hinge evolutsioon inimkogemuses

ELU SEITSE STAADIUMIT

1. Staadium. Planeerimise staadium. Enne eostust.

 

Siin me palume erinevaid inimesi mängida erinevaid rolle meie elus, et aidata meil edeneda konkreetsetes elu õppetundides. Pärast sündi me loomulikult ei mäleta seda, aga teatud regressioonitehnikate abil on võimalik seda jälle mäletama hakata. Selliseks „mälukaks” on tõsised vajadused, et tagada elumängus mängu mõte. Vaimne perekond. Esmakordselt kehastudes kasutame alati meile hästi tuntud lähedasi, usaldusväärseid hingi. Elust elusse meie vaimse perekonna kontaktid üha laienevad. Eoonide möödudes on meil moodustunud palju vaimseid perekondi, kus oleme kasutanud arvukalt kõikvõimalikke suhtekombinatsioone. Sel imelisel kombel me kohtume inimestena, kui aktiveeruvad meie lepingud, ükskõik kus me Maakeral ka ei asuks. Valikud sündida mehe või naisena dikteerivad meile erinevaid eluõppetunde. Meie lepingud on alati sõlmitud nii, et oleksid maksimaalselt tagatud meile vajalikud elulised kvaliteedid, milles kavatseme töötada.

 

2. Staadium. Esimene üleminek. Eostusest kuni teise eluaasta lõpuni. Lõplik otsus. 

Kõige raskem üleminek on see, kui me sooritame elus oma teekonda sünnikanalis. See on tunduvalt keerulisem kui surma kanalis, sest toimub üleminek piiritust vormist lõplikku füüsilisse vormi - see on suur vibratsiooni langus. Selles staadiumis on võimalus veel mingil moel ringi vaadata emaüsas ja võtta vastu lõplikke otsuseid. Võime ümber vaadata näiteks sünnikuupäevi. Selles staadiumis võivad toimuda ka sellised asjad, nagu enneaegsed sünnitused, raseduse katkemine, ka kunstlik raseduse katkestamine. Ainsaks erandiks on siin see, kui lapsevanemad teevad selle otsuse ilma lapse soovita. Siinjuures kõige halvemaks ja lõhkuvamaks emotsiooniks on süütunne. Oluline on teada, et hinge ei saa mõrvata ealeski. Teiseks, elame vaba tahte planeedil, kus iga valik väärib austust. Hinge sisenemine füüsilisse vormi toimub emakas.

 

Jumala otsimine. Isegi pärast sündimist võib hing ümber mõelda. See seletab imikute suremust ilma näilise põhjuseta (nn hällisurm). Ka siin tähelepanu vääriv moment – keegi ei pea tundma mingit süüd seoses sellise otsusega – kõik siiski on ainult valiku küsimus. Kui otsustame jääda, siis esimene asi, mis teeme – seame sisse suhted vanematega, kes meie järgi vaatavad, seejärel ülejäänud perekonnaliikmetega ja seejärel veelgi laiema ringiga. Ja esimesed meie arusaamad Jumalast seonduvadki meie vanematega, kes meie kohal kõrguvad ja sel lihtsal põhjusel me ka usume, et taevas ja jumal kõrguvad kusagil meie kohal.

 

Energeetilise rolli mudel. See on seotud elu õppetunnina – vastuvõtt, tõde, usaldus.

 

Praktiliselt esimesest kehastumise hetkest alates oleme keskendunud sellele mudelile. See on keegi meie lähimast ringkonnast, kelle juures me näeme sarnasust ja kelle eeskujul tahame hakata ennast kujundama. See kõik on kooskõlas meie lepinguga. Tavaliselt ei ole selleks meie vanemad vaid kas tädi või onu. Sellisel fokuseerimisel ja keskendumisel läbi silmsideme on beebi jaoks suur tähtsus. Paljudel selline kontakt ei õnnestu.

 

3. Staadium. Esimene vägi. Kahest aastast kuni varase noorukieani. 

Tasapisi meenub, et tegelikult me ise kontrollime kõike. Ja nüüd hakkamegi taipama, kuidas see toimib. Äkki on meile väga tähtis sellest isiklikust väest saadav komfort, mis tihti jääbki meiega kogu eluks.

 

Esimesed energeetilised stambid on jäljed, mis on seotud elu õppetunniga, mida elukogemus meile jätab. Stambid võivad hakata toimima juba enne sündimist ja lakkavad toimimast enamasti varases küpsuses (see on 3. staadiumis). Efektiivseimad stambid on need, mis on otseselt seotud meie esimeste Isikliku Väe väljendustega.

 

Esimesed inimsuhete peegeldused. Siin hakkame tasakaalustama enda ja teiste vahelisi jõudusid. Kui varem arvasime, et oleme kõikvägevad, siis avastame nüüd, et teisedki on sellised. Stambid on positiivsed ja negatiivsed. Positiivseid annavad meile vanemad, kes meid toetavad ja tingimusteta armastavad. Negatiivseid pitsereid jätavad meile emotsionaalsed ja füüsilised läbielamised. Sel juhul meie jõudu mitte ainult ei väärata, vaid see ka surutakse julmalt alla. Sellest teeme järelduse, et oma jõudu väljendada on ohtlik.

