Bodhisattva kümme taset

        Bodhisattva (sanskriti k. virgumisele püüdlev olend), on budismis olend, kes kaastunde tõttu on otsustanud mitte vaibuda nirvaanasse enne, kui on juhtinud sinna kõik kannatavad olendid, kes ekslevad sansaaras.

 

Bodhisattva tee algab "virgumismeele äratamisega", pärast seda annab bodhisattva (enamasti mõne buda või teise bodhisattva juuresolekul) tõotuse vabastada kõik olendid sansaara piinadest. Rakendades oma teel kuut paramitad ehk "ületavust" (heldust, kõlblust, kannatlikkust, tarmukust, mõtlust, mõistmist), jõuab bodhisattva "teisele kaldale", s.t. nirvaanasse; paramitade abil jõuab bodhisattva ülima mõistmiseni ja hakkab kõigile olenditele kaasa tundma, mida peetaksegi bodhisattva ideaalseks seisundiks. Kuna buddhad pärast täielikku nirvaanasse jõudmist ei saa enam olendeid aidata, eelistavad suurimad bodhisattvad jääda sansaarasse, alludes vabatahtlikult karma mõjudele, kuni kõik olendid on päästetud.

 

Bodhisattva tee jaotatakse tasemeteks. Varajastes mahajaana suutrates on neid seitse, kuid umbes III sajandist suureneb nende arv kümneni. 

 

Bodhisattva kümme taset on:

 

      Rõõm

      Puhtus

      Valgustus

      Sära

      Raskelt võidetavus

      Silme ees olek

      Kaugele ulatumine

      Liikumatus

      Hüva mõte

      Seadmuse pilv 

 

Bodhisattva tee algab rõõmust. Kui inimene ei suuda rõõmu tunda iseendast ja teiste ning eelkõige Buddha õpetuse üle, siis ei saa ta küll bodhisattva teele asuda.

 

Edasi peab ta end puhastama: tegema puhtaks keha, keele ja meele, mis tähendab eelkõige vabanemist halbadest määrivatest ja virgumist takistavatest emotsioonidest ja vaadetest, mida suutras loetletakse.'

 

Kolmandal - valgustuse tasemel tekib bodhisatval esmakordselt arusaamine olendite ülimalt viletsast ja haletsusväärsest olukorrast: olendid on oma olemasolu vangid; nad magavad soovidepadrikus; neil ei ole tahet õigeks mõistmiseks ega soovi õilsa dharma järgi elada; nad elavad sansaara vooluses ega tunne vabanemise vahendeid. Koos sellise äratundmisega tekib bodhisattval soov neid kõige selle osas valgustada.

 

Järgmisel tasemel loetakse üles pikad nimekirjad valdkondi, mille uurimisega bodhisattva peab tegelema. Põhimõtteliselt peab bodhisattva tundma huvi kõige vastu, uurima ja õppima kõike, eeskätt aga seda, mis viib virgumisele.

 

Viiendal tasemel on bodhisattva omandanud juba sellise väe ja veendumuse, et teda on väga raske võita ja teelt kõrvale kallutada. Ta on saanud samaks kõikide mineviku, oleviku ja tuleviku buddhade meelestatusega dharmade puhastamisele jne. Siin bodhisattva mõistab ka Nelja Õilsat Tõde. Ta saab aru tavatõest ja ülimast tõest: tavatõe järgi nirvaana ja sansaara on erinevad asjad, aga ülima tõe seisukohast nad ei ole erinevad.

Silme ees oleku tasemel valitseb mõistmine; bodhisattva mõistab kõikide dharmade atribuute.

 

Seitsmendal tasemel bodhisattva mõju ulatub kaugele. Bodhisattva mõistab siin kolme olulist momenti: tühjust - kõik dharmad on tühjad, neid saab täita erinevate tähendustega; nimetamatust - ükski nimetus dharmade kohta ei ole õige; ja kiindumatust - ükski dharma iseenesest ei püüdle millegi seostatuse poole.

