Gampopa "Hindamatu pärlikee"

        Dakpo Rinpoche, Sönam Rinchen Gampopa http://en.wikipedia.org/wiki/Gampopa sündis 1079. aastal Dakpo piirkonnas Kesk-Tiibetis. Õppides oma arstist isalt ravikunsti sai temast õpetlane meditsiini alal. Kui Sönam oli vaid 24-aastane, surid ta naine ja lapsed. See vapustus pani teda nägema elu kaduvust ning ta andis mungatõotuse india pandit Atišast (982-1054) lähtunud kadam koolkonna liinis, saades õpetusi mitmetelt õpetajatelt. Kui temani jõudsid kuuldused erak Milarepa http://en.wikipedia.org/wiki/Milarepa (1052-1135) harukordse vaimse selguse ja imepäraste võimete kohta, otsustas ta auväärt Mi-la üles otsida. Milarepa juhatuse all saavutas Sönam kiiresti edu. Kolmeteistkümmne kuu pärast soovitas Milarepa tal pöörduda tagasi Kesk-Tiibetisse, kus jätkata mediteerimist. Seda Sönam tegigi ning peale kolmeaastast eraklas mediteerimist tärkas temas meele ja kõigi asjade ülima loomuse mõistmine. 

 

Oma elu viimase perioodi kuni surmani 1153 a. veetis Sönam Rinchen paigas nimega Gampo, kus tema ümber kogunes suur hulk õpilasi. Gampopa ühendas Tilopa - Naropa - Marpa - Milarepa liini jooga- ja mahamudra õpetused kadam koolkonna astmelise tee õpetuste ning kloostritraditsiooniga, pannes nõnda aluse kagjü koolkonnale, millest kujunes üks neljast suuremast tiibeti budismi koolkonnast (munga/nunnaordust).

 

 

HINDAMATU PÄRLIKEE

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?19666

 

Tiibeti Õpetajate juhised
Joogajuhiste kakskümmend kaheksa liiki

Originaali tiitel: TIBETAN YOGA AND SECRET DOCTRINES

 

 

Need, kes soovivad Kargjüpta vaimsete tarkade juhiste abil vabaneda hirmuäratavast ja raskestiläbitavast jätkuvate olemasolude merest, kinnitagu need oma ustavust õpetajaile, kelle sära on puhas, kelle voorused on ammendamatud kui meri ning kelle lõputu headus hõlmab kõiki olendeid minevikus, olevikus ja tulevikus, kõikjal.

 

Jumaliku Tarkuse otsijaile järgnevad siin hinnatuimad juhised - Ülim Tee, Hindamatu Pärlikee - mille edastajaks oli armastatud Gampopa, otseselt või kaudselt õpetajate vaimse pärimuse kaudu ning armastusest tema vastu.

 

Selle raamatu pani kirja Digon Sönam Rintsen, kel oli täielik tedmus Kadampa ja Tsangtsenpa koolide õpetusest. Üldiselt peetakse selle töö koostajaks suurt õpetajat Gampopat ning räägitakse, et ta andis selle üle järgmiste sõnadega:

 

"Ma palun väga, et pühendunud veel sündimata põlvedest, kes austavad minu mälestust ja tunnevad kahetsust minuga kohtumatuse pärast, et nad õpiksid tundma seda Ülimat Teed, Hindamatut Pärlikeed, ning samuti Vabanemise Hindamatut Mustrit koos teiste pühendumuslike raamatutega. Seeläbi kohtuvad nad samahästi kui minu endaga.

 

I KAHETSUSE KÜMME PÕHJUST

 

Pühendunu, kes otsib vabanemist ja Buddha kõikteadmist, peaks kõigepealt keskenduma nendel kümnel kahetsusväärsel olukorral.

 

1. Saavutanud selle raskestisaavutatava, vaba ja õnnistatud inimolemise, oleks kahetsusväärne see elu raisata.

2. Saavutanud selle puhta ja raskestisaavutatava, vaba ja õnnistatud inimolemise, oleks kahetsusväärne surra uskmatuna ja ilmalikuna.

3. Seda inimelu Pimeduse Ajastus, nii lühikest ja heitlikku, oleks kahetsusväärne raisata ilmalikes sihtides ja püüdlustes.

4. Oma loodamatut mõistust, mille olemus on Seadmuste Olus, oleks kahetsusväärne lasta vajuda ilmalike ettekujutuste rappa.

5. Pühast Õpetajast, juhist Teel, oleks kahetsusväärne lahkuda enne Virgumise saavutamist.

6. Usku ja tõotusi, neid Vabanemise vahendeid, loeks kahetsusväärne purustada talitsemata kirgede poolt.

7. Õpetaja õilsast vooruslikkusest ammutatud Täiuslikku Tarkust oleks kahetsusväärne raisata ilmalikus rägastikus.

8. Oleks kahetsusväärne Tarkade Ülimat Õpetust müüa kaubana.

9. Kuna kõik olendid on meie armsad vanemad, oleks kahetsusväärne neist mõned maha jätta või salata vastikustunde mõjul.

10. Parimat noorusaega, keha, keele ja meele arengu aega, oleks kahetsusväärne raisata rumalas ükskõiksuses.

 

Need on KAHETSUSE KÜMME PÕHJUST

 

II. KÜMME JÄRGNEVAT VAJADUST

 

1. Hinnanud oma võimeid, on vaja kindlat tegevusliini.

2. Pühendumusliku juhi nõuete täitmiseks on vajalik usaldus ja hool.

3. Eksituste vältimiseks Õpetaja valikul on vaja teada omaenda vigu ja voorusi.

4. Vahe mõistus ja vankumatu usk on vajalikud vaimse juhiga ühele meelele häälestumiseks.

5. Pidev tähelepanu ja vaimne valvsus, mida kaunistab alandlikkus, on vajalikud halva vältimiseks tegudes, sõnades ja mõtetes.

6. Südametõotuste täitmiseks on vajalik vaimne kaitserüü ja mõistuse jõud.

7. Orjuse vältimiseks on vajalik harjumuslik vabadus soovidest ja kiindumustest.

8. Õigetest ajenditest, õigetest tegudest nende tulemuse isetust pühendamisest sündinud Kahekordse Pälvimuse saavutamiseks on vaja pidev püüd.

9. Kõigi elusolendite teenimiseks suunatud meelel on vajalik täitumine armastusest ja kaastundest mõtetes ja tegudes.

10. Kuulamine, taip ja tarkus on vajalikud kõigi asjade olemuse mõistmiseks, et mitte pidada maailma ja nähtusi eksikombel tõelisuseks.

