Akaši kroonikad - mis see on?

        Akaši kroonikad kujutavad salvestisi kõikides universumites leiduvatest teadmistest, kaasa arvatud kõigest inimestega seonduvast. Neid kirjeldatakse metafooriliselt raamatukoguna ja samastatakse universaalse arvuti või „Jumala mõistusega“

 

Akaši kroonikad

 

Akaši kroonikad kujutavad salvestisi kõikides universumites leiduvatest teadmistest, kaasa arvatud kõigest inimestega seonduvast. Neid kirjeldatakse metafooriliselt raamatukoguna ja samastatakse universaalse arvuti või „Jumala mõistusega“.

 

Reaalsus on teadvuse hologramm. Akaši kroonikad viitavad teadvusprogrammide maatriksile, mis selles hologrammis meie reaalsust loob. Seda maatriksit võib vaadelda ka kui valguse raamatukogu, kus on võimalik kogu olemasolevale teabele ligi pääseda.

 

Akaši kroonikaid (Akasha on sanskritikeelne sõna, mis tähendab taevast, kosmost või eetrit) peetakse üheselt müstiliste teadmiste kogumikuks, mis on salvestatud eetrisse ehk mittefüüsilisele olemasolutasandile. Seda mõistet kohtab eriti tihti new age’i teemalistes arutlustes.

 

Usutakse, et Akaši kroonikad on olemas olnud alates loomingu algusest ja isegi veel varem. Nõnda nagu meil on olemas arvukalt erialaseid raamatukogusid (näiteks meditsiini- ja õigusteemalisi), on usutavasti olemas ka erinevaid Akaši kroonikaid (näiteks inimeste, loomade, taimede, mineraalide jms kohta), mis kõik sisaldavad kogu universumi pärimust. Enamik kirjutisi viitab Akaši kroonikatele inimteadmiste valdkonnas, aga usutakse, et sinna on salvestatud lisaks ka kõikide nähtustega seotud ja kõrgemate tasandite teadmised.

 

Akaši kroonikate ajalugu

 

Akaši kroonikate tõe eest seisvad inimesed väidavad, et kroonikaid kasutasid arvukad iidsed kultuurid, kaasa arvatud indiaanlased, maurid, tiibetlased, bonpod ja teised Himaalaja rahvad, egiptlased, pärslased, mesopotaamlased, kreeklased, hiinlased, juudid, kristlased, druiidid ja maiad. Kinnitatakse, et Himaalajas elanud iidsed India targad teadsid, et iga hing, jiva, atma ja olend salvestas iga hetke oma olemasolust „raamatusse“, ning kui end õigesti häälestada, on võimalik sellele raamatule ligi pääseda (võrdle seda mõistet näiteks vaimuvooluga).

 

Nostradamus väitis, et suutis Akaši kroonikatele ligi pääseda, kasutades selleks meetodeid, mis olid tuletatud Kreeka oraaklitest, kristluse ja sufismi müstitsismist ja kabalast. Teiste inimeste sekka, kes muuhulgas on väidetavalt teadlikult Akaši kroonikaid kasutanud, kuuluvad Charles Webster Leadbeater, Annie Besant, Alice Bailey, Samael Aun Weor, William Lilly, Manly P. Hall, Lilian Treemont, Dion Fortune, George Hunt Williamson, Rudolf Steiner, Max Heindel ja Edgar Cayce.

 

Ühele hiinlasele nimega Sujujin piisas kuuldavasti vaid kellegi eesnime kuulmisest, et pääseda ligi Akaši kroonikatele ja kirjeldada selle inimese elulugu. Teine hiina nägija nimega Tajao uuris kroonikatest arvukaid teemasid, mis mahuvad kahe tuhande aasta pikkuse ajavahemiku sisse.

 

Surat Shabda jooga kosmoloogia järgi asuvad Akaši kroonikad Trikuti kausaaltasandil.

 

Akaši kroonikate kirjeldus ja selgitus

 

Akaši on öeldavasti kõikides reaalsustes eksisteerivate teadvuste loodud vastuste ja sündmuste kogumik. Seega panustab iga eluvorm Akaši kroonikatesse ja omab neile ligipääsu. Kinnitatakse, et kroonikatele ligipääsu saamiseks saab iga inimene muutuda füüsiliseks vahelüliks ning erinevate võtete ja vaimsete vahenditega, nagu jooga, pranayama, meditatsioon, palvetamine ja visualiseerimine, saab mõistust vaigistada, muutuda „tunnistajaks“ ning saavutada keskendunud poolteadvuslik seisund, mis on kroonikatele ligipääsuks vajalik.

 

Akaši kroonikate kasutamisel on väidetavalt nii sündmused kui ka vastused tajutavad. See on sarnane meta-teadliku kinokogemusega. Tulevikule ligipääsu omades on saabuvad sündmused kindlalt teada, aga vastused neile on parimal juhul vaid võimalikud. Lähtudes iga inimese reaktsioonidest minevikus, võib Akaši kroonikaid kasutav nägija/lugeja uurida võimalikke tulevikus leiduvaid vastuseid ja öelda, milline neist on kõige tõenäolisem. Selle mõtte lihtsaim näide oleks film, kus saab näha erinevaid lõpplahendusi peategelaste seisukohast (näiteks filmis „Lola jooks“). Sellest hoolimata on Akaši lugejal võimalik teatud hetkel evolutsioonis saavutada ühtsuse ja teadlikkuse seisund, mille põhjal on tulevikuvastused teada täieliku selgusega, mitte ainult võimalike sündmustena.

 

Väited ja skeptitsism

 

Akaši kroonikatesse uskujad esitavad palju väiteid selle kohta, kui laialdaselt Akašit kasutati. Selle hulka kuuluvad:

 

1.  Väide, et hindude veedad ja terve sanskriti keel tuletati Akaši kroonikatest.
2.  Väide, et Egiptuses hoiti Akaši kroonikaid lugeda suutvaid inimesi kõrge au sees ning nad andsid vaaraodele nõu igapäevaste toimingute asjus ja tõlgendasid nende unenägusid. [Puudub allikas]
3.  Väide, et Iirimaa, Šotimaa, Walesi ja Inglismaa druiidide kultuuris (u ???–500) ilmnes võime Akaši kroonikatele ligi pääseda. [Puudub allikas]
4.  Väide, et piibel viitab Akaši kroonikatele kui eluraamatule nii vanas testamendis (Psalmid 69:28) ja uues testamendis (Pauluse kiri filiplastele 4:3, Ilmutuse 3:5, 13:8, 17:9, 20:12, 20:15 ja Ilmutuse 21:27: „Sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.“).

 

Hoolimata väidetest, et Akaši kroonikaid on kasutanud läbi aegade paljud müstikud, ei leidu eelmainitud rühmade ajaloolistes dokumentides ühtegi otsest viidet Akašile. Akaši mõiste ise tekkis ühes eeterliku teadmiskogumiku ideega 19. sajandi teosoofialiikumise ajal. Skeptikute sõnul on Akaši kroonikate mõistet omistatud valimatult ja kohatult arvukatele usutegelastele ja -liikumistele.

 

Üldiselt on ka teaduslik kogukond sõltumatult kinnitatavate asitõendite puudumise tõttu selle teooria tagasi lükanud. Huvitaval kombel uuris Ervin Laszlo (2004) ühtlasi nii teadust kui ka Akaši kroonikaid lihtsaima lahenduse eelistuse võtmes ja pooldab teooriat, mille sõnul lahendavad kroonikad oma lihtsusega mitmeid ajaloos, teaduses ja teistes inimteadmiste valdkondades leiduvaid anomaaliaid.

 

Konkreetsed viited Akaši kroonikatele

 

Teosoofia ja new age’i materjalide põhjal kujutavad Akaši kroonikad salvestisi kõikides universumites leiduvatest teadmistest, kaasa arvatud kõigest inimestega seonduvast. Akaši kroonikaid kirjeldatakse metafooriliselt raamatukoguna ja samastatakse universaalse arvuti või „Jumala mõistusega“.

 

Akaši kroonikatele viitab ka Edgar Cayce, kes väitis, et iga inimene peab pärast oma elu aru andma oma isikliku Akaši kroonika põhjal, kus on kirjas, mida nad on või ei ole elu jooksul karma seisukohast teinud. See mõte on võrreldav piibli eluraamatuga, millest kontrollitakse, kas lubada surnut paradiisi või mitte.

 

Jane Roberts kirjeldab oma Sethi raamatutes erinevat versiooni sarnasest ideest, kui Seth väidab, et universumi alustaladeks on ideed ja teadvus ning iga tärganud idee eksisteerib igavesti. Sethi sõnul on kõik ideed ja teadmised põhimõtteliselt ligipääsetavad „otsetunnetusega“. Otsetunnetus sobitub semantiliselt intuitsiooniga ja võimaldab omandada teadmisi otseselt ilma aja möödumiseta ja teadmiste ülekandmiseta näiteks kõne või kirjutiste kaudu. See sarnaneb mõistega, millele Robert Monroe viitab kui tehismälule oma kehaväliste raamatute triloogias.

 

Mõned kirjanikud usuvad, et universumites leidub kõikidest religioonidest ja ususuundadest vaba ja iseseisvana mitmeid Akaši kroonikatega sarnaseid raamatukogusid ehk salvestiste hoidlaid, mis asuvad erinevatel olemasolutasanditel.

 

Max Heindeli roosikristlaslike kirjutiste sõnul on võimalik Looduse Mälu (Akaši kroonikaid) lugeda kolmes erinevas seesmises maailmas. Eeterliku piirkonna „peegelduvas eetris“ leiduvad pildid kõigest, mis kunagi maailmas on juhtunud – vähemalt viimase paarisaja aasta jooksul ja kohati isegi varem –, mis näivad otsekui kujutistena ekraanil, kuid ainus erinevus on selles, et need pildid kuvatakse vastupidises järjekorras.