 

Võimetus väljendada Väge. Selles staadiumis me kogeme ebaõnne, väljendades oma väge õpime suunama seda sissepoole. See võib tekitada progresseeruvaid energeetilisi kahjustusi, nagu depressioon, rahutus ja haiguslikud emotsionaalsed seisundid. Kuigi pole tõendeid depressiooni geneetilise päritolu kohta, võib see siiski tekkida läbi lähedaste inimsuhete. Selle „vilju” saame nautida täisealisena märksa hävitavamates vormides. Selline varjatud vaakum avaldub kirglikus soovis täielikult valitseda teisi: viha, manipuleerimine, hirmutamine. Inimesed, kes ei mõista oma isiklikku väge, on tihti sooritamas raskeid kuritegusid, füüsilist, mentaalset ja seksuaalset vägivalda, pedofiiliat ja muud. Seetõttu ka väliselt tihti normaalsed inimesed plahvatavad äkki ja muutuvad äärmiselt julmadeks. Aidakem lastel tunda ennast turvalisena oma Isikliku Väe avaldamisel.

 

4. Staadium. Vastutus ja esimene küpsus. Hilisest noorukieast kuni kolmekümnendate eluaastate lõpuni. Otsija. 

Meie, hinged füüsilises vormis, hakkame kasutama ja väljendama oma väge, võttes vastu üha küpsemaid otsuseid, millest sõltubki meie elu suund. Dikteerime oma tahet - see on teise laine jõud, kus hakkame jälle tundma ennast võitmatutena. Selline ülevoolav enesekindlus on tõeliselt kompamas meie piire. Selles staadiumis pole miski püha ja me oleme pidevates ümberhinnangutes. Purunevad meie vanematelt ja õpetajatelt päritud arusaamad. Siin me ehitame juba tõelist vundamenti oma Väele ja saame realistliku enesevaatluse osaliseks.

 

Vastutus on meie isikliku väe vastukaal. Kõige efektiivsem moodus suurendada Isiklikku Väge – otsida võimalusi isiklikust vastutusest.

 

Põhilised elu õppetunnid teevad algust selles staadiumis. Reeglina meie katalüsaator on toimimas meiega just sellisel moel, et aktiveerida meie õppetundi, kas positiivses või negatiivses vormis. Kui oleme valinud oma elu õppetunnis toimima maatritsiga, toimub see suure tõenäosusega just selles staadiumis. Just siin asume plaanitud rajale. See pole kaugeltki mitte alati subjektiivselt meeldiv. Näiteks, kui me ei saavutanud oma eelmistes eludes tulemust positiivsete vahenditega, siis nüüd läheme üle negatiivsete vahendite juurde, kuna viimane osutub tulemuslikumaks. Ja see pole hea ega halb, vaid inimliku tasandi loomus.

 

Teise tasandi suhted on tavaliselt armastus ja sõprus, mis kestavad kogu elu. Hakkame tunnetama isikliku vastutuse ja väe tasakaalu tähtsust. Hakkame hindama teiste inimeste head suhtumist enesesse.

 

5. Staadium. Küpsus. Neljakümnendast kaheksakümnenda eluaastani. Valgustunud otsija. 

Avastame selle, milles on tõeline väärtus. Väljendame kirge ja toimime südame järgi. Oluliseks saab tunne sellest, mida mõtleme. Saavutame vaimse küpsuse, vaatame üle kõik selle, mis varem paistis teisiti. Taipame, et kõik eelnevalt juhtunu tõi meid nimelt just siia, piltlikult öeldes, „suure pildi” juurde. Kõik mõistatused leiavad oma lahenduse.

 

Enese ja oma suhete ümbermääratlemine. Vabanedes perekonna ja laste kasvatamise kohustustest saame pöörata tähelepanu endale. Palju tähtsamaks saavad nüüd meie kirg ja rõõm. Avastame oma elu tõelise mõtte. Elame üle tühjaks jäänud pesa sündroomi ja asume põgenema vanaduse eest. Nende asjade varjus peitub palju enamat kui taastada oma noorus. Kuis nüüd inimene tegeleb oma isikliku õnnega, ei ole see enam nõrkuse ilming, vaid tõeline murrang meie kui hingede arengus. See oleks nagu väga tähtis teine signaal ärkamiseks. See on kokkusaamine oma kõrgema minaga, kus toimuvad nii sees- kui välispidised muutused. Sageli toimub see läbi lööklepingute.

 

Lööklepingud võivad aktiveeruda selles staadiumis ja tihti võtavadki lühiajalise romantilise suhte vormi. Näeb see välja nii, et tuleb üks lepingukohane isik ja ühe löögiga lööb teid harjumuspärasest rööpast välja. See on kahepoolne ja muudab mõlema partneri elu dramaatilisel ja tihti ebaharilikul moel. Ja loomulikult on need lepingud ainult võimalused, et neid teostada ja kõik allub täielikult Vaba Tahte Seadusele.

