EGREGORI TEENIMINE
Vaimse dogma egregor moodustab suure ja särava,
kirjut õhupalli meenutava energiavälja. Eemalt vaadates tundub see ahvatlev,
küütlev nagu jõuluehe - pühapäevane imede maailm. Selles maailmas - näib
vaatajale - on kõik selge. Pole kahtlusi, kuid on suund, on missioon, mida
pürgija kõige rohkem oma ellu igatseb. On mõtestatud tegevus millegi suurema,
õilsama nimel. On oma koht selles struktuuris, mis koostöös teiste liikmetega
tagab veel suuremad võimalused vaimseks arenguks ja oma elu ülesande täitmiseks.
Inimene, kes on osanud luua omaenese väikese vaimse egregori - olgu see
tema sõpradest, oma patsientidest või klientidest koosnev - tavaliselt ei sisene
täielikult suure vaimse dogma egregori. Ta rahuldub selle eemalt imetlemisega,
vahel astub sammukese lähemale, kuid ainult selleks, et sealt teadmisi ja
kogemusi ammutada - et neid siis oma väiksemas egregoris edasi anda. Samas jääb
info tooja teiste ringi liikmete silmis eriliseks, temalt peegeldub suure
egregori hiilgus ja see annab talle endale sära juurde. On, nagu käiks ta
mesilinnuna suurest tarust väikesesse tarusse mett toomas.
Eriti aldis
suure egregoriga liituma on inimene, kes pole endale suutnud väiksemat kaaskonda
hankida. Põhjuseks võib olla selle indiviidi mõjujõu - isikliku magnetismi - või
ka tema enesekindluse vähesus. Nimelt ühendab seltskondade loojaid üks omadus:
nad on iseenda eksimatuses alati veendunud. Nad tunnistavad küll teisi suuri
autoriteete, kuid jätavad endale alati õiguse otsustada, mida nende pakutust
võtta ja mida jätta.
Inimesi, kes on suurtele egregoridele
vastuvõtlikud, iseloomustab üldiselt suur vaimne ahnus ja väike usk iseenesesse.
Nad on kindlad, et kui nad ainult pääseksid "siseringi", siis muutuks kõik.
Järsku ilmuks kusagilt elule sisu, huvitav tegevus, perspektiiv. Millegipärast
on nad sama kindlad selles, et selline mõtestatud eksistents on võimalik ainult
kusagil mujal, teistsuguses olukorras, kui antud hetkes ja kohal.
Seetõttu on sellist inimest ka kerge egregori huvides tasuta tööle
panna: anna talle ainult väike vihje, et on võimalik edaspidine edutamine - ja
juba ta jooksebki, palumata. Eriti kaval on täita sellise vaimse ahnepäitsi mõni
väiksem vajadus - see annab talle motivatsiooni edasi rügada.
See kehtib
kõigi egregoris osalejate kohta, sõltumata nende tegelikust positsioonist.
Petmine ja ärakasutamine on egregori põhilised tööriistad, mis on alati vahedad,
kuna inimene on reeglina rahulolematu ja ahne.
Kui egregor märkab
inimest, kes talle huvi pakub, hakkab esiteks tööle nn. "algne impulss". See
väljendub tavaliselt selles, et huvialune indiviid saab ootamatult "märgi". Märk
võib olla vähemal või rohkemal määral "imeline", kuid indiviidi see veenab. Tema
teadvus on nii kui nii juba sellises valmisoleku seisundis, et isegi vähim
kokkusattumine näib saatuse sõrmena, mis viitab ühes suunas : egregori suunas.
Indiviid saab oma märgile tagasisidet ka egregori vanemate liikmete käest, kes
kinnitavad varmalt, et just nii see algab.
Indiviid sukeldub innukalt
egregori ellu, ta "elab ja hingab" selle vaimus. Vaadates tagasi oma elule enne,
kui "ta sellele mõtte leidis", tundub talle uskumatu, et selline tühine
eksistents oli üldse võimalik. Järsku on tal uued sõbrad, kes "mõistavad" teda
ja tema püüdlusi, kes on talle lähedasemad, kui ükski perekonnaliige või vana
sõber iialgi olla võiks. Kõik, mis pole egregoriga seotud, tundub mõttetu, tühi
ja hall.
