Brandon Bays: "Andestamise kolm aspekti"

        Kaksteist aastat tagasi avastasid arstid Brandon Baysi http://www.thejourney.com/ kõhust hiiglasliku kasvaja. Naine otsustas end ise terveks ravida, puhastades rakumälust oma emotsionaalseid blokeeringuid ja taastades oma keha loomuliku tervenemisvõime. Tema kogemusest välja arenenud Rännakumeetod aitab vabastada inimese tõelisi võimeid, seda kasutavad tervendamispraktikud haiglates, sõltuvusravi ja vägivallaohvrite keskustes, õpetajad koolides, suurettevõtete juhid, sotsiaaltöötajad vanglates ja lastekodudes.

"Kui emotsionaalsete probleemidega ei tegeleta, võivad nad pika aja peale hakata ilmnema füüsiliste blokeeringute või haigustena. Läbi oma haiguse avastasin ma meetodi, kuidas need piirangud vabastada ning lasta avalduda meie tõelisel potentsiaalil," kirjeldab Brandon Bays oma elumuutvat kogemust. 

 

Kirjastuselt Pilgrim on eesti keeles ilmunud neli Brandon Baysi raamatut: rahvusvaheline bestseller "Rännak" http://www.apollo.ee/rannak-1.html ja selle versioon laste teraapiateks "Laste rännak" http://www.apollo.ee/laste-rannak.html , "Vabadus on" http://www.apollo.ee/vabadus-on.html ja koos Kevin Billettiga kirjutatud "Teadvustamine. Uus vääring" http://www.apollo.ee/teadvustamine-uus-vaaring.html .

 

 

HALLO, KOSMOS! Brandon Bays

http://castroller.com/podcasts/HalloKosmos/4021243

 

 

BRANDON BAYS TERVENEMISEST JA ANDESTAMISEST

 

Brandon Bays oma tervenemise loost ja andestamisest raamatus "Vabadus on" lk. 190-198.

 

SELLE ÕPPETUNNI SAIN MINA palju aastaid tagasi, kui ma armu läbi tervenesin loomulikul teel, ilma ravimite või operatsioonita väga suures emakakasvajast. Kogu aeg oli minus teadmine, et osa minu tervenemisest on peidus vanades rakumälestustes, mis on kasvaja tekkimises olnud osaliseks. Ma teadsin, et kui ma mingil moel suudaksin talletatud valu pinnale tuua, sellele otsa vaadata ja selle oma teadvusest lahti lasta, oskab mu keha kuidagi ise oma tervenemisprotsessi läbi viia.

 

Ma olin lugenud hulga uurimusi rakutervenemise kohta ja näinud kümneid juhtumite kirjeldusi ning kõigest sellest tungis esile üks asjaolu. Kui me surume alla tugeva emotsiooni või trauma või valusa mälestuse – kui kõik see topitakse kuhugi sügavusse või, piltlikult öeldes, pühitakse vaiba alla-, vabanevad kehas keemilised ained, mis võivad blokeerida teatud tüüpi rakuretseptorid. Selline sulgumine kahjustab rakkude loomulikku võimet omavahel ühendust pidada ja kui selle emotsionaalse probleemiga ehk „raku mälestusega“ ei tegelda ja see jääb rakusse talletatuks, jäävad rakuretseptorid suletuks ja aja jooksul võib selles kehaosas tekkida haigus.

 

Ma teadsin ka, et paljud inimesed, kes olid rakulises tervenemises edukad olnud, olid spontaanselt nendele vanadele mälestustele ligi pääsenud, ja kui nad need mälestused vabastasid, alustas keha oma loomulikku tervendamisprotsessi. Kahtlemata mõistsin ma kõiki teaduslikke printsiipe ning olin lugenud kõiki raamatuid ja tunnistanud uurimuste tõde – kuid mitte keegi ei olnud andnud meile meetodit, kuidas raku mälestustele ligi pääseda ja neid klaarida. Võid tunda kogu teadust, mis maa peal on, ja teada kõiki statistilisi näitajaid, kuid ilma samm-sammult edasi liikuva protsessita pole need spontaanse tervenemise juhtumid mitte midagi muud kui ilusad sõnad.

 

Ma olin oma tervenemise-rännakut teinud ligi kolm nädalat ja hakkasin ennast juba kõvasti haletsema. Ma teadsin küll, et osa minu tervenemisest oleneb nendest vanadest mälestustest, aga mul polnud ikka veel aimu, kuidas neile ligi pääseda – ma ei teadnud isegi, millest alustada! Proovisin kõike, mida ma loomuliku tervise alal teadsin, ja hakkasin juba leppima faktiga, et ma polnud midagi saavutanud. Kasvaja oli niisama suur ja kõva nagu enne.

 

Ühel päeval olin massaažis ja mäletan selgesti seda hetke, mil minu ülbuse soomusrüüsse tekkis mõra. Lamasin seal ja mõtisklesin oma kahekümneaastasest kogemusest alternatiivse tervendamise alal ning pidin tõdema, et kõigi oma teadmiste juures olin ma ikkagi läbi kukkunud. Ja kui ma seda tõde sisemiselt tunnistasin, tundsin end täiesti saamatu käpardina. Ma isegi ei teadnud enam, mida küsida või kuhu pöörduda.

 

Siis prõksatas miski minu sees ja ma taipasin äkki, et tegelikult ei tea ma mitte midagi. Langesin abitusse, lootusetusse meeleheitesse. Sisemiselt andis miski lihtsalt loobumisvõidu.

 

Ma alistusin ja selles alistumises tundsin äkitselt, kuidas langen süütuse pehmesse embusse. Ma langesin teadmatusse. Ma ei teadnud enam üldse midagi. Ja selle tunnistuse juures tajusin käegakatsutavat vabanemist. Ning ma avanesin spontaanselt rahule. Tundsin, kuidas see mind hällitab ja sulasin sellesse, kuni polnud enam sisemist ega välimist, ainult rahu ja lihtne süütus igal pool. Selles süütuses kuulsin kerkivat alandlikku palvet: „Palun tee nii, et ma saaksin juhatust, kuidas avastada see, mis on talletatud minu kasvaja sees.“ Niipea kui need sõnad olid lausutud, heideti mind tundmatusse ja ma lamasin lihtsalt tühjuses, ootamata midagi, lihtsalt olles.

 

Siis, äkitselt ja ootamatult, anti mulle juhatust. Ja kui ma avastasin mälestuse, mis oli peidetud minu kasvajasse, ärkas otsemaid ellu minu endine ülbus ja hüüdsin oma peas valjusti: „Ei saa olla see mälestus – sa tead kõike sellest vanast lapsepõlve-vägivalla mälestusest. Sa oled selle kõik läbi võtnud. Sa oled sellega lõpu teinud.

 

Aga ma ei tohtinud kuulata oma ülbet kõiketeadjat sisehäält, seepärast avasin oma olemuse ja otsustasin tõesti tervitada seda mälestust, talle tõemeeli otsa vaadata ja lasta vabaks kõik valu, mis sellega koos tuleb. Kuid hoolimata värskest avanemisest ja vabaks laskmisest jõudsin ma ikka samasse aktsepteerimisse, kus ma aastaid olin olnud.

 

Ma küsisin toas valitsevalt rahult: „kas ma olen lõpetanud?“ Vastus oli lihtne ja selge: „Ei“.

 

Taas langesin meeleheitesse. Olin päevavalgele toonud nõndanimetatud rakumälestuse, aga ei teadnud isegi, kas see oli õige, ja ma olin sellega ju minevikus tegelenud! Tundsin end abituna, segaduses, täielikus kimbatuses. Ja uuesti andis miski minu sees järele. Ja uuesti langesin teadmatuse pehmesse süütusse: ma ei teadnud mitte midagi, mul polnud vastuseid, ma isegi ei osanud enam midagi küsida. Ja siis kuulsin, kuidas veel üks palve ennast ilmutas: „Palun tee nii, et mind kuidagi juhatataks lõpetamise juurde – ma ei tea, kuidas lõpetada. Ma ei tea isegi, kas see on õige mälestus, ja kui ongi, siis olen jõudnud samasse aktsepteerimisse, kus olen olnud aastaid. Palun, näita mulle, kuidas lõpetada.“

 

Vaikus. Ma ei oodanud vastust. Aeg peatus. Siis kerkis tühjusest spontaanselt ja ootamatult üksainus sõna: Andestamine.“

 

No muidugi hakkas minu ülbe meel jälle suud pruukima ja ütles: „Andestamine? Mis jama. Brandon, sa oled ammuilma selle probleemi aktsepteerinud, sa oled sellest võitu saanud. Sa oled sellega nii palju töötanud, teinud kõik mis vaja. Mis see andestamine muudab?

 

Aga mõtlesin; „Tead mis? Ma ei tohi kuulata oma negatiivseid mõtteid. Pealegi ei ole mul andestades midagi kaotada, aga võita võin ehk kõik.“

 

Niisiis andsin endast parima.

