viies tšakra: tahtejõud

        Viies tšakra sisaldab väljakutset tahtejõu ja vaimu allutamiseks Jumala tahtele. See tšakra võngub kaasa arvukate emotsionaalsete ja mentaalsete heitlustega, mis kaasnevad valikutegemisjõu olemuse tundmaõppimisega. Kõik haigused on seotud viienda tšakraga, sest iga pisiasi meie elus on seotud valikuga ja seega ka kõigi haigustega. Igas tšakras on tahtejõuga seotud hirmusid, mis vastavad antud tšakrale. Me kardame, et meil pole võimu iseenda üle, et me ei suuda kontrollida oma reaktsioone, kui tegemist on omandi, raha ja jõuga või kui teisel inimesel on kontroll meie heaolu üle. Ja lõpuks tunneme hirmu Jumala tahte ees. Oma valikutegemisjõu allutamine jumalikule tahtele on teadlikuks saada püüdva inimese raskeim heitlus.

 

Viies tšakra on valikute ja tagajärgede ehk vaimne karma keskus. Iga meie valik, iga meie mõte ja tunne on jõu akt, millel on bioloogilised, keskkonnaga seotud,  ühiskondlikud, isiklikud ja globaalsed tagajärjed. Me oleme kõikjal, kus on meie mõtted, ja seega hõlmab isiklik vastutus ka meie energeetilise panuse.

 

Millised oleksid meie valikud, kui me tõepoolest suudaksime näha energeetilisi tagajärgi? Seda laadi nägemisvõime saab tekkida üksnes siis, kui alistume  pühale tõele. Meie mõtete ja hoiakute, samuti tegude energeetiliste tagajärgede mõistmine võib sundida meid olema ausad täiesti uuel tasandil. Valetamine endale või teistele ei tule kõne allagi. Ausus ja andestamine toovad meie energia - meie vaimu - tagasi "mineviku" energeetilistest mõõtmetest. Meie viies tšakra näitab, et meie mõtetesse ja hoiakutesse on kätkenud me isiklik jõud.

 

Viienda tšakra tuumaks on usk. Kui meil on kellesegi usku, siis saadame osa oma energiast sellele inimesele; kui meil on usku mingisse ideesse, siis saadame osa oma energiast sellele ideele; kui usume hirmusse, siis anname osa oma energiast hirmule. Energia loovutamise tulemisena oleme me - meie meeled, südamed ja elud - seotud selle teo tagajärgedega. Meie usk ja valikutegemisjõud on tegelikult loomise jõud. Me oleme anumad, mille kaudu energia selles elus materialiseerub.

 

Ükskõik kui edukad me ka poleks, mingil hetkel tunneme me end ebatäiuslikena. Mõni kavandamata sündmus, suhe või haigus näitab meile, et meie isiklikust jõust ei piisa kriisist jagu  saamiseks. Me peame endale teadvustama, et meie isiklik jõud on piiratud. Me peame järele mõtlema, kas meie elus toimib veel mingi "teine" jõud, ja küsima: "Miks nii juhtub?"

 

Kui vaatad sümboolse nägemise abil oma elu kui ainult vaimset teekonda, võib see sul jõuda alistumiseni, kus teadvustad oma piiratust jumaliku jõu ja tahte ees. Sinu füüsiline ja vaimne tee on üks ja sama. Naudingu kogemine füüsilises elus on sama vaimne eesmärk kui füüsiline keha. Tehes valikuid, kuidas usust ja usaldusest lähtudes toimida, siis on tulemuseks mõlemad. Jumalikule jõule allumine tähendab vabanemist füüsilistest illusioonidest, mitte füüsilise elu rõõmudest ja mugavustest.

 

Kui mõistuse ja südame vaheline suhtlus ei ole selge, siis hakkab üks teise üle võimutsema. Kui juhib mõistus, kannatame emotsionaalselt, sest muudame kõik emotsionaalse oma vaenlaseks. Me tahame kontrollida kõiki olukordasid ja suhteid, säilitades võimu tunnete üle. Kui juhib süda, kaldume alal hoidma illusiooni, et kõik on hästi. Ükskõik kas domineerib pea või süda, mõlemal juhul motiveerib tahet hirm ja kasutu eesmärk kontrollida, mitte sisemine kindlustunne. 

 

Pea ja südame tasakaalutus muudab inimesed sõltlasteks. Energeetilisest seisukohast määratletakse sõltuvusena igat käitumist, mida motiveerib hirm. Isegi tavapäraselt tervemõistuslik käitumine - füüsiliste harjutuste sooritamine või meditatsioon - võib olla sõltuvus, kui seda kasutatakse valu, hirmu või isikliku kaemuse vältimiseks. Meie teadvuse ja alateadvuse vahel võib saada tahtlikuks tõkkeks iga distsipliin.