Elu möödub uute kursuste, uute kollektiivsete ettevõtmiste
ootuses. Vahepeal vahetatakse muljeid teiste egregori lihtliikmetega. Jutt
keerleb tihti oma vaimsete kogemuste ümber, mille tulemusel tekib meeldiv uim,
kuid see jätab endast lahtudes siiski maha raskesti kirjeldatava igatsustunde.
Kui ainult pääseks lähemale, mõtleb indiviid. Tähetund, mida lõputa arutatakse,
on põgus kokkupuude egregori mõne juhtfiguuriga. Mida Ta mulle ütles, kuidas
vaatas ja ennekõike - mida see kõik tähendab. Järgneb arutlus, milline Ta on.
Luuakse oma isiklik illusioon, pettepilt kellestki, kes on suurem ja parem, ja
kes oma eluga juba väljendabki neid ideaale, mille suunas algaja egregori teener
alles püüdleb. Ideaalid aga, olgu siinkohal rõhutatud, on udused. Üldised
mõisted, nagu "vaimsus", "pühendumine", "valgustumine". (tihedam jututeema on,
et kas juhtfiguur on juba valgustunud).
Sellest faasist võib tee
hargneda kolmes suunas, mida indiviid arvab ise valivat, kuid mis on tegelikult
ainult egregori valik.
Tuleb meeles pidada, et egregor on ühendatud
teadvuse väli. See hakkab kogunema kõigepealt siis, kui mõne üksikisiku
mõttelaad on nii veenev, et leiab endale esimesed järgijad. Just nimelt:
järgijad, mitte kaasamõtlejad. Kaasamõtlemine eeldab, et teatud mõtet võib
arendada ükskõik milline grupi liige ja kui mõttekäik tundub ülejäänud liikmete
arust sobiv, võetakse see vastu. Egregor eeldab aga alati juhtfiguuri - olgu see
siis kasvõi illusoorne, nagu näiteks Kristus või Buddha - olemasolu. (Illusoorse
juhtfiguuri korral juhivad egregori tema idee vahendajad, kellel on ainuõigus
seda interpreteerida. Võib olla ka teisi interpretatsioone, kuid tema
interpretatsioon on see, mille järgi grupi sees tegelikult toimitakse.)
Kui on tekkinud esmane egregor (teatud grupis osalejate teadvuste
ühendväli) hakkab see väli omandama iseseisva teadvuse esimesi jooni. Ta on oma
mõjult tugevam kui individuaalsete osalejate teadvuste tugevuse kogusumma. Tekib
külgetõmme - suur tõmbab alati väikest. Selles ei ole midagi isiklikku, see on
lihtsalt looduse seadus.
Egregor, mis vastab turu nõudmistele, hakkab
alati kasvama ega lagune enne, kui nõudlus lakkab. Seetõttu pole võimalik
egregoriga võidelda.
Kui egregor tajub indiviidi, määrab ta kohe
kindlaks, kui vajalik on antud indiviid temale, egregorile. Siin võib välja tuua
kolm egregori teenri kategooriat.
Esimene kategooria - "Hall
mass"
Need on inimesed, keda oleme harjunud nägema istumas
kursustel, hetkekski silmast laskmata lektori kuju, hoides teda alati oma
imetlevate pilkude orbiidis. Vahetundides need indiviidid sosistavad omavahel ja
kui lektor või mõni ta kaaskondlastest peaks neile lähenema, hakkavad koheselt
punastama ja kogelema. Lektor ja kogu egregor on selliste liikmete jaoks midagi
ülimat, kättesaamatut. Vahel võetakse süda rindu ja esitatakse mõni küsimus,
milline sündmus annab õnnelikule küsijale mõtteainet veel pikaks ajaks.
Selle seltskonna imetlus on egregori peamine toit, millest egregor
kasvab ja milleta ta sureb.
