astroloogia ja astroloogilised sünnikaardid

        Kui palju tõde on astroloogiliste sünnikaartide mõjus meie isiksusele? Kas meie hinged valisid sündimiseks kindla ajahetke lähtuvalt sellest, milline oli planeetide energeetika sellel hetkel? Näiteks, kas võib keegi mingil põhjusel otsustada sündida siis, kui Kuu on Lõvis?

 

Selles on palju tõde, et teie astroloogilised sünnikaardid mõjutavad teie isiksust. On palju teisi asju, mis isiksust veel mõjutavad. Mõeldes astroloogia füüsikalistele harudele, teaduslik astroloogial põhinev füüsika on olemas, siis ebateadus ta ei ole. Kui vaatad kvantfüüsikat, siis märkad kiiresti, et energeetiliselt on kõik omavahel seotud. On tõestatud, et kui üksainus aatom maailma mingis paigas muutub, muutub samasugune aatom maailma teises paigas kohe läbi selge, kuigi raskesti ettekujutatava energeetilise ühenduse. Nagu astroloogia Sulle räägiks, energeetiline tõmbumine ja tõukumine, mida taevased kehad/planeedid rakendavad, loob jätkuvalt energeetilist ja seetõttu ka füüsilist reaktsiooni universumi igas materjalis, kindlasti selles päikesesüsteemis. Sinna hulka kuulub ka materjal meie kehades.

 

Jõud, mida te planeetide osas kõige enam tunnete, on gravitatsioonijõud. Palju enam eksisteerib aga vaevuhoomatavaid kvantumjõude, mis tegelikult vahetavad meie kehades olevate rakkude loomulikku tuumastruktuuri, luues seetõttu mustreid. Mustrid eksisteerivad inertsi seaduse järgi. Kui muster on kord paigas, siis hoiab teatud inerts teda püsivalt paigal. Kui muster on kord loodud, siis selle murdmiseks on vaja väiksemat või suuremat pingutust ja uue mustri loomist, et šabloon jääks toimima. Nii töötab inerts. Kui muster on liikvele lükatud, kaldub ta jääma samasse rütmi, samasse mustri kavandisse.

 

Sellisel moel teie hinged, valides sündimise mingil kindlal viisil, valivad tegelikult ka kõik muu teiega seonduva. Sinu hing valib, millal ja kuidas Sind eostatakse. Ta valib Sind eostavad vanemad või Sind eostava süsteemi. Ta valib Sinu sündimise loo. Et loomulikult oled Sa kaasatud inimestega hingesugulane, siis te koos panete loo kirja ning lepite kokku kõigi jaoks võimalikult kasuliku stsenaariumi. Kõik, sealhulgas Sinu hing, arvestavad astroloogilise seisuga, millesse Sa sünnid. Inimese sünnihetkel mõjutab teda kogu ümbritsev keskkond. Teie keskkonda kuulub teatud karm füüsiline ja materiaalne maailm.

 

Kui inimene sünnib, siis mõjutab teda ema vere keemiline koostis. Talle avaldab mõju ruumi valgustus, helid, mida ta kuuleb ja kogu füüsiline keskkond. Samuti mõjutab teda energeetiline keskkond, sealhulgas nii ruumis viibivate inimeste emotsioonide energia kui sel ajal maailmas maad võtnud energia. Sinna hulka kuulub juuspeen aatomienergia, mida loovad planeetide jõuväed. Tegelikult mõjutab teda ka selle linna energia, milles ta sünnib või elab. Teid mõjutavad kõik need asjad. Kõik need asjad loovad suhteliselt tugeva mustri. Muster on tugev sündimise hetkel, sest teie olete ilma mustrita. Eostamise hetkel olete te puhtad lehed ning mustreid hakkate endale korjama üsas.

 

Kuna üsast maailma üleminek on väga võimas, siis lükkab sünnikogemus tihti liikvele terved mustrite seeriad. Kui need mustrid liiguvad adresseerimata, siis muutuvad nad elu jooksul tugevamaks. Kui Sa sünnid, Kuu Lõvis, nagu toodud näites, siis pannakse energeetiline jõud ja iseloomujooned, mida peetakse Lõvi Kuuga inimeste jaoks tavaliseks, paika ka Sinu jaoks. Kujutle, et üks Lõvi Kuuga sündinu iseloomu omadustest on vaimne suuremeelsus. Nüüd mõtleme, et Sa sünnid perekonda, kus ei toetata vaimset suuremeelsust ning Sind hoitakse tagasi ja treenitakse sotsiaalselt olema jagamisel kokkuhoidlik, olema ettevaatlik ja hoolikas, mitte ekstravagantne nagu Kuu Lõvis Sinus väljenduks. Hästi, need sotsiaalsed faktorid leevendavad esialgset mustrit, mille on paika pannud Kuu Lõvis. Sinu sünnikaardi astroloogiline mõju on tugev, kuid Sinu kogemustele tuginedes muudetav. Astroloogia ja sünnikaardi uurimine on väga, väga kasulik, silmas pidades mõistmist, mis energiaga Sind silmitsi on pandud ja kuidas algsed mustrid on Sinu elus toimunud kogemustest tulenevalt muutunud, tuge saanud või leevendunud.

 

Milline väärtus on astroloogial ülestõusmise ja valgustumise ajal? Tekivad uued astroloogia vormid nagu galaktiline astroloogia. Mis eesmärk ja väärtus on galaktilisel astroloogial ning kuidas see muudab astroloogia valdkonda üldiselt?

 

Et valgustumine on valguse süütamise protsess ja seetõttu hakatakse nägema asju, mida varem näha ei suudetud, siis muutub ka see mida astroloogia kirjeldab Sinu jaoks rohkem nähtavaks ja seeläbi Sinu poolt enam muudetavaks. Valgustumist läbides on astroloogia puhul oluline sellega arvestada. Kuidas iganes, nähes oma sünnikaardi mõju või lihtsalt tajudes ennast ülestõusu läbides selgemini, oled Sa oma sünnikaardile vähem tänu võlgu. Kui Sa mingil hetkel midagi märkad, siis saad selles suhtes teha teadlikke valikuid. Kui Sa seda ei näe, siis eksisteerib muster Sinu teadmata ning mõjutab Sind arvamatutel viisidel ja Sinu poolt juhitamatuna. Paljude jaoks võib valgustumist läbides olla väga kasulik uurida oma astroloogilist kaarti ja astroloogilisi mõjusid. See on veel üks mudel või mustrikiht, mis aitab iseendast pilti kokku panna.

 

Pilti kokku pannes, mudelit ja seda läbivaid mustreid uurides, hakkad Sa ennast selgemini nägema. Sul on võimalik kõrvale lükata need kihid, mida Sa enam ei soovi, ja omaks võtta need, mida Sa valgustumises edasi liikudes kaasa võtta soovid. Hakates ennast selgemini tajuma, avastad Sa vältimatult, et Sa ei saa enam olla sügavalt seotud ühegi mudeli või süsteemiga. See, millega Sa ennast sügavalt seod, on Sinu tõeline mina. Kõik mudelid ja süsteemid tõusevad üles kui mängulised, selgitavad elamused, mille kaudu on võimalik kogeda inimese elu ja valgustumise protsessi, aga mingeid kohustusi Sul nende ees ei ole.

 

Minevikus võis astroloogiline ennustus öelda, et Sul tuleb väga halb päev. Su päev võiski halb tulla, aga kuna Sa ennustust ei näinud, siis polnud Sul sellest aimugi. Sa süüdistasid ennast ja tekitasid suure segaduse, sest Sa ei olnud pööranud tähelepanu Sinu jaoks juba paika pandud astroloogilistele mustritele ja ei näinud seda tulemas. Ja teisest küljest, kui Sa ennustust vaadates ja halva päeva ideed kaaludes mudelit väga sõna-sõnalt võtad ja kujutled, et mudelil on suurem võim kui Sinul, lood Sa halva päeva endale ise.

 

Liikudes läbi valgustumise, omandad Sa taju, et Sina otsustad, mis juhtub, Sina otsustad, kuidas elu läheb ja Sina valid oma reaalsuse. Sa võid lugeda halva päeva astroloogilist ennustust ning otsustada, et isegi kui selline muster on Sinu jaoks kättesaadav, valid Sina midagi muud ja Sinu otsus on valida hea päev. Või valid, et väljakutsete tekkides raputad Sa nad maha, sest Sa aimasid neid ette ja nende pärast ei pea Sa oma suhtumist muutma. See on valgustumist läbiva liikumise trajektoor suhtes astroloogiasse ning iga teise mudelisse ja süsteemi.

 

Küsimus galaktilisest astroloogiast puudutab astroloogia teist tasandit. Traditsiooniline või klassikaline astroloogia käsitleb teie päikesesüsteemis eksisteerivate taevakehade mõju teie füüsilisele ja energeetilisele olemisele. Galaktiline astroloogia võtab arvesse laiemat pilti, taevakehade laiemat ulatust, mis samuti mõjutab teie energeetilist süsteemi. Kui mõelda päikesesüsteemi astroloogiale või klassikalisele astroloogiale, siis on neil otsene mõju energiaväljale, mis paneb kokku teie füüsilise keha. Teiste sõnadega on see energia, millest lõpuks saab kokku teie füüsiline keha. Sellel on rohkem pistmist teie personaalse isiksuse ja isikliku kogemusega. Galaktiline astroloogia on häälestanud end nende taevakehade lainele, mis on väljaspool teie päikesesüsteemi ning kauguse ja erineva, kõrgema vibratsiooni taseme tõttu avaldavad nad tugevaimat mõju teie viienda dimensiooni eksistentsile ja kogemusele, millega on sünkroonis.

 

Tihti võimaldab galaktiline astroloogia näha oma karmat, näha oma hinge teed. See aitab ette kirjutada ja välja selgitada viise, kuidas töötada interdimensionaalsete energiate ja oma intuitsiooniga. Galaktiline astroloogia ja mitmed teised astroloogia uued iteratsioonid töötavad rohkem intuitiivselt. Seega, taevakehade vaheliste füüsiliste suhete detailide uurimise asemel töötatakse arhetüüpidega oma intuitsiooni järgides või häälestades end informatsioonile, mida arhetüübid galaktilise kaardi osas pakuvad. Valgustumisest läbi liikudes on see märkimisväärne. Galaktilise astroloogiaga töö tegemine aitab avardada oma silmaringi ning aitab hankida informatsiooni iseenda kõrgema vibratsiooni versiooni kohta.

