elu 12 peamist õppetundi

        Kujutage endale ette, et olete igavene Vaimne Olevus, kes on otsustanud saada Mängu kogemust inimesena Vaba Valiku Planeedil Maa. Te ise planeerisite kogu oma elu veel enne eostamist. Te ise valisite, kellena, kus ja millal sünnite. Te ise otsustasite, milliseid õppetunde tundma õppida. Te ise sõlmisite kokkulepped ehk lepingud oma ema ja isaga ja kõigi teiste hingedega, kes pidid mängima teie kehastuses kõiki vähegi tähtsaid rolle. Kuid Maa peale jõudes unustasite kõik selle lihtsalt ära, sest niisugused olid selle Mängu reeglid… Meie kõik viibime Õppetunnis, kogu elu!

Meie aeg on kiirenenud ja aeg on teada saada oma Eluõppetundidest, mis on sel planeedil olnud olemas alati ja mida on kokku kaksteist.

Me kõik oleme vaimsed, kuigi paljud on selle unustanud ja peavad nüüd uuesti meelde tuletama. Ravijad võivad Steve Rotheri „pioneeritöö” põhjal leida end uue väljakutse ees: õppida juurde ja omandada uusi teadmisi, et abistada oma hoolealuseid neilt nende jõudu ära võtmata (dikteerides neile, mida nad peavad tegema või võttes enda kanda liigse vastutuse nende tervenemise eest). Nüüd, uuel sajandil on kohane aidata abivajajaid nii, et nad ise jõuaksid oma sisemise jõuni.

Sõna „psühholoogia” tähendab originaalis „hingeõpetust” (psyche). Peale piki eneseotsinguid (väljastpoolt ennast, eemalt ja kaugelt), jõuame nüüd jälle tagasi ja avastame, et oleme vaimsed olendid oma inimliku käitumise, keha ja õppetundidega…

________________________________________

KOKKUVÕTE 12 PEAMISEST ELU ÕPPETUNNIST

Enamus meist kui hingedest on viimastel aastatel edenenud enam kui oma hilisemate elude jooksul. Selles võrdluses sobib silmas pidada mitte vibratsioone füüsilises mõttes, vaid meie teadvuse seisundit ja taset. Alati, kui hakatakse huvi tundma elu sügavama tähenduse vastu, toimub koheselt meie teadvuse üldine taseme tõus. Ja ikkagi tähelepanu: üks teadvuse tasand pole parem teisest – nad on lihtsalt erinevad. Elu Õppetunni omandamine ühe elu jooksul saab toimuda eeldusel, et ollakse teadlik Mängu kõrgemast eesmärgist.

 

Suuremale osale meist sobiks hoiatuseks meenutada, et tänu piiratud vaatenurgale näeme teatud õppetunde, nagu kerjamine, kodutus, prügikastielu, vargus ja ka mõrvamine, õuduse ja masendusega; tajume neid eksitusena, kuid tegelikult on see hüveks kõigile ja asjaosalised edenevad oma õppetunnis kaugelt enam, kui esmapilgul näib. Ühel päeval võime ülimas hämmelduses avastada paadunud kurjategija varjust kõrge vaimse meistri, viimistlemas oma viimasemaid õppetunde. Kui juhtute kohtama üht eriliselt eemaletõukavat tüüpi, siis võib too olla õppimas just seda, mida olete juba omandanud.

 

Elu õppetunnid on isiklikud ses mõttes, et nad on suunatud konkreetsele inimesele. Õppetükke omandatakse ka kollektiivselt, olles selles eelnevalt kokku leppinud (sotsiaal-majanduslikud ja religioossed grupeeringud). Selleks puhuks sobitame end kehastuma vastavasse aega-kohta. Kuuekümnendail olid USA’s, Alabamas rassilise diskrimineerimise tippajal Usalduse, Loomise või Kohanemise õppetunnid; kahekümnendail oli populaarne Halastuse õppetükk. Keskendumise õppetükk on saanud populaarseks mõnedes sugupuu-taotlustes tervendajatele (seal on eelduseks eriline tundlikkus), kes õpivad seadma end esikohale nii, et oleks võimalik teha vahet oma energia lõpu ja võõra alguse vahel.

 

Inimkogemuses võivad suhted saada kõige keerulisemaks ja stimuleerivamaks elamuseks üleüldse. Hoides kedagi endale nii lähedal, et võid näha iseenda peegelduse iga detaili, ongi äärmiselt oluline ja pööraselt keeruline.

 

Tõene on seegi, et mitte kõik suhted pole plaanitud pikaealistena.

 

Kui tervendaja aitab patsientidel määratleda nende õppetunde, sobib teada, et selgeid ja lihtsaid reegleid pole. Inimese käitumine ja tema isiksus muutuvad tema meisterlikkuse edenedes dramaatiliselt iga sammuga. Võib jääda mulje, et me töötame kõikides nendes elu õppetundides samaaegselt ja ikkagi oleme andunud igas elus ühele, väga harva kahele või enamale. Võrdlemisi raske on seda oma evolutsiooni protsessis toimetatud tööde käigus endale teadvustada. Kuigi meile tundub, et oleme oma vaimsetes praktikates tõusujärjel, ei pruugi see nii olla. Ikka kipub jääma mõistatuseks, miks kordame ühtesid ja samu vigu ikka ja jälle. 12 Elu Õppetunni määratlemine on eelkõige teada saada oma „pimeda täpi” olemasolust, sest alles seejärel on võimalik midagi ette võtta.

 

Elu õppetunde on võimalik üksteisega kokku sobitada ka siis, kui need ei ole ühed ja samad. Näiteks Halastus ja Keskendumine. Ka võib juhtuda ime, et üle kuristike, mis eraldavad inimesi ja inimsaatusi nendel rasketel hetkedel, võib ehitada sildu, kui inimesed valivad üksteisega avatult suhtlemise. Uues Energias on enese esikohale asetamine kõikide õppetundide olulisimaks vaimseks kvaliteediks. See tähendab eelkõige tingimusteta iseend armastada. See ongi oma Isikliku Väe omandamise saladus. Seda pole võimalik teha häälestumiseta oma kõrgemale printsiibile, Minale. Sagedasti võib see füüsilisel tasandil tähendada ühte raskemat sõna – ei. Olgu selgituseks öeldud, et neljandast dimensioonist kõrgemal pole sellist mõistet jällegi olemaski.

 

Elu 12 Põhilist Õppetundi

 

        1. Vastuvõtt
        2. Kohanemine(muutused)
        3. Olemine (terviklikkus)
        4. Halatsus (harmoonia)
        5. Suhtlemine (kogu hingest)
        6. Loomine (Väe ilmutamine)
        7. Keskendumine (oma energia tsentreerimine)
        8. Ausus (harmoonias „Minaga”)
        9. Armastus (armastus enda vastu)
        10. Usaldus (usk endasse)
        11. Tõde (vastutus, „Mina”)
        12. Graatsia (liikumine kooskõlas kõigega)

 

Energia maatriks, energiapitser

 

Energiamaatriks (energiakandja-sõiduk) on otseselt seotud energiakanaliga, mis ühildub meie selgrookanaliga ja on ühtlasi meie emotsionaalse energia asukohaks. Töö emotsioonidega on kõige lihtsam moodus kehas olles taotluslikult muutusi mõjutada. Energiakanali põhiline eesmärk on juhtida (eriti armastuse) energiat läbi meie füüsilise keha ja seejärel ta maandada. Maatriks kontrollib meie Mängus kaugelt enamat, kui oleme suutelised ette kujutama. Igas uues kehastuses valime uuesti energia maatriksi ja jääme temaga, kuni oleme maise kogemuse omandanud. Seesuguse töövahendi eripära seisneb selles, et ühtedele ja samadele asjaoludele reageerib igaüks meist omamoodi. Loomulikult eksisteerivad ka 12 energiamaatriksi baasi, igal oma spetsiifilised omadused vastavaks õppetunniks.

 

Inimeste jaoks on ikka olnud loomulik võtta oma looming eetertasandilt ja juhtida see energiakanalis füüsilisse maailma. Suurema osa ajast teeme seda ebateadlikult ja see asjaolu on meie ebasoovitavate situatsioonide ja sündmuste tagajärjeks. Uues Energias õpime armastuse energia kõrgemaid vorme, mis avalduvad liikumises ebateadlikest manifestatsioonidest teadvustatud loomesse (näeb välja energiakanali laienemisena tema läbilaskevõime suurendamiseks). Mees- või naissugu valitakse vastavalt õppetunnile ja viimaseid õpitakse maatriksiga kasvõi mitu-mitu kehastust. Maatriksi omadused jäävad ühe elu jooksul muutumatuks, teda ei saa ka tervendada, sest temas pole midagi väära.

 

Ühe või teise maatriksi omandanud, ei pea me enam kunagi selle juurde tagasi pöörduma: selline Meistri vorm saab isiksuse tuuma osaks ja jääb meiega kõikideks järgnevateks eludeks.

 

Meie kõrgem „Mina” teeb koostööd füüsilise, madalama „minaga” kahel moel: energiamaatriksi ja energiapitserina.

