depressioon

        Depressioon võib väljenduda mitmeti. Selle väljendumiseks võib olla vähenenud ettevõtlikkus ja tujutus, väsimus, unehäired, õhupuudus, peavalu, isutus, kõhukinnisus ja kehakaalu langus või koguni täielik apaatia. Depressiooni sümptomid võivad olla väga mitmeharulised ja eri inimestel erinevad. See muudab haiguse diagnoosimise väga raskeks ja sageli jääbki haigus avastamata.

Meditsiinis eristatakse kolme liiki depressiooni, kuigi alati ei saa nende vahele tõmmata selget eraldusjoont.

1. Depressioon kehalistel põhjustel

See on seostatav ajurabanduse, ajukahjustuse, ajutuumori (kasvaja) või arterioskleroosiga (veresoonte lubjastus). See võib olla ka südameinfarkti või südamepuudulikkuse, viirusnakkuse või hormonaalhäire tagajärg. Teatud juhtudel võib see tekkida ka ravimite tarvitamise tagajärjel.

2. Endogeenne depressioon

Nagu sõna ise ütleb, kulgeb see depressioon seestpoolt väljapoole. Vastavate eelduste olemasolul vallandub see tõsises hingelises surveseisundis. Haige tunneb end seesmiselt tühjana, rusutuna ja apaatsena. Ta tunneb end kehvasti ja raskelt. Samuti on tal keeruline tundeid väljendada, sest ei mõista neid. Inimene ei tunne mitte üksnes rõõmu, armastust ega huvi, vaid ka kurbust, viha ega kaastunnet. Tal puudub huvi ümbritseva vastu.

3. Psühhogeenne depressioon

Seda nimetatakse ka reaktiivseks depressiooniks ja see seisneb vääras reaktsioonis keskkonnatingimustele. Selle väärreaktsiooni vallandajaks on kogemused, millega inimene pole toime tulnud. Kuna ta ei suuda lahendada oma sisemist pinget, siis distantseerib ta end sellest sündmusest. Ennekõike just eakad inimesed kannatavad üksinduse all, kui kaasa on surnud või sattuvad võimust ja kaunist välimusest ilmajäämise tõttu depressiooni. Seejärel tuntakse end kõrvaletõrjutuna ega nähta midagi, mis võiks veel elule mõtet anda. Tegelikult ei põhjusta depressiooni mitte vanus, vaid suutmatus muutunud oludes edukalt toime tulla.

Kergekujuliste depressioonide esinemine pingeperioodidel on igati normaalne. Aga kui norutunne kestab ja tegutsemistahe on pidevalt pärsitud, siis tuleb loomuliku käitumise ja elurütmi taastamiseks midagi ette võtta. 

Depressiooni põhjused on sageli:

1.  Raske lapsepõlv, mis oli tulvil kohustusi, kuid vajaka jäi edukogemusi. Ka seda lünka on hiljem õige käitumise abil võimalik täita.

2.  Allasurutud agressioon. Inimesel, kel on kaasinimeste, vanemate, töökaaslaste, naabrite või ülemuste vastu kõrgendatud nõudmised, ootused. Kui nad nendele ootustele ei vasta, siis tekitab see agressiivset meelestatust, kuid ei ela seda välja, sest tunneb, et ei suuda end kaitsta või satub seetõttu ebasoodsasse olukorda, see pöörab agressiooni enda vastu. Depressiooni all kannataja teab, et ta ei suuda end vajalikul määral maksma panna. Sageli on see seotud uskumusega, et ta on saavutanud liiga vähe.

3.  Vastutusest hoidumine. Depressiooni all kannataja teab, et peaks ise aktiivsem olema. Võtma oma tegude eest vastutuse, kuid selle asemel väldib ta oma probleemidega tegelemist. Ta mõistab oma soovimatust ja suutmatust, kuid ei võta selles osas midagi ette.

Kellele tundub, et ta võiks depressiooni all kannatada, see vastaku ausalt ja rahulikult järgmistele küsimustele:

a)  Kas ma olen tõepoolest kaotanud võime kogeda tundeid?

b)  Kas midagi pakub mulle veel tõeliselt huvi?

c)  Kas ma olen kaotanud otsustus- ja keskendumisvõime või seksuaalsuse?

d)  Kas mul on tekkinud negatiivne minapilt või on enesehinnang paigast ära?

e)  Kas elul on minu jaoks veel mingi tähendus või mõtlen ma mõnikord enesetapust?

f)  Kas ma kannatan pidevalt unehäirete all?