 

Klassikaline astroloogia ja galaktiline astroloogia ei vastandu teineteisele ja üks ei ole teisest parem. Nad on lihtsalt mudelid, mis arvestavad ja kirjeldavad erinevate taevaosade mõju teie erinevatele eksistentsi paikadele. Klassikaline astroloogia aitab teil mõista oma füüsilist ja emotsionaalset mina, isiksust ja vastastikust sotsiaalset toimimist. Galaktiline astroloogia aitab teil häälestuda oma vaimsele minale, oma karmale, oma intuitsioonile ja oma ühendusele jumalikkusega.

 

________________________________________

Sõnumi kanaldas Akaša Kroonikast Jen Eramith,

MA, Akashic Transformationsi kaudu.

www.AkashicTransformations.net

seksuaalne orientatsioon

        Miks on osa inimesi heteroseksuaalsed ja teised homoseksuaalsed? Kas põhjus on geneetiline? On see õpitud? Kas põhjus on milleski muus? Kas inimestel on võimalik oma seksuaalset orientatsiooni valida?

 

Põhjus, miks osa inimesi on heteroseksuaalsed ja osa homoseksuaalsed, on väga sarnane põhjusele, miks osal inimestel on tumedad ja osal blondid juuksed. Teie seksuaalset orientatsiooni aitab paika panna teie geneetiline kood. Seega samamoodi, kui teie geneetilisse koodi on sisestatud juuste värvuse skaala blondist tumedani, on teie geneetilises koodis ka seksuaalse väljenduse skaala. Teie seksuaalne identiteet on teie enda valik. Enamikul inimestel on geneetiline kood, mis võimaldab neil tunda seksuaalset külgetõmmet eri liiki inimeste poole. Te kõik, võtate te ennast homo, õige või kellegi muuna, olete sotsiaalsed. Teil kõigil on peal mingi sotsiaalne surve, sotsiaalsed ususüsteemid, sotsiaalsed väärtused ja sotsiaalsed kogemused, mis suunavad teid ennast seksuaalse eneseväljenduse skaalal kuskil teadvustama.

 

Mõni sünnib väga tugeva geneetilise koodiga, mis on kaldu heteroseksuaalsuse suunas; mõni sünnib väga tugeva geneetilise koodiga, mis on kaldu homoseksuaalsuse suunas. Palju enamad sünnivad potentsiaaliga mõlemaks. Vaadates hetero- ja homoseksuaalsuse identiteedile Universumi energia- ja teadvusvälja vaatenurgast, siis paistavad nad olevat mitte skaala, mitte duaalsus, kus ollakse kas üks või teine, vaid nad paistavad välja kui ühe ringi osad. Inimesed langevad ringi mingitele kindlatele punktidele sõltuvalt nende geneetilisest koodist ja sotsiaalsest olukorrast või sotsiaalsest programmist, mis mõlemad aitavad identiteeti paika panna. Lühike vastus on, et teie seksuaalsel orientatsioonil on geneetilised juured ja kõigil on valik, kuidas oma geneetilist koodi väljendada.

 

Teil kõigil on valida, kas peita osa endast ja elada mitteterviklikult või valida iseenda embamine nii terviklikult kui võimalik. Kergelt võib jääda mulje, et selle küsimusega peaksid maadlema vaid geid, lesbid, bi’d, sugu vahetanud ja trans’id, sest nemad kogevad kõige rohkem survet, et end varjata. Aga küsimusele peaksid vastama ka need, kes peavad ennast heteroseksuaaliks. Tegelikult seisavad nad silmitsi väga konkreetse väljakutsega, kuna nende seksuaalne eneseväljendus on vähem politiseeritud ja vähem silmatorkav. Endale ainuomase seksuaalse identiteedi loomise vajadust on väga lihtne ignoreerida ning nii kaob võimalus saada iseenda sees sügavalt terviklikuks. Kõik peavad leppima oma tõelise olemusega, oma kõikide seksuaalsete väljenduste, pettumuste, igatsuste, segaduste ja mõjuvõimuga. Kõik inimesed peavad otsustama, kas end peita või ennast jagada.

 

Selle vajaduse väljamängimist on võimalik tihti näha siis, kui inimesed tunnevad häbi, varjavad oma seksuaalseid igatsusi või fantaasiaid. Kui loomulikku seksuaalset eneseväljendust varjatakse ja kui inimesed tunnevad häbi, siis leiate, et te hakkate suruma oma väljendust rohkem väändunud vormi, mis toob kaasa haiget tegemise või üksteise ärakasutamise. See juhtub sõltumata seksuaalsest orientatsioonist ning see on üleüldine terves maailmas. See on inimkonna tervendamise järgmine maa-ala. Te kõik hoolimata oma seksuaalsest orientatsioonist ja identiteedist peate leppima iseenda seksuaalsusega ning leidma võimaluse olla iseendaga kooskõlas. Seetõttu on parim, mida te üksteisele teha saate, olla lahke ja austada fakti, et te kõik olete erinevad ja samal ajal siiski sarnased. Kõik te tegutsete samal seksuaalse identiteedi ringil. Igal hetkel keegi teist liigub ringil, sõltuvalt sellest, mis vajadus tal oma elus on. Igaüks sünnib oma saatusega ja igaühel on oma geneetiline kood, mis seksuaalsust suunab. Väär on ette kujutada, et teised väljendavad ennast samamoodi kui Sina või tunnevad samamoodi kui Sina. Selles suhtes on ainuõige tegutseda nii, et kõik on erinevad ja kõik on head. Senikaua kui igaüks teist on oma kõrgema minaga kooskõlas, siis olete te kõik täiesti suurepärased seal, kus te olete.

 

Kuidas on homoks olemine seotud paljunemisega?

 

Vaatame seda sissejuhatuseks teaduse vaatenurgast – nii seksuaalne paljunemine kui mitteseksuaalne paljunemine on vahekord, mis põhineb valikul. Mõlemal juhul, homoseksuaalse vahekorra puhul ja viljatu vahekorra puhul on vastus sama. Terve inimeste paljunemise protsess ja seksuaalne paljunemine on tekkinud duaalsuse, polaarsuse väljendusena.

 

Teatavasti maailm põhineb või on põhinenud duaalsusel. Duaalsuse teeb võimalikuks selles maailmas kõige loomine koos vastandiga. Olete andnud endale lõputult võimalusi, et avastada eksisteerimist läbi piiranguid seadva duaalsuse. Kujutades ette, et kõigel on vastand, siis peab aktsepteerima ideed, et ilma vastandita pole miski täiuslik – iga pool igatseb oma teist poolt. Universumi vaatenurgast on duaalsuse kontseptsioon kütkestav.

 

Arvesse võttes, et igaüks teist on hingena täielik tervik, täielikult meessoost ja naissoost, siis on idee suruda ennast inimese vormi, unustades, kes te tegelikult olete ja hakata ette kujutama, et teil on midagi puudu ja teine pool on vaja üles leida, tõesti väga põnev! Seksuaalse paljunemise evolutsioon andis veelgi väljendusvõimalusi duaalsuse katsetamiseks. Mitte ainult inimestele, vaid kõigile olenditele, kes seda kasutavad.

 

Inimkonna evolutsioon toob teid elama duaalsuse illusioonist väljapoole. Te hakkate nägema maailma tervikuna ja potentsiaali kõigele kõiges muus – hakkate nägema kogu universumi potentsiaali ühes liivateras, nii nagu kirjeldavad teie religioonid. Jõudes tajumiseni, et kõik on omavahel seotud, et kõik on kõiges ja kõigis, ent ometi sobib harmooniliselt kokku, teie kiindumus seksuaalsesse paljunemisse kahaneb. Kunagi oli salapärane ime, kui kaks poolt ühinesid ja moodustasid uue terviku, nüüd on ime mõõtmatu armastus, mis paneb tegema valikut tuua maailma uus olend, mis radu pidi see ka kohale ei jõuaks.

 

Selline evolutsiooniprotsess toimub sõltumata hetero- või homoseksuaalsusest. See hakkas ilmnema siis, kui hakkasite „kontrollima“ paljunemise kogemust. Viljatuse määra, adopteerimise ja rasedusest hoidumise võimaluste kasv – kõik need viivad teid paljunemiseni, mis põhineb valikul. Nimetatud muutused toovad esile fakti, et kuigi füüsiline paljunemine munaraku ja seemneraku ühinedes ikka toimib, siis paljunemise toiming on tegelikult valik, et tuua uusi inimesi inimkonna perekonda. Te võtate paljunemist mitte lihtsalt kui seksuaalset ühinemist, vaid kui oma valiku tagajärge. Kui valite ilmale tuua lapse, teate töövahendeid, mida seksuaalne paljunemine pakub, siis nende vahendite abil te lapse ka loote.

 

Nii võttes on homoseksuaalsuse ja paljunemise vaheline seos sarnane viljatuse ja paljunemise vahelise seosega. See on osa inimeste evolutsioonist astuda duaalsusest välja ja sisse loovusesse ning tegelikult valida. Senikaua kuni te olete füüsilistes inimkehades, jätkub töö seksuaalse paljunemise fundamentaalse faktiga. Inimkogemus on teid viinud uude evolutsiooni, kus te elate vabal valikul.

 

Mõtleme sõnale valik, sest see on sõna, mis on politiseeritud seoses abordi küsimusega. Abort ja sündimuskontroll langevad evolutsiooni samasse kategooriasse. See on alati valiku küsimus. Inimesed jõuavad punkti, kus kogemata rasestutakse vähem. Nii oli see alguses. Lõpuks jõuate inimkonna arenedes punkti, kus teadlik mõtlemine on kõrgema minaga samal joonel nii, et iga tehtud valik põhineb täies ulatuses teadvusel, mis on teadlik kõrgemast perspektiivist. Seepärast olete teadlikumad sellest, kuidas kõik, mis elus juhtub, juhtub valikupõhiselt. Kõik toimub läbi iseenda positsioneerimise läbi oma kõrgema mina. Kui te hakkate mõistma paljunemist valikulise tegevusena, siis annab see teile kõigile võimaluse kogeda paljunemist aruandekohustuse teemana. Käes on aeg, et oleksite rohkem teadlikud oma paljunemise või mittepaljunemise valikust ning oma valiku põhjustest sõltumata teie seksuaalsest orientatsioonist ja identiteedist.

 

Mis on gei olemise tähendus maailmas? Kas LGBTQ (lesbi, gei, bi, trans ja imelik i.k. queer) inimestel on ainulaadne koht ja mis see on? Mis on meie elu missioon?

