Mis on emotsionaalne intelligentsus?

        Daniel Goleman http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman on kindlasti üks kaasaja kuulsamaid ja mõjukamaid psühholooge. Tema tööd on kõrgelt hinnatud nii teadusringkondades kui ka laiema publiku hulgas. Kui kaua aega peeti üheks peamiseks inimese edukust määravaks tunnetuseks vaimset võimekust IQ-d, siis Daniel Goleman väidab, et määravaks on hoopis laiem omaduste kogum, milleks on emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalne intelligentsus on oskus ära tunda ja kontrollida oma emotsioone ja impulsse, mõista, mida teised tunnevad ning võime ennast ja teisi motiveerida ja mõjutada. Kõrge emotsionaalse intelligentsusega inimesed on head suhtlejad, edukad tööl ja koduses elus. "Emotsionaalne intelligentsus" http://www.apollo.ee/emotsionaalne-intelligentsus.html on praeguseks ilmunud enam kui kahekümnes keeles ja on paljudes maades kiiresti saanud bestselleriks. 

 

Mare Pork, TPÜ psühholoogiaprofessor, juhtimiskonsultant: "Senise intellekti (loe ka: teaduse) imetlemise kõrvale on aga võimsalt kerkinud teadmine, et tunded võivad olla targemad kui mõistus, et vaist on päriselt olemas, et olukorra emotsionaalse tähenduse mõistmine võib olla lahenduse otsimisel mõõtmatult olulisem kui selle ükskõik kui täpne teaduslik kirjeldamine. Oskus käsitleda tundeid ja mõista nende mõju inimese hingelisele heaolule on psühhoanalüütilise jm psühhoteraapia pärusmaa, kus just subjektiivse maailma eripära ja unikaalsete tunnete mõistmise kaudu suureneb inimese valikuvabadus."

_________________________________________

EMOTSIONAALNE ANDEKUS EHK TUNDETARKUS

Adolf Hitler oli märkimisväärse tundetarkusega inimene, tema eluloost teame, kui palju ta tegi endaga tööd, õppides end väljendama nii, et ... oma tahtmist saada. Miks Hitleri kõned avalikkust hullutasid? Sest ta teadis täpselt, millistele tundeklahvidele vajutada - nii masside kui lähemate kamraadide puhul.

 

Elektriseerivate kõnede pidamine nõuab emotsionaalset intelligentsust. Kas käsi füüreri (või ükskõik millise pop-staari) poole sirutavat massi huvitavad faktid? Ei. Kas üks inimene saab sedasama massi panna tormama tema poolt valitud suunas? Jaa. See suund võib olla aus ja õilis (karusloomade päästmine, "Jõulutunnel", usume Andrus Veerpalu vms), aga sama jõuga tormab see mass ka kristallööd korraldama.

Kui tahad kedagi oma poole võita, mõju ta tunnetele. Kuigi ühest uuringust selgus, et kui juht peab sütitava kõne, tundeist tulvil kõne, siis selle sisust jääb üsna vähe meelde. Publik on haaratud oma tunnetest ja lakkab kriitiliselt mõtlemast. Motiveerimise ja manipuleerimise vahel jookseb imeõhuke piir.

Uurimused kinnitavad, et lihvitud emotsionaalse intelligentsusega inimesed on paremad manipulaatorid. Kui sa mõistad, mida teised tunnevad, siis saad sa neid oma pilli järgi tantsima panna ning paljukiidetud emotsionaalne kirjaoskus muutub relvaks omakasupüüdliku manipuleerija käes. Mõnikord on see vajalik, mõni teine kord aga kurja teenistuses. 

Samas ei ole kognitiivne (cognitive), tunnetuslik teooria suutnud seletada seda, miks klassi teraseim ja targim laps ei saa elus alati kõige rikkamaks ning miks meile meeldib mõni inimene esimesest silmapilgust rohkem ja miks me ei usalda teist, kuidas mõni inimene sobib juhiks paremini kui teised jne.

On täheldatud, et inimesel võib olla geniaalsusele vastav intelligentsusnäitaja (IQ), kuid sellegipoolest võib tal puududa oskus seltskonnas vestlust alustada, ja võime mõelda raudse loogikaga ei tähenda veel, et suudetakse oma elus olulisi suhteid hoida. Tänapäeval oleme üha enam hakanud mõistma, et meie tegevust ja käitumist ei juhi niivõrd kaine mõistus, vaid pigem tunded. Ka äritegevuses on hakatud nägema vajadust mõjutada inimest emotsionaalselt ja arvestada tema tunnetega. See, mida me täna müüme ja ostame, ei ole mitte konkreetsed kaubad ja teenused, vaid suhted ning positiivsed emotsioonid. 

