsesse antud muusika esile manas ning terapeudi abiga leida neis seosed kliendi problemaatikaga.

 

Terapeut aitab kliendil oma sisemaailmas toimuvas selgusele jõuda, esitades asjassepuutuvaid küsimusi  ning peegeldades ja kommenteerides kliendi tundeid-mõtteid.

 

Et anda teraapilisele tegevusele mitmekülgsemat dimensiooni, leiavad koos muusika kuulamisega sageli kasutust ka mitmed loovtegevused, näiteks maalimine või joonistamine, voolimine, liikumine, luuletuste või lugude kirjutamine vms. Neid väljendusvahendeid kasutades saab klient muusika kuulamise järgselt enese jaoks lisaks selgitavat materjali sellest, mida muusika siis tegelikult esile tõi. Nii hakkavad emotsioonid-kujutlused võtma selgemaid piirjooni ja on võimalus veelkordselt läbi käia see, mis kord juba muusikas kogetud ja mida esmapilgul võibolla sõnastada või oluliseks pidada ei osatud. Lisavahendite kasutamine annab ka võimaluse läheneda asjadele eri tahkudelt, võimaldades uudseid lähenemisnurki ning loovaid lahendusi.

 

Muusikateraapias ei kasutata üksnes muusika kuulamist, vaid ka peamiselt improvisatsioonil põhinevat musitseerimist. Muusikateraapias leiavad kasutust enamasti kergesti käsitsetavad rütmipillid, kuid samas mängitakse ka näiteks klaverit, kitarri jm. Klient ei pea oskama neid instrumente virtuoosselt käsitseda, ta ei pruugi olla neid varem isegi sõrmegagi puudutanud. Hääl kui instrument leiab samuti muusikateraapias kasutust. Siinkohal ei ole tegemist niivõrd laulmisega (taas pole nõudeks, et klient oleks viisipidaja), kuivõrd just erinevate helide esilemanamisega hääle abil. Oma häälega “sinasõbraks” saamine võib olla võtmeks oma mina tugevdamisel, enesehinnangu tõstmisel, eneseteadvuse ja eneseväärtuse suurendamisel.

 

Muusika abil toimuvas psüühilises töös saab oluliseks musitseerimise protsess, mitte niivõrd esteetiliselt kaunis muusikaline tulemus. Tähtis on, mida inimene musitseerimise ajal kogeb, milliseid tundeid, mõtteid, kujutluspilte jm musitseerimine temas ärgitab, mida ta muusikast ära tunneb. Iga arglikumgi heli võib olla suure tähendusega. Helid, mida instrument tekitab, tulevad ju neist impulssidest, mida inimene nendesse valab, muusika, mis tekib, peegeldab inimesele temas toimuvat. Vajab märkimist ka turvalisuse aspekt musitseerimisel. Nimelt muusikasse võib inimene valada mida vaid ja keegi ei saa teada, mis see on, mida tema muusika väljendas. Samuti puudub võimalus teha midagi valesti. Kõik, mida inimene väljendab, on kahtlemata õige, sest see tuleb tema enese seest. Musitseerimine annab võimaluse turvaliselt väljendada ka kõige ebameeldivamaid tundeid, mida sageli näiteks sõnadesse ei taha või isegi ei julge panna. Samas pulbitsevad need meie sees ning otsivad väljapääsu - musitseerimine annab selleks hea võimaluse. Improvisatsioonikogemused on inimeste jaoks väga ehedad ja edasiviivad ning  musitseerimine annab võrreldes kuulamisega sageli efektiivsemaid tulemusi.

 

Terapeut on kliendile musitseerimises enamasti toeks. Sõltuvalt kasutatavatest meetoditest võib terapeut olla kliendi mängus toetajaks, saatjaks või hoopis mänguskeemi mitmekesistajaks, provotseerijaks, väljakutsujaks, teatavate tunnete forsseerijaks vms. Terapeut ei tõlgenda kunagi kliendi mängu. Terapeut saab vaid peegeldada kliendi tundeid-emotsioone ning anda tagasisidet, kuid lõplik äratundmine, võimalik “ahhaa-elamus” vms jäävad siiski kliendi enda toota. Oluline on mõista, aru saada, mis see on, mis improviseerides väljendus. See on abiks teraapias edasiliikumisel.

 

Kuulamis- ja musitseerimistehnikaid kasutatakse nii eraldi kui ka üksteisega kombineerituna, lähtudes teraapiavajadusest ning tegevuste sobivusest kliendile. Kogemused näitavad, et muusikateraapia kontekstis on kergem saavutada positiivne, usalduslik atmosfäär (võrreldes traditsioonilise verbaalse psühhoteraapiaga), mis tagab ka klientide kõrgema motivatsiooni teraapia suhtes.

