Atmani projekt

        Me oleme näinud, et inimese psühholoogilisel arengul on sama eesmärk mis looduslikul evolutsioonil: üha kõrgemate tervikluste loomine. Ning kuna lõplik Terviklus on Buddha, Jumal või Atman (kasutades neid mõisteid kõige laiemas - "lõpliku reaalsuse" - tähenduses), siis järeldub sellest, et psühholoogilise arengu sihiks on Atman http://en.wikipedia.org/wiki/%C4%80tman_%28Hinduism%29  http://en.wikipedia.org/wiki/%C4%80tman_%28Buddhism%29 . See siht moodustab osa sellest, mida me nimetame Atmani projektiks.

 

Me nägime, et iga isik sisaldab omaenese olemise süvastruktuure sissemähitud, kokkupakitud kujul algusest peale. Ning mis kõige olulisem: ta sisaldab ülimuslikku Atmani-teadvust või osaleb selles - algusest peale. On ilmselge, et imik ei ole valgustunud. Kuid on samavõrd ilmselge, et imik ei ole ilma Atmanita. "Kõik tunnetusvõimelised olevused," ütleb Nirvaanasuutra, "omavad buda-loomust." "Kus iganes on teadvus," väidab "Tiibeti surnuteraamat" http://www.hot.ee/dharmakirjastus/raamat06.html , "seal on ka dharmakaya." Anima Naturaliter Christiana, ütles Tertullianus http://en.wikipedia.org/wiki/Tertullian . Selle all mõtles ta seda, et "hing omab algusest peale teadmist Jumalast ning kõike, mida Jumal sel moel teatab, võidakse küll moonutada, kuid mitte kunagi täielikult kustutada. Samamoodi peab seda silmas juudi midraš, kui ta omistab teadmise sündimata, emaüsas viibivale lapsele, öeldes, et tema pea kohal põleb valgus, milles ta võib näha kõiki maailma osi." Hing tunnetab Atmani loomust intuitiivselt algusest peale, otsides algusest peale võimalusi selle reaalseks teostamiseks, mitte lihtsalt eneses sisalduva potentsiaalina tunnetamiseks. See tung, mis sunnib Atmanit teostama on osa Atmani projektist.

 

Kuid see on ainult osa, sest - kiugi iga psühholoogilise kasvamise staadium on samm Jumalale lähemale - iga staadium on ikkagi ainult staadium. See tähendab, ükski staadium Jumala poole ei ole ise Jumal. Iga staadium on Jumala otsimine sellistes tingimustes, mis ei küüni ise Jumalani. Hing on sunnitud otsima Terviklust käesoleva staadiumi piirangute kaudu, see ei ole aga Terviklus ise. Ning see aspekt moodustab Atmani projekti teise poole: iga isik tahab ainult Atmanit, kuid tahab seda sellistes tingimustes, mis takistavad selle saavutamist. Alles psühholoogilise kasvamise lõpus toimub viimne valgustumine ja vabanemine Jumalana Jumalas; see on ainus asi, mida algusest peale on ihaldatud. Kuid pane tähele: igas kasvustaadiumis tahab hing ainult Terviklust või Atmanit, kuna aga iga staadium on vähem kui Atman, siis kaldub iga staadium tegelikkuses muutuma kompromissiks ning Atmani aseaineks - see võib toimuda nii teadvuslikult kui ka teadvustamatult. See toimub igal tasandil kõige madalamast kõige kõrgemani kui lihtne refleks kogu ilmnevale.

 

Asja tuum on selles, et iga staadium või iga kasvamistasand otsib absoluutset Terviklust, kuid sellistel viisidel ning sellistes tingimustes, mis takistavad selle saavutamist ning võimaldavad ainult kompromisse, aseainelisi terviklusi ja aseainelisi rahuldusi. Mida primitiivsem on tasand, seda primitiivsem on ka aseaineline terviklus. Iga järgnev staadium saavutab kõrgema astme tervikluse ning see jätkub, kuni jääb alles ainult Terviklus. Atmani projekt jätkub, kuni jääb alles ainult Atman. Selles seisneb evolutsiooni arengu dünaamika ja eesmärk.

 

Kui me vaatleme toodud Atmani projekti definitsiooni hoolikalt, siis näeme, et selle on kolm tunnust. "Iga staadium või kasvamistasand otsib absoluutset Terviklust" - seda me nimetame Atmani suundumuseks või Atmani telos'eks. "Kuid sellistel viisidel või sellistes tingimustes, mis täielikult takistavad selle saavutamist" - seda nimetame me Atmani piiranguteks ehk Atmani eitamiseks või kokkutõmbumiseks. "Ning lubavad ainult aseainelisi terviklusi ja aseainelisi rahuldusi" - see on tõeline Atmani projekt, kompromissi sõlmimine Atmani suundumuse ja Atmani piirangu vahel. Ma ei taha laskuda liigsetesse peensustesse ning viitan harilikult tervele mainitud kogumile kui Atmani projektile. Lähemalt huvi tundev lugeja saab kontekstist aru, millist mainitud kolmest tunnusest ma parasjagu silmas pean.