 

Looduse Mälu võib lugeda ka täiesti teisel moel, hõlmates terve elu või sündmuse olemuse kõrgemas maailmas, mis paikneb kõrgeimas Mõttemaailma Kindla Mõtlemise Piirkonna allüksuses. Lisaks võib seda lugeda Eluvaimu Maailmas, mis hõlmab sündmusi alates meie praeguse ilmingu tekkeajast, kuid ainult selle vaimseid külgi ja kõiki vaimseid olendeid. Ligipääs kroonikatele muutub võimalikuks alles läbi armu.

 

Michel Desmarquet’ raamatus „Thioouba Propheycy“ väidab autor, et ta rööviti ülemuslike tulnukate poolt, kes juhivad teda raamatu ühes osas läbi millegi, mis on tõenäoliselt Akaši kroonikad. Tulnukad kasutavad selle kohta mõistet vaimukera. Autori arusaama järgi on vaimukera nagu „vibreeriv kookon, mis pöörleb valguse kiirusest seitse korda kiiremini. See kookon käitub nagu kuivatuspaber, imades endasse ja talletades absoluutselt iga sündmuse, mis meie planeedil toimub. Selle kookoni sisu on meile, maalastele, kättesaamatu – meil pole mingit moodust kirjapandut lugeda.“

 

„Urantia raamat“

 

„Urantia raamat“ kinnitab nende Elavate Salvestiste õigsust ja paikapidavust mitmes eri kohas. Raamatu 25. peatükis on kirjas järgmine väide: „Asustatud planeetidel salvestamisega tegelevad inglid on kõigi üksikute salvestiste allikad. Kõigis universumites töötavad ka teised salvestajad nii ametlike kui ka elusate salvestiste kallal. Urantiast paradiisini on võimalik leida mõlemat tüüpi salvestisi. Kohalikus universumis leidub rohkem ametlikke salvestisi ja vähem elavaid, paradiisis on aga rohkem elavaid ja vähem ametlikke. Uversal on mõlemad võrdselt saadaval.“

 

Urantia raamatu 28. peatükist leiame järgmise viite: „Halastuse Mälu on elav hinnangu tasakaal, praegune hinnang sinu staatusele kõigi ilmade üleloomulike jõudude silmis. Need on elavad salvestised halastusest ja hoolitsusest, mida arvestatakse Uversa kohtu tunnistustes, kui iga inimese õigus lõputule elule kaalutlusele võetakse, kui „püstitatakse troonid ja Päevade Esiisad võtavad istet. Nemad kuulutavad ja annavad välja Uversa tahet, tuhanded ja tuhanded teenindavad neid ning kümme korda kümme tuhat seisavad nende kohtumõistmise ees. Otsus määratakse ja raamatud avatakse.“ Raamatud, mis sellisel olulisel puhul avatakse, on elavad salvestised superuniversumite kolmandast sekonafiimist. Ametlikud salvestised on samuti saadaval, kinnitamaks Halastuse Mälu tunnistust, kui neid vaja peaks minema.“

 

Viide raamatusarjas „The Law of One“

 

Raamatusarja „The Law of One“ esimeses osas, mis väidetavalt sisaldab vestlusi suunatud „ühismälu kompleksiga“, mida inimesed tunnevad Ra nime all, kus intervjueerija küsib, kust Edgar Cayce oma teabe sai, kõlab tema vastus järgmiselt: „Oleme juba varem selgitanud, et intelligentne lõpmatus tuuakse intelligentsesse energiasse kaheksandast tihedusest ehk oktaavist. Vibreeriva heli kogumik nimega Edgar kasutas seda väravat, et vaadata olevikku, mis ei ole see aegruum, mida kogete teie, vaid selle taevakeha potentsiaalne ühismälu kompleks. Teie inimesed on selle kohta kasutanud mõistet Akaši kroonikad või Kroonikate kamber.“

 

___________________________________________________________________

 

ILONA KALDRE: "MA VÕIN NÄHA MINEVIKKU, VÕIN VAADATA TULEVIKKU". 

 

Postimees

07.11.2012 

 

Eestlanna Ilona Kaldre võtab osa ülemaailmsest selgeltnägijate võistlussaatest "Selgeltnägijate tuleproov". Kes on see naine ja miks on ta otsustanud end telesaates proovile panna?

Ilona põhjendas, et ta soovis oma oskusi proovile panna ja ühtlasi teada saada, mis valdkonnas saab ta neid kasutada. «Iga anne vajab arendamist ja süvenemist,» selgitas ta. «Olen aidanud inimesi vaid tõeliselt äärmuslikes olukordades, kus teadsin, et saan aidata. Tuleproov on minu jaoks reaalne võimalus kohtuda tuntud autoriteetidega, kes aitavad mul avastada enda võimeid palju sügavamalt. Kui mulle on antud näha rohkem, siis järelikult on see mingi eesmärgiga.»

 

Saatesse pääsemiseks tehti Ilonaga Vinogradovi nimelises keskuses Moskvas mitmeid katseid ja uuringuid. Nimetatud keskus spetsialiseerub naise selgitusel selgeltnägemisvõimete uurimisele ja kadunud inimeste otsingutele. Nõnda avastas Ilona, et suudab ka läbi seinte näha. Seetõttu peabki ta saatesse minekut kui omamoodi tuusikut professionaalsesse elu – ta võimeid on tunnistatud ja nõnda usub ta, et võib ka edasi praktiseerida.

 

Eriline tunnetus lapsepõlves

 

Seda, et Ilona on teistest lastest erinev, märkas ta seitsmeaastaselt, kui tunnetas, et näeb ja teab rohkem kui teised. «Just nimelt tunnetasin,» rõhutas ta. «Lihtsalt teadsin, kes on end kus peitnud. Kuid oma võimete teadvustamine tuli palju hiljem. Võisin näha ette sündmuste kulgu, teadsin, millega võib lõppeda üks või teine üritus. Suutsin näha mitte ainult oma elu sündmusi vaid ka teiste omi.»

 

Selgeltnägija võimeid on Ilona Kaldre sõnutsi raske selgitada. «Ma võin näha minevikku, võin vaadata tulevikku,» tõi ta näiteks. «Tean, kes sugulastest on lahkunud sellest maailmast ja mille pärast nad muret tunnevad. Võin näha ja taastada sündmuste käiku. Võin näha, kus on kadunud asi.»

 

Tavaliselt pöörduvad inimesed selgeltnägija sõnul tema poole oma elu keerulises perioodis, mingi õnnetuse korral või siis, kui lähedane inimene on kadunud. Leidub ka neid, kes soovivad teada saada, kuidas lähenev reis või tähtis kohtumine kulgeb. «Tihti on nii, et inimene ei leia endas jõudu situatsiooni lahendamiseks, otsuste vastuvõtmisteks ja vastutuse võtmiseks,» nentis Ilona. «Nad arvavad, et selgeltnägija saab kardinaalselt muuta sündmuste käiku. Kuid ma tahtlikult ei sekku teise inimese saatusesse. Inimene peab ise oma valiku tegema. Selgeltnägemise võime abil ma võin leida kadunud inimesi, võin näha haiget siseorganit, mis vajab arstiabi. Tunnen, kas inimene on siiras või valetab.» Probleeme, millega inimesed tema poole pöörduvad, on sensitiivi sõnul nii palju, et ta ei jõua neid loetledagi.

 

Kaotusteta pole elu

 

Ilona ei saa öelda, et ta võime elu sügavamalt tunnetada elamist kuidagi raskemaks teeks. «Usun, et paljudel on praegu raske, olenemata sellest, kas tal on sensitiivi võimeid või ei,» selgitas ta. «Ükski selgeltnägija ei hakka lehitsema teise elu lehekülgi lihtsalt uudishimust. Igal inimesel on elus momente, mida isegi ei taha meenutada. Isegi kui inimene tuleb minu juurde, siis see ei tähenda, et ma valgustan teda nagu röntgen! Ma palun inimesel oma küsimusi väga täpselt sõnastada. Tungida teiste ellu - see pole meeldiv tegevus, uskuge mind.»

 

Täiskasvanud inimene teab Ilona sõnul isegi, et elus on küsimusi, millele on vaid üks vastus. See aga ei tähenda, et kõik oleks valmis neid vastuseid ka kuulma. «Me ikka loodame, et juhtub ime. Nii on inimene loodud,» tõdes ta. «Ja olla käskjalg halva uudisega - see on väga raske.  Kui mulle on antud võime näha pimedaid asju, siis on antud jõud ka nendest rääkimiseks. Kuid olgem ausad - ilma pisarateta, kurbade üleelamisteta, kaotusteta, pole elu. Ning me kõik õpime, kuidas saada selliseid uudised ja kuidas nendest teatada.»

 

        

tšakraravi, murranguline tervenemismeetod

        Sedamööda, kuidas inimolend küpseb ja tšakrad välja arenevad, hakkab neist igaüks esindama indiviidi elus mingit psühholoogilist mustrit. Enamik meist reageerib ebameeldivatele kogemustele tunnetuse blokeerimisega ja peatab nõnda meie loomuliku energiavoolu. See takistab tšakrate arengut ja küpsemist, mille tulemusena tõkestatakse mingi täiesti tasakaalus psühholoogiline funktsioon. Kui energiavool nõrgeneb, võib sellele tõenäoliselt järgneda füüsiline probleem (haigus). See kehtib kõigi tšakrate kohta. Kui me mõne kogemuse (või tunde) maha surume, blokeerime sellega vastava tšakra ja moonutame seda. Tšakrad blokeeruvad, ummistuvad seiskunud energiaga, hakkavad pöörlema ebaühtlaselt või vastupäeva. Kui nüüd tekib haigus, on tšakra tõsiselt kahjustatud. Kui tšakrad toimivad normaalselt, on nad kõik avatud, pöörlevad päripäeva, omandades üldisest väljast vajalikku igaühele iseloomulikku energiat.