Seetõttu on egregori juhtfiguurid "halli
massi" esindajatega suheldes alati väga vastutulelikud, neist õhkub õilsust ja
kõrgeid ideaale. Nad teavad väga hästi, et nendest inimestest oleneb ettevõtmine
edasine elujõulisus. Kuigi “hallide” seltskond tundub amorfsena, on ta
sealjuures vägagi kapriisne. Liialdatud imetlus ja tallalakkumine võivad
vähimagi vastuolu puhul üle minna laimuks ja väga madala, hammustava
vibratsiooniga vihkamiseks. Seda püüavad juhtfiguurid iga hinna eest ära hoida.
"Halli massi" ja egregori vahel valitseb sümbiootiline side: sina sügad
mind ja mina sügan sind vastu. Ilma halli massita (olgu neid kasvõi ühe inimese
jagu!), egregor ei eksisteeriks. Rohkemat huvi egregoril nende vastu ei ole,
egregor neid “siseringi” ei vali, nad on lihtsalt (ülimalt vajalik)
täitematerjal.
Teine
kategooria - "Lihtsõdurid"
Teine kategooria egregori teenreid
on vast kõige huvipakkuvam. Sealt leiame need indiviidid, kes ei suuda kuidagi
rahulduda ainult vaikselt istumise ja kuulamisega. Nad on ju “vaimsed” inimesed,
mitte mingi tavaline hall mass! Nende ego hääl, mis osavalt maskeerub kõrgema
mina hääleks, kannustab neid varmalt takka. See sosistab, et kui saaks sellele
kõigele kasvõi sammukese võrra lähemale, oleks valgustumine vaat' et käega
katsuda (valgustumine, missioon vms).
Sellist kibelust tajub egregor,
kes hindab, kui suur on antud indiviidi potentsiaalne kasutegur egregorile, ja
sirutab siis välja energeetilise kombitsa, ning tõmbab tulevase "lihtsõduri"
halli massi ridadest välja. Indiviidi vaimustusel pole piire: unistus hakkab
täituma!
Järgneb periood (mis mõnel juhul võib kesta isegi aastaid),
mille käigus egregor ratsaniku rollis indiviidi nagu metsikut hobust välja
õpetab ja egregori poolt määratud kohale suunab. Ainus häda on siin selles, et
egregori valitud koht ei pruugi indiviidile sugugi meele järgi olla. Vahel võib
see lõppeda indiviidi eraldumisega egregorist, mis on indiviidi jaoks üsna
valuline protsess. Kuid sellest hiljem.
Kui indiviid mõistab, mida
egregor temalt tahab ja tema jaoks ette nähtud kohaga lepib, toimub ühelt poolt
indiviidi sulandumine egregori teadvusevälja ja teisalt, tema teadvuse
mugandumine välja nende omadustega, mis erinevad tema enda välja omadustest.
Tavaterminites tähendab see, et inimene taipab alateadvuslikult (mõni isegi
teadvustab seda selgest), et egregorisse kuulumisel on oma hind. Egregor annab
raamsüsteemi, milles saab tegutseda huvitavate asjadega. Kartlikule inimesele
annab egregor pea kohale katuse, mis kaitseb teda välisilmast imbuva rõskuse
eest. Selle katuse all on mugav ja soe, alati on, mida oodata - järgmist
kursust, mõnda ühist tegevust. Vastutasuks eeldab egregor, et nagu igas heas
perekonnas, oleksid ka siin lapsed kuulekad, koristaksid oma tuba ja teeksid
hoolsalt õppetükke.
Perekonna põhiväärtuste kehtestamise eest aga
hoolitsevad vanemad ehk egregor ise oma juhtfiguuride kaudu. Nemad ütlevad,
kuidas asi on, nemad teavad, kuidas on õige. Ainult selle vahega, et tavalises,
terves perekonnas, püüavad vanemad lapse iseseisvumist soodustada. Egregor seda
ei tee. "Lihtsõduri" tasu egregorile on tema vaimne regresseerumine lapse
tasandile ja seal püsimine. Nii jääb inimesest alles zombi, kes on käest andnud
oma kõige suurema varanduse: õiguse ise oma suunas areneda, ise oma elu elada.
Egregori sees saab areng toimuda ainult ühes suunas ja see on egregori suund. Ja
selline areng pole kunagi terviklik just sel põhjusel, et ta ei ole inimese enda
oma.
Egregori tee on sahhariini maiguga, kuna isikliku tee, kuigi
paiguti mõrkja, teeb tõeliselt magusaks Ise Olemise suhkur.