 

 

Arvo Pärt: Sümfoonia nr.4 "Los Angeles" 

  http://www.youtube.com/watch?v=2DJUN2M3D-E

 

Arvo Pärt: "Iga muusikaline heli on sõna selle tõsises mõttes"

http://etv.err.ee/index.php?05659017&video=4943

      

           

mis on luuleravi [Doris Kareva "Olematuse aiad"]

        Šamaanid kasutavad sõnu nii palve, luule kui laulu kujul inimese mõjutamiseks ja ravimiseks. Vanas Indias ja Egiptuses soovitati haiguse korral lugeda luulet. Arvatavasti on igaüks tunnetanud, kuidas mõni luuletus vahel mõtete kulgu ja emotsioone suunab. Mõistagi pole ajaviiteks luule lugemine veel teraapia, aga mõnikord võib mõjuda ravivalt isegi üksnes paar luulerida, kui need kannavad lugeja jaoks olulist sõnumit või kui nende rütmis kõlab elujõud ja optimism.

 

Luuleteraapia juured ulatuvad vähemalt 330. aastasse eKr. Just siis valmis Aristotelesel esimene luulekunsti analüüs, kus ta tõi esile, et inimese tunded väljenduvad ka kunstis, samuti kirjeldas ta katarsist. Aristoteles pidas poeesiat instinktiivseks matkimiseks, mida on korrastanud harmoonia ja rütm. Kuulus antiikõpetlane mõistis, et katarsis kui tunnete puhastus läbi hirmu ja haleda meele vabastab inimese rõhuvatest emotsioonidest ja loob kergendustunde.

 

Esimesed sammud

 

Luuleteraapia rakendamisel psüühiliste haigete ravis väärib tähelepanu 1751. aastal asutatud Pennsylvania haigla. Benjamin Rush http://en.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Rush , keda vahel nimetatakse ka Ameerika psühhiaatria isaks, lülitas seal juba algaastatel psüühiliste haigete ravisse ka muusika ja kirjanduse. 1843. aastal hakati Pennsylvanias välja andma patsientide käsikirjalist ajalehte The Illuminator, kuhu ravialused kirjutasid ka luuletusi.

 

Poeesiale pööras tähelepanu ka Sigmund Freud, kes avaldas 1908. aastal essee poeedi unistlemisest. Teaduslikult olulised kirjutised poeesia valdkonnas olid ka 1912. ja 1919. aastal ajakirjas Journal of Abnormal Psychology ilmunud Frederick Clark Prescotti artiklid. Prescott püüdis analüüsida poeesiat ja selle mõju ning avaldas 1959. aastal raamatu „Poeetiline vaim" („The Poetic Mind"). Robert Haven Schauffer oli omakorda esimesi, kes püüdis luuletusi klassifitseerida vastavalt teemale ja meeleolule, et neid oleks lihtsam abivajajatele lugeda anda. 1925. aastal avaldati tema koostatud „Luuleravi: meditsiiniliste värsside taskuteatmik" („The Poetry Cure: A Pocket Medicine Chest of Verse"). Seal ta märkis, et luuletused ei mõju kõigile ühtmoodi, mistõttu tuleb luulet kasutada ettevaatlikult.

 

Luuleteraapia arengusse on panustanud Smiley Blanton, Eli Griefer, Jack J. Leedy, Jacob Levy Moreno, Arthur Lerner, Nicholas Mazza ja paljud teised: Eli Griefer võttis kasutusele luuleteraapia mõiste; Jack J. Leedy oli esimesi, kes avaldas mitu raamatut, mis aitasid määratleda luule kasutamist psüühika ravis (1969 „Luuleteraapia: luule kasutamine emotsionaalsete häirete ravis"- „Poetry Therapy: The Use of Poetry in the Treatment of Emotional Disorders", 1973 „Luule kui ravija" - „Poetry the Healer" jt); Arthur Lerner asutas 1973. aastal Los Angeleses luuleteraapia instituudi, mis töötas 1992. aastani. Luuleteraapia arengut on soodustanud kindlasti ka luuleteraapia ajakirja Journal of Poetry Therapy väljaandmine.

 

Nüüdisajal käsitletakse luuleteraapiat vahel ka biblioteraapia osana, kuid sagedamini siiski eraldi teraapiana. Vaieldud on sellegi üle, kas luuleteraapia on abiteraapia või iseseisev täisväärtuslik teraapia.