 

NEED on KÜMME VAJADUST

 

III. KÜMME ASJA, MIDA TULEB TEHA

 

1. Tuleb end siduda pühendumusliku juhendajaga, keda on õnnistatud vaimse jõu ja täielike teadmistega.

2. Tuleb leida erakla, meeldiv üksindus, mida on õnnistatud vaimsete mõjutustega.

3. Tuleb leida sõpru, kes usuvad ja käituvad nagu sinagi ning keda sa võid usaldada.

4. Tuleb hoiduda õgimise pahedest tarvitades toitu vaid enda vormis hoidmiseks loobumise ajajärgul.

5. Tuleb erapooletult uurida kõigi usundite Suurte Tarkade õpetusi.

6. Tuleb uurida ravimise ja täheteaduse kasulikke õpetusi ning ettenägemise sügavat kunsti.

7. Tuleb omaks võtta selline kord ja eluviis, mis hoiavad sind heas tervises.

8. Tuleb omaks võtta selline pühendumuslik tegevus, mis soodustab sinu vaimset arengut.

9. Tuleb hoida selliseid õpilasi, kes on kindlad usus, leebed vaimus ning keda näib soosivat saatus Ülima Tõe otsinguil.

10. Tuleb pidevalt säilitada teadvuse valvsust käies, istudes, süües, magades.

 

Need on KÜMME ASJA, MIDA TULEB TEHA

 

IV. KÜMME ASJA, MILLEST TULEB HOIDUDA

 

1. Tuleb hoiduda õpetajast, kes igatseb ilmalikku kuulsust ja vara.

2. Tuleb hoiduda sõpradest ja pooldajatest, kes häirivad meelerahu ja vaimset kasvu.

3. Tuleb hoiduda eraklatest ja elupaikadest, kus on palju segavaid ja tüütavaid inimesi.

4. Tuleb hoiduda elatise hankimisest pettuse ja varguse teel.

5. Tuleb hoiduda tegudest, mis tumestavad meelt ja takistavad vaimset arengut.

6. Tuleb hoiduda kergemeelsustest ja mõttetustest, mis on alandavad.

7. Tuleb hoiduda tarbetuist tegudest ja eluviisist.

8. Tuleb hoiduda oma vigade varjamisest ja teiste omade esiletoomisest.

9. Tuleb hoiduda toitudest ja kommetest, mis kahjustavad tervist.

10. Tuleb hoiduda kiindumustest, mille ajendiks on saamahimu.

 

Need on KÜMME ASJA, MILLEST TULEB HOIDUDA

 

V. KÜMME ASJA, MILLEST EI TULE HOIDUDA

 

1. Ei tule hoiduda mõtteist, mis meelest kiirgavad.

2. Ei tule hoiduda mõttekujundeist, milles Tegelikkus pidutseb.

3. Ei tule hoiduda meeleplekkidest, mis meenutavad Ülimat Tarkust.

4. Ei tule hoiduda jõukusest, mis on kui vesi ja väetis vaimsele kasvule.

5. Ei tule hoiduda haigustest ja katsumustest, mis on vagaduse õpetajaiks.

6. Ei tule hoiduda vaenlasist ja õnnetusist, mis on suunajad pühendumusliku elukäigu poole.

7. Ei tule hoiduda sellest, mis tuleb iseenesest.

8. Ei tule hoiduda arukusest, mis on parim sõber igale tegevusele.

9. Ei tule hoiduda jõukohaseist pühendumuslikest harjutusist kehale ja meelele.

10. Ei tule hoiduda mõttest aidata teisi, kuitahes piiratud ka ei oleks võimalused.

 

Need on KÜMME ASJA, MILLEST EI TULE HOIDUDA

 

VI. KÜMME ASJA, MIDA PEAB TEADMA

 

1. Peab teadma, et kõik nähtavad ilmingud, olles näilised, pole tõelised.

2. Peab teadma, et meelel pole sõltumatut olelust ning ta pole püsiv.

3. Peab teadma, et mõtted sünnivad põhjuslikkuse kaudu.

4. Peab teadma, et keha ja meel, koosnedes neljast elemendist, pole püsivad.

5. Peab teadma, et mineviku tegude tagajärjed, millest tulevad kõik hädad, on vältimatud.

6. Peab teadma, et hädad, mis veenavad sind pühendumusliku elu vajalikkuses, on samuti Õpetajad.

7. Peab teadma, et kiindumus ilmalikesse asjusse muudab majandusliku edukuse kahjulikuks vaimsele arengule.

8. Peab teadma, et ebaõnn, mis on teejuhiks Õpetuse juurde, on samuti Õpetaja.

9. Peab teadma, et ükski olemasolev asi ei olele sõltumatult.

10. Peab teadma, et kõik asjad on omavahel sõltuvuses.

 

Need on KÜMME ASJA, MIDA PEAB TEADMA

 

VII. KÜMME ASJA, MILLEGA TULEB TEGELEDA

 

1. Tuleb, erinevalt suuremast osast inimestest, tegelda teadmiste omandamisega.

2. Loobudes oma maast ja elunedes võõrsil, tuleb tegelda teadmusega kiindumatusest.

3. Olles valinud endale pühendumusliku juhendaja, tuleb vabaneda isekusest ning järgida tingimusteta õpetusi.

4. Olles kuulamise ja keskendumisega pühade õpetuste üle omandanud vaimse valitsemise, tuleb mõista Tõde, mitte hoobelda edu üle

5. Olles saavutanud vaimse teadvuse koidiku, tuleb seda arendada pidevas valvsuses, mitte jätta seda laiskusest hooletusse.

6. Olles kord kogenud vaimset valgustatust, tuleb sellega suhelda üksinduses, vältides enamuse ilmalikke tegevusi.

7. Olles omandanud tegeliku teadmuse vaimseist asjust ning saavutanud Suure Loobumise, tuleb suunata keha, keelt ja meelt ning juhinduda kolmest tõotusest: vaesus, karskus, kuulekus.

8. Olles otsustanud saavutada Kõrgeima Sihi, tuleb loobuda omakasust ning pühenduda teiste teenimisele.

9. Olles astunud saladuslikule Mantrajaana Teele, tuleb hoolitseda keha, keele ja meele pühitsemise eest ning tegelda kolmekordse mandalaga.

10. Noorusajal ei tule sageli suhelda nendega, kes ei suuda anda vaimset juhatust, vaid hoolsalt omandada tegelikku teadmust õpetatud ja vaga Õpetaja jalge ees.

 

Need on KÜMME ASJA, MILLEGA TULEB TEGELDA

 

VIII. KÜMME ASJA, MILLELE TULEB KINDLAKS JÄÄDA

 

1. Algajail tuleb kindlaks jääda pühendumuslike õpetuste kuulamisele ja nendele keskendumisele.

2. Saavutanud vaimse kogemuse, tuleb kindlaks jääda keskendumisele ja vaimsele koondumisele.

3. Tuleb jääda üksindusse, kuni meel end joogalikult valitseb.

4. Mõttekäikude ohjeldamatuse puhul tuleb kindlaks jääda püüdele neid valitseda.

5. Sügava unisuse puhul tuleb kindlaks jääda püüdele mõistust virgutada.

6. Tuleb kindlaks jääda keskendusele, kuni saavutatakse keskendumisseisundi vaimne rahu.

7. Olles saavutanud selle seisundi, tuleb kindlaks jääda püüdlusele selle kestvuse pikendamiseks ja soovikohaseks esilekutsumiseks.