 

Teine moodus õppetunni omandamiseks on energiapitser, mis jätab meisse oma jälje tavaliselt lapsepõlvest pärinevate eriliste sündmuste, tingimuste, mõjutuste tulemuse. Erinevalt maatriksist ei pruugi pitserid meiega jääda kogu eluks ja seepärast saab neid oma produktiivsete käitumis- ja reageerimismudelitega tervendada. Pitseri ületamine on suur saavutus ja eeskujulik näide tõelisest Väe omandamisest ja on palju kõrgem sellest, mida me nimetame iseseisvaks väe omamiseks. Kuna energeetiline maatriks on osa meie lõpmatust Minast, ei ole ta seotud inimliku aja kogemisega ja me ei saa seepärast teda kunagi tervendada, ainult omandada. Pitser seevastu on kindlalt kinnistunud meie ajalikus lõplikus minas. Teda olevikus muutes muutub ta ka minevikus ja tulevikus. Lineaaraeg on ainult polaarsuse illusioon, milles me elame ja meil on tegelikult võimalus kustutada nii esiisade kui lastegi patte. Pitserite tervendamine on märkimisväärne saavutus. Kes töötavad solvangute andestamisega, avastavad peeni isiksuse muutusi. Tundub, nagu muutuks inimene tänu meie andestusele, aga tegelikult on toimunud meie energeetilise pitseri tervenemine, mille mõju, juhul kui pitseri moodustamisel osales meie elu õppetunnis katalüsaatoriks olev inimene, ulatub kaugele minevikku ja tulevikku. Meie ühine leping temaga sai seeläbi muudetud. Pitseri tervendamine tähendab tegelikult tema senisest rollist, kus ta oli võtnud kohustuse meid õppetunnis abistama, vabastamist ja sellega on kogu suhe selle inimesega sisuliselt ammendunud. See ongi meie üksteisest eraldumise illusioon, ent päriselt oleme ikkagi kõik üks. Iga meie tegu avaldab mõju kõigile, kus iganes nad ka poleks. Puutume üksteisega piltlikult öeldes kokku nagu kivikesed, mis on visatud üksteise lähedusse vaiksesse metsajärve, jättes maha üksteisest läbipõimuvaid kauneid ringikesi.

 

Energiakanali laiendamine

 

Kanali laiendamine on määrav sedavõrd, kuivõrd ta suudab rohkem läbi lasta energia kõrgemaid vorme ehk valgust. See seletab asjaolu, miks praegu suur osa inimestest kogeb tohutut emotsionaalset stressi, sest emotsioonid on ühenduslüliks kõrgema ja füüsilise „Mina“ vahel. Pitser, mida saame elukogemuses, asetseb ümber meie energiakanali ja jätab sinna jälje, mida võiks võrrelda oma aias kastmisvoolikule astumisega. Sellises kokkupigistatud kohas toimivad meie negatiivsed emotsioonid ja hirm. Töö energiakanaliga õpetab meile teadlikult temaga suhteid looma ja vabastab meid emotsionaalsete valude orjusest (sõltuvusest). Praeguses kiirenduses on tähtsaim puhastada oma energiakanaleid laskmaks läbi rohkem valgust. Ei saa suurendada kanali läbilaskevõimet, kui seal on kas või üks pitser ja see on meile hetke väljakutseks. Meie tõeline vaimne kasvamine seisneb võimalikult mugavas kanali avanemises. Kord tervendatud pitser pöördub väga harva oma algasendisse tagasi. Pitseri armistumises ei ole iseenesest mingit halba. Enamgi, me ei taha teda kunagi kaotada, sest tähistab ta ju meie vaprat ja kangelaslikku rännakut läbi inimliku kogemuse. See on meisterlikkuse igati auväärne märk. Kes oskavad läbitud kogemuste märki uhkusega kanda, teevad järgmise sammu seda suurema kergusega ja energiakanali laienedes aktiveeruvad loomulikult ka temal olevad armid. Kõik kannatused on eranditult meie valikud. Kasulik oleks pöörata tähelepanu ka meie füüsilise keha armidele: loomulikult tervenevad nad palju kiiremini, kui pitserid. Võite ette kujutada, milline tohutu emotsioonide meri laiub kogu energiakanali ulatuses ja seetõttu on üleminekuperiood naistele kergem kui meestele, sest viimased kalduvad oma emotsioone varjama ja alla suruma.

 

Energia kolm omadust

 

Esimene. Energia on liikumise potentsiaal.

 

Teine. Energia on alati olemas. Teda ei ole võimalik luua ega hävitada, ainult muuta ühest vormist teise. Energiat saab küll ajutiselt salvestada, kuid ikkagi otsib ta võimalusi vahetada vormi.

 

Kolmas. Kõigi eelnevate energiavormide puudumisel ilmneb kõikeühendav Kõiksuslik fundamentaalenergia. Sealt saavad alguse kõik energialiigid nagu tingimatu armastus ehk Jumal. Vanas energias oli võimalik elada kohas, mis „toetas” inimese energiat võimaldades vähehaaval inimese tühjenemist energiast ja haigestumist. Uues Maailmas on igal inimesel tingimatu õigus olla selles energias, mis toidab tema isiklikku energiat. Oleme energia vormid, kes toimivad koos ümbritseva ilmaruumiga, seepärast on väga tähtis teada asju, mis võivad meie energiavälja mõjutada. Iga meie energiavälja sisenev elukogemus muudab meid ühel või teisel moel. Oleme selle hetke läbielamiste tunnistus, mida võib nimetada isiksuseks. Oleme nagu energiaväljad, mis liiguvad ühest elust teise. Kõige vähem suudame mõista magnetenergiat ja ometi avaldab ta meile märksa suuremat mõju kui suudame teadvustada. Magnetenergia moodustab jõujooni mis võimaldavad energial nende piiridesse sattunud objektile üle minna. Energia vorm määrab objekti loomuse. Maa magnetenergiat tajutakse subjektiivselt, eriti osavad on selles loomad ja taimed. Evolutsiooni käigus on meie bioloogilised süsteemid vastavaid häälestusi läbides saanud samasugused võimed. See asi juba toimib. Tihti on meil sel moel ootamatult seletamatu tung sõita ühest kohast teise. Kui lõpetame energia laskmise läbi oma bioloogilise süsteemi, lakkame koheselt eksisteerimast. Tegelikult loovadki energiaväljad meie füüsilisi kehi eetermaailmas: saame nendeks, mida loome nendes energiaväljades. Teisisõnu: saame selleks, mida mõtleme. Isegi konservatiivse teaduse tegelased on hakanud nõustuma sellega, et teadvus muudab mateeriat. Seoses uue energeetilise situatsiooniga on meie inimlik kogemus samuti muutumises. Kuigi liigume Valguskeha suunas, jääb energia ikka läbi meie kehade liikuma.

 

Isiksuse tuum

 

Isiksus on hinge süvaolemus, mis jääb temaga alati mõlemal pool loori. Ikka juhtub nii, et pitser võib tunduda isiksusena. Pitser kui äraõpitud õppetundide resultaat võib olla positiivne või negatiivne, isiksuse tuum on kõikide meie kogemuste kulminatsioon, mis võib saada lülitatud meie energiastruktuuri ja seeläbi jõuda kõikidesse meie tulevastesse kehastustesse. Isiksuse tuum säilib ka pärast kehastumiste lõppu, sest ta on meie tõeluse avaldumise alus. Isiksuse tuuma kuuluvad kõik vibratsioonitasemed, ka „aromaatne allkiri” või iseloomulik lõhn. Paljud tajuvadki lähedaste lahkunud hingede lõhna: see äratab meid vahel unest ja jälitab meid ka tänaval. Evolutsiooni käigus adumiskunst täiustub. Praegusel ajal on järsult kasvanud see kergus ja sagedus, kuidas me võtame vastu teateid hingedelt. Aromaatse allkirja abil on meil võimalik näha iga hinge isiksuse tõelist tuuma. Lihtsam on meil seda mõista kui Jumala erilist aroomi, mis on igaühes meist. Pitser koos üleelamistega mõjutavad seda tuuma, luues ajutiselt antud eluhetkedel moonutusi. Kehastuste lõppedes on meie hingel võimalus valida, milliseid pitsereid oma isiksuse tuuma alles jätta: pärast tagasipöördumist Koju võib loobuda kõigist negatiivsetest, sest sealpool lihtsalt pole negatiivset ega positiivset energiat (ülemineku käigus lahustub kõik negatiivne automaatselt).

 

Seoses vibratsioonitaseme tõusuga muutuvad Maatriksi kaudu omandatud õppetunnid isiksuse tuumas ikka järjest keskendunumaks ja me ei saa kunagi pöörduda tagasi madalamatele tasanditele. Meie hinge vibratsioonide tõusmine oma esialgsele „Om” tasandile seisnebki pitserite vabanemises ja maatriksi valdamises — nii pöördumegi tagasi Koju maksimaalselt laiendatud isiksuse tuumaga. Nii saabki Jumal näha Jumalat, kes on saavutanud Mängu esialgse eesmärgi (Namaste!).

