Andrew
Barnes http://www.awakeningwithin.org.au/ : "Kilpnääre on seksuaalne
nääre, mis on enamus inimestel
viimase 300 aasta vältel sulgunud. Enamus inimesi pole teadlikud, et see
nääre on seksuaalne nääre. Seksuaalne tervendamine aitab ravida meie minevikust
pärit lahendamata probleeme."
10.09.2013
Õnneliku pikaajalise suhte võimalikkus on teema, mida uuritakse kaasaegses psühholoogias aina põhjalikumalt. Kuigi rahuldustpakkuv monogaamne suhe on enamike jaoks ideaal, peavad paljud paarid tõdema, et peale "armumisperioodi" lõppemist imbuvad suhtesse rahulolematus ja konfliktid.
Saate esimeses pooles kohtume naisi ja mehi eeskätt
seksuaalenergia blokeeringuist vabastava Andrew Barnesiga Austraaliast. Kes
võimeline pea igaühes vallandama "energeetilisi ülekehaorgasme". Kaeme, kuidas
see toimub ja kuulame ka seda kogenute isiklikke muljeid.
Saate teises pooles vestleme OSHO
tasakaalustava massaaži tutvustaja Peep Õunapuuga
peepounapuu@gmail.com (+372
58046838) ja tunnistame tema kunsti.
Tallinna TV: Matrix
HALLO, KOSMOS!
Austraaliast, Brisbane’ist pärit Andrew Barnes on rahvusvaheliselt
tunnustatud seksuoloog ja tantraõpetaja, orgasmi, suhete ja kehatöö spetsialist,
kelle peamiseks valdkonnaks on naiste seksuaalsus ning eesmärgiks edendada
inimeste vaimset kasvu, teadlikku suhestumist ja seksuaalsust. Lisaks viiele
energiaravi ja kehatöö (bodywork) valdkonna diplomile on tal seksuoloogi
magistrikraad Sydney Ülikoolist ning alates 2009. aastast on ta ka Golden
Key International Honour Society liige.
Andrew Barnes on tegelenud erineva
energiaravi ja kehatöö treenerite ettevalmistamisega alates 1997. aastast.
Aastal 2003 asutas ta ühingu Academy of Therapeutic Arts Foundation,
mis pakub erinevad teraapiaid, kus on ühendatud moodsad ja iidsed energeetilised
ravimeetodid ning aastal 2005 ühingu Awakening Within foundation, kus
korraldab teraapiasessioone, seminare ja töötubasid õpilastele üle kogu maailma.
Koos Yvonne Lumsdeniga http://ista-australia.spiritednetwork.com/andrewbarnesandyvonnelumsden andis Andrew Barnes välja raamatu "Heart of the Flower –
book of yonis", mis on oma eheduses on põhjustanud nii furoori kui olnud ka
heaks abimaterjaliks naiste seksuaalse enesekindluse teraapiates. Alates 1993.
aastast on Barnes osalenud vabatahtliku terapeudina naiste
rehabilitatsioonikliinikute, meestevanglate, meelemürkide kasutajate ning
mitmete muude organisatsioonides erinevates abiprogrammides.
Saates selgub: Mis on jooni ja mis on lingam?
Miline on energeetiline kogu keha orgasm? Kas tõesti naise "elu lõpeb peale
menopausi"? Millised on mehelikkuse ja naiselikkuse toored ja küpsed
polaarsused? Mida annab püha ühendus ja kuidas saab mees naise naudingu
laineharjal õndusesse surfata?
HALLO, KOSMOS! Andrew
Barnes
SUHTEPROBLEEMIDE TÕELISED
TAGAMAAD
10.09.2013
Allikas: Alkeemia
Õnneliku pikaajalise suhte võimalikkus on teema, mida uuritakse kaasaegses psühholoogias aina põhjalikumalt. Kuigi rahuldustpakkuv monogaamne suhe on enamike jaoks ideaal, peavad paljud paarid tõdema, et peale "armumisperioodi" lõppemist imbuvad suhtesse rahulolematus ja konfliktid.
Suhtetreener ja tantraõpetaja Andrew Barnes on
avastanud, et tegemist pole siiski paratamatusega, vaid levinud suhtemustri
kordamisega, mida kogenud spetsialist nimetab hülgamise-sidumise
dünaamikaks.
