Tantra - pärivoolu tee

KUI ARMASTUS EI AITA TEIL MEDITATSIOONI JÕUDA, SIIS EI AITA MISKI.

 

Esimene küsimus:

Bhagwan, palun selgitage, kas tehnikad, mida oleme käsitlenud senini "Vigyan Bhairava Tantras", kuuluvad joogateadusse või on tegemist keskse osaga tantra õpetustest. Mida üldse kujutab endast tantrismi keskne õpetus?

 

See küsimus tekitab veel mitmeid teisi küsimusi.

Tehnikad, mida oleme käsitlenud. Jah, neidsamu tehnikaid kasutab ka jooga, kuid sel juhul on kõige taga hoopis teine filosoofia. Raamistik ja taust on erinevad, tehnikad aga samad.

Jooga suhtumine ellu on teatavasti erinev tantra omast, on sellele vastandlik.

Jooga usub võitlusse, oma olemuselt on jooga tahte tee.

Tantral pole usku võitluse mõttekusse ja tantra pole ka tahtejõu tee. Võiks isegi öelda, et tantra on täieliku allaandmise, kaasaminemise, pärivoolu mineku tee. Teie tahtejõudu pole siin millekski tarvis. Vastupidi, see võib kujuneda hoopiski probleemiks, kuna tahtejõud tekitab pingeid ja lõhesid. Joogas on jällegi probleemiks tahte puudumine või nõrkus.

Jooga seisukohast on teie tahe nõrk, kõhklev ja otsustusvõimetu ning sellest tulenevad teie raskused. Tantra seisukohast on teil takistuseks teie tahtejõud - see tugevdab ego, mis ei lase teil sulada kõiksusesse ning tekitab kannatusi. Jooga käsib tugevdada tahtejõudu äärmuseni ning lubab selle tasuks vabanemist. Tantra soovitab tahte täielikku hajutamist ning tõotab sama. Mõlemal on õigus. Sellest on vist raske aru saada? Minu jaoks on asi lihtne: mõlemal on õigus.

Jooga teed on aga väga raske, peaaegu võimatu käia. Praktiliselt võimatu, sest see eeldab ülimalt täiuslikku ego. See tähendab, et teist peaks saama kogu universumi keskus.

See tee on väga pikk ja vaevarikas. Praktiliselt ei jõuagi keegi seda mööda kohale. Mis siis juhtub nendega, kes käivad jooga teed?

Kusagil sel teel, ühes või teises elus, pöörduvad nad tantra teele. Ja-jaa, seda juhtub.

Mõtte tasandil võib seda möönda, eksistentsiaalselt on see aga võimatu. Kui see oleks võimalik, jõuaksite te sihile ka jooga läbi. Üldiselt ei juhtu seda kunagi. Kui juhtub, siis väga harva.

Jaa, me teame Mahavirat... Möödunud on sajandeid. Sajandid mööduvad, ja siis jälle jõuab üks inimene jooga läbi sihile. Nagu Mahavira. Tema aga on erand. Erand, mis kinnitab reeglit.

 

Jooga näib aga kütkestavam kui tantra. Tantra tee on kerge, loomulik, tantra kaudu võib sihi saavutada kergelt, ilma suuremate pingutusteta. Seepärast ei ärata tantra sinus erilist huvi. Miks?

Kõik, mis sind kütkestab, kütkestab sinu ego. Jooga meeldib egole väga. Mida egoistlikum oled, seda enam jooga tee sulle meeldib, aga see on puhtal kujul ego ehitamine. Mida võimatum üks asi on, seda enam see egole meeldib. See on Everesti külgetõmme.

Mõelda vaid - Himaalaja kõige kõrgem tipp, ronida sinna on nii raske... Kui Hillary ja Tensing sinna üles jõudsid, elasid nad läbi mõnedki ekstaasihetked. Nende ego oli rahuldatud - nad olid esimesed.

Kui esimene inimene astus Kuu pinnale - kujutlege, mida ta tundis? Ta oli esimene kogu inimkonna ajaloos, kes on astunud mujale kui maapinnale. Ka hiljem ei saa seda au temalt keegi võtta. Ego on mõneks hetkeks sügavalt rahuldatud. Ei ole võistlejaid, rivaale, ja ei saa ka tulla - tulevikus astuvad veel paljud Kuu pinnale, kuid nad pole esimesed.

Tulevikus ronivad paljud Everesti tippu ja paljud lendavad Kuule. Jooga püstitab su ette kõrgema ja veel raskemini vallutatava tipu, ego täiuslikustamise, ülesande lihvida üks veatu, absoluutne ego.

