pühapäev, 12. august 2012

suhted kui peeglid

         Enne lugemist vabasta oma meel kõikidest eelnevatest uskumistest, tähelepanekutest, arvamustest või ootustest, mida suhe kui selline sinu jaoks on, sest et siseneda uutesse taotluslikesse ja teadlikesse suhetesse, on meil tarvis neid näha täitsa uue nurga alt.
 
Kuni praeguse hetkeni on suhted seatud kuhugi romantika valdkonda ning meil on ehk kalduvus neid vaadelda romantiliste partnerluste raames, ent suhted on meil tegelikult iga asjaga, millega oleme seotud, iga inimese, situatsiooni ja aspektiga meie elus. Et tõeliselt suhteid mõista, peame me alustama sellest, et meil on kõigega oma elus suhe.
 
Esimene, kõige olulisem suhe, mis meil eales olla saab, on meil meie endaga. Meil on andmise ja saamise suhted, mida jagame teistega ja teised meiega. Ning me kaldume vaatama seda vaatenurga alt, mida meie vastu võtame, ent tegelikult algab see sellest, mida me välja anname. Kogu sinu energia on sulle tagasi peegeldatud läbi suhete, mis meil on ning see algab meist ja meie tervenemisest ja karmalistest põhjustest. Need võivad tunduda keerukad ja segadusseajavad, ent kui me esitame ‘õiged’ küsimused, siis igas suhtes saame vastuseks varanduselaeka, mis on täidetud informatsiooniga ning põhjusega, teabega selle kohta, mida meil on tarvis eneses tervendada, et olla terviklik, elu ja iseennast toetavates suhetes, mida me vajame.
 
Kogu rõõm, rahu, armastus ja küllus, mida oma suhetes soovime, võib olla meie kui me vaatame suhteid iseenda kontekstist lähtuvalt ja neid tervendavaid kingitusi, mis neil meile pakkuda on. Iga väline suhe, mis meie elus on, teiste inimeste ja situatsioonidega, on meie enda sisemise suhte peegliks.
 
Seega – kulgedes mööda oma eluteed pakutakse meile näha peeglit oma sisemisest suhtest, mis on meie ego ja vaimu vahel. Pole võimalik selgitada suhte olemust ilma ühenduse loomiseta Iseendaga. Kui me proovime vaadata suhetele ilma sisemist ühendust loomata, võime kergesti sattuda ohvrirolli, sest oleme lahti öelnud tõelise põhjuse algest, suhte loomusest ja põhjusest, mis avastab, kes me oleme ja mis on meie tervenemise rada ning terviklikkusesse jõudmine oma keha, meele, emotsioonida ja Vaimuga.
 
Mis on meie suhe iseendaga? Kuidas me end mõistame elu kontekstis? Kas me meeldime endale? Need on umbes viimased küsimused, mida me endale esitame või mõtleme neid küsida, ent ometigi on need ainsad küsimused, mis tegelikult loevad, kui me suhetest räägime, sest need on need, mis aitavad meil mõista, mis meie suhetes toimub ning määravad ka suhtetüübid, mis meil saavad olema.
 
Mida kaugemale me oleme valmis enda sees minema, et neile küsimustele vastata, seda suurem edu meid meie suhetes saadab. Liiga tihti vaatame me endast väljapoole, oma suhet oma eluga, teistega, erinevate situatsioonidega ning kui need pole sellised, mida me soovinuksime, et need oleks, arvame, et meiega on midagi korrast ära. Siis me proovime situatsiooni parandada või teist inimest muuta, neid ja nende energiaid, lootuses et nad vastavad siis meile teisiti. Ent see on nö ‘kaariku hobuse ette rakendamine’, sest nad ei saa meile olla enamat kui me oleme ise endale. Teisisõnu – nad kõigest peegeldavad oma energiat meile tagasi.
 
Kui me soovime teistsugust tulemust, peame alustama põhjusest, mis on alati meie ise.
 