 

Ja järgneva andestamisprotsessi jooksul sain aru, et aktsepteerimise ja andestamise vahel on tohutu erinevus. Palju aastaid olin elanud aktsepteerimises. See aktsepteerimine lubas mul kanda endaga kaasas lugu oma õilsusest – sellest, kuidas olin olnud nii-i-i õilis, nii-i-i kaastundlik, nii-i-i arusaaja, et olin jõudnud toimunud vägivalla aktsepteerimiseni, Hea, kaastundlik (ülbe!) Brandon.

 

Ja nüüd pidin avama oma südame, astuma maha kõnetoolist, loobuma kolmkümmend aastat kestnud süüdistamismängust ja andestama kogu südamest ja täielikult.

 

See tegi haiget, sest pidin otsa vaatama oma uhkusele. Ma olin muutunud võltsilt õilsaks, omaenda silmis isegi pühakuks, ja ma pidin üles tunnistama oma arvatava õigsuse ja lõpuks loobuma kogu loost – loost, mis oli määratlenud selle, kelleks mina ennast pidasin. Ma pidin lahti ütlema oma kiindumusest loosse, et elu oli mulle ülekohut teinud. Ja kui ma viimaks andestasin, langes kogu süüdistamine ära ja teadvus ei olnud enam sellega seotud.

 

Minu lugu oli otsas.

 

Sel ajal, kui ma andestasin, taipasin, et kasvaja ei olnud kunagi minust kinni hoidnud. Hoopis mina olin olin kasvajast kinni hoidnud. Ja minu ohvriks olemise lugu, mida ma kolmkümmend aastat olin endaga tassinud, lõppes nüüd ainsa hetkega, täis puhast, ausat andestamist.

 

Kogu ülejäänud lugu oli möödanik ning kolm ja pool nädalat hiljem oli diagnoos – mitte mingit kasvajat – ilma ravimiteta, ilma operatsioonita.

 

Andestamise tervendav jõud on käegakatsutavalt tugev. Andestamine võib tervendada keha. See võib tervendada elu. See võib tervendada suhteid. See võib tervendada isegi terveid rahvaid. Ja see on tõeline kingitus, mille te endale teete.

 

SAGELI TEEME VEA, uskudes et andestame teisele inimesele tema pärast, aga tõde on, ei iga kord, kui me andestame, laseme vabaks teadvustatuse kogu loost, mida oleme seniajani hoidnud ja toitnud, ja kui see on läinud, oleme meie vabad.

 

Minu kogemuse järgi on andestamisel tegelikult kolm aspekti:

 

Esiteks peab olema valmisolek lasta lahti kiindumine kogu loosse, tunnistada oma ülbust ja lasta sel minna. Me peame tahtma heita oma õiguse tagaajamise ja loobuma „mõnusast“ tundest, et oleme ülemad, meil on õigus, me oleme moraalsemad.

 

Teiseks peame enda tühjendama, endast kõik välja valama. Me peame reaalselt tunnistama, et ülbuse taga on tegelikult valu ja solvumine, mida me tunneme, ja meil on vaja avada oma olemine ning tunda täiel määral kõiki haiget tegevaid tundeid, mis seni olid allasurutud ja välja ütlemata. Me peame laskma valla kõik tagasihoitud emotsioonid, sõnad ja teadvustatuse, mis olid peidus võltsi õilsuse ja süüdistamise vale-soomusrüü all. Kogu ehe valu on vaja valla lasta.

 

Kolmandaks, kui kord on kogu valule otsa vaadatud, seda väljendatud ja siis lahti lastud, on meie süda avatud tõelisele õppetunnile, mis see olukord.kätkeb. Me oskame nüüd kogeda, mida teine on läbi teinud, ja ehk mõistame sedagi, et tema toimis toona omaenda tookordse teadmise, draama ja valu piirides nii hästi kui oskas. Kui kord oleme lahti lasknud omaenda valu, tunneb süda loomulikku kaastunnet ja mõistmist teise valu suhtes.

Just sellest mõistmisest ja kaastundest kasvab välja tõeline andestamine. Kasvab loomulikult, peaaegu paratamatult, ja see andestamine on täielikult tingimusteta. Kui te kord olete enda tühjendanud, voolab asemele andestamine, et armu loomuliku avaldumisena see tühjus täita. Andestamine vabastab teid täielikult valust ja lubab teil elus edasi minna vabaduses.

 

Tõesti, andestamine võib olla tee vabaduse juurde, kui olete valmis heitma endast oma ülbuse, avanema ning laskma lahti talletatud valu, lubades tärgata loomulikul kaastundel teiste vastu. Kõiges selles on võtmeks alandlik meel. Sest tõelise andestamise juures on alati kohal alandlikkus.

 

KUID ANDESTAMISE TEINE ASPEKT, mida eespool kirjeldati, on väga jõuline ja vajab eraldi rõhutamist. Aastate jooksul olen kogenud ja näinud tuhandeid Rännaku-protsesse ja olen aru saanud, et tõeliseks tervenemiseks peab inimene tühjendama end kogu talletatud valust, solvumisest, süüdistamisest, vihast. Me ei saa tühjendamise ja vabaks laskmise protsessi vahele jätta ja hüpata kohe siira andestamise juurde, sest probleemidega seotud teadvustatus jääb kehasse alles ja elab edasi oma elu. Ja see võib olla hukutav.

 

Väga sageli arvavad inimesed, kes pole varem Rännaku-tööga kokku puutunud, et nad võivad armu üle kavaldada. Nad usuvad naiivselt, et saavad vältida silmitsi seismist oma probleemidega, minna mööda mineviku traumade tõelisest valust, hoiduda nendega seotud sõnadest ja teadvustatusest ning hüpata otseteed andestamise juurde. Nad lollitavad end usuga, et tervenemine juhtub iseenesest, niipea kui andestamissõnad on lausutud. Nad usuvad, et võivad oma valu peita kena olemise taha ja pakkuda „siirast“ andestamist. Mina nimetan seda pseudo-andestamiseks. See lihtsalt ei toimi. Inimesed õigustavad oma pseudo-andestamist sageli öeldes: „Aga ma ei taha öelda midagi inetut või haiget tegevat. Ma saan aru, et see inimene ei ole praegu siin, kuid ma lihtsalt ei taha mingeid halbu mõtteid välja saata.“

 

Siis vastan alati: „Probleem ja sellega seostuvad emotsioonid on juba teie kehas talletatud. Sellepärast võiksite võtta nelikümmend viis minutit, et oma valu alandlikult, ausalt ja täielikult tunnistada, sellele otsa vaadata ja siis valada välja kogu talletatud valu, tunda tagasihoitud emotsioone ja lasta need vabaks, klaarida kogu probleem ja teha sellele otsustav lõpp; aga te võite ka elu lõpuni seda valu lekitada, tollele inimesele kogu aeg haiget tehes.

 

Need haiget tegevad, kurjad sõnad on juba teie sees olemas. Ja te võite neid lõpuks tunnistada, nad vabastada ja nendega igaveseks ühele poole saada, või te jäätegi neid enda sees varjama ja lasete neil oma hävitavat tööd jätkata, sest ma kinnitan teile, et too teine inimene saab iga päev teie tugevaid sõnatuid sõnumeid.

 

Ja mis te arvate, mis on teie jaoks tervendavam, kas tunnistamine ja klaarimine või endasse peitmine ja lõpmatuseni venitamine?“

 

Kui inimesed näevad, milline on nende tehtud valiku tõeline iseloom, otsustavad nad alati andestamise ja tõelise tervenemise kasuks. Jah, selle juures võidakse tunda intensiivseid tundeid ja lausuda karme sõnu, aga see on kaugelt tervistavam kui kõige surumine endasse, kust see peidetud valu siis iga päev aastate pikku vähehaaval välja immitseb.

 

____________________________

 

TEADVUSTAMINE. UUS VÄÄRING

 

Lõik Brandon Bays ja Kevin Billetti raamatust "Teadvustamine. Uus vääring".

 

Jälgige leivaraasukesi

 

Alati ei ole otsekohe selge, milliseid leivaraasukesi peaksime järgima, milliseid valikuid elus tegema, eriti kui meie ees on lahti arvukalt võimalusi. Ja meil võib tekkida tahtmine küsida: Kust ma tean, millist soovitust kuulda võtta, millist juhatust järgida, kui valikuvõimalusi on nii palju?“

 

Just siis on vaja sügavamalt kuulata. Nagu hai usaldusookeanis, olen ma kindel, et pole minu asi midagi luua. Minu asi on püsida valvel ja avatud sellele, mida elu pakub, teades, et iga vihje võib mind juhatada tulemuseni, mida ma otsin. Mulle meeldib uskuda, et universum võib rääkida minuga iga inimese, iga elusituatsiooni kaudu ja ma ei tea, kelle suu läbi arm kavatseb rääkida või kuhu elu kavatseb mind suunata. Iga silmapilk võib puistata leivaraasukesi, mis juhatavad lõpptulemuseni. Seepärast: kui arvukad valikuvõimalused ennast pakuvad, hoidun ma iga hinna eest aru pidamast oma mõistusega. Ma tean, et kui annan voli oma mõtetele, viivad nad mind ainult segaduste rappa.