Nietzschele oleks jooga väga meeldinud, sest ta uskus, et peamiseks liikumapanevaks jõuks inimeses ja maailmas on võimuiha.

Jooga annab sulle tunde, et sa saad tema läbi tugevamaks. Mida enam suudad end kontrollida, seda enam võid tahtele allutada oma instinkte, keha, vaimu - tunned end võimsa ja tugevana. Kuid kõik see tuleb konfliktide, võitluse ja vägivalla kaudu.

Alati juhtub nii, et teataval hetkel, kui keegi on juba mitmes elus teinud joogatreeningut, jõuab ta sellesse punkti, kus kõik tundub talle mõttetu. Mida enam oma ego lihvida, seda mõttetum see lõpuks tundub.

Ja siis pöördubki jooga adept tantra teele.

Kuid joogal on külgetõmmet, sest kõik me oleme vähem või rohkem egoistid. Tantral pole algul ilmaski sellist veetlust. Tantra muutub kõnekaks alles siis, kui oled sellega juba mõnda aega tegelenud, ja muutub ka neile, kes on mitme elu jooksul joogaga vaeva näinud. Siis hakkab tantra neid veetlema, sest nad on mõistnud selle olemust. Tavaliselt tantra inimesi ei tõmba, või kui, siis valedel põhjustel. Ka nendest on vaja nüüd pisut rääkida.

Paljudele ei meeldi see, et tantra ei kutsu neid üles võitlusele, vaid allaandmisele, mitte ujuma, vaid ulpima, mitte rassima vastuvoolu, vaid kanduma vooluga kaasa. Ka ütleb tantra, et su loomus on olemuselt hea. Isegi seks on hea. Usalda seda, mine sellega kaasa, sula sellesse! Ja keskne tantra õpetus kõlab: ära võitle, kandu vooluga kaasa, lase minna!

Niisugune asi ei saa paljudele meeldida.

Siin ei ole midagi, mis tunduks ihaldatav egole. Ego ei saa selle kõige läbi tugevneda, küll aga paistab kõigist neist soovitustest läbi otsene oht. Ja ego märkab seda ohtu.

Pealegi, üks esimesi asju, mida tantra õpetab, ongi egost vabanemine. Sellest räägib ka jooga, kuid seal tuleb see alles lõpus, kunagi kauges-kauges tulevikus, esialgu kästakse aga ego lihvida ja puhastada - see meeldib egole väga.

Nõnda siis pole tantral õieti kuigi palju külgetõmbejõudu, või kui on, siis valedel põhjustel. Näiteks inimestele, kel pole religioossest eneseteostusest sooja ega külma, kes aga meeleldi seksiksid - mida suurema hulga erinevate partneritega, seda parem.

Siin pole muidugi midagi tegemist tantrismiga, tantrismi kasutavad sellised inimesed vaid ettekäändena.

Tantra pole selleks, et aidata sul paremini liiderlikku elu elada, vaid selleks, et võimaldada sul seksi läbi üleneda.

Mõnigi liiderdaja võib ka ennast ära petta sellega, et usub end tegelevat tantrismiga. Tantraga on end väga kerge petta. Ilmselt sellepärast Mahavira ei tutvustanudki oma õpilastele tantra teed.

Võimalus petta ennast ja teisi on siin tõesti üsna suur. See on juba inimese loomus, et me võime väga kergesti segi ajada vahendi ja eesmärgi, kui see tundub meile mingil põhjusel vajalik.

Näiteks oli Hiinas midagi tantraga võrreldavat - salateadus taoismi rüpes. Tao õpetab seda, et on hea, kui sa ei klammerdu ühe mehe või naise külge, vaid vahetad partnereid. See on täiesti õige, kuid ka sellest võime teha endile ettekäände partnerite sagedaseks vahetamiseks. Te võite olla lihtsalt seksmaniakk ja öelda: "Ma praktiseerin tantrat ja seepärast ei saa ma piirduda ühe või paari naisega."

Paljud Hiina keisrid praktiseerisid sel viisil ja neil olid ainult sel otstarbel suured haaremid.

Taoistlik seksikäsitlus on vägagi tähendusrikas, kui peame silmas inimese psühholoogiat.

Kui sul on pidevalt vaid üks naine, hakkad varem või hiljem temast tüdinema. Kui ka päris ära ei tüdine, siis teatav värskus ja uudsus on ikkagi läinud ja vaevalt võib seda veel tagasi saada. Vastassugupool erutab sind, kuid oma naine nagu ei tundugi kuuluvat selle hulka, vastassugupoolde.