 

Homoseksuaalsus on maailmas alati eksisteerinud. See on alati olnud osa inimkonna geneetilisest koodist. Homoseksuaalsuse kogemine ja väljendamine, identifitseerides ennast gei, lesbi või biseksuaalina, või kogedes aeg-ajalt seksuaalset külgetõmmet samasoolise vastu, on võimalik jälgida läbi ajaloo. Iidsetel aegadel, enne patriarhaadi ning hea ja halva kontseptsiooni sisse juhatamist, vahetati homoseksuaalset ja heteroseksuaalset väljendust sujuvamalt. Inimesed kaldusid armuma ja teineteisele meeldima, tuginedes rohkem isiklikele kogemustele kui sugude algtähendusele.

 

Kultuurides muutus inimkonna loomulik eneseväljendus tabuteemaks ja see mõisteti ülemaailmselt hukka. Ühiskonnas tõrjuti seksuaalsus kõrvale ja seksuaalsele väljendusele määrati ühiskondlikke piiranguid. Teie asustuse kasvades muutuvad soorollid, mis piiratud soorolle tugevamalt kinnistavad, aina olulisemaks ja et seksuaalne eneseväljendus nende piiranguteni ei küündi, siis annab see tugeva võimaluse rõhumise ja piinamise pinnaletõusuks.

 

Paljut sellest on võimalik jälgida läbi patriarhaadi ajaloo. Sõna patriarhaat ei demoniseeri mehi ega maskuliinsust. Selle asemel määratleb ta ühiskondlikud institutsioonid, mis piiravad inimese eneseväljendust lähtuvalt tema soost. Patriarhaat on piiranud ja rõhunud mehi sama palju kui naisi. Patriarhaadi sissejuhatamise algusaegadest alates on homoseksuaalsust ja muid inimväljenduse vorme võetud nii halbadena, et inimesed on ennast häbenenud ja peitnud. Häbi on inimeste armastuse väljendustesse sisse kootud paljudel viisidel. Inimesed on õppinud häbenema seda, et nad armastavad kedagi, kes on samast soost või kuuluvad mingisse ühiskondlikku klassi või kuuluvad teatud rassi. Häbi on esinenud läbi kogu protsessi, mil inimkond on liikunud tiheduse aega. Ajalugu on teid juhatanud valguse ajast tiheduse aega ja nüüd tulete te valgusesse tagasi. Inimrassina avanete te uuesti. Seetõttu näeb üle maailma inimõiguste rikkumiste talumise lõppu, teie planeedil sajandeid eksisteerinud vägivalla talumise lõppu. Vägivald, vihkamine, arvustamine ja eristamine olemuslikult küll jätkub, aga rassina talute te seda aina vähem ja vähem. Seetõttu liigute te neist eemale.

 

Te tõusete uuesti pinnale inimrassina, kes on jumalikult ühendatud ja jumalikult iseendasse armunud. Teil on meeles, et inimesena olete te osa armastavast perekonnast, millesse kuulub iga inimene planeedil Maa. Nii loote te indiviididele üha rohkem ruumi enda väljendamiseks, seda nii seksuaalse identiteedi terminites kui kõigis teistes identiteedi vormides. Te kõik leiate üha rohkem avarust, et avastada iseenda ainulaadset väljendust. Samamoodi, nagu inimestel on rohkem ruumi muuta oma usku, on inimestel rohkem ruumi oma seksuaalset meeldimist ja seksuaalset väljendust tõeliselt tunnistada ning leida tervislikud, armastavad võimalused nendega elamiseks. Indiviidid, kes te identifitseerite ennast geina, teie valik seda identiteeti omada lisab ruumi kõigi teiste jaoks, et nad saaksid olla tõeliselt nemad ise, olgu siis seoses seksuaalse identiteedi või mõne teise inimidentiteedi osaga.

 

Teie, kes te identifitseerite ennast gei, lesbi, bi, suguvahetanu või transina, teie jagatud missioon on, kui see on nii, aidata luua maailma rohkem avarust kõigile teistele, et nad oleksid nemad ise, läbi oma sagedase julge valmisoleku ennast väljendada ja jõuda oma tõega ühele joonele. Missioon kehtib ka nendele, kes peavad ennast heteroseksuaalideks ja siiski tajuvad sarnast ruumitunnet.

 

Inimene, kes tunneb ennast peamiselt heteroseksuaalina ja valib end sellena identifitseerida, peab sellegipoolest oma isikliku seksuaalse väljendusega kokkuleppele jõudma. Kui inimene jõuab oma tõeliste seksuaalsete vajaduste, seksuaalse külgetõmbe ja oma tõelise minaga samale joonele ja isegi kui see juhtub kokku langema sõnastatud normiga ning tundub olevat palju vähem ilmne, siis on tegemist samasuguse julge sammuga valguse poole. Ka teie aitate täita maailmas kõigi jaoks rohkema ruumi loomise visiooni. Kui inimesed lasevad vabaks arvustamise ja häbistamise, siis te armastate üksteist loomulikult ja loote maailmas loomuliku rahu. 

 

_______________________________________

 

Sõnumi kanaldas Akaši Kroonikast Jen Eramith,

MA, Akashic Transformationsi kaudu.

www.AkashicTransformations.net

 

 

enese väestamine

        Kuidas leida isiklikku väge konflikti vältida püüdes või teiste surve all paindudes? Kuidas seista enda eest graatsiliselt ilma isiklikku väge kaotamata?

 

Igal inimesel on oma individuaalne psühholoogiline ja emotsionaalne vormindus, mis teda sellistesse olukordadesse viib. Isiklike tendentside mõistmine aitab neist välja tulla. Meie anname informatsiooni, mis käib kõigi kohta. Sinul on võimalik oma elu sarnastes olukordades ise navigeerida ja oma teerada uuesti üles otsida.

 

Põhiline sisemine sund, mis oma väge teiste surve all kaotama suunab, on iseendas kahtlemine. Et saaksite hakata ennast ette valmistama liikumiseks läbi raskete olukordade graatsiaga ja teiste-poolse manipulatsioonita, peate esimeses järjekorras oma mõttesüsteemist enesekahtluse välja juurima. Lapsepõlves õpetatakse lapsi oma tões – oma instinktides, oma intuitsioonis, oma vajadustes kahtlema selleks, et laps õpiks hindama teiste inimeste headust. Lastel on vaja seda õppida, et osaleda ühiskondliku korra loomises. Samas hakkab enamik lapsi oma tõde eitama ja seda pidevalt küsimuse alla seadma ning nad teevad seda tugevalt kellegi teise heaks, iseenda vastu. Täiskasvanu suudab mõista ühiskondliku korra kasulikkust ning saab aru, millised käitumised ühiskondlikku korda toetavad ja millised mitte ning ennast eitada ei ole vaja. Selle asemel hakake arvestama nii oma vajaduste kui ühiskondliku korra vajadustega. Eneses kahtlemine ei teeni teid enam viisil, nagu ta seda tegema pidi.

 

Lapsena olite sunnitud olema rasketes olukordades, soovisite seda või mitte. Kõik, mida teha saite, oli proovida püsima jääda. Täiskasvanuna saate keerulisele olukorrale vabalt reageerida väga paljudel erinevatel viisidel. Oma tõe väljendamiseks on sõnad, füüsilised tegevused, keha. Enne tegutsemist tuleb kõigepealt kuulata oma instinkte, saada kindlus, et need on õiged ja siis mõelda, kuidas neile järgi anda. Endaga seotud mõistatusest üle saamiseks ja sellest välja tulemiseks on väga palju erinevaid võimalusi.

 

Esimene samm isikliku väe kinnistamiseks on eneses kahtlust tekitavate võimaluste vähendamine. Piira aega inimestega, kes Sind endas kahtlema panevad. Võta plaani asju, mis nõuavad Sinult iseenda usaldamist. Turvalistes olukordades praktiseeri oma tõe ja oma vajaduste väljaütlemist ning võta iga päev aega, et avastada oma tõde ja õppida tundma oma sisemist häält. Isegi kui avastad, et Sinu ebakindlus ongi Sinu tõde, siis tunnusta seda ja võta ta omaks. Selliselt suunad end märkama ka teisi tundeid ja mõtteid. Tee kõik, mis võimalik, et kuulata oma tõde ja uskuda oma tundeid. Ainult nii on Sul võimalik endale kindlaks jääda olukordades, mil teised on seadnud Su ühiskondliku surve alla.

 

Milles seisneb eneses kahtlemise olemus? Kust see pärit on? Kuidas saaksime teda minimeerida nii, et ta meid nii tugevalt  ei mõjutaks?

 

Enese kahtlemise seeme istutati teisse ajal, mil hakkasite tajuma, et olete teistest eraldatud ja saite esimese kogemuse inimesega, kellel oli teist erinev vaatenurk. Selleks ajaks, kui tajusite, et teie tunded võivadki olla teiste tunnetest erinevad, teie tõde võibki olla teiste tõest erinev, pani see teid mõtisklema selle üle, et teie viis võib, aga võib ka mitte olla õige või vale või tõde. Kuna erinevatel inimestel on alati erinevad vaatenurgad, siis on lõppkokkuvõttes kõigis olukordades mitu tõde. Arvukad tõed jäävad eksisteerima alati, aga eneses kahtlemine tekib olukorras, mil teid pannakse uskuma, et on olemas ainult üks tee ja üks tõde. Kui teile õpetatakse või teid pannakse uskuma, et mingis olukorras eksisteerib ainult üks tõde, siis on loogiline järeldus, et siis peab keegi eksima ja see panebki kahtluse seemne idanema. Kõige esimene kogemus, mil Sa arvasid, et inimestel, kes mõtlevad Sinust erinevalt, on õigus ja Sina eksid, tõstatas Sinus iseenda kogemuse õigusjärgsuse küsimuse ja oli eneses kahtlemise tee algus. Samas aja jooksul oled Sa sõltuvalt asjaoludest olnud nii õige kui ekslik.

 

Maadelda ideedega õigest ja valest, tõest ja väljamõeldisest on tervislik viis selle kogemuse läbi elamiseks. Terve psüühikaga õpitakse varajases lapsepõlves eristama tõde väljamõeldisest ja õiget valest. Nende asjade õppimiseks on ajutiselt kasulik uskuda sellesse, et on olemas kindel joon ja asjad ongi kas üks või teine. Terveim viis, mille inimmeel kasvades ja lapsepõlvega hüvasti jättes välja arendab, on võime eristada tõe erinevaid tasandeid ja tõe paljusid vaatenurki ning võime näha õige ja vale vahele jäävat halli ala. Õpiprotsess kestab hilisest lapsepõlvest läbi noorukiea varajase täiskasvanueani. Eneses kahtlemine võtab teid enda võimusesse õpiprotsessi alguses. Kui võimalust õppida ja täielikult aru saada hea ja halva erinevusest ning mõista nendevahelist halli ala ei ole teile antud, siis kestab õpiprotsess elu lõpuni.