Kuna halli
massiga suheldes kasutab egregor ennekõike kaudse mõjutamise taktikat, siis
lihtsõdurite tasandil võtab egregor kasutusele juba otsesed mõjutusvahendid.
Järgnev on lühikokkuvõte nendest põhimõtetest, mis on peidus iga
egregori õilsate teeside taga ja mida nii otseselt kui kaudselt nii kaua
korratakse, kuni egregori teenija neid märkamatult uskuma jääb. Need on
põhimõtted, mis kasvavad inimesega niivõrd kokku, et isegi aastaid pärast
egregorist lahkumist võidakse järsku õudusega avastada endas "egregori jääknähu"
- ennasthävitava, eluvastase mõttemalli, mis pärineb inimese minevikust. Kuid
julgust! Juba sellise mõtte äratundmine ja õigesse konteksti asetamine näitab,
et inimene on tervenenud. Seda tervist tuleb lihtsalt osata hoida.
1. mõttemall: inimene ei ole iseseisvalt võimeline
vaimseks arenguks. Ta on liiga nõrk, tema ego on liiga valdav ja ta nägemine
hägune. Ainult Suur Vaimne Juht saab teda valgustumisele viia, tekitades tema
teadvuses alkeemilise muudatuse, kvanthüppe. Ilma Suure Juhita on inimene
määratud igavesti karma rattas tiirlema. Inimesesse istutatakse isikliku
väärituse seeme, abituse tunne.
2. mõttemall: tavaline
elu on mõttetu. Meie eesmärgiks olgu, nii kiiresti kui võimalik, karmarattast
pääseda, lahti saada üha uute elude mõttetust piinast. Ainult vaimne tee - mille
esindaja on egregor - viib eesmärgini. Hakatakse eirama üldinimlikke väärtusi:
perekonda, lapsi, armastust ja lihtsat olemise rõõmu.
3.
mõttemall: inimene on siia ilma saadetud kindlat ülesannet täitma. Kuid
mis see ülesanne on, seda teab ainult Suur Juht ja Õpetaja. Inimese teadvuse
tase on liiga madal, et tunda ära, mis on tema õige koht. See mõttemall laseb
egregoril inimest kasutada just sellisel viisil, nagu see on egregorile kasulik.
Samas võib jääda täitmata inimese elu tegelik eluülesanne: oma kogemuste kaudu
avardada Kõiksuse nägemust Temast enesest ehk teisisõnu, areng läbi isikliku
prisma. Seda juhul, kui ta pole eluülesandeks valinud saada kogemusi egregori
teenimise läbi, mis iseenesest on rada, nagu kõik teisedki ning sellel pole
midagi viga. Ainus asi on, et see pole kõigi rada. See mõttemall tekitab lisaks
üldise rahulolematuse foonile veel süütunde, et inimene ei oska rahulduda
pakutuga.
4. mõttemall: saatus on juhtinud sinu teele
Suure Vaimse Õpetaja. Sa tundsid ta ära ja palusid õpetust. Kõige suurem patt on
saatusele näkku süljata, ja õpetusest taganeda. Keegi, kes egregorist lahku
lööb, ei saa kunagi õnnelikuks, sest ta ise teab, et tegi seda ainult oma ego
sunnil. Kuid egregor on aga alati nõus "eksinud lambaid" oma rüppe tagasi võtma.
Vahel on see egregorile isegi kasulik: peale tõelise elu vintsutusi on inimene
nii pehmeks tehtud, et egregor saab endale tõeliselt ustava teenri. Vastupidisel
juhul tabab inimest veel aastategi möödudes hirmusegane süütunne. "Aga äkki oli
neil õigus ja ma tõesti lasksin käest ainsa väärtusliku asja oma elus?"
Sellesse rühma kuuluvad indiviidid võib tinglikult jagada kahte
alagruppi. Esimesse kuuluvad need, kelle sulandumine egregoriga on
probleemitu: need inimesed tõepoolest usuvad, et see tee on nende jaoks
ainuõige. Tavaliselt nad sel teemal isegi ei arutle. Need on hinged, kes on
tulnud siia maailma egregori teenimise programmiga.
