ülemeeleline energia elab meis kõigis - siin pole kahtlust

        Ma olen kindel, et te olete kuulnud seda ütlust: „Ei ole olemas mingeid muid piirangud kui need, mida me ise endale peale paneme.“ 

Diana Gazes http://www.thelighteam.com/bio.html , kellest rääkisime ühest varasemas loos, lõpetas oma saatesarja ning läks Havaile, eesmärgiga tundma õppida iseennast. Ta eemaldus kogu filmimaailmast. Ta suutis vaadata lusikat ning painutada seda mõttejõuga ja ta õpetas inimestele http://www.youtube.com/watch?v=-IZQ7zFlzTk , enamasti korporatsioonides, kuidas töötada ülemeelelise energiaga. Ta oli väga vaimne inimene ning tahtis seda osa endast veelgi enam tundma õppida. Igatahes oli ta Havail ning me otsustasime tema soovil viia läbi ühte sensitiivsusel põhinevat eksperimenti. Selle eksperimendi üksikasjad pole olulised, kuid me kavatsesime seda teha kümne päeva jooksul ning iga päeva õhtul pidin ma talle helistama, et kontrollida tulemusi.

Ma tegin seda esimesel päeval ning helistasin talle, ma tegin seda teisel päeval ning helistasin talle. Kolmandal päeval otsustasin ma: „Ma arvan, et ma ei osale täna eksperimendis ning vaatan, mis juhtub.“ Pärast seda, kui eksperiment pidi olema lõppenud, helistasin ma talle, kuid keegi ei vastanud. Midagi oli juhtunud. Teda polnud kohal. Ma ei teadnud, mida teha, seega küsisin inglitelt: „Mida ma nüüd tegema peaksin?“ Nad ütlesid: „Siin on telefoninumber. Helista talle.“

See telefoninumber tuli nagu selgest taevast ning ma valisin selle numbri, oodates, mis juhtub. Minu väikeseks üllatuseks (inglid ei eksi kunagi) võttis Diana toru. Ütlesin: „Tere Diana,“ ja tema ütles: „Kes räägib?“

„See olen mina, Drunvalo.“

„Drunvalo?“

Ma ütlesin: „Jah, kuidas sul läheb? Su hääl kõlab kuidagi veidralt.

Ta ütles: „Drunvalo? Kuidas …?“ Ta vaikis mõne hetke ning ütles siis: „Kuidas see võimalik on? Drunvalo, ma möödusin just telefoniputkast, kui see telefon selles helises. Kuidas sa seda tegid?“ 

Nii et… uskuge iseendasse ning usaldage ennast. Jumal elab teis kõigis. Siin pole kahtlust. Te võite tervendada igaühte. Te võite viia oma keha ja kogu maailma armastuse abil täiuslikku tasakaalu. Elu voolab ning muutub imeliselt kergeks.

teiste tervendamine

        Teil pole õigust tervendada kõiki, keda ise tahate, isegi kui te suudaksite käia ringi ning teisi inimesi paljalt oma puudutusega täielikult terveks ravida. See pole lubatud. Siin Maa peal elades käime me koolis ning igaüks vajab oma kogemusi. Te ei saa teisi tervendada üksnes selle tõttu, et te seda tahate või kuna inimesed seda vajavad või väärivad. Te peate esmalt luba küsima.

 

Miks on vaja luba küsida? Me ei näe oma kolmanda dimensiooni vaatepunktist suurt plaani. Me ei tea, millised on meie tegude tegelikud tagajärjed. Me võime arvata, et teeme inimesele teda tervendades suure teene, kuid tegelikult teeme talle sellega hoopis kahju. Me elame kõik kosmilises meenutamise koolis. Haigus võib olla just see, mille kogemiseks inimene Maa peale tuli. Tänu oma haigusele võib ta õppida kaastunnet ning teda tervendades võtate temalt selle võimaluse. Pange oma ego kõrvale ning tervenemine leiab aset loomulikul teel.

 

Nii toimin mina. Esiteks küsin ma luba oma kõrgemalt minalt, paludes arusaamist, kas teatavale inimesele tervenduse pakkumine on kooskõlas jumaliku plaaniga. Kui saan jaatava vastuseks, tuleb mul antud inimese käest otse küsida (juhul kui see on võimalik), kas ta üldse tahab, et ma teda tervendaksin. Kui inimene nõustub, võtan järgnevalt ühendust tema kõrgema minaga ning küsin, kas tervendamine, mida ette võtta soovin, on kooskõlas jumaliku plaaniga. Mõnikord ma saan loa, mõnikord mitte. Kui ma luba ei saa, ütlen lihtsalt, et kahjuks ei saa ma teda siiski aidata ning lasen loodusel omatahtsi liikuda. Kui saan vastuseks jah, siis toimin ma järgmiselt.

 

Et vältida vääritimõistmist, lisan siinkohal, et kui ma ütlen: „Siis toimin ma järgmiselt“, ei tähenda veel, et teie peaksite samamoodi toimima. Kasutan oma meetodit näitena, aitamaks teil mõista loa küsimise tähtsust, kuid kindlasti pole see konkreetne protseduur iseenesest dogma.

 

Inimese kõrgem mina teab täpselt, kuni kõige väiksemagi detailini, mis on valesti, seega jätkake suhtlemist inimese kõrgema minaga ka pärast seda, kui olete saanud loa tervendamiseks ning ta annab teile üksikasjalikke teadmisi haiguse olemuse kohta. Ma olen avastanud, et kui ma inimese kõrgema mina käest seda küsin, võib ta mulle isegi täpselt öelda, mida selle inimese tervendamiseks tuleks ette võtta. Mõnikord on see traditsiooniline tervendusprotseduur, kuid mõnikord on juhised ka mõistusele täiesti arusaamatud. Mingi inimesega töötades võib tema kõrgem mina paluda teilt (näiteks) seda, et maaliksite oma otsaette punase tähekese. Teie mõistus ei mõista selle vajalikkust, kuid kui antud inimene näeb punast tähekest teie otsa ees, vajutab see tema sees teatud nupule ning aset leiab silmapilkne tervenemine. Konsulteerige inimese kõrgema minaga, sest ta teab kõike.

 

Järgnevad ideed võivad erineda sellest, mida te tervendamisest teate. Säilitage lihtsalt avatud meel. Esiteks mõistan ma, et inimestel on erinevad arusaamad juba selle kohta, mis üldse on haigus, kuid nagu ma eespool rääkisin, on keha minu jaoks läbinisti valgus ning seega võib tema seisundit väga kergesti muuta, kui mõistus suudab tervenemist aktsepteerida. Sellest lähtudes näen ma kogu keha, kaasa arvatud haigust, energiana. Minu jaoks pole oluline ei haiguse tekkepõhjus ega kulg – haigust loovad nagunii üksnes inimese mõtted. Näen nii keha kui ka haigust lihtsalt energiana.

 

Olen avastanud, et tervendada ja positiivset energiat kehasse suunata on kõige lihtsam siis, kui vana, negatiivne ja „haigestunud“ energia sealt enne eemaldada. Olen avastanud, et energia, nii negatiivne kui ka positiivne, kuuletub väga hästi inimese poolt püstitatud taotlusele. Ütleme näiteks, et inimese mõlemal silmal on kae ning ta on täiesti pime. Arstid ütleksid, et nüüd ei aita muu kui vaid kae eemaldamise operatsioon.

 

Minu vaatepunktist on kae lihtsalt energia. Sirutaksin sõrmed silmade poole ning kasutades taotlust, haaraksin sellest energiast kinni ning tõmbaksin vana ja haige energia kehast välja. Erinevatel tervendajatel üle kogu maailma on palju erinevaid meetodeid, mida selle kahjustatud energiaga pärast kehast väljatõmbamist peale hakata. On selge, et seda ei saa lihtsalt niisama vedelema jätta või muidu võib see mõne teise inimese külge nakkuda.

 

Filipiinide praanatervendajad kujustavad haige energia põletamiseks ja muundamiseks kaussi violetse leegiga. Igaühel on energia muundamiseks erinevad meetodid. Mulle ütlesid inglid, et saadaksin selle Maa keskpunkti, kus Maa-Ema nimetatud energia vastu võtab ning positiivseks energiaks muundab. Minu jaoks on see meetod siiani väga hästi toiminud.

 

On palju erinevaid ideid selle kohta, kuidas genereerida kehasse suunatavat tervendavat praanat ehk positiivset energiat. Chi-kungi meistrid ammutavad seda loodusest. Filipiinide praanatervendajad tõmbavad seda Päikeselt.

 

Nüüd tahaksin ma käsitleda pisut üht uut teemat. Suurem osa tervenemisi, mis ei leia aset tervendaja kõikidele pingutustele vaatamata, on põhjustatud millestki, mis peatab inimeses tervenemise. Me räägime siin millestki enamast kui lihtsalt mõttemustritest. Seda teemat sooviksid paljud tervendajad vältida, kuid sellega tegelemine on ülimalt vajalik, kui inimesel, keda tervendate, on selline probleem.

 

Sellega jõuame astraaltasandi parasiitide ja düsfunktsionaalsete mõttevormideni, kes pole osa inimesest, kuid elavad inimese sees. Need olendid toimivad parasiitidena. Nad pole see inimene, kuid inimene on nad oma mõtete, emotsioonide/tunnete ja tegudega külge tõmmanud. Oma kohalolekuga võivad need olendid tervenemist takistada ning samas otseselt haigestumist põhjustada. 

 

Kes on astraaltasandi parasiit? See on elusolend, kes pärineb mõnest teisest dimensioonist, kuid on mingi moel sattunud sellesse maailma. Maailmas, kust sellised olevused tulevad, on nad kasulikud ning universumile tervikuna vajalikud. Kuid siin maailmas on nad probleemiks.

 

On ka teist liiki olevusi, kelleks on lihtsalt nende inimeste hinged, kes pole hirmust kolmandast dimensioonist lahkumise ees edasi läinud ning on seepärast valinud mõne inimese lähedusse jäämise. Ja on ka veel muidki võimalusi nagu näiteks maavälised olendid, kes võivad, aga ei pruugi pärineda antud dimensioonist, kuid kes on sellele vaatamata valel ajal vales kohas.

 

Võrdluseks võib tuua inimese keha, kus igal rakul on oma kindel funktsioon. Kõik rakud teie kehas on ainulaadsed ning paiknevad selles kehaosas, kuhu nad kuuluvad. Igal rakul on täita kindel ülesanne, mis puudutab keha kui tervikut. Rakkude välimus on erinev; ajurakud näevad välja teistsugused kui südamerakud, mis erinevad omakorda maksarakkudest jne. Niikaua, kui rakud on õiges kohas, probleeme pole. Kuid kui me lõikaksime teie kõhu lõhki, voolaksid vererakud kõhuõõnde. Nad ei peaks seal olema, seega on vererakkude kõhust eemaldamine ning nn tulnukrakkude sissetungi peatamine tervenemiseks vältimatult vajalik.

 

Mis on düsfunktsionaalne mõttevorm? See on inimese või mõne teise olendi poolt loodud mõttevorm, mis paikneb inimese auraväljas ning mis on tavaliselt sinna tahtlikult saadetud. Loitsud, needused, inimese vastu suunatud viha jne võivad kõik selle inimese sees elavaks saada. Kui selline energia on juba kellegi sisse läinud, võtab ta tavaliselt mingi kuju, milleks võib olla peaaegu mis tahes vorm ning omandab ka elujõu energia. Ta näib olevat elav. Sellist energiat saab eemalda samamoodi nagu vaimegi. Inimesed on nendele düsfunktsionaalsetele mõttevormidele pannud omad nimed. On käibel ütlemised: saatan närib, kurat kiusab, juuda meel vms.

 

Kõigil neil olevustel on kahjustav mõju inimese tervisele, välja arvatud „headel“ olevustel. Jah, harvadel juhtudel on inimesega ühinenud ka kõrgelt arenenud vaimolendeid, kes tegutsevad inimese kõrgemaks hüvanguks. Kui ma mõne avastan, ei tee ma tema eemaldamiseks tavaliselt midagi. Õigel ajal lahkub ta ise.

 

Hüpnoterapeudid tegelevad selle teemaga kogu aeg. See on tavaliselt esimene asi, mida nad inimese puhul vaatavad. Ning ma nõustun nendega. Pärast seda, kui saate loa inimese kõrgemalt minalt, peate esimese asjana kontrollima, kas inimeses on mingeid parasiite või düsfunktsionaalseid mõttevorme. Ma olen avastanud, et neid on umbes pooltes inimestes, keda olen näinud.

 

Küsige oma kõrgemalt minalt, kas peate selle valdkonnaga oma tervendamispraktikas tegelema. Kui mitte, siis unustage see, kuid olge valmis, et mõnikord ei suuda te teha midagi senikaua, kuni parasiit tervendatavas elab.

 

Selgitan teile, mida ma nende eemaldamiseks teen, kuid pidage meeles, et siin pole tähtis mitte niivõrd tehnika, kuivõrd armastus. Ja minu meetod pole kindlasti mitte ainus tee seda probleemi lahendada. Kui olete alles oma tee alguses, siis ei pruugi osa sellest, mida ma siin räägin, teie jaoks mõtet omada. Kuid ma annan endast parima.