 

Eneses kahtlemine on vajalik ja oluline, sest see tekitab mõtte, et äkki pole Sul õigus. See annab Sulle ruumi, et välja selgitada, mis on õige, et Su instinkt, impulss või mõte millegi kohta ei ole vale. Nii et eneses kahtlemine on tähtis. Eneses kahtlemise viis, mis annab alandlikkuse, avatud meele ning ruumi nägemaks, mida Sul on vaja õppida, on väga kasulik. Hoides eneses kahtlemisest kinni selleks, et igas olukorras navigeerida ja viies seda kaugemale kui vaja, tekitab see probleeme. Kui eneses kahtlemine muutub püsivaks harjumuseks, siis ignoreerid Sa oma instinkte ja intuitsiooni ning hakkad vankuma sotsiaalse surve käes.

 

Näiteks kujutle, et Sinu sõbranna leidis omale uue peika ja nüüd tahab ta hirmsasti, et Sa temaga kohtuksid. Ta on tõeliselt armunud ja loodab, et peika Sulle meeldib. Kui Sa peikaga kohtud, siis Sinu sisetunne ütleb, et see inimene ei meeldi Sulle. Temas on midagi, mis tundub Sulle ebakindel, näiline, temas on midagi, mis ei tekita Sinus head tunnet. Kui elad teadmisega, et on olemas ainult üks tõde, hakkad oma instinktides kahtlema. Sa pead tegema valiku – kas usud, et õigus on Sinu sõbral või usud, et õigus on Sinul. Oma instinktide kuulamine võib tähendada sõbra kaotamist ja see võib Sinus tekitada kiusatuse oma instinkte ignoreerida. Eirata seda, mis on Sinu jaoks õige ja jääda truuks oma sõbrale.

 

Kui tunnistad, et tõdesid on palju ja iga vaatenurk võib olla õige, ei pea Sa enam oma tõde eitama. Emmates paljusid vaatenurki, on eneses kahtlemisel Sinu üle vähem võimu, sest Sinus on rohkem ruumi olukorrale paindlikult ja loovalt reageerida. Võid mõista, et sõber on uue peikaga tõsiselt seotud ja Sinuga see uus tüüp ei sobi. Et mõlemad asjad on tõesed, on Sul võimalus mõlemad omaks võtta.

 

Sa ei küsi enam, et kas Sul on õigus või Sa eksid või kas Sa oled väärt, et oma tõe järgi elada. Eneses kahtlemise asemel teed Sa loovalt valikuid, et tähistada sõbra õnne ja kaitsta ennast selle eest, mis Sinule ei sobi. Võid sõbrale öelda, et Sa toetad teda, aga ei soovi tema uue peikaga aega veeta. Või suheldes peikaga hoiad enda kaitsmiseks energeetilist ja emotsionaalset distantsi. Enda ümber energiabarjääri ehitamiseks saad kasutada vaimseid tehnikaid, intuitiivset kirjandust või kuulata oma unelmaid ja uurida selle inimesega seoses oma karma ajalugu. Võimalusi on lõputult ja neis kõigis sisaldub oma tõe embamine ja iseenda eest hoolitsemine. See ongi enese väestamine.

 

Kui elad endas kaheldes, blokeerid ennast ära küsimustega, nagu kas Sul on õigus või ei ole, kas Su vajadused on olulised või ei ole. Kui Sa otsustad oma instinkte kuulata ja oma tõesse uskuda, annab see Sulle ruumi, et eneses kahtlemine lõpetada ja reageerida loovalt igas olukorras, millest Sa ennast leiad. Enese väestamine saab alguse iseenda kuulamisest ja oma mõtetesse, emotsioonidesse ja instinktidesse uskumisest. Ainult siis saad Sa selgelt mõelda selle üle, mida neist järgida ja kuidas tegutseda.

 

Kas see, et armastus on vastus kõigele, tähendab, et peaksime olema koos inimestega, kes meile füüsiliselt või emotsionaalselt haiget teevad? Kas peame valima armastuse inimeste suhtes, kes meile haiget teevad?

 

Sa ei pea olema koos mitte kellegagi, kes Sulle haiget teeb. Sellise inimese lähedus, kes Sulle tahtlikult haiget teeb, tegelikult vähendab Sinu armastamise võimet. Kogu Sinu olemise südamik on armastus. See on Sinu loomuse sügavaim osa. See käib teie kõigi kohta. Te kõik olete pärit armastusest. Te kõik olete tehtud armastusest ning armastuse poole tõmbab teid alati kõige rohkem. Häda saabub siis, kui saate palju haiget ning kaotate silmist armastuse välimuse ja tunde: siis hakkate armastust otsima kohtadest, kus ta on keerdunud. Kõik teie tegevused muutuvad pingutuseks, et armastus tagasi saada, või taaskülastatakse paika, kus armastus kaduma läks, et armastus uuesti üles leida.

 

Kuna armastus on Sinu tuumikolemus, siis ei pea Sa seda tõestama ega välja teenima. Sa ei pea väljendama armastust olukorras, kus teine Sulle armastusega ei vasta. Tegelikult oled Sa võimeline teisi armastama ainult nii suurel määral, kui palju Sa armastad iseennast. Sama kehtib austuse kohta. Teist suudad Sa austada vaid samal määral, mis Sa iseennast austad. Kui valid enda aktiivse ja pideva haavamise, väljendad enese suhtes lugupidamatust tähendusrikkalt ja kulutad endas iseenda armastamise võimet. Ümbritsedes end kuritarvitamisega, väheneb nii Sinu võime armastada iseennast kui Sinu võime armastada teisi.

 

On aegu, mil iseenda haavamisele altiks muutmine on armastuse väljendus, mida tehakse kellegi kaitsmiseks. Näiteks kui lapsevanem jookseb lapse päästmiseks sõiduteele on see selge armastuse väljendus. Samas elamine pidevat kuritarvitamist võimaldavas olukorras ei ole mitte armastuse väljendus, vaid armastuse ettekäändel tehtud manipuleeriv umbsõlm. Tõeline armastus ei küsi midagi ega tee haiget. Kui keegi Sind tõeliselt armastab, siis ta soovib, et Sa oleksid terves, õnnelikus keskkonnas isegi siis, kui see tähendab temast eemal olemist.

 

Tõeline armastus ei juhi Sind kunagi kellegi juurde, kes Sind pidevalt haavab. Sa võid ju seda inimest armastada, aga Sa ei peaks temaga pidevalt koos olema või laskma tal endale haiget teha. Sa oleksid vägivaldse inimese jaoks edukam armastuse agent siis, kui oled temast eraldi. Hoolised enda eest, ehitad üles enesearmastust ja eneseaustust, palvetad tema eest ja saadad talle valgust. Veetes füüsiliselt aega koos kellegagi, kes Sind haavab, piirad Sa tervenemise potentsiaali ja rohkema armastuse leidmise võimalusi mõlema jaoks.

 

Mida on tõeliselt vaja selleks, et oma vägi üles leida ja ohvri rollist välja tulla? Miks on see mõnel raskem kui teisel?

 

Ohvri roll on siinkohal sügavalt juurdunud inimpsüühesse ja DNA-sse. Ohvripõlve esialgne ilmnemine on iidne. See algas tuhandeid aastaid tagasi, kui inimesed hakkasid üksteist haavama ja sellest täielikult ei paranenud. Inimesel on võimalik haiget saada ja sellest täielikult terveneda. Tervenemine võimaldab elada füüsiliste armideta ning hirmul põhinevate emotsionaalsete ja käitumuslike mustriteta. Täielikult tervenedes ei otsita enam kedagi, kellele oma valust tulenevalt haiget teha. Selline tervenemine nõuab ääretult kõrget terviklikkuse taset ja valgustumise suunas edasi liikudes teevad paljud teist sellega tööd.

 

Siiski, tuhandeid aastaid tagasi hakkasid inimesed haiget saama viisidel, mida ei olnud võimalik täiesti terveks ravida. Haavad nende enda sees panid neid käituma haavaval moel, mille kaudu anti edasi tänapäeval tuttavaid hirmul põhinevaid mustreid. Inimesed haavasid üksteist, ühiskonnad arenesid üksteist haavates, üksteist alla surudes, üksteisele kannatusi põhjustades ja muutudes teie ühiskondade süstemaatiliseks osaks. Ohvriks olemise tunne, teise ohvrina nägemise vaatenurk, iseenda ohvrina nägemine on praeguse hetke sotsiaalsete struktuuride lähtepunkt. Seda on edasi antud läbi nii paljude generatsioonide ja see on kujunenud rolliks, millest täiesti välja astuda on raske. Ja mõni kannatab selle all rohkem kui teised. Ohvrirolli kaks põhilist komponenti on sisse kirjutatud ühiskonda ja isiklikku ajalukku.

 

Esimene komponent – teid on vigastatud ebaõiglastel viisidel ja nii, et taastumine ilma abita oli võimatu. Ohvri rolli paneb teid väline, füüsiline fakt. Teine komponent on õpetused, mis ütlevad, et teil pole võimalust välja tulla olukorrast, milles te olete. See on sisemine, emotsionaalne kogemus, mis paneb teid uskuma, et te ei suuda olukorrast välja tulla. Kui need mõlemad on inimeses esindatud, siis ongi ohvri roll omaks võetud.

 

On tõde, et kõik on viga saanud. Kõik on oma elu mingil hetkel kogenud ohvriks olemise füüsilist häälestust. Planeedil pole ühtegi inimest, keda poleks ühel või teisel moel haavatud. Kõik on viga saanud ja nii on esmane tükk kõigi jaoks paigas. Teine tükk sätestab, kas ohvrirolli takerdutakse või mitte. Sisemine kogemus ei ole sirgjooneline. Ei ole võimalik öelda, et see, kellele on väga palju viga tehtud, on ohvri rollis suurema tõenäosusega. Mõni võib olla hirmsasti viga saanud, aga tal võis lapsepõlves või elus olla keegi, kes talle õpetas, kuidas võitlustest võitjana välja tulla. Keegi, kes temasse uskus ja teda aitas, oli piisav, õppimaks valu rohkusest hoolimata ohvrirolli vältima.

