15 iseloomujoont, mis põhjustavad raskeid haigusi

        Nii nagu mõistsid haigusi arstid Vana-Kreekas, tõestas iidne ajurveeda terviseteadus psühhosomaatiliste haiguste olemasolu ja esitas nimekirja konkreetsetest haigustest, mille põhjuseks on inimeste konkreetsed iseloomujooned.

 

Järgnevalt mõned loomujooned, mis võivad seletada sinu või su lähedaste haiguste põhjusi.

 

          1. Armukadedus põhjustab onkoloogilisi haigusi ja nõrgestab immuunsüsteemi.
        2. Kättemaksuhimulisus põhjustab unetust ja kõrihaigusi.
        3. Võimetus olukordi lahendada põhjustab kopsuhaigusi.
        4. Moraalipõhimõtete puudumine põhjustab kroonilisi haigusi, nakkushaigusi ja nahahaigusi.
        5. Liigne kategoorilisus, põikpäisus ja liigne uskumustest kinnipidamine põhjustab suhkruhaigust, 

            migreeni ja põletikke.
        6. Valetamine põhjustab alkoholismi, seenhaigusi ja nõrgestab immuunsüsteemi.
        7. Agressiivsus põhjustab maohaavu, kõrvetisi ja soolatüükaid.
        8. Kinnisus põhjustab skisofreeniat ja neeruhaigusi.
        9. Õelus põhjustab epilepsiat, astmat ja aneemiat.
        10. Konfliktsus põhjustab kilpnäärme laienemist.
        11. Loidus põhjustab suhkruhaigust.
        12. Vastuolulisus või tujukus põhjustab viljatust.
        13. Julmus ja kalduvus teisi solvata põhjustab suhkruhaigust ja südamehaigusi.
        14. Ärevus, muretsemine põhjustab seedimisprobleeme, südame- ja nahahaigusi.
        15. Ahnus põhjustab onkoloogilisi haigusi, rasvumist ja südamehaigusi.

 

Tänapäeval on enamik meditsiiniteooriaid ühel meelel selles, et 70% kõikide haiguste põhjustest tuleneb negatiivsetest mõtetest või emotsionaalsest stressist. Sel põhjusel tekkinud haigusi nimetatakse psühhosomaatilisteks ja need on tavameditsiini suurimad valulapsed.

 

Haigus on meie keha signaal ebaõigest elustiilist. Keha saadab sulle tugevaid signaale, et sa hakkasid mõtlema selle peale, mida sa valesti teed, muutes need kehalisteks sümptomiteks. Vaid mõnepäevane tugev stress võib põhjustada maohaavad ja ainult paari aastaga võib stressist välja areneda suhkru- või südamehaigus, rääkimata kehvast üldisest tervisest, vähenenud tegutsemisvõimest ja pidevast õnnetuolemisest. Arstid ja teadlased on üksmeelselt nõus sellega, et meie mõtted mõjutavad otseselt elundite tööd ja keha üldseisukorda.

 

Siinkohal tulebki mängu tervise üks suuremaid saladusi - meie mõtted suudavad meid tervendada. Kui sa suudad oma iseloomu parandada, siis kaovad jäljetult ka vastavad haigused. Selleks tuleb enda kallal tööd teha, aga pikas perspektiivis tasub see end kuhjaga ära. Seda on eriti tähtis teada just suhkruhaiguse ja vähi puhul, mida moodne meditsiin ei suuda ravida.

 

_______________________________________________

 

TERVIS JA HAIGUS: PSÜHHOSOMAATILINE LÄHENEMINE  

 

Inimese enesemõistmise protsessis kujuneb ettekujutus ise endast, oma sisemisest maailmast - psühholoogiline „mina” ja keha kujutus - füüsiline „mina”. Subjektiivse maailma pildi formeerumine inimese poolt on seotud tahtega vaadelda maailma tervikuna. Reaalsus peegeldub erinevate kujundite süsteemina. Igasugune psüühiline kujund on reaalsuse integraalse kuju element. Isiksus ise võib olla kujutatud kujundite süsteemina.

 

Kujundid tagavad inimese kontakti sisemise ja välimise maailmaga, soodustades inimese arengut, aga aitavad ka isiku oma individuaalsuse saladuse mõistmisel. Kujundid aitavad kohanduda stress-olukordades. Need on kindlad psühholoogilised sügava enesemõistmise instrumendid. Kujundite koha unikaalsus psüühika süsteemis määravad seda, et need on sisselülitatud kogu psühholoogilisse problemaatikasse. Kõik see tõendab kujundite, kui imagotransformatsiooni operatsiooniühiku valiku mittejuhuslikkust.

 

Inimene, kui ühtne somatopsüühiline reaalsus vajab oma tervise ja haiguse seisundi terviklikkuse vaatlemist.

Tervise psühhosomaatiline kontseptsioon

 

Tervis on hinge ja keha, mateeria ja vaimu harmoonia, see on täiuslik ja ainus inimese funktsioneerimine kõikidel tasanditel: somaatilisel ja psüühilisel. Eristatakse tervise järgnevaid tasandeid: 

 

        1) inimese süsteemide ja organite struktuurne ja funktsionaalne säilivus;

        2) individuaalne kohanemine füüsilise ja ühiskondliku keskkonnaga;

        3) harjumuslikku enesetunne säilimine.