Kui vastasite mitmele küsimusele jaatavalt, siis on võimalik, et kannatate depressiooni all. Siis tuleb astuda vajalikud sammud, sest ükski haigus ei mõjuta haige niivõrd paljusid käitumisvaldkondi kui depressioon.

Ei ole mõtet:

a)  Veenda haiget minema lõbusasse seltskonda ega sõitma lühikesele või pikale puhkusereisile.
b)  Väita, et asi pole sugugi nii hull ja läheb varsti iseenesest üle või seletada, et olete ise samasugusest hädast kenasti üle saanud.

c)  Nõuda, et haige võtaks end kokku ega norutaks.

d)  Jätta tähelepanuta enesetapuplaanid ja nendega seotud väljaütlemised.

Mõttekas on:

a)  Kaasinimest aidata, tema lugu ära kuulata ja püüda ühiselt tõelised põhjused välja selgitada.

b)  Näidata, et temast hoolitakse, teda armastatakse ja ollakse tema jaoks kohal.

c)  Olla valmis meeleolu kõikumisteks, olla kannatlik ja valmis ettevaatlikult aitama tema teadvust selitada, et ta võiks jälle endaks saada.

KOKKUVÕTTEKS

Depressioon näitab:

1.  On midagi, mis mind vaevab ja sunnib pingest vabanema. Kui minus on miski surve all, siis olen ma kas end ise surve alla seadnud, midagi alla surunud või lasknud end alla suruda ega ole lubanud oma tegelikul minal esile tulla, pole elanud endaga kooskõlas ja see kõik vaevab mind praegu. Kui ma ei lase sel välja pääseda, plahvatada, siis järgneb sellele sisemine plahvatus ja minu sees pääseb valla negatiivne energia.

2.  Ma olen oma tegeliku mina sügavale alla surunud ja nüüd see rusub mind. See sunnib mind sellesse sügavikku süüvima, et saaksin vaevast lahti. See on vaid üleskutse endaga leppida.

3.  Ma olen end alla surunud, ei meeldi endale, ei julge olla ma ise, ei taha näha tegelikkust ega ole selline, nagu ma tegelikult olen. Aga seni, kuni ma midagi hämarasse nurka silma alt ära sokutan, paisub see seal üha suuremaks ja kontrollimatumaks ja mul tuleb viimaks ikkagi kuhjunud saastaga rinda pista ja see kõrvaldada. Seejuures pühitakse üles palju tolmu ja segadus muutub sellest veelgi suuremaks.

See n-ö "saast" lämmatab üht osa minust, sest see osa minust on valesti kasutusel. Ma ei lase endal süüvida enda olemise sügavusse, sest seal on midagi, millega ma ei taha kokku puutuda ega seda näha. Minu elu muutub seetõttu üha valemaks ja pinnapealsemaks. Ma kaotan enda sügavuse ning seepärast jõuab minuni üha vähem elujõudu ja -rõõmu. Samas ma otsin seda, sest rõõm kuulub minu juurde. Nii muutun ma üha piiratumaks, satun üha suurema surve alla ega suuda enam midagi uut vastu võtta. 

Kehaliselt on selle väljenduseks söömishäired ja puhitused. Minu kaal väheneb, sest kaotan üha enam ennast. Ma muutun osavõtmatuks, sest ma ei lase enda minal elust osa saada. Kõik need vaevused näitavad, et ma pole enda vastu sõbralik.

a)  Mul võib tekkida infarkt või südamepuudulikkus, sest ma tõrjun oma tundeid. Nii elan ma oma nutmata pisaraid välja depressiooni kujul. 
b)  Ajukasvaja või -trauma näitab, et ma vigastan end pidevalt oma mõtetega. 
c)  Krooniline hingevalu annab mulle teada, et kui ma pole mina ise, siis teen ma endale haiget. 

d)  Ajurabandus näitab, et ma halvan ennast oma väärhoiakutega üha enam.

e)  Viirusinfektsioon annab tunnistust sellest, et olen lasknud endasse midagi väära.

f)  Hormonaalsed häired viitavad sellele, et minu majapidamine on korrast ära.

g)  Ravimite tarvitamise tulemusel tekkinud depressioon on üleskutse mitte enam püüda häiret alla suruda, vaid see viimaks ometi kõrvaldada.