 

Minevikus kasutati katoliku kirikus ja ka mujal selliste olevuste väljaajamisel eksortsismi. See toimus tavaliselt jõhkrat ülemeelelist jõudu kasutades ning peaaegu alati puudus vaimude väljaajajal vähimgi arusaamine sellest, mis leiab tegelikult aset vaimsel tasandil. Preester tahtis lihtsalt parasiidi eemaldada ning teda ei huvitanud, mis sellest olevusest edasi sai. Ta ei mõistnud, et see vaimolend kolib lihtsalt niipea kui võimalik mõne teise inimese kehasse, kes on tavaliselt esimene inimene, keda ta kohtab. Sest astraalne parasiit lihtsalt peab kellegi kehas elama. Ta pole võimeline pikemat aega väljaspool mingit vormi eksisteerima.

 

Seega, mis kasu on sellisest vaimude väljaajamisest? Haigus või parasiit jääb endiselt inimkonna sekka elama. Kuid ta asub maailmas, mis on talle võõras. Ta kardab ning on väga õnnetu. Need olevused sarnanevad väikestele lastele, kuid selleks, et end selles võõras maailmas kaitsta, on nad õppinud võtma hirmuäratavaid kujusid ning tegema hirmuäratavaid hääli, et inimesi eemale peletada. Kui te aga lähenete neile armastavalt ja ausameelselt ning suudate neid veenda selles, et saadate nad tõepoolest tagasi koju, ei hakka nad vastu, vaid aitavad sellele tavaliselt isegi kaasa. Seega soovitan ma teil kohelda neid olendeid nagu väikesi lapsi, vaatamata sellele, mida nad teevad.

 

Vaadelgem nüüd, mida need olendid teha võivad. Kui te mõistate Reaalsust, seda, et see koosneb vaid valgusest ning reageerib teie tahtele, siis teate te, et võite teadlikult oma taotlust kasutades tervendada kõike olemasolevat. Ärge kartke neid olendeid või düsfunktsionaalseid mõttevorme. Nad ei saa teile teha midagi senikaua, kuni kontakteerute nendega läbi armastuse. Selles teadvusseisundis olete nende eest täielikult kaitstud. Kuid kui kontakteerute nendega läbi hirmu, seksuaalenergia, uimastite, alkoholi või mõne muu sellise kogemuse, mis nad teie siseilma toob, võivad nad teie üle kontrolli saavutada.

 

Viibides armastuse seisundis, alustan ma kõigepealt sellest, et küsin inimese kõrgemalt minalt, kas selles inimeses on mingeid parasiite või düsfunktsionaalseid energiaid. Kui ta ütleb jah, loon ma kohe oktaeedrikujulise (mille moodustavad kaks põhjapidi ühendatud püramiidi) mõttevälja, mis ümbritseb inimest ning tavaliselt ka mind ennast. See on vajalik kahel põhjusel. Esiteks ei lase see vaimolendil põgeneda ega kellegi teise kehasse siseneda ning teiseks tekib oktaeedri tippu dimensionaalne aken, mille kaudu olevus saab taas siseneda oma kodumaailma.

 

Siis kutsun ma endale appi peaingel Miikaeli. Ta armastab seda tööd, sest see aitab veidikenegi siin universumis korda luua. Ta seisab mu selja taga ning vaatab üle mu õla. Me töötame koos kui üks tervik. Ja ta töötab ka koos teiega, kui te seda vaid palute.

 

Siis asetan ma käe inimese naba kohale ning palun olendil endaga ühendust võtta. Seejärel alustan ma telepaatilist suhtlemist inimese väljas asuva(te) vaimolendi(te)ga. Ma leian, et pole vajalik, et nad inimese suu läbi räägiksid. (See muudab asja keerulisemaks ning võib inimeses tekitada hirmu.) Kui ma juba selle vaimolendiga suhtlen, saadan ma talle armastust, et ta teaks, et ma pole siin selleks, et teda „välja ajada“, vaid olen huvitatud ka tema heaolust.

 

Iga vaim, kes on olemas, loodi Jumala poolt teatud põhjustel ning ta teenib elu üldises pildis oma püha eesmärki. Mitte midagi pole sündinud juhuse tõttu. Ma ütlen sellele olendile, et minu eesmärgiks on aidata tal naasta maailma, kust ta pärineb. Ja ma mõtlen seda tõsiselt. Kui vaimolend veendub, et ma seda tõsiselt mõtlen, pole edasine enam keeruline.

 

Siis ma tunnetan ning näen seda vaimu oma vaimusilmas. Neil olenditel on palju erinevaid kujusid ja vorme, mis võivad algajale tunduda väga veidratena. Sageli on nad mao- või putukakujulised, kuid neil võib olla ka mistahes muu vorm. Õigel hetkel hakkan seda vaimolendit kehast välja tõmbama. Kui olend on juba umbes meetri võrra kehast väljas, annan ma ta üle peaingel Miikaelile, kes viib olevuse üles oktaeedri tipu juurde ning saadab ta läbi dimensioonide vahelise ava tagasi tema kodumaailma. Miikael teab täpselt, mida teha.

 

See on kasulik mõlemale, nii sellele vaimolendile kui inimesele. Vaimolend naaseb oma kodumaailma, mis on tema jaoks sama, mis paradiisi jõudmine. Seal saab ta täita oma jumalikku eesmärki ning olla õnnelik. Ja tervendatav inimene on oma kehas jälle omapäi, vahel esimest korda tuhandete aastate jooksul ning on võimeline toimima uuel ja tervislikumal viisil. Paljud haigused kaovad seepeale sageli justkui iseenesest, kuna neid põhjustanud vaimolend on lahkunud.

 

Väike kõrvalmärkus: Põhjus, miks asetan oma käe inimese naba kohale, seisneb selles, et olen avastanud, et see on parim paik, mille kaudu saab parasiite eemaldada. Tavaliselt sisenevad nad inimese kehasse kolju alaosas paikneva tšakra kaudu, mida nimetatakse kuklatšakraks. Inimesel on astraalsed parasiidid sageli siis, kui ta on kasutanud kangeid uimasteid või alkoholi ning muutunud selle tulemusel haavatavaks või on nood olendid leidnud sissepääsu seksuaalenergia väärkasutamise tõttu või siis, kui inimene on olnud väga hirmunud ning muutunud abituks. On ka teisi teid, kuid need on kolm peamist põhjust, mida olen avastanud.

 

Kui üks vaimolend lahkub ning näitab, et kojuminek on reaalne, siis peaaegu alati, kui inimeses on veel teisi vaimolendeid, rivistuvad ka need ning aitavad teid vastupanu osutamata, sest ka nemad tahavad naasta oma kodumaailma.

 

Ma tean, et tegemist on kummalise teemaga, kuid see on tegelikkus. Ma olen vaadelnud tulemusi tuhandete inimeste puhul ning näinud, kuidas see on aidanud neil saada taas terveks ning terviklikuks.

 

Toon paar näidet. Eelmisel aastal Mehhikos tuli pärast seminari minu juurde üks noormees, keda ma ei tundnud, öeldes, et vajab abi. Ta ütles, et umbes aasta aega pole ta paljudes situatsioonides olnud suuteline end kontrollima. Ta tundis, nagu oleks tema sees mingi vaim ning küsis minult, kas see on tõsi.

 

Pärast loa saamist rääkisin ma tema kõrgema minaga, kes ütles, et noormehe sees on ainult üks vaim ning palus mul toimida tavapärasel moel. Vaim astus esile ning hakkas rääkima inglise keeles, kuid veidra itaalia aktsendiga. Ma naersin oma sisemuses, kuna polnud kunagi varem kuulnud rääkimas vaimu itaalia aktsendiga. Me vestlesime umbes viisteist minutit. Lõpuks ütles ta mulle, et on nõus lahkuma ning mõne minuti pärast oligi ta läinud.

 

Noormees tundis ennast palju paremini ning hakkas rääkima. Küsin, kuidas tema arvates see vaim tema sisse sai. Ta ütles, et ei tea seda kindlalt, kuid ta teadis, kus see juhtus. Ma küsisin, kus. Ta ütles: „Itaalias.“ Sisemiselt ütlesin ma: „Loomulikult.“ See vaimolend oli inimene, kes oli lihtsalt kartnud siiani siit ilmast lahkuda.

 

Teine näide pärineb Euroopast. Üks abielupaar tuli mu seminarile. Nad olid juba aastaid abielus ning armastasid teineteist väga, kuid vanemaks saades hakkas naine seksuaalselt fantaseerima ühest „kujuteldavast“ mehest. See polnud mitte sellepärast nii, et seks tema ja ta abikaasa vahel poleks olnud hea. Fantaasiad algasid iseenesest.

 

Aja möödudes hakkas see kujuteldav mees võtma temalt üha rohkem ja rohkem seksuaalenergiat, kuni ühel päeval ei suutnud ta enam orgasmi saada muidu, kui vaid kujuteldava mehega. Seega lõpetas ta oma mehega armatsemise ning tema vaatepunktist ei saanud ta sinna midagi parata. Kujuteldav mees sundis teda kaks või kolm korda päevas endaga seksima ja siis kui tema seda tahtis, mitte naine. Naisel polnud selle üle mingit kontrolli.

 

See oleks võinud olla ka emotsionaalne või mentaalne probleem, kuid sel juhul see ei olnud nii. See oli tõeline „kujuteldav“ mees teisest dimensioonist. Naine oli talle ukse avanud uimasteid kasutades. Ta oli ammu lõpetanud narkootikumide tarvitamise, mida ta oli teinud vaid kahel korral elus, kuid oli juba liiga hilja. Mees oli tema sees.

 

Pärast loa saamist rääkisin ma pikka aega naise kõrgema minaga. Vaimolend naise sees oli väga intelligentne olend. Teda polnud võimalik lollitada. Kui ma temaga ühendust võtsin, teadis ta juba, mida ma teha kavatsen. Ta pidas minuga pika, kahekümneminutilise vestluse ning tahtis siis näha peaingel Miikaeli. Ma palusin tal pea naise kõhust välja pista ning ise Miikaeli vaadata. Kui ta Miikaeli nägi, mõistsin ma tema näoilmest, et see, mida ta nägi, avaldas talle muljet. Koheselt tõmbus ta kehasse tagasi, vaatas mulle otsa ning ütles, et vajab rohkem aega kõige üle järele mõtlemiseks. Ta palus mul temaga järgmisel päeval uuesti ühendust võtta.

 

Järgmisel päeval ütles naine, et oli selle olendiga peaaegu kogu öö otsa vestelnud. Too oli öelnud, et armastab naist ning ei taha tegelikult minna, kuid oli otsustanud, et nii on parem nende mõlema jaoks. Ja siis nad loomulikult seksisid taas.

 

Sel õhtul hoidsin ma oma kätt naise kõhu kohal ning kontakteerusin temaga jälle, nii nagu meil kokkulepe oli. Ta ütles lihtsalt: „Tere õhtust. Ma tahan sulle teatada, et meeldid mulle väga ning ma tänan sind selle abi eest.“ Siis teatas ta, et on valmis lahkuma. Seejärel aitasin ta välja ning Miikael võttis tal õlgadest ning viis ta maailma, kust ta pärit oli. Ta ei avaldanud mingil moel vastupanu.

 

Kui ma ütlesin naisele, et see on läbi, oli ta hämmastunud. Ta ütles, et ta polnud midagi tundnud. Siis vaatas ta mulle otsa ning ütles: „Ta palus mul öelda, et sa meeldid talle.“

 

Sel õhtul armatsesid nad oma abikaasaga esimest korda pika aja jooksul. Järgmisel hommikul olid nad nii õnnelikud, et otsustasid minna taas mesinädalatele. Elu algas taas.

 

Üksikasjadest: Tehke kindlaks, et eemaldate kehast ka kõik jäägid ning siirded. Paljud sellised olendid istutavad inimesse munasid või jätavad maha mustust. Küsige, kus jäägid asuvad või tunnetage seda ja tõmmake see energia välja ning saatke ka see koos vaimolenditega minema. Kui jätate jäägid alles, võib inimene haigestuda või vaimolendi poolt põhjustatud haigusest mitte paraneda.

 

Viimane märkus veel: Kui ma ise haigeks jään või kui midagi valesti läheb, mida juhtub harva, ootan ma veidi, enne kui olukorra tervendan. Miks?

 

Sest tahan mõista, kuidas ma lõin selle tasakaalustamata energia oma elus. Ma vaatlen oma elu. Ma tahan teada, mida ma mõtlesin, tundsin, ütlesin, tegin või kuidas elasin, kui lõin selle haiguse. Teen seda selleks, et oma viga parandada, enne kui see energia mõnel muul kujul esile kerkib. Ma ootan ära mõistmishetke.

 

 

tervenda end ise

         On olemas enese tervendamine ja teiste tervendamine. Te peate alati alustama iseendast. Kui te ei suuda tervendada iseennast, kuidas suudaksite te siis tõeliselt aidata teisi inimesi? Seega alustagem teie enda energiaväljaga..

 

Kuna hingamine ja meditatsioon on seotud, usun, et kui praktiseerida iga päev teadlikku hingamist ning hoida praanavoogu voolamas läbi oma keha, saavutate lõpuks tervise.