 

Teile antakse mitmel erineval moel põhjust lootuseks või vahendeid olukordadest välja tulemiseks. Osale antakse rohkem, osale vähem. Saades mitte piisavalt abi – Sa ei kohta piisavalt rollimudeleid või keegi ei aita Sind – võid oma sisemas saavutada veendumuse, et Sa ei suuda mingitest keerulistest tingimustest välja tulla. Haiget saamise ja terveks saamise õppimise omavaheline mõju õpetab, kas näha ennast ohvrina või mitte. Kuna keegi ei vali enda ohvrina nägemise mustrit, siis ei saa teiste eest kunagi otsustada nende ohvriks olemise tunde õigusjärgsust.

 

On üks lugu aheldatud tsirkuseelevandist, mis räägib sellest, kuidas elevandibeebile pannakse jala ümber tugev kett, et ta ei suudaks seda katki tõmmata. Elevandipoeg veedab tunde, päevi, nädalaid ja kuid ketiga võideldes ning jõuab viimaks järeldusele, et ketti pole võimalik katki teha ja lõpetab proovimise. Suuremaks kasvades ta enam ei proovi ketti purustada. Kuna lapsepõlves elevant veendus, et ta seda purustada ei suuda, siis võib kett jääda samasse mõõtu. Kui täiskasvanud elevant muudaks oma vaatenurka ja prooviks, siis purustaks ta keti lihtsalt. Nii toimib ohvri roll ka inimeste puhul.

 

Ohvriks tegemine leiab aset kogu aeg. Igale poole, kuhu pilk suunata, teevad inimesed üksteisele haiget. Haiget teevad teised inimesed või olukorrad, mis ei ole Sinu kontrolli all. Nii toimub elus iga päev kogu Sinu elu lõpuni ühel või teisel moel. Siiski, enda ohvrina nägemine võib panna Sind oma arengus saavutatud tugevust unustama. Erinevus on selles, kas Sa usud, et suudad oludest üle saada. Tervenemine ja lootuse taastamine ning väikestest asjadest ülesaamiseks võimaluste leidmine viivad Sind viimaks suurtest asjadest ülesaamiseni. Ohvri rollist, kuigi see on ühiskonda sisse kirjutatud ja seda on teile miljonitel viisidel õpetatud, on võimalik üle saada ainult enese väestamise kaudu. Mitte väliskeskkonda muutes ei saa ohvri rollist üle, vaid sellest saab üle esmajärjekorras oma sisemist vaatenurka muutes. Ära lase tekkida mõttel, et kui Sul oleksid teistsugused olud, oleksid Sa vägev. Mõtted nagu “kui mul oleks teine töö või paremad vanemad või rohkem raha, küll ma siis oleksin vägev,“ viska peast välja. Nii ei tööta see kunagi. Kõigepealt peab muutuma Sinu sisemine vaatenurk, alles siis saad Sa oma välised olud muuta püsivaks.

 

Vägi tuleb Sinu seest ja see on Sinu võime leida võimalusi oma olukorraga hakkama saamiseks. Alusta väikselt ja kasva suuremaks – hakka maailma vaatama läbi kogemuste, mida Sa oled saavutanud, mitte läbi kogemuste, mis Sind on haavanud. Seda on lihtne öelda ja palju raskem teha, mistõttu on oluline alustada väikeselt. Ohver on ainult roll, mille Sa mängimiseks kas valid või ei vali. Milline iganes on Sinu olukord, pööra tähelepanu kõrvale asjadelt, millega Sa praegu hakkama ei saa. Pööra kogu oma tähelepanu väikestele asjadele, millega Sa hakkama saad. Nii oled kui täiskasvanud elevant, kes hakkab sikutama oma ahelat ja näeb, et see annab järele rohkem, kui ta oodata oskas. Seda nähes muutub kõik. Sa leiad endas tugevuse ja energia võitlemaks asjadega, mille suhtes arvasid end ammu olevat alla andnud. Sa hakkad nägema, kui võimas Sa tegelikult oled. Sa ei pea võimsaks saama – Sul on vaja näha, kui võimsaks Sa oled juba saanud. Usu endasse ja see nihe viibki Sind enese väestamiseni. 

 

_______________________________________

 

Sõnumi kanaldas Akaši Kroonikast Jen Eramith,

MA, Akashic Transformationsi kaudu.

www.AkashicTransformations.net

külgetõmbeseadus

        Miks on nii, et kui inimene väljendab tunnustust millegi suhtes ja tänulikkust millegi eest, siis jääb tavaliselt mulje, et universum ei saada talle seda asja rohkem, vaid saadab talle selles valdkonnas soovitu asemel hoopis mingi väljakutse? Kas külgetõmbeseadusega ei peaks meil olema võimalik tuua oma ellu imelisi asju? Kas tänulikkuse varjus olev hirm on see, mis tõmbab ligi seda, mida me ei soovi?

 

Sellele küsimusele aitavad vastata kaks dünaamikat. On olemas kaks süsteemi, mida on varem kasutatud selle teemaga tegelemiseks ja me räägime neist mõlemast. Üks süsteem tegeleb preemia ja karistusega. Teine põhjuse ja tagajärjega. Sageli inimesed usuvad, et preemia ja karistus on üks osa põhjuse ja tagajärje süsteemist, kuid see ei ole nii. Preemia ja karistus leiavad aset kooskõlas inimliku tõlgendusega; samas kui põhjus ja tagajärg on iga loomise mehhanism. Preemia ja karistus põhinevad kahel eeldusel. Nad ilmnevad vastavalt inimlikele rollidele, inimlikele ootustele ning inimlikele definitsioonidele heast ja halvast. Preemia ja karistus toimivad alati eeldusel, et on olemas autoriteet. See lähtub eeldusest, et keegi autoriteetne kuju kas maal või kuskil taevas annab kõigepealt teie käitumisele hinnangu – hea või halb – ning seejärel sõltuvalt sellest käitumisest jagab teile preemiat või karistab. Kuriteo ja karistuse või saavutuse ja tasu süsteem põhineb duaalsusel – ideel, et mõned asjad on head ja mõned asjad on halvad. Samuti põhinevad nad usul, et te kõik olete autoriteedi, kellegi või millegi kontrolli all, kes otsustab teie eest, kas te olete hea või halb.

 

Preemia ja karistuse süsteem on läbi ajaloo olnud inimkonna jaoks üdini kasulik. Ta on võimaldanud teil üles ehitada ühiskondi, avastada suhete võimu ning leida ainulaadseid viise üksteisega koos harmooniliselt elada. Kuid nagu te kõik teate, siis preemia ja karistuse süsteem ei võimalda mitte kunagi kõigil inimestel harmooniliselt üksteisega koos elada. Seda põhjusel, et selles süsteemis on fundamentaalne viga, mis tugineb ideel, et te olete killustatud. See tugineb ideel, et te esiteks olete killustatud peegeldusena hea ja halva duaalsusest ning teiseks, et te ei ole iseenda autoriteedid – te ei ole iseenda kõrgem jumalik, helde mina. Nii kaua kuni te usute, et te olete killustatud, võite te tänada iseendas heaks-halvaks liigitamise ideed ning teie tegevuste motivaatoriks on pingutus selleks, et tõestada oma headust, selle asemel, et lasta lihtsalt armastusel end motiveerida. Kui te näete end ühtse tervikuna, siis pole muud valikut, kui elada ja tegutseda armastuses.

 

Teostada võib seda olla üsna keeruline, sest inimesed saavad elusegadustes haiget. Nendes segadustes ja läbi eksliku pingutuse leida lahendust proovite te mõnikord oma valu välja elada teiste peale. Te teete üsna sageli üksteisele haiget. Kuni te pole end terveks ravinud ja kuni te pole end hakanud uuesti tõsiselt armastama, teete te üksteisele paratamatult haiget. Teie seadused ja valitsussüsteemid on väga kasulikud, aga läbi valgustumise liikudes on teil vaja jõuda arusaamisele, et samal ajal, kui nad on kasulikud, siis nad toimivad just sellel fundamentaalsel killustatuse seadusel põhinevalt.

 

Teine, põhjuse ja tagajärje süsteem on süsteem, mis pandi selles maailmas paika palju, palju varem kui inimesed tekkisid. See on loomulik tagajärje süsteem. Te näete seda toimimas oma füüsika seadustes – mis läheb üles, peab tulema ka alla ja nii edasi. Samuti näete seda toimimas läbi vaimuseaduste. Mõned teist kutsuvad seda karmaseaduseks. Kõigel, mis universumis aset leiab, on tulemus ning ka tagajärg. Te kõik võite järelmite suhtes positiivse või negatiivse hoiaku defineerida enda jaoks ise, kuid tagajärg on igal asjal sõltumata sellest, mida te tema suhtes tunnete. Te võite otsustada, kas see on tagajärg sellepärast, et ta teile meeldib või sellepärast, et ta ei meeldi. Mis universumi seadustesse puutub, siis sellist asja nagu karistus või preemia pole olemas. On lihtsalt tagajärg. Kui üks asi toimub, siis teine asi toimub sellele vastuseks. See on üks loomise fundamentaalseid seadusi.

 

Kui inimesed teevad külgetõmbeseadusega tööd, siis häälestavad nad ennast loomuliku tagajärje loova energia lainele. Kui inimestel tekib külgetõmbeseadusega segadus, siis kõige sagedamini põhjustab seda püüe rakendada külgetõmbeseadust ning hoida samal ajal kinni eelarvamuslikest hea ja halva, karistuse ja preemia ideedest. Pidage meeles, et karistus ja preemia ei ole sama, mis loomulik tagajärg. Loomulik tagajärg toimib sõltumata teie tõekspidamistest, otsustest ja ootustest. Külgetõmbeseadus töötab hästi seni, kuni te kogemata hakkate karistust ja preemiat enda ja teiste suhtes rakendama läbi oma unikaalsete sotsiaalsete mustrite ja ususüsteemide. Vanast harjumusest näete te vältimatult asju heade või halbadena. Hetkel, mil te seda teete, katkestate te oma võime kaasata külgetõmbeseadus või loomise seadus.

 

Kui inimene väljendab külgetõmbeseaduse kaudu millegi suhtes tunnustust või tänu, siis toob ta selle teema oma kavatsuste väljale. Oma kavatsuste väljale mingi teema toomise loomulik tagajärg on see, et mis iganes informatsioon selle teema suhtes eksisteerib, muutub see nähtavaks. Kui te sellel teemal peate midagi õppima, siis ta end paljastab. Kui te kogete mingis valdkonnas väljakutset, siis on see seetõttu, et te olete saanud suuteliseks uut informatsiooni ära tunda. See ei ole karistus või märk selles valdkonnas halvast toimetulekust; see on hoopis otsene vastus teie teadmisele, et see on valdkond, mida te väärtustate ja soovite lähemalt uurida.