 

Luule ja tunnetus

 

Luuleteraapia mõistmiseks tuleb teada, mis on kognitsioon. See levinud mõiste tuleneb ladinakeelsest sõnast cognare - teadmine, tunnetus. Inimeste teadmised pole identsed, sest elukogemus on igaühel erinev. Üks ja sama sõnagi, näiteks „päike", võib vallandada väga erinevaid mõtted, meenutada erinevaid seoseid ja läbi nende ka erinevaid tundeid. Mõnel inimesel võib see sõna esile kutsuda rahulolu, seostudes kauni suvepäevaga, teisel võib see vallandada valusa igatsuse. Seega pole kunagi välistatud, et kaunis, optimismi täis luuletus võib tekitada hoopiski ettearvamatu, isegi oodatule vastupidise reaktsiooni. Mida enam on inimene psüühiliselt häiritud, seda tõenäolisemalt võib nii juhtuda. Isegi kogenud psühholoog ei suuda ette näha kõiki tundmusi ja reaktsioone, mida luule võib esile kutsuda. Ometi on niisugune teraapia kasulik. Juba Aristoteles teadis, et enda avaldamine väljapoole vähendab psüühilist pinget. Muidugi ei piirdu teraapia ainult reageerimisega, poeesiast võib saada ka uusi teadmisi, mis võivad aidata probleemidega toime tulla.

 

Poeetiline info mõjutab patsiendi reaalsuskogemust ja seda näitab ka praktika. Luule avardab iga inimese tunnetussfääri. Mida laiem on aga tunnetus, seda suurem on võimalus, et inimene tajub ka midagi positiivset. Pärast sisutihedate luuletuste lugemist suhtuvad paljud patsiendid oma probleemidesse teisiti kui luuleteraapia alguses. Et patsientidega toime tulla, peab luuleteraapiat läbi viiv psühholoog kindlasti tundma ka kliinilist psühholoogiat ja psühhiaatriat.

 

Kognitsioonid on määrava tähtsusega emotsioonide tekkel. Seega tuleb luuleravi alustades alati arvestada ka isoprintsiipi, mis tähendab, et depressiivsele inimesele on vaja leida tema jaoks depressiivse alatooniga luuletusi, et inimene suudaks poeetilist infot vastu võtta. Eriti sobivad depressiivsele inimesele luuletused, mis algavad melanhoolselt, kuid lõpevad optimistlikult. Edasi liigutakse järk-järgult rõõmsamate luuletuste poole.

 

Eestis katsetavad luuleteraapiaga pigem ükskikud tegijad, sest võrreldes kognitiiv-käitumisteraapiaga on see ikkagi abiteraapia. Eestikeelseid käsiraamatuid või kogumikke, mis koostatud spetsiaalselt luuleteraapiat silmas pidades, ei ole. Teisalt leidub siiski palju luuletusi, mis võivad luuleteraapias efektiivseks osutuda. Eredalt meenub ühe Helvi Jürissoni luuletuse „Kas teate..." kasutamisega seotud positiivne kogemus. Tuleb meelde klient, kes tõi selle arutlusel esile, et luuletuse lugemisel oli tema jaoks tähtsaim viimane rida, mis rõhutab, et inimene ise on looja. See tekitas temas äkki tundmuse, et oma eesmärgi nimel tasub edasi tegutseda. Ka sellesama luuletuse esimene rida, mis esitab lugejale küsimuse „Kas teate, mis aarded on teis?", paneb inimese hetkeks kaalutlema oma potentsiaali ja enamasti annab ka alateadliku jõu aimduse. Riimitud ja sugestiivsed õpetused osutuvad sageli terapeutiliseks infoks, mis arendab mõtlemist ja suurendab positiivseid emotsioone, nagu selles luuletuseski read: „Julgege ilu ja armastust uskuda - juhuse iilist ei saa te siis kustuda." Seda on igaühel vaja, eriti veel juhtudel, kus ärevus ja depressioon on muutnud inimese hingeliselt tasakaalutuks ja vaimselt nõrgaks. Inimene, kes loeb luuletusi, leiab kindlasti ka read, mis sisendavad temasse lootust ja annavad elujõudu.