 

_________________________________________

 

JUURTŠAKRA

 

Juurtšakra asukohaks on alumine puusajoon, genitaalide piirkond. Juurtšakra korraldab määramata energia edasikandumist ja muundamist isikliku keharuumi alumises osas, kaasa arvatud labajalgades ja säärtes ning kere alumises osas – piirkonnas, mis ulatub lahklihast 10 cm kõrgemale.

 

Kui esimene tšakra talitleb korrapäraselt, tunneb inimene ennast looduslik-ainelises maailmas turvaliselt ja mugavalt. Nauding tekib iseeneslikult ja inimene ei pea õigustama enese olemasolu ega tõestama oma õigust olla just see, kes ta on. Lisaks tunnistab inimene, et tema ise on enese heaolu eest vastutav, ega tunne vajadust teiste toetuse järele.

 

See on elujõu esimese avaldumisviisi asukoht füüsilises maailmas. Kui elujõud selle keskuse kaudu korralikult toimib, on inimesel tugev tahe elada füüsilises tegelikkuses. Õndraluus on nagu eetertasandi energiapump, mis aitab suunata energiavoolu mööda selga üles. Füüsiline võimekus koos elutahtega annab inimesele jõu ja vitaalsuse. See annab endast teada, öeldes: “Ma olen siin“. See tähendab füüsilises tegelikkuses head juurdumist. Jõu ja vitaalsuse olemasolu kiirgab temast eluenergiana välja. Ta toimib tihtipeale generaatorina, andes ümbritsevaile inimestele energiat ja laadides nende energiasüsteemi. Tal on tugev elutahe.

 

Kui aga õndraluukeskus on suletud või blokeerunud, ei toimi ka inimese füüsiline elujõud ja ta ei avalda füüsilises maailmas muljet. Ta nagu polekski siin. Ta väldib füüsilist tegevust, energeetika on nõrk ja ta on võib olla haiglane. Tal pole füüsilist jõudu.

 

Vaimsed probleemid tasakaalutuse korral: Soov üksnes nautida, materialistlik mõtteviis; kodutusetunne, kuuluvustunde puudumine (üksi laias maailmas); vähe jõudu; tunne, et elu on raske koorem ja maailm on hirmutav paik (mõjutajaks tavaliselt ebapiisav turvatunne imikueas); hirm, et ei suuda täita enda või perekonna elulisi vajadusi; hirm hülgamise ees; suhtlemisraskused, pidev kaitsehoiak ja sellest tulenev agressiivsus („Kõik poliitikud on täielikud idioodid!“), jäigad piirid; kinnismõtted ja -teod, isiksuse lõhestumine, depressioon, apaatia, ohvrimentaliteet, ärrituvus, solvumine, raev, kius ja vägivald kui kaitsereaktsioonid; looduse tasakaalu rikkumine, plaanide „nurisünnitus“, jäigad uskumused, mis on pärit vanematelt, koolist või kirikust, keeruline tulla toime muutustega; ahnus, varude kogumine, raiskamine.

 

Füüsilised probleemid tasakaalutuse korral: Füüsiliselt väheaktiivne, energiavaegus, madal vererõhk, lihaste nõrkus, ülekaal, ebakindel füüsiline seisund, krooniline valu selja alaosas, ishias, veenilaiendid, pärasoolehaigused, urineerimishäired, iseeneslik abort, soorolli hälbed, immuunsushaigused, epideemiad.

 

Tšakra tasakaalustamine: Looduse tunnetamine ja imetlemine (koit ja eha), loodushäälte kuulamine, maa lõhna sissehingamine, maapinnal istumine, paljajalu käimine, igasugune jalgu aktiveeriv liikumine, jalatalla massaaž; meditatsioon, jooga, reiki, enesesisendused; tantsimine, etnilised rütmid, trummimuusika, reggae; maa; punane; ahaat, verekivi, verijaspis, granaat, rubiin; seeder, nelk, punane roos; mantra LAM.

 

SAKRAALTŠAKRA

 

Sakraaltšakra asub kõhupiirkonnas 5-7,5 cm allpool naba. Teine tšakra korraldab energiat isikliku keharuumi selles piirkonnas, mis ulatub nabast tšakrani ja sealt veel 10 cm allapoole.

 

Kui tšakra talitleb häireteta, tunneb inimene teistega lävimisest ja õigest toimimisest loomulikku naudingut. Teisel tšakral lasub vastutus seksuaalse käitumise ja soolise enesetaju, aga ka loovuse ja elujõu eest. Kui tšakra tegevus on elavdatud, avaldub loovus kõrgema ja madalama meele kaudu ning inimene on suuteline seda looduslik-ainelises maailmas väljendama. Teine tšakra kontrollib ka viha, kõige madalama keskmise sagedusega ehtsat inimlikku tundmust. Viha tekib siis, kui energiavool läbi tšakra on kas hirmu, kehalise pinge või energia kahanemise tõttu tõkestunud.

 

Kui teise tšakra talitlus on häirunud, kahaneb elujõud. Häired teises tšakras võivad nii meestel kui naistel viia seksuaalhäireteni. See võib omakorda esile kutsuda äkilisi vihapurskeid või passiiv-agressiivset käitumist.

 

Teise tšakra häbemekeskus on seotud võimega armastada vastassugupoolt. Avatuna võimaldab see inimesel saada seksuaalset ja füüsilist rahuldust ning seda teistele anda. Siis ta tõenäoliselt naudib seksuaalsuhteid ja on orgasmiline, kuid kogu keha haarava orgasmini jõudmiseks peaks olema kõik keskused avatud. Teise tšakra ristluukeskus on seoses isiku seksuaalenergia hulgaga. Kui see keskus on avatud, tunneb inimene seksuaalset jõudu. Kui see tšakra on suletud, jääb ta seksuaalne jõud nõrgaks. Seks ei tõmba tõenäoliselt teda ja ta võib-olla väldib seda. Loobudes selle rõõmudest jääb see valdkond tal unarusse. Orgasm peseb organismi eluenergiaga. Kui ta keha eest sel viisil ei hoolitse, ei saa ta psühholoogilist kosutust kehalisest kontaktist teistega. Need keskused toimivad paaris. Nendevahelises punktis, kus eesmine ja tagumine keskus ühinevad – tšakra südamikus – avaldub elujõu teine võimsam füüsiline nõudmine ja eesmärk – soov seksuaalseks ühinemiseks.

 

Vastastikune sügavasse ühendusse astumine seksuaalses andmises ja vastuvõtmises on inimkonnale üks peamine viis ego eraldatuse vältimiseks ja ühtsuse kogemiseks. Tehtuna armastusega kaaslase ja lugupidamisega tema unikaalsuse vastu, on see püha kogemus, mis kulmineerub füüsilisel tasemel ja sügavas vaimses püüdes ühtsusele jumalikuga. See on kahe inimolendi vastastikune ühinemine nii vaimses kui ka füüsilises aspektis. Paljud vaimsed praktikad kasutavad meditatsiooni, et seksuaalenergiat ohjeldada, muundada seda ja juhtida ümber mitmeisse energiakanaleisse – ning siis tõsta see piki vertikaalset energiavoogu selga mööda üles, muutes selle kõrgemate vibratsioonide energiaks, mida kasutatakse kõrgemate vaimsete energiakehade ehitamiseks.

 

Seksuaalprobleemide puhul on õnnistuseks tundlik, mõistev ja usaldusväärne kaaslane. Kui mõlemad partnerid tunnistavad teineteist süüdistamata oma puudusi, saavad nad keskenduda partnerile armastuse, mõistmise ja toe andmisele ja saavutavad uue vastastikuse suhtlemise taseme. Sedalaadi kasv nõuab aega ja kannatlikkust, tõelist andmist ilma nõudmiseta, et teine teie soove täidaks. Siis, kui süüdistustest loobumisest ja armastuse pakkumisest kasvab vastastikune usaldus ja eneseusaldus, avaneb tavaliselt ka seksuaalsus.

 

Vaimsed probleemid tasakaalutuse korral: Ebakindlus ja pinge seksuaalsuhetes (saab tavaliselt alguse murdeeas), seksist hoidumine, häbi- või vastikustunne enda seksuaalsuse osas, seksisõltuvus; hirm sünnitamise ees; klammerdumine suhete, ideede ja asjade külge (isiklikud ebajumalad), ahnus ja hirm vaesuse ees, nii materiaalsete kui vaimsete asjade ahnitsemine, kirg meeleliste naudingute vastu, ülesöömine; kaassõltuvus (eriti teiste murede ja vastutuse kandmine); asjade lõpetamatus, tasakaalutu ja eesmärgitu rahmeldamine, loovuse tõkked või väärkasutamine (luiskelood, keelepeks, manipuleerimine), ärrituvus, suutmatus enda eest hoolitseda, hirm muutuste (loova energia) ees. Reklaamid ja poliitiline manipuleerimine mõjutavad just sakraalkeskuse kaudu. Agressiivsus, sõdade seemned, vihavaen endast erinevate vastu, konkureerimistahe.

 

Füüsilised probleemid tasakaalutuse korral: Krooniline valu selja alaosas ja puusapiirkonnas, artriit, gaasid pärast söömist, jämesoole- ja pimesoolepõletik, kõhukinnisus, naistehaigused (menstruatsioonivalud, tsüstid), viljatus, suguhaigused, seksuaalse potentsi häired (impotentsus, frigiidsus), urineerimishäired, pidev väsimus, madal veresuhkru tase, nimmelülide nihestumine, ülekaalulisus.