 

On ainult üks reegel, mis toimib sel Mänguväljakul, mida me nimetame eluks Maal: vaba tahe, eriti inimelu energeetiliste struktuuride suhtes, kehtib alati. Maatriks määrab meie valiku energiaga ümber käimiseks. Me valime lepinguid, et kindlustada end kogemustega, mis jätaks meisterlikkuseks vajaliku energiajälje. Oluline on märkida, et jälg ei saa eraldi võttes mingil juhul ületada meie kogemust või Mängu käiku. Meil on alati absoluutne vabadus valida seda, kuidas temaga toimida. Selline on meie Mängu loomus ja meie tõelise väe alus.

 

Energiamaatriks kontrollib meie elus rohkemat, kui ette kujutada võime. Kehastuses viibides jälgime alati maatriksi kui energia kandja loomust. See on nagu auto, millega läbi elu sõidame. Maatriks väljendab meie energiamänge ja määratleb toimimist energiaga kehas oleku ajal väga täpselt. Me kõik reageerime ühtedele ja samadele asjaoludele ühtmoodi.

 

On 12 energiamaatriksi faasi, igaüks oma spetsiifilise, ühele või teisele elu õppetunnile sobivate seadistustega, nagu me ka igaks eluks valime ka oma soo, mis on ühe või teise õppetunni jaoks sobivaim. Ainult maatriksit saab valida paljudeks eludeks. Vallata maatriksit tähendab saada tema Meistriks ja seega pöörata väärtusetu väärtuslikuks maksimaalse tulemiga ning loomulikult saab see meisterlikkus meie isiksuse tuumaks.

 

Meisterlikkus pole eesmärk omaette; see on elamise viis mingi aja jooksul. Alati saame valida Meisterlikkusest väljakukkumise, kuigi juhtub seda harva, kas siis ettevaatamatuse ja tegevusetuse tõttu. Meisterlikkus ei muuda maatriksi omadusi, vaid sellele lähenemise viise. Kui saavutame Meisterlikkuse ja valdame seda, hakkame koheselt tegelema õpetamisega . See ei ole ei tingimus ega nõue, vaid lihtsalt tendents, mida ei panda tähelegi. Muutub meie kiirgamise sagedus ja teised reageerivad sellele. Enamasti hakkavad õpilased iseenesest „välja ilmuma”.

 

Vanad hinged on juba väikeste beebidena silmavaatest äratuntavad – teile vaatab vastu läbitud eludest pärit tarkus ja meisterlikkus (silmavaade on rahulik-otsene).

 

Energiapitser on üks eriline energia vorm, kus positiivsed pitserid lülitatakse kähku isiksuse tuuma. Energiapitser sooritatud, tuleb sündmustele uue perspektiivi loomiseks stsenaarium kiiresti ümber kirjutada. Katalüsaatoreid vajatakse mõlemal puhul. Nendeks võivad olla isa, ema, vanaisa, vanaema või teised lähisugulased ja väga head sõbrad.

 

Peale kaheksa kuni kümne maatriksi valdamist võime oma Maa Mängud lugeda lõppenuks ja minna üle teistele eksistentsi tasanditele. Kuigi ühtteist õppetundidest jääb omandamata, teeb Meisterlikkuse teatav tase edaspidise kehastumise sedavõrd kergeks, et elu Maal kaotab oma võlu. Uues Energias on olukord mõneti ses mõttes siiski muutunud: praegusajal sündima hakanud indigo- ja kristall-laste hulgast võib leida nii mõnegi, kes olid juba oma Maa Mängude „pillid kotti pannud”.

 

Õppetunnis, olenemata tema toimimise loomusest – maatriks või pitser –, vajame tema käivitamiseks katalüsaatorit, mis pitseri puhul mängib märksa olulisemat rolli, sest esimese pitseri inimesse lööb ikkagi tema. Olenevalt õppetunnist võivad katalüsaatorina toimida peamiselt kas isa või ema. Näiteks: Kohanemise õppetunniks sokutate end sellisesse peresse, kus isa töö iseloom tingib pidevaid elukoha vahetusi ja teie olete n.ö. sunnitud võitlema mitteturvalise kodu sündroomiga. Usalduse õppetunnis valite sündimise emale, kes teid solvab ja kiusab või jätab kogunisti maha. Teie eesmärk siin on õppida oma hinge toetuseks usaldama isiklikku väge. Suhtlemise õppetunnis valite isa, kes küll hästi suudab väljendada oma mõtteid, kuid on võimetu teile ütlema, kuis ta teid armastab. Alati lepitakse katalüsaatori osas enne kehastumist varakult kokku. Vahel on vaja pitser õppetunni huvides energeetilist eelsoodumust kasutades järgmisse ellu üle kanda – pitserit on lõppude lõpuks tarvis tervendada. Tihemini paigutab hing end energeetilisse liini, mis väga sarnane geneetilisele.

 

Tervendades ja vabastades energeetilisi pitsereid, tervendame neid lineaaraja mõlemas suunas – minevikus ja tulevikus. „Esiisade patud” tabavad meid igas järgnevas põlves vääramatult seni, kuni keegi sugupuust ei tule ja tee seda teadlikku energeetilise pitseri vabastamise sisemist tööd.

 

Niisiis, elu esimeses staadiumis, planeerides kehastust Meisterlikkuse täiustamiseks, sõlmime lepingu õppetunniks ainult ühes kahest peamisest kategooriast – pitser või maatriks. Tuleb ette ka situatsioone, kus hoiame ka kaht „rauda tules” (on vasaku- ja parema-, väga harva mõlemakäelisi). Varem oli tavaks kehastuda kas või sada korda viimistlemaks ühtainsamat eluväärtust kuhugi välja jõudmata. Ka meistreid jagus kasinalt. Viimase viiekümne aastaga on Mäng otsustavalt muutunud – oleme hakanud ärkama ja omandama isiklikku väge. Võimalk, et edeneme praegu aastaga enam, kui enne mõne eluga. Võime oma valikute üle igati uhkust tunda!

 

Senini võimaldas „karmamõõdik” meil jälgida oma asukohta sessinatses evolutsiooniprotsessis. Lõime ise selle keerulise süsteemi spetsiaalselt isikliku arengutaseme mõõtmiseks. Kuna oleme üksteisega seotud, oli vaja ka pere-, grupi- ja pikaajalist karmat, mis kõik võimaldasid inimkonnal saavutada uut taset, millele me praegu oleme üle minemas. Nüüd on see vana arvepidamissüsteem ebausaldusväärne ja tema järele pole ka enam vajadust. Praegu töötab uus otsene põhjuse-tagajärje süsteem, mida võib (loodame, et siiski ei pea) elust elusse kaasa võtta. Selle süsteemi põhiline erinevus karmast on asjaolu, et reaktsioon teole saabub väga kiiresti. Grupi- ja pikaajaline karma (põlvest põlve) on muudetud, kuna uues, kõrgemas sageduses puudub inimkonna progressiks nende järele vajadus. Kuigi karma on tühistatud, valivad paljud harjumusest käitumise, nagu ta ikka veel töötaks, põhjustades tarbetuid põhjus-tagajärje seoste ringlusi.

 

Enne kehastumist toimuvatel planeerimiskohtumistel määrame rolle ja sõlmime lepinguid tulevasteks elukogemusteks. Paljugi võib tulla kordamisele, sest eeltööd tehakse äärmise hoolikuse ja põhjalikkusega. Üritatakse lahendada mitut ülesannet paralleelselt ja nähakse ette rida varuvariante. Tihti kavandame oma teele isegi variante, kus kogemust ei ole kuidagi võimalik ignoreerida. Isegi kõige keerulisema ettevalmistusplaaniga säilib tõenäosus, et satume „ohvrirolli” lõksu, kus kogu täiega väldime antud õppetunni vastutust ja jalutame tollest lihtsalt mööda. Sel juhul jääb võimalus elu viimases staadiumis, assimilatsioonis, viia see energiapitser rakumälu kasutades üle järgmisse ellu. Tolles elus korraldatakse teile selline elamus, mis garanteerib korduvpitseri. Kuigi valime kehastuse tarvis ühe õppetunni, kinnistame alaliselt ka eelmises elus õpitut, tegeldes temaga paralleelselt.

 

Energia maatriks loodi hiljaaegu selleks, et soosida keerukamat Mängu Uuel Planeedil Maa, kuna seni oli kasutusel üksnes pitser. Maatriksi peenenergeetiline väli pole veel maise tehnoloogia abil mõõdetav. Praegusel maisel arengutasemel on veel levinud arusaam, et tugev energiaväli avaldab ka tugevamat toimet kui nõrk. Teaduse holistiline revolutsioon lähitulevikus toob rohkem teavet ka energiamaatriksist.

 

 

I  VASTUVÕTT

Enesest lugupidamine, iseenda tunnistamine ja Vastuvõtu Graatsiline Kunst

 

Enim naise kehastuses kastutav õppetund. Negatiivse katalüsaatori korral nähakse end kannataja rollis, mis võib saada väga ohtlikuks lõksuks.