Emotsionaalseks andekuseks ehk emotsionaalseks intelligentsuseks (EQ) peetakse omaduste kogumit, mis on seotud elu emotsionaalse küljega, see on võime tajuda ja juhtida omaenda ja teiste emotsioone, võime arvestada oma emotsioone ja efektiivselt korraldada suhteid teistega.

 

Emotsionaalse andekuse teooriaid on mitu, teadlased on lähenenud küsimusele erinevalt, kuid põhiväited on jäänud samaks. Emotsionaalne andekus tähendab enda ja teiste emotsioonide märkamist, tunnete teadvustamist ning nende juhtimist. Võib öelda, et emotsionaalselt andekas inimene käitub viisil, mis jätab mulje, nagu juhiks teda mõistus, mitte tunded.

 

1983. aastal leidis Harvardi psühholoog Howard Gardner, et peale suhtlemisoskuse on olulised ka eneseteadlikkus ja toimetulek oma sisemaailmaga, 1990. aastal lõid John Mayer, Peter Salovey laiahaardelise emotsionaalse andekuse mudeli, mis sisaldas võimet ära tunda emotsioonide tähendusi ning nendele tuginedes mõelda ja probleeme lahendada. Iisraeli psühholoogi Reuven Bar-Oni järgi tähendab emotsionaalne intelligentsus võimet mõista ennast ja teisi ning suhtumist muudesse inimestesse ja ümbritsevasse maailma ning emotsionaalse intelligentsuse oskused on taktikalised omadused, mida võib märkimisväärselt mõjutada nii üksikisiku kui ka rühma tasandil.

 

Laiema tuntuse osaliseks sai emotsionaalse andekuse teooria tänu Daniel Golemanile, kes 1995. a avaldas raamatu \'”Emotsionaalne intelligentsus” (Emotional Intelligence), mis sai paljudes riikides enimmüüdud raamatuks ning tema 1998. aastal Harvard Business Reviews avaldatud artikkel kogus suurema lugejaskonna kui ajakirjas ükski 40 aasta jooksul varem avaldatud artikkel. Räägitakse isegi, et pärast selle artikli lugemist oli suurkorporatsiooni Johnson & Johnsoni tegevjuht saatnud enam kui 400 artikli koopiat ettevõtte tippjuhtidele üle kogu maailma.

 

Tänaseni pole teooria minetanud oma tähtsust korporatiivses maailmas. Ulatuslikud uurimustööd näitavad, et emotsionaalne intelligentsus (EQ) koos üldise intelligentsusega (IQ) annab parema hinnangu üksikisiku võimalustele tööl õnnestuda. Pidevalt avaldatakse uusi uuringuid, kus emotsionaalset andekust käsitletakse olulise komponendina juhtimises, meeskonnatöös, turunduses jne.

 

Emotsionaalse andekuse teooria väidab, et inimese käitumise käivitajaks on tunne, mis tekib inimeses reaktsioonina välise maailma ärritusele. EQ sisaldab suutlikkust märgata emotsioone, teadvustada nendega seotud tundeid ja aru saada informatsioonist, mida tunded endas kannavad, ning juhtida tundeid. Emotsionaalne andekus on võime ära tunda, milline tunne meis tekib, ja oskus oma tundeid reguleerida. Ainult mõistes ja analüüsides oma tundemaailma, saame oma käitumist juhtida.

 

Daniel Goleman eristab viit emotsionaalse andekuse osa. Need on:

 

      Oma emotsioonide teadvustamine – eneseteadvus on emotsionaalse intelligentsuse nurgakivi

      Emotsioonide juhtimine – tunnete käitlemine, mis põhineb ajakohasel eneseteadvusel

      Enesemotivatsioon – oskus mobiliseerida emotsioonid oma eesmärkide teenistusse

      Emotsioonide äratundmine teistes – empaatia (võime mõista teiste hingeelu)

      Suhtekorraldus – suhete korraldamise kunst, oskus toime tulla teiste inimeste emotsioonidega 

 

Nimetatud dimensioonid väljenduvad emotsionaalsete kompetentside kaudu. Emotsionaalne kompetents on õpitud oskus, mis põhineb emotsionaalsel intelligentsil ning realiseerub silmapaistvas töösoorituses. Kompetentsid on oma potentsiaali tõlkimine tööalase võimekuse keelde. Näiteks olla hea klienditeenindaja tähendab emotsionaalset kompetentsi, mis baseerub empaatial. Emotsionaalsed kompetentsid jagunevad personaalseteks ja sotsiaalseteks kompetentsideks. Personaalsed kompetentsid määravad, kuidas me juhime iseennast, see tähendab enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni. Nendeks kompetentsideks on näiteks sihtide seadmine, visadus seatud eesmärkide saavutamisel ja takistuste ületamisel. Sotsiaalset kompetentsust näitab aga näiteks inimese empaatiavõime.