 

Tšakra tasakaalustamine: Kuuvalguse (eriti täiskuu) nautimine, selge veekogu vaatamine ja puudutamine, selge vee sõõm; tegevused, mis sümboliseerivad uut algust (nt taimede istutamine); jooga, reiki, tantsimine, ujumine, kõndimine (igasugune liikumine), jõusaal, tantrajooga, meditatsioon, enesesisendused, saun, karikakra tee (desinfitseerib neerusid ja sooli); muusika, mis paneb puusad õõtsuma (nt Ladina-Ameerika rütmid); vesi; oranž; karneool, kuukivi; jasmiin, sandlipuu, vanilje; mantra VAM.

 

PÄIKESEPÕIMIKU TŠAKRA

 

Päikesepõimiku tšakra saab alguse otse päikesepõimiku tagant. See asub ribikorvi ja naba vahel. Enamasti tuntakse seda tšakrat „jõu keskusena“, see funktsioneerib hoidlana, kuhu salvestuvad hinnangud, arvamused ja uskumused, mis meil on olnud enese ja maailma kohta. Hinnangud omakorda mõjutavad eneseväärikust ja enesekindlust. Emotsionaalne ja psüühiline tasakaal paiknevad selles keskuses ja siin luuakse mõttevormid. Päikesepõimiku tšakra hooleks on peamiselt inimesed, kohad ja asjad, samuti inimese seos ideaalide, ühiskondlike institutsioonide, ühiskonna ja perekonnaga. Kuuluvustunne, sõprus, usaldus, rahulolu ja pühendumus, aga ka võime säilitada keerulistel aegadel rahu – seda kõike kontrollib kolmas tšakra. Selle tšakra mõjupiirkonda kuuluvad veel seisund, vaimne heaolu, hingeline lähedus, lohutustunne.

 

Päikesepõimik on seoses rahuldusega, mida inimene tunneb sügavast enda unikaalsuse ja universumiga seotud teadmisest. Avatud tšakraga inimene võib vaadata öösel tähistaevast ja tunnetada, kuhu ta kuulub. Ta on selle universumi teatud viisil väljenduva aspekti keskus. See tunnetus annab talle hingelise tarkuse. Kui keskus on avatud ja harmooniline, on inimesel täisväärtuslik tundeelu – ta saab sellega hakkama. Inimene on rahul ja tal puudub igasugune sund ohustada enese terviklikkust, et milleski osaleda või kusagile kuuluda. Suhted rajanevad sobivusel, mitte sõltuvusel, vajadusel, kontrollil või manipulatsioonil. Kui osalemine on õige, on see loomulik jätk ümbritsevatele oludele. Seega kulgeb kõik sujuvalt ja mänglevalt.

 

Kui see keskus on suletud, on inimese tunded blokeeritud ja ta ei saa üldse midagi tunnetada. Tal pole aimu emotsioonide sügavamast tähendusest, mis annab eksistentsile uue dimensiooni. Tal pole sidet enda kõrgema eesmärgiga ega unikaalsusega universumis. Kolmas tšakra kontrollib hirmutunnet. Kui tšakra on tõkestunud, tekibki hirm.

 

Vaimsed probleemid tasakaalutuse korral: Hirm, et ei suuda oma elu juhtida, hirm läbi kukkuda; masendus, mille on tekitanud teiste inimeste kõrged ootused; võimujanu, kontrollivajadus, vallutussoov, emotsionaalne takerdumine teistesse inimestesse (kaassõltuvus); sisemine rahutus ja tegutsemisvajadus, võimetus lõdvestuda, rahulolematus, raev; alaväärsustunne, loobumine otsustamise jõust, masendus, nukrus, ebalev ja sihitu tormlemine, viha, ülikriitilisus, negatiivsete emotsioonide endasse peitmine, isiklike soovide ja vajaduste tõrjumine, otsustamatus, energia ülemäärane voolamine väljapoole (s.h. raha laristamine), üha uute (väliste) aistingute himustamine, üliemotsionaalsus või kapseldumine, raevuhood, hirm proovida uusi asju, mure teiste arvamuse/kriitika pärast, rasketes olukordades ülemäärane närveerimine, õõnes tunne kõhus, segadus või hullus.

 

Füüsilised probleemid tasakaalutuse korral: Seedimis- ja ainevahetushäired, iiveldus, artriit, mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid, sooleprobleemid, diabeet, maksaprobleemid, hepatiit, kõhunäärmevähk, neerupealsete probleemid, söömishäired, kaaluprobleemid.

 

Tšakra tasakaalustamine: Päikesevalguse ja -soojuse tunnetamine; jooga, reiki, kõhuhingamine, Päikesetervitus, Agni Sara (kõhu „loksutamine“), karmajooga, jalgrattasõit, enesesisendused; õhk; marsirütmid, võimas sümfooniamuusika; kuldkollane; tiigrisilm, merevaik, topaas, tsitriin; lavendel, rosmariin, salvei, piparmünt; mantra JAM.

 

SÜDAMETŠAKRA

 

Südametšakra asub rinna keskel südame kõrval. Neljanda tšakra eesmine aspekt on armastuse keskus. Selle keskuse kaudu voolab kogu meie energia, mis seob meid eluga. Mida rohkem see keskus avaneb, seda laiemalt ja tugevamini me elu armastame. Kui see on lahti, armastame kõiki olendeid kogu maal. Kui see keskus on avatud, näeme teiste inimeste kogu isiksust, nii tema unikaalsust ja sisemist ilu kui ka negatiivseid ja väljaarenemata aspekte. Kui see keskus on suletud, on inimesel armastamisega probleeme – armastamisega selles mõttes, et antakse, ootamata midagi vastu.

 

Südametšakra tagumine aspekt (keskus abaluude vahel) on seotud ego tahtega ehk välisesse maailma suunatud tahtega (tahtejõud). See on keskus, mille kaudu me siin füüsilises maailmas tegutseme. Me püüame ju saada, mida tahame. Kui see keskus on avatud, on meie suhtumine elus ettetulevate asjade tegemisse positiivne ja me näeme teisi inimesi abilistena neis tegudes. Siis on tänu positiivsele eluhoiakule meil ka sellele vastavad kogemused. Kui keskus on tõkestatud, on kõik vastupidi. Kujutlus maailmast kui põhiliselt meile vaenulikust kohast, kus jäävad ellu vaid tugevad ja agressiivsed, muutub mõnikord veendumuseks, et „kui ma oma tahtmist ei saa, on kogu mu olemasolu kaalul“. Siis inimene toimib juhtides (jõupositsioonilt) ja püüab muuta maailma endale ohutuks teisi kontrollile allutades. Sellise inimese jaoks on lahenduseks arusaamine, et ta loob oma agressiivsusega enda suhtes vaenuliku keskkonna. Ta peaks proovima järgi anda ja vaadata, kas ilma asju ise juhtimata on võimalik ellu jääda. Selle tulemuseks on kindlasti lahke, viljaka ja turvalise universumi kogemine, milles kõik toetab inimese eksistentsi.

 

Kuna südametšakra on intuitiivse teadvuse keskus, on just südametšakrast lähtudes võimalik mõista asjade sisemist tähendust, Südametšakra toetab ka inimese isiklikke õigusi. Vaimumaailmas toetab südametšakra õigust tegeleda kõige vaimsega ja jagada vaimseid kogemusi, kui see on õige, ning seda isegi sisemise (ego) ja välise (inimesed, institutsioonid, kultuur) vastuseisu korral. Südametšakra toetab ka õigust valida omaenese vaimne tee ja tunnistada avalikult – kui see on õige -, et ülim mõjuvõim vaimseis asjus kuulub Mina'le, mitte traditsioonidele, inimeste ühistele tõekspidamistele või kultuurilistele ja usulistele institutsioonidele.

 

Arumaailmas toetab südametšakra õigust usaldada enese sisetunnet ja kaemust ja piiratud inimteadvuse tegevust, sõltumata sellest, kas eelnev leiab väljundi aru kaudu, loominguliselt, sõnaliselt, metafooride kaudu, kirjasõnas või kunstina. Hingemaailmas toetab südametšakra õigust tunda ja väljendada tundmusi ning neile lahendus leida. Madalama meele maailmas toetab südametšakra õigust kogeda, tunda ja toimida vastavalt ehtsatele soovidele. Tundmus, mida südametšakra kontrollib, on valu. Kui südametšakra on tõkestunud ja tema talitlus on häiritud, tekib valu.

 

Vaimsed probleemid tasakaalutuse korral: Vihkamine, rahulolematus, põlgus ja kibestumine, enesehaletsus, kurbus, viha, kadedus, vimm, külmus, hoolimatus, südametus, sisemine kalestumine, enesekesksus, üksindus-, juurtetus- ja võõrandumistunne, usaldamatus ja pidev kaitseseisund; sõltuvus teiste armastusest, kaassõltuvus, armukadedus; hirm, et ei olda armastust väärt; vähene avatus uutele ideedele, takerdumine vanadesse käitumismallidesse, suutmatus andestada, keeruline südant avada, keeruline kurbust väljendada või ülemäärane kurbus ja lein, mis „murrab“ südame; hirm elada „südame järgi“, ülemäärane impulsiivsus ja järelemõtlematus, liigselt peas „elamine“.

 

Füüsilised probleemid tasakaalutuse korral: Südamepuudulikkus, südameatakk, südame pärgarteri ummistus, vereringeprobleemid, astma, allergiad, bronhiit, kopsuvähk, kopsupõletik, probleemid ülaselja ja õlgadega, rindadega seotud haigused, keha ei suuda omastada vitamiine, mürgistus.