 

Energeetilised blokid ilmuvad nagu enese sabotaaž: „teeks nagu kõik õigesti, aga midagi ei tule välja”. Võib õppida looma, aga niipea kui inimese poolt väljakiiratud energia hakkab tagasi pöörduma, tekivad probleemid „autasude” vastuvõtmisel.

 

Esmapilgul paistab asi olevat väheses eneseaustuses, aga põhiprobleemiks on usk oma väärtusetusesse. Pitseri puhul võib see olla muudetud, piisab vaid teha kindlaks uskumuse päritolu ja stsenaarium teadvustamistöö käigus ümber kirjutada. Maatriksi puhul on ainuõige tee õppida Vastuvõtu Graatsilist Kunsti ja teadvustada, et energia on vool, aga mitte lõpp-punkt.

 

Vastuvõtt on kunst, mis lubab energial läbi sinu voolata. Liikumiseta pole energiat, liikumatuna on ta potentsiaal. Hingerahu selles bioskafandris on adekvaatne energia liikumise hulgaga läbi sinu.

 

Energiablokeeringud on just see vastuvõtt, mida vajate. Siin kohatakse kõige enam raskusi seoses vastutusega oma isikliku reaalsuse eest. Näib, et maailmas on ainult kaks mõõdet ja maatriksit on hea omandada naise energiaga. Need on „pehmed” inimesed, kellel leping on mängida ohvri rolli. Tihti on nad üsna sügavalt teiste peale solvunud ja Vastuvõtt on omadus, milles meisterlikkust saavutada pole kerge, sest kord juba valitud elumudelit muuta on keeruline, sest alalõpmata kollitab takerdumine kõikvõimalikesse ohvri rolli variantidesse. Siia kuuluvad näiteks probleemid rahaga, mida ei osata vastu võtta. Võib õppida küllalt hästi suunama kogu energiat väljapoole, mis on vajalik energia liigutamiseks enda suunas, kuid külluse vastuvõtmisel võivad ikkagi tekkida suured raskused.

 

Selles õppetunnis maatriksiga on tervendajal vaja alustada loast lasta energial voolata läbi enda ükskõik millisel mõeldaval viisil. Otsige kohti, kus energia on hangunud ja vabastage ta.

 

Teine oluline aspekt on võtta vastustus, mis tasakaalustab isiklikku väge, ebaedu siin tähendab sinult vastutuse võtmist olla õnnelik. Inimesed, kes otsivad vaid hingesugulast või ideaalset partnerit, on vähemedukad kui need, kes teadlikult töötavad vähemideaalsete suhetega ja saavad need kujundada omale sobival moel.

 

 

II  KOHANEMINE

Muutused

 

Meie loomupärane psühholoogiline loomus on võimeline väga lühikese ajaga suurteks muutusteks, kuid tihti on takistuseks meie füüsiline keha. Kohanemine õpetab meile võimet muutuda ja ennast neis muutustes mugavalt tundma. Muutused toovad meile tundmatut ja sellega koos hirmu tuleviku, mida me ei saa kontrollida, ees ning tekitab jõuetust. Hirm muutuste ees on loomulik – kõrgemat vibratsioonitaset pole võimalik muutusteta saavutada. Paradoksina tahetakse saavutada meisterlikkust muutumises säilitades samal ajal kõik võimalikult kindlustatud moel. Eduka elu mudel näikse olevat kõikvõimaliku kontrolli säilitamises olemasoleva üle. Selles õppetunnis tõmmatakse endale ligi õpetajad, kes jutlustavad samu väärtusi, raskusi on tasakaaluga oma mõistuse ja südame vahel. Siia kuuluvad pigem mõtlevad kui tundvad tüübid: nad töötlevad enne otsustamist iga informatsioonikillukest loogiliselt. Neil on tõesti raske ükskõik milliseid otsuseid vastu võtta. Konkreetne omadusena võib kohanemine olla petlik, sest ta ei näi arengut takistavana. Just radikaalsed muutused on need, milleks inimesed valmis pole. Otsitav mugavustunne on vastupidine muutuste protsessiga harjumisele. Just siin on neil on üsna tugev „pime punkt” – nad ei märka, et nende ebamugavus on seotud elus puuduvate muutustega ja sellest tuleneb nende kangekaelsus. Maatriksit pole võimalk muuta, teda saab ainult vallata.

 

 

III  OLEMINE

Terviklikkus

 

Kui me kunagi hakkasime esimest korda seda mängu mängima, oli tingimata vajalik maha jätta ühtsuse esimene dimensioon ja liikuda läbi teise dimensiooni, et „pikemalt” peatuda kolmandal. Teist dimensiooni läbides omandasime seal polaarsuse välja parameetrid. Jagasime endid seal kahesoolisteks ja hakkasimegi nägema asju üksteisest eraldatuna, samal ajal kui tegelikult kõik maailmas on lahutamatu kõigest ülejäänust.

 

Polaarsuse illusioon, mille me ikka veel viibime, sunnib meid uskuma, et me pole terviklikud.

 

Olemine saab olla olemuselt terviklik. Selles õppetunnis on terviklikkuse probleemid kõige rängemad. Kes valib energeetilise maatriksi, viidab palju aega väliste asjade, mis peaksid tal aitama tajuda terviklikkust, otsingul.

 

Need inimesed tahavad lisada midagi ellu ühel või teisel moel oma tuju tõstmiseks ja olukorra parandamiseks; näiteks ühed lihtsalt söövad, et ennast hästi ja ohutult tunda; teised seovad ennast igasuguste enesetäiustusmeetoditega, et näha välja sümpaatsed ja mingis tähenduses „paremad” (kõikvõimalikud vaimsed süsteemid ja grupeeringud); kolmandad hangivad kiitusega diplomeid, et olla eriliselt vahedad.

 

Mis nad ka ette ei võtaks, muutub kõik sõltuvuseks, millele võib järgneda ohjeldamatus. Kõik see võimaldab isikul saada elu eriliste omaduste omanikuks (vallata olemise kunsti läbi kannatuste).

 

Sõltuvused. Selle õppetunni arusaamaks kujunebki tihti sõltuvus. Kasulik on kohe selgeks teha, millel see sõltuvus põhineb – maatriksil või pitseril. Võib juhtuda, et tervendaja püüab selle asemel, et leida teed maatriksi omandamiseks, hakata seda tervendama. See saab olema suur pettumus. Antud õppetükk sobib suurepäraselt sõltuvuste ja paheliste kirgede jaoks. Õppetüki printsiibiks kujuneb inimestel otsida asju, mis teeksid nad terviklikuks, väljaspool ennast. Loomulikult ei tähenda see, et inimene, kellel on kalduvusi sõltuvustele, õpiks just seda olemise õppetundi.

 

Sõltuvussuhted. Alatine terviklikkuse otsing suhetest tekitab sõltuvussuhteid. Toetumine teineteisele suhetes tekitab eksliku mulje terviklikkusest: teist osapoolt ei tajuta omaette tervikuna ja näiliku terviklikkuse efekti loob justkui teineteise täiendamine. Probleem on selles, et kahel inimesel on ühesuguse kiirusega arenemine praktiliselt võimatu. Varem või hiljem kasvab üks teisest üle – kaotades toe, võib kukkuda!

 

Manipulaatorid. Juhtub ka seda, et inimesed on trauma tõttu võimelised kogu elu enesekaitses veetma. Kes on otsustanud ühendada ühte kehastusse mitu õppetundi, võib juba väga varases eas saada sügava emotsionaalse vapustuse. Need kallid hinged ehitavad kõrgeid seinu oma südame ümber ja raiskavad nende seinte varjamiseks teistega manipuleerides tohutult energiat. Küpsemas eas võib neid nimetada juba manipulaatoriteks. Loomulikult pole see tegevus sihipärane ega teadlik. Need meistrid saavutavad sellise taseme, et ise toimuvat ei märkagi. Nad tõmbavad endale ebateadlikult manipuleerides ligi nõrgalt määratletud piiridega inimesi.

 

Ülekaalulisus. On üllatav, et just suurehingelised ja armastavate südametega inimesed võitlevad oma suure kehakaaluga. Väga paljudel juhtudel pole need inimesed võimelised oma ilu nägema. Kõigepealt selgitage, kas teie kaal sõltub energeetilisest pitserist või maatriksist. Pitseri puhul on loomulikult võimalik elukogemust pöörata tervenemisele ja saada koheseid tulemusi. Maatriksi puhul te võite üldse lakata söömast, aga tüsenemist jätkate ikkagi. Maatriksit ei saa ümber teha, vaid ainult vallata. Õppetunni sisuks on hakata ennast nägema hoopis teises valguses kui tervikolendit ja täiuslikku juba sel moel, nagu sa antud hetkel elad, ning siis oma keha õnnistada ja armastada.

 

Kui saavutate meisterlikkuse võtme otsingul edu ja leiate kõik need annid, mida see maatriks pakub ja seejärel õpite neid ande täies väes kasutama, on edu garanteeritud. Märkate selget vahet: teie kaal ei tähenda teile enam midagi. Kui see muutus on toimunud, tunneb keha ennast lõpuks vabalt ja võib viia ennast joonele.