Teise, suurema
kategooria moodustab "kõikuv element". Väliselt on nad küll egregoriga
adapteerunud, kuid sisemuses käib - kord vaibuv, siis jälle tugevnev - võitlus.
Need on inimesed, kes oma kõrgema teadvusega juba esmakordsel egregoriga
kohtumisel tunnetasid egregori tõelist loomust. Neid võiks ka nimetada
vaimseteks ahneteks, kes oma algseid kahtlusi maha surusid loogilise aruteluga.
"Mida siin probleemitseda? Selle organisatsiooni, rühmituse, koolkonna
põhimõtted on ju õilsad. Küllap leian viisi, kuidas sellest
kasu saada ja samas iseendale truuks
jääda." Kuid sellist viisi ei leidu. Mida sügavamale inimene sukeldub egregori
töösse, seda tugevamini põimub egregori energeetika tema enda omaga.
See
saab nähtavaks näiteks olukorras, kus inimene otsustab egregorist "pisut
eemalduda, distantsi saada, et elu üle järele mõtelda". Ta arvab, et on endiselt
vaba, kuid tegelikult peab egregor teda lõa otsas. See energeetiline köis
meenutab koerarihma, mida on võimalik pikaks lasta, nii et koer mõtleb, et ta
jalutab vabalt. Kuid soovi korral saab rihma taas lühikeseks tõmmata ja koer on
täpselt seal, kus vaja. Nii piisab ühest telefonikõnest, et "vaba inimene"
ummisjalu taas egregori poole tõttaks, et uusi ülesandeid vastu võtta.
Side egregoriga avaldub ka selles, et inimene ei ole enam võimeline
tavaelust rõõmu või mõtet leidma. Tihti tabab teda soov midagi teha, kusagile
minna - kasvõi kontserdile - kuid kui ta oma mõtte teoks teeb, avastab ta, et
oodatud sündmusest polegi rõõmu. Teda haarab ärevus. Vaevu suudab ta ära oodata,
et egregori embusse tagasi tormata. Eemalt tundub egregor tema tõelise koduna,
kuid kohale jõudes ootab inimest ees midagi muud.
Seda omapärast
energeetikat tuleks pisut lahti mõtestada. See on olukord, mida iialgi ei näe
need, kes egregoriga ainult eemalt kokku puutuvad. Tegelikult on see aga üks
vaimse dogma kõige iseloomulikumaid elemente. Egregor ärkab tõeliselt ellu siis,
kui on vaja endast "muljet jätta": st. siis, kui algab kursus, tulevad külalised
vms. Tundub, nagu oleks hämaras ruumis järsku süüdatud pidulik kroonlühter.
Egregori põhilisi jooni on imetluse taotlemine ja sellistes olukordades kogub ta
jõudu.
Kuid kui kursused on lõppenud või uks viimase külalise järel
sulgunud, muutub kõik. Koha ja selle asukate peale langeb justkui hall loor, ja
inimene tunneb endas sõnulseletamatut ängi. See peegeldub kohalolijate nägudel
ja kajastub nende näojumes. Tundub, nagu oleksid nad suletud õhuta ruumi, mida
eraldab ülejäänud maailmast hägusast hallikast klaasist paks vahesein. Mõtted on
kui ajust välja imetud, jääb ainult füüsiliselt tuntav surumise tunne peas. Seda
pinget leevendatakse tühja jutu, mõttetu lobisemise ja tihti ka ebatsensuursete
naljadega. Tulemusena tekib korraks vabanemise tunne, seejärel põgus
hüsteeriline eufooria, mis aga peagi suubub kurnatusse. See on egregori
argipäev: hall, läppunud ja mõttetu.
Energeetiline side egregoriga
toimib kõigi tšakrate kaudu. Esimene tšakra on see, mille kaudu egregor saab
jõudu oma tahte materialiseerimiseks. Teise tšakra energia annab egregorile
loomingulisust ja külgetõmbavust. Kolmanda tšakra kaudu seob egrgor inimese enda
külge (mõnedel egregori teenritel avaneb kolmas tšakra sedavõrd, et laudsa
pöördub väljapoole. Selle keskel on paks energeetiline köis "koerarihm", mis
seob inimest egregoriga) Südametšakra on andmise tšakra. Selle tšakrasse suunduv
energeetiline side paneb inimese egregorile annetusi tegema, oma tööd pakkuma.
