närvilisus

Närvilisusel võib olla mitmeid põhjusi:

 

1.  Kõrgendatud närvilisust võib põhjustada kindel sisemine teadmine, et ollakse surve all sooritamaks teatud tegevusi ja juhtimaks tagajärgi, mida soovitake meelasmini vältida. Kes oma paremat arusaamist mugavuse pärast tahtega alla surub või ei taha teise soovidele vastu tulla (võib-olla kiusu pärast), see tunneb sisemist rahutust, sest erinevad energiad põrkavad kokku.

 

2.  Närvilisust võib vallandada ka hirm. Kes pelgab mõnd olukorda või peab täitma vastumeelset ülesannet ning väldib sellega seotud olukorda, muutub tõenäoliselt närviliseks, kuna ootab alateadlikult pidevalt selle olukorra tekkimist, sellised olukorrad võivad olla näiteks:

 

       - tadvustamata või väljendamata konflikt abikaasa, tööandja, sõbraga;

       - pidevalt edasilükatud arstilkäik;

       - hirm järgmise sõidutunni ees vms.

 

3.  Närvilisust võib põhjustada ka väär toitumine. Kes tarvitab üleliia suhkrut, kohvi või teed, seda võib tabada aktiveerunud ainevahetusest tingitud närvilisus.

 

Närviline inimene ei vaja rahunemiseks mitte ravimeid, vaid uut positiivset suhtumist ellu, probleemidesse ja ülesannetesse. Närviline ülemus peab ära õppima, et väär on arvata, et pean ise kõik ära tegema, et sellest midagi mõistlikku välja tuleks.

 

Närviline ema peab mõistma, et lapsele võib isegi kasuks tulla, kui ta vahel haiget saab. Pidevalt oma võsukest valvates ei tee ta head ei endale ega lapsele. Tegelik probleem peitub hoopis ülemäärases kaitsmistungis.

 

Närvilisus näitab alati, et inimene on surve all, kuna ta pole nii, nagu ta sooviks olla. See näitab vähest sisemist rahu ja lõõgastumist ning seda põhjustab soov saavutada rohkem, kui inimene suudab ja hirm mitte vastata kõrgele sisemisele mõõdupuule. Närvilisus on hirm äraütlemise ees - eriti, kui püütakse vastata esitatud nõudmistele. 

 

Aga milleks peaks üldse üritama? Meie eluülesanne pole ometi ümbritsevate ootustele vastata! Ent ka inimesel endal võivad olla kõrged ideaalid, millele ta vastata püüab. Need seavad ta pideva surve alla. Aga kelleltki ei saa nõuda rohkem, kui ta anda suudab. Rohkem ei tuleks ka iseendalt nõuda, vaid teha rõõmsalt oma parim ja mitte püüda olla keegi teine. 

 

Niipea, kui olete teie ise ega püüa olla täiuslik, kaob ka sisemine rahutus ja närvilisus ja asemele astub mõnus rahu.