Urantia raamat

        Urantia raamat http://www.urantia.ee/urantia-raamat  https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166127 (vahel ka Viies epohhiline ilmutus) on 2097 leheküljeline vaimne ja filosoofiline raamat, mis räägib meile Jumalusest, universumite struktuurist ja haldamisest ning meie koduplaneedi kohast universumis, inimese tekkeloost ja lõppsihist ning tema suhtest Jumalaga ning Jeesuse Kristuse õpetusega. See apelleerib inimese sügavatele vaimsetele vajadustele ja rahuldab tema intellekti, kooskõlastades religiooni, filosoofiat ja kaasaja teaduse saavutusi isikliku vaimse kasvu edendamise läbi ja arusaamise abil universumist, mis vastab tänapäeva inimese intellektuaalsele ja kultuurilisele arengutasemele. See raamat on loodud ajavahemikul 1924–1955 Ameerika Ühendriikides Chicagos. Raamatu avaldamine on seotud paljude spekulatsioonidega.

Sõna “Urantia” kasutasid autorid planeedi Maa nimetusena ja nad teatasid, et nende eesmärk on “esitada laiemaid arusaamu ja kõrgemaid tõdesid” ning et nad “püüavad laiendada kosmilist taipamist ja vaimset tajumisvõimet”. Erinevate teemade hulgas seletatakse lahti elu tähendus ja päritolu, inimkonna koht universumis, suhted Jumala ja inimkonna vahel ning samuti Jeesuse elu.

Esmakordselt avaldati Urantia raamat inglise keeles 1955. aastal USAs asuva mittetulundusühingu Urantia Sihtasutuse poolt. Urantia Sihtasutus on tõlkinud Urantia raamatu juba viieteistkümnesse keelde ning see protsess jätkub. Eesti keeles ilmus raamat 2010. a sügisel.

AUTORSUS

Urantia raamatu täpse päritoluga seotud asjaolud on teadmata. Raamat ise ning samuti kirjastaja ei maini ühtegi inimautorit: selle asemel esitletakse rohkearvulist väidetavalt taevaste olendite seltskonda, kelle ülesandeks oli pakkuda inimkonnale “epohhilist” vaimset ilmutust. Iga kirja lõpus on taevase olendi või olendite grupi nimi, kes on antud kirja koostanud ja esitanud.

1911. aasta alguses külastas kohalikus kogukonnas hästi tuntud Chicago arste William S. Sadlerit http://en.wikipedia.org/wiki/William_S._Sadler  ja tema naist Lena Sadlerit http://en.wikipedia.org/wiki/Lena_Sadler naaber, kes oli mures oma abikaasa pärast. Nimelt märkas naaber, et ta abikaasa viibis aeg-ajalt sügavas unes ja hingas tavatult. Naaber ütles, et ei suutnud oma abikaasat neil hetkedel äratada. Mõne aja pärast, kui Sadlerid neid juhtumeid uurisid, hakkas nimetatud isik verbaalselt suhtlema ning väites end olevat vaimset päritolu “külalisõpilane”.ref name="Lewis" /> 1925. aasta alguses suhtlemine muutus, kui edastati “mahukas käsikirjaline dokument”, ning edaspidi suheldi regulaarselt läbi paberkandjal edastatud käsikirjade.2 Mõlemad Sadlerid olid austatud arstid ning William Sadlerit teati kui paranormaalsete väidete paljastajat ja tunti, kui inimest, kes ei usu üleloomulikesse nähtustesse. Aastal 1929 avaldas ta raamatu “The Mind at Mischief “(Üleannetu meel), kus ta selgitas meediumide petturlikke meetodeid ning kuidas enesepettus viib psüühiliste kõrvalekalleteni. Raamatu lisas kirjutas ta, et ta ei ole suutnud seletada vaid kahte juhtumit.

Teise erandi puhul on pigem tegemist kummalise psüühilise fenomeni juhtumiga, üks, mida ma ei ole olnud suuteline klassifitseerima ja millest ma väga sooviksin pikemalt jutustada; ometi ei saa ma seda siin teha, sest tunnen end olevat pühalikult kohustatud seda saladust hoidma. Teiste sõnadega – ma olen lubanud seda juhtumit asjaosalise eluajal mitte avaldada. Kunagi ma loodan on võimalik seda lubadust muuta ning rääkida rohkem sellest huvitavast juhtumist. Alustasin antud juhtumiga 1911. aasta suvel ning ma olen seda uurinud vähemal või enamal määral sellest ajast saadik, olles olnud kohal umbes 250l öisel sessioonil, paljudel sessioonidel on osalenud ka stenografist ja teinud rohkelt märkmeid.

Antud juhtumi põhjalik uuring veenis mind, et tegemist ei ole tavalise transiga. Samal ajal, kui uni paistis olevat üsna tavalist laadi, oli see väga sügav ning kirjeldatud seisundis ei ole me nimetatud subjekti suutnud senini äratada. Samas ei ole keha kunagi jäik ning südamerütm ei muutu, kuigi hingamine on vahel märkimisväärselt häiritud. See mees on täiesti teadvuseta ja tal puuduvad igasugused mälestused juhtunust ning kui just talle seda pärast ei räägitaks, ei teaks ta kunagi, et teda on kasutatud justkui mingi arvelduskojana, kuhu on väidetavalt sisenenud ja väljunud planeedivälised olendid. Tegelikult on ta üsna ükskõikne kogu toimuva suhtes ning ilmutab üllatavalt mõõdukat huvi kogu temaga toimuva afääri vastu.