 

Tšakra tasakaalustamine: Jalutuskäik roheluses, lilled, taimed, pelargoon, kallistus ja füüsiline puudutus, jooga, massaaž, jalutamine, tantsimine, palvetamine, laulmine, enesesisendused; aeglane ja emotsionaalne muusika, armastuslaulud; roheline, roosa; roosa kvarts, roosa rodokrosiit, jadeiit, smaragd; mantra RAM.

 

KURGUTŠAKRA

 

Kurgutšakra asub kõri keskel. Viies tšakra valitseb isikliku keharuumi seda piirkonda, mis ulatub kurgu põhjast nina põhjani. Kõri esikülg seostub vastutusega isiklike vajaduste rahuldamise eest. Vastsündinu pannakse rinnale, aga ta peab ise imema enne kui toidu kätte saab. Sama põhimõte toimib kogu eluaja. Inimese arenedes jääb tema nõuete rahuldamine järjest enam tema enda hooleks. Küpses eas toimib see keskus harmooniliselt kui inimene lakkab teisi süüdistamast enda ebaõnnestumiste pärast ja hakkab ise looma seda, mida ta vajab ja soovib.

 

See keskus näitab ka, kuidas inimene suhtub kõigesse, mis elu talle pakub. See on seotud eelarvamustega. Kui inimene näeb maailma negatiivsena ja vaenulikuna, on ta ettevaatlik ega oota maailmalt midagi head. Ta võibolla ootab vaenulikkust või vägivalda enam kui armastust ja hoolitsust. Kuna ta tekitab oma ootustega negatiivse jõuvälja, tõmbab ka negatiivset energiat ligi.

 

Kui inimene oma kurgukeskuse avab, hakkab ta järkjärgult rohkem hoolitsust ligi tõmbama, kuni seda saab nii palju, et ta suudab oma seda keskust enamiku ajast avatuna hoida. Sellise keskuse avanemine ja sulgumine kestab seni, kuni vastuvõtu väärtõlgendused muutuvad usalduseks lahke, hoolitseva universumi vastu.

 

Viienda tšakra tagakülge (kuklakeskus) nimetatakse vahest professionaalsuse keskuseks ja see on seoses inimese enesetunnetusega ühiskonnas, elukutsega ja inimestega enda ümber. Kuklakeskus on tavaliselt avatud sellel, kes on oma töös edukas ja kompetentne ning sellega rahul, sest see on tema elu ülesanne. Selles keskuses leiame ka ebaõnnestumise hirmu, mis blokeerib võimaluse ummikust välja pääseda ja luua midagi, mida inimene tõepoolest tahab. Nii on see sõprade ja ühiskondliku eluga üldse. Kuna meie hüljatusetunne pärineb seestpoolt ja projitseerime selle väljapoole, väldime teisi inimesi, et vältida hülgamist. Võimaluse kasutamine minna soovitud ametialale, vastu minemine kontaktidele, mida te igatsete ja oma tunnete avaldamine nendes küsimustes on võimalused nendest tunnetest vabanemiseks. Nii toimides see keskus avaneb.

 

Viies tšakra kontrollib eneseväljendust – hõlmates sõnalist väljendust ning tunnete, tundmuste, mõtete, loovuse, vaimsuse väljendamist. Et viies tšakra on seotud ka hingega, nähakse seda vahendina, mille kaudu hing väljendab oma ihasid. Olles suure psüühilise tähtsusega, lubab see tšakra meil jagada informatsiooni, mida saame nähtamatult minalt.

 

Vaimsed probleemid tasakaalutuse korral: Sõltuvushäired, märterlus, hinnangulisus ja kriitilisus, raske mõista enda tundeid, üliratsionaalsus, hirm sisemise arengu ees, teadvustamata süütunne ja hirmud, tunnete lämmatamine rohkete sõnade või liigutustega, võimetus väljendada oma tundeid, irratsionaalsed vihapursked, nõrk ja kõlatu hääl, tahumatu jutt, jahe toon, tagarääkimine ja tühja loba ajamine, sõnadega manipuleerimine, kõnepidamatus, sõnaahtrus, argus mõtteid väljendada, valetamine, kogelemine, klomp kurgus, sisemine ärevus, raskused keskendumisel, uimasus, pea „laiali“ otsas, kohanematus, paindumatus, oma tahte pealesurumine, energiapuudus, ohvri arhetüüp, elamine teiste (abikaasa, laste, telesangarite) kaudu.

 

Füüsilised probleemid tasakaalutuse korral: Kehv rüht (õlad üleval), kähe kurk, krooniline kurguvalu, angiin, larüngiit, suuhaavandid, igemeprobleemid, kõri- ja suuvähk, lõualiigese probleemid, skolioos, kogelemine, kilpnäärmehaigused; luumurd, närvivalu või pinge kaelas, õlgades või kätes.

 

Tšakra tasakaalustamine: Pilvitu taeva vaatlemine, taeva peegeldus vees, lainete vaikne kohin; jooga, kaelaharjutused, leelotamine, mantrate lausumine, laulmine, palvetamine, avalik kõnelemine, enesesisendused; kirgas sinine; akvamariin, türkiis, kaltsedon; salvei, eukalüpt, koirohi e. puju; mantra HAM.

 

KOLMANDA SILMA TŠAKRA 

 

Kolmanda silma tšakra asub lauba keskel, kulmude kohal. Otsmikukeskus on seotud võimega mentaalseid kontseptsioone visualiseerida ja asja mõista. Siia kuuluvad inimese tegelikkuse ja universumi käsitlus – see, kuidas ta maailma näeb ja kuidas ta arvab maailma endasse suhtuvat. Kuuenda tšakra tegevus on seotud tahte ja ka inimliku kavatsuse väljendamisega. Suutlikus midagi mõttes enese silme ette manada, väljamõeldut ette kujutada ja mõisteid moodustada tuleb kuuendast tšakrast. Kui see keskus on seiskunud energiast umbes ja nõrk, on tavaliselt inimese loovad ideed blokeeritud, sest seda keskust läbib vähe energiat.

 

Pea tagaküljel olev mentaalne täidesaatev keskus on seotud otsmikukeskuses formuleeritud ideede realiseerimisega. Kui täidesaatev tahtekeskus on avatud, kaasnevad ideedele vastavad teod, mis materialiseerivad need füüsilises maailmas. Kui see avatud ei ole, on inimesel raske oma ideid ellu viia.

 

Eriti frustreeriv on inimesele, kui otsmikukeskus on avatud ja tagakeskus kinni. Tal on palju loovaid ideid, aga näib, et need ei täitu kunagi. Tavaliselt vajab see inimene lihtsalt harjutamist, et neid asju, mida ta tahab, aste-astmelt teoks teha. Selle järkjärgulise töö käigus tuleb esile palju tunnetusi: „Ma ei saa nii kaua oodata“, „Ma ei taha (selle eest) vastutada, kui midagi juhtub“, „Ma ei taha seda ideed proovida“, „Mul pole aega, ma tahan seda kiiremini saada“, „Tee sina, mina olen liiga laisk“. Selline inimene pole arvatavasti harjunud oma valitud eesmärki aste-astmelt füüsilises maailmas saavutama. Ta arvatavasti ei taha olla ka õpipoisi rollis.

 

Samuti kontrollib kuues tšakra deduktiivset mõtlemist, mõistuspärast probleemide lahendamist, intuitsiooni ja ülemeelelisi võimeid, näiteks eristamisvõimet (võime tajuda energiavälju), etteteadmist, selgeltnägemist, selgeltkuulmist ja selgelttajumist.

 

Kuuendal tšakral on oluline mõju mälule. Kui tšakra talitleb häireteta, suudab inimene meenutada sündmusi, taaskogedes nendega seotud energiavälju, sealhulgas neid, mis kerkivad esile tajude, tunnete ja tundmustena.

 

Vaimsed probleemid tasakaalutuse korral: Ülim mõistuslikkus või segased mõtted, puudub terviku nägemise oskus, jäigad hoiakud, oma arvamuse pealesurumine, kõik vaimne tundub tühine; hirm intuitiivsete võimete ees, mis blokeerib tundlikkuse; vastumeelsus enda sisse vaadata ja ennast analüüsida, suutmatus oma kogemustest õppida (valusate õppetundide kordumine), enesehaletsus („miks mina!?“), mõtlemine vaid üldkehtivate raamide piires, elamine fantaasiamaailmas, suutmatus ideid ellu viia, kuulekas käsutäitmine, teiste inimeste annete ja vaimsete võimete kadestamine, skisofreenia, depressioon.

 

Füüsilised probleemid tasakaalutuse korral: Ajukasvaja, ajuverejooks, insult, neuroloogilised häired, pimedus, kurtus, migreen ja pingepeavalud, selgrooprobleemid, õpiraskused, mäluprobleemid, langetõbi, hormonaalne tasakaalutus, kasvuprobleemid.

 

Tšakra tasakaalustamine: Sügavsinise öise tähistaeva vaatlemine, guru või pühaku pildi vaatlemine, jooga, qigong, taiji, silmaharjutused, mediteerimine, visualiseerimine, enesesisendused; ere indigosinine, kollane kiirgus (ratsionaalne mõtlemine), tumesinine (intuitsioon ja terviklik mõtlemine), violetne (meelteväline tunnetus); lasuriit, safiir; mantra ŠAM.