Endogeenne depressioon näitab, et see, mida olete kaua alla surunud, pressib nüüd seest välja ja sunnib mind allasurutud asju teadvustama ja lubama. Purse toimub tavaliselt hingelise surve all, kuna ma ei suuda enam täiendavat koormust taluda, sest allasurutud asjad on minu sisemuse segi paisanud. Ma tunnen end hingeliselt tühjana, sest mul on puudu kõige olulisem - mina ise. 

Ma olen apaatne, sest ma ei ela enam ega lase enda mina esile tulla. Ma tunnen end kehvasti ja raskelt, sest sisemine koorem kasvab üha raskemaks. Ma ei suuda midagi tunda, sest olen oma tundeid liiga kaua tõrjunud ja alla surunud. Kuna ma blokeerin ennast üha rohkem, siis ei suuda ma mingil hetkel tunda huvi, kaastunnet ega isegi mitte viha.

Psühholoogiline depressioon on hingelis-vaimne väärhoiak, mille tõttu reageerin ma välistele sündmustele valesti. Ma ei saa enam elamustega hakkama, sest mind rõhub lahendamata asjade koorem. Ma distantseerin ennast toimunust, sest ma ei suuda enam uute asjadega toime tulla, sest minu sees on piisavalt seda, mida ma pean lahendama.

Vanadusdepressioon tekib juhul, kui partneri kaotus suunab meid oma mina juurde, kuid me pole mina ise. Kui partner oli minu elu sisu, kui mina olin osa meist, mitte meie polnud osa minast. Sellisel puhul on depressioon vältimatu. Kui minu elu sisuks oli võim ja väljanägemine ning ma jään mõlemast ilma, siis ei jää mulle (subjektiivselt) midagi, mille nimel tasub elada. Ma tunnen end kõrvaletõrjutuna, sest ma olen end juba ammu kõrvale tõrjunud. 

Ma püüan elule jälle mõtet leida, selle asemel, et olla ise oma elu mõte. Ma olen agressiivne, sest ma suunan oma viha enda vastu. Ma ei kehtesta end piisavalt, sest ma kehtestan end enda vastu. Ma jõuan ja saavutan vähe, sest olen ametis oma sisemiste blokeeringutega ega saavuta seda, mida võiksin saavutada mina ise olles. Ma tõrjun vastutust. Ma peaksin olema aktiivsem, kuid minu sisemine tegevus on tugevdanud üksnes valesid asju. Ma püüan muuta maailma, aga mitte ennast.

MIDA TEHA?

a)  Küsige endalt: kas ma usaldan ennast? Kui ei, siis miks?

b)  Kas julgete olla mina ise või tõmbute tagasi? Miks ja millal?

c)  Kas surute ennast alla (kuidas ja miks)?

d)  Kas teete seda, mida tõepoolest tahate või seda, mida arvate, et peate tegema või mida teised teilt ootavad?

e)  Kas tunnete, et tõepoolest elate?

f)  Kas olete enda üle uhke? Kas seisate enda eest?

g)  Kas tunnete olemasolemisest rõõmu?

h)  Kas elate tõepoolest enda elu?

i)  Kas peate end piisavalt väärtuslikuks, et elada ilusat elu?

j)  Kas suudate lõdvestuda ja elu tõeliselt nautida?

k)  Kas julgen end väljendada ja nutta?

Ainus tee, mis viib depressioonist välja, on olla mina ise. Peate tunnistama enda väärtust ja leida julgust olla mina ise. Pole mõtet elada kättesaamatute ideaalide järgi või nii nagu teised tahavad. Nii satute vaid sügavamale depressiooni mülkasse.

Selleks et terveks saada, tuleb lõpetada depressiooni vastu võitlemine ja hoopis sellesse sukelduda. Üksnes enda olemuse sügavuses on võimalik pista rinda sellega, mida olete nii kaua alla surunud. Vaid seal võib saada vabaks. Seejuures on väga oluline esilekerkivaga teadlikult ümber käia, sellega leppida ja seda uurida.

Millised mõtted ja agressioonid kerkivad esile? Mis kerkib pinnale ja kust see pärit on? Vaid nii saab heita valgust enda sügavusse, valgustada enda olemust, et tuleks nähtavale enda tõeline mina, mis te tegelikult olete.