 

Teistkordne elu õppetunni aktiveering. Kui teil ka pole lööklepingut, siis selles elustaadiumis aktiveerub kordusena elu õppetund. Kui meie elu õppetund on jäänud unarusse, on see aktiveeritult alati võimsam kui esimene. Kõik lahendamata probleemid kerkivad meie ette kogu oma värvikuses ja neid vältida pole enam võimalik.

 

6. Staadium. Lihtsustumine. Lapseks muutumine. Füüsilise eluvormi lõpetamine. 

Selles staadiumis toimuvad sündmused, mis aitavad meil näha seda, mis on tõeliselt tähtis. Sellel hinge ebateadlikul tasandil hakkame eristama oma tõelisi väärtusi. Pärast ümberhinnangute perioodi me läheme elu lihtsustamise juurde, hakkame toimima nagu lapsed. Kui meil on vaja minna tagasi Taevasele tasandile ehk Koju, on vaja alustada kõige lahtilaskmist, mis hoiab meid Maa peal - inimesed, asjad ja muu maine. 

 

„Tantsida mõlemal pool loori”. Vananedes kardavad paljud jääda lastest sõltuvusse. Vanadus on seiklus, mida pole mõtet karta. Vastupidi - tervita rõõmuga selle lähenemist. Kes väldivad lihtsustumist, saavad toodud selleni vastu nende tahtmist läbi füüsilise ja vaimse nõrkemise. Alzhaimeri tõbi ja teised nõrgamõistuslikkuse vormid aitavad meil efektiivselt saada nagu lasteks. Kes tõrguvad lapseliku puhtuse ja lihtsuse vastu, saavad tunda, mis on tants üheaegselt nii siin kui sealpool loori. Äärmiselt resultatiivsed saavad olema suhted hingest-hinge, nagu inimene oleks juba surnud. Sellisel tasandil suhtlemine mitte ainult kergendab inimese peataolekut ja meeltesegadust vaid ka annab nagu loa lahkumiseks.

 

Teine üleminek ja lõplikud lepingud.

 

Teine üleminek ehk surm pole loomulikult veel kõiki seitsme staadiumi lõppemine. Surm võib olla väga raske, aga ka väga ilus protsess. See võib ka olla suureks kingituseks lähedastele. Kui lähedased mõistavad surma protsessi, siis võivad nad seda võtta kingitusena tänus ja kergendusega. Vastasel korral saab lahtilaskmine olema vägagi raske. Kui kõik osapoolsed on kokkuleppes, siis toimivadki lõplikud lepingud. Üks neist, väga oluline, on leping inimesega, kes annab meile loa ära minna. Näiteks poeg, kes ütleb: „Papa, kõik on korras, võid minna. Ma hoolitsen ema eest”. Olenemata meie usutunnistusest, lõppude lõpuks kõik me pöördume tagasi Vaimu. On veel üks lõplikest lepingutest - kohtumine inimhingega sealpool loori, kes ulatab meile tervituskäe teispoolsuses, meie Kodu lävel.

 

7. Staadium. Assimilatsioon. Elukogemuse lülitamine meie isiksuse tuuma. Maandamine. 

Kui loobume oma kehast ja toimetame täieliku ülemineku, siis tavaliselt me külastame maisel tasandil üht või mitut armsat inimest. On ka võimalik väike segadus keha mahajätmisel ja meie esimesed mõtted mõnest armsast inimesest juhivad meid momentaalselt selle inimese energiavälja. Meil on lihtsalt vajadus hüvasti jätta. See toimib kui nägemus või unenägu, elu mälestus.

 

Elu viimasel staadiumil toimub meie kõikide elamuste ja juhtumuste läbivaatus, nn „elu läbivaatus”, „viimsepäeva kohus” või „puhastustuli”. Tegelikkuses on kõik palju lihtsam: pöördudes Koju me läbime aklimatisatsiooni protsessi, mis on nagu taevalik puhkus. Pärast kohanemist hakkame kohtuma teiste hingedega. Vaatame koos läbi kõike juhtunut, kõiki lugusid lepingutega. Kuna siinpool loori pole polaarsust, on kõik meenutused ainult rõõmsad.

 

Elukogemuse omandamine isiksuse tuumaga. Viimase elu kogemused on vaja lülitada isiksuse tuuma ja mittevajalik vabastada. Eraldame järgmiseks kehastuseks energiapitsereid.

 

Kaks küsimust.

 

Mis on meie elus olulisim? Kohtumisel sõprade ja teiste hingedega, kes mängisid tähtsat rolli meie elukogemuses, tervitatakse meid kahe küsimusega. Ja meil hakkab kohe palju kergem.

        Esimene küsimus – kas ikka tantsisid oma kiretantsu?

 

        Teine küsimus – kas ikka mängisid oma rõõmumänge?