 

Luule ja kujutlusvõime

 

Luule elavdab kujutlusvõimet ja fantaasiat. Tunnetusprotsessis on kujutlus meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste. Kujutluspiltide abil salvestame ka infot. Juba Ivan Pavlov tõestas, et kujutlused on tähtsad. Nüüdisuuringud on näidanud, et kujutluste kütkes inimesel võib tõusta südame löögisagedus, kiireneda hingamine ja isegi suureneda lihastes aktiivsus. Kujutluspiltide visualiseerimine ei aita inimesel seega mitte ainult edukamalt tegutseda, vaid muudab isegi tema füsioloogilist seisundit. Kõige enam aktiveerivad kujutlust konkreetsed sõnad, mitte abstraktsed mõisted, aga luule kontekstis on olulised ka metafoorid ja sümbolid.

 

Luuleravi eesmärk on panna inimeses domineerima positiivsed kujutlused. Prantsuse farmatseut Émile Coué väitis ligi sajand tagasi, et kujutlusvõime on tugevam kui tahe. Tahtega võib teatud eesmärgi saavutada või siis mitte, aga kui selle eesmärgi saavutamist korduvalt ette kujutada, on vägagi tõenäoline, et inimene eesmärgini jõuab.

 

Luuleteraapias võib esineda ka fantaseerimist. Fantaasia on väljamõeldis, mis tugineb varasemale meelelisele kogemusele - tuntud elementidest luuakse uus tervikkujutlus, mis võib samuti mõjutada raviprotsessi.

 

Luule ja rütm

 

Tunnetuse ja kujutluse kõrval ei tohi alahinnata rütmi ja riimi tähtsust. Rütm on iidne nähtus, millega maailmas aset leidvad protsessid on seotud. On väidetud, et rütm on poeesia kõige fundamentaalsem tehniline element. Rütm, kreeka keeles rhytmos, tähendab korrapärast liikumist. Et psüühiline häire muudab inimese psühhofüsioloogilise tegevuse enamasti ebarütmiliseks, on hea rütmiga luuletus igati asjakohane lugemine. Rütm võib äratada ja pidurdada: äratada inimeses tundeid, mis on alla surutud, ja tugevdada emotsionaalset reageeringut. Rütmis on peidus tähendus, mida ei saa sõnadesse tõlkida. Luuletuse rütm võib lugeja viia isegi hüpnootilisse transsi, kus ta on silmitsi oma probleemi allegoorilise lahendusega.

 

Riim on luules rakendatav võte, sõnade või sõnaosade süsteemne, teksti korraldav häälikuline kooskõla. Eesti keeleteadlase Martin Ehala järgi on riimi mõju seda suurem, mida sarnasemad on riimuvad sõnad ja mida erinevam on sõnade tähendus. Luuletaja Johannes Semperi arvates peegeldab vabavärss irratsionalismi, mõistuse jõuetuks tunnetamist alateadvuse kõrval. Vahel võivadki rütm ja riim omandada suurema jõu kui sõnade tähendus. Enamasti on siiski mõte keskmeks, mille ümber koonduvad riimid ja rütmid.

 

Kellele?

 

Luuleteraapia sobib paljudele, eriti on seda soovitatud neile, kes on:

 

    frustratsioonis, depressiivsed, pidurdatud, piiratud eneseväljendusega;
    loomevõimelised, kuid vajavad ergutamist;
    üksildased, elust eemaletõmbunud;
    mõtlemiselt ja hoiakutelt jäigad, stereotüüpsed;
    senise psühhoteraapiaga ummikusse sattunud.

 

Erilise grupi moodustavad luuleteraapias lapsed ja eakad. Lapse psühholoogilises arengus on nii luule kui kirjandus laiemas mõttes väga olulised. Aga alati tuleb arvestada lapse kognitiivseid võimeid, sotsiaalseid oskusi ja muid psühholoogilisi iseärasusi. Luuleteraapia sobib ka erivajadustega lastele. Vägivalla all kannatanud lastele annab poeesiaga tegelemine võimaluse end väljendada. Tähtsaks muutub luule noorukieas, kui otsitakse enese identiteeti. Eakatel aitab luule üle saada kaotustest ja soodustab ühendust igapäevaeluga. Eaka inimese kronoloogiline vanus ei määra siiski kunagi üheselt tema funktsionaalset taset ning teraapias tuleb arvestada konkreetse inimese psühhofüsioloogilist seisundit ja kognitiivset võimekust.

 

Luule rakendamiseks psühhoteraapias on seega rohkesti võimalusi. Sellest võivad abi saada endasse tõmbunud ja depressiivsed inimesed, narko- ja alkoholisõltlased, väärkoheldud, isiksushäiretega, skisofreeniat põdevad jpt patsiendid. Luuleravi on kasutatud ka paari- ja pereteraapias. Poeesiaga tegeledes muutub patsiendi vaimne seisund terapeudile nähtavamaks kui lihtsas vestluses ja sellega on siis kergem tegeleda.