 

Inimese elu on pidev tema organismi sisemiste jõudude kohanemine väliste mõjuritega. Elusorganismis on kõik järjekindel ja allub säilimisele, keskkonna ülevalhoidmisele ja hävimise ärahoidmisele. Stress-olukorra tekkimisel käivitub homöostaasi mehhanism, et taastada süsteemi tasakaal. Homöostaatilise mehhanismi aluseks on eneseregulatsiooni printsiip.

 

Inimese tervis on palju määratud tema kohanemisvõimega - füüsilise, sotsiaalse ja individuaal-psühholoogilisega. Eduka kohanemise kriteeriumiks on võime elada kaasaegsetes tingimustes.

 

Suhtumine tervisesse, kui igapäeva eduka elu allikasse, seisneb selle väärtuse mõistmises ja tegusas jõudmises selle täiustamiseni. Selline suhtumine viib sisemise tervise pildi formeerumiseni, mis fikseerib enese mõistmise teatud taset tervise tingimustes.

 

Sisemise tervise pildis võib eristada 3 külge:

 

        kognitiivne -      kujutab endast tervise säilitamise ja selle tugevdamise

                                 meetmete arusaamade ning järelduste kooskõla.
        emotsionaalne - terve enesetunde kaastunne, mis on seotud tundmuste

                                 kompleksi, mis formeerivad terve inimese emotsionaalset tausta.
        käitumuslik -     konkreetsete tegude kooskõla, mis on suunatud tervise

                                 säilitamise ja tugevdamisele.

 

Tervise sisemine pilt võib olla vaadeldud kui püsiv enesetundmise kujund, enda tundmise formeerumise tulemusena. Sellise enesemõistmise käigus igal indiviidil toimub tervise sisemise pildi kui isiksulise dünaamilise mõttelise süsteemi formeerumine ja areng, millega kooskõlas toimub inimese konkreetse tegevuse käik. Tervise kuju formeerumine kujutab endast inimese olemise individuaalsete arusaamade keerulist protsessi, mis on mõjutatud mõistuse motiveeritud koostisosa poolt.

 

Tervise kujundi formeerumise peamiseks tingimuseks on inimese enda positiivse MINA-kontseptsiooni olemasolu, mille integreerivaks elemendiks ongi tervise sisemine pilt.

 

See sisemise pilt on tervise psüühiline ja füsioloogiline etaloonne kuju, mis formeerub inimese kogemuse saamise protsesse käigus. Isiku emotsionaalsete ja ratsionaalsete tervisesse ja elu eesmärkidesse suhtumise süsteem realiseerub käitumise teatud stereotüüpides.

 

Tervise ja haiguse kujundid on kaks poolust, mille vahel liigub inimese dünaamiline aktuaalne kujund. Mida harmoonilisemalt kõik olulised omadused, mis moodustavad isikut on ühendatud, seda stabiilsem, tasakaalustatum see on ning võimeline vastu panna mõjudele, mis üritavad rikkuda selle terviklikkust. Kui see ühtsus on häiritud, kaotab inimene elu keset, harmooniat, mida kannab endas sisemine vabadus. Selle tulemusena toimub energeetilise balanssi häirumine, vastupanuvõimete nõrgenemine, kehalised ja vaimsed haigused.

Haiguse psühhosomaatiline kontseptsioon

 

Haigus areneb organismi kohanemishäire tõttu väliskeskkonnaga. Kohanemishäired väljenduvad funktsionaalsete või orgaaniliste häiretena - haiguse sümptomitena.

 

Haiguse sümptomid on signaalid, mida saab haige oma kehalt ja määrab neile ühe või teise tähendusega, sõltuvalt oma eelneva kogemuse, psühholoogilise omapära, kultuurist. Haigustunnuste interpretatsioon mõjutab nende intensiivsust, iseloomu ja haige käitumist ning peegeldub haiguse sisemises pildis. See pilt on haiguse formeeruv terviklik kujund.

 

Sisemise tervise pildi struktuuris võib eristada 4 taset:

 

        tundmuslik tase - haiguse vahetu tundmuslikku peegelduse tase (tingitud tundmuse ja seisundi haigusega)
        emotsionaalne tase - muretsemine haiguse ja selle tagajärgede pärast
        intellektuaalne tase - haiguse tundmine ning selle ratsionaalne hinnang
        motivatsiooni tase - uute motiivide tekkimine ja premorbiidse motivatsioonistruktuuri ümberehitus.

 

Haiguse sisemise pildi regulatsiooni kõige mõjuvamaks mehhanismiks on konkreetse inimese psühholoogia. Psühholoogilised regulaatorid kujutavad endast: „mina” isiksuse süsteemi, isiksusesisest konflikti või frustratsiooni ja isiku kohanemise reaktsioone, mis psüühilise süsteemina peegeldavad enda sisus haige neuroosi tähtsust kohanemisel haigusega.

 

Aleksander Rjumin http://www.rjumin.ee/ , psühhiaater-psühhoterapeut, Eesti Psühhiaatrite Seltsi liige.

 

________________

 

Psühhosomaatika ajalugu on pikk, pärinedes Vana-Kreeka ja Hippokratese http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokrates ajast, mil arstid mõistsid, et inimese vaimse seisundi iseärasused peegelduvad tema kehalises tervises ja vastupidi. Kehavedelike teooria eeldas, et meelemasendus ehk melanhoolia tekib musta sapi ülekaaluka aktiivsuse poolt. Kaasaegne närviteadus on avastanud, et kehas leidub aineid, mis toimivad nii kesknärvisüsteemis kui ka mujal kehas. Näit peptiid koletsistokiniin, mis soodustab sapi eritust ja reguleerib seedetegevust. Hiljuti selgus, et seesama koletsüstokiniin leidub ka kesknärvisüsteemis, kus tema ülesanne on tihedalt seotud ärevuse ja meeleolu regulatsiooniga.