 

Sotsiaalsed oskused on oskused, mis aitavad teiste inimestega edukamalt suhelda. Vajakajäämised selles valdkonnas viivad saamatusele seltsielus või korduvate suhtlemiskatastroofideni ja just nende oskuste puudumine võib isegi intellektuaalselt kõige võimekamatele tuua kaasa äpardumisi suhtlemisel. Need sotsiaalsed võimed võimaldavad juhtida kellegagi kohtumise käiku, mobiliseerida ja inspireerida, sundida ja mõjutada või rahustada teisi.

 

Inimesed, kellel on sotsiaalsed oskused olemas, suudavad oskuslikult suhelda teistega, pannes kergesti tähele teise poole reaktsioone ja tundeid; suudavad juhtida ja organiseerida ning lahendada konflikte ja on sündinud juhid – inimesed, kes on võimelised väljendama väljaütlemata kollektiivseid tundeid ning neid sõnastama selliselt, et kogu meeskond liiguks ühise eesmärgi poole.

 

Juhtimine ei kujuta endast domineerimist, vaid oskust veenda teisi inimesi ühise eesmärgi nimel tegutsema, kuid seda ei juhtu, kui ei ole meeskonnatööd, avatud suhtlemist, koostööd ja üksteise ärakuulamist. On kindlaks tehtud, et mõnel juhil võib olla maailma parim koolitus, terav mõistus ja analüütiline mõtlemine, võime genereerida hulgaliselt häid ideid, kuid millegipärast ei saa temast siiski suurepärast liidrit.

 

Aastate jooksul on Goleman (1998) koos oma kolleegidega uurinud erinevaid juhtimise kompetentse, jagades need kolme kategooriasse: nn puhtalt tehnilised võimed, sh finantsarvestus ja oskus koostada äriplaani; tunnetuslikud võimed, mis sisaldavad arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta, näiteks analüütiline mõtlemine; ning võimed, mis näitavad emotsionaalset andekust, nagu võime töötada koos teistega ja muudatuste juhtimise efektiivsus.

 

Uurimistöö tulemusena tegid nad kindlaks, et üldine intelligentsus (IQ) on oluline heade tulemuste saavutamiseks, tunnetuslikud võimed nagu näiteks „suure-pildi nägemise oskus” ja visioon on väga tähtsad. Kuid võrreldes tehnilisi võimeid (IQ) ja emotsionaalset andekust (EQ) selgus, et EQ tähtsus oli ligi kaks korda suurem suurepäraste tulemuste saavutamiseks töös kõikidel tasanditel, kusjuures kõrgematel juhtimistasanditel muutus EQ osatähtsus järjest olulisemaks.

 

Olulise erinevuse keskpäraste ja väga heade juhtide vahel määrasid ära emotsionaalsed kompetentsid. Staaride emotsionaalsete kompetentside näitajad olid märkimisväärselt tugevamad, nende seas olid sellised kompetentsid nagu mõjutamine, meeskonna juhtimine, organisatsiooniteadlikkus, enesekindlus ja saavutusvajadus. Keskmiselt ligi 90% nende edust juhina oli omistatav emotsionaalsele intelligentsusele. Kinnitust leidis ka väide, et ettevõtte tulemuslikkuse määravad väga suures osas ära nende juhtide emotsionaalse andekuse oskused.

 

Golemani rusikareegel ütleb, et tipptasemel tegutsemiseks mistahes tööalal on emotsionaalne intelligentsus vähemalt kaks korda nii tähtis kui puhtalt teadmuslikud võimed. Kõrgemal tasandil – juhtivatel ametikohtadel – määrab emotsionaalne intelligentsus ära peaaegu kogu edu ja eelise.

 

 

Emotsionaalne intelligentsus kui liidri võtmetähtsusega kompetentsus

Emotsionaalne intelligentsus ehk emotsionaalne andekus ehk tundetarkus ehk tundetaip (inglise keeles EQ) hõlmab:

 

     • võimet oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida ja väljendada
     • empaatiavõimet (teiste hingeelu mõistmine, sotsiaalne kompetentsus)
     • enesevalitsemist ja eneseregulatsiooni (sihtide seadmine, visadus, isiklik kompetentsus)

 

Emotsionaalse intelligentsuse mõiste propageerija Daniel Golemani http://et.wikipedia.org/wiki/Daniel_Goleman arvates on EQ olulisemgi kui IQ. Nimelt tema arvates emotsionaalse intelligentsuse tasemest sõltub, kui hästi inimene suudab oma vaimsele intelligentsusele vastavaid võimeid realiseerida. Tema näide selle kohta on, et kui inimene ei sea eesmärke ega püüdle nende poole, ei tarvitse ta hoolimata oma vaimuannetest midagi erilist saavutada.