 

Ma tean, et ainus tõene, inspireeritud vastus lebab alati kusagil sügavamal, milleski, mis eelneb mõistusele, minu enda põhiolemuse lõpmatus intelligentsuses. Aga kuidas me pääseme ligi oma põhiolemusele, nii et ei kuula oma sisedialoogi, ja jääme piisavalt vaikseks, et saada teadlikuks jumalikest juhatustest?

 

Usaldage oma keha, see ei valeta kunagi

 

Mina peatun, hingan paar korda sügavalt ja suunan oma teadveloleku sissepoole. Luban endal avaneda ja jääda vaikseks. Ma tean, et minu keha on minu hinge baromeeter. Ja veel tean, et keha ei valeta kunagi. Ja kuigi minu meel võib kontrollimatult punuda lõputuid küsimusi, õigustusi ja valikuid, on minu keha selgem, vahetum, usaldavam. See signaliseerib mulle lihtsalt ja instinktiivselt ning osutab õiget tegevuskurssi. Seepärast fokuseerin oma teadveloleku keha esipoolele ja küsin näiteks: “Kas esimene või teine võimalus?“ Hingan kogu aeg ühtlaselt ja koondan kogu tähelepanu sõnatule vastusele, mis vältimatult minu seest kerkib. Kujutlen esimest võimalust ja siis hingan rindkere esipoolde või päikesepõimikusse või sisikonda. Kui tekib õõnes tunne või kramplik olek või mingisugune lämbumistunne, saan aru, et keha ütleb instinktiivselt: „Mitte seekord,“ või ehk: „Mitte kunagi.“ Aga kui mul seda küsimust esitades on kerge, neutraalne, rahulik tunne, siis ma tean, et mulle on antud roheline tuli: „Anna minna!“, ja et ma võin tagasi vaatamata söösta tegevusse, valides minekusuunaks esimese võimaluse.

 

Siis küsin ma teise valikuvõimaluse kohta. Taas keskendun oma kehale, kontrollides, ega ole mingit pitsitavat aistingut, kõhelust või jõnksu. Kui on, tean, et see on signaal: „Ära mine sinna.“ Aga kui tunne on vaba, muretult ergas ja loomulik, siis tean, et see on uks, millest võin julgesti sisse purjetada.

 

Hing ei saa teiega verbaalselt rääkida. See saab suhelda üksnes keha instinktiivsete impulsside kaudu. Kui teadvusse kerkivad sõnad, siis teadke, et need on ego-meele toodang, mis võib protsessi ennetada ja lämmatada teie loomuliku instinkti, vastates küsimustele meele pinnapealselt tasandilt. Aga kui avatuses läheb kogu tähelepanu kehale, võite usaldada, et keha intuitsioon signaliseerib teile õigesti, millises suunas liikuda. Teie keha on hinge eksimatu instrument.

 

Ja iga silmapilt pakub teile võimalust minna enda sisse, olla avatud, kohal ja vastuvõtlik selgetele signaalidele, mida keha teile alati pakub ...

 

Usaldus, usaldus, usaldus

 

Kui Gandhilt ühe tsiviilprojekti puhul küsiti: „Kust me selleks raha saame?“ vastas ta: „Igalt poolt, kus see just praegu on.“ Temal oli kindel teadmine, et küllus on juba siin ja saadaval ja tema ainus mure on kindlaks teha selle asukoht.

 

Nõnda meeldib meile mõelda endast kui haidest usaldusookeanis. Niipea kui visioon on spetsiifiliselt määratletud, on osa meie teadvelolekust pidevalt valvel, see on jätkuvalt ja pingutuseta valvelolekus, püsides avatuna, oodates tõmmet ja juhatust sinna, kus iganes see asi on.

 

Kui mina ja Kevin esimest korda Inglismaale kolisime, istusime maha ja kirjutasime täpselt üles, missugust korterit on meil vaja Londonist läänes. Helistasime sõbrale ja küsisime, kas ta otsiks meile kahe magamistoaga korteri pooleldi maakohas, kahekümne miili kaugusel linnast. Tahtsime midagi rikkumatumalt puhast ja professionaalset. See pidi olema valge, avar ja õhurikas, suure avatud köögiga, söögitoa ja eluruumiga. See tuleks sisustada moodsa, mugava ja puhta mööbliga. Me eelistasime kõrgeid lagesid ja midagi äsja renoveeritut olnuks suurepärane. Tore oleks vaade Thamesi jõele ja korter peaks olema raudtee lähedal, nii et kliendid Londonist pääseksid kergesti meie erapraksisesse. Me andsime sõbrale rendilepingu, seni kui meie ootame mööblit Ühendriikidest, pärast seda kavatsesime hankida midagi püsivamat. Korter leiti ja sõber kirjutas meie nimel rendilepingule alla.

 

Kevin ja mina saabusime Heathrow’ lennujaama. Sõitsime otseteed kohale ja kohtusime kinnisvaraagendiga. Asukoht paistis olevat suurepärane, transport ligidal, London poole tunni sõidu kaugusel ja korter oli vaatega jõele. Aga sarnasus meie visiooniga lõppes välisuksel. Me astusime tillukesse, liga-loga postmargisuurusesse korterisse, mis asus kahel korrusel, seal olid tillukesed hingedel lahtikäivad aknad ja pisike kööginurk. Laed olid madalad ja siin oli pime. Me mõtlesime et olime väljendanud ennast täiesti selgesti, aga see koht oli nii erinev meie soovitust, et siin oma kliente vastu võtta olnuks absoluutselt ebaprofessionaalne.

 

Ärge iialgi tehke armu visioonidega kompromisse

 

Nõnda siis istusime uuesti maha ja muutusime veel üksikasjalikumaks. Lisasime oma visioonile, et tahame uut korterit, kus ei oleks eelmiste elanike energiat ega perekonna nägelusi õhus hõljumas. Me tahtsime professionaalsemat, vastutava töötaja stiilis elupaika.

 

Järgmisel päeval lahkusime hotellist ja võtsime suuna Windsorile, lähima paraja suurusega atraktiivsele linnale, kus oleks kinnisvaraagent. Me väljendasime väga selgelt, mida tahame, aga iga kord, kui mõnd kohta vaatasime, ei olnud see ikka päriselt see – liiga väike, liiga kaugel rongidest, mitte piisavalt roheline, eelmistest elanikest või nende koerast jäänud läppunud lõhn – me käisime majast majja, korterist korterisse ja iga järgmise agendiga püüdsime selgemalt kirjeldada oma vajadusi. Me ei tahtnud raisata aega, vaadates kohti, mis polnud õiged, mis olnuksid kompromiss sellega, mida arm oli kirjutanud.

 

Me oleme selgeks saanud, et kui lähete kompromissile visiooniga, mille arm on kirja pannud – kui te ei usalda täielikult, et universum manifesteerib täpselt selle, mille peale soov on välja saadetud - , võib teist mööda minna tõeline asi, mis oli teil määratud leida, ja teile jääb midagi, mis ei tundu õige, mis ei sobi.

 

Päev oli lõpule jõudmas ja kuigi me kirjeldasime oma soovi aina selgemalt ja selgemalt, ei olnud õige koht ikka veel ennast ilmutanud. Saabusime Ascotisse kell 5 õhtupoolikul ja jooksime lähimasse kinnisvaraagentuuri. Ma vuristasin kiiresti ette kõik omadused, mida otsime, ja pahvatasin välja ka selle, mida me ei taha. Viimaks ütles agent: „Pidage, ma saan aru, mida te tahate. Te tahate luksuslikku vastutava töötaja korterit kuskil rohelises kohas, kus on mugav transport. Aga kindlasti olete selle aja peale juba avastanud, et mitte ühelgi tavalisel majutusagendil selles piirkonnas ei ole seda, mida teie otsite. Sest kogu Berkshire’ peale on ainult üks agent, kes spetsialiseerub rikkama turuosa professionaalsetele korteritele.“

 

Hämmelduses, et seni polnud meid keegi sellest teavitanud, küsisin otsekohe, kust me selle agendi leiame. Mees vastas: „Noh, õnneliku juhuse tõttu olete sattunud just õigesse linna. Kui lähete selle talli taha, leiate ta tolle büroohoone kolmandalt korruselt. Jackiel ei ole silti väljas, sest ta tegeleb peamiselt telefonitsi oma meretaguste äriklientidega, kes vajavad siin piirkonnas tööpinda. Tema reklaam käib välisturgudel, enamasti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ta lõpetab kell pool kuus, nii et peate otsemaid sinna minema, kui tahate teda tabada.“

 

Me jooksime kogu tee tolle hooneni, kihutasime üles kolmest trepijärgust ja jõudsime hingeldades väiksesse ärklibüroosse. Mina lasin viivitamatult plaadi käima: „Me otsime...