 

Te kogete katsumusi vaid nendes valdkondades, milles teil väljakutseid veel tulemas on. Universum ei mõtle välja väljakutseid, mis tulevad välguna selgest taevast. Selle asemel tekitab teie geniaalne hing olukorra, et arendada teie suuremaid eesmärke. Kui väljakutse teid teenib, siis ka ta esile kerkib. Iga olukord, milles ennast leiate, tõstatub teie elus vaid seetõttu, et potentsiaalina on ta teie sees juba olemas. Vastuseks teie tänule millegi eest tunneb teie hing ära teie valmisoleku tegutseda selle valdkonna täiustamise protsessis. Külgetõmbeseadus jätkab tegutsemist ning ta vastab kõige otsesemalt vahetu armastuse või hirmu kogemusele. Kui te tunnete millegi suhtes armastust, tõmbate te seda ligi viisidel, millega teil on lihtne töötada. Kui te tunnete millegi suhtes hirmu, siis tõmbate te seda ligi viisidel, mis pakuvad väljakutseid. See pole karistus ega autasu selle eest, et te kardate või armastate – see on lihtsalt universumi valuutavahetus. Loovuse valuuta on armastus ja selle vahetamise tegevus on loomulike tagajärgede voolamine. Armastuse täpne vastand on hirm.

 

Alati teenib teid südamega kaalumine, kas teie motivaatoriks on armastus või hirm. Isegi olles tänulik, küsige endalt, kas te olete tänulik millegi eest sellepärast, et teil on hirm, et see võib uuesti juhtuda või kardate, et seda ei juhtu enam kunagi? Kas te väljendate tänu sellepärast, et tunnete ennast praegu mõnusalt ja kardate, et hiljem võib tunne muutuda ebamugavuseks. Parim viis külgetõmbeseadusega tööd teha on armastuse või hirmu küsimuse juurde jätkuvalt tagasi tulla teadmisega, et pole olemas mingit autoriteetset kuju, kes määrib teile kaela midagi muud, kui te ise oma kõrgemas väljenduses soovite. Te tõeliselt loote ise endale parimat võimalikku reaalsust, sealhulgas väljakutseid, mis suunavad teid kasvama oma kõrgema potentsiaali suunas. Usaldage ennast; usaldage armastuse valuutat, mis aitab teil navigeerida loomulike tagajärgede voolus.

 

_______________________________________

 

Sõnumi kanaldas Akaši Kroonikast Jen Eramith,

MA, Akashic Transformationsi kaudu.

www.AkashicTransformations.net

muutuste ja iseenda aktsepteerimine

         Miks me oleme muutuse vastu, kui teame, et see on vältimatu? Kuidas õppida muutusi paremini vastu võtma?

 

Kuna muutus on universumis konstantne osa kõiges, siis see, mis teeb inimesed unikaalseks, on teie võime luua püsivust. Et luua kolmanda dimensiooni maailma ja selles eksisteerida, on teie kui inimeste töö ehitada stabiilsust ja hoida asju keset muutusi paigal. See võimaldas teil välja töötada ja arendada kõrgemaid ideid ja komplekssemaid viise maailma kogemiseks.

 

Pikka aega oli teie võime muutuste keskel püsivust luua igipüsivast muutusest nii palju väiksem, et teil ei tulnud pähegi sellele vastu astuda, seda muuta või seda eitada. Te lihtsalt pingutasite, et muutusi läbides asju paigal hoida. Lõpuks kasvas asjade paigalhoidmise võime teil suuremaks kui muutuse teadvus ning te hakkasite toetuma tööle, mida te asjade paigalhoidmiseks olite teinud. Sellest hetkest hakkas inimkond arenema pigem mugavuse kui tervislikkuse ja õnne suunas ning areng puhkas püsivuse loorberitel. Te hakkasite võtma muutust ebatavalise olukorrana ja ohuna oma mugavusele ning see tekitas muutustele vastuseisu. Kui kord inimkond hakkas muutustele vastu seisma, siis hakkasid ühiskonnad arendama kaitset, et muutusi ei märgataks. Aastaaegade vaheldumises Jumala olemasolu nägemise asemel hakkasite ette kujutama Jumalat, kes on püsiv ja muutumatu. Selle asemel, et veeta aega õues muutlikes ilmaoludes, arendasite välja tööd, mis panid teid siseruumidesse pikkadeks aegadeks. Mugavuslisand süvendas muutuse eitamist ning kuigi muutused on paratamatud, teevad muutused teid irooniliselt õnnetuks.

 

Lõppkokkuvõttes te püsivust ei ihalda. Te ihaldate võimet navigeerida muutusi viisil, mis võimaldavad teil olla loovad. Vanasti pidite vaeva nägema, et asju paigal hoida. Nüüd tajute, et teil on muutuste aktsepteerimiseks vaja tööd teha endaga. Kunagi suudate keset muutust hoida nii tardumust kui kerget liikumist. Seda tehes olete loov ja kasutate püsivust just nii palju, et see aitab teil muutust kasutada oma kõrgemaks hüvanguks. Enamus peab end tervendama mugavuslisandi tingimuste osas. Enamikul teist on „mugavalt ebamugav“.

 

Oma piiratud uskumuste, harjumuste ja rutiinidega olete saavutanud mugavuse, mis teid õnnelikuks ei tee. Te igatsete asjade muutumist, aga kardate muutuse ebamugavust. Ainus tee sellest välja on hakata tähele panema muutusi, mis igapäevases elus igal ajahetkel aset leiavad. Kaks hingetõmmet ja kaks südamelööki ei ole kunagi samad. Pane tähele emotsioone, mis tekivad, kui Sa väikestele muutustele tähelepanu pöörad ja nendega tegeled. Siis võta suuremad muutused ja tegele nendega. Kui saavutad muutuses mugavustunde, saad peatada vastuseisu ka suurematele muutustele. Vastuseisu puudumine aitab Sul selgemini mõtelda ja teha muutuste suhtes enam õigustatud valikuid. See on võime luua ja selles peitub võti, et tunneksid end tõeliselt õnnelikuna ja mugavalt igas asjas. Kõlab lihtsalt, eks ju? Lihtne see on, aga meistriks saamine võib aega võtta aastaid. Tule tagasi väikestele asjadele tähelepanu pööramise juurde. Tee üks hingetõmme korraga.

 

Kuidas saame eemalduda ühiskondlikust survest, aktsepteerida ennast ja leida enesearmastus sellistena nagu me oleme?

 

Selle küsimuse võti peitub suhtes iseendaga. See on võti tegelikult kõigeks. See on valgustumise võti. Teid kutsutakse üles vaatama üle suhet iseendaga. Teid kutsutakse tagasi nõudma maailma nägemise viisi, mis ei baseeru mitte enda vaatamisel kujuteldavast välisest vaatenurgast ja enda sisemisel hindamisel, vaid iseenda armastamisel. Viis, kuidas teie suhe füüsilisse ilusse on arenenud, eriti läänemaailma osades ja see eksisteerib mingil tasandil kogu ühiskonnas, baseerub eneseteadlikkusel. Ning eneseteadlikkus on midagi, mis areneb loomulikult lapsepõlve jooksul. Laste psühholoogilise arengu loomulik osa sisaldab aega, kui nad ei suuda ette kujutada teiste inimeste vaatenurki. Enne kui laps jõuab eneseteadlikkuse ikka, tajub ta maailma iseenda vaatenurgast. Kuna ta ei taju täielikult, et teised on temast täiesti eraldatud, siis ei jõua veel temani, et teised inimesed tajuvad asju temast erinevalt.

 

Laps kasvab, areneb ja mõistab lõpuks, et ta on teistest eraldatud, vähemalt inimlikus vormis ning siis ilmneb lapsele teekonna järgmisel hetkel, et teistel inimestel on teistsugune vaatenurk kui temal. See istutab temasse eneseteadlikkuse seemne ja pärast seda juhtub see, et teekonna mingis punktis, kui laps tervislikult areneb, ilmneb talle, et teised inimesed näevad teda teistmoodi. Et inimene, kes on temaga samas ruumis, võib teda vaadata ja näha teda sellisena, nagu ta ise kunagi poleks osanud mõelda. Laps mõistab, et kõiki jälgitakse. See on kasulik ja tervislik osa lapsepõlvest, aga ühiskondlikest sõnumitest, milles on palju kriitikat, hinnanguid ja ühiskondlikke standardeid, milline peab välja nägema või mida peab tundma – sellest välisest vaatenurgast saab ühiskondliku kriitika kehastus. Kui laps hakkab arvestama teise inimese vaatenurgaga, siis võtab ta arvesse kogu ühiskondlikku kriitikat, mida ta on kogenud ja näeb sellist vaatenurka, mida ta kujutleb teisel inimesel olevat. Näiteks, kui lapsele on öeldud, et hea olemiseks peab ta olema vaikne ning kui eneseteadlikkuse arenedes ta tajub, et keegi teda jälgib, siis kujutab ta ette, et teda hinnatakse selle põhjal, kui vaikne ta on ja seeläbi ka, kui hea ta on.

 

Loomupäraselt pole tõsi, et hea laps on vaikne laps ja alati ei ole tõsi ka see, et iga inimene last hindab. Aga laps võtab aluseks kõik sõnumid, paneb nad kokku ja ilmutab väljamõeldud välise vaatenurga. See väljamõeldud vaatenurk, mida teised inimesed temas tema enda ettekujutuse kohaselt näevad, muutub viisiks, kuidas laps ennast distsiplineerima hakkab. Kõik sõnumid, millega ta kokku on puutunud ja mis ütlevad talle, milline ta olema peaks, muutuvad temas tundeks, et keegi jälgib ja hindab teda alati. Seetõttu hakkab laps tundma, et tema headus sõltub sellest, millisena näevad teda teised ja kuidas nad temast mõtlevad. Sellisel moel kaob teie enesetaju ning te eksite ära otsingutesse, et leida oma ilule ja oma teadmistele väline hinnang.