Taoism väidab, et kui mees on juba piisavalt kaua liikunud sel printsiibil ühe naise juurest teise juurde, siis ka kogu naissugu ei tundu talle enam kuuluvat vastassugupoole hulka ja seda tundes ta üleneb. Paljude naiste tundmine aitab üleneda.

See on õige, kuid ohtlik, sest see mõte võib meeldida sulle üldse mitte sellepärast, et selles peitub sügav mõte, vaid et sa leiad siit õigustust oma liiderlikule elule.

See on üks tantra probleeme.

Ka Hiinas olid vastavad õpetused alla surutud ja saladuses hoitud, sest neis sisaldus ohtlikke momente. Ohtlikud on need asjad üksnes seepärast, et teil on kalduvus neid valesti mõista. Muidu on nad suurepärased! Inimkonnale pole veel osaks saanud imelisemat, sügavamat ja paremat õpetust, kui seda on tantra!

Aga teadmistes peituvad ikka ka ohud. Einstein olevat oma elu lõpul öelnud, et kui ta saaks uuesti alati, siis ei hakkaks ta enam mingil juhul teadlaseks, vaid palgiparvetajaks. Ta tõdes, et kõik, mis ta on teinud, pole olnud inimkonnale mitte üksnes kasutu, vaid ka väga ohtlik. Ta paljastas mõned looduse kõige sügavamad saladused inimestele, kes siplevad lootusetult enesepettuse küüsis.

Teaduse maailmas kestavad vaidlused selle üle, kas ühtesid või teisi andmeid võib üldse avaldada, kas üht või teist uurimissuunda tohib jätkata või viib saadud info katastroofiliste tagajärgedeni.

Igasugune teadmine on ohtlik, ainult rumalus ei ole, sest sellega pole võimalik palju midagi ära teha. Ebausk on samuti hea - tuleb vaid anda haigele rohtu, mis teda ei kahjusta, tervenemisvõimalus sõltub juba tema enda usust sellesse rohusse ja kujutlusvõimest. Jätke meelde, et kui mingi asi võib ainult kasuks tulla, siis on tegemist ebausuga. Teadmine võib alati toimida mõlemat pidi, tuua nii kasu kui ka kahju.

Kui on midagi tõelist, siis see nii aidata kui ka kahjustada. Ainult ebareaalne võib üksnes kasuks tulla. Ainult et see abi ei tulene siis temast, vaid on teie enda vaimu projektsioon. Niisiis võivad illusoorsed asjad teinekord ka kasulikeks osutuda, vähemasti pole neist midagi halba.

Tantra on teadus ja sügavam kui aatomienergeetika uurimine. Tuuma uurimine tegeleb mateeriaga, tantra - teiega. Teie olete palju ohtlikum kui mingi tuumaenergia. Tantra uurib bioloogilisi aatomeid, elavaid rakke, teid, elutegevust ennast - kuidas see toimib, selle seesmist mehhanismi.

Just seepärast huvitub tantra nii väga seksist. Kes on huvitatud elust ja teadvusest, huvitub automaatselt ka seksist, sest seks on elu läte. Samuti huvitab teda armastus ja kõik, mis toimub teadvuses. Kui vaimne otsija ei huvitu seksist, siis pole ta üldse otsija. Ta võib ju olla filosoof, kuid otsija ta pole. Filosoofia on suuremalt jaolt mõttetus - mõtlemine kasutute asjade üle.

Kuulsin ühe loo.

Mulla Nasruddin oli armunud ühte tüdrukusse, kuid kunagi polnud tal armastuses õnne olnud, ja nii läks ta nüüd oma sõbra juurde ning ütles:

"Sul veab alati naistega. Näed, ma olen nüüd armunud, pabistan kohtamise eel ega tea, mida teha. Anna mulle nõu! Usalda mulle edu saladus!"

"Pea meeles, et naistega tuleb alati rääkida kolmest asjast - toidust, perekonnaelust ja filosoofiast!"