 

Tänu täiuslikult tasakaalustatud mees- ja naisenergiale mõjub praana, mida inimene hingates vastu võtab nii, et mõningad haigused kaovad vaid tänu hingamisele. Te võite tunda suurt muutust paljude, ehkki mitte kõigi terviseprobleemide puhul. On aga probleeme, mida on võimalik tervendada üksnes läbi haiguse sügavama olemuse mõistmise.

 

Järgnev lugu aitab teil mõista, mida tähendab haiguse olemus. See juhtus umbes 1972. aastal, mil elasin naise ja lastega Kanada metsades. Mu naine ja mina õppisime hüpnoosi. Me olime õppinud, kuidas lahkuda kehast ning lennata majas toast tuppa. Me korraldasime isegi katseid, et näha, kas meie kogemused on tõelised.

 

Üks katsetest oli lihtne. Kui mu naine oli transiseisundis, lahkusin toast, läksin teise ruumi ning muutsin seal toas midagi viisil, mida ainult mina teadsin. Kui ma tagasi tulin, palusin oma naisel lennata teise ruumi ning rääkida, mida ta näeb. Ta kirjeldas kõike täiuslikult. See oli aeg, mil hakkasin mõistma, et elu Maa peal on erinev sellest, milleks olin seda seni pidanud.

 

Me tegime palju katseid, mõned neist olid tunduvalt keerulisemad. Üks näiteks seisnes selles, et mu naine lendas (astraalprojekteerumise ehk kaugvaate teel) raamatupoodi ning võttis riiulist raamatu, mida polnud lugenud kumbki meist. Seejärel avas ta raamatu teatud leheküljelt ning luges selle mulle ette. Ma kirjutasin teksti üles, kaasa arvatud lehekülje number. Järgmisel päeval läksime raamatupoodi, et vaadata, mis sellel raamatuleheküljel seisis. Alati vastas üleskirjutus täpselt raamatus olevale tekstile. Aja möödudes mõistsime üha enam Reaalsuse olemust ning seda, kuidas sobitus teadvus suurde pilti.

 

Siis ühel päeval kuivatasin ma pliidil malmpanni. Olin selle viieteistkümneks minutiks pliidile unustanud ning see oli praktiliselt oranžikas-punane. Mu naine astus tuppa ning võttis midagi mõtlemata panni. Üritasin teda hoiatada, aga kõik juhtus nii kiiresti, et ma ei jõudnud seda teha. Ta haaras vasaku käega panni ning astus umbes kolm sammu edasi, enne kui keha põletusele valuga reageeris. Siis pillas ta panni maha, hakkas karjuma ning sai täieliku šoki.

 

Ma jooksin kohe ilma mõtlemata tema juurde ning vaatasin ta kätt. Ta oli selle väga tõsiselt ära põletanud ja ma ei teadnud, mida teha, kuid pistsin siiski käe külma voolava vee alla. Hoidsin ta kätt mõne minuti vee all, kuid siis võttis miski minus juhtimise üle. Ma vaatasin talle otsa ning ütlesin, et viin ta parem transiseisundisse. Ta nõustus. Esimene asi, mida ma talle ütlesin, oli see, et valu kaob. Valu lakkaski kohe. Tema silmad olid nüüd suletud ning ta oli lõdvestunud. Otsustasin minna sammu võrra kaugemale.

 

Ma vaatasin tema peopesa, hoides põletada saanud kätt. Ütlesin, et sel ajal, kui ma loen kolmeni, läheb käsi tagasi normaalolekusse. Sel hetkel, kui ütlesin sõna „kolm“ – umbes kaks või kolm sekundit pärast seda – tervenes ta käsi täielikult. Ma nägin seda omaenda silmadega ning see muutis mu elu.

 

Sellest hetkest teadsin, et kõik, mida ühiskond ja mu vanemad mulle kunagi Reaalsuse kohta on rääkinud, pole tõsi. Keha on valgus ning reageerib teadvusele. Ta vastab sellele, mida inimene tõeliselt usub.

 

Pärast seda päeva korraldasime me palju eksperimente, mis tõestasid kahtlusteta, et Reaalsus on valgus, sõna otseses mõttes valgus, mitte tahke aine, ning et seda hoiab paigal teadvus. See oli mu elu esimene oluline tervendamise õppetund. Mul kulus palju aastaid, enne kui suutsin mõista, et seda, mis juhtus mu naise käega, saab laiendada ka kõigile teistele tervendusjuhtumitele antud Reaalsuses. Nii näiteks saab haigestunud organ, mis on juba peaaegu hävinenud, terveneda täielikult üksnes teadvuse jõul.

 

Mul oli kord sõber nimega Diana Gaze http://www.thelighteam.com/bio.html , kes juhtis mõnda aega New Yorgis televisioonisaadet „Pilguheit tulevikku“ http://www.youtube.com/watch?v=-IZQ7zFlzTk . Ta tavatses filmida kõiksugu vaatemängulisi tervenemisi ning näidata neid oma saates. Kui saatesari aastaid hiljem lõpule jõudis, kavatses ta oma viimases saates (mis aga ei jõudnudki teleekraanile) näidata ühe üheteistaastase poisi imepärast tervenemist. Ta oli filminud poisi tervenemisprotsessi terve aasta jooksul ning oli selle filmiga praktiliselt valmis, kui saatesari äkitselt lõpetati.

 

Kui see poiss oli väike, armastas ta koguda salamandreid. Kas teate, et kui salamander kaotab jala või saba, kasvatab ta kaotatu asemele lihtsalt uue. Poisi vanemad polnud talle kunagi rääkinud, et see kehtib ainult salamandrite ja mitte inimeste puhul. Kuna nad polnud talle seda rääkinud, ei teadnud ta seda. Ta uskus, et kõik elusolendid, kaasa arvatud inimesed, on samuti võimelised kasvatama endile uusi jäsemeid. Kui ta oli umbes kümneaastane, kaotas ta oma jala. Ja mida ta selle peale tegi? Ta lihtsalt kasvatas endale uue jala.

 

See kõik on Dianal video peal. Video viimases osas kasvatas poiss endale varbaid. Tal kulus selleks kõigeks ligikaudu aasta. Kas on midagi, mis pole võimalik? Kõik sõltub teie uskumustest – sellest, mida te usute olevat võimalik ning piirangutest, mida te endale sealjuures peale panete.

 

Kui olete end kord täielikult tervendanud ning mõistate siinkäsitletud teema olemust, võib vaim paluda teil hakata tervendama teisi. Kuid kui teil palutakse saada tervendajaks, on vaja mõista veel palju muudki.

 

 

Armastus ON Looming

        Drunvalo Melchizedek http://www.drunvalo.net/ on Druiidi http://en.wikipedia.org/wiki/Druid nimi, see valiti mulle teiste poolt, mina seda ei valinud. Drunvalo tähendab, druiidi terminoloogia järgi, väikest puud, mis kasvab jõesuudme lähedal. Melchizedek http://en.wikipedia.org/wiki/Melchizedek on samuti druiidi keelest. Druiidid arvasid, et Melchizedek oli üks nende kõige tähtsamaid aspekte ja nad arvasid, et ta elas maa keskel. See on seotud üle maailma mitmete põlis filosoofiatega. Aga mis see suuremas pildis on? Kui see Universum loodi…

 

Ma kasutan selles punktis sõnu ja sa ei saa tegelikult kasutada sõnu rääkimaks seda, millest ma räägin, see on piiratud. Sa pead mõistma, et pole tegelikult sõnu, mis saaks väljendada seda, millest ma rääkima hakkan, see on umbkaudne hinnang.

 

___________________

 

Armastus ON Looming 

 

Armastus on kogu loomingu allikas. Armastus on tegelikult teadvus ise, mis on loonud kõik universumid, dimensioonid ning maailmad, milles elame. Kui vaatleme teisi maailmu meile omasest dualistlikust vaatepunktist, näeme kõike olemasolevat jagunevat kolmeks. Me vaatleme aega mineviku, oleviku ja tulevikuna. Näeme ruumi x-, y- ja z-telgedena. Suurusjärke jagame mikrokosmoseks, meile harjumuspäraseks maailmaks ning makrokosmoseks. Nimetame seda kõike kolmainsuseks, millel põhineb Reaalsus.

 

Alates aatomiosakestest kuni suurte galaktikateni hoitakse arvul kolm põhinevat Reaalsust koos jõudude poolt, millele oleme andnud erinevaid nimesid, kuna vaatleme neid eraldiseisvate ning üksteisega seostumatuina. Aatomeid hoiavad koos tuumajõud ning need on näiliselt erinevad gravitatsioonijõududest, mis seovad planeete päikestega ja päikeseid teiste päikestega. Ent on need jõud siis tõesti nii erinevad? Võib-olla seisneb ainus tõeline erinevus dimensioonilises tasandis, kus nad manifesteeruvad.

 

Armastus on ka teatud vibratsioon teadvuses, mis inimeste vahel kogetuna neid ühte seob. Ilma armastuseta on abielu vaid tühi kest ning tavaliselt see ka laguneb. Mõnikord jääb abielu püsima vaid sellepärast, et säästa lapsi, kuid kas pole see siis samuti armastus, mis antud juhul abielu koos hoiab – nimelt armastus laste vastu? Meil võib olla ka teisi põhjusi jätkamaks suhet, kus jääb puudu armastusest, kuid see pole kunagi ligilähedanegi tõelisele armastusele rajatud suhtele. Armastus on side, mis on kõigist teistest sidemetest tugevam. Armastuse nimel on inimesed valmis surema.

 

Kõik universumis olev peegeldab teadvust. Selle põhjal on kogu energia teadvus, sõltumata sellest, kuidas seda nimetatakse – elektriks, magnetismiks, elektromagnetilisteks väljadeks, soojuseks, kineetikaks, tuumajõuks, gravitatsiooniks vm. Tuginedes nimetatud uskumusele, võime näha, et kuna valemi e = mc² (Albert Einsteini relatiivsusteooria valem) järgi on energia arv, mida tuletatakse mateeria ja valguse kiiruse ruudu korrutisest, pole ka mateeria ise muud kui teadvus, ainult et kristalliseerunud kujul.

 

Sellest maailmapildist lähtudes omab kõik olemasolev teadvust. Ja teadvus on valgus, mis peegeldub tagasi ka välises maailmas olevalt mateerialt, luues samal ajal igal hingetõmbel seda välist maailma. Teadvuse siseilm – unenäod, nägemused, tunded, emotsioonid, seksuaalenergia, kundalini ja isegi meie tõlgendused välismaailmast – kõik see on mateeria allikas ning selle alus, kuidas on mateeria meie ümber korraldatud: e = mc². Armastusel on siduv roll selles võrrandis. Meile on omane suur loomejõud. Oleme selle küll unustanud, kuid nüüd on käes aeg meenutada.

 

Armastus on see, mis suudab muuta vee veiniks. Armastus on see, mis suudab inimese surmast tagasi tuua. Armastus on see, mis suudab tervendada sind ja teisi. Armastus ja ainult armastus tervendab selle maailma. Seega, kui keegi räägib tervendamisest armastust mainimata, ei kajasta selle inimese jutt tõde. Meditsiinis on vaid teatud asjad võimalikud. Kuid armastusega on kõik võimalik.

 

Armastuse seisukohalt vaadatuna pole ravimatu haigus midagi muud kui valgus ning keha aatomeid saab ümber struktureerida nii, et nad loovad täiusliku tervise. Armastuse puudumine on kõigi hädade ja haiguste allikas, sest ainult armastus loob kaoses korra ning armastuse puudumise tagajärjeks on alati kaos.

 

Tervenemine leiab aset vaid armastuse kohalolekul.

 

80-ndate teisel poolel viisime läbi uurimuse, et näha, kas erinevatel tervendajatel võiks ka olla midagi ühist. Me uurisime paljusid tervendajaid, kellest enamik kasutas tervendamiseks erinevaid tehnikaid ning meetodeid. Esindatud olid pea kõik teadaolevad tervendustehnikad. Uurisime kätega tervendajaid, kirurge, kes opereerivad ilma skalpellita ja üksnes vaimujõul, reiki meistreid, praanaga tervendajaid, indiaani ravitsejaid, šamaane, nõiakunsti praktiseerijaid, sensitiive jne. Me uurisime energiat, mida nende kehad välja kiirgasid, kui nad oma tööd tegid, ning avastasime, et siinuslaine muster oli nende kõigi puhul peaaegu et identne – muster koosnes kolmest kõrgest ning ühest madalamast lainest, mis pidevalt vaheldudes kordusid – ning seda mustrit loov allikas paiknes universaalses südametšakras.

 

See oli omane kõigile tervendajatele – vähemalt siis, kui nad tervendasid. Nende kese paiknes tervendamise hetkel südametšakras, mis asub rinnakuluu (piklik lameluu rindkere eesseinas, kuhu kinnituvad roided) alumisest tipust veidi ülalpool ning on peamine tšakra universaalse tingimusteta armastuse kogemiseks!