 

Õppetunnis maatriksiga on kasulik otsida endas see püha paik, kus saaks lihtsalt olla, aga mitte pürgida kellekski, kes te tegelikult pole. On vaja endas leida koht, mida saaksite hinnata selle väärtusega, mis teil just parasjagu on, ja selles olla.

 

„Lihtsalt Olemise” kunst on enamikule meist võõras. Seda praktiseerides märkame varsti reaalseid muutusi – alguses energeetilises sfääris ja pärast ka antud reaalses.

 

Olemisest Tõesse. Olemise õppetund eelneb alati Tõe õppetunnile. Tõe õpetunni kasutaja otsib alguses tõde endast väljastpoolt ja see võib-olla nõndanimetatud võimalikult suur ja võimalikult värske ja viimane. Nende kahe õppetunni vahel on väikene erinevus. Tõe õppetund on suunatud konkreetselt Tõele, Olemise oma aga kõigele olevale. Viimane on seotud sellise otsinguga, mis meie sisimas puudub.

 

 

IV  HALASTUS

Harmoonia

 

Individuaalse arengu edenedes läbime erinevaid faase ja valime õppetunde, mis ühel või teisel moel üksteisega haakuvad. Samuti läbime erinevaid faase kollektiivselt ja seetõttu on erinevatel aegadel populaarsed erinevad õppetükid.

 

Praegusel ajal pole Halastuse õppetunni omandamine eriti populaarne, mis sugugi ei vähenda tema tähtsust. Otse vastupidi, ta sisaldab endas võtit järgmisele arengutasemele teel Inimingliteks. Määratlus või Keskendumise õppetund näib olevat halastuse vastandiks. Energia kontsentreerudes tasandini, kus me saame normaalselt funktsioneerida, saab meile eluliselt oluliseks teiste poole pöördumine ja sel juhul võivad need mõlemad õppetunnid leida ühes elus samaaegset kasutamist. Mida rohkem me edeneme, seda lähemale saame teadmisele üksolemisest. Üha kasvav huvi maavälise elu vastu viib meid südames fundamentaalse tõe tunnetuseni sellest, et me pole üksi. Iga meie liigutus on alati toimimas kõigile ülejäänutele Maal ja ka väljaspool seda. „Halastus” on saanud sünonüümiks „heategevusele”. Tõeline Halastus ei ole mitte ainult andmine või jagamine. Meie valitsused on kiiresti aru saanud, et lihtne heategevus viib sõltuvustesse, mis tekitab omakorda sõltuvusi. Tõeline Halastus elulise väärtusena on arvestada kõigis meie tegudes just neid sidemeid, mis ühendavad meid kogu inimkonnaga. Kasvamine toimub siis, kui meie tegudes ilmneb austus kõigi vastu. Kõigele sellele peab eelnema ikkagi oma energiale keskendumine.

 

Sõltuvalt sellest, millele inimene on oma väärtushinnangud fokuseerinud, võib Halastuse õppetund välja näha vägagi erinev. Sissepoole suunatud tähelepanu korral näeme inimesi oma õppetunniga enesekeskselt töötamas. Ebapiisavalt teistega seotuna fokusseeruvad hinnangud inimeses kes, vaatamata kõikidele ponnistustele, ei suuda oma vajadusi rahuldada. Meisterlikkuse madalamatel tasanditel on nende endi vajadused ja tunded neile esmatähtsad, sest teiste inimestega nõrgalt seotuna on nende tunnete tasand küündimatu. Nad näevad välja teiste suhtes tähelepanematud, neil on raskusi ja ebamugavusi suhete sisseseadmisel ümbritsejatega. Kuigi paljud neist on juba töötanud Määratlusele keskendumise väärtustega, pole nad õppinud seda suhetes teistega veel kasutama. Eraldatuse tõttu teistest ei saa nad kohanduda väljapool olijatega. Nende nägemuses on nad sellistena loodud ellujäämiseks, kuigi tegelikult on nende ülesandeks õppida mõistma oma tõelist seost ümbritsevate inimestega. Sellised inimesed võivad teisi ärritada alaliste ürituste, tähelepanu võitmise ja meeldimise sooviga. Neil puudub tagasiside ja seetõttu ei oska nad õigel ajal peatuda. Nad on sügavalt veendunud, et teiste armastus ongi kõik, mida nad vajavad. Nii nad tihtipeale pingutavadki üle ja sellega eemalduvad tahtmatult teistest. Seda tüüpi inimestel on kalduvus vampirismiks. Meisterlikkus liigub ikka teed pidi, mis on eriliselt teistega seotud: õppida austama vastastikuseid suhteid. Neid omadusi on kergem märgata kõige raskemates situatsioonides ja seda oskust omandatakse järk-järgult. Halastuse õppetunnil on palju erinevaid astmeid. Tema väärtused peituvad meid ümbritsevate, kõigi ja kõige vahel toimivate sidemete tugevnemises.

 

 

V  SUHTLEMINE

Omadus Suhelda kogu hingest

 

Suhtlemise õppetund kogu hingest määratletakse seespool suhete sfääri. Kuigi seda kasutatakse kõikidel juhtumitel, on armastuse suhe ikkagi põhiline, kus valime tegutseda antud õppetükis. Siiski peab kohe tunnistama, et see ülesanne libiseb paljudel käest, sest eesmärk ei seisne mitte selles (nagu esmapilgul võiks arvata), et täiendada oma „Mina” teisega, vaid õppida minema teisega kõrvuti ja jagama temaga elu sel viisil, et üks teisele liialt ei toetuks.

 

Olla üksteisega siiras – see on asja tuum. Uues Energias on olemas tegelikult ainult üks suhe: suhe iseendaga.

 

Tavaliselt eelistavad seda õppetundi ainult mehed, sest juba varasest noorusest tekivad neil probleemid sõnalise eneseväljendusega. Rääkima hakkavad nad tüdrukutest märgatavalt hiljem ja kõne on aeglane (veeriv). Pärast oma varases ea probleemide lahendamist valivad paljud õppimiseks situatsiooni, kus neil tuleb eluks vajalikku teenimiseks suhelda. Kui õppetund on edukas, siis tunnevad nad end kommunikatiivses sfääris küllaltki mugavalt. Ja isegi sel juhul on neil keerukas kuuldavalt väljendada seda, mis hingele kogunenud, tulla siiralt oma vajaduste ja tunnetega lagedale. Kui õppetund omandatakse energiamaatriksi abil, võivad inimesed stressis olles või väsinuna kalduda vaikimisele ehk piltlikult öeldes pistavad, kui vähegi „põhjust”, pea jaanalinnu kombel liiva.

 

Isegi kaks armastavat hinge, kes mitut elu järjest on koos õppimas Meisterlikkust Suhtlemises, ei peaks omavahelises suhtlemises lähtuma põhimõttest, et tunnete väljendamise pole sõnu vaja.

 

Kuna meestel on rohkem raskusi oma tunnete väljendamisega, valib enamus hingi selle õppetunni tarvis meheks olemise. Meie ühiskonnas on meeste emotsioonid olnud mitu tuhat aastat „külmutatud”. Õnneks on praegu, Uue Energia saabudes see olukord kiiresti muutumas.

 

Emotsioonid on sillaks energiamaatriksi ja energiakanali vahel. Seepärast kõik Põhilised Elu Omadused, mille kallal töötame, käivitavad meis võimsaid emotsioone. Mida nimelt tervendamiseks valitakse – kas energiapitserit või – maatriksit, – pole oluline: mõlemad saavad töötama emotsioonides. Just seetõttu on Omadus Suhelda kogu hingest eriti oluline: ta soodustab Meisterlikkuse saavutamist kõigis teistes Põhilistes Elu Omadustes.

 

Kui omandame kunsti rääkida alati seda, mida tunneme, saab Omadus Suhelda kogu hingest kõigi meie suhete aluseks.

 

 

VI  LOOMINE

Oma „Mina” Väe ilmutamine

 

Pea võimatu on polaarsuses näha, et oleme loojad ja ainult meie valdame loomise väge oma mõtetes. Ühel või teisel määral on see meie „pimetäpp”. Eriti kehtib see loomise õppetükis. Me mitte ainult ei märka enda poolt loodut, vaid oleme ka oma loomisvõime suhtes täiesti pimedad. Kuigi inimestel on hiiglaslik loomispotentsiaal, tekivad kehas olles ideede või plaanide elluviimisel suured raskused.

 

Olenevalt oma isiklikust häälestusest, võidakse end avastada nii mõnestki huvitavast situatsioonist. Inimesest võib saada kunstnik, kes töötab kuid-aastaid geniaalse taiese kallal ja siis, oma elu esimesel näitusel, müüb töö poolmuidu esimesele pakkujale. Või olles andekas teadlane-assistent, laseb oma ülemusel end paljaks varastada. Kui tihti on ajaloos suurte šedöövrite loojad vaevaliselt elus ots-otsaga kokku saanud, sest nn „pimetäpp” ei lase neil oma loomingulisi võimeid näha ja seetõttu on nad tihti vaid loominguliste distsipliinide suurepärased õppejõud.