See töö on muidugi tasuta, ja alguses inimene tunneb, et ta teeb seda hea
meelega. Hiljem ta seda enam teha ei tahaks, kuid eneselegi märkamata avab jälle
suu ja pakub oma teenuseid. Suhtlemistšakra on energeetiline keskus, mille
energia toidab egregori imetlusega. Egregoriga ühinenud inimesel tavaliselt
kolmas silm sulgub või tema liikumine muutub. Asju hakatakse nägema egregori
vaatevinklist. Isiklik peenem taju läheb kinni. Kaovad isiklikud arvamused.
Kahtlejale näib, et ta eksleb pimeduses. Ka kroontšakra sulgub ja inimene ja
inimene ei saa enam universumist energiat. Ta jääb sõltuma ainult sellest, mida
egregor talle heaks arvab anda. Kuid egregor käitub selles suhtes nagu tõeline
peremees: head käitumist premeerib energiavooluga ja halva käitumise puhul
karistab energiast tühjaksjooksuga.
Eemaltvaatajale näib "lihtsõdur"
inimesena, kellel on huvitav elu, kus alati toimub midagi. Nii mõnigi vaatab
teda kerge kadedusega: näe, siin on keegi, kes on leidnud oma tõelise kutsumuse.
Energeetiline pilt näitab aga hoopis midagi muud. Kui lihtsõdur on parasjagu
hõivatud egregori esindamisega, hõljub tema ümber tihe roosa udu, eriti pea
osas. Alumised tšakrad on energiast tühjad ja taevakanal kinni. Kui egregori
teener (kahtleja tüüpi) on võõraste silmade alt väljas, on energeetiline pilt
kaootiline. Energia lekib pahvakutena. Auras valitsevad määrdunud toonid.
Taevakanali kohal võib tihti näha ammutavat musta auku. Kui egregor oma teenrile
energiat juurde annab, valatakse sellest kohast sisse ebamäärase värvusega
ollust. Kuid see kanal ei asu kunagi keha telje suhtes otse ega ole energia ka
puhas ja värvuseta, nagu see on tavalise terve inimese juures.
"Publikumagnet" ehk
egregori ülemteener
On mõned indiviidid, kelle isiklik
magnetism on astroloogilistel põhjustel nii tuntav, et iga dogmaatiline egregor
unistab sellist publikumagnetit enda valdusesse saada. Tegu on indiviidiga,
kellele sobib elu organisatsioonis ja kes tunneb end hästi igasuguses
organisatsioonis - olgu see siis majanduslik või poliitiline. Vaimse kallakuga
organisatsioonide juhtfiguuridena leiavad koha inimesed, kes ei toimi enam
ainult alumiste tšakrate baasil. Nad igatsevad juba midagi enamat.
Nendega on egregor otsekohene. Ta esitab oma pakkumise peaaegu kohe, kui
selline indiviid tema mõjuvälja ilmub. Kui pakkumine vastu võetakse, hakkab
indiviid kohe tajuma, et on teinud õige sammu ja et sellest tehingust saab ta
tuntava kasu. See avaldub nii materiaalsetes hüvedes kui ka avaramates
õppimisvõimalustes, juhtkonna isiklikus tähelepanus, usalduses. Egregor leiab
koha, milles indiviidi ego on kõige vastuvõtlikum, ja rõhub sellele.
Tavaliselt on need briljantse mõistuse ja suure isikliku
säraga inimesed, kelle emotsionaalne areng on jäänud 12 - 13 aastase lapse
tasemele, mis suure intellektuaalse potentsiaali puhul on üsna tavaline. Elu
koos egregoriga on nende jaoks lihtsam. Nende jaoks on asjad kas mustad või
valged. Neis puudub kõhklus, ja egregori nimel on nad võimelised korda saatma
isegi kuritegu: alates väiksematest rikkumistest raamatupidamise alal kuni
kriminaalkuritegudeni välja.
Egregoriga täielikult sulandunud juhtfiguur ei ole
enam inimene. Ta on egegori pikendus, võiks isegi öelda, et tema ongi egregor.