 

Tänu sellele uurimusele ja teistele isiklikele kogemustele usun, et pole kuigi oluline, millist tervendustehnikat (või -tehnikaid) inimene kasutab. Tehnika annab tervendajale lihtsalt raamistiku, millele tema mõistus saab keskenduda, kuid tegelik tervendus leiab aset üksnes selle armastuse tõttu, mida tervendaja tervendatavale jagab. Tervendaja armastus inimese vastu on see, mis tervendab, mitte aga tema teadmised. Seega on tõe varjamine rääkida tervendamisest ilma armastust mainimata.

 

Mõistusel on teadmised mateeriaga manipuleerimiseks, kuid armastus pole mitte ainult võimeline mateeriat muundama, vaid seda ka ilma igasuguse pingutuseta tühjusest looma. Ükskõik, milline ka poleks probleem, mis tervendamist vajab, armastus leiab alati tee. Tõelisel armastusel piirangud puuduvad.

 

Mis takistab meil seda võimast tõde nägemast ning selle järgi elamast? Need on meie uskumuste mustrid, mis meid piiravad. See, mida me usume tõde olevat, ongi meie piirang. Kui arstid meile ütlevad, et teatud haigus on ravimatu ning me seda usume, ei suuda me ennast tervendada. See uskumus halvab meid. Siis peamegi nimetatud uskumuse järgi elama, isegi kui see tähendab suurt piina ning ebamugavust kogu ülejäänud eluks.

 

Ainult ime, midagi palju suuremat, kui me ise, suudab selle halvava uskumuste mustri purustada. Seega on meie mõistus tervenemise takistaja. Kui meid juhib mõistus ja mitte süda, siis kannatame me peaaegu alati.

 

     

mis on saladuste saladus?

Drunvalo Melchizedek http://www.drunvalo.net/ : Palju on läinud kaotsi, kuid mitte meie igavikuline olemus. See on üksnes varjatud meie eest looriga.

 

Saladuste saladus – peidetud paik inimese südames, millest kogu looming välja voolab – oli iidsetel aegadel teada üksnes suulise traditsioonina. Seda hoiti salajas kõikides kultuurides juhtivate preestrite või hõimu šamaanide poolt. Harva kirjutati midagi üles, sest seda tarkust ei olnud võimalik õppida ega kogeda kirjasõna kaudu. Ainult otsene vahetu kogemus võis neid loore inimteadvuse eest kergitada.

 

Kuid olen avastanud, et kuigi vahetu kogemus on ainus, mis saladuste saladuse teie ees avanema paneb, saab südame salakambrist rääkimine või selle kohta lugemine mõistust muutuseks ette valmistada.

 

Ka füüsilisel tasandil on avastatud teatav piirkond kehas, mis sõltuvalt traditsioonist paikneb kas südame sees või sellele väga lähedal. Mõned traditsioonid ütlevad, et see on südame taga, teised väidavad selle asuvat südame ühel küljel, kolmandad viitavad piirkonnale südame ees. Kuid enamus usub, et see püha ruum paikneb füüsilise südame sees ning seda usun ka mina.

 

Üks asi on kindel. See ei ole südametšakra. Heebrea traditsioonis nimetatakse saladuste saladust südame salakambriks. Upanišadides, hinduistliku traditsiooni pühades tekstides, viidatakse sellele kui tibatillukesele ruumile, mis asub südame sees. Mõnikord kutsutakse seda ka südame pühaks ruumiks ning selle nimetuse võtsin kasutusele ka mina.

 

Tegelikult on väga vähe teada neistki vähestest tekstidest, mida on kirja pandud aegade jooksul selle kõige tähtsama osa kohta inimkogemuses.

 

On ilmne, et iidsetel aegadel siseneti kõneallolevasse ruumi tseremoonia käigus ning nii tehakse siiani mõnede väheste “kadunud” hõimude poolt maakera väheasustatud paikades.

 

Tänapäeval on Südame Matemaatika Instituudist (Institute of HeartMath http://www.heartmath.org/ ) saanud teerajaja selle iidse teadmise taasavastamise ning uuenemise alal. Samal ajal avastavad nad ka uut informatsiooni, mis tõenäoliselt isegi vana-aja tarkadele ning teadjatele tundmata oli.

 

Minu vaatepunktist ning ka paljude hõimukultuuride järgi peidab see püha ruum südame sees ainsat võimalust selleks, et maa peal võiks veel kunagi valitseda Rahu. Kõik poliitilised teod maa peal tehakse lähtuvalt duaalsest maailmapildist – mis on languse tulemus – ning egokesksest mõtlemisest.

 

Nii kaua, kui ego juhib sündmusi maailmas, ei tunne me kunagi rahu. Ego hindab kõik sündmused kas headeks või halbadeks omaenda vaatepunktist lähtudes ning mõtleb alati kõigepealt iseendale. Nii kaua, kui ego end turvaliselt ja mugavalt tunneb, ei hooli ta ka tavaliselt, mis juhtub sellega, mis näib talle väline.

 

Reaalsus südame sees

 

Süda on nii erinev! See kogeb maailma kui sümbolit ega võta seda millegi “reaalsena”, nähes kõike ühekorraga. Süda tunneb üksnes ühtsust ja üksolemist ning loob reaalsust sellest vaatepunktist lähtuvalt. Ta ei tee kunagi midagi, mis kahjustaks kedagi või midagi, sest ta teab, et ei ole olemas kahesust.

 

Kõik, mis olemas on, eksisteerib südames, isegi see, mida olemas ei ole, on samuti seal.

 

Inimesed usuvad enamasti, et “armastus” on tunne, mida sümboolselt kõige paremini väljendab süda. Kuid südame püha ruumiga pole sellel kõigel mitte mingisugust pistmist. On mitut sorti armastust ning armastus, mida me kogeme kahe inimese vahel, tuleb tegelikult harva südamest. See armastus, mis meid endasse haarab ning armastatu järele õhkama paneb, tuleneb tegelikult emotsionaalkehast ning seda kontrollib parem ajupoolkera.

 

Need emotsionaalsed tundmused on aga polariseerunud, samuti nagu on seda meie ajugi, ning sisaldavad eneses alati ka vastandväljendust – näiteks armastusest võib saada väga kergesti viha.

 

Kui tihti olete tundnud kellegi suhtes ülevoolavat armastust ning mõni aeg hiljem, mõne pisiasja peale ägestudes, võite tunda selle sama inimese vastu ehedat viha. See on emotsionaalkeha lainetus. See on tingimuslik armastus, millel pole kuigi palju ühist Armastusega selle sõna kõige kõrgemas tähenduses. See on tundmus, mis võib muutuda iseenda vastandiks üheainsa hetkega.

 

Kuid südame pühas ruumis eksisteerib n-ö teistsugune emotsionaalkeha, millel puudub polaarne vastaspool. See on ARMASTUS, mis ei tunne piire ega vaja tingimusi, juhtugu mis tahes.

 

See on ARMASTUS, mis tunneb üksnes Üksolemist ning kasutab enese kõikvõimast potentsiaali vaid selleks, et luua rõõmu kõigele elavale kõikjal.

 

Sellest ajast saadik, kui “kukkusime” oma südamest mõistusesse, oleme elanud põrgus.

 

On need ainult sõnad, mida te siit loete ning millega võite isegi nõustuda, või suudate te ka tegelikkuses haarata seda väge ja võimalust meie kõikide jaoks, mis on varjul südamesse peidetud reaaluses?

 

Kõik maailma religioonid ning vaimsed distsipliinid viitavad antud võimalusele, kuid enamus on unustanud, kuidas sellesse pühasse ruumi tegelikkuses siseneda. Need meetodid, nagu enamus iidseid meetodeid ikka, on läinud kaotsi.

 

Kuid nagu ma algul ütlesin, ei saa see kogemus kunagi lõplikult kaduma minna, sest see on nii inimkonna kui ka kogu kosmilise ruumi ning kõige selles oleva allikas. See saab olla meie arusaamisest üksnes looriga eraldatud.

 

Nii nagu aastaaegade vaheldumise puhulgi, toimuvad kõik sündmused siin reaalsuses omal ajal. Inimkonna naasmine südamesse on üksnes aja küsimus.

 

Meenutage, et selle inimeste maailma suurimad saavutused on alati alguse saanud mõnest konkreetsest mehest või naisest. Kui vaid üks inimene – võib-olla sina? – siseneks ARMASTUSEGA sellesse pühasse ruumi ning alustaks loomist – püha unenägemiseprotsessi, mis muudaks maailma uueks, kas usute, et ka kõik teised meie seast järgneksid talle varem või hiljem?

 

Loor on üksnes loor! Tõde on alati igavene. Piisab vaid ühest inimesest, et saladuste saladus võiks taas nähtavaks saada ka tavatasandil.

 

___________________________________________________________________

 

TÕLGE VENEKEELSEST RAAMATUST "VANA-HIINA FILOSOOFIA", MOSKVA, 1973.

 

Inimese süda meenutab valitsejat troonil, üheksa kehaavaga (silmad, kõrvad, nina, suu...) seotud organite talitlemine aga meenutab ametnike kohustusi. Kui inimese süda järgib oma õiget teed, siis ka välised organid järgivad oma rituaali. Kui ollakse täis kirgi, siis silmad ei näe ja kõrvad ei kuule. Seepärast öeldakse: “kui ülemad jätavad maha oma tee, siis alamad ei suuda täita oma ülesannet"... Kui süda toimib ennatlikult, võib ta oma seisundi kaotada. Kui süda on rahulik, siis suudab ta tungida asjade olemusse.

 

Tee on meile lähedal, kuid teda avastada on raske, ta on keset inimesi, kuid tema mõistmine on vaevaline. Kui süda on kirgedest vaba, siis püsib vaim oma asukohas /südames/. Vaim on puhtas südames. Kõik tahavad olla arukad, kuid ei tea, kuidas selleni jõuda. Oh arukust, oh arukust! Kas ta on heidetud merede taha, et ei suuda sealt ise välja pääseda? Parem teha oma süda puhtaks, kui et teda otsida. Õiglane inimene ei püüdlegi tema poole, seepärast võib tema süda olla puhas. 

Tee kulg on tühi ja vormita, see mille tõttu asjad kujunevad ja muutuvad. Sõnades on see kirjeldamatu, millest võib tuge leida... Taeva tee on tühi, maa tee on rahulik. Seetõttu nad ei tee vigu. Et särav tarkus pääseks sisse, on tarvis hoida süda puhas ja avatud, vabaneda omakasupüüdlikest kavatsustest ja vältida sõnaderohkust... 

Inimest võib hirmutada tapmisega, sest ta kardab surma. Teda võib ähvardada kasust ilmajätmisega, sest seda ta soovib alati. Vaid õilis on vaba kasu püüdlemisest ja ei karda hädaohtu, tema meel on rahulik ja rõõmus, ta ei püüa toimida ega peida endas salasepitsusi või kavalaid plaane. Ta ei puutu asjadega kokku sellepärast, et kavatseks nendega midagi ette võtta. Tema teod ei rajane kasu saamisele. Inimeste eksimus seisneb selles, et nad tegelevad targutamisega, nende viga on aga selles, et ajavad segamini tõe ja väljamõeldu. Tõelist teed valdav õilis meenutab väliselt võhikut, kuid asjadega kokku puutudes on ta toime nendega kooskõlas ja loomulik. See ongi rahulikkuse ja asjade järgi olemise tee. 

Inimese süda on kui valitseja troonil ja väliste organite talitlus kui ametnike kohustused. Kõrvad kuulevad ja silmad näevad. Kui süda ei sega ennast vahele nende talitlemisse, siis nad täidavad oma ülesandeid korralikult. Kui süda on kirgedest tulvil, siis silmad ei näe enda ees olevaid asju ja kõrvad ei kuule lähenevaid hääli. Seepärast öeldaksegi, kui ülemused jätavad maha oma tee, siis alamad ei suuda täita oma ülesandeid. Niisiis seisneb südame kunst selles, et oma toimimatusega väliseid /meele/organeid juhtida.

Seepärast öeldaksegi, et ei saa ära vahetada liikuvat hobust ja lendavat lindu. See tähendab, et valitseja ei tohiks kõrvaldada töölt neid, kes selleks on võimelised ning ta ei tohiks võrrelda oma võimeid alluvate võimetega. Süda oma tegevuses ei tohi asju ennetada, sest enneaegu toimimine häirib tasakaalu ja rahu. Enneaegne toimimine segab asjade jälgimist. 

Amet on inimeste poolt hõivatav positsioon. Valitseja jääb yin poolele. Yin tähendab rahu. Seepärast öeldakse, et liikudes võib oma koha kaotada. Yin võib valitseda yang'i üle, rahu liikumise üle. Seepärast öeldaksegi, et rahu paneb kõik asjad paika. 

Tee asub nii taevas kui ka maa peal. Ta on nii suur, et tal pole piiri endast väljaspool, ning nii väike, et puudub piir temast seespool. Seepärast öeldaksegi, et tee asub lähedal, kuid teda leida on raske. Tühjus pole inimestest eraldi, kuid ainult tark võib seda tühjust vallata. Seepärast öeldaksegi, et olles tee kõrval on teda väga raske leida. 

