Ayurveda tarkus: "Haigusel on kuus faasi"

        Aastatuhandeid on arstiteadus püüdnud ravialust ja tema loomust näha tervikuna, see pole ayurveda eripära. Siiski oleme Läänes olnud lummatud teadusmeditsiinist, mis selgitab haigust üksnes kehast lähtudes. Nüüd mööndakse Lääne meditsiiniski, et haiguse lähtekoht võib olla nii keha kui ka vaim. Praegu, “keha ja vaimu meditsiini” sünniajal, pole enam selge, kas neid kahte üldse ongi võimalik lahutada. Äkiline vaimne vapustus, nagu näiteks abikaasa surm, võib tekitada segaduse kehas, halvata immuunsüsteemi ja anda haigusele vaba tee. See aitab selgitada, miks hiljaaegu leseks jäänute seas on suremus hoopis suurem, võrreldes kogu rahvastikuga, ning leida loogilise põhjuse, miks üksikud naised, kellel pole võimalust teisi emotsionaalselt toetada, haigestuvad sagedamini rinnavähki.

 

Vaimu ja keha arvestavatel selgitustel on nii häid kui ka halbu külgi. Näiteks tavatseti enne ütelda, et kopsupõletik algab, kui pneumokokid tungivad kopsudesse ja hakkavad seal kontrollimatult paljunema. “Keha ja vaimu meditsiinis” on iga selgituse juured varasemas ajas, hetkes, mil negatiivne vaimne mõju nõrgestas immuunsüsteemi. See on puhtkehalisest selgitusest laiem, aga kahjuks siiski üsna ebamäärane. Vaim ja immuunsüsteem mõjutavad lakkamatult teineteist ja arstid ei suuda täpselt tabada seda kriitilist hetke, mil negatiivsete mõtete ja keha valgete vereliblede vahel sünnib kompromiss.

 

Ayurveda võimaldab olla palju täpsem. Vanade tekstide järgi on haigusprotsessil kuus faasi või astet. Esimesed kolm on nähtamatud ja neid võib seostada kas keha või vaimuga, viimases kolmes faasis tekivad tundemärgid, mis on ilmsed nii patsiendile kui ka arstile. Igal astmel on tegemist tasakaalutusega, aga protsessi kestel selle ilme muutub.

 

        1. Kogunemine e. akumulatsioon – protsess algab ühe või mitme dosha kogunemisega.

        2. Kuhjumine e. agravatsioon – liigne dosha kuhjub, kuni ta ületab oma normaalsed piirid.

        3. Levimine e. disseminatsioon – dosha liigub edasi kogu kehasse.

        4. Lokaliseerumine – ringiliikuv dosha jääb pidama kuhugi, kus ei ole tema koht.

        5. Ilmnemine e. manifestatsioon – tekivad kehalised haigustunnused selles kohas, kus dosha paikneb.

        6. Puhkemine – haigus lööb välja täies jõus.

 

Oletame näiteks, et liigselt on kuhjunud Pitta’t – võib–olla olete Pitta tüüpi inimene, kes on tugeva stressi all või tunnete end väga kuumal suvel ebamugavalt. Kui Pitta’t on juba liiga palju kogunenud, hakkab ta kehas ringi liikuma ja lahkub neist kohtadest, kus ta peaks püsima. Jalamaid leiab liigne Pitta koha, kus on ama’t (toksilist jääkainet) ja “kleepub” ama külge.

 

See sündmus viib lõpule haiguse kolm esimest astet. Lääne arst selles staadiumis veel haigust ei diagnoosi, sest pole ühtegi käsiraamatus kirjeldatud kõrvalekallet, aga ayurveda seisukohalt on selge, et keha pole enam päris terve. Kui te olete oma keha suhtes väga tundlik, võite tajuda dosha tasakaalutuse tekkimise algust. Igaüks teab neid vaevumärgatavaid muutusi, mis eelnevad külmetushaigusele või gripile. Paljude teiste haiguste puhul väljendab “tujust ära olek” ähmast ebamugavustunnet, mille täpsemat kohta ega olemust ei õnnestu kindlaks teha. Tavaliselt teeb see nõutuks arsti, kes püüab leida selgeid sümptomeid, kuid kuuleb ebamääraseid kaebusi valu ja vaevuste, lihasnõrkuse, kerge palaviku või lihtsalt pikaajalise väsimuse üle. Seda sorti hoiatav aimus kehas eelneb isegi äkilisele südameatakile või ajurabandusele, need tulevad tegelikult väga harva äkki. Tavaliselt dosha’d hoiatavad ohvrit, aga tema ei võta neid kuulda.

 

Kui dosha on kuhugi pidama jäänud, juhatab see sisse neljanda faasi, kus hakkavad ilmnema esimesed selged haigustunnused. Kui Pitta on koha sisse võtnud nahas, võib tunda vähest kihelust või põletikku. Kui Pitta on maos, võivad esineda kõrvetised või maohäired. (Haigustunnuseid ei põhjusta sugugi ainult Pitta. Iga dosha võib paigutuda kuhu tahes. Kui liigne Vata asetseb liigestes – see on tema jaoks üks tõenäolisemaid kohti, sest liigestesse koguneb kergesti ama’t –, annab tunda liigesevalu.) Miski muu peale nende ebamääraste märkide ei näita veel, et tõsine haigus on juba silmapiiril.

 

Kuna ayurveda tegeleb keha väga peente tasanditega, on võimalik leevendada ka selliseid sümptomeid nagu seletamatu valu, ärevus, masendus, väsimus jne. ning see tundub Lääne meditsiini seisukohast üsna müstiline. Lääne meditsiin peab neid psühhosomaatilisteks vaevusteks – see tähendab, et neid peetakse seotuks patsiendi ajutegevusega. Tegelikult on põhjuseks dosha tasakaalutuse varajased staadiumid. 1., 2. või 3. faasis on vaevustega kerge hakkama saada, siis on võimalik tulemusrikkalt kasutada dieeti, ravimtaimi, kehalisi harjutusi, päevarežiimi ja erilist keha puhastusviisi – panchakarma’t.

 

Kui on tegu väljakujunenud haigusega, on kehakoed sagedasti juba nii kahjustunud, et üksnes nende menetlustega ravida pole enam võimalik. Siis tuleb pöörduda ayurveda muude, keerulisemate ravimeetodite poole või võtta isegi appi Lääne meditsiin, mis on kohane igasuguste ägedate haigusseisundite puhul.

 

Kuidas teada saada, millal haiguse 4. faas oma sümptomitega algab? Enamikul üle 40–aastastel pole vaja liiga kaugele vaadata, sest neil esineb masendavalt sageli ebamääraseid valusid ja vaevusi. Aastate jooksul koguneb toitumise, käitumise ja tundeelu tasakaalutuse tõttu kehasse ama ja see püüab kinni hulkuva dosha. Ent häirekella löömiseks pole siiski põhjust. 4. faasis ei väida keha, et olete tõsises hädaohus, vaid ütleb, et peate oma koed kuhjunud dosha’dest puhtaks tegema. Kui see tehtud, lähevad Vata, Pitta ja Kapha uuesti tasakaalu. Dosha’dega “kõnelemine” toimub sel teel, et teete oma toitumises ja päevaplaanis lihtsaid muudatusi, see võib olla väga tulemuslik isegi tõsise haiguse puhul.