Kui ta räägib, kõneleb tema suu läbi egregor. Kui ta vaatab, jälgib egregor tema
silmade läbi maailma. Ja see pilk on röövlinnu pilk: alati kaalutlemas, kuidas
oleks egregorile kasulikum, alati uut saaki varitsemas.
Kõrvalisele
pilgule on selline indiviid muljetavaldav vaatepilt: energiast tulvil,
ideaalidest hõõguv, kes eriti publiku ees ilutulestikuna särama lööb. Temast
hoovab pühendumust ja ideaale. Samas, kui selline inimene jääb kellegagi kahe
silma vahele, võib toimida muutus (eriti siis kui indiviid ei ole oma kaaslasega
rahul). Ta silmad muutuvad kalgiks, ilme kivineb. On näha, et tema jaoks on
olemas ainult üks tõde ja see tõde on tema oma.
Egregori ülemteenritel
on ainult üks - teadvustatud või teadvustamata - eesmärk: egregori maksimaalne
kasu ja selle kasu saavutamise nimel on ta valmis kõigeks. Kuna ta oma pimedamat
poolt osavalt varjata oskab (nagu ka egregor tervikuna), jäävad need, kes seda
oma nahal tunda on saanud, oma elamusega üsna üksi.
Egregori
ülemteenrid võivad eemalt olla küll kütkestav vaatepilt, kuid lähem kontakt
nendega toob alati kaasa isikliku katastroofi.
EGREGORIST LAHKUMINE
Kuidas siis egregorist
lahku lüüakse? See on üsna lihtne: ühel hetkel tunneb inimene, et egregri poolt
pakutu ei ole seda hinda väärt, mida ta selle eest maksab. Hinna all mõeldakse
siin iseseisvuse kaotamist, pealesurutud mõttemalle, energeetilist seotust ja
veel paljusid tegureid, mis inimeseti võivad olla erinevad.
Siin on
eelisolukorras need teenrid, kes ei ole egregori heaolule väga tähtsad. Side
nende ja egregori vahel ei ole nii tugev ja läbipõimunud ning egregor on nõus
neid kergemini käest laskma. Inimesed, kes on egregorile olulisemad, võivad läbi
elada üsna pika ja vaevalise võõrdumise perioodi, mis pahatihti kujuneb nii
traumaatiliseks, et inimene pöördub egregori rüppe tagasi.
Kõige
olulisem on egregorist lahti laskmise juures inimese enda kindel ja teadvustatud
kavatsus. See kavatsus tuleb läbi tunnetada ja kui ta on ehtne, siis seda ka
universumile väljendada. Ei piisa ainult mõtlemisest, tuleb teha tegu. Siin
peetakse silmas, et ei aita, kui inimene teeb omaette olles mingeid maagilisi
toimetusi sideme purustamiseks, kuid egregori silma ees annab oma käitumisega
mõista, et on endiselt "oma poiss". On vajalik kindlalt ja selgelt (teo või
tegemata jätmisega) öelda egregorile: "Meie teed lähevad nüüd lahku". Samas ei
tohiks see tegu olla provotseeriv, sest see võib esile kutsuda egregori-poolse
vastulöögi mõne õnnetuse või haiguse näol.
Sõltuvussuhtest vabanemiseks
on ennekõike vajalik füüsiline eemalolek. Ei ole võimalik egregorist eemalduda,
ise temaga füüsilisse kontakti jäädes.
Sellisel juhul kaotab egregor pärast
paari katset inimene tagasi tuua (meelitada või hirmutada) tema vastu huvi.
Kuid energeetiliste sidemete katkestamine on keeruline protsess. Kuidas
hakkab kulgema inimese elu pärast seda, kui selles ei ole enam endist "elu
mõtet"?
Esiteks tuleb silmas pidada, et inimese ja egregori väljad olid
omavahel tihedalt põimunud, kokku kasvanud. Kui inimene end egregorist lahti
rebib ja egregor oma kombitsad tagasi tõmbab, jäävad energeetilised haavad,
mille kokkukasvamine võtab mõnda aega. Inimene saab siin ise kaasa aidata, kui
ei jää pärast egregorist lahkumist käed rüpes istuma. Depressiooni ilmingute
puhul (mis on egregorist lahku löömise järgselt tavaline) tuleb endale meenutada
lahkumise põhjuseid.