 

Kui märkate endas täiskasvanuna kohustust tegutseda kindlal ühiskonna standarditele vastaval viisil, siis olete välisesse vaatenurka nii ära eksinud, et sisemise armastuse punkti jõuda on raske. Selleks, et jõuda uuesti iseendas kohale, peab ette võtma nii suuri hüppeid, et neid on raske teha. Olge siin endaga leebe. Välispidise vaatenurga eneseteadlikkuse koreograafiat lavastatavad erinevad ühiskonnad väga hoolikalt selleks, et panna elanikke käituma teatud viisil. Te ei tegele siin lihtsa asjaga, vaid mehhanismiga, mis on ühiskondades paigas olnud sadu, kui mitte tuhandeid generatsioone selleks, et panna teid ennast ebamugavalt tundma ja siis vastavalt käituma.

 

Ei ole väike saavutus sellele oma meeles ja südames vastu astuda, aga siiski on endiselt vastus üsna lihtne. Sa pead hakkama maailma vaatama oma silmadega ja lõpetama ettekujutamise, millisena maailm Sind näeb. Üks samm sinnapoole on harjutada oma meelt mõtlema igast olukorrast, millesse Sa satud, uutmoodi. Võib-olla pead alustama ühest korrast päevas, kuni lõpuks teed seda kogu aeg. Alustamiseks võta plaani üritus, milles Sa osaled – koolitus, kohtumine, õhtusöök sõbraga, mis iganes. Planeeri selleks üks üritus ning tee otsus enne üritust, et oleksid valmis tegutsema.

 

Üritusele jõudes võta enne sisenemist vastu otsus, et iga kord, kui Sul tekib küsimus, kuidas inimesed Sind näevad, või iga kord, kui Sulle tundub, et kõik Sind vaatavad, siis teed sügava hingetõmbe, ignoreerid seda mõtet ja suunad oma tähelepanu sellele, mida Sa parajasti näed. Küsid endalt küsimuse: „Mida ma praegu näen? Mida ma praegu märkan?“ Vaatad ringi ning vaatad kõike iseenda pilguga. Ära lase oma meelt vallutada ettekujutustel, mida teised seal näha võiksid. Jätkad endalt küsimist: „Mida ma näen? Mis mu sõbral seljas on? Mis värve ma siin ruumis näen? Kas on soe või on külm? Kas inimeste näod on õnnelikud või kurvad?“ Jätkad endalt kõigi pähe tulevate küsimuste küsimist, et jätkuvalt vaadelda Sind ümbritsevat Sinu enda vaaturgast. Nii saad hakata aeglaselt, aga kindlalt treenima oma meelt, et Sa ei eksiks ära kujuteldavastesse vaatenurkadesse – asjadesse, mida Sa kujutled, et teised Sinus näevad või Sinust mõtlevad.

 

Kui Sa oled kord selle mingil tasemel omandanud, siis hakkad Sa seda kogu päeva jooksul tegema tihedamini. Lõpuks, kui selle tegemine muutub lihtsamaks, siis on lihtsam jääda oma vaatenurga teerajale püsima. Selles punktis saabub kätte aeg anda hoogu juurde ja tähistada oma vaatenurga ehtsat rõõmu. Võtta aega, võtta valgust sellest, mida Sa näed ja mida Sa tajud. Sa hakkad eksima värvide märkamise naudingusse, inimeste nägudel naeratuste märkamisse, vihjete märkamisele, kui märkad enam asjade nägemise viisi. Sa saad vihjeid inimeste tõeliste tunnete kohta. Sa hakkad neist rohkem hoolima, sest Sa pöörad neile rohkem tähelepanu. Sellest saab Sinu pühitsemine ja Sinu ainulaadne vaatenurk.

 

Kui Sa naudid asju, mida Sa näed ja kõike seda, mida Sa märkad, heliseb rõõmu ja tähistamise tunne kaasa armastuse tundega. Lõpuks hakkad Sa armastama seda, kuidas Sa maailma näed. Leiad, et Sa armastad minna maailma ja seda avastada. Lõpuks vallutab Sind tugev armastuse tunne. See on enesearmastuse kogemus. See on nii püsiv armastuse tunne, et Sa armastad ennast ja kõiki teisi, kes Sind ümbritsevad.

 

See on aeglane protsess. Palju vajab tervendamist ja palju harjumusi vajab muutmist. See nõuab praktiseerimist, seega tee üks samm korraga ning anna endale aega mõned nädalad või mõned kuud. Sa pead oma meele ümber treenima väga varasest ajast alates, et seal valitsenud iseteadvus ja sisemine kriitik kinni keerata. Asemele võta rõõmustamine kõikide asjade – tähelepanemise, kõiges osalemise ja maailmast oma isikliku vaatenurga nautimise üle. 

 

_______________________________________

 

Sõnumi kanaldas Akaši Kroonikast Jen Eramith,

MA, Akashic Transformationsi kaudu.

www.AkashicTransformations.net

 

 

suhted kui peeglid

         Enne lugemist vabasta oma meel kõikidest eelnevatest uskumistest, tähelepanekutest, arvamustest või ootustest, mida suhe kui selline sinu jaoks on, sest et siseneda uutesse taotluslikesse ja teadlikesse suhetesse, on meil tarvis neid näha täitsa uue nurga alt.

 

Kuni praeguse hetkeni on suhted seatud kuhugi romantika valdkonda ning meil on ehk kalduvus neid vaadelda romantiliste partnerluste raames, ent suhted on meil tegelikult iga asjaga, millega oleme seotud, iga inimese, situatsiooni ja aspektiga meie elus. Et tõeliselt suhteid mõista, peame me alustama sellest, et meil on kõigega oma elus suhe.

 

Esimene, kõige olulisem suhe, mis meil eales olla saab, on meil meie endaga. Meil on andmise ja saamise suhted, mida jagame teistega ja teised meiega. Ning me kaldume vaatama seda vaatenurga alt, mida meie vastu võtame, ent tegelikult algab see sellest, mida me välja anname. Kogu sinu energia on sulle tagasi peegeldatud läbi suhete, mis meil on ning see algab meist ja meie tervenemisest ja karmalistest põhjustest. Need võivad tunduda keerukad ja segadusseajavad, ent kui me esitame ‘õiged’ küsimused, siis igas suhtes saame vastuseks varanduselaeka, mis on täidetud informatsiooniga ning põhjusega, teabega selle kohta, mida meil on tarvis eneses tervendada, et olla terviklik, elu ja iseennast toetavates suhetes, mida me vajame.

 

Kogu rõõm, rahu, armastus ja küllus, mida oma suhetes soovime, võib olla meie kui me vaatame suhteid iseenda kontekstist lähtuvalt ja neid tervendavaid kingitusi, mis neil meile pakkuda on. Iga väline suhe, mis meie elus on, teiste inimeste ja situatsioonidega, on meie enda sisemise suhte peegliks.

 

Seega – kulgedes mööda oma eluteed pakutakse meile näha peeglit oma sisemisest suhtest, mis on meie ego ja vaimu vahel. Pole võimalik selgitada suhte olemust ilma ühenduse loomiseta Iseendaga. Kui me proovime vaadata suhetele ilma sisemist ühendust loomata, võime kergesti sattuda ohvrirolli, sest oleme lahti öelnud tõelise põhjuse algest, suhte loomusest ja põhjusest, mis avastab, kes me oleme ja mis on meie tervenemise rada ning terviklikkusesse jõudmine oma keha, meele, emotsioonida ja Vaimuga.

 

Mis on meie suhe iseendaga? Kuidas me end mõistame elu kontekstis? Kas me meeldime endale? Need on umbes viimased küsimused, mida me endale esitame või mõtleme neid küsida, ent ometigi on need ainsad küsimused, mis tegelikult loevad, kui me suhetest räägime, sest need on need, mis aitavad meil mõista, mis meie suhetes toimub ning määravad ka suhtetüübid, mis meil saavad olema.

 

Mida kaugemale me oleme valmis enda sees minema, et neile küsimustele vastata, seda suurem edu meid meie suhetes saadab. Liiga tihti vaatame me endast väljapoole, oma suhet oma eluga, teistega, erinevate situatsioonidega ning kui need pole sellised, mida me soovinuksime, et need oleks, arvame, et meiega on midagi korrast ära. Siis me proovime situatsiooni parandada või teist inimest muuta, neid ja nende energiaid, lootuses et nad vastavad siis meile teisiti. Ent see on nö ‘kaariku hobuse ette rakendamine’, sest nad ei saa meile olla enamat kui me oleme ise endale. Teisisõnu – nad kõigest peegeldavad oma energiat meile tagasi.

 

Kui me soovime teistsugust tulemust, peame alustama põhjusest, mis on alati meie ise.

 

Kuidas saaksime me kedagi panna end nägema teisiti, armastama ja austama kui oleme juba kõike proovinud? Me ei tee seda ja selle üritamine on aja ja energia raiskamine. Mida me saame teha, on neid vaadelda sellisena nagu nad on, meie energia peeglid ning muuta seda, mida me energeetiliselt väljendame. Kui neil on valik, muutuda ja kohtuda meiega uuel teadvusetasandil või liikuda eemale ja lubada kellelgi teisel liikuda selle asemele. Ja see on see, kus me satume hätta, sest me soovime oma suhetest kinni hoida, et saada autasustatud selle aja, emotsioonide ja pingutuste eest, mida oleme neisse investeerinud. Autasu, mida ootame, on tänulikkus, pühendumine ja armastus, ent see on auhind, mis ei materialiseeru. Selle asemel tõugatakse meid eemale, hüljatakse ning saame kõike muud kui armastust, mida otsime.

 

Mis meiega valesti on? Mitte midagi.

 

Mis teise inimesega valesti on? Mitte midagi, nad lihtsalt teevad seda, mida nad peavad tegema, mis on meie energia tagasi peegeldamine meile. Ja kui me ei armasta, austa ega hooli endast, siis ei tee seda ka nemad. Kui me midagi oma suhetest ootame, seame neile vastutuse meie endi tervenemise eest endast väljapoole, kellelegi või millelegi teisele. Kui me hakkame vimma pidama ja looma ohvriteadvust, siis tulemused ei ole sellised nagu me soovime. Nüüd peame endalt küsima valusa küsimuse – mis meil plaanis oli? Sest meil kõigil on plaanid oma suhete kohta, asjad, mida me soovime ja neilt ootame. Me ei näe endid selliselt, kuna me ütleme, et soovime teistele head, ent tegelikult soovime seda endale. Ja selles pole midagi halba, senikaua kui me oleme enda vastu ausad.