Meelelised ahvatlused erutavad inimest. Vaid kirgedest vabanenuna võib inimese süda puhtaks saada. Puhas süda juhib rahusse, rahu aga annab meele täiuslikkuse. Meeletäius võimaldab keskendumist, mis on läbinägelikkuse allikas. Läbinägelikkus on omane vaimule. Vaim on see, mis on kõige kallim. Samamoodi kui suursugune inimene ei koli kasimata majja, ei viibi vaim seal, kus pole puhtust... 

Täiuslik süda ei ole sisemusse varjunud. Ta avaldub inimese eluviisis ja näoilmes. Kui inimestesse suhtuda heatahtlikult, siis on ka nende suhtumine heatahtlik. Kurjade kavatsustega inimestesse suhtumine tekitab nende poolt vihkamist. Väljaütlemata sõnad kõlavad valjemalt kui trummilöögid. Täiuslik süda on oma avaldumistes eredam kui päike ja kuu. 

Brasiilia imeravija John of God

Vaimse kirjanduse tõlkija, kiirabivelsker ja Brasiilia imeravija John of God'i andunud austaja Georg Mooses räägib nähtamatust maailmast ja elu suurimatest saladustest.

 

Allikas: Kaia-Kaire Hunt 5.01.2012 http://alkeemia.ee/

 

_______________________________________________

                    

Oled üks vähestest inimestest, kes on käinud John of God`i juures. Räägi, kes ta on, millega tegeleb? Kirjelda, kuidas casa välja näeb?

Ega ma enam nii väga "üks vähestest" polegi. Inimesed on hakanud seal käima ja loodan, et sealt saavad abi veel paljud ka tulevikus.

Johni õige nimi on Joao Teixeira de Faria http://en.wikipedia.org/wiki/JoC3%A3o_de_Deus_%28medium%29  http://www.youtube.com/watch?v=6sbWpka43hI&feature=related

http://www.youtube.com/watch?v=l28RdLrSrXY ja ta ta on kindlasti üks maailma tipptervendajaid. Pärit on ta vaese taluniku paljulapselisest perest. Töötab ja võtab abivajajaid vastu väikeses Brasiilia linnakese Abadiania, mis asub pealinnast Brasiliast 104 kilomeetri kaugusel. Keskuse nimi on Casa Ignatius de Loyola. Sõna casa tuleneb portugali keelsest sõnast ja tähendab maja. Dom Ignatius de Loyola on pühak, kelle nime see keskus kannab. Keskus ise paikneb aiaga piiratud alal ja ööseks on sinna sissepääs suletud. Kuna koht ise paikneb suure kristall-lademe peal, siis on seal väga mõnus energeetika.

Ma võiksin sellest rääkida lõputult ja suure vaimustusega, sest ma olen sellest kohast väga sisse võetud, aga kuna seal on käinud siiski suhteliselt vähe Eesti inimesi, siis usun, et ma ei saa ega suuda anda sõnadega seda õhustikku edasi. 

Kirjelda mõnd ravivõtet, operatsiooni, imetegu, mida oled näinud seal toimuvat.

 
Filmisin ise operatsiooni, kus naisel lõigati skalpelliga rinda. Sinna tehti mõne sentimeetrine lõige. Naine seisis seina ääres ja toetus selle vastu, silmad kinni. Mind pani imestama, et naine ei tundnud üldse valu - tema näos ei liikunud mitte ükski lihas. Veelgi kummalisem oli haava kinni õmblemine. John of God tegi seda tavalise nõelaga, mitte spetsiaalse operatsiooninõelaga. Võttis nõela näpitsate vahele ja surus läbi naha, tehes kaks õmblust.

Naine seisis samal aja rahulikult, mingit valu tundmata. Mis oli veel imelik - verd oli väga vähe. Verd oli, aga võiks öelda, et sealt tuli seda "kolm tilka". Mul on sealt mõned DVD`d, kus on hulgaliselt erinevaid operatsioone. Põhilisteks protseduurideks on silmade puhastamine väikese noaga, näpitsate surumine ninna ja lõikused.

Kirjelda kuidas see kõik toimub, kes on need vaimolendid ehk entiteedid, kes seal toimetavad ja miks on nad valinud selle mehe?

Algab ju kõik ikkagi probleemist, mis inimest vaevab. Kui ta on juba casas ja soovib minna Joao vastuvõtule, aga ei valda portugali keelt, siis on seal vabatahtlikud tõlgid, kes tõlgivad probleemi portugali keelde ja kirjutavad selle paberile.

Edasi võtad järjekorda ja liigud vastavas järjekorras vastuvõtule. Kui jõuab sinu kord Joao ette astuda, siis tõlk loeb sinu probleemi Joaole, õigemini kohalolevale entiteedile, ette. Sageli ei jõua tõlk veel oma juttu lõpetada, kui juba tuleb vastus, operatsioonile, mediteerima, pead tulema samal või järgmisel päeval tagasi, kuna hetkel pole sinu probleemiga tegelevat entiteeti kohal.

Joao ees oled tavaliselt 3-5 sekundit, see käib nii kähku, et sa ei saa arugi, kui ta juba näitab sulle, et astu edasi ja järgmine tuleb sinu asemele. See on ka üks põhjusi, miks Joao nii palju inimesi suudab vastu võtta. Samas kohas teeb ta ka operatsioone, inimesed seisavad ja ootavad.

Mõnikord tuleb ta välja nö. eesruumi, kus on väike lava ja demonstreerib seal "uskumatutele" oma lõikusi. Miks on valitud just see mees - see on küsimuste küsimus. Joao oli 16 aastane, kui talle see võime omistati. Ta oli ilma hariduseta, sügavalt usklik. Ise arvan, et see ongi üks põhjustest. Hariduseta inimene on nagu puhas leht ja kui ta on ka usklik, siis usub ta sügavalt ja lõpuni. Ta ei esita küsimusi, ei "mõtle". Ta usub. Kindlasti on seal ka palju teisi isikuomadusi, miks just tema välja valiti. Ja kindlasti ei ole viimasel kohal tohutu töövõime, mis tal lasub.

Mis hädade korral saab sealt abi?

Usun, et pole häda, mille puhul sealt abi ei saaks. Tõlkisin tema kohta raamatu, kus ta toob inimese, kes on kuus tundi surnud olnud ja kellele on surmatunnistus välja kirjutatud, elule tagasi. See on kindlasti üks väga ekstreemne ja uskumatu näide, aga uskuge, mina pole seda välja mõelnud. Mina usun, et see on tõsi. Selles raamatus on palju imelisi juhtumeid ja tervenemisi. Ise soovin, et eesti rahvas võiks neist rohkem teada ja nende üle ise otsustada.

John of God on ise katoliiklane, kas tema juures saavad abi ka teised?

Jah, seal saavad abi kõik. Seal ei ole mitte mingisuguseid usulisi ega muid piiranguid.

Kas on mingeid haigusi või juhtumeid, mille puhul ta ei saa aidata?

Ise arvan, et ei ole. See ei tähenda seda, et kõik sealt ka abi saavad. Igal haigusel ja igal probleemil on omad põhjused ja need põhjused võivad ulatuda mitmete kehastumiste taha. Meie siin maa peal kehastunult neid ei mäleta ega tea neist midagi, aga vaimumaailm teab ja mäletab. Ja Vaimuna teame me neid ise ka. On haigusi, mis on juba nii kaugele arenenud, et inimene võib olla oma sisimas juba vastu võtnud otsuse siit ilmast lahkuda. Ta ei tunniste seda veel, aga ta on alistunud ja Vaimudele on teise otsus ülimuslik. Aga see on jälle selline sensitiivne teema, millel ma väga spekuleerida ka ei taha.

Klassikalist meditsiini õppinuna - oskad sa seletada, mis seal toimub? Kas me peame üldse teadma, kuidas mingid asjad toimuvad?

Kuigi casas toimuv väljub igasugustest klassikalise meditsiini piiridest, on mul siiski oma seletus sellele, mis seal toimub. Kuna olen näinud filme, kus kuulsad arstid, professorid, akadeemikud, riigijuhid ja kõrgetel kohtadel olevad poliitikud ja ühiskonnategelased ei oska seletada seda fenomeni muud moodi, kui - "kui oma silmaga poleks näinud ja ise poleks kogenud, siis ei usuks", siis ei julge küll väita, et mina saan sellest kõigest "väga hästi aru".

Kas me peame teadma, kuidas need asjad toimivad? Me küll soovime teada. Haige soovib saada terveks - ja kui on terve siis soovib ka teada, kuidas ta terveks sai. Selleks, et teada, selleks me peaksime seda ju mõistma. Kas on võimalik mõista seda, mida mõistab Jumal? Selleks peab ilmselt ise olema Jumal. Aga kas me oleme?

Palju on John of God’i juures abi saanuid?

 
Oi, neid on lugematult. Neid on tõesti palju. Seal ei saada abi ju mitte ainult tervisehädadele, vaid ka kõikidele muudele elulistele muredele - armastusele, alkoholiprobleemidele, küll ärimuredele jne.

Oled sealt toonud kaasa kristallvoodi. Mis see on, mida see teeb? Räägi mingi huvitav kogemus, mis seal inimestega juhtunud on.

Tõin jah sellise huvitava riistapuu sealt kaasa! Voodist rääkides peaks lahutama need kaks asja. Voodi on ikkagi voodi ja see on mul kohalik. Kristallid on Brasiiliast. Kujutab see endast statiivil seisvat seitsme haardega riistapuud, mille lõpus on seitse kristalli - üks iga tšakra jaoks.

Kristallvoodi EI RAVI. Kristallvoodi on tervendamisvahend, mida määratakse värskenduseks ja häälestumiseks enne teiste ravimviiside algust. Ta aitab kehal puhastuda, annab tagasi tasakaalu ja õige energiavormi. Kristallid võivad vahendada ja muundada energiat.

Tänu kvartskristallide erilisele molekulide struktuurile suudavad footonid neis liikuda takistamatult ja kokku surumata, mitte nii nagu teiste ainete konstruktsioonides. Sellepärast võib kristalli abil kasutada valgust ja energiat täiesti erineval moel. Kristallvoodi tervendav toime sünnib nende vibratsiooni peegeldusest ja resonantsist kudedes ja rakuvedelikus.  Kristallvoodi tervendavad seansid on nähtavad aine paremas ehituses, harmoonias ja teadvuse tasandil. Tervendatav kogeb seansi ajal sageli entiteetide kohalolekut.

Mis puudutab inimestega juhtunut, siis võin öelda, et igaüks kogeb seda erinevalt. Naised on emotsionaalsemad ja sensitiivsemad ning nemad kogevad ka rohkem ja erinevaid aistinguid. Paljud "lendavad minema", aga on ka erinevaid emotsioonide ja kogemuste aistinguid. Eks igaüks kogeb neid kõiki isemoodi. Ei ole kahte ühesugust seanssi, ei ole nii, et sealt, kus pooleli jäi, sealt ka järgmine kord edasi läheb.

Meeste energia on jämedam ja materiaalsem - nemad jäävad tavaliselt magama ja kui ärkavad, siis kehitavad õlgu ja ütlevad, et "ma ei tundnud midagi". See ei tähenda, et nendega midagi ei juhtunud.

Kas maailm on duaalne - on olemas hea ja halb? Kas haigused on halb ja kui jah, siis miks nad inimesi tabavad? Kas John of God’i seletusel, Tiibeti meditsiinil ja klassikalisel meditsiinil on siin sarnaseid vaateid, kokkupuutepunkte?

Jälle minu jaoks selline keeruline küsimus. Lihtne on ju ütelda, et pole ei head ega halba, on vaid see, mis on - nüüd ja praegu. Samas on meie mõistes nii hea, kui ka halba. Kõik oleneb sellest, kummal pool joont oled ja mida vaatad. Me ei saa ja Breivikile ega kurikamõrvarile õlale patsutades ja ühele laetud relva  ja teisele kurikat ulatades öelda, et "tubli töö, minge nüüd tööle tagasi". Jama ju! Selles mõistes on halb ja kurjus, headus ja õiglus olemas kohe kindlasti.

Paljudes, kui mitte enamikes küsimustes, on ühiskonnas kokku lepitud, mis halb ja mis hea. Mida aeg edasi, seda rohkem headust ilmselt maailma sünnib, sest muidu me langeks tagasi eelmisse kehastusperioodi, kus valitses kurjus ja vägivald. Sealt oleme me välja rabelenud ja maitseme sellel planeedil headuse ülekaalu kurjuse üle. Aga teda siiski kahjuks on ja ehk tunduvalt rohkem, kui me seda soovime.

Eks haigustega ole sama lugu. Olen suur Luule Viilma austaja ja see töö, mida see naine tegi, on muljetavaldav. Oleks minu teha, siis õpiks tema õpetust ülikoolis kõik perearstid ja gümnaasiumis oleks sellest terviseloengud. Aga pole minu olemine. Haigused on ju inimese negatiivsete mõtete, hirmude, stresside, vihade kogum. Kui me suudaks mõelda positiivselt, oleks vabad stressidest, oma hirmudest, kui me oleks kaasinimeste vastu heatahtlikud, siis oleks ka meil haigusi vähem. Tunduvalt vähem. Seni, kuni me seda ei suuda, tuleb meil võidelda oma haigustega ja kõige sellega, mille tagajärjel need haigused tekivad.