 

Kui teataksime praegu Vana-Kreeka arstidele, et vaadake, mida oleme avastanud, siis nad kindlasti kehitaksid seepeale õlgu.

 

Jakov Šlik jakov.shlik@kliinikum.ee , Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku vanemassistent, meditsiinidoktor.

 

 

Kehakella ööpäevarütmid

KEHA: KELL, MIS TIKSUB TÄPSELT

Su keha elab seesmise kella järgi, mis lööb 24-tunnist rütmi. See kell valitseb su emotsioone, vaimset erksust, lihaste jõudu ja energiataset. Kuidas see kellavärk töötab?

Ööpäevarütmi täppisolek on inimolendi tervise ja kohanemise seisukohalt ülioluline, miks muidu on loodus võtnud vaevaks nii keerulise mehhanismi välja arendada. Uuringud on tõestanud, et meie sisemine kell on palju täpsem, kui varem arvati - see ei jää maha ega käi ette ka organismi vananedes.

 

Ei jää maha, ei käi ette

 

Mida enam teadlased inimese seesmist kellavärki uurivad, seda enam nad imestavad, kui täpselt meie bioloogiline kell töötab. Paljud bioloogilised näitajad, nagu hormoonide tase ja kehatemperatuur muutuvad ööpäeva jooksul kindlas rütmis, seda nii bakteritel, taimedel, putukatel kui ka imetajatel. Rütmi korrastab sisemine kell, ent ilma ajalise vihjeta võib see valesti käima hakata.

 

Kehakella käik sõltub meie kehas toimuvatest molekulaarsetest sündmustest, mida sätivad erilised geenid, mis juhivad kella tiksumist reguleerivate valkude tootmist.

 

Imetajatel kontrollib kellakäiku aju hüpotalamuses asuv tilluke epifüüs e käbinääre, mis paikneb nägemisnärvide lähedal. Kui see kahjustada saab, kaotab inimene võime oma tegevust ajaliselt korrastada. Ta magab ja on ärkvel küll sama palju kui terve inimene, aga täiesti juhuslikel kellaaegadel.

 

Kui aga keemilised ained on meie sisemise kella kord juba õigeks sättinud, ent vananedes ainevahetus muutub, kas siis kehakell hakkab ette käima või taha jääma? Bostoni teadlased on jõudnud ootamatule järeldusele: iga meie kehas ööpäeva jooksul toimuv muutus, olgu see muutuv kehatemperatuur või melatoniini ja kortisooli tase, avaldub ühtviisi nii vanas kui ka noores kehas - sammuandja häälestus on sama täpne nii 70- kui ka 20-aastasel. Kui hüpotalamuse kontrolltuum töötab korralikult, näib keharütm olevat üks oluline inimese funktsioon, mis vananedes ei kahjustu.

 

Kõigil kindel taktimõõt

 

Nagu kõik me oleme erinevad, näitavad ka meie sisemised kellad igaühel oma aega. 24-tunnise rütmiga reguleerib see kõiki meis toimuvaid elulisi protsesse: hormoonide teket, vererõhku, kehatemperatuuri, seedimist, ärkveloleku- ja puhkeaega. Keskus, kust kõiki neid keerulisi protsesse juhitakse, reageerib väga lihtsale ärritusele - päikesevalgusele. Olenevalt silmadega vastu võetud valguse kogusest, annab käbinääre organismile käsu vähendada või suurendada unehormooni melatoniini hulka. Kui see kogus õhtul suureneb, siis väsime ja keha vajab taastumiseks puhkust. Valguse tugevnedes melatoniini tase organismis langeb ja meil on taas energiat uuele päevale vastu minna.

 

Mõistagi dikteerib sisemine kell teisigi organismi "sõnumiviijaid": ka sugu- ja kasvuhormoonid, südamelöökide sagedus, söögiisu ja ainevahetus alluvad 24-tunnisele rütmile, mis püsib ka siis, kui me päevavalgust ei näe. Pimedatel, muide, on samasugune sisemine kell, kuna organism tajub valgust mitte ainult silmade, vaid ka naharakkudega.

 

Ööpäevase „taktimõõdu" kõrval on meie kehal ka lühemaid rütme: 90-minutilisi tsükleid. Näiteks öösel vaheldub sügav uni iga 90 minuti tagant pinnapealse unega. Sama ajavahemiku tagant tunneme üldjuhul ka nälga, nõrgeneb töö- või tähelepanuvõime. Teadaolevalt võivad stressi puhul need tsüklid lüheneda 60 minutini.

 

Iga asi omal ajal

 

Hommikul on ainevahetus kõige aktiivsem - organism muudab hommikusöögi kiirelt energiaks, mida päeva jooksul kasutada. Aktiivsushormoonid adrenaliin ja kortisool annavad hoogu vereringele, suguhormoonid on kõrgtasemel. Parimas vormis on ka lühiajaline mälu, mõtte- ja kõnetegevus, mistõttu on hommik parim aeg nii loomingulist lähenemist kui ka keskendumist nõudvate probleemide lahendamiseks.