 

Luuleteraapiat viiakse läbi nii individuaalselt kui grupis. Viimane viis on levinum, sest patsiendil on siis võimalik kuulda ka kaaslaste mõtteid ja tõekspidamisi, mis aitavad avardada ja korrigeerida tema tunnetus- ja mõttemaailma: jagamine ehk luulega tegelemisel tärganud tunnetest ja mõtetest rääkimine on tähtsad. Teraapiagrupp ei tohi olla väga suur ega väike, meeldiv õhkkond tekib, kui osalejaid on viis kuni üheksa. Grupiteraapia võib kesta üks-kaks tundi, keskmiselt seitse seanssi.

 

Töötades poeesia ja patsientidega, peab terapeut muu hulgas oskama luua soodsat emotsionaalset kliimat, hoidma gruppi või üksikisikut aktiivsena, järgima oma töös siin-ja-praegu reeglit, motiveerima patsiente, soodustama muutusi ning uute kognitsioonide ja käitumisviiside teket. Kõik see on võimalik seeläbi, et luuleravis püütakse kokku viia teadvus ja alateadvus, konkreetne ja abstraktne, tunne ja mõte, minevik ja olevik, individuaalne ja universaalne, isiklik ja mitteisiklik, ratsionaalne ja irratsionaalne. Kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, mille eesmärk on soodustada patsiendi allasurutud emotsioonide esiletoomist ja tunnetuse avardamist (üleskütmine, ajameetod, fantaseerimine).

 

Luule ja luuletamine

 

Raviva toimega on ka luule kirjutamine, mis on kindlasti aktiivsem tegevus kui luule lugemine. Luuletust luues korrastatakse mõtted, väheneb kaos ja segadus tunnetes ning väärtussüsteemis. Pärast avaneb aga võimalus tajuda luuletust kui oma loomingu tulemust.

 

Teraapia eesmärgil kirjutamine ei eelda erilist loovust ega võimeid. Tuntud Šveitsi psühhiaatri ja psühholoogi Carl Gustav Jungi kontseptsiooni järgi ilmneb patsiendil luuletustes kõigepealt oma haiguse projektsioon, järgnevalt lapse arhetüüp, siis kangelane ja lõpuks self (tema ise, isedus). Kirjutatud luuletused annavad ülevaate inimese arengust, meeleolust, elutsüklitest.

 

Luulet kirjutatakse igasugustel teemadel. Nagu rääkimine olulisel teemal aitab vabaneda negatiivsetest tunnetest, nii ka kirjutamine. Viimase võtavad aga ette need, kes on loovamad ja hakkavad oma pulbitsevatest mõtetest-tundmustest looma kunstilist kujundit, ventileerides sel viisil tundeid. Lisaks individuaalsele kirjutamisele võib paari- ja pereteraapias kasutada diaadilise poeemi (paar kirjutab poeemi, mis neid iseloomustab) või perepoeemi loomist.

 

Luuleteraapiat rikastab kindlasti muusika, joonistamise, liikumis- ja muude loovtehnikate rakendamine, mis soodustavad spontaansust, eneseväljendust ning aitavad kiiremini saavutada positiivset enesetunnet.

 

Eriliselt väärib rõhutamist, et kirjanduse ja teiste kunstidega tegelemine vähendab inimese psühholoogilist kaitseseisundit, vastupanu. Mistahes kunstiliigiga tegeledes avaneb enamasti inimese psüühiline seisund. Leidub muidugi neid, kes alateadlikult kardavad spontaanset tegevust, kus võib väljenduda tema tõeline loomus, mille peegeldust ta ise pelgab ja kardab ka teistele näidata. Luuleteraapia toimib läbi selliste protsesside nagu sublimatsioon, identifikatsioon, projektsioon, idiosünkraasia, katarsis, insait.

 

Inimesi, kes osalenud luuleteraapias, on mõistagi vähe. Aga luule mõju saame kõik ära kasutada, kui loeme luuletusi, mis parandavad meeleolu, annavad uusi mõtteid ja mõnikord tekitavad meis isegi insaidi. Tähtsad on lemmikluuletused, mida loeme ikka ja jälle. Otseselt või kaudselt on need alati seotud ka meie vajadustega. Väidetakse, et lemmikluuletustel on selge riim, tuntav ja tugev rütm. Kindlasti on sellistel eelistatud luuletustel suur psühhoterapeutiline tähtsus. Ja tõenäoliselt on need ka igaühel ikka käepärast võtta, et uuesti üle lugeda mõtted, mis annavad enesekindlust, lootust ja jõudu, et elada, tegutseda ja jõuda eesmärgini.