Iga hinna eest tuleb vältida raskesti
väljendatavate "tujude" meelevalda langemist. Kui tuntakse meelehärmi, tuleb
selle põhjus endale sõnastada, olgu see siis inimese enda arvates kasvõi talle
alandav (olin ahne, lasin end sisse mässida, olin iseloomutu). Ei tohi endale
keelata viha tundeid. Kui nende olemasolu endale ausalt tunnistada, saavad nad
hakata lahustuma. Kuid kui vaimne pürgija - nagu õpetavad paljud õpetused, püüab
nende tunnetega võidelda, või mis veel hullem, nende olemasolu salata (ega ma ei
olegi vihane, lihtsalt veel üks elu õppetund jms), tõrjutakse need lihtsalt
sügavale alateadvusse, kus nad hakkavad inimese edaspidist elu tõsiselt häirima.
Võib valmistuda selleks, et side egregoriga võib endast märku anda veel
aastategi pärast, kui inimene arvab, et kõik on juba selja taha jäänud. Kuid kui
on oldud enese vastu ausad siis on ka tagasilöögid nõrgemad ega põhjusta sellist
kaost nagu varem.
Ei tohi unustada, et inimese oma kindel kavatsus
egregorist lahti ütelda on inimese kõige võimsam relv. Kui Kõiksus näeb, et
inimese meel on selles suhtes kõikumatu, annab ta talle oma toe. Seda toetab
palve, aktiivne meditatsioon, nagu näiteks vabastav hingamine koos vastava
visualiseerimisega.
Kuidas edasi?
Kuid kuidas
peaks siis edasi elama inimene, kes on egregori haardest vabanenud? Kas tema
jaoks on siis tõesti välistatud kõik need huvitavad vaimsed ettevõtmised,
millega tihtipeale käib kaasas egregor? Kas enam ei mingeid vaimseid püüdlusi?
Aga inimene, kes tahab egregori mõju vältida, kuid siiski saada kasu
sellest, mida vaimsel turul pakkuda on?
Esiteks peaks endine
egregori-sõltlane endale aru andma, et ta on sellele energeetilisele mustrile
vastuvõtlik. Tuleks endalt küsida, miks tekkis soov minna uuesti kursusele? Kas
samadel põhjustel, nagu enne - lootuses, et keegi lahendaks tema elu olukorrad?
Kui see on nii, siis oleks parem mitte minna ja püüda leida just tänasest
päevast vähemalt kümme põhjust, mis teevad elu elamisväärseks just siin ja
praegu.
Kui aga soov on tõepoolest midagi uut kuulda ja õppida, tutvuda
teistsuguste vaatenurkadega, siis on loodud soodne alus selleks, et isegi kui
tegu on egregoriga, ei satu inimene uuesti tema meelevalda.
Egregori
territooriumil olles peaks säilitama rahu ja heatahtliku huvi kuid mitte kaotama
valvsust. Tuleb mõista, et viibitakse ühisväljas ja kõik, mis selle väljaga
vastuollu satub, saab kannatada. Igasuguste kaitsekilpide ja -ekraanide ehitamine on mõttetu, sest
nende alalhoidmine kulutab nii palju jõudu ja tähelepanu, et inimene on lõpuks
täiesti kurnatud ja egregor lipsab sellest "kaitsest" niikuinii läbi. Kõige
tähtsam on aga inimese veendumus valitud tee õigsuses. See ja Kõiksuse abi on
kaitse, mille puhul ka kõige vägevam egregor aupaklikult tagasi tõmbub.
Ei tohi unustada, et kaugemal ja kõrgemal vaimsete dogmade
väiklastest egregoridest on Kõiksus ise kogu oma vabaduses ja mõõtmatuses.
Dogmaatilisusest on alati võimalik läbi ja välja kasvada ning siis avaneb
inimese süda tarkusele, mis toetab, kuid ei seo, pakub kindlust, kuid ei ahista
ja muudkui annab, annab, annab ja annab ... mitte midagi vastu
nõudmata.