 

______________________________

 

EMOTSIONAALNE INTELLIGENTSUS KUI LIIDRI VÕTMETÄHTSUSEGA KOMPETENTSUS 

 

Sissejuhatus

 

Tänapäevases organisatsiooni juhtimises leiab emotsionaalse intelligentsuse mõiste üha rohkem kõlapinda ning üheks valdkonnaks, kus emotsionaalne intelligentsus organisatsiooni tasandile mõju avaldab, on eestvedamine. Emotsionaalse intelligentsuse valdkondade rakendamine eestvedamises võimaldab liidritel oma andeid paremini esile tuua, olla töötajatele motiveerivaks ja inspireerivaks jõuks ning suunata oma tegevust organisatsiooni visiooni täitmisele.

 

Emotsionaalne intelligentsus muutub tööelus üha määravamaks. Eestvedamisprotsess põhineb liidri ja järgija emotsionaalsel suhtel. Juhid peavad olema võimelised looma suhteid inimestega organisatsioonis mitte ainult ratsionaalsel alusel, vaid ka emotsionaalsel baasil. 

 

Juhid, kes suudavad mõelda selgelt emotsioonidest on tihti edukamad toimetulekul muutustega, muutustesse kaasamisel ja muutuste juhtimisel. Eestvedamine on väga oluline edu saavutamisel äritegevuses. Kuna kaasaaegses organisatsioonis on keskkonna muutustele kiire reageerimine kriitilise tähtsustega, siis ei saa liidri roll muutuste juhtimisel alahinnata. Efektiivne liider peab samas omama ka teatud kompetentsusi. Kavandatava artikli eesmärgiks on välja selgitada, millised on liidri emotsionaalse intelligentsuse võtmetähtsusega kompetentsused. 

 

Liidritel, kes suudavad mõista ja juhtida nii enda kui ka teiste tundeid, on suurem mõjuvõim. Nad saavad rakendada oma võimeid organisatsiooni teenistusse ja motiveerida sellega töötajaid isikliku eeskuju kaudu.

 

Liidri emotsionaalne intelligentsus: käsitlemise võimalused

 

Emotsionaalne intelligentsus on uus ja arenev valdkond, kus esineb suurel määral määratlemise ja käsitluste variatiivsust. Käesolevas artiklis on esitatud enim levinud emotsionaalse intelligentsuse määratlused, mis aitavad avada mõiste sisu eestvedamise temaatika seisukohast.

 

Mayer ja Salovey defineerivad emotsionaalset intelligentsust kui võimet teadvustada enda ja teiste tundeid ja emotsioone, oskust tundeid üksteisest eristada ning kasutada saadud informatsiooni juhtimaks oma mõtlemist ja tegevust. Caruso ja Salovey toovad esile neli emotsionaalse intelligentsuse oskust: emotsioonide identifitseerimine, emotsioonide kasutamine, emotsioonide mõistmine ning emotsioonide juhtimine. Nad toovad esile kuus eestvedamise ja juhtimise valdkonda, mida saab parandada emotsionaalse intelligentsuse jõuga: 

 

     • efektiivsete meeskondade loomine,
     • efektiivne planeerimine ja otsustamine,
     • inimeste motiveerimine,
     • visiooni edastamine,
     • muutuste esilekutsumine,
     • efektiivsete inimestevaheliste suhete loomine.

Goleman määratleb emotsionaalset intelligentsust kui võimet ennast motiveerida, ebaõnnele vaatamata jätkata, impulsse kontrollida, meeleolu reguleerida ja tunda empaatiat. Goleman, Boyatzis ja McGee toovad esile juhi neli emotsionaalse intelligentsuse valdkonda (vt. tabel 1), milleks on: oma emotsioonide teadvustamine, oma emotsioonide juhtimine, emotsioonide äratundmine teistes ja suhtekorraldus.

