mitteteadvuse tüübid

        Eelmised peatükid olid pühendatud mõne peamise teadvuse kasvu staadiumi ja tasandi visandamisele, järgnevad peatükid esitavad sellest mudelist tulenevaid järeldusi. Me heidame pilgu evolutsiooni dünaamikale - mis ei ole midagi muud kui uskumatu Atmani projekt. Alustame mitteteadvuse "tüüpidest".

 

Paljud "mitteteadvuse" käsitlused eeldavad lihtsalt, et see on kas protsessi või sisu kujul algusest peale olemas, ning asuvad seejärel selle kihte, tasandeid, aluseid, olekuid või sisu kirjeldama. Minu arvates tuleks seda lähenemist täiendada ühest küljest arenguliste või evolutsiooniliste  kaalutlustega ning teisest küljest dünaamiliste faktoritega.

 

Lubage mul esitada mõned näited probleemist endast. Transaktsiooniline analüüs kõneleb mitteteadvuslikust (või eelteadvuslikust) stsenaariumi programmeerimisest, mis sisaldab taolisi verbaalseid käsklusi nagu "tunne süüd" või "kogu ärevust". Stsenaariumi analüütiku ülesandeks on need käsklused üles leida, nähtavaks  ja teadvuslikuks muuta ning klient seeläbi nende sundmõju alt vabastada. Lihtsuse mõttes nimetagem seda "verbaalse stsenaariumi mitteteadvuseks".

 

Pange tähele ühte lihtsat asja: preverbaalsel lapsel ei saa olla verbaal-stsenaariumi mitteteadvust. Enne peab keel ise arengu käigus esile kerkima, alles siis saab seda stsenaariumi käsklustega koormata. Kui ta langeb seejärel teadvuse tavalisest eristuslävest allapoole, siis sellest punktist alates - aga mitte varem - saame me rääkida mitteteadvuslikust stsenaariumist. Samamoodi ei saa prefallilises staadiumis lapsel esineda fiksatsiooni, pre-egoline imik ei saa omada mitteteadvuslikku egokarakteri struktuuri, ja nõnda edasi.

 

On ilmne, et see, mida mitteteadvus sisaldab, sõltub suurel määral arengulistest asjaoludest - kogu mitteteadvus kõigis selle vormides ei ole kindlasti päris algusest peale lihtsalt olemas. Teemat jätkates, paljud nüüdisaegsed autorid näivad ometi eeldavat, et eksisteerib"transpersonaalne mitteteadvus", mis on olemas, kuid esialgu alla surutud. Samas, kui mitteteadvus on verbaalsete vormide, karakteri struktuuri, vaimsete võimete, abstraktse mõtlemise ning üldse kõrgemate struktuuride sarnane - siis ta ei ole veel alla surutud, sest tal ei ole veel olnud võimalust arengu käigus esile kerkida. Ta ei ole veel teadvelolekust välja surutud, sest ta ei ole veel isegi mitte esmasel kujul teadvelolekusse sisenenud.

 

Seda arengulist ja dünaamilist vaatepunkti - vastandina staatilise ning etteantule - silmas pidades visandan ma järgnevalt viis põhilist mitteteadvusliku protsessi tüüpi. Need on mitteteadvusliku protsessi tüübid, mitte mitteteadvuse tasandid (kuigi me mainime ka neid). Järgnev visand ei ole ei ammendav ega muutumatu, vaid püüab üksnes viidata neile teemadele, millele transpersonaalne psühholoogia peaks minu arvates tähelepanu pöörama.

 

ALUS-MITTETEADVUS

 

Ma kasutan "alust" siinkohal põhimõtteliselt neutraalses tähenduses, ärge ajage seda segi "Olemise Aluse" või "Avatud Aluse" või "Ürgse Alusega". Kuigi teatavas mõttes "kõikehõlmav", on see põhiliselt siiski arenguline mõiste. Loode "omab" alus-mitteteadvust; alus-mitteteadvuseks on oma olemuselt kõik need süvastruktuurid, mis eksisteerivad potentsiaalide näol ning mis on valmis mingil tulevikuhetkel meeldetuletamise teel esile kerkima. Kõik inimkonnale tervikuna antud süvastruktuurid - mis puudutavad iga teadvusetasandit alates kehast, meelest, hingest, vaimust, jämedast ja subtiilsest ning lõpetades kausaalsega - on mähitud või pakitud alus-mitteteadvusse. Kõik need struktuurid on mitteteadvuslikud, kuid nad ei ole allasurutud, sest nad ei ole veel sisenenud teadvusse (selles elus; me võime nende kõrgemate seisundite allasurumistest rääkida involutsioonilises ehk sünnieelses psühholoogias). Areng ehk evolutsioon sisaldab alus-mitteteadvusest lähtuvate hierarhiliste transformatsioonide seeriaid või süvastruktuuride avaldumisi, mis algavad kõige madalamatest (plerooma ja keha) ning lõpevad kõrgematega (Jumal ja Tühjus). Kui - kui üldse - kogu alus-mitteteadvus on esile kerkinud, jääb järele ainult teadvus: kõik on Kõigena teadvuslik. Aristoteles võinuks selle kohta öelda, et kui kogu potentsiaal on teostatud, siis on tulemuseks Jumal.

 

Pange tähele, et pindstruktuurid mitteteadvuses peaaegu (kuid ma ei arva, et täielikult) puuduvad, sest need õpitakse selgeks põhiliselt avaldumise kaudu (meeldetuletamise) käigus. See sarnaneb - kuid ainult sarnaneb - Jungi ideele arhetüüpidest kui "ilma sisuta vormidest". Jungi sõnul arhetüübi (süvastruktuuri) "sisu [pindstruktuur] määratakse ära ainult siis, kui ahtetüüp teadvuslikuks muutub ning seeläbi teadvusliku kogemuse materjaliga täitub". Igaüks "pärib" samad süvastruktuurid, aga õpib selgeks omaenese individuaalsed pindstruktuurid, mis võivad teiste omadega sarnaneda või neist erineda (seda kõike muidugi süvastruktuuride eneste raamide piires).

 

Lõpetuseks märkigem, et mida lähemal on süvastruktuur esilekerkimisele, seda tugevamalt mõjutab ta juba esile kerkinud teadvust. See fakt osutub edaspidi ülioluliseks.

 

Kõiki nelja järgnevat mitteteadvuse tüüpi võib defineerida alus-mitteteadvuse suhtes. See annab meile taolise mitteteadvuslike protsesside mõiste, mis on ühtaegu strukturaalne ja dünaamiline, kihiline ja arenguline.