 

____________________________________

 

DORIS KAREVA "OLEMATUSE AIAD"

 

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?204220

 

 

ARMASTUSE PÄRAST

 

            yes you did what you did for Delilah

 

 

Miski pole maailma lõhkunud

rohkem kui armastus

oma arutuis vormes.

 

Eostada elu ta ihkab -

ja ajab tapma.

 

Iha on püha, ütles üks luuletaja,

Doris võib-olla. Võib-olla Desdemona.

Kaua ei kerkind ta kokkumuljutud kõrist

muud peale kähina.

 

Elu

kohutav koerapulm.

 

Oma omanduse pärast,

oma omaduse poolest

inimene on tapja -

oma kujutluse pärast

jumalamaast.

 

Ta kõneleb armastusest

ja temal on surma hääl.

 

Üle laipade on ta valmis minema,

armastussõdalane -

ja kui see ei vasta, ta pöörab

enese vastu astla.

 

Kui ma ei saa sind,

ma suren.

Kui ma ei saa sind,

ma tapan su.

 

Tead ju küll, Desdemona.

 

Tean üht, kes ei hüüdnud: mina ei saa

sinuta elada!

vaid lausus vaikselt: saan küll

sinuta elada, Doris.

 

Ütles ja suri.

Ei saanud.

 

Aga sestpeale on

vähemalt luuletajad

sõnades ettevaatlikumad.

 

Armastus on miiniväli.

 

Nii nad peavadki koeri.

Nii nad peavadki.

 

 Peavadki

 

lühemad üha,

tilguvad maha tuliseilt sõrmilt,

mis päästikul.

 

Miski ei ole maailma lõhkunud rohkem

kui armastus.

 

Miski muu teda ei päästa.

 

*

 

Siis, kui korraga enam ei piisa

kogu su tarkusest, kogu su tarmukusest,

kui enese nõu on otsas, kui lõpeb viinane jõud,

tulevad appi nähtamatud käed, taevased väed.

 

Tuleb tuli ja põletab selgeks su hinge tõelised soovid.

Tuleb vesi ja uhub puhtaks su ummistunud meeled.

Tuleb maa, toetab ja toidab su keha põliseid uskumusi.

Tuleb õhk, tõstab lendu - ja enam ei pea sind piirid.

 

Päike valvab su päevi, kuu hoiab öid,

meri kannab su mõtet ja igatsust,

kaljurahn kindluse annab - rahu

Jumala südames.

 

*

 

Uni läks ära ja tuba on tühi.

Kust ma tean, et ta oligi siin?

Võib-olla ta oli vaid uni?

Võib-olla ta oli surm?

 

Ööst kasvab küsimusi

kui madusid Medusa peast.

 

Puude ladvad kiiguvad tasa,

ei vasta. Ikka seesama.

Kust ma tean, et see pole uni?

Kust ma tean, et see pole surm.

 

Pimeda valgel on peegel

unenäolisem tõest.

 

*

 

KÕNDIJA

 

1

 

Iseenese üksildust tema üksinda mõistab;

mismoodi kurbust tunda ja õrnust, lõpmatut

õrnust.

 

Sestpeale kui ta juuksed, need nähtamatud,

kasvasid üle pea, kergeks muutus ta kõnd.

 

Pole kuhugi kukkuda, midagi karta ei ole.

Kõikjal on taevas.

 

Kirgas on laiuv kõrgus,

kus lauluna jalge all krigiseb meditatiiv:

muldkiviliiv. See viiv.

 

2

 

Ja nõnda ta läks üle vee.

Lihtsalt märkamata,

et oli jõudnud randa,

et oli lõppenud tee.

 

Tema kõndis enese mõtteis

teel, mis pikk oli veel.

Tema kõndis kogu aeg

liikuval, muutuval veel.

 

3

 

Kõndides on ta kõndimine;
kõneledes kõnelemine.
Kõiges on tema kohal
ja kuhugi pole kiiret.

Ei kobamist, kogelemist,
ei kahetsust, vabandamist,
ei väänlemist valedes.

Kiirgus ja siirus ja suurus
tas kõneleb neile, kes teel:
loomulik, rahulik, elav
ja hooliv on kõndija rada.

Kerge ei ole veel.

*

Raev, valu, üksildus, kurbus -
need on sinu sõbrad, su jõud.
Mitte et sa ei armastaks teisi,
aga teised pole truud.