 

                                         Emotsionaalne intelligentsus: juhtimisoskused

 

Emotsionaalse intelligentsuse valdkonnad	Emotsionaalse intelligentsuse oskused
Oma emotsioonide teadvustamine	Emotsionaalne eneseteadlikkus Adekvaatne enesehinnang Eneseusaldus
Oma emotsioonide juhtimine	Enesekontroll Kergesti mõistetavus Kohanemine Saavutamine Initsiatiiv Optimism
Emotsioonide äratundmine teistes	Empaatia Organisatsiooniteadlikkus Teenindamine
Suhtekorraldus	Inspiratsioon Mõjutamine Teiste arendamine Muutuste katalüsaator Konfliktiohjamine Meeskonna- ja koostöö

 

Bar-On defineerib emotsionaalset intelligentsust kui multi-faktorilist kogumit emotsionaalsetest, personaalsetest ja sotsiaalsetest võimetest, mis mõjutavad inimeste üldist võimet aktiivselt ja tõhusalt igapäevase elu ja pingetega toime tulla. Bar-On’i käsitluse kohaselt koosneb emotsionaalne intelligentsus viiest skaalast (vt. tabel 2): intrapersonaalne (võime mõista iseennast ja oma tundeid, analüüsida, mõista ja juhtida oma käitumist), interpersonaalne (võime märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest), kohanemisvõime, stressi juhtimise ja üldise tuju skaalad.

 

                                                Emotsionaalne intelligentsuse skaalad

 

Emotsionaalse intelligentsuse skaalad	Emotsionaalse intelligentsuse skaalade komponendid
Intrapersonaalne skaala	·            Eneseaustus ·            Emotsionaalne eneseteadlikkus ·            Enesekehtestamine ·            Sõltumatus ·            Eneseteostus
Interpersonaalne skaala	·            Empaatia ·            Sotsiaalne vastutus ·            Isikutevahelised suhted
Kohanemisvõime skaala	·            Reaalsuse testimine ·            Paindlikkus ·            Probleemide lahendamine
Stressi juhtimise skaala	·            Stressitaluvus ·            Impulsi kontroll
Üldine tuju skaala	·            Optimism ·            Õnn

.

Dulewicz, Higgs ja Slaski kohaselt tähendab emotsionaalne intelligentsus teadlikkust enda emotsioonide ja tunnete suhtes, enda emotsioonide ja tunnete juhtimist, tundlikkust ja mõjukust teiste suhtes; motivatsiooni säilitamist, omaenese motivatsiooni tasakaalustamist intuitiivse, kohusetundliku ja eetilise käitumisega. Nende arvates koosneb emotsionaalne intelligentsus seitsmest elemendist:

 

     • eneseteadlikkus,
     • emotsionaalne paindlikkus,
     • motivatsioon,
     • interpersonaalne tundlikkus,
     • mõjukus,
     • nägemuslikkus (ingl.k. intuitiveness),
     • kohusetundlikkus.

Esitatud emotsionaalse intelligentsuse käsitlused on enim tuntumad lähenemised, mis aga ei viita sellele, et just need avavad oma olemuselt kõige täpsemalt emotsionaalse intelligentsuse mõistet. Analüüsides erinevaid lähenemisi, võib välja tuua liidri emotsionaalse intelligentsuse käsitluste kaks orientatsiooni: intra- ja interpersonaalne. Lisaks liidri emotsionaalne intelligentsus koosneb spetsiifilistest kompetentsusest, mis on seotud eestvedamisega.

 

Emotsionaalse intelligentsuse puhul tegemist on fenomeniga, mille mõistmine sõltub sellest, kuivõrd korrektselt on see mõiste defineeritud ja määratletud. Järgnevalt võetakse kokku erinevates käsitlustes rõhutatud kompetentsused ning luuakse ülevaatlik tervik.

 

Emotsionaalse intelligentsuse puhul tegemist on fenomeniga, mille mõistmine sõltub sellest, kuivõrd korrektselt on see mõiste defineeritud ja määratletud. Järgnevalt võetakse kokku erinevates käsitlustes rõhutatud kompetentsused ning luuakse ülevaatlik tervik.

 

Liidri emotsionaalse intelligentsuse olulisus: ülevaade empiirilistest uurimustest

 

Järgnevalt esitatakse empiiriliste uurimuste tulemused, mis tõstavad esile emotsionaalse intelligentsuse olulisust eestvedamises.

 

Vastavalt Dasborough ja Ashakansy uurimusele, liidreid, kes edastasid töötajatele järjekindlalt pidevaid pisikesi emotsionaalseid turgutusi, peeti kõige efektiivsemateks. Liidreid, kes ei tulnud toime tülidega või olid ise tülide allikaks, peeti vähem efektiivseteks. Selle uurimuste tulemustest tuleneb see, et efektiivsed on need liidrid, kes on tundlikud emotsionaalsete signaalide suhtes.