 

Lõunane mõõn langeb enamikul inimestel kokku päeva põhitoidukorraga. Liiga rikkalik söök muudab organismi loiuks, kuna toidu seedimine võtab palju energiat. Päästjaks võib olla lõunauinak, ehkki teadlased on kindlaks teinud, et 80% neist, kes uinaku teevad, kaebavad rahutu une üle öösel. Õnneks õnnistab varane pärastlõuna meid uue tõusuga. Selle põhjustab nn õnnehormoonide e endorfiinide hulga suurenemine organismis, mis tõstab tuju ja alandab valutundlikkust. Ka on pärastlõunal tippvormis pikaajaline mälu, mistõttu on aeg igati sobiv õppimiseks. Hiline pärastlõuna seevastu tuleks reserveerida sportlikule tegevusele, misjärel on paslik midagi tervislikku süüa, sest õhtul on maitsmismeel erksam.

 

Pimeduse saabudes hoolitseb melatoniin selle eest, et vererõhk ja kehatemperatuur langeksid. Kuna samas väheneb ka hambakaariese eest kaitsva sülje eritumine, on põhjalik hambapesu enne magamaminekut eriti oluline, et seejärel voodisse minna ja päevaring lõpetada.

KEHAKELLA ÖÖPÄEVARÜTMID 

 

7.30 - Ärka üles

 

Neil, kes ärkavad enne poolt kaheksat hommikul, on organismis kõrgem stressihormooni kortisooli tase kui hilisematel ärkajatel, hoolimata sellest, mitu tundi nad on maganud. Väidetavalt esineb neil ka rohkem külmetusi ja peavalusid, ka on neil enamasti halvem tuju. Sellegipoolest: kel on raskusi ülestõusmisega, jätku kardinad akna ette tõmbamata, sest tugevneva päevavalguse peale reageerib organism ka siis, kui silmad on suletud, ja pidurdab melatoniini tootmist. Kuna vererõhu tõustes kiireneb ka südametegevus, on mõnus kassi kombel ringutada ja keha üles võimelda ning end seejärel seda vahelduva dušiga ergutada. Kes kannatab kõrge vererõhu all, võiks oma rohud hommikul sisse võtta ega tohiks võimlemisega üle pingutada.

 

8.00 - Söö ja seksi

 

Teadaolevalt ärkavad nüüd suguhormoonid ja koos nendega ka iha armatsemise järele, milleks on aeg igati sobiv. Sageli tekib sel ajal ka migreenihoog, kuna tõusev vererõhk hoogustab veresoonte pulseerimist ja see surub lähedal asuvatele närvidele. Lisaks on suur infarktioht - keda see võib ähvardada, peavad päeva alustama rahulikult. Kuna sel ajal tabab sind ka aju kemikaali neuropeptiid Y hoog, mis nõuab süsivesikuid, laadi end kogu järgnevaks päevaks vajaliku energiaga. Ideaalne hommikusöök algab mõistagi klaasi värskelt pressitud mahlaga - tõhusa süsivesikurünnakuga, mis tõstab veresuhkru taset -, millele võiks järgneda aeglasemalt omastatavad süsivesikud, näiteks mitmeviljapuder või röstleib või -sai.

 

9.00 - Treeni ja naerata

 

Nüüd on parim aeg treenimiseks, sest seejärel tunned end veel ilusama ja õnnelikumana. Hommikune trenn tõstab tuju vähemalt 50%, samal ajal kui õhtune trenn teeb seda vaid 20% ulatuses, kinnitavad Glasgow' ülikooli teadlased. Mitmed USA-s tehtud uuringud on tõestanud, et hommikune treening põletab ka rasvu kiiremini kui muul ajal. Siiski ei tohiks unustada, et lihased ei ole hommikul veel nii soojad, et kohe tõsine treening ette võtta - seepärast võiks soojendusele nüüd erilist rõhku panna.

 

10.00 - Lahenda probleeme

 

Su pulsisagedus, vererõhk ja ajutöö on käima tõmmatud ja vaimne võimekus kõrgastmel. Kella 10 ja 12 vahel on lühiajaline mälu, eneseväljendusoskus, loogiline mõtlemine ja probleemide lahendamise võime tipus. Seepärast on nüüd soodne aeg korraldada presentatsioone, lahendada keerulisi probleeme, osaleda tööintervjuudel või anda eksameid. Neerupealsetest eralduvad hormoonid hoolitsevad, et saaksime keskendunult ja loovalt töötada. Kindlasti toetavad ajutegevust korrapärased vaheajad koos liikumisega värskes õhus.

 

11.00 - Võta väike vahepala

 

Su veresuhkru tase võib nüüd pisut langeda. Seepärast võiksid võtta ühe süsivesikurikka snäki, olgu selleks värske või kuivatatud puuvili või täisterajahust kook. Mõistagi ei tähenda see näksimist kogu hommiku jooksul, sest pidev vahepalade õgimine tõstab kehas küllastunud rasva triglütseriidi taset, mis võib olla tervisele sama ohtlik kui kõrge kolesteroolitase.

 

12.00 - Ole nõelatav

 

Traditsiooniline akupunktuur jagab päeva kahetunnisteks osadeks, millest igal on suhe qi-energia liikumisega organites. Mõningatel andmetel värskendaks just lõunane nõelraviseanss keha ja vaimu, mida tavapäraselt tabab keskpäevane langus. Hästi mõjub ka jalutuskäik, kuna päikesevalgus (ka pilve tagant) annab uut energiat. Kuna kehatemperatuur on sel ajal kõige kõrgem, tunnevad palavikus vaevlejad end eriti kehvasti.