Kuidas saaksime me kedagi panna end nägema teisiti, armastama ja austama kui oleme juba kõike proovinud? Me ei tee seda ja selle üritamine on aja ja energia raiskamine. Mida me saame teha, on neid vaadelda sellisena nagu nad on, meie energia peeglid ning muuta seda, mida me energeetiliselt väljendame. Kui neil on valik, muutuda ja kohtuda meiega uuel teadvusetasandil või liikuda eemale ja lubada kellelgi teisel liikuda selle asemele. Ja see on see, kus me satume hätta, sest me soovime oma suhetest kinni hoida, et saada autasustatud selle aja, emotsioonide ja pingutuste eest, mida oleme neisse investeerinud. Autasu, mida ootame, on tänulikkus, pühendumine ja armastus, ent see on auhind, mis ei materialiseeru. Selle asemel tõugatakse meid eemale, hüljatakse ning saame kõike muud kui armastust, mida otsime.
 
Mis meiega valesti on? Mitte midagi.
 
Mis teise inimesega valesti on? Mitte midagi, nad lihtsalt teevad seda, mida nad peavad tegema, mis on meie energia tagasi peegeldamine meile. Ja kui me ei armasta, austa ega hooli endast, siis ei tee seda ka nemad. Kui me midagi oma suhetest ootame, seame neile vastutuse meie endi tervenemise eest endast väljapoole, kellelegi või millelegi teisele. Kui me hakkame vimma pidama ja looma ohvriteadvust, siis tulemused ei ole sellised nagu me soovime. Nüüd peame endalt küsima valusa küsimuse – mis meil plaanis oli? Sest meil kõigil on plaanid oma suhete kohta, asjad, mida me soovime ja neilt ootame. Me ei näe endid selliselt, kuna me ütleme, et soovime teistele head, ent tegelikult soovime seda endale. Ja selles pole midagi halba, senikaua kui me oleme enda vastu ausad.
 
Iga suhe teenib meie tervenemise vajadusi, sest see on meie esmane eesmärk ja me "suhestume" teistega seeläbi kui läbi energeetilise põhjuse, olgugi, et see ei pruugi olla meie emotsionaalne põhjus, mis on meie emotsionaalsete vajaduste rahuldamine. Ent energeetilised tervenemis- ja transformatsiooni-vajadused on need, miks me valime teatavad inimesed või situatsioonid, ükskõik kui mitte-romantiliselt ja enesekeskselt see ka ei kõlaks. Kui me saame enam vaimselt küpseks, oleme me võimelised teadvustama oma tervenemist ning tervitama neid, kes sellesse meie sfääri astuvad ja meid terviklikkusele lähemale toovad. Need on meie õpetajad ning nad tutvustavad meile vägevaid õppetunde, mille eesmärk on alati mingil moel kasulik, ükskõik kui väljakutseid pakkuvad või valusad need suhted ka poleks.
 
Kui me valime, mil moel soovime teistega suhestuda, tasakaalustame endid ja jääme maandatuks oma terviklikkuse soovis, näeme suhteid hoopis teistsuguses valguses. Kui me saame seada taotlused oma suhete loomiseks ja neil on tervendav vägi, oleme teadlikud sellest tervendava tee väest, täielikult teadlikud, mida me vajame ning kasutame oma energiat keskendunult ja juhitult, toovad suhted meid meie terviklikkusele lähemale. Selles kohas teadvustame me, et meis saab olema emotsionaalne täidetus, mida ihaldame, seega ei ole meil tarvis selle nimel nii raskesti tööd rügada ning see tuleb meieni, veavata, pakituna suhetesse, mis toob meile armastust, austust, pühendumist ning rõõmu, mida me soovime ilma draamade ja traumadeta, täitumata ootusteta ja raske vaevata püüda olla kellegi teise meele järgi, et need vastaksid meie omadele.
 
______________________________________

Sõnumi kanaldas Akaši Kroonikast Jen Eramith,
MA, Akashic Transformationsi kaudu.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.