 

Meie ühiskonnas hoidis kuni viimase ajani loomingulist liini enda käes mees. Praegu eelistavad paljud selle õppetükiga hinged kehastuda naisena. See valik soosib õppetüki omandamist, kuna naised eelistavad varjata meeste eest oma loomingulisust või siis loovad oma kaasade kaudu (autor on just abikaasa). Mees näeb välja äärmiselt edukas, sel ajal kui naine näib loomiseks andetu, rääkimata enesele ülalpidamise kindlustamisest. Katkestage see suhe ja kogu edukas loominguline projekt laguneb koost ühegi nähtava põhjuseta. Nimetatu on loomise õpetüki puhul küllaltki populaarne stsenaarium.

 

Sageli on usk oma suutmatusse ja perfektsionism õigustuseks inimestele, kes ei üritadagi ise midagi luua.

 

Omandada vastukaal ISIKLIKULE VÄELE ehk ISIKLIK VASTUTUS – see on loomise õppetunni võti. Just isikliku vastutuse avastamine aitab inimese isikliku väe tajumist kasvatades seda õppetükki omandada.

 

Kehas olles on Loomine Graatsia õppetüki järel kõige raskem. Tegelikult loome isiklikku reaalsust igas eraldi hetkes, kuid polaarsuse illusioon ei lase meil seda näha. Lisage siia eneseaustuse puudumine ja tulemusena oleme pimedad Kõiksuse suurimale saladusele: Me olemegi Jumal.

 

Õppides mõistma nende kolme maagilise sõna lihtsat tähendust, saavutame tasakaalu oma väe ja vastutuse vahel ning Loomise õppetund edeneb päris kiiresti.

 

Kummalisel moel oleme kusagil poolel teel hakanud uskuma, nagu tähendaks Loomise väe omamine seda, et me ei tohiks teha vigu. Tõde on selles, et me ei saa eksida ühel lihtsal põhjusel. Kui oleme õnnetud oma loodud hetke reaalsuses, siis kõik, mida vaja teha, on võtta vastutus kogu loomingu eest, muuta tegevusplaani ning alustada otsast peale. Läheme tihti niivõrd hoogu „vältimatust“ vajadusest teha „ideaalne” valik, et enamik võimalusi lähevad kogu täiega tühja.

 

Maatriksiga töötajal on väga raske isegi loominguga alustada. Neis on meeletu pürgimus teha kõike sedavõrd täiuslikult, et neil ei õnnestu teha mitte midagi. Probleem algab sellest, et nende loominguline surve jõuab kriitilisse punkti. Energia tagasivool tekitab tohutu stressi, mis võib vallandada ükskõik millise geneetilises koodis peituva komplikatsiooni .

 

Loovuse õppetunnis „hangitakse” endale usk oma ebatäiuslikkusse kui abivahend selle elulise omaduse omandamiseks. Tegelikult on Taeva loomulik olek küllus. Pole olemas suuremat küllust, kui see, mida kogeme Kodus olles. Küllus – see on energia ülejääk igas olukorras, puuduse vastaspool. Ainult kehas elades, unustuse loori taga, oleme sunnitud uskuma energia lõplikkusse, kui tegelikult on energiat lõpmatult. Niipea kui suudame tajuda energia lõputust, pole külluse saavutamine meile enam probleemiks. Olles nii sügavalt energia voolus, et suudame lülituda oma loovasse energiasse ükskõik millal, pole meil millestki puudust.

 

Lisaks ülalloetule aitavad õppetunni omandamiseks kaasa arvukad spetsiaalselt selleks otstarbeks sõlmitud lepingud. Unustuse loor ei lase meil meie olemust meenutada. Bioloogilises kehas tekib Olemise taju äärmiselt harva. Selle õppetunni kõige suurem defitsiit on enesekindlus. Lisagem siia suvaline negatiivne märgis oskamatult lapsevanemalt või õpetajalt, kes ei osutanud meile lapsepõlves vajalikku toetust ja kokku saame ideaalsed tingimused selleks õppetunniks.

 

Õppetunni omandajatel on eredalt väljendunud loomisanded, mida nad aga ise harva märkavad. Kui meile järjepanu, vaatamata meie tegevuse edukusele, korrutatakse meie suutmatust, jätab tekkiv emotsioon alatiseks tugeva jälje – pitseri – meie energiakanalile. Õppetunni tõeliseks väljakutseks on õppida oma pitserit positiivseks muutma. Enamik meist ei tea, et võime taotluslikult omale positiivseid pitsereid tekitada.

 

Teiseks kardavad paljud nii väga eksida, et ei teegi mitte midagi ehk teisisõnu: kardame sedavõrd kukkuda, et ei õpigi kunagi seismist.

 

ISIKLIKKU VÄGE tasakaalustab VASTUTUS. Õppetunni võti on isikliku väe suurendamine otsides võimalusi endale rohkem vastutust võtta.

 

Kolm sobivat küsimust perfektsionistile:

 

        1. kas sind on keegi kunagi armastanud nii, et lubada sul üle elada hävingut õppides seejuures Sinu parimatest vigadest?
        2. mis on sulle selleks vaja, et sa praegu seda teeksid?

 

 

VII  KESKENDUMINE

Isikupära väljendamine piire seades

 

Naiste seas on keskendumise õppetund käesoleval ajal eriti populaarne. Enamik õppetunnis osalejatest on tohutu emotsionaalse kaastunde varuga potentsiaalsed tervendajad. Nad lülituvad teiste inimeste emotsioonidesse, energiamaalima ja mõttemudelitesse nii spontaanselt ja kergelt, et sageli ei teadvusta endale, et tajutav energia polegi nende oma. Siit algavad õppija probleemid sobivate piiride kehtestamisel ja seetõttu tõmbavad nad oma ellu manipulaatoreid. Võib toimuda järgnev: hinged, väljununa järjekordsest raskest suhtest, kus õppetundi ei omandatud, tõmbavad ebateadlikult oma välja teisi, kellega suhted saavad olema samad võimatud kui äsjakogetu, kuid kes on muidugi valmis hinge õppetunni omandamisel abistama.

 

Kõige sagedamini ilmub keskendumise õppijaile katalüsaator nende lapsepõlves. Kui viimase mõju on negatiivne, ohustatakse inimese piire põhimõtteliselt ja järjekindlalt senikaua, kui ta on lõppude lõpuks sunnitud endale tugevad piirid seadma. Oma „Mina” määretlemisel on tal samad probleemid kui piiride seadmisel. Kui katalüsaator osutub positiivseks, siis suunatakse õppijat varasest east väga kindlaid piire seadma.

 

Selle väga populaarse, aga raskeks õppetüki võtmeks on enese esikohale seadmine. Selle omandamine pole lihtne juba sel põhjusel, et varasest lapsepõlvest kuulutatakse egoistid halbadeks. Tegelikult on tähtsaim – kuidas ühiskond ka ei püüaks meid veenda vastupidises – panna ennast kõigis elu valdkodades esikohale. Teisiti toimimine tähendab tulutult kulutatud energiat. Panna ennast esikohale tähendab panna ennast ettepoole oma lastest, kaasadest, sekspartneritest, vanematest, õdedest-vendadest, sõpradest ja töökaaslastest. Kas see šokeerib teid? On vaja mõista tohutut vahet enda keskmesse ja kellestki ettepoole asetamise vahel. Mõlemad asetavad ennast tähtsuselt esikohale, kuid sellega sarnasus ka lõpeb. Taotlus asetada end ettepoole seisneb oma „Mina” eelisjärjekorras täiendamises selleks, et tal oleks veelgi enam ainest, mida saaks teistega jagada. Õppetükis meisterlikkuse saavutamiseks on vaja kehtestada oma piirid ja harjuda enda asetamisega eranditult kõikides situatsioonides esimesele kohale.

 

Keskendumisel on ka teine aspekt. Miks siis sellega on niisugused raskused? Seepärast, et õppetunnis osalejail puudub arusaam, kus lõpeb nende ja algab võõras energeetiline väli. Paradoksina teeb just ülim tundlikkus neist inimestest võimsad tervendajad. Kui nad saavad hakkama oma piiride kindlustamisega, siis avastavad nad, et võivad kasutada oma tundlikkust taotluslikult – endi lülitamiseks teiste emotsionaalsetele energiaväljadele ja toimida sel viisil tervendavalt. Selle õppetüki omandanutest saavad väga võimsad tervendajad. Kõige vägevam sõna , mida nad võivad kasutama õppida, on „ei”.

 

 

VIII  AUSUS

Harmoonias oma „Minaga”

 

Olete võib-olla pannud televiisorit vaadates tähele, kuidas mõne kõneleja jutt tundub nii õige olevat, aga te ei saa kuidagi nõustuda sellega, mida ta räägib? Kas te pole pannud tähele, kuidas kaasvestleja räägib ühte aga ise tunneb midagi muud? Sellest on võimalik tunda ära inimest, kes töötab aususe õppetükiga. On teada, et meil kõigil on erinevad piirid. Nende piiride tasandamine ja sobitamine selleks, et teostada harmoonilist vibratsiooni on keeruline ülesanne. Iga inimese energiaväljas on neli vibratsioonilainet, väga peent kiirgusvibratsiooni, mida me ise ei tunne. See on meie energeetiline väli, mis liigub meie ees, kui me siseneme kusagile ruumi või helistame kellegi. Ausus oleneb meie võimest ühendada ja kooskõlastada need neli lainet. Neli Aususe Vibratsiooni Lainet:

 

        1. mida räägime.
        2. kuidas toimime.
        3. kuidas mõtleme.
        4. mida usume.

