kadedusest

          Kadeduses peitub teatud Armastuse ja hirmu kombinatsioon. See võib ebaharilikult kõlada, kuid kadedus on inimese arengus normaalne tunne. Kadeduses peitub võistluslik motiiv, see sunnib inimest midagi õppima, midagi saavutama. See väljendub eriti tugevalt lapsepõlves ja kui mitte segada lapsel kadedusetunde teket, siis see tunne elatakse läbi ja edaspidi see tunne kaob. Inimene kasutab siis elus juba teisi stiimuleid.

Kadedus on väga levinud tunne ja väljendub isegi nendel inimestel, kellel nagu oleks kõik olemas. Selgub, et kadedust võib tunda ka kõige rikkam, kõige tervem ja kõige targem. See on nii sellepärast, et peaaegu igal inimesel on ebaküllaldaselt arenenud, ilmutamata omadusi ja kui ta näeb kedagi, kellel on need vabalt, avatult ja tugevalt väljendunud, siis on ta kade. Kuna kadeduse aluseks on võrdsus ja õiglus, siis võrdluses teistega näeb inimene erinevusi ja tal tekib soov olla teistest "mitte halvem", saada tema eelised ka endale.

Kadedus võib olla omane vaid sellele, keda võetakse kui võrdset. Kui inimene ei loe ennast teisest halvemaks, aga tema seisund on madalam, tekib mõte ebaõiglusest: "Ta ei ole millegi poolest minust parem, kuid elab paremini!"

Siin võib tekkida soov jõuda oma kadeduse objekti tasemele, saada samasuguseid eeliseid - see on niinimetatud valge kadedus. Sellisel juhul negatiivsus objekti vastu puudub. Kuid "valge kadeduse" ilmnemine räägib sellest, et edaspidi on vaja omadusi tasakaalustada.

Eksisteerib veel "must kadedus", mille puhul tekib soov kadeduse objekt ilma jätta nendest eelistest, alandada teda. Siin tekib objekti vastu negatiivne tunne, mis võib kaasa tuua agressiivsuse.

Kadedus võib väljenduda elu selle osa eitamises, mis on inimese elus nõrgalt arenenud. Näiteks eitab ta kehakultuuri, kuna on füüsiliselt nõrk, või midagi uut, kuna on täidetud hirmudega. Inimene ise tunneb aga sisemist kadedust nende vastu, kes elavad teisiti. Mida aktiivsem on eitamine, seda tugevam on sisemine soov eneserealiseerimiseks just selles valdkonnas. Kadedus võib ennast uhkelt valevagaduse, silmakirjalikkuse, iroonia ja skepsise rõivasse riietada.

Inimene, kes väljendab kadedust, on reeglina tundlik meelituste vastu ja võib neid suurel hulgal vastu võtta. Kui kadedust püütakse maha suruda ega lasta sel esineda loomuliku tundena lapsepõlves, võib see muutuda ebaloomulikuks tundeks - armukadeduseks.

Nagu öeldud, areneb armukadedus allasurutud kadeduse põhjalt ja sellel on inimese elus väga suur roll. Armukadeduse olemasolu inimeses räägib teadvuse tasemest, mis ei ole veel väljunud sotsiaalselt küpse vaimse arengu tasemele. Paljud mõistavad armukadedust kui Armastuse avaldumist. Tegelikult on armukadeduses vähe Armastust ja vähe mõistust. Armukadedus on pidurdav jõud, mis takistab inimese arengut.

Armukadedusel on mitu nägu ja ükski neist ei ole ilus. Armukade ollakse töö vastu, harrastuse ja laste vastu - kõige vastu, mis viib armastatu sinust kõrvale. Armukadedus nõuab, et teine armastaks vaid sind.

Armukadedus tekib armastatud inimese reaalse või kujutatud "petmise" tõttu ja sellega kaasneb peaaegu alati agressiivne "õigluse jaluleseadmise" püüe. Armukade inimene suhtub armukadeduse objekti kui isiklikku omandisse, arvestamata tema vaba tahet ja valikuõigust. Sõna "objekt" on siin eriti vastuvõetav, kuna armukadetseja armastab objekti nii, nagu peremees armastab endale kuuluvat asja.

Armukadedus võib tekkida sõpruses solvangu tagajärjel. "Ta ei ole tänulik, on ebaõiglane, ebaaus. Mina annan talle kõik, kõige parema, kuid tema..."

Armukadedusest aitab vabaneda teadmine, et inimese õnn ei sõltu mitte kellestki teisest, vaid ainult iseendast. Peab vabanema mõttest, et sina, andes armastust, tahad tingimata midagi vastutasuks saada, kas või austust või materiaalseid väärtusi. Armukadedusega võib hakkama saada pikkamööda, öeldes teatud ajaks ära nõudmistest armastusele ja teise inimese energiale. Ei tohi lugeda ennast õnnetuks sellepärast, et armastus on on ilma sinuta õnnelik ja mitte sinu kaudu.

Hea vahend armukadeduse vastu on teadmine, et iga inimene on Jumal, kes armastab kõiki enda ümber. Miks inimene võib armastada ainult ühte inimest? Armastuse keskendumine ühele on tema jumalikkuse piiramine. Siin aitab palju veel sügavam teadmine oma jumalikkusest ja vabadusest. Kujutle ennast Päikesena, kes valgustab kõiki ja armastab kõiki, ilma valikuta.

Armukadeduse energia üleviimine teisteks energiateks selliste kujundite näol aitavad Teil teadvust muuta, sügavamalt Ennast tunnetada ja kogeda elust suuremat Rõõmu.

Teadvustage endale, et armukadedus väljendub vaid suhete isiksuslikul tasemel. Väljumine individuaalsuse tasandile, selle mõistmine, et igaühel on oma isiklik Tahtevabadus - juba see on eemaldumine armukadedusest. Armastuse spektri laiendamine. Oma maailmavaate muutmine, teadmine, et me kõik oleme üks - see on järgmine samm, mis viib inimese armukadedusest eemale.

Armukadeduses vähe Armastust ja vähe mõistust.