"Miks toidust?" tahtis mulla Nasruddin teada.
"Siis tekib tüdrukul hea enesetunne. Iga naine on huvitatud toidust. Nad ise on toiduks imikuile, seega kogu inimkonnale, ja üleüldse on see juba kord nii, et kui räägid naisele toidust, hakkab ta kohe sind armastama, tal on hea sinu seltsis ja kõik läheb korda."
"Hea küll, aga miks peab rääkima perekonnast?"
"Räägi tema perekonnast, nii tunduvad su kavatsused usaldusväärsed."
"Olgu, aga milleks filosoofia?"
"Kui sa räägid naisega filosoofilistel teemadel, siis talle tundub, et ta on tark."
Mulla tormas minema. Niipea kui ta oma armastatut nägi, hüüdis ta: "Tere päevast! Kas sa armastad nuudleid?"
"Ei," vastas tüdruk häiritult ja kehitas õlgu.
Kohe oli mullal varuks teine küsimus:
"Kas sul on vend?"
Tüdruk tundis end veel enam ärritatuna: missugune imelik tüüp. Ta vastas järsult:
"Ei."
Mulla oli segaduses, kuid kogus end kohe ja esitas "filosoofilise" küsimuse:
"Vaat siis... Kuid kui sul oleks vend, kas ta siis armastaks nuudleid?"

 

Selline on filosoofia, vähem või rohkem mõttetus.

Tantrat ei huvita filosoofia, tantra on huvitatud reaalsest elust. Seepärast ei püstita tantra küsimust, kas Jumal on olemas või kas on mokða või põrgu või taevas. Tantrat huvitab elu ise. Seepärast huvitab tantrat ka seks, huvitab armastus - need on elus põhilised. Nende keskel sa elad ja nende kaudu elad.

Kõik me oleme seksuaalenergia mäng ja ei midagi muud.

Enne kui sa ei mõista selle energia loomust ja ei ülenda seda, ei saa sa põhimõtteliselt muutuda. Sa oled just nüüd, siin ja praegu seksenergia ja mitte midagi muud. Sa võiksid olla ka midagi kõrgemat, kuid kuni sa ei mõista selle energia loomust ja ei ülenda seda endas, ei juhtu seda iialgi. See võimalus on kui seeme.

Seepärast on tantra huvitatud seksist, armastusest, elust enesest. Kuid nende tundmaõppimise meetodiks pole tantrale kunagi konflikt. Tantra ütleb: kui oled meelestatud võitluseks, siis sa pole vastuvõtlik ega saa midagi tundma õppida. Sa ei ole avatud ega või neid vastu võtta.

Võideldes oled alati väljaspool. Kui võitled seksi vastu, asetad end samuti sellest väljapoole. Kui võtad seksi omaks, siis oled sees, siis võid liikuda selle nähte keskmesse ning tunnetada seda. Kui sa ei võitle, vaid annad alla, saad teada palju sellist, mis muidu oleks sulle teadmatuks jäänud.

Paljud teist on kogenud seksuaalsuhteid, kuid ikka teatava vastuvõitlemise varjundiga. Seepärast on paljud saladused teie eest ikka veel varjul.

Kui te tõepoolest lasete end kanda seksuaalenergial kaasa, jätnud igasuguse vastuvõitlemise, siis varem või hiljem saabub hetk, mil te saate teada, et seks ei anna mitte üksnes elu uuele inimlapsele, vaid võib anda uut elujõudu ka teile.

Tantra teab, ja samuti teab ka tao, et see, kui te suguühtes ejakuleerite, ei rohkenda, vaid kahandab teie elujõud. Ei ole tarvis seemnepurskeid, need võib täiesti ära unustada. Nii tantra kui ka tao kinnitavad ühest suust: vaid võitleja-hoiak tingib ejakulatsioone.

Armastajad võivad viibida sügavas ühesolus, vaibudes rahus teineteisesse, ilma et peaksid kiirustama seemnepurskega või ühte lõpulejõudmisega. Kui see lõdvestumine on täielik, ammutavad mõlemad sellest uut elujõudu.

Taoistid kinnitavad, et inimene võib elada tuhat aastat vanaks, kui ta ei kiirusta suguühteis, vaid suubub neis sügavasse rahusse, kohtumisse oma partneriga. Ei ole enam mingeid pingeid ja siis hakkavad toimima alkeemilised imed, mõlema elekter ja elumahlad, bioenergia ja väljad sulavad ühte. Kuna üks on negatiivne ja teine positiivne, toimivad vahendusprotsessid, mis mõjuvad mõlemale ülimalt tervistavalt ja noorendavalt. See on aga võimalik ainult kirjeldatu ühtes, selles rauges rahulolus.

Armastajad, kes on avastanud endi jaoks sellise ühte saladused, elavad kaua ja ei vanane. Võimalik on see ainult siis, kui sa ei võta elus võitleja hoiakut. Ja veel üks paradoks: võitleja hoiakuga inimesed jõuavad kiiremini seemnepurskeni. Muidugi tuleb see sellest, et nende pinge all olev organism tahab stressist vabaneda.