Muide, Brasiilias Casa keskuses on sedavõrd positiivne energia, et kui sealt tagasi tuled, siis tunned, kuidas sa oled saanud paremaks ja positiivsemaks. Paraku elumured ja stress toovad sind kuu pooleteise pärast jälle tagasi reaalsesse maailma.

John of God’i tervendamine on niivõrd palju erinev Tiibeti ja klassikalise meditsiini vormidest, et kokkupuutepunkt on vaid see, et inimesed saavad seal terveks. Operatsioonid, mis seal tehakse, nendest paranevad inimesed mõne päevaga ja neil puudub igasugune infektsioon.

Kuidas suhtuda skeptikutesse, kes ei pea John of God’i imetegusid millekski. Mis Sa ise tavaliselt sellele vastad? 

See on ju täiesti loomulik, et inimesed kahtlevad ja ei usu. Ja see peabki nii olema. Nagu ma juba eelpool mainisin, on John of God tervendanud väga erinevaid inimesi - alates riigijuhtidest-presidentidest kuni "põhjakihini" välja.

Ta on olnud oma tervendamiste pärast vanglas, mitte sellepärast, et ta oleks kellegi tapnud, vaid tema peale kaebasid arstid, kes kartsid, et neil võetakse töö käest. Tema operatsioonide tunnistajateks on olnud poliitikud, prokurörid, arstid, arstiteaduste professorid ja uurimisinstituutide juhtivad teadlased. Mitte keegi ei ole näinud, et seal võiks tegu olla pettuse või hämamisega.

Klassikalise meditsiini esindajana võin julgelt väita, et meditsiini tase Eestis on väga kõrge ja meie meditsiinis ei tasu kahelda. Loomulikult pole Brasiiliasse mõtet sõita pelgalt nohu ravima. Kui vähegi võimalik, siis soovitan ma küll kasutada ära kõik kodumaise meditsiini teenused ja alles siis ringi vaadata. Sest paraku on siiski haigusi, mida veel ei ravita, nii nagu on ka haigusi, mida enam ei ravita. Sel juhul peaks patsient arvestama oma tervisliku seisundiga, enne kui nii pika reisi ette võtab. 

Kui mõni inimene soovib John of God’i kohta rohkem teada või minna sinna ravile, mida peaks tegema? Kes võiksid üldse loota sealt abi saada, kas selleks peab olema usk tema imetegudesse?

Eks kõik, kes soovivad võivad sinna minna. Ise soovitaks eelkõige nendel minna, kes tunnevad südant läbivat tukset – yes, see on just see, mida ma vajan. Nagu ma ülalpool mainisin, ei saa sealt abi mitte ainult tervisehädadele, vaid  tervendamise spekter on oluliselt laiem.

Joao imetegudesse ei pea uskuma. Sealt pole abi saanud need, kes on uskunud ja on abi saanud need, kes pole uskunud. Ja nagu Joao ise ütleb - mina ei tervenda kedagi - ainus kes tervendab on Jumal.

 

 

Jim Marrs "Paraspioonid"

        Jim Marrs http://en.wikipedia.org/wiki/Jim_Marrs : Kui minu raamatut 1992 aastal “Risttuli. Vandenõu, mis tappis Kennedy” (Crossfire: The Plot That Killed Kennedy) saatis suur edu, hakkasin otsima teisi föderaalvalitsuse hoolikalt peidetud süngeid saladusi. See, mis leidsin, viis mind hämmastavale vaimsele rännakule läbi aja ja ruumi, ma puutusin kokku ülitaju, UFO-de, salastatud toimikute ja desinformatsiooniga.

Kõik algas sellest, et avastasin psüühilise erivõime, kaugvaatluse (remote viewing – RV) ehk KV-fenomeni. Minevikus nimetati seda selgeltnägemiseks, prohvetluseks või tõekuulutamiseks. Kuigi kõigis inimkultuurides läbi ajaloo on seda fenomeni tuntud, peeti seda okultistlikuks fantaasiaks, kuni 20. sajandil läbiviidud teaduslikud uurimused selle olemasolu kinnitasid.

Hoolimata asjaolust, et kaugvaatluse arendamisega tegelevad mitmed riigieelarvelised organisatsioonid nagu Luure Keskagentuur (CIA), Sõjaväeluureagentuur (Defense Intelligence Agency) ning isegi USA sõjavägi, pole enamik ameeriklasi sellest midagi kuulnud.

Kuid kaugvaatlusega tegelevate meeste ja naiste elusid on see igaveseks muutnud. See puudutab ka riigieelarveliste KV-programmidega kaudselt seotud inimesi.

Sellest raamatust sai teaduse ja ekstrasensoorika vaheliste konfliktide, valitsusorganisatsioonide ja võimulepürgijate vahelise lõppematu võimuvõitluse ning sõjaväelise salastatuse ja rahva teabeõiguse vahel valitsevate vastuolude üks ohver.

Raamat pandi 1995. aasta suvel kalevi alla – neli kuud enne seda, kui valitsus lühikeses pressiteates kaugvaatlusprogrammide rahalise toetamise avalikustas.

Kaugvaatlust puudutav teave – üks meie valitsuse hoolikaimalt valvatud saladusi – on nüüdseks imbunud inimesteni, kes asjast aru saavad, ning äratab jätkuvalt elavat huvi. Tänaseks on mitmed kogenud selgeltnägijad selle fenomenaalse praktika laiema avalikkuse ette toonud. Sellest on räägitud raamatutes, artiklites ja avalikel loengutel.

2000. aastal ilmus selle raamatu lühendatud väljaanne. Käesoleva trükisega püüan lugejatele esitada oma loo kaugvaatlusest. Teie ees on algupärane, ajakohastatud ja täiendatud “Paraspioonid”. https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?167277

 

____________________________________________

 

PARASPIOONID

 

Kaugvaatlus on inimkonda saatnud juba ammustest aegadest saadik, lihtsalt teiste nimede all. Juba varaseimad ajalooürikud sisaldavad teateid nägemustest, prohvetlusest, tõekuulutustest ja ennustamisest. Hoolikal uurimisel selgub, et kõigi nende taga on üks ja seesama fenomen.

 

Veedades, inimkonna vanimates kirjatöödes, on viiteid üleloomulikele jõududele, mida nimetatakse siddhi’deks. Hinduismi pühakirjade järgi kujutavad siddhi’d endast meditatsiooni kõrvalefekte, mis tekivad mediteerija tahtest olenemata ja võivad ta segadusse viia.

 

Dr. Richard Broughton http://www.rsbroughton.com/bio.htm , Durhamis North Carolina osariigis asuva parapsühholoogia instituudi juhataja, viitab 3500 aastat tagasi kirja pandud Patandžali “Yoga-sutra’le”. Selles kirjeldatud meditatsioon on tähelepanuväärselt sarnane võtetega, mida kasutatakse kaugvaatlusel:

 

(Jooga) meditatsioon... (on) vaimuseisundite jada, milles välisärritajad aste-astmelt kõrvale jäetakse... Meditatsiooniprotsessi ehk samjaana käigus võivad tekkida üleloomulikud ilmingud, enamasti kõiketeadva selgeltnägemise tunne, kuid vahel lisanduvad ka füüsilised efektid nagu levitatsioon, esemete liikumapanek või tervenemine.

 

Kuni viimase ajani on inimeste psüühiliste erivõimete kirjeldused põimunud religiooniga. Mida siis religioon selliste asjade kohta ütleb? Kõik maailma religioonid kristlusest islami ja ida müstitsismini sisaldavad lisaks vaimsetele juhistele ohtralt lugusid prohvetlusest ja ilmutustest. Ning kõik need näivad olevat seotud nägemisega.

 

Jesaja raamat piiblis algab sõnadega: “Jesaja, Aamotsi poja nägemus, mida ta nägi Juuda ja Jeruusalemma kohta Juuda kuningate Ussija, Jootami, Ahase ja Hiskija päevil.”

Hesekiel, teine piibli prohvet, oli ilmselt enamat kui avasilmi uneleja. Ta näitab end hea ajakirjanikuna, kui ei ütle: “Mul oli kord selline nägemus,” vaid paneb kirja täpse aasta ja kuupäeva ning teatab: “Kolmekümnendal aastal, neljanda kuu viiendal päeval, kui ma olin vangide seas Kebari jõe ääres, sündis, et taevad avanesid ja ma nägin Jumala nägemusi!” (He 1:1)

Holmani piiblisõnastiku (Holman Bible Dictionary) järgi mõjutasid varajased prohvetid kõiki Iisraeli ametkondi ja eluvaldkondi, hoolimata sellest, et neid sageli põlati, vangistati, eirati ja taga kiusati. Prohvetid moodustasid omaette kool- või kildkondi ning nende abilised talletasid prohvetlikud sõnumid tulevastele põlvedele.

 

Piibli prohvetlus ei piirdu ainult meestega. Vana Testamendi Kohtumõistjate raamatust leiame naisprohvet Deboora, kes jagas israellaste juhile Baarakile infot Kaanani kuninga Jaabini väepealiku Siisera sõjavägede asetusest ja olukorrast. Siisera väed leiti üles ja nii oli Deboora paraluurel otsustav osa Tõotatud maa vallutamisel. Teda võib õigustatult maailma esimeseks sõjaväeliseks kaugvaatlejaks nimetada. (Ko 4:4-16)

 

Ka Uues Testamendis oli prohvetlusel messiase plaanide avaldamisel suur tähtsus.

 

Paulus andis selles vallas head nõu, mida võiksid ka tänapäeva inimesed kuulda võtta.

 

“Ärge pange halvaks prohvetlikult kõnelemist! Katsuge kõik läbi ja pidage kinni sellest, mis hea on,” kirjutas ta koguduseliikmetele Tessaloonikas. (1Te 5:20-21)

 

Kreeka ajaloolase Herodotose kirjapandust teame, et kuningas Kröösus põles soovist prohvetitelt ja oraaklitelt strateegilist sõjaväelist infot saada. Kuid ta tahtis ka kindel olla, et nende info vastab tõele. Niisiis umbes 550 aastat eKr viis Kröösus läbi esimese parapsühholoogiliste võimete testi. Ta saatis seitsme silmapaistvaima oraakli juurde kullerid, käskides neil sõnum üle anda täpselt sada päeva pärast linnast lahkumist. Neil tuli oraaklitelt küsida, millega kuningas sel päeval tegeleb.

 

Määratud päeval võttis Kröösus käsile kuningale väga sobimatu tegevuse. Ta keetis suures pronkskatlas lambakintsu ja kilpkonna. Ainult Delfi oraakel (vanakreeka pühamu Parnassose mäe lõunanõlval, kus inimesed käisid kogu Kreekast ja kaugemaltki saamas Apollonilt vastust küsimustele, mis neid vaevasid. Oraakliks nimetati ka vastust, mis jumalalt saadi) vastas kuninga küsimusele õigesti, kuulutades:

 

Kas ma ei suuda kokku lugeda liivateri

ja mõõta vett meres?

Pole inimese kõnet, mida ma ei mõista.

Ja pole minu eest peidetud ka rumalad mõtted.

Tunnen keeva lambaliha ja kilpkonna lõhna:

neid ümbritseb alt ja külgedelt pronksikiht.

 

Kuningas Kröösus sai veel ühe õppetunni – ära usalda pimesi meediume ja prohveteid. Jäänud Delfi oraakli võimetega rahule, küsis Kröösus, kas ta peaks ületama Halyse mäeaheliku ja ründama Pärsia kuningat Küürost. Oraakel vastas: “Kui Kröösus on Halyse mäed ületanud, kaob võimas impeerium.” Kröösus, kes luges sellest välja, et tema plaane saadab edu, ründas Küürost. Kuid Kröösus oli see, kes lüüa sai, ja tema “võimas impeerium” kadus.

 

See juhtum näitab, et ilmutust tuleb õigesti tõlgendada ja õigesti sõnastada. Kuna kreeklastel oli kombeks halva sõnumi toojad teise ilma saata, siis võib aru saada, miks oraakel nii mitmetimõistetavalt vastas.

 

Tunnistusi paranormaalsetest võimetest leiab kogu inimkonna ajaloost, alates Aafrika nõidarstidest kuni Fidži šamaanideni. Polüneesia saartel tuntud võimsa vaimse õpetuse huna järgi on igas inimeses kolm hinge või vaimu. Unihipili ja uhane on vastavalt teadvus ja alateadvus, aumakau aga kõrgem mina, mille lähim vaste psühholoogias võiks olla “üliteadvus”.

 

Paranormaalsete nähtuste uurija ja kirjaniku Brad Steigeri http://www.bradandsherry.com/brad.htm andmetel olid iidsed kahuna preestrid võimelised oma kõrgema minaga kontakteeruma, kasutades palveriitust ha. Riitus kujutas endast meelte vaigistamist, kõrvaliste mõtete ja meelemüra väljalülitamist, sügavat hingamist ja teatud võtete kordamist, mis ei erine oluliselt kaugnägemisel kasutatavatest võtetest.

 

Steiger kirjutas:

 

Seda riitust võib kasutada igaüks, kes soovib siiralt säärast kontakti saavutada. Kui riitus täpselt läbi viia, võib omandada samasugused telepaatia, selgeltnägemise ja ravitsemisvõimed, nagu olid kahuna preestritel ja on praegugi, ehkki neid varjatakse.

