teadvusest

        Teadvus on tervikväli, milles toimib mõtlemine ja eksisteerivad inimsuhted. Selles väljas on kõik ajendid, kavatsused, ihad, naudingud, hirmud, inspiratsioonid, igatsused, lootused, mured ja rõõmud. Kuid me oleme jaganud selle teadvuse aktiivseks ja passiivseks, ülemiseks ja alumiseks tasandiks - kõik igapäevased mõtted, tunded ja toimingud on pinnal ning nende all on nn alateadvus, milles sisalduvad meile tundmatud asjad, mis avaldavad end puhuti teatud vihjete, intuitsioonide ja unenägude kaudu.

Oleme seotud vaid teadvuse ühe nurgakesega, mis moodustab suurema osa meie elust. Ülejäänud osast, alateadvusest koos kõigi ajendite, hirmude, tõeliste ja päritud omadustest, ei tea me midagi. Kuidas sinna pääseda ja kas on üldse olemas selline asi nagu alateadvus? Me kasutame seda sõna väga vabalt. Oleme tunnustanud seda analüütikute ja psühholoogide poolt, aga kas see ikka on olemas? Miks omistame sellele nii erakordse tähenduse?

Kas on võimalik olla täiesti teadlik kogu teadvusest, mitte ainult ühest sellest osast? Kui suudate olla teadlik teadvuse terviklikkusest, siis toimite kogu aeg täieliku, mitte osalise tähelepanuga. Seda on tähtis mõista, sest kui te olete täiesti teadlik kogu teadvuseväljast, siis pole vastuolu. Vastuolu tekib siis, kui jagate teadvuse, mis kujutab endast kõikide mõtete, tunnete ja toimingute koguvälja, erinevates tasanditeks.

Me elame kildudena. Te olete üks inimene tööl ja teine kodus; räägite demokraatiast ja olete oma südames diktaator; räägite, et tuleb oma ligimesi armastada, aga ometi tapate neid konkurentsiga; üks osa teist toimib ja vaatab sõltumatult teisest. Kas olete sellest killustatusest teadlikud? Kas selline aju, mis on enese toimimise ja mõtlemise kildudeks jaganud, suudab olla teadlik kogu väljast? Kas on võimalik vaadata kogu teadvust täielikult, mis tähendab olla terviklik inimolend. Teadke, et enese teadlikkust saate näha vaid siis, kui mõte pole killustatud. See mida näete tervikluses, on Tõde.

Kas suudate seda teha? Enamik meist ei suuda, sest me pole eal sellele probleemile nii tõsimeelselt lähenenud, sest me pole end kunagi tõeliselt vaadanud. Mitte kunagi! Me süüdistame teisi, pehmendame asju seletamise abil või kardame vaadata. Kui aga vaatate totaalselt, siis panete mängu kogu oma tähelepanu, kogu enda olemuse, kõik: silmad, kõrvad ja närvid. Osalete täieliku andumusega, mistõttu ei jää enam ruumi hirmule või vasturääkivusele - siis puudub konflikt.

"See mida näete tervikluses, on Tõde."

Türil, 13. august 2010