8. Mistahes õnnetuse puhul tuleb kindlaks jääda keha, keele ja meele rahule.

9. Sügavate kiindumuste, ihaluste või vaimsete nõrkuste ilmnemisel tuleb kindlaks jääda püüdele need hävitada niipea, kui nad end ilmutavad.

10. Heatahtlikkuse ja kaastunde loiduse puhul tuleb kindlaks jääda püüdele suunata meel Täiuse suunas.

 

Need on KÜMME ASJA, MILLELE TULEB KINDLAKS JÄÄDA

 

IX. KÜMME AJENDIT

 

1. Ajendagu mõtisklused õnnistatud ja vaba inimolemise saavutamise raskustest sind omaks võtma pühendumuslikku eluteed.

2. Ajendagu mõtisklused surmast ja elu mööduvusest sind elama aukartuses.

3. Ajendagu mõtisklused tegude vältimatuist tagajärgedest sind hoiduma ülemeelikusest ja pahest.

4. Ajendagu mõtisklused elupahedest jätkuvate olemasolude ringis sind püüdlema Vabanemisele.

5. Ajendagu mõtisklused viletsusest, mida kannatavad kõik olendid, sind saavutama sellest vabanemist meelevalgustamise läbi.

6. Ajendagu mõtisklused kõigi olendite meelelisest ebaloomulikkusest ja näilisusest sind kuulama ja keskenduma Õpetusel

7. Ajendagu mõtisklused eksiarvamuste väljajuurimise raskustest sind järjekindlale keskendumisele.

8. Ajendagu mõtisklused paheliste kalduvuste ülekaalu üle Pimeduse Ajastul sind püüdlema vastukaalu poole.

9. Ajendagu mõtisklused hädade rohkuse üle ses Pimeduse Ajastus sind püsivusele.

10. Ajendagu mõtisklused elu raiskamise kasutuse üle sind hoolikusele.

 

Need on KÜMME AJENDIT

 

X. KÜMME VIGA

 

1. Usunõrkus koos mõistuse tugevusega võib viia jutukusse

2. Usutugevus koos mõistuse nõrkusega võib viia põikpäisesse isekusse.

3. Suur agarus ilma vastavate pühendumuslike juhisteta võib viia vigastesse äärmustesse.

4. Keskendumine ilma Õpetuse kuulamiseta ja sellesse süvenemise läbi saavutatud küllaldase ettevalmistuseta võib viia enesehukuni teadvusetus pimeduses.

5. Ilma õpetust tegelikult ja vastavalt mõistmata on võimalik langeda usulisse upsakusse.

6. Kui meelt pole harjutatud isetuses ja lõputus kaastundes, on võimalik eksida, hakates püüdlema üksnes iseenda vabanemist.

7. Kui meelt pole arendatud teadmisel omaenda ebamaisusest, on võimalik eksida, suundudes oma tegevuses ilmalikule teele.

8. Kui kõiki ilmalikke püüdlusi pole eemaldatud, võib eksida, lubades ilmalikel ajendeil enda üle valitseda.

9. Lubades kergeusklikel ja labastel imetlejail end ümbritseda, tehakse viga, lastes end täis puhuda ilmalikust uhkusest.

10. Kiideldes oma üleloomulike teadmiste ja võimetega, tehakse viga, näidates uhkelt oma vilumusi ilmalikes talitustes.

 

Need on KÜMME VIGA

 

XI. KÜMME EKSITAVAT SARNASUST

 

1. Ihaldus võib ekslikult näida usuna.

2. Kiindumus võib ekslikult näida heasoovlikkuse ja kaastundena.

3. Mõtete kulgemise peatumine võib ekslikult näida ääretu meele vaikimisena, mis on tõeline siht.

4. Meeletajud võivad ekslikult näida Tõelisuse avaldustena.

5. Tõelisuse tühine välgatus võib ekslikult näida täieliku selgusena.

6. Need, kes küll õpetavad, ent ei tee tegemist usuga, võivad ekslikult näida tõeliste pühendunutena.

7. Kirgede orjad võivad ekslikult näida jooga meistritena, kes on end vabastanud kõigist tavaseadustest.

8. Enese huvides sooritatud teod võivad ekslikult näida isetutena.

9. Petlikud juhendid võivad ekslikult näida mõistlikena.

10. Petturid võivad ekslikult näida Tarkadena.

 

Need on KÜMME EKSITAVAT SARNASUST

 

XII. KÜMME ASJA, MILLES EI SAA EKSIDA

 

1. Ei saa eksida, kui ollakse vaba kiindumusest kõikidesse asjadesse ning ollakse pühitsetud Pühasse Kogusse, jättes maha kodu ning saades kodutuks.

2. Ei saa eksida, kui austatakse oma vaimset juhendajat.

3. Ei saa eksida, kui uuritakse põhjalikult Õpetust, kuulatakse vestlusi ning mõtiskletakse ja keskendutakse sellel.

4. Ei saa eksida, kui hellitades ülevaid püüdlusi, elatakse vaguras aukartuses.

5. Ei saa eksida, kui vabameelsete vaadete juures ollakse kindlad tõotuste järgimisel.

6. Ei saa eksida, kui mõistus on kõrgel ja uhkus madalal tasemel.

7. Ei saa eksida , kui ollakse küllastunud usulistest õpetustest ning hooliv nendele keskendumisel.

8. Ei saa eksida, kui ollakse sügavalt õpetatud, teadlik vaimseist asjust ning vaba uhkusest.

9. Ei saa eksida, kui jäädakse kogu eluks üksindusse.

10. Ei saa eksida, kui isetult pühendutakse head tegemisele targal viisil.

 

Need on KÜMME ASJA, MILLES EI SAA EKSIDA

 

XIII. KOLMTEIST RÄNKA ÄPARDUST

 