 

13.00 - Mine lõunale

 

Muuda kella ühene lõunaaeg harjumuseks, sest nüüd valid tõenäoliselt väherasvase ja tervislikuma, ühtlasi aga valgurikkama eine. Kui lükkad eine tunnikese edasi, sunnib suurenev näljatunne ja veresuhkru kõikumine sind valima rasvarikka ja suhkrust-süsivesikutest nõretava roa. Seega: kui su lõunapaus on kella 13-14, söö kohe alguses, mitte lõpus. Ka hambaarsti külastamiseks on aeg sobiv, sest valutundlikkus on kella üheks päeval nõrgenenud. Seega toovad need tunnid kergendust kõigile, kes kannatavad pea- või muud valu, mis peaks kaduma ka ilma ravimiteta.

 

14.00 - Tee väike uinak

 

Pärast lõunat energiatase pisut langeb. See ei sõltu sellest, mida sööme (raske toidukord ei tule kindlasti kasuks), vaid meie keha loomulikest rütmidest. Me lihtsalt oleme loodud puhkama 20 minutit pärast lõunat, et oma akusid laadida. Kui väike uinak sel ajal on välistatud, värskenda end kasvõi näosprei või kehaveega.

 

15.00 - Meisterda ja meigi

 

Su pikaajaline mälu on tippvormis, seega on nüüd ideaalne aeg õppimiseks. Tekstid jm, mida muidu peab tuupima, jäävad nüüd mängeldes meelde. Ka on sobiv aeg teha käsitööd - kõrgenenud närvitundlikkus parandab peenmotoorikat ja keerukad käsitöövõtted õnnestuvad paremini. Õrnema soo esindajail on aga parim hetk oma nahatooniga sobiva jumestuskreemi ostmiseks. Hommikul on nahk teatavasti kaame, sest näopuhastusvahend muudab muidu kergelt happelise naha aluselisemaks ja see võib anda kogu meigile pisut teise varjundi. Pärastlõunal on nahavärv ja rasusus normaalsel tasemel, mistõttu on kergem endale sobivaid tooted leida.

 

16.00 - Valluta isu

 

Pisut pärast vaimse energia langust langeb pärastlõunal ka veresuhkru tase. Seega on paras aeg võtta teine süsivesikuid täis snäkk. Õnneks märkab ka keha, et veresuhkru tase on nüüd madal, ning hoolitseb glükogenolüüsi eest maksas, tõstes veresuhkrutaset automaatselt. Kui enesetunne lubab, võid snäki jätta ka hilisemaks, kui valmistud õhtusöögiks ja tunned end pisut näljasena.

 

17.00 - Mängi palli või torma koju

 

Sportlikel tüüpidel on nüüd parim aeg end liigutada - kehatemperatuur on umbes kraad kõrgem kui hommikul ning kopsude töövõime ja lihaste jõud on tipus. Kuna ka reaktsioon on praegu kiireim, on hea mängida tähelepanu nõudvaid sportmänge. Kui aga loobusid hommikusest seksist, kihuta töölt otse koju. Uuringud on näidanud, et kella 17-17.30 on mehe sperma märksa aktiivsem kui kella 7 -7.30 hommikul.

 

18.00 - Suundu spordiklubisse

 

Tõsisema treeningu harrastaja jaoks on käes aeg, mil keha on kõige tugevam, kiirem, painduvam. Prantslaste uuringud kinnitavad, et näiteks ujujad võivad märkimisväärselt parandada distantsi läbimist, võimsust ja kiirust, kui nad vahetavad oma treeningaja kella 8 hommikul kella 6 õhtul. Sel ajal on ideaalne teha raskustega jõu- või intervallitreeningut, harrastada head painduvust nõudvat joogat. Kuigi kõrgem kehatemperatuur aitab ka valu vähendada, tasub olla ettevaatlik ja oma võimekuse piire mitte ületada. Kindlasti võiks sportimise ajal tarbida palju vedelikku, kuna uriini eritumine on sel ajal aktiivseim.

 

19.00 - Lase end lõdvaks

 

Käes on su psühholoogiline happy hour! Maks on väga aktiivne ja suudab ka alkoholi kiiremini töödelda. Nii et kui võtad nüüd väikse dringi, on see märksa vähem joovastav kui lõuna ajal või õhtul hiljem. Ka medikamendid mao ülihappesuse, reuma ja allergia vastu on nüüd kõige mõjusamad.

 

20.00 - Serveeri õhtusöök

 

See, et õhtusöök pärast kella 18 teeb su paksuks, on mõttetu müüt. Paksuks teeb hoopis see, kui sööd rohkem kaloreid, kui kulutad - ükskõik mis ajal. Küll aga tuleb arvestada, et õhtusöök jääks vähemalt paar tundi varasemale ajale, kui plaanid magama minna. Siis on su kehal piisavalt aega seda seedida, enne kui uinud. Kõhunääre töötab ju täiskäigul, seedib viimasel söögikorral omandatut ja valmistades keha öiseks puhkuseks ette.

 

21.00 - Tunne olemisest mõnu

 

Nüüd on su meeled varmad kõikvõimalikke aistinguid vastu võtma, olgu nendeks siis muusika, puudutused, lõhnad... Üsna tihti on meel 2-3 tundi enne uinumist väga erk. Uneuurijate sõnul on see tasakaaluks seisundile, mis tabab sind 2-3 tundi pärast ärkamist. Seepärast tasub oma teravust kasutada koduse majapidamise korrastamiseks või arvete maksmiseks, enne kui liiga uniseks jääd. Vererõhk, pulsisagedus ja kehatemperatuur ju langevad, sest organism valmistub puhkuseks ja hakkab tootma unehormooni melatoniini.