 

Põhja-Ameerika indiaanlaste rikkaliku vaimse pärandi hulka kuulub usk viie meele piire ületavasse jõudu. Seda nägemusi ja ettekuulutusi sisaldavat pärimust on tutvustanud Mathew King, lakota suguharu eestkõneleja. (“Ärge nimetage meid siuudeks, see on valge inimese antud nimi.”) King on jutustanud, kuidas ta läks kord üles mäele ja palvetas seal, et Jumal aitaks tal suhkruhaigust ravida. Ta kirjutas sellest nii:

 

Ja kui ma seal olin, ütles keegi mulle: “Pööra ümber!” Ma pöörasingi ümber ja minu ees seisis kauneim indiaani naine, keda olen kunagi näinud. Tal olid pikad mustad juuksed ja imeilus nägu. Ta hoidis midagi minu poole sirutatud käes. Need olid väikesed kadakamarjad, tumesinised marjad, mis kadakatel kasvavad. Ta hoidis neid käes, kuid enne, kui ma oma käe sirutada jõudsin, oli ta kadunud... Hiljem, juba haiguse küüsis olles unustasin marjad. Mind saadeti valge inimese arstide juurde. Nad andsid mulle tablette. Igal hommikul pidin insuliini saama. Olin pikka aega haiglaravil. Siis meenusid mulle Valge Piisoni Karja Naine ja need väiksed sinised marjad. Ma korjasin mõned, keetsin neid, nõrutasin vedeliku ja jõin seda. See oli nii mõru, et viis suhkru mu kehast välja. Arstid kontrollisid mind ja olid hämmastunud. Nad ütlesid, et diabeeti pole ja ma ei pea enam insuliini manustama. Nad küsisid minult, kuidas ma seda tegin, kuid mina ei öelnud. Jumal andis meile meditsiini, et me seda inimestega jagaksime, kuid valge inimene omastab need teadmised, küsib kõrget hinda ja laseb surra neil, kes seda maksta ei suuda. Jumala arstiabi on tasuta.”

 

Ka paljud teised kirjanikud on dokumenteerinud müstitsismi ja paranormaalsuse ilminguid, mis moodustavad põlis-ameeriklaste pärimusest olulise osa.

 

Pärast kirjeldust, kuidas muistsed indiaanlased mica või kvartsplaatide abil kauge maa taha heliogramme saatsid, lisas Arthur C. Parker: “Nii imepärased kui need märguandesüsteemid ka ei tundu, olid veel ravitsejad, kes väitsid, et suudavad oma mõtteid läbi õhu saata ja nii kaugel eemal teatud sündmusi esile kutsuda. Teised võisid oma vaimusilmas kaugetesse paikadesse rännata ja kirjeldada, mis seal parasjagu toimub.”

 

Ühes Põhja-Ameerika põlisrahvaste vaimsusele pühendatud uurimuses on ära toodud lugu, mille jutustas penobskoti suguharu indiaanlane, kes oli koos naise, poja ja miniaga jahiretkele läinud. Naised jäid laagrisse, mehed liikusid edasi ja lubasid kolme päeva pärast saagiga tagasi tulla.

 

Möödus neli-viis päeva ja naised hakkasid meeste pärast muret tundma. Ühel õhtul ütles ämm miniale, et heidab magama ja vaatab unes, mis meestega toimub. Mõne aja pärast nägi minia, kuidas ämma keha läbis “tulekera”, naine ärkas ja ütles: “Ära muretse, nad tulevad homme tagasi. Neil oli õnne ja saaki on palju. Ma nägin just, kuidas nad lõkke ümber istusid ja õhtusööki sõid.” Järgmisel päeval jahimehed naasid, kaasas tohutu saak.

 

Indiaani folklooris leidub vihjeid ka sellest, et vaimurännakud ulatusid vahel väljapoole selle maailma piire.

 

20. sajandi algul rääkis osage-indiaanlane Lõbus Vasikas antropoloog Francis La Flesche’ile http://en.wikipedia.org/wiki/Francis_La_Flesche oma õpingutest suguharuvanemate kogu juures, mida kutsuti No-ho-zhi-ga. Ta jutustas:

 

Mu poeg, iidne No-ho-zhi-ga on meile pärandanud laulude, wi-gi-e, tseremooniate ja sümbolite kaudu palju asju, mida on meid ümbritsevatest saladustest õppinud. Kõiki neid asju on nad õppinud wa-thi-gtho, vaimusilmaga otsimise võime abil. Nad räägivad päevavalguse saladustest, mis mõjutavad kõike siin maal, kõike elavat, ja pimeduse saladustest, mis kõnelevad meile kõrgemate maailmade asukatest, kellest igaüks rändab igavesti oma rada, puutumata teistega kokku. Nad otsisid väga kaua elu allikat ja tulid viimaks mõttele, et see voolab nähtamatust loovast väest, millele andsid nimeks Wa-ko-da.

 

Mehhikos on usaldusväärseid ülestähendusi sellest, kuidas vähemalt neli põlve enne hispaanlaste saabumist ennustati prohvetlikult, et ühel päeval tulevad mere tagant kummalised habetunud mehed, “karbid” peas. Legendide kohaselt pidid need teravate mõõkadega relvastatud mehed Mehhiko vallutama ja asteekide jumalad hävitama.

 

Taolisi lugusid on küllaga ja mõned neist ulatuvad nüüdisaega.

 

Stephan A. Schwartz http://www.stephanaschwartz.com/ , kes ühena esimestest parapsühholoogia esiajalugu käsitles, kirjutas oma raamatus “Ajaloo hämarate võlvide all” (The Secret Vaults of Time) teadlasest, kes 1950. aastate lõpul kirjeldas, kuidas indiaanlased eemalviibivate sugulastega ülitaju abil ühendust võtavad. Teadlase sõnul “lähevad montansjee suguharu valitud liikmed metsatukka, ehitavad endale telefoniputka-suuruse onni, ronivad sisse ja kui vägi on piisavalt suureks kasvanud, võtavad ühendust sõbra või sugulasega, kes võib olla sadade kilomeetrite kaugusel”.

 

Nii nagu indiaanlased kasutasid meditatsioonitehnikaid sidepidamiseks ja tuleviku ennustamiseks, olid prohvetlus ja tõekuulutamine levinud praktikad ka Vana-Roomas, ehkki neid ametlikult ei tunnustatud. Nii ajalooõpikutes kui ka kirjanduses (“Märtsi iidid”) on jäädvustatud hoiatused Julius Caesarile, et teda võidakse Rooma senati istungil tappa.

 

Üks silmapaistvaimaid Rooma selgeltnägijaid oli Apollo-nius Tüaanast. Efesose rahvale peetud kõne ajal katkestas Apollonius ootamatult jutu ja hüüdis valju häälega: “Efesose rahvas, see on tehtud. Nüüdsama kukutati türann ja ma näen vabadust tervitavat Roomat.” Mõni päev hiljem jõudis Efesosse teade, et Rooma keisri Dominitianuse on tema naise teenrid surnuks pussitanud.

 

Apollonius, kes oli palju reisinud ja kursis nii lääne kui ka ida mõttevooludega, ütles, et pärast materiaalsest maailmast lahtiütlemist “avanesid tema silmad igavikulise maailma surematule olemusele” ning ta omandas võime “mõõta aega ühe silmapilguga, mõista asju ühe mõttega”. Aastaid enne sündmuste tegelikku toimumist ennustas Apollonius aastatel 68–96 valitsenud Rooma keisrite saatust.

 

Keskaeg kubises kõikvõimalikest ennustajatest ja selgeltnägijatest nagu Hermes Trismegistos    http://en.wikipedia.org/wiki/Hermes_Trismegistus , Albertus Magnus http://en.wikipedia.org/wiki/Albertus_Magnus , Pico (Mirandola krahv) http://en.wikipedia.org/wiki/Giovanni_Pico_della_Mirandola , Roger Bacon  http://en.wikipedia.org/wiki/Roger_Bacon .

 

Frantsiskaani munk Bacon sündis jõukas Inglismaa peres ning omandas hariduse Oxfordi ja Pariisi ülikoolides, õppides kõiki keskaegseid loodusteadusi – alkeemiat, astronoomiat, astroloogiat, optikat ja matemaatikat. Kõige paremini mäletatakse aga tema hämmastavalt täpseid ennustusi 1268. aastal kirjutatud raamatus “Epistola de Secretis”. Ta kirjutas “kaarikutest, mis liiguvad uskumatul kiirusel, loomade abita”, “masinavärgist (järgneb hämmastavalt täpne lifti kirjeldus), mille abil saavad inimesed mööda seinu üles või alla liikuda” ja “veesõidukitest, mis ei vaja aere ega sõudjaid, nii et hiigelsuured laevad võivad ilma nendeta meredel ja jõgedel liikuda”.

 

Bacon kirjeldas mitmeid moodsa aja leiutisi nii täpselt, et palju aastaid peeti teda püssirohu leiutajaks. Bacon kirjutas:

 

Selle abil võib tekitada kõuekärgatusele sarnanevat müra, kuid veel palju hirmsamat kui looduslik heli, tagasihoidlik kogus õiget segu – vaid täismehe pöidlaotsatäis – teeb kohutava paugu ja sinaka välgatuse, seda võib mitut moodi kasutada ja nii terveid linnu või sõjavägesid hävitada.

 

14. sajandi lõpul sai Prantsuse naisprohvet Marie d’Avignon nägemuse “neiust, kes taastab Prantsusmaa”. Loomulikult käis see ühe ajaloo kuulsaima naise Jeanne d’Arci kohta. Jeanne ise oli samuti visionäär ja ennustaja, kes kasutas oma üleloomulikke võimeid Prantsusmaa inglaste käest vabastamiseks peetud lahingutes.

 

Tema pihiisa Jean Pasquereli sõnul oli Jeanne kord möödunud ratsamehest, kes teda sõimas. Jeanne öelnud mehele: “Jumala eest, sa vannud ja nead, ise surmasuus olles!” Tund hiljem kukkus mees Chinoni kindluse vallikraavi ja uppus.

 

1431. aasta 1. märtsil peetud kohtuistungil kuulutas Jeanne, kui Inglise võimudega koostööd teinud Prantsuse vaimulikud teda hereesias süüdistasid: “Ma tean, et enne seitsme aasta möödumist kaotavad inglased veel rohkem kui Orlèans’is, nad kaotavad kõik, mis Prantsusmaal veel nende käes on.” Inglased kaotasid Normandia, viimase suutäie Prantsusmaast 1439. aastal Formigny lahingus, vaid aasta hiljem, kui ennustatud.

 

Kuid Jeanne’i ja Baconi ennustused kahvatuvad kuulsaima keskaegse selgeltnägija ettekuulutuste kõrval. Oma õpingute käigus tutvus Morehouse ka Michel de Nostredame’i ehk Nostradamuse töödega.

 

Nostradamus http://en.wikipedia.org/wiki/Nostradamus , omaaegne tunnustatud arst ja teadlane, kindlustas endale koha ajaloos prohvetina, kui avaldas 1555. aastal raamatu “Centuries” (“Sadakonnad”).

 

Inkvisitsiooni innukuse tõttu oli Nostradamus sunnitud kasutama mõistukõnet, anagramme ja teaduslikku ning astroloogilist žargooni, et teda nõidumises süüdistatuna vangi ei pandaks. Tegelikult oli Nostradamus, kelle perekonda kuulus nii kristlasi kui ka juute, pühendunud kristlane ning omistas oma prohvetlikud nägemused alati Jumala kingitud väele.

 

Kuigi paljud “Sadakonna” katräänid jäävad segasteks ja nõuavad tõlgendamist, on osa neist hämmastavalt selged. Nii öeldakse II sadakonna 51. katräänis: “Õiglase verest tuntakse Londonis puudust, kakskümmend korda kolm ja kuus ta läheb välgust põlema: muistne daam langeb oma kõrgest kohast, samast sektist tapetakse mitmed.”

 

Pole eriti kahtlust, et Nostradamus rääkis 1666. aasta Londoni suurest tulekahjust, nimetades nii aja kui ka koha. “Muistne daam” viitab Neitsi Maarja kujule, mis St Pauli katedraali katuseorvast tulekahju ajal alla kukkus; õnnetus nõudis lisaks sadade süütute kristlaste elusid.

 

Kuigi enamik Nostradamuse kirjutisi räägib Euroopast ja tema ajale lähematest sündmustest, näivad mõned sõnumid nüüdisaega kirjeldavat. Tema kirjeldused Napoleonist on küllalt veenvad ja VIII sadakonna 1. katräänis mainib ta isegi tema nime: “PAV, NAY, LORON on rohkem tuli kui veri, ujub uhkuses, üks suur põgeneb ühinemiskohta: ta keelab harakatel sisse astuda, Pampon, Durance hoiavad kokkupigistatult.”

 

Nime Napoleon kirjapilt korsika murdes on Napauleone.

 

IV sadakonna 75. katrään sobib kirjeldama Napoleoni lüüasaamist lumisel Venemaal: “Üks, kes on võitluseks valmis, loobub tegutsemast, vaenlaste pealik saavutab võidu: järelvägi osutab vastupanu, nõrkenud surevad valgel territooriumil.”

