Maailma mõistmiseks mängib suurt rolli suhtumine elu materiaalsesse külge. See on üks sagedasemaid küsimusi, mis teeb inimesed rahutuks: tervis, Armastus, seks, Jumal ja rikkus. Maa annab inimesele lõpmatu hulga hüvesid ja ressursse ning inimene, kasutades oma mõistust, väljendades vaba loomingut, lõi nendest ressurssidest igasuguseid esemeid, mis kergendavad ja kaunistavad tema elu, loovad mugavusi, rahulolu ja toovad talle rõõmu. Kõike seda on inimene harjunud nimetama rikkuseks.
Miks aga rikkus ei ole võrdselt jagatud inimeste vahel? Kas need kes omavad vähe, ei ole väärt rohkemat? Nad töötavad, tihti mitte vähem kui teised, kuid on ikka vaesemad kui teised. Milline vahe on rikastel ja vaestel? Miks on nii, et saavutanud rikkuse, ei ole inimene kindel selle säilimises? Miks inimene kaotab sageli rikkuse? Miks inimene siin, Maa peal elades, ei oska kasutada tema hüvesid targalt? Mis teda segab?
Palju loevad end tarkadeks, kuid mitte rikasteks. Miks tarkuse tase ei vasta rikkuse tasemele? Miks ikkagi on vahe nii ühe kui teise vahel? Targad inimesed püüavad sageli "teenida raha oma mõistusega" ja pettuvad, kui see ei toimi. Järjekordse "teravmeelse" idee nurjumine tekitab ebaõigluse tunde. Selgub, et mõistus ei garanteeri veel rikkust.
Raamatupoodide riiulid kõikjal maailmas on täis raamatuid, mis räägivad teest rikkuse juurde. Teema on eluliselt tähtis ja paljud ruttavad seda huvi ära kasutama. Suur osa soovitud teedest kulgeb läbi mõistuse ja võib vahel viia rikkusele, kuid kas sellisest rikkusest on rõõmu? Kas inimene on õnnelik? Piiblis antakse sellele vastus: "Tarkuse kroon on tarkade rikkus." See tähendab, et mitte mõistus, vaid tarkus loob rikkuse vilju. Mõistus on vaid osa tarkusest, kuna tarkus on see mõistus, mis on Armastusega täidetud. Ja siis on kogu elu Armastusega täidetud. Just sellisel puhul täitub inimese elu rikkusega selle sõna tõelises mõttes.
Võidakse ju vastu vaielda, et rikkad võivad olla ka need inimesed, kelle elu on Armastusest vaene. See ei ole enam rikkus ja ärgu nad petku ennast ega teisi. Sellisel juhul omab inimene rikkuse millegi arvelt, nagu tervise, perekonna, mingite piirangute ja isegi oma elu arvelt, mis tähendab, et ta saab Rõõmu asemel rikkuse. Materiaalne heaolu on õnneliku ja harmoonilise perekonnaelu normaalne koostisosa. Selleks, et elada harmooniliselt, peab inimene saavutama sellise Maailmatunnetuse, kus puuduvad vastuolud. Ainult mõistusele pole see jõukohane, selleks on vaja tarkust. Just tarkuse puudumises peituvad INIMESE "mitteküllaldase" rikkuse saavutamise põhjused.
Inimeste ebatark suhtumine maailma on tema materiaalse ja hingelise rikkuse kadumise kõige suurem põhjus. Pankrotid, kaotatud raha, tervis ja elud. Kõik see saab tekkida ainult Armastuse ja tarkuse vähesuse tõttu.
Seda vastuolu on kirjeldatud paljudes vaimsetes õpetustes ja on kinnitatud ka Piiblis: "Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma, kui rikkal pääseda taevariiki." Kuid taevariiki soovivad kõik!
Mõistus on vaid osa tarkusest.
Miks aga rikkus ei ole võrdselt jagatud inimeste vahel? Kas need kes omavad vähe, ei ole väärt rohkemat? Nad töötavad, tihti mitte vähem kui teised, kuid on ikka vaesemad kui teised. Milline vahe on rikastel ja vaestel? Miks on nii, et saavutanud rikkuse, ei ole inimene kindel selle säilimises? Miks inimene kaotab sageli rikkuse? Miks inimene siin, Maa peal elades, ei oska kasutada tema hüvesid targalt? Mis teda segab?
Palju loevad end tarkadeks, kuid mitte rikasteks. Miks tarkuse tase ei vasta rikkuse tasemele? Miks ikkagi on vahe nii ühe kui teise vahel? Targad inimesed püüavad sageli "teenida raha oma mõistusega" ja pettuvad, kui see ei toimi. Järjekordse "teravmeelse" idee nurjumine tekitab ebaõigluse tunde. Selgub, et mõistus ei garanteeri veel rikkust.
Raamatupoodide riiulid kõikjal maailmas on täis raamatuid, mis räägivad teest rikkuse juurde. Teema on eluliselt tähtis ja paljud ruttavad seda huvi ära kasutama. Suur osa soovitud teedest kulgeb läbi mõistuse ja võib vahel viia rikkusele, kuid kas sellisest rikkusest on rõõmu? Kas inimene on õnnelik? Piiblis antakse sellele vastus: "Tarkuse kroon on tarkade rikkus." See tähendab, et mitte mõistus, vaid tarkus loob rikkuse vilju. Mõistus on vaid osa tarkusest, kuna tarkus on see mõistus, mis on Armastusega täidetud. Ja siis on kogu elu Armastusega täidetud. Just sellisel puhul täitub inimese elu rikkusega selle sõna tõelises mõttes.
Võidakse ju vastu vaielda, et rikkad võivad olla ka need inimesed, kelle elu on Armastusest vaene. See ei ole enam rikkus ja ärgu nad petku ennast ega teisi. Sellisel juhul omab inimene rikkuse millegi arvelt, nagu tervise, perekonna, mingite piirangute ja isegi oma elu arvelt, mis tähendab, et ta saab Rõõmu asemel rikkuse. Materiaalne heaolu on õnneliku ja harmoonilise perekonnaelu normaalne koostisosa. Selleks, et elada harmooniliselt, peab inimene saavutama sellise Maailmatunnetuse, kus puuduvad vastuolud. Ainult mõistusele pole see jõukohane, selleks on vaja tarkust. Just tarkuse puudumises peituvad INIMESE "mitteküllaldase" rikkuse saavutamise põhjused.
Inimeste ebatark suhtumine maailma on tema materiaalse ja hingelise rikkuse kadumise kõige suurem põhjus. Pankrotid, kaotatud raha, tervis ja elud. Kõik see saab tekkida ainult Armastuse ja tarkuse vähesuse tõttu.
Seda vastuolu on kirjeldatud paljudes vaimsetes õpetustes ja on kinnitatud ka Piiblis: "Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma, kui rikkal pääseda taevariiki." Kuid taevariiki soovivad kõik!
Selleks et inimene pääseks sealt nõelasilmast läbi, ilma ennast tükkideks rebimata, peab ta oma maises elus lahendama viis ülesannet: leidma Jumala, avama Armastuse, saama rikkaks, realiseerima seksuaalse energia ja olema terve. Märkame tihti püüet mingi ühe ülesande sihipäraseks avamiseks, parimal juhul - kahe. Aga kõik need viis ülesannet on omavahel tihedalt seotud! Tõeline Rikkus realiseerub, kui kõik ülesanded on lahendatud.
Mõistus on vaid osa tarkusest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.