Uuemad uurimused on esile toonud palju huvitavaid fakte. Masters ja Johanson püüdsid esimest korda teaduslike meetoditega uurida, mis toimub suguühte kestel. Nad jõudsid tulemusele, mille kohaselt 75% meestest on enneaegsed ejakuleerijad. Enne kui nad üldse jõuavad sügava kohtumiseni oma partneriga, on nad juba purskunud - ja kõik on läbi. Vähemalt selleks korraks küll.

Sama uurimuse andmeil ei tea 90% naistest üldse, mis on orgasm. Pole siis imestada, et paljud naised on vihased, ärritunud, pole oma eluga rahul. Nii tänapäeva teadus kui ka iidne tantra on ühel meelel selles, et naine, kes pole seksuaalselt rahuldatud, on perekonnas tõsine probleem. Ta on närviline, võtab kõigi ja kõige suhtes kergesti võitleja hoiaku.

Kui teie naised on sellised, nagu siin kirjeldatud, mõelge selle üle. Küllap olete ka ise süüdi.

Naised, kes pole kogenud orgasme, hakkavad suhtuma seksi vaenulikult. Nad ei ole meeste lähenemisele enam vastuvõtlikud. Miks nad peaksid olema, kui on saanud sellest üksnes negatiivseid kogemusi, kui neile alati jääb tunne, et mees on neid üksnes kasutanud - nagu mingit asja.

Mees on saanud rahulduse, sest ta purskus naisesse, ja nüüd pole tal enam midagi rohkemat vaja - hea, kui saab magama jääda.

Mees magab, naine tihub nutta - kui tavaline olukord paljudes kodudes!

90% naistest ei tea isegi, mis on orgasm? Nad pole ealeski tundnud seda kirjeldamatut õndsust, milles iga ihurakk elavneb ja väriseb kaasa. 90% See on nüüd ühiskonnas valitsenud seksivaenulikkuse tulemus!

Mehed on oma seksuaalses käitumises mõnevõrra vabamad, kuid neidki kummitab kogu aeg mõte selle tegevuse patususest ja tühisusest. Süütunded, aina süütunded: "Tegelikult ei peaks seda tegema...jälle olin nõrk..."

Isegi seksides oma naise või armastatuga mõtleb mees mõnele mahatmale: "Kuidas ma nüüd vaatan mahatmale silma... Oh, saaksin ma vabaks sellest patust!"

Väga raske on vabaneda mahatmatest, nad on ikka ja alati kohal. Kui mitte muidu, siis meie mõtetes. Isegi kui seksite ja oleksite justkui partneriga kahekesi, ikka on ka mahatma seal! Te olete kolmekesi. Ja Jumal vaatab pealt!... kuidas sa teed pattu. Inimesed kujutlevad Jumalat valdavalt just Piiluja-Tomina. See lisab neile ängistust. Kui on ängistus, siis on ka seemnepurse kiire tulema.

Kui pole ängistust, kui meel on puhas, võib ejakulatsiooni edasi lükata tundide viisi - päevade viisi. Selle jaoks ei ole lõpuks üldse mingit vajadust!

Kaks armunut võivad ka aastate jooksul ja sageli ühte heita ainsagi ejakulatsioonita, vähimagi energiakaotuseta. Nende kehad kohtuvad ja liituvad. Varem või hiljem ei ole seks neile enam niivõrd erutus kui meditatsioon.

Tantra soovitab mitte astuda suguühtesse siis, kui oled erutunud. See võib kõlada absurdsena, sest just nimelt erutatuna on kihk selleks kõige suurem ja partnerid süttivad teineteise erutusest veelgi enam. Erutuses raiskate energiat. Ühtesse on parem astuda siis, kui olete vaiksed, kirgastunud, meditatiivselt meelestatud. Kõige parem on teha seda pärast meditatsiooni.

Tavaliselt, kui satute pealt nägema seksstseeni, võiksite arvata, et need kaks inimest võitlevad. Mõnigi väikelaps, kes on juhuslikult näinud vanemaid seksimas, on arvanud, et isa tahab ema ära tappa. Tavaline seks näib kõrvalt vaadates võitlusena. Pole just kaunis vaatepilt! Kuid võiks olla....harmooniline, nagu muusika. Pigem tants kui võitlus. Silmas pidades tavalist seksi võiks öelda, et tantra on küll kõige vähem seksuaalne, kõike muud, aga mitte seda! Tantristlik ühe on pigem küll kõige pikem looduslik meditatsioon. Mõtted vaibuvad. Ainult südamelöögid.

Kui armastus ei aita teil meditatsiooni jõuda, siis ei aita miski.