 

ATMANI PROJEKTI VARIATSIOONID

 

Igavikulise filosoofia järgi on reaalsuse ülimuslikuks loomuseks sunyata või nirguna, mida tõlgitakse tavaliselt "tühjuse," "tühioleku" või "eimiskina". Sunyata ei tähenda aga mittetäidetud või tühja ilmaolekut. "Tühi", nagu Reginald Horace Blyth http://en.wikipedia.org/wiki/Reginald_Horace_Blyth märkis, ei tähenda tunnuste puudumist, vaid ühes tükis olekut - "universumi ühes tükis kuub", nagu seda kirjeldas Alfred North Whitehead http://en.wikipedia.org/wiki/Alfred_North_Whitehead . Sunyata tähendab lihtsalt, et nagu käed, jalad ja sõrmed on täiesti erinevad üksused, kuid siiski ühe keha osad, nii on kõik universumi asjad ja sündmused lihtsalt aspektid ühest fundamentaalsest Tervikust, algallikast, taolisusest või Reaalsusest enesest. See kehtib loomulikult ka meeste ja naiste kohta. Ülimuslik psühholoogia on fundamentaalse Terviklikkuse, üliteadvusliku Kõiksuse psühholoogia. Igal juhul märkigem lihtsalt, et see Terviklikkus on igavikulise psühholoogia järgi see, mis on tegelik, ning hõlmab kõike, mis on tegelik. Radikaalselt eraldatud, isoleeritud ja seotud üksust ei eksisteeri kusagil. Maailmal, asjadel, inimestel ega Jumalal ei ole õmbluskohti.

 

Sellest järeldub, et mina-piiri või mina-barjääri püstitamine ja eraldatud identiteedi hoidmine vastandina ülimuslikule Terviklikkusele ei sisalda mitte ainult illusiooni, vaid nõuab ka pidevat energia kulutamist, pidevat kokkutõmbuvat või piiravat tegevust. See loomulikult moonutab Terviklikkust ennast ning ürgse allasurumise olemuseks. See on illusoorne universaalse teadvuse allasurumine ja universaalse teadvuse projitseerimine sisemisele minale versus väline maailm, subjektile versus objekt.

 

Märkigem, et enamikule normaalsetele inimestele omase eraldioleva subjekti või mina-identiteedi tunne on ülimusliku Terviklikkuse ja enese vahele püstitatud illusoorse piiri tulemus. Ülimuslik Terviklikkus ilmneb selle tulemusena kui subjekt-siin-sees versus maailm-seal-väljas. Seal on piir, seega on seal ka subjekt versus objekt - ning kui see piir tõmmatakse välistavalt, siis moonutab (kuid ei hävita) see ülimusliku Atmani Terviklikkust.

 

Igavikulise filosoofia järgi kõigi on selle lõputu ning igavese Terviklikkuse taasavastamine kõigi meeste ja naiste kõige suuremaks vajaduseks ja sooviks. Atman ei ole mitte ainult kõigi hingede põhiloomuseks, iga hing või subjekt ka teab ja tunnetab, et see on nii. Iga isik - iga tunnetusvõimeline olend - tunnetab pidevalt intuitiivselt, et tema ülimuslik Loomus on lõputu ja igavene, Kõiksus ja Tervik - et ta omab tõelist Atmani intuitsiooni. Anima Naturaliter Christiana.

 

Kuid samal ajal kardab subjekt tõelist ületamist, sest ületamine tooks kaasa tema isoleeritud ja eraldioleva minatunde "surma". Subjekt saab leida ülimusliku Terviklikkuse ainult subjekti ja objekti vahelisest piirist loobudes - see tähendab, muud välistava subjektina surres. Subjekt loomulikult kardab seda. Ning kuna ta ei loobu või ei suuda loobuda oma eraldiolevast minast ning ei lase või ei suuda lasta sellel surra, siis ei leia ta ka tõelist ning tegelikku transtendentsust, ei leia suuremat toitvat Terviklikkust. Enesest ja oma subjektiivsusest kinni hoides jätab ta Atmani ukse taha; ainult omaenese egost kinni hoides eitab ta Kõiksuse ülejäänud osa.

 

Siinkohal võime aga märgata, et inimesed on silmitsi tõeliselt põhjapaneva dilemmaga: ennekõike ihkab inimene tõelist ületamist, Atmani-teadvust, Tervikut; kuid ennekõike kardab iga inimene oma eraldioleva mina kaotamist, isoleeritud ego või subjekti "surma". Kõik, mida inimene tahab, on Terviklikkus, kuis samas kardab ta seda ning võitleb igal sammul selle vastu (sest see tooks kaasa tema eraldioleva mina surma). Atmani telos versus Atmani piirang. Selles seisneb see igavikuline kaksikside, see eraldioleva mina keskmes asuv ülimuslik sõlmpunkt.

 

Kuna inimesed ihaldavad tõelist ületamist rohkem kui midagi muud, aktsepteerimata või suutmata aktsepteerida samal ajal selle saavutamiseks vajalikku eraldioleva minatunde surma, siis otsivad nad ületamist sellistel viisidel või sellistes tingimustes, mis tegelikult takistavad selle saavutamist ning suruvad peale sümboolseid aseaineid. Neid aseaineid esinev igasugustes variatsioonides: seks, toit, raha, kuulsus, teadmised, võim - need kõik on lõppkokkuvõttes rahulduse aseained, pelgad aseained tõelisele vabanemisele Terviklikkuses. Nagu Étienne Gilson http://en.wikipedia.org/wiki/%C3%89tienne_Gilson seda väljendas: "Isegi kõige madalamate mõnude keskel otsib kõige lootusetum elunautleja ikkagi Jumalat." Seda võib öelda täie kindlusetundega. Just sellepärast on inimese soovid täitmatud, just sellepärast püüdlevad kõik mõnud igavikule - kõik, mida inimene tahab, on Atman; kõik, mis ta leiab, on selle sümboolsed aseained. Püüe taassaavutada Atmani-teadvust sellistel viisidel või sellistes tingimustes, mis seda takistavad ning aseainelisi rahuldusi peale suruvad - selles seisneb Atmani projekt.