 

Kui ma peatusin, et hinge tõmmata, ütles Jackie: „Jajaa, te olete tulnud õigesse kohta. See on minu spetsialiteet ja paistab, et seda liiki korter on ainus, mida teie, ameeriklased, tahate. Las ma vaatan oma raamatutest, mis siis saadaval on.“

 

Olge kindel, et arm saab manifesteerida ja manifesteeribki seda, mille ta on välja käinud.

 

Naine lehitses oma kaustad läbi ja siis vaatas veel korra. Ta pöördus meie poole hämmeldunud ilmel ja ütles: „Mul on kahju. Olin kindel, et mul on midagi, aga paraku ei ole ühtki kohta, kuhu te kohe sisse saaksite kolida. Kui te saaksite paar nädalat oodata...“

 

„Ei, ei saa, „ vastasin, „Me alustame oma seminarituuri ülehomme ja meil on vaja ennast sisse seada enne seda. Kui me oleme tööle asunud, peab kogu meie tähelepanu olema suunatud üritustele.“ „Kahju ... siis ma lihtsalt ei saa teid aidata.“ Kas te vaataksite veel korra... palun? Ehk jäi midagi kahe silma vahele.“ Kell oli juba 17.22. Ta käis demonstratiivselt oma kaustad veel korra läbi ja kell 17.25 pöördus õlgu kehitades meie poole. „Kahju, ei ole mitte midagi.“ Vaikselt hakkas ta lauda koristama – andes oma viisakal inglaslikul moel meile mõista, et meil on aeg lahkuda. Vaatasin kella seinal 17.26 Ta paneb kontori kinni kell 17.30. Ma jäin paigale. Kevin müksas mind ja ütles suuga hääletult: „Lähme minema.“ Miski naelutas mu paigale. Ma usaldasin absoluutselt, uskusin täielikult, et arm viib oma visiooni ellu, et kui ta saatis välja spetsiifilise palve, siis manifesteerib ta selle vajaliku aja jooksul. See kindlus hoidis mind paigal, ma ei suutnud liikuda. Ootasin veel... 17.27... Helises telefon.

 

Agent tõstis pilgu laualt ja näis imestavalt, et me ikka veel seal oleme. Ta võttis toru ja toimus lühike, diskreetne jutuajamine. Kell 17.29 pani ta telefoni ära ja pöördus meie poole. Te ei usu ilmaski, mis praegu juhtus,“ ütles ta. Üks minu klient Argentiinast, polomängija, murdis jalaluu ja helistas, et ta ei tule polohooajaks Inglismaale. Ta ei saa võtta korterit, mille ta oli kolmeks kuuks kinni pannud, seepärast on see niikauaks saadaval. Seal on kõik, mida te tahate: õigupoolest on see tuliuus, seal ei ole enne sees elatud. George’i-aegne talliblokk ehitati ümber, elutuppa pandi tohutusuured värvilisest klaasist aknad – see näeb vapustav välja. Ja enam rohelisemas paigas ei saa see olla, see asub golfiraja krundil – ning mahub täpselt teie hinnaskaalasse.“ Järgmisel päeval kolisime sisse.

 

Kui te muutute väga üksikasjaliseks, lubate armul juhtida ennast täiusliku lahenduse juurde ja kui olete absoluutselt kindel, et lõpmatus on suuteline manifesteerima seda, mis sai välja käidud, siis on teie mure üksnes järgida selle juhatuse leivaraasukesi.

 

Me ei oleks ilmaski leidnud seda haruldast eksklusiivagentuuri, kui me ei oleks ära öelnud kõikidest kompromissidest, mis ennast sel päeval pakkusid. Et otsustasime kindlalt jääda ustavaks tõele, visioonile, mille arm oli välja pakkunud, juhiti meid suurepäraselt ja õigel ajal ideaalse tulemuseni. Tegelikult oli korter isegi parem, kui olime kujutlenud. Ainut arm võis meid sünkroonselt juhtida just sellesse kontorisse just sellel momendil, kui tuli telefonikõne. Tõesti, lõpmatus on maagiline oma võimes manifesteerida küllust, mille ta kirja paneb. Ja on nii imeline osaleda kogu selles maagias.

Kõriorgasm: kilpnääre on seksuaalne nääre

        Andrew Barnes http://www.awakeningwithin.org.au/ : "Kilpnääre on seksuaalne nääre, mis on enamus inimestel viimase 300 aasta vältel sulgunud. Enamus inimesi pole teadlikud, et see nääre on seksuaalne nääre. Seksuaalne tervendamine aitab ravida meie minevikust pärit lahendamata probleeme."

Saate esimeses pooles kohtume naisi ja mehi eeskätt seksuaalenergia blokeeringuist vabastava Andrew Barnesiga Austraaliast. Kes võimeline pea igaühes vallandama "energeetilisi ülekehaorgasme". Kaeme, kuidas see toimub ja kuulame ka seda kogenute isiklikke muljeid. 

 

Saate teises pooles vestleme OSHO tasakaalustava massaaži tutvustaja Peep Õunapuuga peepounapuu@gmail.com (+372 58046838) ja tunnistame tema kunsti.

 

 Tallinna TV: Matrix

http://www.tallinnatv.eu/index.php?id=12326

 

 

HALLO, KOSMOS! Austraaliast, Brisbane’ist pärit Andrew Barnes on rahvusvaheliselt tunnustatud seksuoloog ja tantraõpetaja, orgasmi, suhete ja kehatöö spetsialist, kelle peamiseks valdkonnaks on naiste seksuaalsus ning eesmärgiks edendada inimeste vaimset kasvu, teadlikku suhestumist ja seksuaalsust. Lisaks viiele energiaravi ja kehatöö (bodywork) valdkonna diplomile on tal seksuoloogi magistrikraad Sydney Ülikoolist ning alates 2009. aastast on ta ka Golden Key International Honour Society liige.

 

Andrew Barnes on tegelenud erineva energiaravi ja kehatöö treenerite ettevalmistamisega alates 1997. aastast. Aastal 2003 asutas ta ühingu Academy of Therapeutic Arts Foundation, mis pakub erinevad teraapiaid, kus on ühendatud moodsad ja iidsed energeetilised ravimeetodid ning aastal 2005 ühingu Awakening Within foundation, kus korraldab teraapiasessioone, seminare ja töötubasid õpilastele üle kogu maailma. Koos Yvonne Lumsdeniga http://ista-australia.spiritednetwork.com/andrewbarnesandyvonnelumsden andis Andrew Barnes välja raamatu "Heart of the Flower – book of yonis", mis on oma eheduses on põhjustanud nii furoori kui olnud ka heaks abimaterjaliks naiste seksuaalse enesekindluse teraapiates. Alates 1993. aastast on Barnes osalenud vabatahtliku terapeudina naiste rehabilitatsioonikliinikute, meestevanglate, meelemürkide kasutajate ning mitmete muude organisatsioonides erinevates abiprogrammides. 

 

Saates selgub: Mis on jooni ja mis on lingam? Miline on energeetiline kogu keha orgasm? Kas tõesti naise "elu lõpeb peale menopausi"? Millised on mehelikkuse ja naiselikkuse toored ja küpsed polaarsused? Mida annab püha ühendus ja kuidas saab mees naise naudingu laineharjal õndusesse surfata?

 

HALLO, KOSMOS! Andrew Barnes

http://castroller.com/podcasts/HalloKosmos/3014108

 

 

SUHTEPROBLEEMIDE TÕELISED TAGAMAAD

10.09.2013

Allikas: Alkeemia

Õnneliku pikaajalise suhte võimalikkus on teema, mida uuritakse kaasaegses psühholoogias aina põhjalikumalt. Kuigi rahuldustpakkuv monogaamne suhe on enamike jaoks ideaal, peavad paljud paarid tõdema, et peale "armumisperioodi" lõppemist imbuvad suhtesse rahulolematus ja konfliktid.

 

Suhtetreener ja tantraõpetaja Andrew Barnes on avastanud, et tegemist pole siiski paratamatusega, vaid levinud suhtemustri kordamisega, mida kogenud spetsialist nimetab hülgamise-sidumise dünaamikaks.

 

Austraaliast pärit seksuaalnõustaja Andrew Barnes on suhelnud aastate jooksul sadade probleemsete paaridega ja avaldas hiljaaegu raamatu "The relationship tantra", mida ta tutvustab ka Eesti seminaridel.

 

Andrew Barnes järeldas pikaajalise töö põhjal, et enamus inimestest lääne kultuuriruumis kordab suuremal või vähemal määral mittetoimivat suhtemustrit, kus keskseteks teemadeks on hülgamishirm ja sellest tulenev soov teist kõvemini enda külge siduda.

 

Andrew Barnes avastuse järgi eksisteerib keskmises suhtes kaks osapoolt: vajav ja abivalmis. Vajava inimtüübi uskumussüsteem eeldab, et partner täidab tema soove ja kohandab oma elu ja tegemisi tema järgi, ta paneb vastutuse oma heaolu eest partneri õlule.

