egregoridest ja nende teenimisest

        Anatoli Nekrassov http://et.wikipedia.org/wiki/Anatoli_Nekrassov  https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?165348 : Tänapäeval tungib üha rohkem meie ellu egregoriaalne maailmanägemine. Egregorideks nimetatakse eneroinformatiivseid moodustisi "psüühilisi olendeid", mis on loodud inimese poolt ja seovad neid. Võib ka öelda, et egregorid on energoinformatiivsed objektid Peenmateeria maailmas, kes on seotud inimeste teatud ideede, soovide ja püüdlustega.

 

Kreeka keeles tähendab "egregor" "kaitseinglit". Egregor on mittemaisest materjalist moodustis, mis tekib inimkonna mõnedest psüühilistest protsessidest suurte kollektiivide puhul. Suguharude, riikide, mõnede parteide ja religioossete ühingute puhul. Neil puuduvad monaadid (surematuse printsiip), kuid neil on ajutiselt kontsentreeritud tahtelaeng ja teadvuse ekvivalent.

 

Maailmas eksisteerib suur hulk igasuguseid struktuure ja hierarhiaid, nähtavaid ja nähtamatuid, tuntud ja tundmatuid organisatsioone, mis võtavad inimese elust osa ja kujundavad tema suhteid teiste inimeste ja Maailmaga. Nad eksisteerivad inimese kõrval tuhandeid aastaid, on tunginud kõikidesse inimese elu sfääridesse ja me ei kujuta elu ilma nendeta ette. Tuhandete aastate jooksul on inimene formeerinud igasuguseid võimusüsteeme, paljud neist on hakanud elama iseseisvat elu, aga mõned neist on võtnud võimust inimese enda üle. Lõppude lõpuks muutus inimene suure hulga igasuguste egregoride süsteemi osaks.

 

Egregorid on nö vahendajad inimese ja teiste inimeste, inimese ja Kosmose, inimese ja Jumala vahel. Mida vähem inimene mõistab ennast, seda rohkem tekib tema kõrvale igasuguseid vahendajaid.

 

Algusest peale armastavad hinged üksteist ja kui nad säilitavad kontakti hinge tasemel, Olemuse tasemel, siis on neil väga head suhted, nad armastavad üksteist. Olemuse tasemel oleme Üks. Siin puuduvad vahendajad. Vahendajad võivad tekkida individuaalsuse tasemel ja eriti palju võib olla isiksuse tasemel. Mida rohkem on inimeses hirme, seda rohkem loob ja tõmbab ligi vahendajaid.

 

Vahendajal võivad aga olla oma sihid ja ülesanded, näiteks saada inimeselt võimalikult palju energiat ja siis võib ta kaasa aidata selliste omaduste, selliste situatsioonide tekkele, mis kutsuvad esile energia lekked. Näiteks riiu, mis tekkis tühjast asjast, teadmata põhjusel tekkinud ärrituse ja nii edasi. Kui kaks inimest ei saa teineteisest aru, siis võib nende vahel olla vahendaja, mille nad lõid ja mis teeb nende vahekorra keeruliseks.

 

Kas need vahendajad-egregorid on inimesele vajalikud? Kas võib oma elu korraldada ilma nendeta? Millised on teed nendest vabanemiseks? Vastused nendele küsimustele lähtuvad Maailmavaatest. Inimesel on alati õigus valikutele, kuid selleks, et teha valikuid, peavad tal olema teadmised.

 

Egregoride tekke ja kujunemise põhjuseks on inimene ise. Nende loomisega kompenseerib inimene armastuse puudumist oma suhetes inimeste ja Maailmaga. Armastuse puudumisel tekib agressioon, vägivald ja siin on kurjuse piiramiseks vajalikud juba spetsiaalsed abinõud, reeglid ja seadused. Hakkavad tekkima vastavad süsteemid.

 

Seadus tekkis siis, kui mõistus võttis võimust armastuse üle. Loodi abielu institutsioon, kuna ei jätkunud enam armastust paari ja perekonna loomiseks. Hakkasid tekkima kombetalitused, riitused, registreerimine... Kuid kõikvõimalike organisatsioonide ja seaduste paljusus ei teinud inimesi õnnelikumaks ja nad ei hakanud paremini elama.

 

Kui inimesed armastavad, siis pole neil vaja midagi organiseerida - kõik laabub loomulikul teel, nagu iseenesest. Armastus ühendab meest ja naist, vanemaid ja lapsi, perekondi ja riiki. Jumal on Armastus ja Ta on Üks. Üks nähtav maailm. Inimene, kes on täidetud armastusega, loob tarkust ja elab harmooniat luues. On tarvis meelde tuletada, et me kõik armastame üksteist!

 

Inimene on paljude struktuuride, hierarhiate looja, siis järelikult võib ta lahendada ka nende eksisteerimise küsimuse. Ta võib vabaneda teda ümbritsevatest süsteemidest. Tähendab, tuleb otsida teid.

 

Praegu pretendeerib viimase instantsi tõele teadus oma meetoditega. See on suuremalt jaolt mõistus ja aru. Tähendab, tuleb arendada teisi Maailma mõistmise meetodeid, selliseid nagu kultuur ja vaimsus. Nende kolme meetodi harmooniline koostöö lubab inimesel luua endas harmooniat ja viia nendega vastavusse kogu ümbritsev Maailm. Siis määratletakse kõikide eksisteerivate egregoride koht ja roll.

 

Kõik peitub inimeses! Igasugune kontroll tema üle on võimalik vaid siis, kui ta on ebaterviklik ja ebaharmooniline. Kõik peitub tema suhtumises endasse ja Maailma, sellest, kuidas ta teeb koostööd teiste inimestega.

 

Väga tihti püüab inimene minna mõne egregori juurde selleks, et mitte üksi olla. Siis läheb ta seltskonda, ühingutesse, klubidesse, kirikusse jne. Inimesel on vaja kuhugi kuuluda kakskümmend neli tundi ööpäevas ja omada pidevalt toetust. Aga kellele on toetust vaja? Sellele, kes ei seisa oma jalgadel, vaid toetub illusoorsele isikule? Toetudes iseendale, ei saa inimene põhimõtteliselt olla üksi - sest seal, tema sees on Jumal - tema Kõrgem Mina!

 

Pidev püüe Enda poole, enda Olemuse avamisele - see ongi inimese ja Maailma muutmise tee! Muutunud maailmas, aga puudub vajadus kunstlike tugede - egregoride järele.

 

EGREGORI TEENIMINE

 

Vaimse dogma egregor moodustab suure ja särava, kirjut õhupalli meenutava energiavälja. Eemalt vaadates tundub see ahvatlev, küütlev nagu jõuluehe - pühapäevane imede maailm. Selles maailmas - näib vaatajale - on kõik selge. Pole kahtlusi, kuid on suund, on missioon, mida pürgija kõige rohkem oma ellu igatseb. On mõtestatud tegevus millegi suurema, õilsama nimel. On oma koht selles struktuuris, mis koostöös teiste liikmetega tagab veel suuremad võimalused vaimseks arenguks ja oma elu ülesande täitmiseks.

Inimene, kes on osanud luua omaenese väikese vaimse egregori - olgu see tema sõpradest, oma patsientidest või klientidest koosnev - tavaliselt ei sisene täielikult suure vaimse dogma egregori. Ta rahuldub selle eemalt imetlemisega, vahel astub sammukese lähemale, kuid ainult selleks, et sealt teadmisi ja kogemusi ammutada - et neid siis oma väiksemas egregoris edasi anda. Samas jääb info tooja teiste ringi liikmete silmis eriliseks, temalt peegeldub suure egregori hiilgus ja see annab talle endale sära juurde. On, nagu käiks ta mesilinnuna suurest tarust väikesesse tarusse mett toomas.

Eriti aldis suure egregoriga liituma on inimene, kes pole endale suutnud väiksemat kaaskonda hankida. Põhjuseks võib olla selle indiviidi mõjujõu - isikliku magnetismi - või ka tema enesekindluse vähesus. Nimelt ühendab seltskondade loojaid üks omadus: nad on iseenda eksimatuses alati veendunud. Nad tunnistavad küll teisi suuri autoriteete, kuid jätavad endale alati õiguse otsustada, mida nende pakutust võtta ja mida jätta.

Inimesi, kes on suurtele egregoridele vastuvõtlikud, iseloomustab üldiselt suur vaimne ahnus ja väike usk iseenesesse. Nad on kindlad, et kui nad ainult pääseksid "siseringi", siis muutuks kõik. Järsku ilmuks kusagilt elule sisu, huvitav tegevus, perspektiiv. Millegipärast on nad sama kindlad selles, et selline mõtestatud eksistents on võimalik ainult kusagil mujal, teistsuguses olukorras, kui antud hetkes ja kohal.

Seetõttu on sellist inimest ka kerge egregori huvides tasuta tööle panna: anna talle ainult väike vihje, et on võimalik edaspidine edutamine - ja juba ta jooksebki, palumata. Eriti kaval on täita sellise vaimse ahnepäitsi mõni väiksem vajadus - see annab talle motivatsiooni edasi rügada.

See kehtib kõigi egregoris osalejate kohta, sõltumata nende tegelikust positsioonist. Petmine ja ärakasutamine on egregori põhilised tööriistad, mis on alati vahedad, kuna inimene on reeglina rahulolematu ja ahne.

Kui egregor märkab inimest, kes talle huvi pakub, hakkab esiteks tööle nn. "algne impulss". See väljendub tavaliselt selles, et huvialune indiviid saab ootamatult "märgi". Märk võib olla vähemal või rohkemal määral "imeline", kuid indiviidi see veenab. Tema teadvus on nii kui nii juba sellises valmisoleku seisundis, et isegi vähim kokkusattumine näib saatuse sõrmena, mis viitab ühes suunas : egregori suunas. Indiviid saab oma märgile tagasisidet ka egregori vanemate liikmete käest, kes kinnitavad varmalt, et just nii see algab.

Indiviid sukeldub innukalt egregori ellu, ta "elab ja hingab" selle vaimus. Vaadates tagasi oma elule enne, kui "ta sellele mõtte leidis", tundub talle uskumatu, et selline tühine eksistents oli üldse võimalik. Järsku on tal uued sõbrad, kes "mõistavad" teda ja tema püüdlusi, kes on talle lähedasemad, kui ükski perekonnaliige või vana sõber iialgi olla võiks. Kõik, mis pole egregoriga seotud, tundub mõttetu, tühi ja hall.

Elu möödub uute kursuste, uute kollektiivsete ettevõtmiste ootuses. Vahepeal vahetatakse muljeid teiste egregori lihtliikmetega. Jutt keerleb tihti oma vaimsete kogemuste ümber, mille tulemusel tekib meeldiv uim, kuid see jätab endast lahtudes siiski maha raskesti kirjeldatava igatsustunde. Kui ainult pääseks lähemale, mõtleb indiviid. Tähetund, mida lõputa arutatakse, on põgus kokkupuude egregori mõne juhtfiguuriga. Mida Ta mulle ütles, kuidas vaatas ja ennekõike - mida see kõik tähendab. Järgneb arutlus, milline Ta on. Luuakse oma isiklik illusioon, pettepilt kellestki, kes on suurem ja parem, ja kes oma eluga juba väljendabki neid ideaale, mille suunas algaja egregori teener alles püüdleb. Ideaalid aga, olgu siinkohal rõhutatud, on udused. Üldised mõisted, nagu "vaimsus", "pühendumine", "valgustumine". (tihedam jututeema on, et kas juhtfiguur on juba valgustunud).

Sellest faasist võib tee hargneda kolmes suunas, mida indiviid arvab ise valivat, kuid mis on tegelikult ainult egregori valik.

Tuleb meeles pidada, et egregor on ühendatud teadvuse väli. See hakkab kogunema kõigepealt siis, kui mõne üksikisiku mõttelaad on nii veenev, et leiab endale esimesed järgijad. Just nimelt: järgijad, mitte kaasamõtlejad. Kaasamõtlemine eeldab, et teatud mõtet võib arendada ükskõik milline grupi liige ja kui mõttekäik tundub ülejäänud liikmete arust sobiv, võetakse see vastu. Egregor eeldab aga alati juhtfiguuri - olgu see siis kasvõi illusoorne, nagu näiteks Kristus või Buddha - olemasolu. (Illusoorse juhtfiguuri korral juhivad egregori tema idee vahendajad, kellel on ainuõigus seda interpreteerida. Võib olla ka teisi interpretatsioone, kuid tema interpretatsioon on see, mille järgi grupi sees tegelikult toimitakse.)

Kui on tekkinud esmane egregor (teatud grupis osalejate teadvuste ühendväli) hakkab see väli omandama iseseisva teadvuse esimesi jooni. Ta on oma mõjult tugevam kui individuaalsete osalejate teadvuste tugevuse kogusumma. Tekib külgetõmme - suur tõmbab alati väikest. Selles ei ole midagi isiklikku, see on lihtsalt looduse seadus.

Egregor, mis vastab turu nõudmistele, hakkab alati kasvama ega lagune enne, kui nõudlus lakkab. Seetõttu pole võimalik egregoriga võidelda.

Kui egregor tajub indiviidi, määrab ta kohe kindlaks, kui vajalik on antud indiviid temale, egregorile. Siin võib välja tuua kolm egregori teenri kategooriat.

Esimene kategooria - "Hall mass"

Need on inimesed, keda oleme harjunud nägema istumas kursustel, hetkekski silmast laskmata lektori kuju, hoides teda alati oma imetlevate pilkude orbiidis. Vahetundides need indiviidid sosistavad omavahel ja kui lektor või mõni ta kaaskondlastest peaks neile lähenema, hakkavad koheselt punastama ja kogelema. Lektor ja kogu egregor on selliste liikmete jaoks midagi ülimat, kättesaamatut. Vahel võetakse süda rindu ja esitatakse mõni küsimus, milline sündmus annab õnnelikule küsijale mõtteainet veel pikaks ajaks.

Selle seltskonna imetlus on egregori peamine toit, millest egregor kasvab ja milleta ta sureb.

Seetõttu on egregori juhtfiguurid "halli massi" esindajatega suheldes alati väga vastutulelikud, neist õhkub õilsust ja kõrgeid ideaale. Nad teavad väga hästi, et nendest inimestest oleneb ettevõtmine edasine elujõulisus. Kuigi “hallide” seltskond tundub amorfsena, on ta sealjuures vägagi kapriisne. Liialdatud imetlus ja tallalakkumine võivad vähimagi vastuolu puhul üle minna laimuks ja väga madala, hammustava vibratsiooniga vihkamiseks. Seda püüavad juhtfiguurid iga hinna eest ära hoida.

"Halli massi" ja egregori vahel valitseb sümbiootiline side: sina sügad mind ja mina sügan sind vastu. Ilma halli massita (olgu neid kasvõi ühe inimese jagu!), egregor ei eksisteeriks. Rohkemat huvi egregoril nende vastu ei ole, egregor neid “siseringi” ei vali, nad on lihtsalt (ülimalt vajalik) täitematerjal.

Teine kategooria - "Lihtsõdurid" 

 

 Teine kategooria egregori teenreid on vast kõige huvipakkuvam. Sealt leiame need indiviidid, kes ei suuda kuidagi rahulduda ainult vaikselt istumise ja kuulamisega. Nad on ju “vaimsed” inimesed, mitte mingi tavaline hall mass! Nende ego hääl, mis osavalt maskeerub kõrgema mina hääleks, kannustab neid varmalt takka. See sosistab, et kui saaks sellele kõigele kasvõi sammukese võrra lähemale, oleks valgustumine vaat' et käega katsuda (valgustumine, missioon vms).

Sellist kibelust tajub egregor, kes hindab, kui suur on antud indiviidi potentsiaalne kasutegur egregorile, ja sirutab siis välja energeetilise kombitsa, ning tõmbab tulevase "lihtsõduri" halli massi ridadest välja. Indiviidi vaimustusel pole piire: unistus hakkab täituma!

Järgneb periood (mis mõnel juhul võib kesta isegi aastaid), mille käigus egregor ratsaniku rollis indiviidi nagu metsikut hobust välja õpetab ja egregori poolt määratud kohale suunab. Ainus häda on siin selles, et egregori valitud koht ei pruugi indiviidile sugugi meele järgi olla. Vahel võib see lõppeda indiviidi eraldumisega egregorist, mis on indiviidi jaoks üsna valuline protsess. Kuid sellest hiljem.

Kui indiviid mõistab, mida egregor temalt tahab ja tema jaoks ette nähtud kohaga lepib, toimub ühelt poolt indiviidi sulandumine egregori teadvusevälja ja teisalt, tema teadvuse mugandumine välja nende omadustega, mis erinevad tema enda välja omadustest.

Tavaterminites tähendab see, et inimene taipab alateadvuslikult (mõni isegi teadvustab seda selgest), et egregorisse kuulumisel on oma hind. Egregor annab raamsüsteemi, milles saab tegutseda huvitavate asjadega. Kartlikule inimesele annab egregor pea kohale katuse, mis kaitseb teda välisilmast imbuva rõskuse eest. Selle katuse all on mugav ja soe, alati on, mida oodata - järgmist kursust, mõnda ühist tegevust. Vastutasuks eeldab egregor, et nagu igas heas perekonnas, oleksid ka siin lapsed kuulekad, koristaksid oma tuba ja teeksid hoolsalt õppetükke.

Perekonna põhiväärtuste kehtestamise eest aga hoolitsevad vanemad ehk egregor ise oma juhtfiguuride kaudu. Nemad ütlevad, kuidas asi on, nemad teavad, kuidas on õige. Ainult selle vahega, et tavalises, terves perekonnas, püüavad vanemad lapse iseseisvumist soodustada. Egregor seda ei tee. "Lihtsõduri" tasu egregorile on tema vaimne regresseerumine lapse tasandile ja seal püsimine. Nii jääb inimesest alles zombi, kes on käest andnud oma kõige suurema varanduse: õiguse ise oma suunas areneda, ise oma elu elada. Egregori sees saab areng toimuda ainult ühes suunas ja see on egregori suund. Ja selline areng pole kunagi terviklik just sel põhjusel, et ta ei ole inimese enda oma.

Egregori tee on sahhariini maiguga, kuna isikliku tee, kuigi paiguti mõrkja, teeb tõeliselt magusaks Ise Olemise suhkur.

Kuna halli massiga suheldes kasutab egregor ennekõike kaudse mõjutamise taktikat, siis lihtsõdurite tasandil võtab egregor kasutusele juba otsesed mõjutusvahendid.

Järgnev on lühikokkuvõte nendest põhimõtetest, mis on peidus iga egregori õilsate teeside taga ja mida nii otseselt kui kaudselt nii kaua korratakse, kuni egregori teenija neid märkamatult uskuma jääb. Need on põhimõtted, mis kasvavad inimesega niivõrd kokku, et isegi aastaid pärast egregorist lahkumist võidakse järsku õudusega avastada endas "egregori jääknähu" - ennasthävitava, eluvastase mõttemalli, mis pärineb inimese minevikust. Kuid julgust! Juba sellise mõtte äratundmine ja õigesse konteksti asetamine näitab, et inimene on tervenenud. Seda tervist tuleb lihtsalt osata hoida.

1. mõttemall: inimene ei ole iseseisvalt võimeline vaimseks arenguks. Ta on liiga nõrk, tema ego on liiga valdav ja ta nägemine hägune. Ainult Suur Vaimne Juht saab teda valgustumisele viia, tekitades tema teadvuses alkeemilise muudatuse, kvanthüppe. Ilma Suure Juhita on inimene määratud igavesti karma rattas tiirlema. Inimesesse istutatakse isikliku väärituse seeme, abituse tunne.

2. mõttemall: tavaline elu on mõttetu. Meie eesmärgiks olgu, nii kiiresti kui võimalik, karmarattast pääseda, lahti saada üha uute elude mõttetust piinast. Ainult vaimne tee - mille esindaja on egregor - viib eesmärgini. Hakatakse eirama üldinimlikke väärtusi: perekonda, lapsi, armastust ja lihtsat olemise rõõmu.

3. mõttemall: inimene on siia ilma saadetud kindlat ülesannet täitma. Kuid mis see ülesanne on, seda teab ainult Suur Juht ja Õpetaja. Inimese teadvuse tase on liiga madal, et tunda ära, mis on tema õige koht. See mõttemall laseb egregoril inimest kasutada just sellisel viisil, nagu see on egregorile kasulik. Samas võib jääda täitmata inimese elu tegelik eluülesanne: oma kogemuste kaudu avardada Kõiksuse nägemust Temast enesest ehk teisisõnu, areng läbi isikliku prisma. Seda juhul, kui ta pole eluülesandeks valinud saada kogemusi egregori teenimise läbi, mis iseenesest on rada, nagu kõik teisedki ning sellel pole midagi viga. Ainus asi on, et see pole kõigi rada. See mõttemall tekitab lisaks üldise rahulolematuse foonile veel süütunde, et inimene ei oska rahulduda pakutuga.

4. mõttemall: saatus on juhtinud sinu teele Suure Vaimse Õpetaja. Sa tundsid ta ära ja palusid õpetust. Kõige suurem patt on saatusele näkku süljata, ja õpetusest taganeda. Keegi, kes egregorist lahku lööb, ei saa kunagi õnnelikuks, sest ta ise teab, et tegi seda ainult oma ego sunnil. Kuid egregor on aga alati nõus "eksinud lambaid" oma rüppe tagasi võtma. Vahel on see egregorile isegi kasulik: peale tõelise elu vintsutusi on inimene nii pehmeks tehtud, et egregor saab endale tõeliselt ustava teenri. Vastupidisel juhul tabab inimest veel aastategi möödudes hirmusegane süütunne. "Aga äkki oli neil õigus ja ma tõesti lasksin käest ainsa väärtusliku asja oma elus?"

Sellesse rühma kuuluvad indiviidid võib tinglikult jagada kahte alagruppi. Esimesse kuuluvad need, kelle sulandumine egregoriga on probleemitu: need inimesed tõepoolest usuvad, et see tee on nende jaoks ainuõige. Tavaliselt nad sel teemal isegi ei arutle. Need on hinged, kes on tulnud siia maailma egregori teenimise programmiga.

Teise, suurema kategooria moodustab "kõikuv element". Väliselt on nad küll egregoriga adapteerunud, kuid sisemuses käib - kord vaibuv, siis jälle tugevnev - võitlus. Need on inimesed, kes oma kõrgema teadvusega juba esmakordsel egregoriga kohtumisel tunnetasid egregori tõelist loomust. Neid võiks ka nimetada vaimseteks ahneteks, kes oma algseid kahtlusi maha surusid loogilise aruteluga. "Mida siin probleemitseda? Selle organisatsiooni, rühmituse, koolkonna põhimõtted on ju õilsad. Küllap leian viisi, kuidas sellest kasu saada ja samas iseendale truuks jääda." Kuid sellist viisi ei leidu. Mida sügavamale inimene sukeldub egregori töösse, seda tugevamini põimub egregori energeetika tema enda omaga.

See saab nähtavaks näiteks olukorras, kus inimene otsustab egregorist "pisut eemalduda, distantsi saada, et elu üle järele mõtelda". Ta arvab, et on endiselt vaba, kuid tegelikult peab egregor teda lõa otsas. See energeetiline köis meenutab koerarihma, mida on võimalik pikaks lasta, nii et koer mõtleb, et ta jalutab vabalt. Kuid soovi korral saab rihma taas lühikeseks tõmmata ja koer on täpselt seal, kus vaja. Nii piisab ühest telefonikõnest, et "vaba inimene" ummisjalu taas egregori poole tõttaks, et uusi ülesandeid vastu võtta.

Side egregoriga avaldub ka selles, et inimene ei ole enam võimeline tavaelust rõõmu või mõtet leidma. Tihti tabab teda soov midagi teha, kusagile minna - kasvõi kontserdile - kuid kui ta oma mõtte teoks teeb, avastab ta, et oodatud sündmusest polegi rõõmu. Teda haarab ärevus. Vaevu suudab ta ära oodata, et egregori embusse tagasi tormata. Eemalt tundub egregor tema tõelise koduna, kuid kohale jõudes ootab inimest ees midagi muud.

Seda omapärast energeetikat tuleks pisut lahti mõtestada. See on olukord, mida iialgi ei näe need, kes egregoriga ainult eemalt kokku puutuvad. Tegelikult on see aga üks vaimse dogma kõige iseloomulikumaid elemente. Egregor ärkab tõeliselt ellu siis, kui on vaja endast "muljet jätta": st. siis, kui algab kursus, tulevad külalised vms. Tundub, nagu oleks hämaras ruumis järsku süüdatud pidulik kroonlühter. Egregori põhilisi jooni on imetluse taotlemine ja sellistes olukordades kogub ta jõudu.

Kuid kui kursused on lõppenud või uks viimase külalise järel sulgunud, muutub kõik. Koha ja selle asukate peale langeb justkui hall loor, ja inimene tunneb endas sõnulseletamatut ängi. See peegeldub kohalolijate nägudel ja kajastub nende näojumes. Tundub, nagu oleksid nad suletud õhuta ruumi, mida eraldab ülejäänud maailmast hägusast hallikast klaasist paks vahesein. Mõtted on kui ajust välja imetud, jääb ainult füüsiliselt tuntav surumise tunne peas. Seda pinget leevendatakse tühja jutu, mõttetu lobisemise ja tihti ka ebatsensuursete naljadega. Tulemusena tekib korraks vabanemise tunne, seejärel põgus hüsteeriline eufooria, mis aga peagi suubub kurnatusse. See on egregori argipäev: hall, läppunud ja mõttetu.

Energeetiline side egregoriga toimib kõigi tšakrate kaudu. Esimene tšakra on see, mille kaudu egregor saab jõudu oma tahte materialiseerimiseks. Teise tšakra energia annab egregorile loomingulisust ja külgetõmbavust. Kolmanda tšakra kaudu seob egrgor inimese enda külge (mõnedel egregori teenritel avaneb kolmas tšakra sedavõrd, et laudsa pöördub väljapoole. Selle keskel on paks energeetiline köis "koerarihm", mis seob inimest egregoriga) Südametšakra on andmise tšakra. Selle tšakrasse suunduv energeetiline side paneb inimese egregorile annetusi tegema, oma tööd pakkuma. See töö on muidugi tasuta, ja alguses inimene tunneb, et ta teeb seda hea meelega. Hiljem ta seda enam teha ei tahaks, kuid eneselegi märkamata avab jälle suu ja pakub oma teenuseid. Suhtlemistšakra on energeetiline keskus, mille energia toidab egregori imetlusega. Egregoriga ühinenud inimesel tavaliselt kolmas silm sulgub või tema liikumine muutub. Asju hakatakse nägema egregori vaatevinklist. Isiklik peenem taju läheb kinni. Kaovad isiklikud arvamused. Kahtlejale näib, et ta eksleb pimeduses. Ka kroontšakra sulgub ja inimene ja inimene ei saa enam universumist energiat. Ta jääb sõltuma ainult sellest, mida egregor talle heaks arvab anda. Kuid egregor käitub selles suhtes nagu tõeline peremees: head käitumist premeerib energiavooluga ja halva käitumise puhul karistab energiast tühjaksjooksuga.

Eemaltvaatajale näib "lihtsõdur" inimesena, kellel on huvitav elu, kus alati toimub midagi. Nii mõnigi vaatab teda kerge kadedusega: näe, siin on keegi, kes on leidnud oma tõelise kutsumuse. Energeetiline pilt näitab aga hoopis midagi muud. Kui lihtsõdur on parasjagu hõivatud egregori esindamisega, hõljub tema ümber tihe roosa udu, eriti pea osas. Alumised tšakrad on energiast tühjad ja taevakanal kinni. Kui egregori teener (kahtleja tüüpi) on võõraste silmade alt väljas, on energeetiline pilt kaootiline. Energia lekib pahvakutena. Auras valitsevad määrdunud toonid. Taevakanali kohal võib tihti näha ammutavat musta auku. Kui egregor oma teenrile energiat juurde annab, valatakse sellest kohast sisse ebamäärase värvusega ollust. Kuid see kanal ei asu kunagi keha telje suhtes otse ega ole energia ka puhas ja värvuseta, nagu see on tavalise terve inimese juures.

"Publikumagnet" ehk egregori ülemteener 

 

On mõned indiviidid, kelle isiklik magnetism on astroloogilistel põhjustel nii tuntav, et iga dogmaatiline egregor unistab sellist publikumagnetit enda valdusesse saada. Tegu on indiviidiga, kellele sobib elu organisatsioonis ja kes tunneb end hästi igasuguses organisatsioonis - olgu see siis majanduslik või poliitiline. Vaimse kallakuga organisatsioonide juhtfiguuridena leiavad koha inimesed, kes ei toimi enam ainult alumiste tšakrate baasil. Nad igatsevad juba midagi enamat.

Nendega on egregor otsekohene. Ta esitab oma pakkumise peaaegu kohe, kui selline indiviid tema mõjuvälja ilmub. Kui pakkumine vastu võetakse, hakkab indiviid kohe tajuma, et on teinud õige sammu ja et sellest tehingust saab ta tuntava kasu. See avaldub nii materiaalsetes hüvedes kui ka avaramates õppimisvõimalustes, juhtkonna isiklikus tähelepanus, usalduses. Egregor leiab koha, milles indiviidi ego on kõige vastuvõtlikum, ja rõhub sellele.

Tavaliselt on need briljantse mõistuse ja suure isikliku säraga inimesed, kelle emotsionaalne areng on jäänud 12 - 13 aastase lapse tasemele, mis suure intellektuaalse potentsiaali puhul on üsna tavaline. Elu koos egregoriga on nende jaoks lihtsam. Nende jaoks on asjad kas mustad või valged. Neis puudub kõhklus, ja egregori nimel on nad võimelised korda saatma isegi kuritegu: alates väiksematest rikkumistest raamatupidamise alal kuni kriminaalkuritegudeni välja.

 

Egregoriga täielikult sulandunud juhtfiguur ei ole enam inimene. Ta on egegori pikendus, võiks isegi öelda, et tema ongi egregor. Kui ta räägib, kõneleb tema suu läbi egregor. Kui ta vaatab, jälgib egregor tema silmade läbi maailma. Ja see pilk on röövlinnu pilk: alati kaalutlemas, kuidas oleks egregorile kasulikum, alati uut saaki varitsemas.

Kõrvalisele pilgule on selline indiviid muljetavaldav vaatepilt: energiast tulvil, ideaalidest hõõguv, kes eriti publiku ees ilutulestikuna särama lööb. Temast hoovab pühendumust ja ideaale. Samas, kui selline inimene jääb kellegagi kahe silma vahele, võib toimida muutus (eriti siis kui indiviid ei ole oma kaaslasega rahul). Ta silmad muutuvad kalgiks, ilme kivineb. On näha, et tema jaoks on olemas ainult üks tõde ja see tõde on tema oma.

Egregori ülemteenritel on ainult üks - teadvustatud või teadvustamata - eesmärk: egregori maksimaalne kasu ja selle kasu saavutamise nimel on ta valmis kõigeks. Kuna ta oma pimedamat poolt osavalt varjata oskab (nagu ka egregor tervikuna), jäävad need, kes seda oma nahal tunda on saanud, oma elamusega üsna üksi. 

Egregori ülemteenrid võivad eemalt olla küll kütkestav vaatepilt, kuid lähem kontakt nendega toob alati kaasa isikliku katastroofi.

EGREGORIST LAHKUMINE  

 

Kuidas siis egregorist lahku lüüakse? See on üsna lihtne: ühel hetkel tunneb inimene, et egregri poolt pakutu ei ole seda hinda väärt, mida ta selle eest maksab. Hinna all mõeldakse siin iseseisvuse kaotamist, pealesurutud mõttemalle, energeetilist seotust ja veel paljusid tegureid, mis inimeseti võivad olla erinevad.

Siin on eelisolukorras need teenrid, kes ei ole egregori heaolule väga tähtsad. Side nende ja egregori vahel ei ole nii tugev ja läbipõimunud ning egregor on nõus neid kergemini käest laskma. Inimesed, kes on egregorile olulisemad, võivad läbi elada üsna pika ja vaevalise võõrdumise perioodi, mis pahatihti kujuneb nii traumaatiliseks, et inimene pöördub egregori rüppe tagasi.

Kõige olulisem on egregorist lahti laskmise juures inimese enda kindel ja teadvustatud kavatsus. See kavatsus tuleb läbi tunnetada ja kui ta on ehtne, siis seda ka universumile väljendada. Ei piisa ainult mõtlemisest, tuleb teha tegu. Siin peetakse silmas, et ei aita, kui inimene teeb omaette olles mingeid maagilisi toimetusi sideme purustamiseks, kuid egregori silma ees annab oma käitumisega mõista, et on endiselt "oma poiss". On vajalik kindlalt ja selgelt (teo või tegemata jätmisega) öelda egregorile: "Meie teed lähevad nüüd lahku". Samas ei tohiks see tegu olla provotseeriv, sest see võib esile kutsuda egregori-poolse vastulöögi mõne õnnetuse või haiguse näol.

Sõltuvussuhtest vabanemiseks on ennekõike vajalik füüsiline eemalolek. Ei ole võimalik egregorist eemalduda, ise temaga füüsilisse kontakti jäädes.

Sellisel juhul kaotab egregor pärast paari katset inimene tagasi tuua (meelitada või hirmutada) tema vastu huvi.

Kuid energeetiliste sidemete katkestamine on keeruline protsess. Kuidas hakkab kulgema inimese elu pärast seda, kui selles ei ole enam endist "elu mõtet"?

Esiteks tuleb silmas pidada, et inimese ja egregori väljad olid omavahel tihedalt põimunud, kokku kasvanud. Kui inimene end egregorist lahti rebib ja egregor oma kombitsad tagasi tõmbab, jäävad energeetilised haavad, mille kokkukasvamine võtab mõnda aega. Inimene saab siin ise kaasa aidata, kui ei jää pärast egregorist lahkumist käed rüpes istuma. Depressiooni ilmingute puhul (mis on egregorist lahku löömise järgselt tavaline) tuleb endale meenutada lahkumise põhjuseid.

Iga hinna eest tuleb vältida raskesti väljendatavate "tujude" meelevalda langemist. Kui tuntakse meelehärmi, tuleb selle põhjus endale sõnastada, olgu see siis inimese enda arvates kasvõi talle alandav (olin ahne, lasin end sisse mässida, olin iseloomutu). Ei tohi endale keelata viha tundeid. Kui nende olemasolu endale ausalt tunnistada, saavad nad hakata lahustuma. Kuid kui vaimne pürgija - nagu õpetavad paljud õpetused, püüab nende tunnetega võidelda, või mis veel hullem, nende olemasolu salata (ega ma ei olegi vihane, lihtsalt veel üks elu õppetund jms), tõrjutakse need lihtsalt sügavale alateadvusse, kus nad hakkavad inimese edaspidist elu tõsiselt häirima.

Võib valmistuda selleks, et side egregoriga võib endast märku anda veel aastategi pärast, kui inimene arvab, et kõik on juba selja taha jäänud. Kuid kui on oldud enese vastu ausad siis on ka tagasilöögid nõrgemad ega põhjusta sellist kaost nagu varem.

Ei tohi unustada, et inimese oma kindel kavatsus egregorist lahti ütelda on inimese kõige võimsam relv. Kui Kõiksus näeb, et inimese meel on selles suhtes kõikumatu, annab ta talle oma toe. Seda toetab palve, aktiivne meditatsioon, nagu näiteks vabastav hingamine koos vastava visualiseerimisega.   

 

Kuidas edasi?  

 

Kuid kuidas peaks siis edasi elama inimene, kes on egregori haardest vabanenud? Kas tema jaoks on siis tõesti välistatud kõik need huvitavad vaimsed ettevõtmised, millega tihtipeale käib kaasas egregor? Kas enam ei mingeid vaimseid püüdlusi?

Aga inimene, kes tahab egregori mõju vältida, kuid siiski saada kasu sellest, mida vaimsel turul pakkuda on?

Esiteks peaks endine egregori-sõltlane endale aru andma, et ta on sellele energeetilisele mustrile vastuvõtlik. Tuleks endalt küsida, miks tekkis soov minna uuesti kursusele? Kas samadel põhjustel, nagu enne - lootuses, et keegi lahendaks tema elu olukorrad? Kui see on nii, siis oleks parem mitte minna ja püüda leida just tänasest päevast vähemalt kümme põhjust, mis teevad elu elamisväärseks just siin ja praegu.

Kui aga soov on tõepoolest midagi uut kuulda ja õppida, tutvuda teistsuguste vaatenurkadega, siis on loodud soodne alus selleks, et isegi kui tegu on egregoriga, ei satu inimene uuesti tema meelevalda.

Egregori territooriumil olles peaks säilitama rahu ja heatahtliku huvi kuid mitte kaotama valvsust. Tuleb mõista, et viibitakse ühisväljas ja kõik, mis selle väljaga vastuollu satub, saab kannatada. Igasuguste kaitsekilpide ja -ekraanide ehitamine on mõttetu, sest nende alalhoidmine kulutab nii palju jõudu ja tähelepanu, et inimene on lõpuks täiesti kurnatud ja egregor lipsab sellest "kaitsest" niikuinii läbi. Kõige tähtsam on aga inimese veendumus valitud tee õigsuses. See ja Kõiksuse abi on kaitse, mille puhul ka kõige vägevam egregor aupaklikult tagasi tõmbub.

Ei tohi unustada, et kaugemal ja kõrgemal vaimsete dogmade väiklastest egregoridest on Kõiksus ise kogu oma vabaduses ja mõõtmatuses. Dogmaatilisusest on alati võimalik läbi ja välja kasvada ning siis avaneb inimese süda tarkusele, mis toetab, kuid ei seo, pakub kindlust, kuid ei ahista ja muudkui annab, annab, annab ja annab ... mitte midagi vastu nõudmata.

 

 

kosmosest

        Kogu mõõtmatu Universum kõikide ja nähtamatute maailmadega on üks tervik, üks suur organism, mis moodustab kogu Olemise. Inimteadvuse tänapäevane tase võimaldab meil sellest aru saada, et noosfäär (mõistusesfäär) ei ole inimese elutegevuse õhukene kiht Maa pinnal, vaid kogu Maakera tervikuna ja kogu Kosmos, kogu Universum! Inimese peenkehad moodustavad ühtse terviku kõikide kosmiliste objektide peenkehadega. Ja mitte ainult tähed ei mõjuta inimesi, vaid ka inimene mõjutab neid.

Planeet Maa on elav organism, mis koosneb erinevate mateeriate kihtidest (maailmadest), mis on omavahel seotud informatsioonilise kihiga ja mida juhib planeedi teadvuse kiht. Ja see organism elab, areneb, temale omaste reeglite järgi, mida nimetatakse kosmilisteks. Need reeglid on universaalsed nii Kosmosele kui Maale, nii inimesele kui aatomile. 

"Nagu üleval, nii ka all, nagu maa peal, nii ka taevas." See tähendab, et Maailma struktuur mikrotasandil on identne Maailma makrostruktuuriga Universumi mastaabis ja kehtib mõlemal pool. Elu kristallilised, taimsed ja loomsed vormid esindavad Universumi vastavaid vorme, mis tähendab seda, et neil on pidev seos samasuguste vormidega teistes maailmades. Kõik see on vaid 5% sellest, mis Universumis olemas on.

 Ka kivis on elu. Seda tõestas vene teadlane A. Bokovikov. Ta uuris aastaid mineraali nimega ahhaat ja tuli järeldusele, et see on elusorganism, millel on vastavad tunnused: tal on anatoomiline ehitus, sugu, paljunemine pungumise teel, nahk ja kesta ajamine, regeneratsioon. Ta kinnitas oma uurimusi fotode abil, mis registreerisid kristalli elu kõiki protsesse, sealhulgas uue organismi teket ja arengut kivi sees, uue ahhaadikese sündi! 

Järved, mered, jõed, mäed ja floora - kõik need on elavad olendid. Võib tuua palju palju näiteid inimeste suhtlemise kohta lilledega, puudega, kuna taimede maailm on oma organisatsioonilt palju lähedasem inimesele kui mineraalide maailm. Lillearetajad teavad väga hästi, et lilled ei reageeri ainult sõnadele, vaid ka inimese meeleolule, tema sisemisele seisundile.

Kaasaegne teadus selgitab inimese sõnade ja mõtete mõju ümbritsevale maailmale järgmiselt. Iga sõna ja mõte mõjutavad ruumi ja tekitavad seal torsioonivälju, mis kujutavad endast paremale ja vasakule pöörlevaid keeriseid. Heade sõnade ja mõtete puhul formeerivad torsiooniväljad paremale pöörlevaid välju, sõimusõnad ja negatiivsed mõtted - vasakule pöörlevaid. Nii tõestab ka teadus, et mõtted ja sõnad võivad olla nii loovad kui purustavad.

Igal rakul on hing ja mõistus. Nad on omaette tsivilisatsioonid. Iga organism (sealhulgas inimese oma) koosneb paljudest sellistest tsivilisatsioonidest. Kõik meie ümber koosneb mõistusest ja vaimsusest. Hingestatud on isegi ained ja kehad, mida meie peame tardunuteks ja surnuteks. Kosmos, kogu maailmaruum ei ole üldse tühi, vaid elav ja mõistusega organism, kus seguneb palju elusaine vorme, palju elusid.

Kosmos on inimese organismile sarnane elav organism, kus Päikesesüsteem on Kosmose aatom ja inimene elab ühel selle aatomi osakesel. Siit ka sõnad: "Inimene on loodud Jumala sarnaseks." Hulk Kosmoseid moodustavad elutegevuse sarnase sfääri - Universumi. Nagu inimesedki elavad oma sfääris - Maa peal.

Selline struktuur on inimese Mikromaailmas, kus aatomis asub samasugune "Jumala sarnane". Sellisel moel eksisteerib Mikromaailm (Makromaailma olendite eluvorm), Maailm (inimeste maailm), Makromaailm (Kosmose maailm). Mikromaalim, Maailm ja Makromaailm moodustavad mingi triaadi, kolmiku, ühtsuse, mis vastab samasugustele triaadidele ühtsuse printsiibi alusel. Võimalik et sarnased triaadid jätkuvad nii väljapoole kui sissepoole.

Kosmoses on hulk süsteeme, struktuure ja igaüks meist asub omal arenguastmel, seepärast on Maailm mitmekülgne. Toimub pidev areng lihtsalt keerulisema suunas. Inimese mõistus evolutsioneerub samuti. Tekivad HIERARHIAD. Seal, kus mõistus võtab võimust, tekib rangem struktuur. Seal, kus Armastus ja Mõistus koos on, seal sünnib TARKUS ja vastastikused suhted omandavad teisi väärtusi. Armastuses on kõik võrdsed.

Armastus on ühendav jõud, mis loob kõikide maailmade ühtsuse. Mõistus võib rajada, luua, kuid SÜNNITADA uut võib vaid ARMASTUS! Inimese põhiline väärtus seisneb selles, et tal on see uskumatu omadus - Armastus!

Armastus - see on Jumala väljendus materiaalses Maailmas. Armastus sünnib inimese sees, tema Hinges, mis on osakene Jumala Hingest.

"Armastus muudab inimest" -  see tähendab, et iga rakk, iga geen, iga aatom läks uude seisundisse, palju peenema energia - Armastuse energia tasemele, ning see ei toimu mitte läbi kannatuste ja füüsilise keha surma, vaid läbi Jumala ilmutuse.

ilmavaatest

         Milline on Maailmast ja Elust arusaamine, selline on ka Elu. Maailmavaade on atmosfäär, selle Maailma õhk, mida Teie loote. Heas atmosfääris elatakse hästi, kõik kasvab ja areneb. Mingite komponentide puudumine meie atmosfääris (maailma tunnetamatud elemendid) piirab inimese arengut ja tema loomingut, ei anna võimalust tema potentsiaali avamiseks. Kahjulike ainete esinemine atmosfääris (eksiarvamused, dogmad) juhivad inimese elu eksimuste teele ja tupikusse.

Tihti jäävad tunnetamatuks mitte ainult Maailmavaate mingid elemendid, vaid ka selle alus. Vale aluse valimine tähendab Maailmavaate ehitamist liivale. Sageli arvatakse, et inimese elu aluseks on mõistuse ja intellekti arendamine, teadmiste omandamine. Teiseks tihti esinevaks elu aluseks on materiaalne küllus, püüe kindlustada end aineliselt. Nii need kui teised elu alused on väga ebapüsivad ja viivad varem või hiljem elu purunemisele. On vaid üks igavene elu alus - see on Armastus. 

Sageli näeb inimene vaid elu väliseid külgi ja reageerib neile. Ta tunnetab vaid oma elu jäämäe tippu ega tea, mis toimub allpool. Kuid just sügavuses formeerub elu! See, mida tunnetatakse, asub alateadvuses ja tõuseb vahel teadvusse. 

Reaktsioon võib olla erinev: alates teatavast rahulolematusest oma eluga kuni psüühiliste häireteni. Tihti võib kohata inimesi, kes ei ole rahul eneseteostusega elus. Isegi siis, kui inimene on elus saavutanud palju, jõudnud teatud tasemeni, segab miski tal siiski elust täielikku Rõõmu tunda. Nähtavasti on avanenud tema sügavamad kihid ja tuletanud meelde seda, et ta tunnetab ainult oma olemuse pealmist kihti ja selle all on veel palju muud.

Võib eristada kolme põhilist kihti. Esimene kiht on teadvuse kiht, milles elab suurem osa inimesi - see on isiksuse kiht. Selles kihis toimuvad sündmused inimesega alati ootamatult või "juhuslikult". Paljud elavadki teadlikult selles kihis, armastavad, kannatavad, rõõmustavad, usuvad ega mõtle sellele, et on olemas veel teised sügavused. Selleski kihis on oma elurõõm, oma elust arusaam (täpsemalt, väike osa sellest). Mingitel momentidel, tihti surma künnisel, hakkab inimene mõtlema, et elu on möödunud kuidagi valesti. Sugeneb rahulolematus saavutatuga.

Palju on ka neid, kelle teadvus on rohkem avatud ja nad tunnetavad teist kihti - oma individuaalsuse kihti. Inimene mõtleb oma saatuse üle järele ja püüab seda kuidagi juhtida. Ta otsib mingeid meetodeid ja võtteid, mis lubavad tal Maailmaga teadlikumalt koostööd teha. Selles kihis võivad avaneda inimese loomingulised jõud, tema teatud võimed. Siin on samuti palju armastust, kannatusi, rõõmu, usku ja vastuolusid. Individuaalsel tasemel võivad vastuolud olla väga sügavad. Sel tasandil on Maailmavaade palju sügavam ja võib haarata Maailmast palju suuremat osa kui esimesel juhul, kuid ka vastuolud on palju keerulisemad. 

Mida sügavamale minna, seda lähemal on inimese enda olemuse hingus, seda rahutum on tema seisund. Inimene hakkab teadlikult laskuma iseenda sügavusse, et end leida ja avastada. Nii väljub ta Tõelise Teadvuse tasandile. Siin leiab ta oma elu mõtte, Täiusliku Armastuse ja Rõõmu ning tema pilt Elust saavutab terviklikkuse.

Oma maailmavaate ehitamist peab alustama baasist. Nagu pildi maalimisel, tuleb alustada lõuendi valimisest ja ettevalmistamisest. Millisele alusele ehitada Maailmavaade? Seda võib ehitada mõistuse baasil. Kuid see on nähtavasti kõige levinum. Mõistuse arengu forsseerimine on tunnistatud kõige tähtsamaks juba paljude sajandite vältel. Kuhu viib aga sellisel alusel loodud Maailmavaade? Tuumarelv, tehnogeensed ja ökoloogilised katastroofid, kloonimine, vaimsusetu ühiskond ja palju muud taolist on mõistusel põhineva Maailmavaate tagajärg. Pannes mõistuse tähtsale kohale, oma elu baasiks, valib inimene oma eluks ebakindla, ummikusse viiva tee.

Tänapäeval on paljud targad inimesed oma eluga ummikus. Nad ei ole suutelised looma õnnelikku perekonda, kannatavad, joovad end põhja, lahkuvad vara elust. Ka Teie teate selliseid näiteid. Tähendab, et elu, mis on üles ehitatud mõistusele, ei taga inimesele rõõmsat, õnnelikku ja pikka elu.

Teiseks, tihti esinevaks elu aluseks on materiaalsed hüved, raha. Raha on veelgi ebakindlam elu baas. Materiaalsed kriisid purustavad tihti inimese elu - pole raha ja kogu loodud maailm variseb kokku.

Sellisel alusel loodud Maailmavaade kannab endas algusest peale palju vastuolusid, mida praktiliselt pole võimalik kõrvaldada, luues keerulise ja vastuolulise elu. Nii mõistus kui ka raha on ühendatavad vaid mingites teatud tingimustes, mida elus on raske luua, tihti on ka nende ühendamise sihid valed. Ja veel peab tähele panema üht faktorit: need elu baasid on surelikud ja nad hävivad koos üleminekuga teise maailma.

Mõned võtavad elu aluseks perekonna ja lapsed. Seegi on ebakindel ja väga keeruline baas. On väga palju näiteid selle kohta, kuidas inimene püüab kogu jõust säilitada perekonda, püüab saavutada laste armastust, toob end ohvriks, kuid siiski ei loo ta endale ei õnneliku perekonda, tänulike lapsi ega tervist.

Milline elu baas on siis surematu? See on Armastus. Armastus on kõige suurem ühendav jõud Universumis! Just sellel baasil sünnib elu ja realiseerub lõpmatus. See baas viib Jumalani, see ongi Jumal. Ühinedes mõistusega, loob Armastus tarkuse. Sellisel targal alusel saavad kõik inimese elu fragmendid paika pandud. Siis väljendub Armastus kogu oma täiuses.

                                                              

omadustest

        Inimesele on antud palju omadusi. Need moodustavad tema sisemise maailma ja iseloomustavad tema moraalset palet. Omadused väljenduvad emotsioonides, kannatustes, tunnetes, mõtetes, iseloomus, käitumises. Algusest peale, Olemuse tasemel, ilmneb inimeses Armastus, Vabadus, Tarkus ja teised kõige puhtamad tunded. Individuaalsuse ja eriti isiksuse tasandil tekib üha rohkem hirme ja sellega seoses sünnivad uued omadused.

Inimest juhib tema elus neli peamist omadust: hirm, nauding, kurbus ja soov. Hirm tekitab libekeelsust, segadust, häbi... Nauding - hooplemist ja teisi pahesid. Kurbus - kadedust, armukadedust, südametust, muret ja muud. Soov - viha, raevu, kibedust, ahnust jne. Kõik nad on ühtemoodi nii kasulikud kui kahjulikud. Inimesel ei ole lihtne nende omadustega sõbruneda või neid omavahel sõpradeks teha! Ja see ongi ülesanne - luua omaduste tasakaal.

Tihti ei pööra inimesed tähelepanu enda omadustele, paremal juhul püüavad nad muuta vaid mõningaid neist, mis on nähtavalt negatiivsed, ega vaata kogu omaduste kompleksi tervikuna. Oma positiivsete omadustega on inimesed alati rahul. Kuid tihti tekitavad ka positiivsed omadused probleeme, seda juhul, kui nad pole tasakaalus. Sellepärast on terviklikud ja kooskõlalised omadused väärtuslikud.

Sageli kannavad inimeste omadused endas midagi kunstlikku, mis toetuvad paljudele hirmudele. On paradoksaalne, kuid vanusega muutub inimene vähem vabaks ja suurendab üha rohkem oma hirmude hulka: laste, oma tervise, rikkuse ja läheneva surma pärast, ehkki teadmised, kogemus ja tarkus peaksid eaga kasvama. Aja jooksul piirab inimene end üha enam raamidega, ta kardab väljendada oma emotsioone ja tundeid ja mis peamine - hoiab tagasi Armastust. Need hirmud toovad kaasa enneaegse vananemise ja surma, sellepärast peab püüdlema omaduste loomulikkuse poole ja väljendama neis maksimaalselt Armastust.

Isiksuslike omaduste tasakaal on väga tähtis, kuna kõik me suhtleme teiste inimestega, mõjutame neid ja kanname nende eest vastutust. Harmoonilisel inimesel on suuri eeliseid äris, karjääris, ka tavaelus, pereelus, laste, sugulaste ja sõpradega suhtlemisel.

Inimese omaduste tasakaalu rikkumine loob tingimused, mis lubavad nendega manipuleerida (ümbritsevad inimesed kasutavad tihti seda ära, et inimeste omadused pole tasakaalus ja püüavad teda igasuguste võtetega mõjutada). Õigupoolest on nii, et disharmooniline inimene tõmbab ise taolisi inimesi ligi ja provotseerib neid vastavatele tegudele. Disharmoonia väljendub seda tugevamini, mida kaalukamaid ülesandeid ta lahendab, mida suurem on tema suhtlusring. Nagu öeldakse, mida lähemal Päikesele, seda nähtavamad on plekid. 

Oluline on analüüsida enda omadusi ja nende tasakaalu. Omaduste ühtsus teeb inimese tervikuks, adekvaatseks igasugustes elu olukordades, aitab tal ennast maksimaalselt realiseerida.

Ei maksa karta, et luues omaduste tasakaalu, kaotab inimene oma isikliku näo, lakkab olemast originaalne ja on "nagu kõik". Vastupidi, harmoonia lubab avada end üha sügavamalt, teeb inimese inimlikumaks. 

Meie maailma kõikide illusioonide seas on hirm kõige võltsim nähtus, mida võetakse tegelikuna. Tõest seisab ta kõige kaugemal. Me ise tekitame ta, et sügavamalt Armastust tunnetada. Kui aga hirmu targalt kasutada, siis kasvab temast välja Armastus. 

Hirmul on keeruline olemus ja pikaajaline evolutsioon. Hirmu antakse meile edasi õpetuse ja kasvatuse teel põlvest põlve. Kui inimene allub hirmule, siis temas arenevad paljud pahed. Hirm võib inimeses maha suruda aktiivse, mõistliku, inimliku ja lasta tal jõuda loomalike instinktideni. Selline hirm kiirgab Universumi ja ümbrust täidavad madalad vibratsioonid, peibutavad kõike madalat ja agressiivset. On pandud tähele, et kui inimene midagi kardab, siis temaga see hirmu tekitav sündmus ka toimub.

Hirmul on palju juuri. Palju hirme on inimese füüsilisse kehasse programmeeritud. Vastavalt teadvuse ärkamisele ja teadmiste omandamistele vabaneb inimene kogu aeg nendest hirmudest, mille on esile kutsunud teadvuse moonutused, maailma mõistmise vastuolud, omaduste tasakaalustamatus. 

Üheks põhiliseks inimese teadvuse moonutuseks on hirm surma ees.

                                                                                                      

                                                                                

hingest

       Veel üsna hiljutise ajani oli minu arusaamine Hingest poolik ja väga kauge tegelikkusest. Püüdsin vältida otseseid küsimusi - mis on Hing ja kus ta asub, kuna tundsin, et ei suuda isegi ligikaudselt nendele vastata. Nüüd olen rõõmus, et hakkasin teadlikult Hingega tutvuma. See, mis mulle selgeks sai, lubas paljudele asjadele nüüd teisiti vaadata. Hakkasin maailma nägema uue pilguga. 

        Kõik oli tegelikult lihtne - oli vaja anda Hingele võimalus oma maises elus teadmiste ja kogemuste väljendamiseks. Siiani käis minu ees minu Mõistus ja suunas mu elu. Mõistus aga reageerib vaid välistele sündmustele ja on nende lõa otsas. Tegelikult loob elu ja kõike uut just Hing. Tema loob igasuguseid olukordi ja seisundeid selleks, et ma elaksin läbi seda, mida ma pean läbi elama, et mõista ennast, aru saada Jumalast. Hinge kõige suurem Rõõm on see, kui inimene võtab vastu seda, mida Hing talle annab.

See tähendab seda, et tuleb vastu võtta kõik see, mis saabub rahuga, Armastuse ja Rõõmuga. Hing mõistab seda, mida mõistus saavutada ei suuda, ta näeb kogu jäämäge ja selle veealust osa, teab paremini, mida on inimesele vaja ja valmistab vastavad sündmused ette. Tihti toimub aga nii, et mõistus ehitab oma plaane ja püüab neid täita, allutades nii inimese keha kui inimese enda. Ja siis lähevad mõistuse plaanid vastuollu Hinge plaanidega ja inimeses algab võitlus, mis purustab tema teadvuse, psüühika ja keha. Kogu elu muutub vastuoluliseks.

Mis on siis ikkagi Hing? Kosmilise jumaliku seaduse järgi eksisteerib vaid Üks Hing ja Üks Olend, mis haarab kogu Universumi ja eksisteerib lõpmatu hulk Hingesid, mis on igas inimeses ja igas olendis ning kõik nad on üks! Seda mõista ja seda vastu võtta on juba suur samm teadvustamise teel. Tunnetage seda jumalikku seadust võimalikult sügavalt ja tekitage Hingele suurt Rõõmu.

Hing - see on Elu Energia, mis ühendab Universumi, samuti ühendab kõiksust ja kasvatab ta rakke ja süsteeme, mille tagajärjel tekib inimene. Inimese Hing asub igal pool inimese sees, tema ümber ja Universumis ning mida kaugemal inimesest, seda nõrgemalt väljendub see Hing. Sellepärast ei ole praktiliselt võimalik kindlaks teha, kus lõpeb üks Hing ja algab teine.

Hing kuulub kogu Universumile ja konkreetsele inimesele. See on tema Hing! Hing (ehk Elu Energia) kogunes, kontsentreerus ühes kohas teatud tihedamasse vormi, millel on teatud omadused ning siis sündis inimene. Sellest materiaalsest realiseerimisest võtavad osa Hinge oma tahe, erinevad jõud, ka tähtede ja planeetide energia ning seetõttu sünnibki inimene teatud kindlal ajal ja kohas.

Oma "kõlalt" lähedased Hinged tõmbavad teineteise poole ja moodustavad Paari, perekonna, suguvõsa. Kuna Hingeruumis aega ei eksisteeri, siis toimub kõik üheaegselt siin ja praegu. Hing võib kontsentreeruda ja ilmneda erinevates eludes, meie mõistes üheaegselt minevikus ja tulevikus. Me võime, asuda siin ja praegu, tunda oma osavõttu üheaegselt nii mineviku kui tuleviku sündmustest.

Hing tuli elama sellele Maale Rõõmus, et läbi Rõõmu ja Ilu saada kogemust. Siis toimub kõik ümberringi iseenesest, loomulikult. Kui siis midagi rikub tema Rõõmu ja rahu, annab ta teada, et inimene teeb midagi valesti. Siis peab inimene kiiresti parandama olukorra, et Hing saaks uuesti Rõõmu kogeda.

Hingele pole tähtis, millise autoga inimene sõidab, millist staatust omab ta ühiskonnas, millised on tema autasud, mitu raamatut ta kirjutas. Tema jaoks on tähtis, kas inimene tunneb elust Rõõmu. Ja inimest tuleb võtta tema Hingeseisundi järgi.

Hing - see on Kergus, Õndsus, Vabadus, Rõõm, Armastus. Ta armastab juba algselt kõiki, sest me oleme üks. Me armastame kõik üksteist, ainult et oleme selle unustanud. Kas me anname talle võimalust nende omaduste väljendamiseks elus? Me püüame teda eraldada Maailmast mitmesuguste võtetega, me ei luba tal täieliku andumusega armastada kõiki. See on tema loomuse vastu! Nii tekivad Maailmakäsitluses tõsised vastuolud. Hing tõrgub kogu aeg igasuguste piirangute vastu ja elu võib muutuda võitluseks sisemiste vastuolude vahel, see tähendab võitlust iseendaga. See võib kujuneda väga ehtsaks, valusaks ja inimest purustavaks kogemuseks.

Selleks, et see nii ei läheks, on eluliselt vajalik Hinge rõõmustada. Tähtis on aru saada, et Hinge rõõmustada on vaja temaga suhelda. Suhtlemine Hingega, oma kõrgema Minaga, Oma Jumalaga - on kõik üks. See suhtlemine võib muutuda üha peenemaks ja sügavamaks. Palved, meditatsioonid, häälestumine aitavad kaasa Hingega suhtlemisele. Rääkige, tunnustage teda. Hing tunneb sellest suurt Rõõmu ja siis püüab rahuldustundega täita oma sõprade Mõistuse ja Keha soove!  

Hing - see on Kergus, Õndsus, Vabadus, Rõõm, Armastus.

lootusega

25. mai 2011, Inglismaal