Austraaliast pärit seksuaalnõustaja Andrew Barnes
on suhelnud aastate jooksul sadade probleemsete paaridega ja avaldas hiljaaegu
raamatu "The relationship tantra", mida ta tutvustab ka Eesti
seminaridel.
Andrew Barnes järeldas pikaajalise töö põhjal, et
enamus inimestest lääne kultuuriruumis kordab suuremal või vähemal määral
mittetoimivat suhtemustrit, kus keskseteks teemadeks on hülgamishirm ja sellest
tulenev soov teist kõvemini enda külge siduda.
Andrew Barnes avastuse järgi eksisteerib keskmises
suhtes kaks osapoolt: vajav ja abivalmis. Vajava inimtüübi uskumussüsteem
eeldab, et partner täidab tema soove ja kohandab oma elu ja tegemisi tema järgi,
ta paneb vastutuse oma heaolu eest partneri õlule.
Abivalmis inimtüüp on aga hoolitsev ja peab ennast
vastutavaks kaaslase tunnete eest. Kui need kaks kohtuvad, ongi esialgu kõik
imeline: vajav inimtüüp tunneb, et lõpuks ometi hoolitseb keegi teine tema
heaolu eest ja abivalmis tüüp pingutab hoogsalt esimese nimel.
Ajapikku saab aga nende suhe hoopis teistsuguse
pöörde ja alguse saab piinarikas protsess, mis lõppeb kas lahutusega või jätkub
pikema suhtena, milles reaalselt puudub intiimsus.
Armumise etapp: Ilutulestik ja ebatavaline
klapp
Kõik saab alguse nagu filmis: kahe inimese silmad
kohtuvad näiteks kuskil üritusel ja nende vahel tekib magnetiline tõmme. Algab
stseen viiulimuusika ja ilutulestikuga, millele omakorda järgnevad
hommikutundideni kestvad intiimsed vestlused ja jalutuskäigud. Ka seks on
hämmastavalt hea!
Aeg möödub fantastiliselt ja osapooled hõljuvad
muinasjutumaailmas. Ka partneri puudused tunduvad sel etapil toredad - ei mingit
kriitikat valesti pigistatud hambapastatuubi pärast – see tundub isegi armsa
originaalsusena! Maailm on justkui päikest täis, kuni mööduvad 6-12 kuud, mil
armumishormoonid vaibuvad ja esialgne intiimsus hakkab lagunema.
Võimuvõitluse etapp: Klammerdumine ja
ignoreerimine
Selles etapis hakkab abivalmile inimtüübile
tunduma, et ta ei suuda vajavat inimest (kelle soovid tunduvad lõputud)
õnnelikuks teha ja ta paneb paika vältimise strateegia, et end lahti ühendada
vastutustundest partneri emotsioonidest eest. Põhjendades endale vajadust
suurema hingamisruumi järele, hakkab ta tegutsema viisil, mis võimaldab tal
vajavast inimesest eemalduda nii füüsiliselt kui vaimselt.
Nii hakkab algselt abivalmis inimene näiteks rohkem
trennis käima, sukeldub arvutimängudesse, nokitseb kuuri all või spirituaalse
inimtüübi korral eraldub veelgi põhjalikumalt meditatsiooni ja vaimsetesse
praktikatesse. Tegelikult püüab ta sellega vältida oma suhet, sest ei soovi
tunda jõuetust suutmatuse pärast täita partneri vajadusi.
Nähes, et abivalmis inimene eemaldub, tunnetab
vajav inimene hülgamise ohtu ja üritab partnerit rohkem kontrollida ja endaga
siduda. Nüüd, tundes kasvavat lämbumistunnet, eemaldub abivalmis inimene
omakorda rohkem, mis tähendab varasemast veelgi pikemaid õlleõhtuid sõpradega
või kalalkäike: nõiaring aina süveneb ja süveneb...
Algab pikk piinarikas võimuvõitluse periood, kus
teises inimeses hakatakse nägema vigu: nüüd võib valesti pigistatud
hambapastatuub ärritada ja saada isegi tüli põhjuseks. See etapp lõppeb kas
lahkuminekuga või suhtega, milles üks on sulgunud ja ligipääsmatu, samas kui
teine on ahistav ja emotsionaalselt pealetükkiv.