 

Abivalmis inimtüüp on aga hoolitsev ja peab ennast vastutavaks kaaslase tunnete eest. Kui need kaks kohtuvad, ongi esialgu kõik imeline: vajav inimtüüp tunneb, et lõpuks ometi hoolitseb keegi teine tema heaolu eest ja abivalmis tüüp pingutab hoogsalt esimese nimel.

 

Ajapikku saab aga nende suhe hoopis teistsuguse pöörde ja alguse saab piinarikas protsess, mis lõppeb kas lahutusega või jätkub pikema suhtena, milles reaalselt puudub intiimsus.

 

Armumise etapp: Ilutulestik ja ebatavaline klapp

 

Kõik saab alguse nagu filmis: kahe inimese silmad kohtuvad näiteks kuskil üritusel ja nende vahel tekib magnetiline tõmme. Algab stseen viiulimuusika ja ilutulestikuga, millele omakorda järgnevad hommikutundideni kestvad intiimsed vestlused ja jalutuskäigud. Ka seks on hämmastavalt hea!

 

Aeg möödub fantastiliselt ja osapooled hõljuvad muinasjutumaailmas. Ka partneri puudused tunduvad sel etapil toredad - ei mingit kriitikat valesti pigistatud hambapastatuubi pärast – see tundub isegi armsa originaalsusena! Maailm on justkui päikest täis, kuni mööduvad 6-12 kuud, mil armumishormoonid vaibuvad ja esialgne intiimsus hakkab lagunema.

 

Võimuvõitluse etapp: Klammerdumine ja ignoreerimine

 

Selles etapis hakkab abivalmile inimtüübile tunduma, et ta ei suuda vajavat inimest (kelle soovid tunduvad lõputud) õnnelikuks teha ja ta paneb paika vältimise strateegia, et end lahti ühendada vastutustundest partneri emotsioonidest eest. Põhjendades endale vajadust suurema hingamisruumi järele, hakkab ta tegutsema viisil, mis võimaldab tal vajavast inimesest eemalduda nii füüsiliselt kui vaimselt.

 

Nii hakkab algselt abivalmis inimene näiteks rohkem trennis käima, sukeldub arvutimängudesse, nokitseb kuuri all või spirituaalse inimtüübi korral eraldub veelgi põhjalikumalt meditatsiooni ja vaimsetesse praktikatesse. Tegelikult püüab ta sellega vältida oma suhet, sest ei soovi tunda jõuetust suutmatuse pärast täita partneri vajadusi.

 

Nähes, et abivalmis inimene eemaldub, tunnetab vajav inimene hülgamise ohtu ja üritab partnerit rohkem kontrollida ja endaga siduda. Nüüd, tundes kasvavat lämbumistunnet, eemaldub abivalmis inimene omakorda rohkem, mis tähendab varasemast veelgi pikemaid õlleõhtuid sõpradega või kalalkäike: nõiaring aina süveneb ja süveneb...

 

Algab pikk piinarikas võimuvõitluse periood, kus teises inimeses hakatakse nägema vigu: nüüd võib valesti pigistatud hambapastatuub ärritada ja saada isegi tüli põhjuseks. See etapp lõppeb kas lahkuminekuga või suhtega, milles üks on sulgunud ja ligipääsmatu, samas kui teine on ahistav ja emotsionaalselt pealetükkiv.

 

Dünaamika tekkimise üllatavad põhjused

 

Sügavamalt hülgamise-sidumise dünaamikat uurides avastas Andrew Barnes, et tegelikkuses ei ole nimetatud suhtestruktuuris inimeste hirmud nii iseenesestmõistetavad kui esialgu võib arvata. Selgus, et vajava inimese tõeline allemotsioon on hirm intiimsuse ees, sest ta kardab tunda haavatavust ja jõuetust, mistõttu valib alateadlikult inimesi, kes pole emotsionaalselt kättesaadavad.

 

Samal ajal kui hoopis abivalmis inimese puhul on teise eest vastutamise taga tegelikult kartus hülgamise ees, seetõttu tõmbabki teda alateadlikult vajava inimese poole – nii saab ta partneri enda külge tugevalt siduda ja tal on vähem riski maha jäetud saada.

 

Andrew Barnesi sõnade järgi ei esine hõimurahvastel kirjeldatud suhtemustrit, mistõttu ta on järeldanud, et mittetoimivat suhtedünaamikat õhutavad mitmed lääne kultuuris levinud stereotüübid, mis levivad näiteks filmide ja raamatute kaudu. Nendes lugudes rõhutatakse atraktiivseina just kättesaamatuid mehi ja päästmist vajavaid naisi.

 

Just sel põhjusel on välja arenenud suundumus, et naised on enamasti vajavad inimtüübid ja mehed abivalmid (kuigi võib esineda ka vastupidist). Naised kipuvad seega panema sageli vastutuse oma heaolu eest meeste õlgadele, samas olles ise võlutud just emotsionaalselt kättesaamatutest vastassoo esindajatest. Meestele omakorda on õpetatud hoolitsema naiste eest ja kõike "korda tegema", mistõttu mehed armuvad sageli naistesse, kes on abivajavad.

 

Vanem-laps suhtemustrist välja kasvamine

 

Lapsena täidavad vanemad meie soove ja on meie heaolu eest vastutavad. Laps-vanema baasstruktuuri jätkamine ongi hülgamis-sidumis dünaamika käivitumise peamisi alustalasid, sest täiskasvanuna kannavad paljud lapsepõlvest tuntud käitumismustri üle oma paarissuhtele ja käituvad nagu peaks partner nende heaolu eest vastutama (või siis vastupidi nemad peavad teise eest vastutama).

 

Seega tuleks endale teadvustada võimalikku laps-vanem suhtemustris olemist ja saada täiskasvanuks: me peaksime ise täitma enda vajadusi ja oleme endale nö lapsevanema eest, arvab Andrew Barnes.

 

Tee vabadusse: Hülgamis-sidumis mustri lõpetamine

 

Kahjustava dünaamika lõpetamiseks tuleks vajaval inimesel võtta vastutus oma emotsionaalse käekäigu eest, muutuda iseseisvaks ja lõpetada partnerilt igasuguste tegevuste eeldamine. Selle asemel tuleks vajaval inimesel oma raskete emotsioonide esile kerkides, nagu hülgamishirm, suhtuda iseendasse armastavalt ja õppida hoolitsema neil hetkedel enda eest kaastundlikult (nagu lapsevanem hoolitseb oma lapse eest).

 

Abivalmis inimesel tuleks aga õppida end siiralt avama ja rääkida ausalt partnerile oma tõelistest vajadustest kartmata, et need emotsioonid teisele meelehärmi võiksid pakkuda. 

 

"Paarissuhted näitavad kõige paremini ära selle, mis meis ei ole armastavat ja mis vajab tervendamist, seetõttu on suhted hea võimalus kasvada ja areneda, isegi kui nad järgivad hülgamis-sidumis dünaamikat," arvab Andrew Barnes.

 

Ideaalis võiks siiski suhtesse astuda ootusteta teise inimese suhtes, lihtsalt selleks, et olles armastusest ja rõõmust täidetud, soovime juba olemasolevat küllust jagada ka kaaslasega. Sellistel alustel on kergem luua suhet, kus armastus pole mitte partnerilt millegi vajamine, vaid ühine seiklus, kus kaks emotsionaalselt iseseisvat inimest teineteist vastastikku toetavad.

 

Tšakrate harmoonia ja disharmoonia

JUURTŠAKRA

 

Iga: 1.-7. eluaasta, YANG energia

Põhimõte: ELUJÕU KESKUS, MINA ELAN, MINA KUULUN, MINA TEEN füüsilise olemise tahe, tahe elada ja tegutseda inimesena Maa Peal, elujanu

Elujõu keskus, füüsilise olemise tahe, tahe elada, elujanu
Asukoht: genitaalide ja päraku vahel

Värvus: kirgas punane

Element: seotud Maaga

Värvus: oranž

Värvus: oranž

Aisting: haistmine

Tegevus ja tajuorgan: anus ja nina

Seostuvad (seos) organid: jämesool, pärasool, selgroog, luustik, hambad, küüned, eesnääre, veri ja rakuehitus
Näärmed: neerupealised

 

Neerupealised toodavad adrenaliini ja noradrenaliini, mille ülesanne on kohandada vereringet meie vajadustega, reguleerides vere jaotumist. Nii on meie keha võimeline erinevatele vajadustele kohe reageerima. Veel enam, neerupealistel on otsustav mõju kehatemperatuuri tasakaalule.

 

Ülesanne: ühendada inimene füüsilise maailmaga. Ürgne eluenergia, usaldus elu vastu. Suhe hõimu e. juurtega, maaga ja materiaalse maailmaga. 

 

Aspektid: eluenergia ehk vitaalsus, kuuluvustunne, stabiilsus, saavutusvõime, teotahe, ambitsioonid, järjepidevus, ihad, soovid, turvatunne ning ellujäämine.

