Mee omadused määrab õietolm

        Kui kiiresti mesi loomulikul teel kristalliseerub, sõltub sellest, millistelt taimedelt see on korjatud. Poes müüdavad vedelad või kreemjad meed on kõik enne väiksematesse purkidesse pakendamist uuesti vedeldatud.

 

Kui kiiresti mesi kristalliseerub, sõltub peamiselt glükoosi ja fruktoosi vahekorrast mees. See vahekord sõltub omakorda, mis taimedelt on õietolm korjatud, selgitab mesinik Aleksander Kilk. Kui mees on rohkelt fruktoosi, seisab see kauem vedel. Kui ülekaalus on glükoos, tahkub mesi kiiresti. Kiirelt tahkuvad näiteks võilille- ja rapsimesi.

 

"Neis on isegi nii palju glükoosi, et kui mesinik tarust mett ruttu välja ei võta, on mesi juba kärgede sees kristalliseerunud," teab Kilk.

 

Suve esimesel poolel õitsevate taimede – paju, võilill, vaarikas – õietolmust saadud mesi on üldiselt hele ja kiiremini tahkuv. Suve teisel poolel hakkab tarudesse jõudma metsalillede mesi, mis on tumedam ja seisab kauem vedel. Näiteks põdrakanepi mesi püsib suhteliselt kaua vedel. Poest võib leida Ungari akaatsia-mett, mis seisab täiesti töötlemata 2-3 aastat vedel.

 

Kreemjas mesi tekib kiusamise tulemusel

 

Kärgedest eraldatud mesi kristalliseerub täielikult umbes kuuga. Kui mesi on kärgedest välja vurritatud, panevad need mesinikud, kes oma saaki ka jaekaubanduses müüvad, selle suurtesse tünnidesse. Sealt võetakse ja villitakse seda vajaduse järgi ümber väikestesse purkidesse. Poodides müügil olevad kreemjad või täiesti vedelad meed – nagu oleks eile tarust tulnud – on kõik vahepeal olnud tahked.

 

Selleks, et mesi kõigepealt suuremast hoiunõust kätte saada, tuleb see panna paariks päevaks vesivanni aeglaselt soojenema. Mõnikord võib selline soojendatud ja vedelaks sulatatud ning ümber villitud mesi uuesti tahkudes muutuda jämekristalseks. "Jämekristalliseerumine sõltub esiteks taimedest, kust mesi on korjatud, teiseks võib see näidata, et mesi on üle kuumutatud," räägib Kilk. Jämekristalliseerunud mee puhul on glükoos ja fruktoos teineteisest eraldunud: meepurgi ülaosas on vedelam fruktoosirikas kiht, allpool aga kõva glükoosikiht. Mee kasulikke omadusi jämekristalliseerumine ei kahjusta, küll aga kaubanduslikku välimust.

 

Kreemja mee saamiseks kasutavad eri tootjad natuke erinevaid protseduure, kuid oluline on, et mett pidevalt segataks. Üks suuremaid Eesti meemüüjaid Meveda kasutab oma kreemja mee saamiseks Saksa päritolu tehnoloogiat. Mesinik Jaanus Tulli sõnul on kreemjas mesi eriti populaarne Saksamaal ja Skandinaavias. Pärnumaa meetootja Aare Jõumees nimetab kreemjat mett kiusatud meeks: spetsiaalsetes suurtes nõudes, nn mikserites segatakse mett paari nädala vältel iga päev 10–15 minutit. Nii ei saa mesi kristalliseeruda ja mõne aja pärast kiusatud mesi enam ei kristalliseerugi.

 

Vedel mesi saadakse Tulli sõnul kristalliseerunud mett kuumutades. "Aga kindlasti mitte üle 40 kraadi, et mitte hävitada mees leiduvaid kasulikke aineid," täpsustab Olustvere teenindus- ja majanduskoolis mesindussaaduste lektorina tegutsev Tull. Jahedas ruumis vedel mesi tahkub taas kiiresti.

 

Kilgi sõnul kasutatakse suurtes meepakendamiskeskustes vedela mee saamiseks ka nn välksulatusmeetodit: mesi soojendatakse spetsiaalsete vahenditega kiiresti 70–75 kraadini ja jahutatakse samuti väga kiiresti. Kõik kokku võtab aega vaid paar minutit. "See protsess kahjustab mee omadusi, aga mitte palju," kinnitab Kilk.

 

Uuringute kohaselt on Eesti ostjate lemmik vedel mesi. Samas on Kilk märganud, et mõni inimene soovib just tahket mett, pidades seda kõige turvalisemaks valikuks.