 

22.00 - Pese ja ole sensuaalne

 

Kui kasutad hambaniiti, -linti või tikke kord päevas, siis enne voodisseminekut on selleks sobivaim aeg. Iga päevane toidutükk jätab su hammastele oma jälje - kui need praegu puhastad, on hambad korras, sest suu ei tooda öösel eriti sülge. Puhasta hambad alati hambaniidiga enne pesemist, mitte vastupidi. Kui voodisse siirdud, tea, et su libiido on kella 22 ja 1 vahel haripunktis - parim aeg seksimiseks. Naha tundlikkus on sel ajal maksimaalne ning paljude uuringute järgi saavad naised just sel ajal suure tõenäosusega orgasmi.

 

23.00 - Säti end magama

 

Su kehatemperatuur on õhtu jooksul järk-järgult langenud ja pulsisagedus aeglustunud. Võimust võtavad unehormoonid, mis muudavad su uimaseks ja väsinuks. Spetsialistide arvates on 7-8 tundi öist magamist tervisele parim. Seega, kui tahad osa saada täiuslikust iluunest ja plaanid tõusta 7.30, uinu enne südaööd. Kuna on teada, et nahk uueneb pärast uinumist energiliselt ja öösel on naharakud eriti varmad kasulikke aineid vastu võtma, tuleks sobivad toitekreemid nahale kanda õhtul enne magamaminekut.

 

Loe veel: Henry B. Lin "Hiina tervishoiu saladused" https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26279 , Ersen, 2006

 

Artikli kirjutas terviseajakirjale ÜKS Jana Savi

 

 

Vesi kui ravim

        Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva.

 

Inimene koosneb 70 % veest. Keskmises (70 kg) inimeses on 42 L vett, millest 28 liitrit on rakusisene vesi ja 14 liitrit raku väline.

 

Veri koosneb 90% ulatuses veest. Vereringet võiks piltlikult nimetada ka veeringeks. Millist vett me joome selline on ka meie vereringe (happeline, aluseline jne).

 

Organismi elutegevuse käigus, higistades ja urineerides kaotame koguaeg väärtusliku vett, mis tuleb kiiresti asendada.

 

Ka kohvi ja alkoholi tarbimine suurendab keha vedeliku vajadust. Seega, terve meie keha vajab koguaeg vett, et olla tasakaalus ja terve.

 

Miks on vesi kehale ülioluline?

 

        Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri.
        Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni
        Vesi transpordib rakkudesse hapniku
        Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid
        Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid
        Vesi hoiab naha niisutatuna

Piisava vee koguse joomine iga päev hoiab ära palju terviseprobleeme. Kui Sa ei joo piisavat vett, teed Sa oma keha elu väga raskeks ning riskid potentsiaalsete terviseprobleemide välja kujunemisega tulevikus (artriit, podagra, põie-, sapi-, neerukivid, kõrge vererõhk, diabeet, astma, allergiad jne).

 

Inimesed ei peaks ootama, kuni neil tekib janu ja alles siis jooma, vaid tarbima vett päeva jooksul regulaarselt. Kui Sul on janu, siis on Su keha juba vedelikupuuduses. Seda tuleks ennetada pideva vee tarbimisega päeva lõikes.

 

Millest sõltub inimese vedelikuvajadus?

 

Veevajadus sõltub temperatuurist, tööst, east ja tervislikust seisundist. Stress suurendab vee vajadust kuni kolmekordselt!

 

Keha vajab tavalisest enam vett:

 

        Kuuma ilmaga või külma ilmaga- et asendad higistatud vedelik
        Haiguse ajal - palavik, oksendamine, kõhulahtisus ja ka paljud teised haigused tekitavad kehas vedelikupuuduse. Haiguse ajal on vaja tarbida enam vett. Osade tõsiste haiguste korral ei tohi inimene tarbida rohkem vett, kui arst on selle ära keelanud
        Raseduse või rinnaga toitmise ajal- siis vajab naine vett kahe jaoks
        Trenni tehes - füüsiline aktiivsus paneb inimest higistama ning kaotatud vedelik tuleb uuega asendada

 

Kui palju siis ikkagi juua?

 

Nii palju kui on inimesi, on ka selle teema kohta arvamusi. Kes soovitab kindla valemi abil leida sobilik päevane vee kogus, kes soovitab juua 8 klaasi vett päevas. Võimalusi on palju.

 

Lisaks sõltub vaja mineva vedeliku kogus ka veel paljudest enne nimetatud faktoritest ning seetõttu on 100% täpseid soovitusi raske, kui mitte võimatu anda.

 

Üldlevinud seisukoht on, et päevas peaks täiskasvanud inimene tarbima vähemalt 1,5 liitrit vett. Üks liiter oleks miinimum, kui inimene tõesti ei suuda rohkem juua. Lõpliku otsuse tegemisel peaks igaüks kuulama eelkõige oma sisetunnet.

 

Kuidas saada aru, et Su keha on vedelikupuuduses?

 

Järgnevad sümptomid võivad olla omased paljude terviseprobleemide korral, kuid suure tõenäosusega põhjustavad neid probleeme ka ebapiisav vedeliku kogus kehas. Kindlasti tasub nimetud juhtudel püüda tarbida enam vett ja vaadata, kas sümptomid vähenevad või kaovad.