 

Harmoonia: Teie elu toetab vankumatu ürgne usaldus - Maa on turvaline paik - alati on olemas hoolitsus, toit, peavari ja turvalisus. Sügav ühendus eluga ja selle tõusude ja mõõnadega, usaldus elu vastu.

 

Disharmoonia: võimetus usaldada elu, fookus materiaalsel ja selle omamisel, turvatunde kompenseerimine väliste asjadega. Pidev kaitse- ja rünnakuvajadus. Tunne, et pead tõestama oma olemasolu ja vajadust. Hirm kaotada midagi, mis loob turvalisust ja heaolutunnet.

 

Negatiivsed mõttemustrid: hirm, kas saan hakkama, turvatunde puudus ja otsimine, toetumine teistele, ei ole usku enda jõusse, ahnus, ihnus. Raev, viha ja vägivald on kaitsemehhanismid. Eksitused, nõrk, abitu, ei ole juurtega maas, juurtetuse tunne, mure, ebakindlus, maandamatus, võimetus oma unistusi ellu viia, ebastabiilsus, ei ole kohal, igatsus kergema elu järele, elu on koormav, rahuldatakse ainult oma isiklikke vajadusi, teiste omasid ei panda tähele. Oma keha vajaduste ignoreerimine - puhas toit, liikumine, puhkus on vähetähtsad. Oma tahte ja põhimõtete vägivaldne pealesurumine. Teine inimene on ohtlik, kelle eest tuleb end kaitsta.

 

Blokeerunud juurtšakra haigused: nt hemorroidid, jäme- ja peensoole ehk soolestiku haigused, kõhukinnisus, ülekaalulisus, foobiad ja psüühilised haigused, nõrk selgroog ehk tugisüsteem, seljavaevused.

 

SEKSUAALTŠAKRA

 

Iga: 8.-14. eluaasta, YIN energia
Põhimõte: MINA TUNNEN, MINA LOON, olemise loov reprodutseerimine, TUNNETE, NAUDINGU, SEKSUAALSUSE ja LOOVUSE KESKUS
Asukoht: ühe käelaba laiuselt nabast allpool
Värvus: oranž
Element: seotud veega
Aisting: maitsmine
Tegevus ja tajuorgan: genitaalid ja keel
Seostuvad (seos) organid: põis, neerud, suguorganid, vaagnaluu. Kõik kehamahlad nagu veri, lümf, maomahl, sperma
Näärmed: sugunäärmed - munasarjad, eesnääre, munandid 

 

Sugunäärmete ülesanne on mehelike ja naiselike seksuaaltunnuste avaldumine ja ka menstruaaltsükli reguleerimine.

 

Ülesanne: seksuaalenergia keskus, loomingulised, puhtad ja ehtsad tunded. Siin kombineerub mehelik seksuaalsus naiseliku seksuaalsusega. Naiselik ja mehelik pool on isikus harmooniliselt tasakaalus - anima/animus. Tunded ja emotsioonid voolavad vabalt, reguleerides suhteid nii armastuse kui ka sõpruse aspektist. Tasakaalustab tunnete ja emotsioonide vabalt andmist ja vastuvõtmist. Ürgsed tunded, mis voolavad koos eluga. Läbi sakraaltšakra käib naudingu, rõõmu ja õnne kogemine.

 

Harmoonilised aspektid: avatud, sõbralik ja lahke inimene, kellel ei ole probleeme oma tunnete ja emotsioonide jagamisega ja väljanäitamisega. Eluga õnnelikult kooskõlas. Sensuaalsus, erootilisus, intiimsus, loovus, loomisrõõm, austus ja vaimustus elu suhtes, head suhted raha ja inimestega, läbisaamine teistega - enda avamine teistele eriti vastassugupoolele, tunded on ehtsad ja moonutamata, teod on loovad ja loomingulised, lähedussuhte julgus ja loomulikkus, enesekindlus, selge mõistus, omakasupüüdmatus, heatahtlikkus. Elujõu edendamine. Kui tšakra toimib harmooniliselt tunned, kuidas loov eluenergia sinu kehast, hingest ja vaimust läbi voogab. Tunned end koduselt oma kehas.

 

Disharmoonia: ebakindel ja ebastabiilne seksuaalsetes ja emotsionaalsetes ehk tunneteküsimustes. Ei suuda tundeid väljendada. Loomulike vajaduste mahasurumine. Lähedusekartus, kinnine ja suletud teistele, intiimsuse ja seksuaalsuse pärsitus, külmus, eitus ja tõrjumine - vastikus või liigne huvi seksi suhtes, materiaalsus ja pinnapealsus - mõnu, peod, seks, puhkus, ropendamine, madal enesehinnang, kriitilisus nii enda kui teiste suhtes, truudusetus, ei suuda elu imetleda, loomuliku energiavahetuse puudus mehe ja naise vahel - julge silmside, naeratamise, kallistamise, hea sõna, intiimsuse, läheduse andmise ja vastuvõtmise kartus.

 

Nt ei julge vabalt ja loovalt keha liigutades tantsida st füüsilise (kehalise), emotsionaalse (tunnete), seksuaalse (mehelikkuse või naiselikkuse) ja loomingulise (loovuse) eneseväljenduse kartus ja mahasurumine, seks on lihtsalt eneserahuldamise vahend mitte läheduse ja armastuse jagamine, ülemäärased seksuaalsed fantaasiad, pornograafia… (seotud kõritšakraga, mis on suure tõenäosusega lukus, kuna sealt tuleb kõige väljendus sõnas, hääles, vormis ja liigutustes; ka südametšakra suletus).

 

Haigused: urogenitaalse süsteemi ja suguelundite haigused, raseduse katkemised, äärmuslik seisund - sünnivad haiged või surnud lapsed.

 

Seksuaaltšakra läbi tunneme oma tundeid

 

Kas tunned oma tundeid ja oskad neid teistele väljendada? 80% meestest ei ole kontaktis oma tunnetega ja ei oska oma tundeid kirjeldada.

 

Negatiivsed tunded: murelik, vihane, hirmunud, kuri, õnnetu, raevunud, ängistuses, ärev, närviline, kurb, nukker, süüdi tundev, armukade, solvunud, pettunud, rahutu, üksildane, ebaoluline, kõrvalejäetud, allasurutud.

 

Vajadused, mis on rahuldamata ja millest tekivad negatiivsed tunded: puudus toetusest, puudutusest, turvalisusest, mõistmisest, lähedusest, intiimsusest, usaldusest, austusest, ühtekuuluvustundest, tasakaalust, uute asjade õppimisest e. enesearengust, tunnustusest.

 

Positiivsed tunded: lõbus, rahulik, rõõmus, õnnelik, lootusrikas, armunud, rahulolev, uudishimulik, energiline.

 

Vajadused, mis on täidetud ja millest tekivad positiivsed tunded: puhkus, mäng, kodusoojus, õhk, toit, loovus, liikumine, lähedus, intiimsus, toetus, abi, armastus, valikuvabadus, vajatud olemine, eneseteostus, väärtustatud.

 

Seksuaaltšakra mees-ja naisaspekt- anima/animus, YIN/YANG

 

Igas inimeses on esindatud nii mees- (päike - nähtav, parem, tahteaspekt) kui ka naisaspekt (kuu - nähtamatu, sügav, pime, vasak, emotsionaalaspekt), mis tuleb endas tasakaalustada. 

 

Mehelikeks ehk Yang energiateks võiks lugeda tegutsemisele, tugevusele, edasipürgimisele, võitlemisele, sundimisele, alistamisele, agressiivsusele, individuaalsusele, aktiivsusele orienteeritud mõtted ja strateegiad. Enesekindlus, otsustavus, vaprus, viha, raev, jäikus, kangekaelus jne. VÄLJAPOOLE SUUNATUS.

 

Naiselikeks ehk Yin energiateks võib lugeda olemist vastandina tegutsemisele, järeleandlikkust, osavõtlikkust, kannatlikkust. Naisenergia on loov ja säilitav. Naiselikkusele on omased järgmised tunded: hellus, õrnus, kurbus, igatsus, hoolitsevus, hoolivus, koostöö, enesehaletsus, kartlikkus, ebakindlus, oskamatus, süütunne, häbi jne. SISSEPOOLE SUUNATUS.

 

Mehelik mõtlemine: reaalne, ratsionaalne, analüütiline, kontrolliv, kritiseeriv, hindav ehk mõõdetav.

 

Naiselik mõtlemine: müstiline, intuitiivne, irratsionaalne, kaootiline, ettearvamatu, spontaanne, loominguline, kaldub kinni jääma kogetavasse.

 

Sündides mehena on elu põhiülesandeks õppida igapäevaelus kasutama oma sisemise naise kogemusi ja energiaid, jäädes samal ajal meheks.

 

Sündides naisena on elu põhiülesandeks õppida igapäevaelus kasutama otsustavust, ratsionaalsust, oma tahte suunamist ja realiseerimist säilitades kõik oma naiselikud omadused.