 

IX sadakonna 16. katräänis nimetab Nostradamus jällegi isikuid, kelle sündi ta ette näeb: “Franco tuleb nõupidamisele Kastiiliast, saadik ei nõustu, põhjustab tüli: nendele Rivera’st tuleb kaklus, ja nad keelavad suurele sügavikule sissepääsu.”

 

Erika Cheethami interpretatsiooni järgi on “Franco” all mõeldud Hispaanias võimul olnud Fransisco Francot ja “Rivera” võib tähistada diktaator Primo de Riverat, kelle Franco kukutas. Viimane rida kirjeldab Franco pagendust, kui tal ei lubatud üle Vahemere kodumaale Hispaaniasse naasta.

 

Nostradamus kirjutas IV sadakonna 68. katräänis: “Ühel väga lähedasel aastal, eemaldunud Veenusest, kaks Aasia ja Aafrika suurimat Reinist ja Hister’ist öeldakse neid tulevat, karjed, pisarad Maltal ja Liguuria rannikul.” Cheetham kirjutab, et värss keskendub sõnale ‘Veenus’, mis tema arvates märgib tegelikult Veneetsiat. Nii viitavat värss Mussolini, Hitleri (Hister) ja jaapanlaste kohtumisele Brenner Passis (Veneetsia lähistel), kus allkirjastati kolmik-kokkulepe. “Aafrika” märgib Mussolini pürgimusi Etioopia vallutamisel ning viimane rida kirjeldab brittide ja teljeriikide vahelist võitlust Vahemere piirkonnas.

 

III sadakonna 35. katrään näib jällegi Hitlerile osutavat: “Kõige sügavamas Lääne-Euroopas, vaeses peres sünnib üks laps, kes oma keelega kütkestab suured hulgad: idapoolses kuningriigis kasvab ta kuulsus.” Hitler sündis Austrias vaeses peres, kasutas oma oraatorivõimeid saksa rahva hullutamiseks ning kogus poolehoidjaid Jaapanis, riigis, millest sai üks tema liitlasi.

 

On väidetud, et Nostradamus on ette näinud kõikvõimalikke sündmusi alates John ja Robert Kennedy mõrvamisest kuni kommunismi kokkuvarisemiseni. Mõnede arvates ennustanud Nostradamus koguni kosmosesüstiku Challenger hukku 1986. aastal, kui ta I sadakonna 81. värsis kirjutas: “Üheksa pannakse inimeste hulgast kõrvale, eemale kohtust ja nõuandest: nende saatus on erinev juba alguses, kapa, teeta, lambda surnud, pagendatud, hajutatud.”

 

Paraku ei ole Nostradamuse teostele ühest tõlgendust, kuigi tema ennustused on paljuski eksimatult õiged. Igaüks, kes selle Prantsuse selgeltnägija töid mingis versioonis lugenud on, mõistab, et tema täpsus on üle mis tahes trikkidest või leidlikest tõlgendustest.

 

Kuidas Nostradamus enda prohvetlike kaemusteni jõudis? Vastuse annab ta I sadakonna 1. ja 2. katräänis:

 

Ta istub öösi oma salakambris,

Üksi, pronksjärile toetudes:

Tühjusest ilmuv kitsas leek

Laseb kuulutada asju, mida tasub uskuda.

 

Vits käes, pandud keset oksaharusid,

Ta kastab märjaks nii kuueääre kui jalad:

Hirm, värisev hääl läbi varrukate:

Hiilgus jumalik. Jumalik istub juures.

 

Kuigi ka selle lõigu kohta on erinevaid tõlgendusi, on üldi-ne tähendus selge: Nostradamus sulgus hilisel tunnil salajasteks õpinguteks kambrisse ning asetas kolmjalale veeanuma. Sellist ennustamisviisi kirjeldati neljandal sajandil neoplatonist Jamblichuse poolt ja 1547. aastal ilmunud raamatus “De Mysteriis Egyptorum”, mida võis lugenud olla ka Nostra-damus.

 

Pärast meele vaigistamist vaatas Nostradamus veepinda, kuni saavutas meditatiivse seisundi ja hakkas nägema tulevikunägemusi. Ka see meetod on hämmastavalt sarnane kaugvaatluse võtetega.

 

Kuninganna Elizabeth I valitsusajal tegutsenud õukonnaastroloog John Dee http://en.wikipedia.org/wiki/John_Dee oli samuti üks varajasi paraspioone, kui nii võib öelda. Ta sai vaimumaailmast teate, et Hispaania käsilased kavatsevad maha põletada metsad, mis varustavad Inglise laevastikku puiduga. Ettevaatusabinõud võeti tarvitusele ja nagu ajaloost teada, purustas Briti merevägi 1588. aastal Hispaania armaada, tugevdades oluliselt Inglismaa mõjujõudu maailmas. (On huvitav märkida, et John Deest sai omamoodi “James Bond” – ta signeeris oma ettekanded koodinumbriga 007.27)

 

18. sajandi lõpu suurimad saavutused parapsühholoogia vallas võib kanda Austria päritolu teadlase ja filosoofi Franz Anton Mesmeri http://en.wikipedia.org/wiki/Franz_Mesmer arvele, kes andis nime mesmerismile ehk hüpnotismile.

 

Briti kirjaniku ja paranormaalsete nähtuste eksperdi Colin Wilsoni hinnangul olid Mesmeri seisukohad moodsa psühholoogia nurgakiviks.

 

Wilson kirjutas:

 

Mesmer (töötas välja) seisukoha, et universumit läbistab mingi “magnetiline fluidum” ning tähed ja planeedid põhjustavad selle fluidumi “tõusu”... Mesmer uskus, et need “tõusud” mõjutavad inimese haigestumisi ja tervist, sest meid endid täidab samuti närvikava genereeritud magnetiline fluidum. Kui see fluidum blokeeritakse või seiskub, me haigestume. Kui takistused on magnetite või arsti enda “loomuliku magnetismi” abil kõrvaldatud, siis paranetakse.

 

1778. aastal siirdus Mesmer Pariisi ja põhjustas seal oma väidetega paraja skandaali, nii et asjasse sekkus lausa kuninglik uurimiskomisjon. See komisjon, kuhu kuulus ka Ameerika saadik Benjamin Franklin, jõudis järeldusele, et Mesmeri väited magnetismi abil saavutatud tervenemise kohta ei pea tegelikult paika ja tervenemisjuhud on põhjustanud enesesisendus. Hoolimata komisjoni hinnangust ja Prantsuse revolutsiooni tekitatud kaosest säilis Mesmeri tööde vastu suur huvi.

 

1826. aastal kutsus Prantsusmaa Teaduste ja Meditsiini Akadeemia kokku teise komisjoni, mis Mesmeri meetodeid uurima asus. Skeptikud uskusid kindlalt, et raport tuleb sama hävitav kui esimene. Kuid komisjoni järeldused panid neid jahmatama.

 

Richard Broughtoni sõnadega:

 

Komisjon tunnistas, et kuigi nad ei suutnud täpselt tuvastada, mida transiseisund endast kujutas, olid nad veendunud, et transs on ehtne. Veel enam, nad jõudsid arvamusele, et see võib aidata arendada uusi oskusi, mida võiks kirjeldada sõnadega “selgeltnägemine”, “intuitsioon”, “sisekaemus”. Lõpuks veensid komisjoniliikmed akadeemikuid, et mesmerismi-alaseid uuringuid tuleb julgustada, sest tegemist on “väga huvitava psühholoogia ja loodusloo haruga”. Akadeemia juhid ei olnud komisjoni järeldustega rahul ega teinud midagi nende soovituste järgimiseks.

 

Pärast aastaid kestnud vaidlusi teadus- ja meditsiiniringkondades arenes mesmerism edasi süsteemiks, mida tänapäeval tunneme hüpnotismina.

 

19. sajandil pöördus avalikkuse tähelepanu William Dentoni nimelisele inglasele, kes dokumenteeris mõned puhtakujulised kaugvaatluse juhtumid. Noore mehena hakkas Denton metodistiks, kolis Ühendriikidesse ja abiellus seal Cincinnattist pärit naisega. 19. sajandi keskpaiku sai temast Bostoni ülikooli geoloogiaprofessor.

 

Sel ajal nimetati selgeltnägemist psühhomeetriaks ja Denton asus innukalt uurima kaugvaatluse võimalikkust sihtkohast pärit esemete abil. Oma naises Elizabethis leidis ta väga tänuväärt katseisiku.

 

Wilsoni sõnadega:

 

Denton kasutas mõjutuste vältimiseks ettevaatus-abinõud, mis välistas igasuguse autosugestiooni võimaluse, tõestades sellega, et ta on tõeline teadlane. Ta mässis erinevad esemed (kivid) paberisse ja ajas segamini, nii et ei mäletanud isegi, mis on mis. Seejärel andis ühe neist naise kätte. Naisel tekkis nägemus vulkaanist, mille külgedelt nõrgus laavat. “See peab olema laava,” arvas proua Denton ja tal oli õigus.

 

Proua Dentoni edu esemete puudutamise teel info ammutamises oli tähelepanuväärne ning on hästi dokumenteeritud. Aja jooksul muutus ta osavamaks ja suutis isegi paika panna ajastu, kust esemed pärinesid.

 

Kord andis Denton naisele killu Vana-Rooma oraatori Cicero villa väljakaevamistel leitud mosaiikpõrandast. Denton lootis kuulsa roomlase kirjeldust kuulda ning küsis naiselt, mis muljeid see kild temas tekitab.

 

Proua Denton kirjeldas Rooma olustikku, suurt sammastega villat ja raskeid sameteesriideid. Ta nägi ka kiivrites sõdureid ning iseloomustas nende juhti: “Tüse mees laia näo ja siniste silmadega. Ta on majesteetliku hoiakuga, kuid temas on ka tubli annus nutikust,” lisas ta. “Ta peab ennast teistest paremaks ja eemaldub nende seltskonnast.”

 

Denton oli pettunud. Naise kirjeldus ei sobinud üldse Ciceroga, kes oli pikakasvuline ja kõhn. Kuid mõni aeg hiljem sai Denton teada, et enne Cicerot oli maja omanikuks Rooma diktaator Sulla. Sulla oli elurõõmus mees, keda sõbrad armastasid ja sõdurid “õnneseen Sullaks” kutsusid. Ilmselt oli see Sulla, keda naine vaimusilmas nägi, mis annab kindlat tunnistust ka sellest, et Denton mõjutas naise vaimurännakuid väga vähe või üldse mitte.

 

1873. aastal avaldatud raamatus püüdis Denton kirjeldada, mida tema naine koges, kui kaugvaatles teisi eksistentsi tasandeid:

 

Sageli küsitakse, kus kõik need asjad asuvad, mida psühhomeetrik näeb? Sellele küsimusele võib pisut valgust heita proua Dentoni ootamatu nägemus. Kas see on reaalsus, kuhu hinged siirduvad pärast surma? Või on olemas veel kaugem reaalsus, millest meieni jõuab vaid ähmane kaja? Räägib proua Denton: “Ma olen teises maailmas, millesarnast pole varem näinud... Kuid see tundub reaalne maailm, asiste olenditega, mis liigub tagasi, veelgi rohkem tagasi, peaaegu lakkamatult, nii aega kui ka ruumi. Ma näen inimesi ja nende töö tulemusi, isegi pingutusi, mis nende tulemusteni on viinud. Algul pidasin seda mingiks miraažiks. See näis pildina kõigest, mis olnud, kuid nüüd tundub mulle, et võiksin astuda siinsest maailmast sealsesse – ma ei oska seda muudmoodi nimetada – ning rännata läbi kõigi sealnähtud vaatepiltide. Kui erinevad on siinne mateeria ja see, mis tundub sealse mateeriana! Ühes on elemendid nii jämedakoelised ja nurgelised, et ma imestan, kuidas me seda kõike talume, veel enam, me soovime jätkuvalt sellesse maailma jääda. Teises on kõik elemendid nii peened – ei mingit nurgelisust ega toorust, mis iseloomustab siinset –, et ma peaksin meeleldi hoopis seda maailma tõeliseks eksistentsiks, mitte siinset.”

 

Denton kirjutas: “Ma olen kindel, et treenitud psühhomeetrikud suudavad rännata planeedilt planeedile ja näha nende hetkeseisundit minuti täpsusega, samuti nende minevikku.”

 

Paraspioonide väitel ühtivad proua Dentoni kogemused täpselt nende kaugvaatlejate nähtuga, kes on tunginud ka teistesse eksistentsivormidesse peale meie oma.

 

Mesmeri hüpnotism ja Dentoni psühhomeetria koos spiritualismi ja meediumlusega köitsid 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul tugevalt avalikkuse tähelepanu. Ja mil iganes tekib laiema üldsuse huvi, ilmuvad välja ka petturid ja šarlatanid.

 

Paranormaalsete nähtuste uurimisest sai tänapäeva teaduse osa, kui 1882. aastal kogunes Londonisse rühm teadlasi ja õpetlasi, kes asutasid Psüühiliste Uuringute Ühingu (Society for Psychical Research – SPR    http://www.spr.ac.uk/main/ ).