 

Terve hulk uurimusi on suunatud sellele, et näidata, kuidas emotsionaalne intelligentsus mõjutab ja on seotud juhtide tulemuslikkusega. Näiteks Slaski ja Cartwright uurimustulemused näitavad, et juhtimise tulemuslikkuse (mis koosneb 16-st olulistest edu faktoritest: nt. eesmärkide seadmine, planeerimine ja organiseerimine, otsuste vastuvõtmine jne.) ja emotsionaalse intelligentsuse (sh. intrapersonaalse skaala) vahel on oluline positiivne seos. Dulewicz ja Higgs näitavad oma uurimuses, et juhtide agregeeritud tulemuslikkuse näitajad ja juhtide edutamine 7 aasta jooksul on positiivselt seotud emotsionaalse intelligentsuse mõju ja kohanemise faktoritega.

 

Vastavalt Langhorn uurimusele korreleeruvad emotsionaalne eneseteadlikkus, interpersonaalsed suhted, sotsiaalne vastutus ja optimism juhtimise tulemuslikkusega. Uurimuse tulemused näitavad, et emotsionaalne intelligentsus mängib rolli äritulemuste kujunemisel ning paneb organisatsiooni liidreid mõtlema selle üle, millist mõju võib nende ja töötajate käitumine avaldada äriedule. Carmeli uurimustulemused näitavad, et kõrgema emotsionaalse intelligentsusega tippjuhtide töö tulemuslikkus on parem, kui madala emotsionaalse intelligentsusega tippjuhtidel. Lisaks eksisteerivad empiirilised uurimused, et osakonnad, mida juhtisid kõrge emotsionaalse intelligentsuse tasemega juhid, teenisid 20% suuremaid sissetulekuid. Kõik see tõstab esile liidrite ja juhtide emotsionaalse intelligentsuse olulisust organisatsiooni tulemuslikkuse kujunemisel.

 

Teine osa uurimusi on suunatud erinevate eestvedamisstiilide ja emotsionaalse intelligentsuse vaheliste seoste välja selgitamisele. Näiteks Sivanathan’i ja Fekken’i uurimustulemused näitavad, et ümberkujundav eestvedamine on positiivselt seotud emotsionaalse intelligentsusega. Töötajate arvates kõrgema emotsionaalse intelligentsusega liidritel esines enam ümberkujundavat käitumist.

 

Sosik ja Magerian baseerudes uurimustulemustele tõestasid, et eneseteadlikud ümberkujundavat eestvedamisstiili kasutatavad liidrid on enesekindlad ja efektiivsed ning suudavad inspireerida järgijaid. Duckett ja Macfarlane uurimuse tulemused näitavad, et jaemüügi ettevõtete juhtide hinnangud emotsionaalse intelligentsuse dimensioonide kohta (energia, stress, optimism, enesehinnang, muutused, sotsiaalsus) kajastasid juhtide ideaalhinnanguid. Need dimensioonid on aga seotud ümberkujundava eestvedamisstiili profiiliga.

 

Teostatud uurimuste tulemused kinnitavad, et liidri emotsionaalse intelligentsuse kompetentsused on kriitilise tähtsusega tulemuslikkuse seisukohast. See loob vajaduse selgitada välja, millised on need emotsionaalse intelligentsuse kompetentsused, mis tagavad liidrite edukuse.

 

Liidri emotsionaalne intelligentsus kui kompetentsuste kogum

 

Emotsionaalse intelligentsuse käsitlused hõlmavad erinevaid ja mitmetahulisi aspekte. Paljude emotsionaalse intelligentsuse määratluste keskseks on aga ka emotsioonidest tuleneva informatsiooni kasutamine ja rakendamine. Just seetõttu on emotsionaalse intelligentsuse käsitluse puhul fookuses need võimed, oskused ja teadmised, mis on seotud nii enda kui ka teiste emotsionaalsete seisundite määratlemise ja muutmisega. Lisaks, artiklis esitatud käsitlustel on olemas kaks sarnasust: fookusmõistete intra- ja interpersonaalne orientatsioon. Samas nende orientatsioonide alla on autorid paigutanud erinevad aspektid.

 

Intrapersonaalesed kompetentsused hõlmavad inimeste võimeid, oskusi ja teadmisi oma sisemiste emotsionaalsete protsesside ja seisunditega toimetulekuks. Interpersonaalsed kompetentsused hõlmavad inimeste võimeid, oskusi ja teadmisi teiste inimeste emotsioonidega ning oma ja teiste emotsionaalsete seisundite koosmõjuga toimetulekuks.

 

Võttes kokku erinevates käsitlustes rõhutatud liidri emotsionaalse intelligentsuse kompetentsusi ja arvestades empiiriliste uurimuste tulemusi, võib tuua välja liidrile vajalikud ja kriitilise tähtsusega kompetentsused (vt. tabel 3).