 

KROONTŠAKRA

 

Kroontšakra asub pealael. Olles seotud käbinäärmega, ajukoorega ja kõrgemate tšakratega, reguleerib see tšakra paljusid kehasiseseid ja –väliseid funktsioone. Energiavoolud võetakse kehasse voo kaudu, mis siseneb kroontšakrast. Olles kõrgema vaimse teadmise „psüühiline keskus“, saab ta vaimset energiat ja juhiseid, mis on vajalikud oma eemärgi aktiveerimiseks. Et ta on ühendatud kõrgemate tasanditega, nähakse seitsmendat tšakrat sageli jumalikkuse keskusena, kohana, mille kaudu tunnetame oma ühtsust Jumaliku Allikaga ja kõigi teiste vaimolenditega.

 

Seitsmes tšakra on sillaks isiklikus keharuumis asuvate ja sellest kõrgemale jäävate tšakrate vahel. Tegelikult on inimene alles pärast seitsmenda tšakra elavdamist võimeline toimima teadlikult kõrgemais mõõtmeis – neis, mis jäävad isiklikust keharuumist ülespoole. Kroontšakra seob inimest tema vaimsusega ja tegeleb kogu tema olemise – füüsilise, emotsionaalse, mentaalse ja vaimse – ühendamisega.

 

Kui see keskus on kinni, pole inimesel arvatavasti kogemuslikku seost enda vaimsusega. Tal pole siis kosmilist tunnetust ja ta ei saa aru neist, kes räägivad hingelise arengu kogemustest. Kui see keskus on avatud, kogeb inimene arvatavasti sageli oma vaimsust väga isiklikul kujul, mis on talle ainuomane. See vaimsus pole dogmadega defineeritud ja seda pole kerge sõnastada. See on olemise olek, olendi seisund, kes on ilmaliku maailma tegelikkusest lõpmatusse välja jõudnud. See väljub füüsilise maailma piirest ja tekitab inimeses terviklikkuse, rahu ja usalduse tunde, mis annab talle võime tunda elu eesmärki.

 

Vaimsed probleemid tasakaalutuse korral: Ebakindlus, eesmärgitus, tunne, et elu on mõtteta ja tähenduseta; vaimsed kriisid (nt usu kaotamine), välistesse seikadesse takerdumine, dogmaatiline mõtteviis, kõik vaimne on arusaamatu, surmahirm, skisofreenia, isiksuse lõhestumine, õpihäired või –raskused, psühhoos, suur depressioon.

 

Füüsilised probleemid tasakaalutuse korral: Energeetilised häired, luuhaigused, halvatus, immuunsüsteemi häired, vähk, krooniline kurnatus (füüsilise põhjuseta), ülitundlikkus valguse või helide suhtes; haigus, mis sunnib tempo maha võtma, sõltuvushäired, geenidega edasikanduvad haigused, füüsilist ja vaimset allakäiku põhjustavad haigused (nt multiskleroos), peavalud, peapööritus, sonimine.

 

Tšakra tasakaalustamine: Looduse avaruse tunnetamine (nt mäetipul, lagendikul), mediteerimine, palvetamine, üksiolek, vaikuse kuulamine, enesesisendused; violetne (spirituaalsus), valge (sisaldab kõiki spektrivärve, s.t. ühendab elamise eri tasandid tervikuks); Johann Sebastian Bachi, Arvo Pärdi muusika; ametüst, mäekristall; õlipuu, lootos; mantra OM.

 

ALLIKAD:

 

C. Dale. Uus Tšakraravi. Murranguline tervenemismeetod. OÜ Nebadon, 2003, lk 41-55.

B. A. Brennan. Valgus kätest. Tallinn, 2003, lk 111-123.

K. Sherwood. Tšakraravi ja teadlikkus karmast. OÜ Nebanon, 2007, lk 151-156.

C. Fernandes. Reiki. Kuidas vahendada universumi armastus- ja ravijõudu. ERSEN, 2007, lk 24.

 

 

mis on karma?

        Meie Vari kui meie Tume, Haavatud Pool on see elujõuallikas, mille äratundmise, jaatamise ja tervendamise kaudu saame teostada oma inimpotentsiaali. Šamanismis nimetatakse seda "hinge tagasitoomiseks". Kui Carl Jung nimetas oma Varju arhetüübi integreerimist "sellitööks", siis Ken Wilber peab seda küpse ego põhitunnuseks.

 

Kuni projitseerime omaenda hirmu, viha, valu, samuti pettumusi, ärritusi, ettekujutlusi väljapoole, teistele, pole me veel sotsiaalselt küpsed ning oleme sunnitud elama alalises "kriisis", mida motiveerib hirm, mitte rõõm, loovus, tänu, kaastunne, armastus, vabadus. Carl Jung pani oma hingeravipraktikas tähele, et piisas inimesel vaid "ära leppida" oma Tumeda Poolega, kui temas vallandus tohutu lisaelujõud – nii Varjus endas sisalduv kui ka see, mida ta varemalt oli kulutanud selle eitamisele endas.

 

_____________________________________________

 

 

Iga inimese eesmärk siin ja praegu – suudab ta seda sõnadesse panna või mitte – on leida endas tingimusteta rõõmu seisund. Kuigi säärane eesmärk võib näida illusoorsena, on kindel, et see seisund on olemas igaühes meist, sõltumata kehalisest, tundmuslikust, vaimsest ja hingelisest seisundist.

 

Kirjeldatud seisund ei ole midagi uut, mis alles ootaks avastamist, ega ka midagi sellist, mille saavutamiseks peaks end eriliselt arendama või kursustel osalema. See ei ole vaid väljavalitutele või teatud kindlate tõekspidamiste veendunud järgijatele. See seisund on loomuldasa igas inimeses olemas. Seisundi esilekutsumiseks piisab üksnes selle teadvustamisest endale. Ent selleks on vaja enesesse süüvida ning lasta tingimusteta rõõmul esile tõusta ja kiirguda läbi vaimu, hinge, aru ja keha.

 

Kahjuks näib selle sihini jõudmine enamikule meie kaasaegseist lausa saavutamatuna. Liigagi paljudele meie seast tähendab inimeseks olemine üksnes kannatust, valu, segadust, enesekontrolli puudumist ja hingelist tühjust. Tee koju, tingimusteta rõõmu ja armastuse juurde, mis kerkib iga inimolendi keskmest, on alati olemas olnud.

 

Tee koju ei ole kunagi olnud peidetud, kuid seda rada käia pole kerge. See tee viib läbi keha, hinge, aru ja vaimu sissepoole ning suundub piiramatu energia ja teadvuse allika, Mina juurde. Suurimaks takistuseks Mina kogemisel ja sellega ühtsuse saavutamisel on kiindumine maailma, mille on loonud karmakoorem – ülimalt tihke määratletud energia, mis kandub inimese energiaväljas ühest elust teise. Karmakoorem mitte ainult ei piira teadvelolu, tekitades kiindumust nähtumuste maailma (maya’sse), vaid tõkestab ka määratlemata energia (praana) edasikandumist ja muundumist kõrgemas ja madalamas meeles ning inimese energiasüsteemis. Praanat võib pidada elujõuks. Makrokosmoses on ta nähtumuste maailma aluseks, mikrokosmoses aga kõrgema ja madalama meele ning inimese energeetilise süsteemi aluseks. Kui karmakoorma tõttu on energia loomulik edasikandumine ja muundumine mikrokosmoses, inimese energiaväljas, häiritud, siis on juurdepääs Mina’st esile kerkivale naudingule, inimlikule armastusele ja rõõmule piiratud.

 

Mis on karma?

 

Et mõista, kuidas karmakoorem tiheda määratletud energia kujul häirib ligipääsu rõõmule, lähedusele, armastusele ja naudingule, on kõigepealt vaja teada, mis see karma üldse on ja kuidas ta toimib. Vana sanskritikeelne sõna ‘‘karma’’ tuleb sõnatüvest kri (‘tegema’) ja tähendab ‘tegutsemine või tegu’. Swami Šivananda on väitnud, et karma “...on universaalne seadus, mis hoiab alal universumi sisemist kooskõla ja mõistuspärast korda”.

 

Läänemaailmas on mõistet “karma” määratletud kui “tegude kogumõju”. Piiratud tähenduses on see isegi õige, kuigi Ida suured usundid lähevad nii karma struktuuri kui ka otstarvet kirjeldades sellest määratlusest kaugemale. Džainism (India usund ja filosoofiakoolkond) näeb karmas peenmateeria kogumit, mis kuhjub inimese energeetilisse süsteemi ning looritab nii Enese-teadvuse kui ka kõik sellest tuleneva, kaasa arvatud õndsustunde, rõõmu, armastuse ja naudingu.

 

Vastavalt sellele iidsele usundile, mis rõhutab iluihalust, vägivallatust ja aukartust elu ees, on karmal kaheksa talitluslikku tahku:

 

        A.  Karma tumestab mõistmist.
        B.  Karma varjutab teadlikkust.
        C.  Karma kutsub esile võltstundeid (tundmusi ja aistinguid).
        D.  Karma eksitab inimest (varjab tõde).
        E.  Karma määrab vanuse.
        F.  Karma määrab maske (persona’sid) luues isiksuse.
        G.  Karma määrab seisundi ja seega ka hingelise heaolutunde.
        H.  Karma mõjub häirivalt isiklikule jõule.

 

Neli esimest tahku on tõkestavad, sest need takistavad määratlemata energia (praana) voolu inimese energeetilises süsteemis. Ülejäänud neli ei ole tõkestavad, kuigi on Mina piiravad.