 

NB! Nii meeste kui naiste üheks põhiülesandeks on viia igapäevaelu tingimustes enda mees- ja naisenergiad sisemisse tasakaalu, saada tervikuks ja sündida psühholoogiliselt täiskasvanuks, st võtta vastutus oma elu eest, oma suhete, oma tunnete ja oma käitumise eest. Elu pakub meile nii kaua õppetunde, kuni õppetükk on õpitud, tarkus saadud.

 

PÄIKESEPÕIMIK

 

Iga: 15.-21. eluaasta, YANG energia, sisemise tule keskus, ka EGO
Põhimõte: MINA TAHAN, olemise/isiksuse kujundamine, VÄEKESKUS
Asukoht: ühe käelaba laiuselt nabast ülespoole
Värvus: kollane (päike)
Element: seotud tulega
Aisting: nägemine
Tegevus ja tajuorgan: jalad ja silmad
Seostuvad (seos) organid: alaselg, kõht, seedesüsteem, magu, maks, pankreas, põrn, sapipõis, autonoomne närvisüsteem
Näärmed: pankreas (maks)

 

Pankreas ehk kõhunääre etendab tähtsat osa toidu seedimisel. See eritab hormooni insuliin, mis reguleerib veresuhkru hulka organismis, samuti süsivesikute ainevahetust. Ensüümid, mida pankreas eritab, on tähtsad rasvade ja valkude tasakaaluks.

 

Ülesanne: päikesepõimikus on spirituaalsete (ülemiste tšakrate ehk kõrgete väärtuste) ja maiste asjade “sulatusahi”. Madalamate tšakrate ihad (instinktid - loomalikkus), soovid ja tunded muundatakse kõrgemate väärtustega (inimlikkuse) mustriteks, milles kujuneb meie olemus. Oma tunnete, soovide, ootuste, ihade ja kogemuste loomulik omaksvõtt ja sulandumine. Isiksuse avanemine ja vormimine, so sisemise tule ehk väe keskus, kus ilmnevad inimese sisemise valguse, soojuse, rõõmu, energia ja aktiivsuse hulk. Siin leiame oma sotsiaalse identiteedi (suhted teistega) ja otsime sellele kinnitust, kas isikliku maksmapanemise, saavutusvajaduse, võimule pürgimise või ühiskondlike mudelitega kohanemise kaudu.

 

PÄIKESEPÕIMIKUS TOIMUB KÕIKIDE KOGEMUSTE JA TUNNETE SEEDIMINE!

 

Harmoonilised aspektid: Valguse hulk meie sees määrab meie nägemise selguse ja nähtu kvaliteedi, tarkus kasvab kogemustega, terviklikkuse tunne, sisemine rahu ja rõõm, enese ja teiste tunnete ja iseloomujoonte aktsepteerimine ja väärtustamine, spirituaalse ja materiaalse maailma tasakaal, enesekehtestamine, tahe, tahtejõud, seedimine (sh nii toidu kui ka tunnete, kogemuste jne seedimine), tugevus, tegusus, aktiivsus, otsustavus, läbilöögivõime, jõud, vägi, võim, sisemise kiirgava, magnetiseeriva, inspireeriva, mõjutava sära hulk, mõjuvõim (vastand pealesuruvale võimule, domineerimisele, kontrollivusele), karismaatilisus, eneseväärtustamine, küllusmentaliteet, eneseusaldus, vabadus, päikselisus.

 

Disharmoonia: ei usalda loomulikku eluvoolu ega aktsepteeri seda, mida elu pakub, morn, tasakaalutu, soov domineerida või liialt alistuv, tunnustuse ja heakskiidu vajadus, hüljatuse ja kartlikkuse tunne, väärtusetuse tunne, rõhk materiaalsel elul ja suur vajadus materiaalse kindlustatuse järele, tahe manipuleerida kõike oma soovide kohaselt, võimu kuritarvitamine, kärsitus, rahulolematus, ei suuda aktsepteerida ei ennast ega teisi, madal enesehinnang, kontrollivajadus, raske asjadest lahti lasta, raske lõdvestuda, ärevus, närvilisus, paanika, rahutus, kontrollimatud vihapursked, vähene talitsetus, otsustusvõimetus, abitus, ohvrimentaliteet, sõltuvus- ja kaassõltuvussuhted, kontrollifriigid, armukadedus, vägivald, tapmine, inimene, keda huvitab ainult positsioon, võim ja kasu.

 

Haigused: suhkruhaigus ehk diabeet, mao-sooletrakti haigused, magu, maks, sapipõis, närvisüsteemihaigused.

 

SÜDAMETŠAKRA

 

Iga: 22.-28. eluaasta, YIN energia,
Põhimõte: MINA ARMASTAN, tingimusteta armastus, ARMASTUSE KESKUS
Asukoht: rinnaku keskel
Värvus: roheline, roosa
Element: seotud õhuga
Aisting: kompimine, puudutamine
Tegevus ja tajuorgan: käed ja nahk
Seostuvad (seos) organid: süda, ülaselg, rindkere ja selle õõnsused, kopsude alaosa, nahk, immuunsüsteem, uitnärv, vereringeelundid, käed
Näärmed: harknääre ehk tüümus, funktsioon teaduslikult veel tõestamata

 

Ülesanne: Südametšakras asub tšakrasüsteemi kese. Siin toimub esteetiliste impulsside (muusika, kunsti) tõlgendamine tunneteks ja emotsioonideks. Võime armastada vabalt ja ilma hirmudeta. Negatiivsed tunded neutraliseeritakse. Tervenemine saavutatakse läbi iseenda vastuvõtmise sellisena nagu oled. Enese siiras armastamine ja aktsepteerimine. Seda tšakrat iseloomustab südame, armastuse, kaastunde, siira osavõtlikkuse, isetuse, pühendumise ja tervenemise arenemine.

 

Harmoonilised aspektid: tingimusteta armastus, harmoonia, tervenemine, kaastunne, empaatiavõime, halastus, arusaamine, elutarkus, vastutab armastuse ja pereõnne eest, õrnus, soojus, hoolivus, paindlikkus, siin tajume ilu looduses. Südames muudetakse kunst, muusika, luule, kujundid, sõnad, helid tunneteks. Igatsus sügava, intiimse kontakti, üksolemise, kooskõla ja armastuse järele, terviklikkuse energia kiirgamine, elu, suhete, kogemuste tolereerimine armastuseprisma läbi, andmisrõõm, ülendatuse ja üksolemise tunne, avatus.

 

LOOMULIKU SOOJUSE, SIIRUSE JA ÕNNE KIIRGAMINE. ARMASTUSE ENERGIA TERVENDAB NII ENNAST KUI TEISI.

 

Disharmoonia: Väljendatud armastus ei ole siiras, kuna andmise eest oodatakse vastutasu - seda nimetatakse tingimustega armastuseks. Ülemäärane sõbralikkus ja abivalmidus ehk armastuse teenimine. Ei suuda anda või vastu võtta armastust, õrnus ja pehmus tekitavad kohmetust, tõrjumisest tulenev haavumine, ei julge end teistele avada, sellest tulenev kesta pugemine, kurbus ja õnnetu olemine, tahe jagada oma armastust, aga hirm tõrjumise ja valu ees teeb võimatuks sobiva viisi leidmise. Tulemuseks on suletus, ülbus, teesklus, ahnus, kõrkus, ükskõiksus, külmus, südametus.

 

Haigused: frigiidsus - ei talu puudutusi, allergiad, astma, probleemid nahaga, südame- ja kopsuhaigused, laienenud rindkere, mis viitab sisemisele soomusrüüle ja kaitsele rünnakute ja valu vastu, depressioonid.

 

KÕRITŠAKRA

 

Iga: 29.-35. eluaasta, Yang energia
Põhimõte: MINA KÕNELEN, olemise väljendamine, KÕNEKESKUS
Asukoht: sisemiste rangluude vahel
Värvus: helesinine
Element: seotud eetriga
Aisting: kuulmine
Tegevus ja tajuorgan: hääl ja kõrvad
Seostuvad (seos) organid: kael, kõri ja lõug, kõrvad, hääl, trahhea, bronhid, kopsude ülaosa, söögitoru
Näärmed: kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed

 

Kilpnääre mängib tähtsat rolli skeleti ja siseorganite kasvamises. See valitseb tasakaalu füüsilise ja vaimse kasvamise vahel ning reguleerib ainevahetuse kaudu toidu energiaks muundamise viisi ja kiirust, samuti sellest saadava energia kasutamist. Veel kontrollib kilpnääre joodi ainevahetust ja kaltsiumi tasakaalu veres ja kudedes.