 

Iga suhe teenib meie tervenemise vajadusi, sest see on meie esmane eesmärk ja me "suhestume" teistega seeläbi kui läbi energeetilise põhjuse, olgugi, et see ei pruugi olla meie emotsionaalne põhjus, mis on meie emotsionaalsete vajaduste rahuldamine. Ent energeetilised tervenemis- ja transformatsiooni-vajadused on need, miks me valime teatavad inimesed või situatsioonid, ükskõik kui mitte-romantiliselt ja enesekeskselt see ka ei kõlaks. Kui me saame enam vaimselt küpseks, oleme me võimelised teadvustama oma tervenemist ning tervitama neid, kes sellesse meie sfääri astuvad ja meid terviklikkusele lähemale toovad. Need on meie õpetajad ning nad tutvustavad meile vägevaid õppetunde, mille eesmärk on alati mingil moel kasulik, ükskõik kui väljakutseid pakkuvad või valusad need suhted ka poleks.

 

Kui me valime, mil moel soovime teistega suhestuda, tasakaalustame endid ja jääme maandatuks oma terviklikkuse soovis, näeme suhteid hoopis teistsuguses valguses. Kui me saame seada taotlused oma suhete loomiseks ja neil on tervendav vägi, oleme teadlikud sellest tervendava tee väest, täielikult teadlikud, mida me vajame ning kasutame oma energiat keskendunult ja juhitult, toovad suhted meid meie terviklikkusele lähemale. Selles kohas teadvustame me, et meis saab olema emotsionaalne täidetus, mida ihaldame, seega ei ole meil tarvis selle nimel nii raskesti tööd rügada ning see tuleb meieni, veavata, pakituna suhetesse, mis toob meile armastust, austust, pühendumist ning rõõmu, mida me soovime ilma draamade ja traumadeta, täitumata ootusteta ja raske vaevata püüda olla kellegi teise meele järgi, et need vastaksid meie omadele.

 

______________________________________

Sõnumi kanaldas Akaši Kroonikast Jen Eramith,

MA, Akashic Transformationsi kaudu.

www.AkashicTransformations.net

suhete lepingud

        Kuidas saada teada, kas meil on leping kellegi või millegagi: mõne inimese, töö või organisatsiooniga? Kas on võimalik teadlikult mõista, milles leping seisneb?

Võtke, et teil on lepingud kõigi nendega, kes ja mis teie elus on. Enamasti on see nii lihtne. Sinu hing ei tegutse plaanita. Hing on väga kavatsuslik selle suhtes, mis Sinu ellu tuleb ja millega Sa ennast seod. Seega, kui vastastikune toime on lühiajaline ja suhteliselt väike (nagu kellestki tänaval möödumine) või kui see on kompleksne ja pikaajaline (nagu lapsevanemaks või lapseks olemine), siis on leping alati. Sinu hinge tee ei ristu ega ole seotud mitte kunagi mitte millegagi enne, kui ta on selle asja hingega sõlminud lepingu. Seda on vaja, et teid mõlemaid selles suhtes kaitsta ja suunata. Kui Sinu elus on midagi – organisatsioon, inimene, ese või koht – võid Sa alati eeldada, et teie suhte jaoks on olemas leping.

Kuna inimesed sõlmivad väga palju erinevaid lepinguid, siis on kirjeldus lihtsustatud. Tegelikkuses on inimlikud lepingud, aga kordades keerulisemad. Hingelepingud võib jagada kolme kategooriasse. Teise hingega sõlmitakse leping selleks, et õppida, aidata või vabaks lasta. Võite arvestada, et need on kolm peamist liini, mis erinevaid lepinguid suunavad. Kellegagi kohtudes, kas üks teist või te mõlemad, õpite midagi selles suhtes. Või aitad kohtudes Sina teda, tema aitab Sind või aitate teineteist mõlemad. Lõpuks võid seista silmitsi millegagi nii, et saad peamise lepingu lõpule viia ja teema vabaks lasta. Tüüpiliselt on kolmanda tüübi lepingud karmalepingud. Kui oled jõudnud paljudes eludes finaali, siis oled valmis nad sisse pakkima ja tegema sulgemise, mis teid mõlemaid vabaks laseb. Tihti, eriti pikaajalistes või keerulisemates suhetes võib teil olla leping, milles sisaldub kaks või isegi kõik kolm dünaamikat.

Mõeldes, mis leping Sul kellegi/millegagi olla võib, aitab aru saada, kui mõelda, millisele neist kolmest keskenduda. Kõigepealt analüüsi, mis teie vahel on seni toimunud ja vaata, kas tegevused vihjavad, millisesse kategooriasse leping võiks sobida. Järgmiseks, et selgeks saada, milline kategooria Sind võiks juhtida, analüüsi tundeid, mida Sa nendes olukordades tunned. Kas Sa õpid midagi? Kas Sina aitad neid või aitavad nemad Sind? Ja lõpuks, kas tunned, et Sinu jaoks ei ole see asi enam õige? Kas tunned, et on aeg lasta sel minna? Kui ühe neist kolmest suudad tuvastada, siis annab see Sulle piirjooned teievahelise lepingu mõistmiseks ja varustab Sind  teadmisega, mis suunas selles suhtes edasi minna.

Siin on üks harjutus, kuidas oma hingelepingu kohta rohkem välja uurida. Pane kirja suhte lugu. See võib olla keeruline või lihtne, aga temas peab olema: kuidas me kohtusime;  midagi, mida me oleme koos teinud; midagi, mis juhtus sellega seoses, mida me tegime ja kuidas me sellele tagajärjele reageerisime. Pane kirja loo põhilised asjaolud, mis Sul selle inimese, organisatsiooni või sündmusega aset on leidnud. Siis pane see lugu mõneks päevaks kõrvale. Hiljem loe seda lugu ja hakka seda lahti seletama nii, nagu see oleks mõni kirjandusteos, nagu luuletus. Võid sellesse suhtuda ka nagu unenäo lahtiseletamisesse. Pane tähele loos sisalduvaid tegu- ja nimisõnu ning mõtle, mida sümboliseerivad nimisõnad. Tegusõnad räägivad, kus on jõud või mis suunas Sa oma jõuga liigud. Nii saad rohkem informatsiooni hingelepingu kohta, mis Sind selles suhtes suunab. Kui oled selle tuvastanud, saad hakata arendama strateegiat või plaani, kuidas edaspidi sooviksid kaasa haaratud olla.

Harva teeb hing lepingu organisatsiooni või inimesega, kes peaks Sinu jaoks olema mõistatus. Hing sõlmib lepingu Sinu eest samamoodi kui inimene ning Sinul inimesena on võimalus avastada, mida Sul suhtes vaja on ja mis Sind kõige paremini teenib. Tüüpiliselt, kui te selles osas segadusse satute, siis on tee peal olevateks takistuseks mineviku lahendamata emotsioonid või eelistused selles osas, mis teie arvates peaks juhtuma hakkama. Hing leiab alati võimaluse, et korrastada lepingud viisil, mis teenib Sinu kõrgemat hüve. Kui töötad läbi oma emotsioonid ja eelistused ning püüad võtta olukorda sellisena nagu ta on, siis isegi kui Sa pead selle nimel pingutama, lahenevad lepingud tavaliselt sujuvalt.

Kas inimene või organisatsioon lahkub lepingu lõppedes meie elust täielikult? Või toimub lepingu lõppedes mingi uus muutus?

Sõltub, milline leping teil on. Kui teil oli karma vabastamise leping, siis võivad suhte lõpetamisel Sinu ja selle inimese või organisatsiooni hinged teineteisest täielikult eemalduda. Rohkem te ei suhtle ja tulevastes eludes te ei kohtu. Te saate õpitud õppetükiga täies rahus lahku minna.

Siiski, enamik suhteid ei põhine karma vabastamise lepingutel. Enamik suhteid on hetked Sinu ja teise hinge käimasolevas saagas. See tähendab, et enamuse ajast – isegi kui Sa selle, mida Sa selles elus teed, lõpetad või oled selle elu õppetüki ära õppinud ja teil pole selles elus enam vaja ristuda – siis tõenäoliselt kohtute te uuesti mõnes tulevases elus, et olla jätkuvalt kasulik või kogeda õppetükki uuest vaatenurgast. Õnneks ei pea seda, mida tulevastes eludes teha, välja mõtlema Sina. Seda otsustab Sinu hing, kes teab Sinu teadlikust meelest väga palju rohkem, mida Sa lõppkokkuvõttes soovid ja vajad.

Kuigi enamik inimlikul tasandil lõppevaid lepinguid hinge tasandil ei lõpe, siis kui soovite omavahelise ühenduse selleks eluks seisma panna, on võimalik katkestada ühendus, mis teie kehal ja energial teise hingega on olnud. Meditatsioonis, palves või hüpnoosis saate minna hingemaailma ja lõigata läbi energeetilise valgusnööri, mis teid teise olemusega ühendab. Sellega vabastate oma inimliku energia hinge tasandil sõlmitud kokkuleppest. Teie hing otsustab, millal ta loob uue ühenduse tuleviku eludes või uutes oludes. Teie otsustate teadlikult, millesse te oma inimlikku energiat selles elus investeerite ning otsuse, mida selle organisatsiooniga hiljem peale hakkate, jätate oma hingele.

Kokkuvõtteks pole teil inimlikul tasandil vaja teha oma lepingute kohta teadlikke  otsuseid. Oma lepinguid pole teil vaja läbi rääkida. Teie hing on kõige geniaalsem, hästi ühendatud vahendaja ja agent, kes töötab teie nimel. Hing koostab alati lepingud, mis teid kõige paremini teenivad. Ta kindlustab alati, et lepingutesse saavad asjad, mida teil on vaja jõudsaks kasvamiseks. Teel olles vaatab hing lepingud pidevalt üle ja kui vaja, kirjutab neid ringi. Hingetasandi lepingute üle pole teil vaja otsustada. Kõik, mis teil on vaja teha, on märgata tõde selles osas, mis tundub juhtuvat ning anda endast parim, et teha hästi seda, mida tunnete, et olete kutsutud tegema. Kui tunnete, et teid on kutsutud aitama, siis andke endast parim aitamises. Kui tunnete, et teid on kutsutud õppima, maadlete mingi mõistatusega, siis andke endast parim, et õppida kõik, mis võimalik ja näha olukorda sellisena, nagu ta on. Kui tunnete, et peaksite minna laskma, siis andke endast parim selles. Kui olete enda ja teid ümbritsevate suhtes aus, siis rulluvad teie lepingud lahti kergelt.

_______________________________________

Sõnumi kanaldas Akaši Kroonikast Jen Eramith,

MA, Akashic Transformationsi kaudu.

www.AkashicTransformations.net