 

Joogas ja tantrismis on karma jagatud teo tagajärgede põhjal kolme rühma. Sancita karma on praeguses või eelmistes eludes sooritatud ning juba viljadeni jõudnud tegude kogum. Inimese vaba tahte võimuses on ületada sancita karma, mis avaldub karmakoorma ja/või kehalise nõrkuse või puudena. Agami karma on võimalik karma neist tegudest, mida on võimalik vältida, isegi kui sundmuster on juba olemas. Prarabdha karma on kogum selles elus toime pandud tegudest, mis ei ole veel viljadeni jõudnud. Inimene on võimetu vältima neist tegudest tulenevaid tagajärgi ehk karma mõjusid, kuigi valgustunud meistrile avaldavad need tema kiindumatuse tõttu mõju vähem või üldse mitte.

 

Iga vähegi arukas inimene taipab, et karma on midagi palju keerukamat kui pelk abstraktne põhimõte, mis kinnitab, et mida külvad, seda lõikad. Karma on loodusjõud, mis toob ilmsiks tahte ja kavatsuse ning võib olla nii Mina piirav kui ka tõkestav. Ta ühendab tegude põhjused nende tagajärgedega kõigis üksteisega läbipõimunud maailmades ja mõõtmeis. Võimega tekitada kiindumusi määratleb karma inimest ja piirab tema vabadust. Üsna sarnaselt gravitatsiooniga tõmbab karma loodud põhjuse-tagajärje polaarsus inimest teatud esemete, nähtuste ja elusolendite poole (põhinedes inimese minevikutegudel) ning seejärel, kasutades määratletud energiat, köidab inimese teda veedelnud eseme, idee, tundmuse või elusolendi külge. Oluline on meil mõista, et karma toimib määratletud energia ning isendilise meele ja ego koostoimel põhineva suhte kaudu. Ilma isendilise meele ja egota, mis toovad kavatsuse ja tahte kaudu määratletud energia esile ning seavad selle keskmesse, poleks üheski mõõtmes ei tegu ega selle tagajärge, samuti ei suudaks määratletud energia köita inimest väliskeskkonnas asuvate esemete, energiaväljade ega olendite külge.

 

Swami Šivananda kinnitas, et “iga kehaline või vaimne tegu on karma(line). Mõte on karma(line). Teole järgnev tagajärg on karma(line) ... Kütkestavus, vastumeelsus, ligitõmbavus, hingamine, rääkimine, kõndimine, nägemine, kuulmine, söömine, tundmine, tahtmine, ihaldamine, mõtlemine ning kõik keha, vaimu ja meeltega kogetu moodustavad karma(lise) teo. Karmas on koos nii põhjus kui ka tagajärg”.

 

Mis on karmakoorem?

 

Karmakoorem on kogu määratletud energia hulk, mis on inimese energiavälja kogunenud tema eluajal ja ka eelmistes kehastustes. Kuna määratletud energia kuulub aegruumi, on selle struktuur ja talitlus tingitud kindlaist põhimõtteist, sõltumata sellest, kas määratletud energia asub maya väljas, mis ümbritseb kõrgemat meelt (vaimu-, hinge-, arumaailm), madalamat meelt (soovkehad), põrnatšakrate tasandeid ja/või meele rolle ja tahke.

 

Jeesus tunnistas karmakoorma tohutut võimu ja mõju ning soovitas oma järgijail hoiduda patustamast nii mõttes kui teos. Ta mõistis nagu jooga ja tantra meistridki, et mõtted, tundmused ja tunded on määratletud energia alamväljad. Swami Šivananda laiendas seda põhimõtet, väites et “igal mõttel on oma kaal, kuju, vorm, värvus, väärtus ja jõud. Mõtted on nagu asjad ... kibedus ja magusus ... on meeles. Mõte on need loonud”.

 

Tegelikult võib iga mõtet, tegu, tundmust, tunnet ja aistingut vaadelda kui erinevate omadustega energialainet, mida inimene kiirgab enesest kas alateadlikult või suunab tahtlikult läbi suurema määratletud energia välja – või kiindub sellesse –, kui võõras laine tema sisekeskkonda tungib. Kõik isendilisest meelest ja egost nii peen- kui kehalises mõõtmes esile kerkivad teod põhjustavad nähtumuste maailma (maya) ühisväljas asuvate määratletud energia alamväljade (eelkõige elusolendite) vastutoimet.

 

Üksteist vastastikku mõjutavate alamväljade vastutoime kandub igasse suunda, kaasa arvatud sinna, kust tuli algne tegu. Nii nagu algne laine või projektsioon, võngub vastutoimiv laine kaasa energiaspektri samas vahemikus nagu algne laine. Kui vastutoimivad lained mõjutavad inimese energiavälja, võivad nad kinni jääda määratletud energia kihtidesse, mis on eelmistest kehastustest setetena juba olemas. Kui määratletud energia jääb kinni, muutub ta osaks peremehe karmakoormast ning kasvatab karmat ja kiindumust välisesse maailma. Tegemist on sellist laadi kiindumusega, mis häirib inimese kontakti Mina’ga (universaalse teadvusega) ning piirab ligipääsu õndsusele, armastusele, lähedusele ja naudingule.

 

Karmakoorem kipub kogunema teatud kindlatesse kohtadesse, kaasa arvatud auraväljadesse, mis ümbritsevad isiklikku keharuumi – ruum kõrgemais ja madalamais mõõtmeis, mis on vastavuses looduslik-ainelise keha hõivatud ruumiga –, kui mõni energiakehadest on välja paisatud. Karmakoorem võib kuhjuda ka väljapaisatud energiakehasse endasse. Jäta meelde, et vaim, hing ja madalam meel koosnevad üksteisega üheaegselt toimivate energiakehade kooslustest.

 

Karmakoorma mõjud

 

Meele ja ego lõksus olevale inimolendile võib näida, et karmakoorem avaldab nii head kui ka halba mõju. Ent ka see, mis tundub näiliselt olevat hea, võib inimese köita väliskeskkonna külge ning tõkestada praana vaba voolu. Ja lõppude lõpuks põhjustab igasugune kiindumus kannatust. ‘‘Olendid otsivad naudinguid ja meelemõnu. Naudingutest köidetud ja endale õnne ihkavad inimesed on tõesti sündimise ja vananemise võimuses. Janudest kannustatud inimesed tormavad edasi-tagasi nagu hirmunud jänesed. Kammitsetuna ja seotuna tulevad nad pikka aega ikka ja jälle kannatustesse.” (“Dhammapada”)

 

Karmakoorma tekitatud kiindumus toob enesega kaasa kannatust, tõkestades määratlemata energia (praana) voolu läbi inimese energeetilise süsteemi, mis omakorda tõkestab ligipääsu Mina’le ning pärsib nii eneseteadvust kui ka eneseväljendust.

 

Kuna just määratlemata energia annab jõudu kõigile meeldivaile, rõõmsaile ja õndsust tekitavaile tegudele, on läbi inimese energeetilise süsteemi kulgeva energiavoo iga katkestuse tagajärjeks õndsuse, rõõmu ja naudingu vähenemine ja/või naudingu suunamine vääraisse tegudesse.

 

Naudingu, armastuse, läheduse ja õndsuse tähtsust inimese elus ei ole võimalik ülehinnata. Joogasuutrad õpetavad, et kui vaid mõnigi neist eluterveist tundeist puudub, on tagajärjeks kannatus. Ja tõepoolest, mil iganes nauding, lähedus, rõõm ja õndsus on piiratud ja/või teadvusest välja tõrjutud, mattub inimese sisekeskkond ja energeetiline süsteem ebameeldivate aistingute, tunnete, tundmuste ja mõtete alla.

 

Karmakoorem vaimsel tasandil

 

Iga häire määratlemata energia edasikandmisel ja muundamisel lõhestab inimese elu vaimsel tasandil, katkestades ligipääsu Ise, õndsuse allika juurde. See omakorda pärsib võimet ära tunda ja järgida omaenese dharma’t.

 

“Dhammapadas” on kirjas: “Kõigist kinkidest ülem on Seadmuse [dharma] kinkimine, kõigist maitseist ülem on Seadmuse maitse, kõigist rõõmudest ülem on Seadmuserõõm. Hävitades janud, võidate kõik kannatused”.

 

Inimese isiklik vaimne tee (dharma) on kurss, mis viib koju Mina juurde (läbi madalama ja kõrgema meele maailma sissepoole). Dharma’t järgides toimib inimene õigesti, otsustades vaid selliste tegude kasuks, mis soodustavad määratlemata energia kulgemist läbi energeetilise süsteemi. Teod, mis on põhjustatud karmakoormast (see suudab järele aimata kõrgema ja madalama meele ning inimese energeetilise süsteemi talitlust), tekitavad kiindumust, mis omakorda põhjustab kokkutõmbumist. Kokkutõmbumine häirib aga praana voolu, praana vähesus ei lase inimesel kogeda omaenese Mina ning sellest esile kerkivat õndsust, rõõmu ja naudingut.

 

Kui inimene on ära lõigatud võimalusest kogeda teadlikult õndsust, muutub elu alalhoid olulisemaks kui Enese-teostamine, mis on inimeses algselt valitsev muster. Isendiline meel ja ego, mis koosnevad määratletud energiast, tõrjuvad kõrgema ja madalama meele ning energeetilise süsteemi mõju inimese igapäevaelust kõrvale. Sellise seisundi kirjeldamiseks kasutatakse sageli väljendit “elu vaimses kõrbes”.

 

Mina samastamine mitte-minaga [kõrgema ja madalama meele samastamine isendilise meele ja egoga] on inimese jaoks orjapõli, mida põhjustab inimese enda võhiklikkus ja mille sabas lohiseb sünni ja surma viletsus. Just selle tõttu peab inimene oma kaduvikku kuuluvat keha tõeliseks ning ennast sellega samastades toidab, hellitab ja hoiab seda (kokkuleppeliste) aistitavate esemete abil, mis köidavad teda justnagu kookoni kiud röövikut.