1. Sündida inimesena ja mitte pöörata tähelepanu Pühale Õpetusele see on nagu tühjade kätega naasmine hinnaliste vääriskivide maalt; ja see on ränk äpardus.
2. Astuda Pühasse Kogusse ja muutuda uuesti pereisaks see on nagu liblikana tullesööstmine; ja see on ränk äpardus.
3. Elada koos targaga ja jääda võhikuks see on nagu järve kaldal janusse surra; ja see on ränk äpardus.
4. Teada kõlblaid juhendeid ja neid mitte kasutada meeleplekkide kõrvaldamiseks see on nagu haigena ravimite kaasastassimine neid kunagi tarvitamata; ja see on ränk äpardus.
5. Jutlustada usku ja sellega mitte tegemist teha see on nagu palvetav papagoi; ja see on ränk äpardus.
6. Annetada heldelt varguse, röövimise või pettuse teel saadud asju see on nagu veepinda tabav välk; ja see on ränk äpardus.
7. Ohverdada jumalaile tapetud loomade liha see on nagu pakkuda emale tema enda lapse ihu; ja see on ränk äpardus.
8. Harjutada kannatlikkust vaid isekail eesmärkidel, selle asemel, et teha head teistele see on nagu roti tapmiseks kannatlikkust harjutav kass; ja see on ränk äpardus.
9. Sooritada õilsaid tegusid vaid selles ilmas au ja kuulsuse saavutamiseks see on nagu vahetada soovetäitev kalliskivi sõnnikupabula vastu; ja see on ränk äpardus.
10. Kuulda küll palju Õpetusi, kuid jääda sellele olemuseldasa võõraks see on nagu alalist haigust põdev arst; ja see on ränk äpardus.
11. Tunda juhendeid ja vältida nende kasutamisest tulenevaid vaimseid kogemusi see on nagu kaotada rikkaliku varakambri võti; ja see on ränk äpardus.
12. Püüda teistele seletada Õpetust, mida ise pole täielikult mõistetud see on nagu juhtida pimedana pimedat; ja see on ränk äpardus.
13. Pidada keskendumise esimesi tulemusi lõplikeks see on nagu pidada vaske kullaks; ja see on ränk äpardus.

 

Need on KOLMTEIST RÄNKA ÄPARDUST

 

XIV.VIISTEIST NÕRKUST

 

1. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta üksinduses vaevab meelt ilmalike mõtetega.
2. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta kloostripeana hoolib omaenda huvidest.
3. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta on hoolikas kõlbelise korra jälgimisel, lõdvendades samal ajal omaenda kõlbelist ohjeldamatust.
4. Õigele Teele astunu ilmutab nõrkust, kui ta ripub kütkestavate ja vastumeelsete ilmalike tundmuste küljes.
5. Ilmalikkusest loobunu ja Pühasse Kogusse astunu ilmutab nõrkust, kui ta ihaldab vara.
6. Tõelisuse välgatuse tabanu ilmutab nõrkust, kui ta ei suuda säilitada joogalikku edenemist kuni Täieliku Valgustatuse koidikuni.
7. Teeleastunud pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta pole võimeline Teed järgima.
8. Täielikult usulisele pühendumisele andunu ilmutab nõrkust, kui ta pole võimeline hoiduma vääritutest tegudest.
9. Pühendumusliku eluviisi valinu ilmutab nõrkust, kui ta kõhkleb astuda suletud varjupaika, teades hästi, et üksnes palumata võib saada toitu ja kõike vajalikku.
10. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta manamise või lausumisega laseb paista oma üleloomulikke võimeid.
11. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta pühade tõdedega kaupleb toidu ja raha saamiseks.
12. Pühendumusliku elu tõotuse andnu ilmutab nõrkust, kui ta ennast osavalt kiites halvustab teisi.
13. Pühendunud inimene ilmutab nõrkust, kui ta jutlustab väärikusest, elades ise vääritult.
14. Usu kuulutaja ilmutab nõrkust, kui ta pole võimeline elama üksinduses, iseenda seltsis, ning veel ei tea, kuidas teha end vastuvõetavaks teiste seltsis.
15. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta pole ükskõikne mugavuste ja raskuste suhtes.

 

Need on VIISTEIST NÕRKUST

 

XV. KAKSTEIST HÄDAVAJALIKKU ASJA

 

1. Arusaamisvõimega õnnistatud mõistus ning õpetuse kasutamine omaenda vajadusteks on hädavajalikud.
2. Kõige sügavam vastumeelsus lõputult korduvate surmade ja sündide järgnevuse ees on alguses hädavajalik.
3. Juhtimisvõimeline Õpetaja on Vabanemisteel samuti hädavajalik.
4. Hoolikus koos meelekindluse ja haavamatusega kiusatuste suhtes on samuti hädavajalikud.
5. Väsimatu püsivus halbade tegude tagajärgede kaotamisel heategude läbi ning kolmekordse tõotuse täitmine kehakarskuse, meelepuhtuse ja keeleohjelduse säilitamiseks on hädavajalikud.
6. Küllaldase haardega mõtteteadus, mis ulatuks üle kogu teadmuse, on hädavajalik.
7. Keskendumiskord, mis annab jõu meele koondamiseks millele tahes, on hädavajalik.
8. Igat tegevust Teel abiks kasutav elamise kunst on hädavajalik.
9. Paljaid sõnu ületav valitud õpetuste teokstegemise kord on hädavajalik.
10. Eksiteedest, kiusatustest, lõksudest ja ohtudest hoiduda võimaldavad juhised on hädavajalikud.
11. Võitmatu usk koos ülima meeleselgusega on hädavajalikud surmahetkel.
12. Keha, keelt ja meelt nende jumalikku olemusse suunavad vaimsed jõud, mis saavutatakse valitud õpetuste tegeliku omandamise läbi, on hädavajalikud.

 

Need on KAKSTEIST HÄDAVAJALIKKU ASJA

 

XVI. KÕRGEMA INIMESE KÜMME TUNNUST

 

1. Kõrgemal inimesel on vähe uhkust ja kadedust.
2. Kõrgemal inimesel on vähe soove, ta rahuldub lihtsate asjadega.
3. Kõrgem inimene ei silmakirjatse ega valeta.
4. Kõrgem inimene seab oma käitumise vastavusse põhjuse ja tagajärje seaduspäradele niisama hoolikalt nagu jälgitakse oma silmi.
5. Kõrgem inimene on truu oma tõotustele ja kohustustele.
6. Kõrgem inimene võib hoida sõprussuhteid, samal ajal suhtudes kõigisse olendeisse erapooletu õiglusega.
7. Kõrgem inimene vaatab kaastundlikult ja ilma vihata nendele, kes elavad paheliselt.
8. Kõrgem inimene jätab teistele võidu, võttes endale kaotuse.
9. Kõrgem inimene erineb hulgast igas mõttes ja teos.
10. Kõrgem inimene jälgib truult ja ilma uhkuseta oma puhtuse ja vagaduse vandeid.