Dünaamika tekkimise üllatavad
põhjused
Sügavamalt hülgamise-sidumise dünaamikat uurides
avastas Andrew Barnes, et tegelikkuses ei ole nimetatud suhtestruktuuris
inimeste hirmud nii iseenesestmõistetavad kui esialgu võib arvata. Selgus, et
vajava inimese tõeline allemotsioon on hirm intiimsuse ees, sest ta kardab tunda
haavatavust ja jõuetust, mistõttu valib alateadlikult inimesi, kes pole
emotsionaalselt kättesaadavad.
Samal ajal kui hoopis abivalmis inimese puhul on
teise eest vastutamise taga tegelikult kartus hülgamise ees, seetõttu tõmbabki
teda alateadlikult vajava inimese poole – nii saab ta partneri enda külge
tugevalt siduda ja tal on vähem riski maha jäetud saada.
Andrew Barnesi sõnade järgi ei esine hõimurahvastel
kirjeldatud suhtemustrit, mistõttu ta on järeldanud, et mittetoimivat
suhtedünaamikat õhutavad mitmed lääne kultuuris levinud stereotüübid, mis
levivad näiteks filmide ja raamatute kaudu. Nendes lugudes rõhutatakse
atraktiivseina just kättesaamatuid mehi ja päästmist vajavaid
naisi.
Just sel põhjusel on välja arenenud suundumus, et
naised on enamasti vajavad inimtüübid ja mehed abivalmid (kuigi võib esineda ka
vastupidist). Naised kipuvad seega panema sageli vastutuse oma heaolu eest
meeste õlgadele, samas olles ise võlutud just emotsionaalselt kättesaamatutest
vastassoo esindajatest. Meestele omakorda on õpetatud hoolitsema naiste eest ja
kõike "korda tegema", mistõttu mehed armuvad sageli naistesse, kes on
abivajavad.
Vanem-laps suhtemustrist välja
kasvamine
Lapsena täidavad vanemad meie soove ja on meie
heaolu eest vastutavad. Laps-vanema baasstruktuuri jätkamine ongi
hülgamis-sidumis dünaamika käivitumise peamisi alustalasid, sest täiskasvanuna
kannavad paljud lapsepõlvest tuntud käitumismustri üle oma paarissuhtele ja
käituvad nagu peaks partner nende heaolu eest vastutama (või siis vastupidi
nemad peavad teise eest vastutama).
Seega tuleks endale teadvustada võimalikku
laps-vanem suhtemustris olemist ja saada täiskasvanuks: me peaksime ise täitma
enda vajadusi ja oleme endale nö lapsevanema eest, arvab Andrew
Barnes.
Tee vabadusse: Hülgamis-sidumis mustri
lõpetamine
Kahjustava dünaamika lõpetamiseks tuleks vajaval
inimesel võtta vastutus oma emotsionaalse käekäigu eest, muutuda iseseisvaks ja
lõpetada partnerilt igasuguste tegevuste eeldamine. Selle asemel tuleks vajaval
inimesel oma raskete emotsioonide esile kerkides, nagu hülgamishirm, suhtuda
iseendasse armastavalt ja õppida hoolitsema neil hetkedel enda eest
kaastundlikult (nagu lapsevanem hoolitseb oma lapse eest).
Abivalmis inimesel tuleks aga õppida end siiralt
avama ja rääkida ausalt partnerile oma tõelistest vajadustest kartmata, et need
emotsioonid teisele meelehärmi võiksid pakkuda.
"Paarissuhted näitavad kõige paremini ära selle,
mis meis ei ole armastavat ja mis vajab tervendamist, seetõttu on suhted hea
võimalus kasvada ja areneda, isegi kui nad järgivad hülgamis-sidumis
dünaamikat," arvab Andrew Barnes.
Ideaalis võiks siiski suhtesse astuda ootusteta
teise inimese suhtes, lihtsalt selleks, et olles armastusest ja rõõmust
täidetud, soovime juba olemasolevat küllust jagada ka kaaslasega. Sellistel
alustel on kergem luua suhet, kus armastus pole mitte partnerilt millegi
vajamine, vaid ühine seiklus, kus kaks emotsionaalselt iseseisvat inimest
teineteist vastastikku toetavad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.