holotroopse hingamise terapeutiline potentsiaal

        Juba sajandeid on teatud, et hingamise abil on võimalik teadvust mõjutada. Materialistlikus teaduses on hingamine oma püha tähenduse minetanud ning seda ei seostata enam psüühika ja vaimuga. Viimasel paaril aastakümned on lääne terapeudid hingamise tervendava potentsiaali taasavastanud ning töötanud välja tehnikad, mis seda ära kasutavad. Hingamine on autonoomne funktsioon, mida saab tahtega mõjutada. Hingamisrütmi tahtlik kiirendamine lõdvendab harilikult psühholoogilisi kaitsemehhanisme ning viib teadvustamatu materjali vabanemise ja esilekerkimiseni. Kui inimene ei ole sellele protsessile ise tunnistajaks olnud ja seda isiklikult kogenud, siis puhtintellektuaalselt on selle tehnika jõudu ja tõhusust raske uskuda.

 

Holotroopse hingamise terapeutilised tulemused on sageli olnud sedavõrd dramaatilised ja seanssidel läbielatud kogemustega nii tähendusrikkalt seotud, et ei ole mingit kahtlust selles osas, et holotroopne hingamine on tõhus teraapia ja eneseuuringute meetod.

Olen näinud aastate jooksul arvukalt juhtumeid, kus töötubades ja koolitusel osalenud inimesed on vabanenud aastaid kestnud depressioonist, saanud lahti mitmesugustest foobiatest, vabastanud ennast kurnavatest irratsionaalsetest tunnetest ning saavutanud radikaalselt suurema enesekindluse ja kõrgema enesehinnangu. Olen ikka ja jälle olnud tunnistajateks juhtumitele, kus inimene vabaneb pärast seansse ränkadest psühhosomaatilistest valudest, sh migreensetest peavaludest, või saab tuntavalt, mõnikord isegi jäädavalt, leevendust oma psühhogeensele astmale.

 

Mõnikord võrdlevad koolitustel või töötubades osalejad paari holotroopilise seansiga saavutatud edu aastatepikkuse verbaalse teraapiaga. Verbaalne psühhoteraapia kestab sageli aastaid ning suur innustav läbimurre on pigem erand kui tavasündmus. Kui sümptomid muutuvad, siis toimub see laial ajaskaalal ning nende muutuste põhjuslikku seost mingi kindla teraapias või terapeutilises protsessis üldiselt aset leidnud sündmusega on raske tõestada. Võrdluseks, pssühhedeelilise või holotroopse seansi käigus võivad võimsad muutused toimuda paari tunni jooksul ning neid on võimalik kindla kogemusega  veenvalt siduda.

Holotroopses teraapias vaadeldud muutused ei piirdu traditsiooniliselt emotsionaalseteks või psühhosomaatilisteks peetavate tingimustega. Paljudel juhtudel viivad holotroopse hingamise seansid ka selliste füüsiliste seisundite drastilise paranemiseni, mida meditsiini käsiraamatutes nimetatakse orgaanilisteks haigusteks. Näitena võib tuua kroonilistest infektsioonidest (põskkoopapõletik, neelupõletik, bronhiit, põiepõletik) vabanemise pärast seda, kui bioenergeetilise blokaadi kadumine on kõnealuses piirkonnas normaalse verevoolu taastanud. Tänase päevani ei osata seletada holotroopse hingamise koolitusel osalenud osteoporoosi põdenud naiste luude kõvenemist.

Olen samuti näinud perifeerse vereringe täielikku taastumist mitmel inimesel, kes põdesid Raynaud'i haigust – selle häirega kaasneb käte ja jalgade külmus ning naha düstroofilised muutused. Mitmel korral on holotroopne hingamine aidanud artriidihaigete kaebusi märgatavalt leevendada. Kõigil mainitud kordadel näis, et tervenemiseni viinud kriitiliseks faktoriks oli ülemääraste bioenergeetiliste blokaadide vabanemine haigestunud kehapiirkonnas, millele järgnes veresoonte laienemine. Selle haiguse kategooria kõige hämmastavamateks tervenemisjuhtudeks oli täielik paranemine kaugelearenenud Takayashu artriidist – tundmatu etioloogiaga haigusest, mida iseloomustab ülakeha arterite järkjärguline sulgumine. Harilikult peetakse seda seisundit progresseeruvaks, ravimatuks ja potentsiaalselt surmavaks.

 

Holotroopne teraapia ja hingamine aitab kõiki soovijaid, nii mehi kui naisi, noori ja vanu. Ei ole olemas gruppi keda ei aitaks. Soovitav on teha igas olukorras, eriti kui inimene tunneb, et vajab elus edasiliikumist, kuid ei tea ega oska kuskilt alustada, ega kelleltki abi küsida. Abi saavad eriti need, kes on oma tundeid ja emotsioone alla surunud.