 

Need on KÕRGEMA INIMESE KÜMME TUNNUST
Nende vastandid on MADALAMA INIMESE KÜMME TUNNUST

 

XVII. KÜMME KASUTUT ASJA

 

1. On kasutu pöörata liigset tähelepanu oma kehale see on näiline ja mööduv.
2. On kasutu töötada ja puudust kannatada selles maailmas endale kodu soetamiseks sest surres peame lahkuma tühjade kätega ning järgmisel hommikul kantakse isegi meie laip välja meie endi kodust.
3. Isegi armastusest on kasutu järeltulijaile pärandada maiseid rikkusi sest meie surres ei ole nad võimelised osutama viimast abi.
4. On kasutu pühendada aega omaste ja sõprade tujude täitmisele, neile vastu tulemisele või nende ülekülvamisele armastusega sest surres peame oma teed minema üksi, ilma nendeta.
5. On kasutu pärandada järeltulijaile selle maailma asju sest nad ise on surelikud ning mistahes pärandatavad maised hüved lähevad nagunii kaotsi.
6. On kasutu pühendada oma elu maiste asjade soetamisele sest surma saabudes tuleb lahkuda isegi omaenda kodust.
7. Püha elu elamata on kasutu astuda Kogusse sest truudusetus pühendumuslikele tõotustele viib haletsusväärsesse seisundisse.
8. Õpetust üksnes kuulanuna, selle üle vaid mõelnuna, ilma sellega tegelemata, ilma vaimseid võimeid omandamata on kasutu end surmatunnil veel üritada aidata.
9. Ilma alandlikkuse ja andumuseta on kasutu isegi väga pikka aega elada koos vaimse juhendajaga sest nii ei ole võimalik vaimselt areneda.
10. Ülima Tarkuse püüdlemise asemel on kasutu pühenduda selle maailma tulutuile tegevusile sest kõik olemasolevad ja silmanähtavad asjad on alati kaduvad, muutuvad ja püsimatud ning seda enam, et ilmalik elu ei saa pakkuda ei tõelist ega püsivat paremust.

 

Need on KÜMME KASUTUT ASJA

 

XVIII. KÜMME ENDALE KAELATÕMMATUD HÄDA

 

1. Hakata pereisaks ilma elatusvahenditeta tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu mürgijuurt näriv idioot.
2. Elada täielikult pahelist elu ja põlata Õpetust, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu üle järsaku hüppav segane.
3. Elada silmakirjalikult, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu omaenese toidu mürgitaja.
4. Ilma meelekindluseta üritada kloostri juhtimist, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu loomi karjatada üritav vanaeit.
5. Pühenduda üksnes enese teenimisele ning mitte hoolida hea tegemisest teistele tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu kõrbesse eksinud pime.
6. Võtta endale raskeid ülesandeid ning mitte suuta neid täita tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu endale ränga koorma selga ladunud nõrguke.
7. Üle astuda Buddha või püha Õpetaja käskudest upsakuse või uhkuse tõttu tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu pahelist tegevust arendav kuningas.
8. Raisata aega külades ja linnades ringihulkumisega, selle asemel et pühenduda keskendumisele, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu orgu laskuv hirv, kes ei hooli mägede kindlusest.
9. Hoolida ilmalikest asjust Ülima Tarkuse kasvatamise asemel tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu murtud tiivaga kotkas.
10. Häbematult omastades Õpetajale või Kolmele Kalliskivile pühendatud ande, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu hõõguvaid süsi neelav laps.

 

Need on KÜMME ENDALE KAELATÕMMATUD HÄDA

 

XIX. KÜMME ASJA, MILLEGA TEHAKSE ENDALE HEAD

 

1. Loobudes ilmalikest tavadest ja pühendudes Ilmalikele Seadustele tehakse endale head.
2. Kodust ja sugukonnast lahkudes ja pühaliku Õpetajaga liitudes tehakse endale head.
3. Loobudes maistest tegevustest ja pühendudes kolmele usulisele tegevusele kuulamisele, mõtisklemisele ja keskendumisele tehakse endale head.
4. Loobudes üldisest suhtlemisest ja tõmbudes üksildusse tehakse endale head.
5. Lahti üteldes külluse ja muretusesoovist ning taludes eluraskusi tehakse endale head.
6. Rahuldudes lihtsate asjadega ja mitte hoolides ilmalikest varadest tehakse endale head.
7. Tehes otsuse ja pidades sellest kinni, kedagi ära kasutamata tehakse endale head.
8. Selle elu mööduvatest lõbudest loobudes ning pühendudes nirvaanasse vaibumise igavese õndsuse mõistmisele tehakse endale head.
9. Loobudes kiindumusest nähtavate, maiste asjade vastu ning püüeldes Tõelisuse mõistmisele tehakse endale head.
10. Vältides teadmuse kolme ukse jäämist vaimselt korrastamatuiks ja saavutades nende õige kasutamisega Kahekordne Pälvimus tehakse endale head.

 

Need on KÜMME ASJA, MILLEGA TEHAKSE ENDALE HEAD

 

XX. KÜMME PARIMAT ASJA

 

1. Madalamale mõistusele on parim uskuda põhjuse ja tagajärje seadust.
2. Keskpärasele mõistusele on parim mõista sisemisi ja väliseid ilminguid nende nähtumuses ja olemuses.
3. Kõrgemale mõistusele on parim täielikult mõista teada saava, teada saadava ja teada saamise lahutamatust.
4. Madalamale mõistusele on parimaks keskendumiseks meele täielik koondamine ühele ainsale asjale.
5. Keskpärasele mõistusele on parimaks keskendumiseks meele pidev koondamine kahele vastandlikule küljele.
6. Kõrgemale mõistusele on parimaks keskendumiseks säilitada vaimne vaikus, meele lahutamine kõigist mõtteliikumistest, teades keskenduja ja keskendatava ning keskendumise püsivat ja lahutamatut ühtsust.
7. Madalamale mõistusele on parimaks pühendumuslikuks tegevuseks olla otseses kokkupuutes põhjuse ja tagajärje seadusega.
8. Keskpärasele mõistusele on parimaks pühendumuslikuks tegevuseks suhtuda kõigisse asjusse kui unenäo või nõiduse piltidesse.
9. Kõrgemale mõistusele on parimaks pühendumuslikuks tegevuseks hoiduda kõigist ilmalikest soovest ja tegevusist.
10. Kõigile kolmele mõistuse tasandile on vaimse arengu parimaks näitajaks meeleplekkide ja isekuse järkjärguline vähenemine.

 

Need on KÜMME PARIMAT ASJA

 

XXI. KÜMME RÄNKA VIGA

 

1. On ränk viga, kui pühendunu usub silmakirjalikku petist ja Õpetusega mitte siiralt tegelevat Õpetajat.
2. On ränk viga, kui pühendunu tegeleb tühiste ilmalike teadustega ja mitte Suurte Tarkade valitud õpetustega.
3. On ränk viga, kui pühendunu teeb kaugele ulatuvaid plaane püsiva elamise sisseseadmiseks ega ela igat oma elupäeva otsekui viimast.
4. On ränk viga, kui pühendunu jutlustab Õpetust hulkadele ega keskendu sellele üksinduses.
5. On ränk viga, kui pühendunu ihnurina kogub rikkusi ega anneta neid õpetusele ja heategevusele.
6. On ränk viga, kui pühendunu laseb kehal, keelel ja meelel langeda ohjeldamatusse häbitusse ega jälgi hoolikalt tõotusi.
7. On ränk viga, kui pühendunu veedab oma elu ilmalikes lootustes ja hirmudes ega püüdle Tõelisuse mõistmisele.
8. On ränk viga, kui pühendunu püüab muuta teisi ja mitte iseennast.
9. On ränk viga, kui pühendunu taotleb ilmalikke võimeid ega arenda oma sisiemisi ja vaimseid võimeid.
10. On ränk viga, kui pühendunu jääb loiuks ja ükskõikseks seal, kus kõik tingimused vaimseks arenguks on nagu loodud.