 

                     Liidri emotsionaalse intelligentsuse intrapersonaalsed kompetentsused

 

Kompetentsus	Selgitus
Emotsionaalne eneseteadlikkus	häälestumine oma sisemistele signaalidele, oma tunnete mõjuulatuse tajumine, tunde äratundmine tekkemomendil, siseseisundile suunatud tähelepanu
Enesekontroll	oma emotsioone reguleerimine, tegutsemisimpulssi edasi lükkamine, agressiivsete impulsside ohjamine, agressiooni, vaenulikkuse ja irratsionaalse käitumise kontrollimine
Eneseusaldus	oma tugevate külgede esile toomine, raskete ülesannete täitmine
Enesemotivatsioon	emotsioonide mobiliseerimine eesmärgi teenistusse, impulsi talitsemine eesmärgi nimel
Eneseaustus	enda poolt tajutud positiivsete külgede ja võimaluste tajumine, oma negatiivsete külgede ja piirangute aktsepteerimine
Enesekehtestamine	oma emotsioonide väljendamine, oma uskumuste ja mõtete avameelne väljendamine, oma õiguste kaitsmine konstruktiivsel moel
Eneseteostus	oma potentsiaali mõistmine ja selle rakendamine, jätkuv enesearendamine, oma võimete ja talentide rakendamine parimal viisil
Emotsioonide juhtimine	emotsioonide kirjeldamine või peegeldamine, emotsioonide suunamine, tunnete reguleerimine nii, et oleks tagatud emotsionaalne ja intellektuaalne areng, oma tunnetega arvestamine, ebamugavate tunnete taltsutamine ning meeldivate võimendamine
Kohanemine	mitmete nõudmistega tegelemine, energia ja keskendumisvõime säilitamine, väljakutsete vastuvõtmine, ebapüsivate muutustega kohanemine, oma mõtlemise kohandamine
Saavutamine	kõrgete isiklike standardite omamine, võimaluste otsimine töötulemuste parandamiseks, mõõdetavate eesmärkide püstitamine, riskidega arvestamine, pidev paremate meetodite ja tegevusviiside õppimine ja õpetamine
Initsiatiiv	võimalustest kinni haaramine, paremate tulevikuvõimaluste loomine, bürokraatia ja reeglite vastu astumine
Optimism	ebaõnnestumistele vaatamata positiivse ellusuhtumise säilitamine, positiivne suhtumine igapäevasesse ellu, rakse olukorraga kohandamine, ebaõnnes pigem võimaluste, kui ohu nägemine, muutuste ootused paremuse poole
Sõltumatus	oma mõtete ja tegevuse suunamine ja kontrollimine, emotsionaalsete sõltuvuste puudumine
Paindlikkus	oma emotsioonide, mõtete ja käitumise kohandamine vastavalt muutuvatele situatsioonidele ja tingimustele, kohanemine ebamääraste, ennustamatute ja muutuvate asjaoludega, kiire reageerimine muutustele, tolerantsus erinevate ideede, orientatsioonide ja tegevuste suhtes
Kohusetundlikkus	pühendumine kindlale tegutsemissuunale, julgustada teisi teatud tegutsemissuunda järgima, sõnade ja tegude vastavusse viimine, eetiliste

 

Järgnevas tabelis on toodud välja emotsionaalse intelligentsuse interpersonaalsed kompetentsused. Liidri interpersonaalsete kompetentsuste puhul eestvedamise spetsiifikaga seotud kompetentsused tulevad tugevamini esile.

 

                     Liidri emotsionaalse intelligentsuse interpersonaalsed kompetentsused

 