Kaheksateist aastat uuringuid ja hoolikat juurdlust ei ole andnud niidiotsa, et paljastada teadete psüühilist algupära. Antud hetkel leian ma end täpselt sealt samast, kust alustasin. Ei psühhoanalüüs, hüpnoos ega pingeline võrdlemine pole tõendanud, et antud indiviidi kirjutatud või räägitud teated pärineksid tema enda meelest. Enamus läbi antud subjekti vastu võetud materjalist, on üsna vastupidine sellele mõtteviisile ja filosoofiale, mida subjekt ärkvel olekul väljendab. Tegelikult suurt osa sellest, mis me vastu võtame ei suuda me seostada tema loomuga. Sõnumi filosoofiline sisu on täiesti uudne ja väga paljut sellest ei suuda me kusagil inimeste poolt väljendatuna leida.

1924. aastal alustas Sadleri endistest patsientidest, sõpradest ja kolleegidest koosnev grupp pühapäevaste kogunemistega, et vestelda intellektuaalsetel teemadel. Samas hakkas neile huvi pakkuma ka Sadleri mainitud juhtum, kui ta sellest üles kirjutatud tekstide näiteid nende palvel ette luges. Mõne aja pärast võeti vastu suuline teade, et nimetatud grupil võiks lasta välja mõelda küsimusi, millele siis taevased olendid läbi “kontaktisiku” ka vastata lubasid. Sadler pakkus selle võimaluse oma grupile ning seejärel genereeritigi poolenisti naljatledes sadu küsimusi. Nende endi sõnade järgi ilmusidki esitatud küsimustele vastused, kirjalikus vormis, täis kirjutatud paberilehtedel. Vastuste kvaliteet oli aga muljetavaldav ning see ajendas neid küsimuste esitamist jätkama. Kõik need kokku kogutud vastused moodustavadki nüüd Urantia raamatu. Seda gruppi nimetati Foorumiks. Väiksemat rühma, kuhu koos Sadleriga kuulus viis liiget, nimetati Kontaktikomisjoniks. Nende ülesandeks oli Foorumilt küsimuste kogumine, käsitsi kirjutatud vastus-käsikirjade hooldamine ning materjali korrektuurlugemine ja trükkimine.

Sadlerid ja teised kaasatud, nüüdseks kõik siit ilmast lahkunud, väitsid, et raamatu kirjad materialiseeriti aastatel 1925–1935 sellisel moel, mis ei olnud mõistetav isegi neile. Esimesed kolm osa lõpetati aastaks 1934 ja neljas osa aastaks 1935. Viimast korda kogunes Foorum aastal 1942. Sadler eitas kõiki tuntud vastuvõtu meetodeid, kuidas kirjade tekst võidi vastu võtta.

Mõnda aega pärast 1935. aastat, kui kogu materjal oli vastu võetud, esitati autoritele soov kirjutada raamatule selgitusteks eessõna. Selle esitas Sadler ja tema poja William (Bill) Sadler Jr. Neile öeldi, et nad ei tohiks seda raamatule lisada, sest “päikesevalguses linna ei saa küünlaga valgustada”. Seejärel “võeti vastu” Eessõna. Bill Sadler koostas avaldatud raamatule sisukorra.

Suhtlus jätkus arvatavasti veel järgnevad kaks dekaadi, samal ajal kui Foorumi liikmed uurisid raamatut sügavuti. Sadleri jutu järgi said nad loa raamatu avaldamiseks aastal 1955. Urantia Sihtasutus moodustati 1950.a.-l Illinois’is, kui maksuvaba hariduslik mittetulundusühing ning eraannetuste toel avaldati 12. oktoobril 1955 rahvusvaheliste autoriõigustega kaitstud raamat.

Vaid Kontaktikomisjoni liikmed olid magava isiku tegemiste tunnistajateks ning ainult nemad teadsid, kes ta oli. Nõuti, et antud isik jääks anonüümseks, et ennetada tema soovimatut jumaldamist või sügavat austamist tulevikus. Martin Gardner http://en.wikipedia.org/wiki/Martin_Gardner aga peab märksa usutavamaks seda, et raamat pärineb pigem Kontaktikomisjonilt, eriti William Sadlerilt, kui taevastelt olenditelt. Gardner ütleb lõpetuseks, et tegelikult on magavaks autoriks mees nimega Wilfred Kellogg, http://www.world-destiny.org/16_wilfred.html kes edastas selle töö oma alateadvusest ning William Sadler redigeeris seda, olles samas kaasautoriks. Kuid statistilise analüüsi Mosteller’i ja Wallace’i stülomeetria meetod osutab vähemalt üheksale kaasatud autorile ning võrdlev analüüs Sadleri raamatuga “The Mind at Mischief” (Üleannetu meel) ei viita Sadleri autorlusele üldse või tema poolsele ulatuslikule toimetamisele. Välistada ei saa siiski mõningaid redigeeringuid.

Allikas: Vikipeedia