 

Need on KÜMME RÄNKA VIGA

 

XXII. KÜMME VAJALIKKU ASJA

 

1. Alguses on vajalik sedavõrd sügav vastumeelsus jätkuvate sündide ja surmade ees, et soovitaks põgeneda sellest nii nagu vangistusest põgeneb hirv.
2. Järgmiseks on vajalik sedavõrd suur püsivus, et ei tuntaks kahetsust ka elu kaotades, nii nagu talumees ei kahetse oma põldude harimist ka järgmisel päeval surres.
3. Kolmandaks on vajalik suur meelerõõm, nagu oleks tehtud midagi väga suurt, väga kaugele ulatuva mõjuga.
4. Edasi on vajalik mõista, nagu seda mõistab elukardetavalt haavatu pole raisata ainsatki hetke.
5. On vajalik võimekus kinnitada oma meel ühel ainsal mõttel nagu oma ainsa poja kaotanud ema.
6. Veel on vajalik mõista, et teha ei ole midagi nii nagu seda mõistab karjus, kelle kari on varastatud: teha ei ole midagi.
7. Üheks esmaseks vajaduseks on tunda nälga Õpetuse järele nii nagu näljane ihaldab head toitu.
8. On vajalik olla kindel oma vaimses võimekuses nii nagu jõumees on kindel oma jõus kaitsta kindlalt seda vääriskivi, mille ta on leidnud.
9. On vajalik paljastada kahetsuse petlikkus, nii nagu seda tehakse valetaja petlikkusega.
10. On vajalik kindlus Sellasuses nii nagu laevamastil puhkav vares on kindel sellel mastil keset ulgumerd.

 

Need on KÜMME VAJALIKKU ASJA

 

XXIII. KÜMME ÄRALANGEVAT VAJADUST

 

1. Kui on selgunud meele tühjus, langeb ära vajadus kuulata õpetusi või keskenduda nendel.
2. Kui on selgunud meele rüvetamatus, langeb ära vajadus otsida pattude andeksandmist.
3. Vaimse Rahu seisundis langeb ära andeksandmise vajadus.
4. Kui on saavutatud Häirimatu Puhtuse seisund, langeb ära vajadus keskenduda Teel või selle kulgemise viisidel.
5. Kui on selgunud tajumiste petlikkus, langeb ära vajadus keskenduda tajumatuse seisundis.
6. Kui on selgunud meeleplekkide petlikkus, langeb ära vajadus otsida nende vastu rohtu.
7. Kui on selgunud kõigi nähtumuste petlikkus, langeb ära vajadus midagi püüelda või tõrjuda.
8. Kui on selgunud, et mured ja õnnetused on õnnistuseks, langeb ära vajadus püüelda õnne.
9. Kui on selgunud omaenda teadvuse sündimatu olemus, langeb ära vajadus tegelda teadvuse edasikandmisega.
10. Kui kõigis tegemistes püütakse üksnes teha head teistele, langeb ära vajadus otsida endale kasu.

 

Need on KÜMME ÄRALANGEVAT VAJADUST

 

XXIV. KÜMME VÄÄRTUSLIKUMAT ASJA

 

1. Üks vaba ja õnnistatud inimelu on väärtuslikum kui tuhanded muud elud mistahes kuues olelusseisundis.
2. Üks Tark on väärtuslikum kui hulgad pühendamatuid ja ilmaliku meelega inimesi.
3. Üks valitud tõde on väärtuslikum kui arvutu hulk käibetõdesid.
4. Üks keskendumisest sündinud Ülima Tarkuse välgatus on väärtuslikum kui mistahes hulk vaid pühendumuslike õpetuste kuulamisest ja mõtisklemisest ammutatud teadmisi.
5. Pisimgi hulk teiste heaks pühendatud pälvimusi on väärtuslikum kui mistahes hulk enese heaks pühendatud pälvimusi.
6. Vaid hetkeline keskendusseisundi kogemine kõikide mõtteliikumiste vaibudes on väärtuslikum kui selle seisundi pidev kogemine mõtteliikumiste olemasolul.
7. Vaid hetkeline nirvaanasse vaibumise õndsuse mõnu on väärtuslikum kui mistahes hulk meelelise õndsuse mõnusid.
8. Pisimgi isetult tehtud heategu on väärtuslikum kui kujuteldamatute varanduste annetamine heategevuseks.
9. Loobumine kõikidest maistest hüvedest kodust, perest, sõpradest, omandustest, kuulsusest, elust, isegi tervisest on väärtuslikum kui suurte maiste rikkuste andmine heategevuseks.
10. Üks Virgumise otsinguil möödunud elu on väärtuslikum kui kõik ilmalikes püüdlustes möödunud elud terves igavikus.

 

Need on KÜMME VÄÄRTUSLIKUMAT ASJA

 

XXV. KÜMME SAMAVÄÄRSET ASJA

 

1. Siirale pühendunule on ilmalikest tegevustest hoidumine või neist hoolimine üks ja seesama.
2. Meele kogematuse selgumisel on keskendumine või sellest loobumine üks ja seesama.
3. Vabanemisel kiindumusest ilmalikesse toredustesse on kasinus või sellest loobumine üks ja seesama.
4. Tõelisuse selgumisel on üksindus eraldatud mäetipul või siia-sinna rändamine üks ja seesama.
5. Meelevalitsemise saavutamisel on maailma naudingutest osavõtmine või neist loobumine üks ja seesama.
6. Täiusliku kaastundega õnnistatule on üksinduses keskendumine või rahva hulgas head tegemine üks ja seesama.
7. Vankumatu alandlikkuse ja usu puhul oma Õpetajasse on temaga koos või temast lahusolek üks ja seesama.
8. Õpetuse täielikul mõistmisel on õnn või õnnetus üks ja seesama.
9. Ilmalikust elust loobumisel ja Vaimsete Tõdedega tegelemisel on tavade ja kommete järgimine või neist loobumine üks ja seesama.
10. Ülima Tarkuse saavutamisel on imeliste võimete kasutamise suutlikkus või suutmatus üks ja seesama.

 

Need on KÜMME SAMAVÄÄRSET ASJA

 

XXVI. PÜHA SEADMUSE MÕJUKUSE KÜMME NÄITAJAT

 

1. Tõsiasi, et inimeste seas on tuntuks saanud Kümme Head Tegemist, Kuus Piiritut Voorust, mitmesugused Tõelisusele ja Täiuslikkusele koondunud õpetused, Neli Üllast Tõde, Neli Arenguseisundit, Neli Kehatut Olemist ning vaimse avaldumise ja vabanemise Kaks Saladuslikku Teed, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
2. Tõsiasi, et sansaaras ringlemises on arenenud vaimselt valgustatud printsid ja braahmanid inimeste hulgast ning Neli Suurt Valvurit, meeleliste paradiiside kuus deevade kogu , kehaliste maailmade jumalate seitseteist kogu ja kehatute maailmade jumalate neli kogu, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
3. Tõsiasi, et maailmas on olnud neid, kes on astunud Voolusesse; neid, kes naasevad korra veel sündima; neid, kes enam ei pöördu tagasi sündima; Pühakud, Endassetõmbunud Buddhad ja Kõikteadvad Buddhad, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
4. Tõsiasi, et on Neid, kes on saavutanud virgumise ja võivad naasta jumalike kehastustena maailma ning töötada inimkonna ja kõigi elusolendite vabastamiseks kuni maailma lõpuni, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
5. Tõsiasi, et tänu Boddhisattvate kõikehõlmavale heatahtlikkusele, on olemas vaimne kaitsev toime, mis annab inimestele ja kõigile elusolendeile võimaluse vabanemiseks, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
6. Tõsiasi, et isegi õnnetuis maailmades kogetakse õnnehetki, mis tulenevad inimmaailmades tehtud vähestest heategudest, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
7. Tõsiasi, et ka pärast pahelist elu on võimalik loobuda ilmalikkusest ning saada maailmas auväärseks pühakuks, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
8. Tõsiasi, et raskete tegude karma tõttu lõputuisse kannatusisse määratud inimestel on võimalik pöörduda pühendumuslikku ellu ja saavutada nirvaanas vaibumine, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
9. Tõsiasi, et üksnes usk või keskendumine Õpetusel või üksnes Püha Kogu liikme rüü kandmine kutsub esile austuse ja lugupidamise, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
10. Tõsiasi, et isegi pärast kõigist ilmalikest omandeist loobumist ja pühendumuslikku ellu astumist ja pereisa seisusest lahtiütlemist ja enese peitmist kõige üksildasemasse eraklasse, võidakse siiski olla otsitud ja kõigiks eluvajadusteks varustatud, näitab Püha Seadmuse mõjukust.

 

Need on PÜHA SEADMUSE MÕJUKUSE KÜMME NÄITAJAT

 

XXVII. KÜMME KUJUNDLIKKU VÄLJENDIT

 

1. Kuna Põhitõde ei saa kirjeldada, on väljend "Põhitõde" üksnes kujundlik.
2. Kuna ei ole mingit kulgemist ega kulgejat Teel, on väljend "Tee" üksnes kujundlik.
3. Kuna ei ole mingit Tõelise Seisundi nägemist ega nägijat, on väljend "Tõeline Seisund" üksnes kujundlik.
4. Kuna ei ole mingit keskendumist ega keskendujat Puhtas Seisundis, on väljend "Puhas Seisund" üksnes kujundlik.
5. Kuna ei ole mingit Loomuliku Olu nautimist ega nautijat, on väljend "Loomulik Olu" üksnes kujundlik.
6. Kuna ei ole mingit tõotuse pidamist ega tõotuse pidajat, on need väljendid üksnes kujundlikud.
7. Kuna ei ole mingit pälvimuste kogumist ega kogujat, on väljend "Kahekordne Pälvimus" üksnes kujundlik.
8. Kuna ei ole mingit tegude sooritamist ega sooritajat, on väljend "Kahekordne Pimestus" üksnes kujundlik.
9. Kuna ei ole mingit loobumist ega loobujat ilmalikust olelusest, on väljend "Ilmalik Olelus" üksnes kujundlik.
10. Kuna ei ole mingit saavutamist ega saavutajat, on väljend "tegude tagajärjed" üksnes kujundlik.

 

Need on KÜMME KUJUNDLIKKU VÄLJENDIT

 

XXVIII. KÜMME RÕÕMSAT SELGUMIST

 

1. On suur rõõm, kui selgub, et kõigi olendite meeled on lahutamatud Kogu-Meelest.
2. On suur rõõm, kui selgub, et Alustõelisusel ei ole tunnuseid.
3. On suur rõõm, kui selgub, et Tõelisuse ääretus ülemõttelises Teadmuses ei ole mingeid sansaaras ringlemise erinevusi.
4. On suur rõõm, kui selgub, et algses meeleseisundis ei ole mingeid segavaid mõtteliikumisi.
5. On suur rõõm, kui selgub, et Seadmuse Olus, kus meel ja maailm on lahutamatud, ei ole mingeid tugesid ega kinnitusi õpetustele.
6. On suur rõõm, kui selgub, et iseeneslikus, kaastundlikus Hiilguse Olus ei ole mingeid sünde, surmi, liikumisi või mistahes muutusi.
7. On suur rõõm, kui selgub, et iseeneslikus Kehastumise Olus ei ole mingit kaksipidi tunnet.
8. On suur rõõm, kui selgub, et Seadmuste Ringis ei ole mingit kinnitust hingeõpetusele.
9. On suur rõõm, kui selgub, et Bodhisattvate ääretus kaastundes ei ole mingit puudust ega eelistatust.
10. On suur rõõm, kui selgub, et Tee Vabadusele, mida mööda on liikunud kõik Buddhad, on alati olemas, alati püsiv ja alati avatud neile, kes on valmis sellele astuma.

 

Need on KÜMME RÕÕMSAT SELGUMIST

 

JÄRELSÕNA

 

SIIA ON KOONDUNUD Ülima Tarkusega õnnistatud Suurte Õpetajate puhaste sõnade tuum ning Tara ja teiste Bodhisattvate oma. Nende Suurte Õpetajate seas oli hiilgav Dipankara, vaimne isa, ja tema järeltulijad, kes jumalikult olid määratud Õpetust levitama Lumisel Põhjamaal, ning Kadampa kooli heasoovlikud Õpetajad. Samuti olid seal joogide kuningas Milarepa, kellele oli pärandatud Lhobraki Targa Marpa ja teiste õpetus; ning kuulsad Pühakud suursugusest Indiast, Naropa ja Maitripa, kelle sära oli võrdne Päikese ja Kuu omaga; ning nende kõigi õpilased.

 

SIIN LÕPEB ÜLIM TEE, HINDAMATU PÄRLIKEE

 

Selle raamatu pani kirja Digon Sönam Rintsen, kel oli täielik teadmus Kadampa Tsangtsenpa koolide õpetusest. Üldiselt loetakse selle töö koostajaks Suurt Õpetajat Gampopat ning räägitakse, et ta andis selle üle järgmiste sõnadega:

" Ma palun väga, et pühendunud veel sündimata põlvedest, kes austavad minu mälestust ja tunnevad kahetsust minuga kohtumatuse pärast, et nad õpiksid tundma seda ÜLIMAT TEED, HINDAMATUT PÄRLIKEED, ning samuti VABANEMISE HINDAMATUT MUSTRIT ühes teiste pühendumuslike raamatutega; Seeläbi kohtuvad nad samahästi kui minu endaga.