Märatsus, märatsus pärast sind,
märatsus sinu pärast,
vahutav märatsus, mis ei vii
ühegi väravani...

Katsu mõista:
on ära aetud see ratsu.

*

See on maa, kus sa
oled üksi.

Karm, ilus, metsik
ja halastust tulvil maa

Nendes aedades, aegades
uitad sa üksi;
sinna sisse keegi ei pääse.

Ja sina välja ei saa.

 

*

 

KOHATU

 

Kohatu köhatab,

kuuldes nii mõnegi kõne

kõlavaid sõnu. Ta tunneb ära.

 

Ja tunneb kaasa - nii nõme

on hirm näida nõme.

 

Kohatu kannatab. Piinlik on

mitte minema minna.

Piinlikum veel, kui pole

mittekuhugi minna:

ei olegi sellist maad.

 

Ei olegi sellist linna.

 

Ei pääse minema puurist -

see on ainus ta lähe,

ta koht ja ta kohatus.

 

Kõiksus õõtsub ja kannatab.

Lõpmatult lõõsuvaist tuulist

ta hääl on kare ja kähe.

 

Sealt põhjast see köhatus.

 

*

 

ÕHUJUURED

 

Kui armastus armistus,

kasvas ta süda taas kokku,

kasvas kokku teise üksiklasega,

põimusid õhujuured.

 

Mõte oli ta ainus kodumaa,

mälu varjas end põranda all.

 

Ta armid olid nii hirmsad,

et kohtudes võpatati

nurisünnitust kartes.

 

Õhujuured ent toitsid

ta päevi ja öid

hääletu õrnusega.

 

Kuidas nad teineteist hoidsid!

Ei olnud nähtud seda.

 

Ei olnud näha seda.

 

*

 

Õrna, sõredat varakevadist lund

vastu põske tunnen - Su und.

 

See sulab ja põletab, valutab

ajukäärudes, südames, neerudes -

kõik, mida koos me ei rända,

kõik, mis on tunnetund

teistes maailmus.

 

Ometi hiilgab

seletamatu rõõm üle sellegi -

peentunne,

mõistmine sõnastamatu.

 

Unenäo ärkveloleku,

helluse kiirgusehetk

ilmatu iluhea.

 

*

 

Loomulik on. Ja samas

imelik, jumalik.

 

Sa oled mu vereringe

ja teine tähesüsteem.

 

Mina ei saa sellest aru.

 

Ent miski ei puudu;

ei midagi ülearu.

 

Mis hoiab, on nähtamatu,

nimetu, imepeen.

 

*

 

Valguse välgatav viiv

uneookeanist tõuseb,

ähvardav, äratav.

 

Silme eest silkavad läbi

universumi read

nii pöörase kiirusega,

et sees hakkab pöörama.

 

Korraga oled ise

kõige kese ja keeris,

metsiku selguse, rahu

keemistemperatuuris

õhku ahmimas.

 

Aga ei jõua veel märki

märkamist haarata,

kui kõik on kadunud juba.

 

Inimvõimete puuris

jälle ärkad, vaikides vaatad,

kuidas laintesse kaob

laulu sätendav sära.

 

*

 

Päev, mil ta kaotas prillid.

Päev, mil läks ära elekter.

 

Päev, pöörduv ööks, mil ta järsku

nägema hakkas

nagu ei kunagi varem

pimedust helendavat,

tõelust, liikuvat tõelust

meelepiltide all -

mil tanutundest

ta silmad said allikaiks.

 

*

 

PIMEDAS PÕHJAS

 

Pole midagi,

millele toetuda?

Pole midagi kaotada

pidetul, kodutul.

 

Kuni on, millest toituda -

lootuse õhujuur.

 

Pimedas põhjas

liikvel elavaid pilte.

 

Tema tuletab seoseid,

lööb tuld -

vaatab pilte üle ja üle,

 

kuni uinub, mässitult

kõiksuse mantlisse,

mis kandmiseks on

liig suur.

 

*

 

Maja, milles ma sündisin

laguneb.

 

Mälu katus on katki -

tormide järel koguneb

vana vann vihmaveest triiki.

 

Märkamatult kaob kõik,

mida pidasin omaks;

tubades luusiv tuul

ei tunne huvi.

 

Kuhi kuivanud lehti

laual kasvab veel siiski,

lootes saada kompostiks.

 

Kui vaid suvi neid otsiks!

 

*

 

Elu ja aeg temast läksid mööda

käsikäes,

naerdes ja vaadates

teineteisele silma.

 

Vahel kogunes talle seltsiks

surisõnade valge parv -

nende tiibade liikumisest

ta hinges lõi helendama

korraks välgatav salaarv.