 

Liikumatuse tase viitab sellele, et ei ole enam eriti kaugele minna ja sellepärast ei tasugi enam eriti pingutada, kõik tuleb juba ise kätte. Bodhisattva saab täiesti aru oma ihust. Ta saavutab võimu oma meele üle, tal on võim vahendite üle, mis on vajalikud õpetamiseks, tal on võim oma tegude üle, oma veendumuste üle, oma üleloomulike vägede üle, oma teksti üle ja oma teadmise üle.

 

Hüva mõtte tasemel mõistab bodhisattva tõeliselt kõiki 84 tuhandet meeleplekki. Ta mõistab kõiki 84 tuhandet tegu. Ta mõistab kõiki võimeid (nt kuulmisvõime, nägemisvõime jne) ja kõiki võimete vorme. Ta mõistab psüühilisi eeldusi ja seda, et nendest tuleb lahti saada. Ta mõistab ka veendumusi ja seda, et neid ei ole vaja (ka budistlikku veendumust). Ta saab jagu sündidest, et mitte enam sündida. Lõpuks tuleb lahti saada ka muljetest - elu jooksul omandatud psüühilistest kogemustest, kuna need takistavad edasiminekut.

 

Viimasel, kümnendal tasemel, mille nimi on seadmuse pilv mõistab bodhisattva absoluutselt kõike. See on bodhisattva tipp ja edasi on valida, kas saada buddhaks või mitte.

 

PRAJNA PARAMITA

 

Tarkust saab jagada kolmeks:

1) Sõnadega mõistetav tarkus, kuhu kuuluvad näiteks kõik selle nähtava maailma teadused, loogika jne.

2) Transtsendentaalne mõistmine - kannatuste põhjuste, oma seisukohtade ja karmiliste kalduvuste mõistmine.

3) Ülim transtsendentaalne mõistmine - transtsendentaalse tarkuse valgustunud omadus, uks, mis viib Buddha seisundisse. Ülim tarkus ja kaastunne, mis teab, et kõikide asjade tõeline olemus on TÜHJUS ja kõik siin ilmas on omavahel seotud. Ületav mõistmine on kõrgeim mõistmine, mida elavad olendid on võimelised saavutama, ületades sõnu ja täiesti vaba ideedest ja kontseptsioonidest või intellektuaalsest teadmisest, me kogeme virgunud tarkuse südamemeelt ja kaastunnet. See täiuslik tarkus eemaldab kõik valed vaated. Me hakkame nägema äärmise selgusega reaalsuse tegelikku olemust; meie tajumine ületab materiaalse maailma illusoorsed loorid. Koos täiusliku tarkusega me arendame võimet näha tõde kõigi näivuste ajutist loomust.

Prajna on üheaegselt tegevus, tulemus, omadus ja seisund. Nagu tegevust võib prajnat võtta kui tulemuste hinnanguteta omaksvõttu. Prajna paramita tõelise realiseerumiseks võime pidada seda kui me lihtsalt ei püüa teha teistele head vaid teiste olendite heaolu eest hoolitsemine on lihtsalt meie virgunud südame väljendus. Pole olemas eraldi kaastundlikku tegu, kellegi teenimist, kaastunnet või teo tegijat - kõik on üks. Selle ülima tarkusega me lahustame lõplikult kiitvad ja laitvad hinnangud, lootused ja hirmud, dualistlikud mõtted ja egosse-klammerdumise, me lahustame ettekujutused mõistes kõike surematu tõe läbipaistva näivusena. Sest isegi siis kui meie ego klammerdub nendesse paramitadesse, tajume me maailma valesti ja kaldume ainult ühest äärmusest teise. Selleks, et ennast nendest äärmustest vabastada, peame me vabanema kiindumusest oma egosse ja lahustama oma dualistlikud kontseptsioonid ületava tarkuse sisekaemusega. See tarkus transformeerib ka teised viis paramitat nende transtsendentaalsesse seisundisse. Ainult ülima ületava tarkuse ilmnemine teeb valgustumise võimalikus.