Säragu sellest Raamatust jumalikku mõjukust ning tõendagu ta oma häid endeid.

 

Õnnistus.

 

KOMMENTAARE

 

HINDAMATU PÄRLIKEE, roosikrants; palvehelmed hinnalistest vääriskividest.

 

Originaali tiitel: RJESGAMPO RINPOCHE-HI LAM MCHOG RINPOCHE-HI HPHRENG-WA ZHES-BYA-WA BZHUGS-SO. Sõnasõnalt: " Siin asub kõrgeaulise isand Gampopa Ülim Tee nimega Hindamatu Pärlikee".

 

Ingliskeelse väljaande tiitel: TIBETAN YOGA AND SECRET DOCTRINES. Arr. and ed. by W. Y. Evans-Wentz. Second edition, Oxford, 1958. Book I. The Supreme Path of Discipleship: The Precepts of Gurus. The twenty-eight categories of Yogic precepts. (The Precious Rosary).

 

See tõlge inglise keelest eesti keelde ei saa olla eriti teaduslik ega täpne juba sellepärast, et seda pole vist ka kasutatav algallikas, W. Y. Evans-Wentzi tõlge tiibeti keelest. Siinne tõlkija on üritanud anda tekst edasi võimalikult arusaadavalt, omaenda parima äratundmise kohaselt.

 

Inglise keelest tõlkinud Tõnn Sarv.

 

Trükiväljaandena ilmunud: Aktsiaselts "ARRO", Tallinn, 1990.

 

I. 3 Pimeduse Ajastu = Kalijuga

 

I. 4 Seadmuse Olu = Dharmakaja

 

II. 8 Kahekordne Pälvimus = Põhjuslik ehk ajaline pälvimus ning tulemuslik e. vaimne pälvimus. Esimene on heade tegude vili, teine areneb esimese küllusest.

 

VIII. 6 Keskendumisseisund = samadhi.

 

XII. 1 Püha Kogu = Sangha. Budistlik mungakogudus, vaimne ühendus.

 

XIV. 6 Joogalik edenemine = sadhana.

 

XVIII. 10 Kolm kalliskivi = Triratna : Buddha, Dharma, Sangha.

 

XIX. 10 Teadmuse kolm ust = keha, keel, meel.

 

XX. 2 Evans-Wentz pakub siin mitu tõlget: For one of ordinary intellect, the best thing is to recognize, both within and without oneself, the workings of the law of opposites. For one of ordinary intellect (or spiritual insight), the best thing is to recognize the external and internal phenomena (as these are seen) in the four aspects (or unions) of phenomena and noumena.

 

XXIV. 1 Kuus olelusseisundit. 1) deevade maailmad, 2) asurade (hiidude) maailm, 3) inimmaailm, 4) loomade maailm, 5) preetade ( õnnetute vaimude) maailm, 6) põrgu maailmad.

 

XXVI. 1 Kümme Head Tegemist. Need on kolm kehalist (eluhoid, karskus heldus), neli keelelist (ausus, tasasus, viisakus, jutlus), ning kolm meelelist ( heatahtlikkus, heasoovlikkus ja alandlikkus koos usuga).
Kuus Piiritut Voorust ( Kuus Paramitat). Piiritu heldus, kõlbelisus, rahu, töökus, keskendumine, tarkus. (Paali traditsioonis kümme: heldus, kõlbelisus, loobuvus, tarkus, usinus ehk töökus, sallivus tõearmastus, hea tahe, armastus, kannatlikkus).
Neli Üllast Tõde. 1) Kogu elu on kannatus, 2) Kannatusel on põhjus (iha olemise, naudingute jne. järele), 3) Kannatust saab kaotada (ihade väljajuurimisega), 4) Selleks on 8-astmeline tee.
Neli Arenguseisundit = dhjaana astmed. Maailmatunnetuse järgud.
Neli Kehatut Olemist = neli arupat. Teadvuse neli olekut; teadvuse sansaaralikkusest tühjenemise neli arengujärku.
Kaks Saladuslikku Teed. Madalam tee viib Nelja Kehatusse Olemisse ning taevastesse ilmadesse; kõrgem tee viib nirvaanasse.

 

XXVI. 2 Neli Suurt Valvurit. Need taevalikud kuningad kaitsevad maailma kurjuse hävitavate jõudude eest: valge Dhritarastra idas, roheline Virudhaka lõunas, punane Virupaksa läänes ja kollane Vaisravana põhjas.

 

XXVI. 3 Voolusesse astunud = strotoapatti; vaid korra veel sündivad = sakridagamin; enam ei pöördu tagasi = anagamin. Pühakute (arhatite) astmed.

 

XXVI. 3 Endassetõmbunud (Pratjeka) Buddhad ei jutlusta avalikult, vaid avaldavad mõju isikliku kokkupuutega. Kõikteadvad Buddhad (nende seas oli ka Buddha Gautama) jutlustavad Õpetust laialdaselt, nii jumalatele kui inimesatele.

 

XXVII. 1 Põhitõde = Dharmakaja.

 

XXVII. 3 Tõeline Seisund. Selles seisundis on nägemine ja nägija üks ja seesama.

 

XXVII. 4 Puhas Seisund. Selles seisundis on keskendumine ja keskenduja ja keskendutav üks ja seesama.

 

XXVII. 5 Loomulik Olu. Selles olus ei ole nautimist ega nautijat.

 

XXVII. 8 Kahekordne Pimestus. Pahelistest kirgedest ning ebausust ( näit. usust isiksuse või hinge surematusse, näilike asjade tõelisusse vms.) sündinud pimestus.

 

XXVIII. 1 Kogu-Meel = Dharmakaja.

 

XXVIII. 2 Alustõelisusel ei ole tunnuseid ega omadusi, need saavad olla üksnes sansaaralises, s.o. nähtumuslikus maailmas.

 

XXVIII. 6 Hiilguse Olu = Sambhogakaja.

 

XXVIII. 7 Kehastumise Olu = Nirmanakaja

 

XXVIII. 8 Seadmuse Ring = Dharmatsakra.

 

DIPANKARA, alias Sridznjäna, alias Atisa. Sünd. 980.a. Bengaalis, Indias; saabus Tiibetisse 1038.a. Kadampa kooli rajaja, esimene suur lamaismi reformeerija. Teise suure reformeerija TsongKhapa ajal 350 aastat hiljem kujunes sellest koolist Gelugpa kool, mis jäi Tiibetis keskseks.

 

ÕNNISTUS. Traditsiooniline sõna raamatu lõpul " MANGALAM".