 

Kuidagimoodi ses aimates koodi

arvu varju ta seinale kirjutas.

 

Tume tunnel seal avanes -

tunne,

mis maailma varjutas.

 

Ei antud aega talle,

et tundma õppida elu,

ei elu, et mõista aega.

 

Siiski sõnade tiivul

jõudis ta mõttekiirul

olematuse aeda.

 

*

 

Igal ööl muutus ta raamatuks,

millesse sööstsid

kokku lendtähed, lendlehed,

kinnisideed, kired,

une ja kõne näod.

 

Hea, et kaaned püsisid koos,

kaas peal -

kuidas kobrutas see seoste kaos,

kuidas karjusid rahutud read

teadvust kraapides: kirjuta meid!

 

Igal hommikul tänas ta Köitjat

siiralt ja südamest,

võttis pliiatsi, pani punkti

puhtale lehele.

 

*

 

Lumi sulab juba. Ja jäätub.

Ja sajab ja sulab. Ja jäätub

pisara tee põsel. Kibe,

libe mis jube.

 

Jumalast üksi jäetud

koristama ta tube,

mille me ise mängides

oleme segi paisanud,

loopides palli ja nuge,

alasti lubadusi,

kes lumes nüüd lõdisevad.

 

Ise me aja raisand.

 

Sajandi hangede tagant

tuleb ja sööb selle susi:

ta hammaste all raksub hirm

ja varane verine kevad.

 

Lumi sajab ja sulab ja jäätub,

jälle sajab ja sulab.

Millest hing voolab üle,

purikad kõnelevad.

 

*

 

ABSINT

 

Kui musträsta meel

üha muserdub, masendub,

saab tast rästik - must,

hästi vastik, ürgmürgine.

 

Kurjuse juur

on kurbus kibe ja viha;

jõuetu raevu suur vaev,

iseend sabast salvav,

halvav jõletu iha

visklev vingerdav madu.

 

Kurjuse õied kirjavad

kunsti sookailuradu.

 

Soolikad kisendavad

häda, hukku ja kadu,

meelega maoli maas,

näotuses näoli ka ise

koletuks moondumas.

 

Oi rohtu, koirohtu,

une mõrudat mõõtu -

vana valude valitsejat,

talitsejat ja ravitsejat -

su tarkust tarvis on taas.

 

*

 

LAMENTO

 

Ei saa olla, et Sind ei ole.

 

Mu keha on kisendav eitus.

See peab olema pettus või peitus -

mõni öö kuu teeb ju näo,

nagu teda ei oleks,

mõni öö uni teeb näo...

 

Nähtud neid nägusid.

 

Mu keha on näota karje,

käristet närv, tukslev, märatsev,

elav elektrišokk.

Mitte löödu, vaid löök,

röökiv raev - taevane Jumal,

miks, miks, miks?

 

Ei saa olla, et Sind ei ole!

 

*

 

Suve ja Sügise, Tina ja Terase

tuulisel tänavanurgal

olen ma mõelnud Su mõlemast palgest,

valgest vaikusest

meie vahel.

 

Sõnastamatust pingest

ja hingest,

mis võpatab vahel.

 

Suved ja sügised mööduvad,

miski ei muutu,

tee tina või täna.

 

Teras vaid üksi karastub

vaikides, vaikides.

 

Ükskord, võib -olla

ta sähvatab loo;

kogemata jääb arm.

 

*

 

Kõik on, nagu usud.

 

Õnnelik elab

kesk õndsuse õitsemist -

iga valu vaid joonistab

selle selgemalt välja.

 

Armastus pole miski,

mis tuleb ja läheb.

Armastus on, mis elab

sinus ja sinuna.

 

Tal on tuhandeid nägusid;

tema on igavene.

 

Armastus pole

midagi muud kui

armastus.

 

Õied, põhjatus õied

puhkemas kuristikust,

rukkist ja nukrusest -

 

naer

üle valudevälja.

 

*

 

TÄHENDUS

 

Hinga igatsust.

Mälestust hinga.

Kõik, mis oli, on püha.

 

Kahes kahises elu.

Ühes elas elekter.

 

Läbi kõikuva maja

kasvav maailmapuu

purustas lae, viis katuse.

 

Kibemagusaid vilju

leekis ta ladvas, langes

ja langeb

üha.

 

Hõljub sisse ja välja

suve õhkõrn üürike kardin,

hingavad igavikku

olematuse aiad.

 

Iga mälestust hinga.

Hinga igatsust üha.