 

Ülesanne: Kõnekeskus on seotud heliga - nii füüsilisel kui ka metafüüsilisel tasandil. Kõritšakra moodustab tähtsa ühenduslüli alumiste tšakrate ja kroontšakra vahel. See on sild meie mõtete ja tunnete, meie impulsside ja reaktsioonide vahel, edastades kõikide tšakrate sisu välismaailmale. Kõritšakra kaudu väljendame kõike meie sees, siin töödeldakse tunded nagu naer, nutt, armastuse- ja õnnetunne, ärevus ja agressiivsus, mälestused, soovid, ideed, teadmised, sisemise maailma tajumised eneseväljenduseks. Meie siseelu kommunikatsioon leiab aset eelkõige kõneldud sõnade kaudu, samuti žestide ja loovate väljendusvormide kaudu, nagu muusika, visuaalne ja etendav kunst, tantsimine jne. Kõritšakras ühineb seksuaaltšakra loovus teiste tšakrate energiatega ja eeter annab neile vormi e. väljenduse, milles nad edastatakse välismaailma.

 

Mida arenenum see keskus on, seda edukamalt suudame oma tunded ja emotsioonid eraldada mõtetest ja saada vaatlejaks. Siin hakkame tajuma ja kuulama oma sisehäält, astume kontakti oma sisemise vaimuga ja saame inspiratsiooni. Arendame vankumatut usaldust oma isikliku kõrgema juhendaja vastu, saame teadlikuks oma tõelisest missioonist elus, oma dharmast ning oleme suutelised omastama ja edastama informatsiooni peenematest sfääridest, ka ühendus akašaga. Kirjutamis- ja eneseväljendusoskuse paranemine, kõne, elueesmärk.

 

Harmooniline toimimine: tasakaal eneseväljenduse, vaikuse ja kõne vahel, voolav pingutuseta suhtlemine ja kõne, tõe väljendamise (oma mõtete, tunnete ja sisemiste tõekspidamiste väljendamise) julgus, sisemine ausus nii enda kui teiste vastu, originaalne eneseväljendus, loomevõime, eneseteostus, tahtejõud, teotahe, sisemine vabadus, avardunud, piiritu ja avatud olek, sõltumatus, inspiratsioon, julgus näidata nii oma nõrkusi kui tugevusi, võime teisi kuulata ja mõista, julgus öelda “ei”, teiste arvamus teid ei kõiguta, teid ei ole võimalik manipuleerida, sellest tulenev sõltumatus, vabadus ja otsustavus, kontaktis olemine oma sisehääle ja vaimuga, terviklikkuse tunne.

 

Disharmooniline toimimine: üleaktiveeritud: vaatamata jutukusele suutmatus end väljendada-mõttetu lobisemine, kartus vaikuse ees ja olla hukka mõistetud, raske mõtiskleda oma tunnete üle, samuti kartus oma mõtteid, tundeid ja vajadusi väljendada, kõne on kas lame ja räme või jahe ja asjalik, hirmud ei lase teie tõelisel loomusel välja tulla, manipuleeriv kõne, ligipääs peentasanditele suletud. Alaaktiveeritud: uje, vaikne ja endassetõmbunud, ei julge end näidata ja avaldada, ebakindluse tunne teiste vastu, kokutamine, klomp kurgus, kartus hukkamõistu ees, potentsiaal ei saa ilmneda, puudub side hingesõnumitega ja ei usalda oma sisemisi jõude.

 

Haigused: kokutamine, angiinid, rinnahaigused, sõim, kurgu ja kilpnäärme haigused, kurtus, kaitsehoiakust tulenevalt on õlad üles tõstud ja pea õlgade vahel.

 

KOLMAS SILM

 

Iga: 36.-42. eluaasta, Yin energia
Põhimõte: MINA NÄEN, teadmine olemisest, SELGELTNÄGEMISE, TUNDMISE ja KUULMISE KESKUS
Asukoht: silmade keskelt 2,5 cm ülespoole
Värvus: indigo
Element: kõik elemendid - maa, vesi, tuli, õhk, eeter
Aisting: -
Tegevus ja tajuorgan: -
Seostuvad (seos) organid: aju, silmad, kõrvad, nina
Näärmed: ajuripats ehk hüpofüüs

 

Ajuripatsit nimetatakse mõnikord valitsevaks näärmeks, sest selle eritusaktiivsus juhib teiste näärmete talitlust. Nii nagu dirigent juhatab orkestrit, korraldab ajuripats teiste näärmete vastastikust toimimist.

 

Ülesanne: Kolmanda silma tšakra võimaldab meil tunnustada Olemust. See ühendab meid selle osaga Looja loomingust, mis jääb kõrgemale füüsilisest ja teaduslikust manifestatsioonist. Läbi selle tšakra edastatakse inimesele spirituaalseid teadmisi nn kanaldamise võime. Siin saab ilmutada mateeriat esimese vibratsioonimustrina st luua uusi reaalsusi füüsilisel tasandil ja lahustada vanu. Aga kuna me üldiselt ei kontrolli ei juhi teadlikult oma mõtteid ja tundeid, on raske luua uusi puhtaid reaalsusi vaid loome aina uusi negatiivseid mustreid või aina uuesti oma vanu reaalsusi. Oma elu selgelt nägemine, põhjus-tagajärg seose nägemine.

 

Harmooniline toimimine: ühendus Universumiga, teadlikkus oma spirituaalsest olemisest. Avab intuitsiooni ja toob sisemist teadlikkust igapäevaellu. Ekstrasensoorne taju - selgeltnägemine, -kuulmine või -tajumine. Kel on see tšakra täielikult avanenud, sellel on teadvuse arenenud seisund, aga seda on väga vähestel inimestel. Filosoofiliste tõdede äratundmine - osaliselt avanenud või harmooniliselt toimiva tšakra korral. Võime visualiseerida ja tajuda paljut intuitiivselt. Meel on rahulik ja avatud müstilistele tõdedele. Mõtete kiire manifesteerumine. Illusoorsuseloorid on langenud. Energiate tajumine ja nende juhtimine. Peentasandite nägemisvõime. Nt võime luua soovitavat ilma või tahetud olukordi. Tuul kannab informatsiooni, päike ilmutab end õigete mõtete korral, loodus näitab sulle paralleelselt sinu lahendamist vajavat olukorda, märkad märke ja sümboleid.

 

Disharmooniline toimimine: spirituaalsusele vastuseis, fookus intellektil ja teadusel. Kartus kasutada intuitsiooni, asjade nägemine ainult pealispindselt st võimetus näha probleemide põhjusi nn suurt pilti, võimetus näha elu tervikuna, manipuleerimine, vaimse info valestitõlgendamine. Ei väärtusta vaimseid väärtusi.

 

KROONTŠAKRA

 

Iga: 43.-49. eluaasta, Yang energia
Põhimõte: MINA OLEN, puhas olemine, UNIVERSUM
Asukoht: pea peal keskel
Värvus: violetne, valge, kuldne
Element: kõik elemendid
Aisting: -
Tegevus ja tajuorgan: -
Seostuvad (seos) organid: aju
Näärmed: käbinääre

 

Käbinäärme mõju pole “teadus” veel lõplikult selgitanud. Kõige tõenäolisemalt mõjutab see kogu organismi. Selle näärme väärtalituse tulemus on enneaegne seksuaalne küpsus. Käbinääre mängib väga suurt rolli valgustumisel. Hetkel on see inimestel käbinääre herne suurune, kuid valgustumisel hakkab see kasvama.

 

Ülesanne: kroontšakra kaudu ühendub inimene Universumiga. Inimene, kelle kõik tšakrad on omavahel ühenduses ja kes seeläbi tervikuks muutub, usaldab end Universumi Jumalike vägede hoolde. See inimene kogeb teadmisi, mida pole sõnades võimalik edasi anda, või mõtlemisvõimet, mis ühendub kosmiliste energiate ja puhta teadvusega. Vahemikus 43-49 eluaastat, mil areneb kroontšakra, tuleks end hiljemalt avada vaimsetele tõdedele nt klammerdumise seadus, sarnane tõmbab sarnast.

 

Harmooniline toimimine: elamine ühtsuses, teadmine, et oleme Jumalikkuse peegeldus, ego lahtilaskmine jumalikkuse vastuvõtmiseks ja universaalseks olendiks saamiseks. Rahus elamine teades, et oleme Üks Jumalikkusega. Hirmudest vaba.

 

Disharmooniline toimimine: ei suuda lahti lasta hirmust ja ängistusest, saamatus integreeruda Ühtsusesse, depressioon ja rahulolematus, ebakindlus ja eesmärgi puudumine, elu mõttetus, hirm surma ees. Eraldatuse kogemine. Üleaktiveeritud - liigne mõttetegevus ja analüüsimine.

 

Haigused: peavalud, närvilisus, närvisüsteemi haigused, psüühilised haigused, Alzheimer, seniilsus jne.

 

___________________

 

Kasutatud kirjandus:

 

Shalila Sharamon, Bodo J. Baginski “Tšakrate käsiraamat” http://www.apollo.ee/tsakrate-kasiraamat.html

 

Martin Brofman “Kõik on ravitav” http://www.apollo.ee/koik-on-ravitav.html

 

Debbie Shapiro “Sinu keha räägib sinuga” http://www.apollo.ee/sinu-keha-raagib-sinuga.html