 

    Sul on janu või kuiv suu
    Sa oled väsinud ja uimane, ei suuda keskenduda
    Sul on kuiv nahk
    Sul on peavalu või kõhukinnisus
    Su uriin on tumekollast värvi ja lõhnab tugevalt või Sa ei tunnegi erilist vajadust wc-d külastada

 

Tihti kaovad nimetatud sümptomid kiiresti, kui tarbida lihtsalt rohkem vett. Lihtne, kuid geniaalne lahendus nimetatud probleemidele lahendamisele. 

 

Soovitused vee tarbimiseks:

 

Tarbi alati võimalikult puhast vett- kas mineraalvett, filtriga puhastatud vett või kaevuvett. Puhastamata kraanivesi ei ole sageli hea valik, kuna ta sisaldab erinevaid ühendeid, mis pole kehale kasulikud.

 

Kui Sulle ei maitse vee maitse, lisa sinna näiteks sidrunit, jõhvikaid või laimi. Hoia vee maitse siiski võimalikult naturaalsena, ära lisa joodavasse vette suhkrut, moosi või siirupit.

 

Tarbi päevas vähemalt 1,5 liitrit vett. Alguses on raske juua rohkem vett, kuid ajapikku keha harjub ja see hakkab Sulle suure tõenäosusega meeldima.

 

Joo kohe hommikul ära 0,5 (soovitavalt sooja) liitrit vett, seda sellepärast, et kui Sa päeva jooksul unustad vett juua, oled Sa juba hommikul tarbinud osa päevasest vajalikust vedelikukogusest. Pealegi vajab keha kohe hommikul vett, sest on umbes 8 tundi olnud ilma vedelikuta.

 

Vee joomiseks saab lugeda ka tee joomist. Ürita teed juua mõõduka suhkruga või siis meega. Ideaalis joo teed ilma magustamata. Alguses võib see tunduda maitsetu, kuid ajapikku hakkab tee naturaalne maitse Sulle isegi meeldima. Kohv, kakao, supp ja karastusjookide tarbimine ei kuulu kehale vajaliku vedeliku hulka.

 

Kui tarbid hetkel karastusjooke, asenda need veega või teega. Iga muutus on harjumatu, kuid Sa pead teadma oma muutuse põhjuseid. Teadvusta endale, et karastusjoogid on kunstlikud ja Su keha ei vaja neid, et funktsioneerida. Kui soovid, võid teha ka jääteed, kuhu on lisatud magustamiseks natuke mett.

 

LISAELEMENTE SISALDAVATE VETE RAVITOIMEST

 

Juba kreeka arst Hippokrates kasutas 4. sajandil eKr merevett selles sisalduvate ühendite tõttu raviainena ja tervendas nii mõnegi haige. 19. sajandil soovitas Haapsalu raviarst Karl Hunnius merevett sise- ja nahahaiguste raviks. Põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide ja muu sisalduse tõttu ravitoime, on hakatud nimetama terviseveeks. Eestis on tervisevee allikate vett kasutatud Värskas, Kärdlas, Häädemeestes, Pärnus, Iklas jm. Neist tuntuim on Värska vesi.

 

Müüdid jutustavad, et Herakles sai oma vägilasjõu, juues vett Kaukaasia imeallikast. Arheoloogid on Epidaurose linna lähedalt avastanud 6. sajandist pärineva vesiravila, Tiberi jõe saarel asus aga Rooma tervisejumalanna Aesculapiuse terviseallikas. Suure tuntuse on tänaseks omandanud kohanimedest või rahvuskeeltest tulenevad mineraalveenimetused, nagu Vichy, Karlovy Vary, Evian, Selters, Narzan jt.

 

Enamiku tervisevete koostisse kuuluvad katioonid ehk naatrium-, kaltsium- ja magneesiumioonid ning anioonid - kloriid, sulfaat ja vesinikkarbonaat. Lisaks veel arvukalt mikroelemente, nagu fluor, broom, jood, raud, koobalt, molübdeen, liitium, raadium, vask, mangaan, arseen jt. Viimastel aastakümnetel ongi meedikute tähelepanu äratanud mitmesuguseid mikroelemente sisaldavad raviveed.

 

Hõbedane vesi

 

Sajandeid teati, et hõbenõus säilib vesi kaua riknemata ja mädanevale haavale asetatud hõbeplaat soodustab kiiret paranemist, sest hõbe hävitab haiguspisikuid. Kristuse kaasaegne Plinius Vanem http://et.wikipedia.org/wiki/Plinius_Vanem soovitas oma „Naturalis historia" 23. raamatus hõberäbu haavade ravil. Hõbevee lisamine toiduainetele (mahlad, piim jt) pikendab nende säilivusaega. 19. sajandil avastasid Saksa botaanikud, et hõbeplaadil hukkuvad kiiresti paljud haigusi põhjustavad mikroorganismid.

 

Ja veel üks näide. Möödunud sajandite Saksamaa haigusstatistika näitas, et paljud imikud kaotasid pärast sündi nägemise. Ilmnes, et sageli - 79 protsendil niisugustest juhtudest - oli põhjuseks ema põetud suguhaigus. 1884. aastal tegi Saksa sünnitusarst Carl Siegmund Franz Credé http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Siegmund_Franz_Cred%C3%A9 (1819-1892) tähtsa avastuse: ta tilgutas kõikidele vastsündinutele silma kaheprotsendilist hõbenitraadilahust. Pärast seda langes pimedaks jäävate laste arv vaid 0,2 protsendini. Kohe hakati seda viisi rakendama kogu maailmas ja nägemise kaotanud vastsündinute arv vähenes tunduvalt.