 

Poes on Eesti mee purkidel kindlasti kirjas tootja: mesinik või talu nimi. Samuti on kirjas parim enne. Kilk märgib, et selles osas lähtuvad Eesti ja välismaa meetootjad eri põhimõtetest. Importmeel hakkab parim enne jooksma pakendamise hetkest: see tähendab, et enne seda võis mesi päris mitu aastat kusagil suures hoiunõus oma aega oodata. Eesti mesinikud arvestavad seda mee korjamise ajast.

 

Lõuna-Eestis saab tatra-, Saaremaal tüümianimett

 

Põhjamaal õitsevad taimed lühikest aega ja sageli kõik korraga, seepärast on enamik kodumaist mett segumesi. Juunikuus saab eristada võilillemett, aga seda tuleb nii vähe ja jääb suures osas veel mesilastele endale söömiseks, et poodidesse see praktiliselt ei jõua. Kui mesinikul on läheduses suured raiesmikud, kuhu tarud viia, on võimalik saada ka puhast vaarikamett. Lõuna-Eestis on mõni suur tatrapõld, kust saab selgelt eristatava mõrkja maitsega tumedat tatra-mett.

 

"Leedus toodetakse päris palju tatramett," mainib Kilk. Saaremaa mesinikud saavad mõnikord natuke ka tüümiani- ehk nõmm-liivateemett.

 

Lõunapoolsemates maades õitsevad taimed pikemat aega ja tänu sellele on lihtsam saada kindlate taimede mett. Viimati Hispaanias käies ostis Kilk kaheksat eri sorti mett: valge akaatsia, mägikanarbiku-, tüümiani-, rosmariini-, kastani- jt mett.

 

"On tõesti selgelt erineva maitsega," kinnitab Kilk. Tihti räägitakse veel pärnaõiemeest, aga Kilk on selles asjas pigem skeptiline ja kaldub reklaami kahtlustama: "Pärnaõiemesi kõlab ju hästi, aga meie oludes saab puhast pärnaõiemett koguda väga vähe ja harva."

 

Kilk sai eelmisel suvel ühest oma tarust huvitavat mett, mille päritolu jäigi saladuseks. "Igas tarus on omad pioneerid: mesilased, kes lendavad ringi ja otsivad uusi korjekohti. Selle taru pioneerid olid ilmselt mingi huvitava taime leidnud, teistes tarudes sellist isesuguse maitsega mett polnud," räägib mesinik.

 

Poest saab osta ka mahemett. Mahemeetarudest 3 km raadiuses ei tohi olla tavatootmist, samuti tohib mesilasi talveks toita vaid mahesuhkruga.

 

Poes võib leida mõne silmatorkavalt odavama meepurgi või -potsiku. Enamasti on sel juhul etiketil kirjas: toodetud Euroopa Liidus ja väljaspool ELi. "Kui Hiina meele pannakse kas või 10% mõne ELi riigi mett sisse, on juriidiliselt kõik korrektne," ütleb Kilk.

 

Hiina meel iseenesest ei ole häda midagi muud, kui sama eelmainitud hirm, et tegu võib olla mitu aastat vana meega, mille bioaktiivsus on langenud. Hiinas toodetud mees on leitud ka keelatud ravimi jääke.

 

Poestki ostetakse põhiliselt kohalikku mett

 

Odavaks saab pidada mett, mille kilohind poes on 5 € või vähem. Mesinikult käest kätte ostes maksab kilo 5-6 €. "Eestis ostetaksegi poest vähe mett, ostavad peamiselt mitmendat põlve linnainimesed ja venekeelsed elanikud, kellel ei ole oma tuttavat mesinikku," selgitab Kilk. Mesinike liidu andmetel ostetakse tervelt 70% meest Eestis otse mesinikult.

 

Kuigi sissetoodud mesi on kauplustes kodumaisest mõnevõrra odavam, on riiulitel ülekaalus siiski kodumaine ning sellele jätkub ka ostjaid. Selveri kommunikatsioonijuhi Annika Vilu sõnul moodustab nende poeketi meemüügi käibest 70% kodumaise mee müük. Prismades moodustab Eesti mesi koguni 95% müügist. "Välismaisest meest müüme vaid väikestes pudelpakendites mett, mida pakutakse näiteks kohvikutes tee kõrvale," märgib ostujuht Marge Saluste.

 

Parim hoiukoht: hämar kapp

 

Tahkunud mett võid kodus ise vesivannil soojendada, aga vesi ei tohi olla üle 40 kraadi. Purgitäis saab määrimiseks piisavalt pehmeks poole päevaga.

 

Mikrolaineahjus sulatamine kahjustab mee omadusi, kasulikud aktiivained lõhustuvad.

 

Ära sulata üles rohkem mett, kui korraga ära tarvitad.

 

Mett ei tohi hoida liiga soojas ega päikese käes. Külmikus läheb mesi kõvaks. Parim on mett hoida 20–22 kraadi juures hämaras kapis.

 

Võimalusel osta mett väiksemates purkides.

 

Allikas: Aleksander Kilk, Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees