Inimesele on antud palju omadusi. Need moodustavad tema sisemise maailma ja iseloomustavad tema moraalset palet. Omadused väljenduvad emotsioonides, kannatustes, tunnetes, mõtetes, iseloomus, käitumises. Algusest peale, Olemuse tasemel, ilmneb inimeses Armastus, Vabadus, Tarkus ja teised kõige puhtamad tunded. Individuaalsuse ja eriti isiksuse tasandil tekib üha rohkem hirme ja sellega seoses sünnivad uued omadused.
Inimest juhib tema elus neli peamist omadust: hirm, nauding, kurbus ja soov. Hirm tekitab libekeelsust, segadust, häbi... Nauding - hooplemist ja teisi pahesid. Kurbus - kadedust, armukadedust, südametust, muret ja muud. Soov - viha, raevu, kibedust, ahnust jne. Kõik nad on ühtemoodi nii kasulikud kui kahjulikud. Inimesel ei ole lihtne nende omadustega sõbruneda või neid omavahel sõpradeks teha! Ja see ongi ülesanne - luua omaduste tasakaal.
Tihti ei pööra inimesed tähelepanu enda omadustele, paremal juhul püüavad nad muuta vaid mõningaid neist, mis on nähtavalt negatiivsed, ega vaata kogu omaduste kompleksi tervikuna. Oma positiivsete omadustega on inimesed alati rahul. Kuid tihti tekitavad ka positiivsed omadused probleeme, seda juhul, kui nad pole tasakaalus. Sellepärast on terviklikud ja kooskõlalised omadused väärtuslikud.
Sageli kannavad inimeste omadused endas midagi kunstlikku, mis toetuvad paljudele hirmudele. On paradoksaalne, kuid vanusega muutub inimene vähem vabaks ja suurendab üha rohkem oma hirmude hulka: laste, oma tervise, rikkuse ja läheneva surma pärast, ehkki teadmised, kogemus ja tarkus peaksid eaga kasvama. Aja jooksul piirab inimene end üha enam raamidega, ta kardab väljendada oma emotsioone ja tundeid ja mis peamine - hoiab tagasi Armastust. Need hirmud toovad kaasa enneaegse vananemise ja surma, sellepärast peab püüdlema omaduste loomulikkuse poole ja väljendama neis maksimaalselt Armastust.
Isiksuslike omaduste tasakaal on väga tähtis, kuna kõik me suhtleme teiste inimestega, mõjutame neid ja kanname nende eest vastutust. Harmoonilisel inimesel on suuri eeliseid äris, karjääris, ka tavaelus, pereelus, laste, sugulaste ja sõpradega suhtlemisel.
Inimese omaduste tasakaalu rikkumine loob tingimused, mis lubavad nendega manipuleerida (ümbritsevad inimesed kasutavad tihti seda ära, et inimeste omadused pole tasakaalus ja püüavad teda igasuguste võtetega mõjutada). Õigupoolest on nii, et disharmooniline inimene tõmbab ise taolisi inimesi ligi ja provotseerib neid vastavatele tegudele. Disharmoonia väljendub seda tugevamini, mida kaalukamaid ülesandeid ta lahendab, mida suurem on tema suhtlusring. Nagu öeldakse, mida lähemal Päikesele, seda nähtavamad on plekid.
Oluline on analüüsida enda omadusi ja nende tasakaalu. Omaduste ühtsus teeb inimese tervikuks, adekvaatseks igasugustes elu olukordades, aitab tal ennast maksimaalselt realiseerida.
Ei maksa karta, et luues omaduste tasakaalu, kaotab inimene oma isikliku näo, lakkab olemast originaalne ja on "nagu kõik". Vastupidi, harmoonia lubab avada end üha sügavamalt, teeb inimese inimlikumaks.
Meie maailma kõikide illusioonide seas on hirm kõige võltsim nähtus, mida võetakse tegelikuna. Tõest seisab ta kõige kaugemal. Me ise tekitame ta, et sügavamalt Armastust tunnetada. Kui aga hirmu targalt kasutada, siis kasvab temast välja Armastus.
Hirmul on keeruline olemus ja pikaajaline evolutsioon. Hirmu antakse meile edasi õpetuse ja kasvatuse teel põlvest põlve. Kui inimene allub hirmule, siis temas arenevad paljud pahed. Hirm võib inimeses maha suruda aktiivse, mõistliku, inimliku ja lasta tal jõuda loomalike instinktideni. Selline hirm kiirgab Universumi ja ümbrust täidavad madalad vibratsioonid, peibutavad kõike madalat ja agressiivset. On pandud tähele, et kui inimene midagi kardab, siis temaga see hirmu tekitav sündmus ka toimub.
Üheks põhiliseks inimese teadvuse moonutuseks on hirm surma ees.
Inimest juhib tema elus neli peamist omadust: hirm, nauding, kurbus ja soov. Hirm tekitab libekeelsust, segadust, häbi... Nauding - hooplemist ja teisi pahesid. Kurbus - kadedust, armukadedust, südametust, muret ja muud. Soov - viha, raevu, kibedust, ahnust jne. Kõik nad on ühtemoodi nii kasulikud kui kahjulikud. Inimesel ei ole lihtne nende omadustega sõbruneda või neid omavahel sõpradeks teha! Ja see ongi ülesanne - luua omaduste tasakaal.
Tihti ei pööra inimesed tähelepanu enda omadustele, paremal juhul püüavad nad muuta vaid mõningaid neist, mis on nähtavalt negatiivsed, ega vaata kogu omaduste kompleksi tervikuna. Oma positiivsete omadustega on inimesed alati rahul. Kuid tihti tekitavad ka positiivsed omadused probleeme, seda juhul, kui nad pole tasakaalus. Sellepärast on terviklikud ja kooskõlalised omadused väärtuslikud.
Sageli kannavad inimeste omadused endas midagi kunstlikku, mis toetuvad paljudele hirmudele. On paradoksaalne, kuid vanusega muutub inimene vähem vabaks ja suurendab üha rohkem oma hirmude hulka: laste, oma tervise, rikkuse ja läheneva surma pärast, ehkki teadmised, kogemus ja tarkus peaksid eaga kasvama. Aja jooksul piirab inimene end üha enam raamidega, ta kardab väljendada oma emotsioone ja tundeid ja mis peamine - hoiab tagasi Armastust. Need hirmud toovad kaasa enneaegse vananemise ja surma, sellepärast peab püüdlema omaduste loomulikkuse poole ja väljendama neis maksimaalselt Armastust.
Isiksuslike omaduste tasakaal on väga tähtis, kuna kõik me suhtleme teiste inimestega, mõjutame neid ja kanname nende eest vastutust. Harmoonilisel inimesel on suuri eeliseid äris, karjääris, ka tavaelus, pereelus, laste, sugulaste ja sõpradega suhtlemisel.
Inimese omaduste tasakaalu rikkumine loob tingimused, mis lubavad nendega manipuleerida (ümbritsevad inimesed kasutavad tihti seda ära, et inimeste omadused pole tasakaalus ja püüavad teda igasuguste võtetega mõjutada). Õigupoolest on nii, et disharmooniline inimene tõmbab ise taolisi inimesi ligi ja provotseerib neid vastavatele tegudele. Disharmoonia väljendub seda tugevamini, mida kaalukamaid ülesandeid ta lahendab, mida suurem on tema suhtlusring. Nagu öeldakse, mida lähemal Päikesele, seda nähtavamad on plekid.
Oluline on analüüsida enda omadusi ja nende tasakaalu. Omaduste ühtsus teeb inimese tervikuks, adekvaatseks igasugustes elu olukordades, aitab tal ennast maksimaalselt realiseerida.
Ei maksa karta, et luues omaduste tasakaalu, kaotab inimene oma isikliku näo, lakkab olemast originaalne ja on "nagu kõik". Vastupidi, harmoonia lubab avada end üha sügavamalt, teeb inimese inimlikumaks.
Meie maailma kõikide illusioonide seas on hirm kõige võltsim nähtus, mida võetakse tegelikuna. Tõest seisab ta kõige kaugemal. Me ise tekitame ta, et sügavamalt Armastust tunnetada. Kui aga hirmu targalt kasutada, siis kasvab temast välja Armastus.
Hirmul on keeruline olemus ja pikaajaline evolutsioon. Hirmu antakse meile edasi õpetuse ja kasvatuse teel põlvest põlve. Kui inimene allub hirmule, siis temas arenevad paljud pahed. Hirm võib inimeses maha suruda aktiivse, mõistliku, inimliku ja lasta tal jõuda loomalike instinktideni. Selline hirm kiirgab Universumi ja ümbrust täidavad madalad vibratsioonid, peibutavad kõike madalat ja agressiivset. On pandud tähele, et kui inimene midagi kardab, siis temaga see hirmu tekitav sündmus ka toimub.
Hirmul on palju juuri. Palju hirme on inimese füüsilisse kehasse programmeeritud. Vastavalt teadvuse ärkamisele ja teadmiste omandamistele vabaneb inimene kogu aeg nendest hirmudest, mille on esile kutsunud teadvuse moonutused, maailma mõistmise vastuolud, omaduste tasakaalustamatus.
Üheks põhiliseks inimese teadvuse moonutuseks on hirm surma ees.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.