 

20. sajandil avastati mikroobide elu pärssivad või neid surmavad antibiootikumid, mida on edukalt kasutatud mikroobide tekitatud haiguste ravil. Ent antibiootikumide efektiivsus on hakanud ajapikku vähenema. Pisikud on muutunud antibiootikumide suhtes resistentseks, nende toime on nõrgenenud ega anna enam raviefekti. Seda on hakatud nimetama surmavate mikroobide „kättemaksuks". Nii on tagasi pöördutud hõbeda ja selle ühendite kasutamise juurde.

 

Et hõbedaühendid on inimesele ka mürgised ja põhjustavad nn argüroosi ehk nahavärvuse tumenemist, on võetud kasutusele mitte ioonilise struktuuriga hõbe, vaid hõbeda kolloidühendid, milles hõbedaosakesed on suurusjärgus 1 -1000 nanomeetrit (1 nm = 10-9 meetrit ehk miljondik millimeetrit). Hõbekolloidid on toiminud väga efektiivselt paljude mikroorganismide vastu.

 

Biokeemialaborites on uuritud ägedat nakkushaigust antraksit ehk Siberi katku, mida prognoositakse terroristide biorelvaks number üks. On avastatud, et kuigi Siberi katku tekitajad on väga püsivad, on need väga tundlikud kolloidhõbeda suhtes ja seda isegi madalal kontsentratsioonil. Endine USA Luure Keskagentuuri mikrobioloog Larry Harris on väitnud, et bioterrorismi ohu puhul saab joogivee hõbekolloidide lisamisel muuta joomiskõlbulikuks juba kümne minutiga. Hõbekolloidi efektiivsust iseloomustab fakt, et kui üks antibiootikum hävitab 6-7 mikroorganismi liiki, siis hõbekolloidid mõjuvad surmavalt 650 liiki mikroorganismidele juba väga lühiajalisel kokkupuutel. Kolloidhõbedaga on ravitud mitmeid vähivorme ja isegi aidsi.

 

Kullane vesi

 

Populaarsed on ka kuldkolloidid. Kuld pole bioelement, kuid Egiptuse targad ja Aleksandria õpetlased ravisid kuldanumas hoitud veega mitmesuguseid haigusi. Kuigi kulla baktereid hävitav toime on nõrgem kui hõbedal, hävitab see siiski mikroorganisme. USA meedikud Guy E. Abraham, Souhaila A. McReynolds ja Joel S. Dill avastasid 20. ja 21. sajandi vahetusel koguni, et kullaühendite manustamisega saab suurendada inimeste intelligentsitaset - intelligentsuskvooti IQ. Artiklis „Kolloidse kuldmetalli mõju tunnetuslikele funktsioonidele: pilootuuring" („Effect of Colloidal Metallic Gold on Cognitive Functions: A Pilot Study" http://www.biophysica.com/gold.html ) märkisid nad tagasivaateliselt, et viiel patsiendil avastati ühe kuu möödumisel, et artriidi ravimisel kolloidkullaga tõusis nende inimeste IQ 20 protsendi võrra. 21. sajandil on soovitatud kuldkolloididega ravida artriite ja Alzheimeri tõbe ning mõningaid vähivorme. Noortega pole sellealaseid katseid tehtud. Probleem on muidugi selles, et kulla ioonilised/lahustuvad ühendid on organismile väga mürgised, manustamiseks sobivad vaid kolloidid (kolloidne kuld).

 

Sensatsiooniline „O-vitamiin"

 

1998. aastal hakkas Ühendriikide firma Rose Creek Health Products Inc tootma nn O-vitamiini http://en.wikipedia.org/wiki/Vitamin_O , mida soovitati eriti eakatele, kes põevad südame- ja hingamisteede haigusi, vähktõbe ja astmat. Teatati, et preparaat sisaldab merevett, germaaniumiühendeid, mineraalsooli ja on elektriliselt aktiveeritud. 2000. aasta 5. mail alustas USA föderaalne kaubanduskoda kohtuprotsessi preparaadi keelustamiseks, sest firma reklaamis avastati väärinfot, ent firma tasus määratud trahvi, tegi nõutud parandused kasutusjuhendisse ning jätkab O-vitamiini tootmist toidulisandi nime all. Selle tarbijaskond on jätkuvalt lai: O-vitamiini kasutab regulaarselt rohkem kui pool miljonit ühendriiklast. Mõned teadlased peavad O-vitamiini platseeboravimiks.

 

Vesi on unikaalne, anomaalne ja hämmastavate omadustega aine. Erinevate füüsikalis-keemiliste mõjurite või lisaainetega on võimalik oluliselt muuta vee koostist, struktuuri ja omadusi ning avastada uusi ja ootamatuid kasutusalasid. Vesi on ammendamatu uurimisobjekt, mis pakub leidmis- ja avastamisrõõmu paljudele.

 

_________________

 

Allikas: Hergi Karik http://vikipeedia.ee/Hergi_Karik (1929-2012) oli eesti keemik, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, paljude keemiaõpikute autor, eestikeelse keemianomenklatuuri arendaja. Samuti on ta kirjutanud rohkesti popolaarteaduslikke raamatuid, näiteks 2006 "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed" https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155459 .