 

Inimestel on õppetüki omandajaid raske mõista ja uskuda ja see raskendab nende energeetilist olukorda veelgi. Heaks näiteks on näitleja, kes ei ole oma rollis veenev, kes on küll professionaal, kuid keda on raske lõpuni uskuda. Enamasti me tunneme, et midagi ei klapi, aga ei saa aru, mis nimelt. Näitleja pole harmooniline. Kuidas ta ka ei püüaks, tema ebaühtlus on tema energiaväljas. Sama lugu on ka tavaliste inimestega, kui nad meile valetavad. Kõik, mida see õppetund nõuab, on nende nelja laine tasakaalustamine. Tasakaalustatuna on meil kergem oma Kõrgema Minaga suhelda. Oluline on täielikus harmoonias oma tegemisi teadlikult valitseda. Tähelepanuväärne on fakt, et selle õppetunni õppijad valivad omale elukutseid üldsuse tähelepanu keskpunktis - kes valib lava, kes poliitika, kes spordi, kes ajakirjanduse. Üllataval moel saavad mõnedest neist vaimsed liidrid. Nad ei tea isegi, et pole ausad. Kuna nad seda ei näe, siis oleks justkui andestatav, et nad seda ei tunnistata. Sellega on seletatav kergus, millega satutakse šarlatanide võrku, kõikvõimalike „gurude” mõjusfääri ja teistegi ebamääraste motiividega liidrite käitumistsooni. Enamus meist tajuvad neis mingil tasandil ebakõla. Meie antenn püüab kinni nende energeetilises väljas olevad „häired”. Saatuse irooniana muudab just see taoliste inimeste ebakõla nad ligitõmbavaks. Me ei anna endale aru, mis meid nii tugevasti nende poole meelitab. Nähes midagi ideaalset, täiuslikku, oleme nõus seda kohustuslikuna vastu võtma, kuid midagi tuntavalt ebatäiuslikumat, kasvõi väiksemgi üldisest eristav puudus paneb meid imetlusest kangestuma. Meie ei saa silmi ära ebatäiuselt: see on see, mis teeb ebaausatest inimestest maailmakuulsad filmitähed või väga tähtsad ametiisikud. Ausad inimesed ei saa meie käest sajandikkugi sellisest tähelepanust ainult lihtsal põhjusel, et üks pisikene, kõige tühisem puudus teeb inimese „huvitavaks”.

 

 

IX  ARMASTUS

Armastus enda vastu

 

Õppida armastama ennast tingimatult ja eelkõige – see on võti Armastuse eluõppetunni omandamiseks. Armastus on selle alus, mida me Kõiksuse Energiaks nimetame. Kogu energia lähtub Armastuse algest ja kõik me tajume seda põhilist energiat nagu Armastuse emotsiooni. Emotsioonid on ühenduslüliks energiamaatriksi ja energiasammaste (torukeste) vahel, millele salvestubki kogu elukogemus.

 

Polaarsusruumis toimetades on meile, inimestele, vajalik ühe pooluse mõistmiseks kogeda ka teist. Armastus on kõikidest emotsioonidest võimsaim, tema vastaspooluseks on Hirm. Seetõttu satuvadki Armastuse õppetunniga töötajad vahel hirmu kinnisesse ringi. Nii mõnedki kistakse hirmu valda, sest huvitutakse kõikvõimalikest vandenõuteooriatest ja dramaatilisest kollisioonidest. Oma lähikondlastele kingitakse vähem või rohkem armastust olenevalt sellest, kaugel parasjagu oma teel Meisterlikkusele ollakse. Häda on selles, et enamikel juhtudel tehakse seda hirmust üksinduse ees.

 

Selles õppetunnis on rohkelt aspekte, millistest olulisim on võime armastada iseennast. Et inimesed näeksid ja elaksid läbi armastust, on neil vaja kogeda vastupidist. Armastuse vastaspooluseks on vaakum, mis jääb siis, kui armastust enam polegi. Seda vaakumit tajutakse endas kui emotsiooni, hirmu. Sama printsiibi järgi, mille kohaselt armastus on igasuguse energia alus, on hirm kõige sellise puudumise alus.

 

Hirm on kõikide negatiivsete emotsioonide alus. Pimedus kaob kohe, kui vaid temasse voolab valgus, sarnaselt kaob hirm armastuse juuresolekul. Pimedus on vaid valguse puudumine, hirm – armastuse puudumine.

 

Keerukaim osa Armastuse õppetunnis on armastus enese vastu. Järgmine samm õpinguis tuleb kõne alla vaid siis, kui inimene armastab teist samavõrd kui iseennast.

 

Kogu inimkonna ajaloo jooksul on kirjutatud tohutult raamatuid, lauldud arvutuid laule ja peetud hunnitult sõdu – armastusest Jumala vastu (et mitte öelda kelle pärast). Iroonia on selles, et kui oleksime õppinud suunama armastuse otsinguid sisse-, mitte väljapoole, oleks õnnetu väljed „püha sõda” päris kiiresti meie leksikonist kadunud. Jumal on meie sees, mitte väljas! See on põhjuseks miks eelkõige on vaja armastada ennast! Armastuse ilmingud, mida avastame Uues Energias, saavad olema selle lihtsa tõe otsesteks peegeldusteks.

 

Kui palju oleme kuulnud inimeste kaebamas, et nad tunnevad ennast mahajäetute ja armastuses pettunutena? Lootusetult püütakse leida seda, kellega oma elu jagada, aga armastus pöörab ikkagi neile selja. Oluline on mõista, et armastust, mille järgi janunetakse, pole võimalik negatiivses seisundis leida. Enesele sisendades, et nad ei saa olla terviklikud, kuni teine pool neid ei täienda, asetavad nad ennast vaakumisse. Öelge palun, millist armastavat isiksust ahvatleb vaakum? Paljud räägivad, et otsivad armastust, aga tegelikult otsivad kedagi, kes hakkaks neid armastama. Nad oleksid kiiremini edukad, kui kellegi otsimise asemel, kes neid armastaks, keskenduksid hoopiski nende teede otsingutele, kuidas kinkida armastust.

 

Armastuse kinkimise aktiga võime energiat häälestada selleks, et olla armastus ja sel kombel saada armastust.

 

Uue Planeedi Maa kõrgemates vibratsioonides hakkame kogema märksa kõrgemat armastust. Varasematel aegadel põhines enamus meie suhteid tingimustega armastusel. Isegi meie abielurituaalid on faktiliselt armastuse tingimuste loetelu. Õnneks pole siin ei head ega halba: tähendus selles, et mida enam puhast, tingimatut armastust suudame panustada kõikidesse meie suhetesse, seda kergem saab neil suhetel olema kõrgematesse dimensioonidesse üleminek.

 

 

X  USALDUS

Usk iseendasse

 

Usalduse õppetunnist on lihtne aru saada, aga väga keeruline omandada.

 

Positiivse katalüsaatori valikus võtavad vastava töö enda peale kas isa või ema. Nad toetavad inimest tema usus sellesse, et on suuteline kõigeks, mida iganes soovib, kui ta vaid oskab selle peale tulla.

 

Kui aga inimene on kirjutanud oma lepingusse vajaduse negatiivse katalüsaatori järgi, siis esineb viimase rollis vanem, kes kohtleb last väga halvasti, kindlustades sellega kõik tingimused selleks, et inimene kiiremini mõistaks: usaldada ei tohi mitte kedagi peale iseenda. Sel juhul omandatakse õppetund energeetilise pitserina. Usalduse õppetunni lõplikuks eesmärgiks on õppida usaldama eelkõige iseennast.

 

Elades madala vibratsiooniga energias (silmas on peetud „Esimest Lainet”), uskusime kontseptsiooni „Järgne liidrile”. Praegu on kõik muutumas. Nüüd, kus liigume märksa kõrgema vibratsiooniga tasemele, on tekkinud uus – „Teise Laine“ – kontseptsioon: „Järgne iseendale”.

 

Üsna sageli kohtavad inimesed selles õppetunnis suuri raskusi kuni õpivad usaldama iseennast, võtavad vastu ja hoiavad oma isiklikku väge.

 

Kord selle õppetunni omandanud, hakkad liikuma läbi elu juhindudes sisetundest, nagu teaksid täpselt, kuhu lähed. Lõppude lõpuks hakkavad inimesed iseennast usaldama, et neil polegi enam midagi vaja teada.

 

Rääkides Usaldusest, ilmneb üks huvitav asjaolu: enamikule meist ei ole üldse keeruline usaldada Jumalat, kuid praktiliselt kõigil tekivad suured probleemid, kui on vaja tõdeda, et me ju olemegi Jumal.