Kompetentsus	Selgitus
Empaatia	teiste inimeste emotsioonide teadvustamine, mõistmine ja hindamine
Teiste motiveerimine	inimeste võimete esile toomine ja edendamine, inimeste tugevate külgede ja saavutuste tunnustamine ja tasustamine, inimeste edasise arenguvajaduse määratlemine, kasuliku tagasiside andmine
Teiste arendamine	teiste arenguvajaduste tunnetamine, teiste abistamine, huvi omamine teiste inimeste tegevuse vastu, õigeaegse ja konstruktiivse tagasiside andmine, juhendamine ja nõustamine
Teiste mõjutamine	inimeste mõjutamine erineval viisil, veenvate ja kaasahaaravate mõtete ja ideede edastamine
Teiste inspireerimine	vastukaja tekitamine ühise eesmärgi ja visioonigainimestes, ühise eesmärgi sõnastamine viisil, mis innustab inimesi selle poole püüdlema, ühtse tunnetuse tekitamine
Meeskondade loomine	inimestevahelise usalduse loomine, meeskonnaliikmetevahelise aktiivse suhtlemise õhutamine, jagatud identiteedi loomine
Koostöö	sõbraliku kollegiaalse õhkkonna loomine, ülesannete delegeerimine, vaimsuse ja identiteeditunde tekitamine
Konfliktijuhtimine	konflikti teadvustamine, erinevate vaatenurkade mõistmine, ühise lahenduse leidmine, kõikide osapoolte tunnete tajumine
Sotsiaalne vastutus	oma tegude eest vastutamine, teiste inimeste nimel ja nendega koos tegutsemine, teiste aktsepteerimine, käitumine vastavalt oma südametunnistusele ja sotsiaalsetele reeglitele
Muutuste esilekutsumine	muutuste vajaduse mõistmine, muutuste hõlbustamine, teiste kaasamine muutuste protsessi, ise muutudes teistele eeskuju andmine, väljakutse esitamine, leida viise muutusi pidurdavate takistuste ületamiseks
Nägemuslikkus	selgete otsuste vastuvõtmine ja rakendamine, otsuste vastuvõtmisel emotsionaalse ja ratsionaalse informatsiooni kasutamine
Organisatsiooni teadlikkus	oluliste sotsiaalsete võrgustike teadvustamine, võtmesuhete mõistmine, organisatsiooni mõjutavate jõudude, juhtväärtuste ja kirjutamata reeglite mõistmine, organisatsioonikultuuri tajumine
Visiooni edastamine	inspireeriva kujutluse sõnastamine, tegutsemine vastavalt väljakuulutatud eesmärkidele ja missioonile, tervikpildi tajumine
Suhete loomine	ulatuslike mitteformaalsete suhtevõrgustike arendamine ja säilitamine, vastastikku kasulike suhete selekteerimine, kontakti loomine ja hoidmine, töökaaslastega isiklikke suhete loomine ja säilitamine

 

Nii emotsionaalse intelligentsuse interpersonaalsete kui ka intrapersonaalsete kompetentsuste puhul eksisteerib suhteliselt suur variatiivsus. See tõstab esile vajadust teostada empiirilisi uurimusi, leidmaks need kompetentsused, mida tajutakse teatud kultuuriruumis (nt. Eesti kontekstis) võtmetähtsusega võimeteks, oskusteks ja teadmisteks. 

 

Arutelu

 

Caruso ja Salovey väidavad, et ei eksisteeri üht viisi, kuidas saada emotsionaalselt intelligentseks liidriks. Nad esitavad emotsionaalselt intelligentseks liidriks arenemise maatriksi, mis aitab mõista emotsionaalse intelligentsuse ja juhtimis- ja eestvedamisoskuste kombinatsiooni.

 

Inimese emotsionaalset intelligentsust saab parandada ja arendada. Uurimustulemused kinnitavad, et koolitused emotsionaalse intelligentsuse vallas aitavad parandada liidrite emotsioonide tajumise kompetentsust ja tõsta efektiivsust. Juhtide ja töötajate emotsionaalse intelligentsuse kompetentsuste mõistmine aitab selgitada välja eestvedamisoskuste arendamise ja koolitusprogrammide suunitluse võimalused. Tegemist on arendatava valdkonnaga ja seega on kriitilise tähtsusega kompetentside välja toomine koolitusprogrammide koostamisel abiks ja aluseks. 

 

Lisaks koolitusvaldkonnale aitab emotsionaalse intelligentsuse kompetentsuste välja toomine saavutada paremaid valikuid personali värbamisel, tõhustada otsuste vastuvõtmise protsessi, tulla paremini toime konfliktidega, määratleda töötajate töö tulemuslikkuse hindamiskriteeriume jne. Barling’i, Slater’i ja Kelloway arvates võiksid emotsionaalse intelligentsuse koolitused olla kättesaadavad mitte ainult liidritele ja juhtidele, vaid ka järgijatele, mis suurendab potentsiaalsete juhtide baasi.

 

Lõpetuseks, Mayer, Caruso usuvad, et emotsionaalne intelligentsus on kasulik vahend, kuid nad usuvad ka, et eksisteerib rohkem kui üks juhtimisviis ning mõned situatsioonid vajavad vähemal või suuremal määral emotsionaalse intelligentsuse avaldumist. Samas liidrite emotsionaalse intelligentsuse kompetentsuste näol on tegemist kriitilise tähtsusega valdkonnaga, kuna eestvedamis- ja juhtimistegevus on seotud inimestega, kelle mõistmiseks ei piisa ratsionaalsetest mõtlemisviisidest.

 

Autor: Elina Tolmats
Organisatsioon: TÜ majandusteaduskond, doktorant