 

Usaldus on äärmiselt oluline elu õppetund: see omadus lubab meil saada terviku osaks, mis suunab meid Kõiksuse Energia voogu. Kui meil pole Usaldust, siis pole meil ka Usku.

 

Õppinud ära Usalduse õppetüki, saame endale lubada olla haavatud. Lubades omale haavatavust, muundame oma nõrkused tugevuseks. Nüüd, kus meie ellu on hakanud tulema Kristall-lapsed, muutub meie haavatavus suurejooneliseks väeallikaks!

 

 

XI   TÕDE

Vastutus

 

Ühest õppetunnist teise liikudes on oluline jätta meelde, et iga õppetund on, sõltuvalt indiviidi poolt saavutatud Meisterlikkusest, väga erinev. Tõe õppetund on ere näide sellest, kuivõrd laiaulatuslikud võivad selles õppetunnis erisused olla.

 

Tõe ja Usalduse õppetunnid on väga lähedased ja neid aetakse tihti segi. Kui inimene on otsustanud vallata Tõde, siis tekitab energeetiline konstruktsioon talle probleeme oma õiguste eristamisel ja kaitsmises.

 

Nõnda võib esmapilgul näida, et see inimene ei usalda iseennast; talle on vaja esitada tavalisest rohkem küsimusi määratlemaks laiemalt ta kõikide eluliste mudelite kuvandit ja alles seejärel võib otsustada, millise õppetunniga ta tegelikult töötab. Mõnikord võib kasutada lihtsustatud tehnikat, küsides: „Kui paluda teil praegu määratleda oma elu fookust, kumma te valiksite – Tõe või Usalduse?”.

 

Kui inimesel on raske hoida oma isiklikku tõde, kaldub ta vastu võtma teiste tõde. Ta saab alati otsima uusimat raamatut ja värskeimat kontseptsiooni, kõige „pöörasemat” ideed, mida iganes ta suudab järgida.

 

Tõe „pimetäpp”

 

Kui inimesed on varasemas Meisterlikkuse staadiumis, ei suuda nad tavaliselt iseendaga täielikult avameelsed olla. Tegelikult on avameelsus keeruline eranditult igaühe jaoks, sest kunagi ei tea me oma asukohta kindlapeale ja seetõttu tunneme vajadust ennast teis(t)e järgi määratleda. Tõdemus eelnevast: me loome ise lihtsalt tihemini illusioone oma valikute põhjendamiseks.

 

Kui selles Meisterlikkuse staadiumis on õppetunni omandamiseks valitud energiamaatriks, otsitakse ükskõik millist võimalust vastutuse vältimiseks. Otsides juhiseid väljastpoolt, leitakse end kinnisest ringist, aga oma sisehäält ei kuulata. Teinekord tekivad suhtes teistega probleemid aususega, õppurid võivad valetada ja mõelda välja õigustusi varjamaks tegelikult nende elus toimuvat. Sageli elavad nad väljamõeldud maailmas. Kui omi väljamõeldisi uskuma hakatakse, ilmnevad suured probleemid, sest need eraldavad inimese teistest lõplikult.

 

Tõega kõrgema Meisterlikkuse tasandil töötades saab inimesest õpetaja või liider, võimeline haarama palju erinevaid tõe varjundeid ühessegi neist eraldi kiindumata. Õppetunni omandamine juhib inimest arusaamani tõe põhinemisest eranditult isiklikul kogemusel. Ainult muutudes ja muutumisel kogetut enesesse integreerides võib hakata nägema paljusid teisi tõdesid võrdseina enda oma kõrval.

 

Absoluutne ausus

 

Tõe valdamise Meistriks saab üksnes siis, kui suuta olla iseendaga absoluutselt aus, s.t. võtta endale täielik vastutus oma mõtete ja tegude eest. Teod ja mõtted ei pea olema ideaalsed, aga nad peavad olema enda omad. Kui hakkate võtma vastutust oma isikliku reaalsuse eest, saate koheselt ka Tõe valdajaiks. Selle õppetunnis olevad inimesed on järjepidevad oma küsimustele vastuste otsijad. Nad kalduvad keelduma isiklikest muljetest, tunnetest ja mõtetest ning asendavad neid teiste omadega.

 

Teise silmadega

 

Inimesed, kes selle õppetunniga alles tutvuvad, vaatavad ennast teise isiku silmadega. Nad märkavad suurepäraselt teiste seisukohti, aga kui asi jõuab nende seisukohani – ilmneb „pimetäpp”. Need on inimesed, kes hindavad ennast selle põhjal, mida teised nende arvates neist mõtlevad.

 

Tõde on ülimalt komplitseeritud omadus. Seetõttu on teiste hindamise asemel vaja neid armastada tingimusteta ja aplodeerida nende vaprusele nende ülimalt keeruliste ülesannete täitmisel. Isegi siis, kui selleks kulub mitmeid elusid, nihutab antud õppetunni omandamine edasi tervikuna kogu inimkonda!

 

 

XII  GRAATSIA

Liikumine läbi elu harmoonias kõige olevaga

 

Graatsia on viimane samm Meisterlikkuse teel. See pole mitte ainult viimane, vaid ka kauneim õppetund, mille kallal töötame. Graatsia õppetundi omandades saab inimene teada, et mitte sihtpunkt pole elus tähtsaim, vaid tee ja see suursugusus, millega me teed läbime.

 

Õppetunni tähtsuse mõistmiseks tuleks küsida iseendalt: kui tihti ma hommikuti ärkan ja lausun: „Mina armastan elu ja tahan kiiremini teada saada, mida toob mulle tänane päev?”.

 

See võib kõlada nagu lihtne positiivse mõtlemise harjutus, kuid tegelikult on see midagi palju enamat. Kui peate siiralt ennast mänguriks ja lubate endale mängida Graatsias, muutub kõigi ülejäänud energeetiliste maatriksite omandamine mitte ainult märgatavalt kergemaks, vaid ka mõõtmatult meeldivamaks. Kas märkasite, et olete hakanud igatsema Koju? Kas tunnete, et ärkasite ükskord selles ebamugavas kehas, milles te praegu viibite ja raiskate nüüd suurema osa oma energiast tagasitee otsingutele Koju?

 

Kui vastus sellele küsimusele on „jah”, pole veel Graatsia õppetundi omandanud. Reeglina jõuavad inimesed väga harva selles õppetunnis tööle hakata. Enamik inimesi mõtlevad, et Graatsia õppetunni omandajast saab selline „täiuslikkuse kehastus”, kes vabalt võib vee peal kõndida. See pole nii. Nagu ka neilgi, kes alles töötavad Graatsia õppetunnis, jäävad neile alles nii väljakutsed ja katsumused. Graatsia – see on lülitumine Kõiksuse Energiasse – energia, mis seob kõik oleva. Inimestena kogeme üksteisest eraldatuse illusiooni. Kuigi teadus pole lõplikult tõestanud, on laialt levimas arusaam kõige oleva omavahelisest seotusest. Side Kõiksuse Energiaga on enamasti tajutav nagu side oma „Kõrgema Minaga” või Vaimuga.

 

Esmapilgul on kerge Graatsia õppetundi segi ajada Halastuse õppetunniga (liikuda läbi elu Harmoonias teistega). Graatsia õppetunnis omandab inimene intuitiivse teadmise ja elab harmoonias kõikide asjade ja olenditega kõigil tasandeil. Paljud jutustused mineviku meistritest-õpetajatest annavad võrdlemisi täpse pildi neist, kes lähenevad just selle õppetunni omandamisele. See side annab aja, ruumi ja energia mõistmise, mida inimkonna ajaloo praegusel hetkel on vähestel õnnestunud kogeda.

 

Graatsia eripäraks on olla inimesele alati kõigist omandavaist viimaseks õppetükiks. Enamus hingi lõpetavad oma maapealsete kogemuste kogumise peale 8-9. õppetükki ja ainult vähesed hakkavad töötama Graatsia, „pühendunute lepinguga”, mida sooritavad ainult valitud hinged. Aga uskuge: need hunnitud hinged, kes on otsustanud Graatsia õppetüki kasuks, tajuvad end väga harva kellegi erilisena; pigem tunnevad nad ennast olevat puudega, mida pole kellelgi teisel.

 

Graatsia õppetunnis töötajad ihkavad alati näha kõige suuremat pilti. Nad püüdlevad teadmisse, kuidas maailmas kõik on ikkagi omavahel ühenduses. Nad ei huvitu vähemalgi määral maisest elust, neile laotagu välja Kõiksuse saladusi! Nad suhtlevad teistega vähimagi probleemita, aga näevad ka igaühes neid osi, mis asuvad teistes dimensioonides ja tunnevad sisemiselt Tõe ära kõiges, mida kuulevad, näevad või läbi elavad.

 

Siin tahaks lugejaile meelde tuletada asjaolu, et igas elu õppetunnis näete iseennast, aga oma õppetundi iseseisvalt määratleda on väga keeruline, sest selle õppetunni varjus peitubki teie oma „pime täpp”. Graatsias näeb igaüks mingit osa endast, aga juhus, et inimene töötab Graatsia kui peamise õppetunniga, on erakordselt haruldane.