 

Karmakoorma kuhjumine vaimsel tasandil võib tekitada suure hulga lisaprobleeme. See võib lõhkuda piire (eriti aurapiire), tõkestada määratlemata energia (praana, kundalini-šakti ja aprana) vaba voolu ning häirida energiakehade koosluste üheaegset ja kooskõlastatud toimimist vaimumaailmas.

 

Vaimne teadvus on määratlemata energia avaldumisvorm vaimsel tasandil. Vaimne teadvus vajab samamoodi nagu teisedki energia liigid energeetilist keskkonda, milles liikuda. Ilma piisava hulga määratlemata energiata, et sellist keskkonda moodustada, tõkestub sisekeskkonna teadvus vaimsel tasandil ning inimene leiab end lukustatuna enesest väljapoole, millega kaasneb aga õndsustunde, teadmiste ja Enese-teadlikkuse kadu.

 

Äärmuslikel juhtudel võib karmakoorma liigne kuhjumine luua võltsmaske ehk varje. Vaimsel tasandil on võltsmaskid eneseküllased isiksused, mis koosnevad määratletud energiast ja peenmateeriast ning mis võivad tungida isiklikku keharuumi ja võtta üle vaimu ülesanded. Sel juhul on üha keerulisem jääda vaimsel tasandil täielikult teadlikuks.

 

Õige pea, kui karmakoorem koguneb ja võtab üle vaimu ülesanded, võib inimene langeda võltsvaimsuse ohvriks, mida toetavad võltsmaskid ja vaimsed võltskogemused.

 

Karmakoorma kuhjumine võib tekitada isegi killustatud vaimsuse, mis jätab inimloomuse olulised tahud kõrvale või ässitab ühe osa isendilisest meelest ja egost teise osa vastu, püüdes asjatult saavutada vaimseid võltseesmärke. Selline vastuolu ei ole mitte üksnes mõttetu, vaid oma olemuselt ka riukalik, mida isendiline meel ja ego kasutavad selleks, et nurjata inimese püüded vabastada end karmakoorma lämmatavast kontrollist.

 

Karmakoorem meele tasandil

 

Igasugune katkestus määratlemata energia voolus meele tasandil (arumaailm) kahjustab teadlikkust, loovust, meelerahu, mälu ning induktiivse ja deduktiivse mõtlemise loomulikku tasakaalu. Kui määratlemata energia muundamises ja edasikandumises on olnud katkestus, muutub meele tasandil sissepoole vaatamine peaaegu võimatuks. Inimene leiab, et ta on takerdunud sisedialoogi (lakkamatu vadin isendilise meele ja ego vahel) ning vastab meele tasandil määratletud energia alamväljade ja projektsioonide avaldatavale mõjule.

 

Inimteadvus on määratlemata energia avaldumisvorm meele tasandil ja nagu kõigil energia liikidel, nii on ka teadvusel vaja keskkonda, milles liikuda. Kui selle keskkonna loomiseks ei ole määratlemata energiat piisavalt, kitseneb mikrokosmose teadlikkus tugevasti ja inimene leiab end meele tasandil lukustatuna endast väljapoole, millega kaasneb loovuse, keskendumisvõime, sisekaemuse ja mälu kadu.

 

Teatud aja pärast häirub aru – mis koosneb lõpliku inimteadvuse piires toimivatest energiakehade kooslustest – talitlus. Just arul on loomupärane võime väliskeskkonna nähtusi ja esemeid ära tunda ning neid sidusalt korraldada. Ja just aruga seotud meele rollid ja tahud on need, mis võimaldavad inimesel olla tunnetuslikult toimiv ning väljendada teadmisi aru loodud korras.

 

Meele tasandil mõjutavad inimteadvust nii määratlemata kui ka määratletud energia, milles sisaldub väliskeskkonnast pärinevat teavet. Seda teavet töötlevad aga kõrgem ja madalam meel, eriti aru. Karmakoorem võib töötlemist häirida. Õnnetud inimesed, kelle meele talitlust karmakoorem on kahjustanud, tunnevad sageli, et nende meel on kuidagi hägustunud või kontrolli alt väljunud.

 

Äärmuslikes olukordades, kui piirid on nõrgenenud ja meele tasandil on isiklikku keharuumi sisenenud piisavalt määratletud energiat, võivad tekkida võltsmaskid. Meele tasandil võivad võltsmaskid olla niivõrd allutavad (inimest kiusavad ja teda seesmiselt närivad), et õnnetu inimene hakkab mõtlema ning lõpuks ka tundma ja käituma. Teatud aja pärast võivad võltsmaskid, saades tuge isendiliselt meelelt ja egolt, võtta üle arumaailma energiakehade asend ja ülesanded, eriti siis, kui need on isiklikust keharuumist välja paisatud. Aja jooksul võivad nad muutuda küllalt tugevaks ja hakata inimest sundima, et ta täidaks maskide vajadusi ja soove kas peremehe enda või temaga lävivate inimeste arvelt.

 

Karmakoorem tundmuslikul tasandil

 

Igasugune määratlemata energia häire tundmuslikul tasandil (hingemaailm) piirab inimese võimet tunda meeleliigutust ja/või väljendada või isegi tajuda tundmuslikku energiat.

 

Inimlik tundmus on määratlemata energia avaldumisvorm hingemaailmas. Nagu kõik energia liigid, vajab ka tundmus liikumiseks energeetilist keskkonda. Ilma piisava hulga määratlemata energiata, mis moodustab liikumiseks tarviliku keskkonna, tundmused lihtsalt lämmatatakse ning inimese teadlikkus hingemaailma sisemisest keskkonnast on tõsiselt häiritud.

 

On olemas ainult neli ehtsat tundmust: viha, hirm, valu ja rõõm. Need on ehtsad, sest kerkivad esile sügaval isiklikus keharuumis, hingemaailmas, asuvatest tšakratest. Viha tuleb ilmsiks teise tšakra, hirm kolmanda, valu neljanda ja rõõm viienda tšakra kaudu.

 

Kui praana voolab vabalt inimese energiaringes ja seda ei tõkesta tundmuslikul tasandil karmakoorem ega kiindumus, väljendatakse nelja ehtsat tundmust iseeneslikult ilma igasuguse hirmuta ning tundmus puhastub, leides lahenduse näolihaste ning väljenduselundite, suu ja silmade abil.

 

Inimolendeil on arenenud võime väljendada nelja ehtsat tundmust nuttes, röökides, karjudes jne, aga ühtlasi ka silmade ja näolihaste abil. Kui tundmust väljendatakse iseeneslikult ja see leiab lahenduse, kaasneb rahuldustunne, mis viitab, et tagasihoitud tundmuslik energia on puhastunud ja määratlemata energia vaba vool läbi inimese energeetilise süsteemi on taastunud. Ent karmaline kiindumus, mis määratlemata energia voolu tundmuslikul tasandil tõkestab, ei lase tundmustel jõuda kolmanda ja ühtlasi viimase astme, lahenduseni.

 

Lahendus on võimalik alles pärast seda, kui tundmuslik energia on jõudnud väljenduselundeisse peas ja leidnud väljenduse hääle, näolihaste ja/või silmade kaudu. Kuna karmakoorma kuhjumine tundmusliku energia voolu tõkestab, on selle energia vabanemine harva täielik ning osa tundmuslikust energiast jääb alles. Ei mingi hilisem nutmine, karjumine või röökimine muunda ega vabasta tundmusliku energia jääki. Tundmuslik energia, mis ei ole iseeneslikku väljendust leidnud, jääb kinni inimese energeetilisse süsteemi ja muutub osaks karmakoorma tihkest määratletud energiast, mis on tundmuslikul tasandil ladestunud isiklikku keharuumi ümbritsevasse auravälja.

 

Äärmuslikel juhtudel, kui tundmuslikul tasandil on karmalist energiat kuhjunud ülearu, võidakse üks või ka mitu energiakeha isiklikust keharuumist välja paisata. Kui energiakehad on tundmuslikul tasandil välja paisatud, võib inimene selle tagajärjel üha rohkem endasse kapselduda või loobuda üldse tundeelust ja võtta omaks võltstundmused, mille on esile kutsunud isiklikku keharuumi tunginud või hinge mõõtmeisse settinud määratletud energia (karmakoorem).

 

Sellistes tingimustes on üsna tavaline, et tundmuslikud võltsmaskid, mis tekivad määratletud energia tungimisel isiklikku keharuumi, loovad ühiselt võltstahte. Võltstahe tundmuslikul tasandil on eriti ohtlik, sest see võib inimesele muutuda lausa painajalikult sunduslikuks ning nõrgestada või häirida inimese enesekontrollivõimet. Tegelikult võlgnevad kõik vägivaldse ja Ennasthävitava käitumise vormid oma sundusliku loomu võltstahtele ja -tundmustele, mida väljendavad võltsmaskid tundmuslikul tasandil.

 

Mõne inimese puhul võib enesekontrolli kaotamine ja tundmusliku võltsenergia kogunemine viia sõltumusliku käitumiseni. Kõik, alates seksuaalsest sundkäitumisest, söömishäiretest, mõnuainete kuritarvitamisest kuni inimestevaheliste sõltuvussuheteni välja, on tagasiviidav ühe või mitme energiakeha väljapaiskumiseni tundmuslikul tasandil ja nende asendamiseni võltstahte, -tundmuste ja/või maskidega.

 

Karmakoorem eeterlikul tasandil

 

Tunded kerkivad esile eeterlikult tasandilt, mis tähendab, et nad võnguvad sagedusspektri madalamas osas kui tundmused, mis kerkivad esile astraaltasandilt, hingemaailmast. Järelikult on tunded tihedamad ja vähem selgepiirilised kui tundmused. Mõned neist on nii tihked, et meenutavad kehalisi aistinguid. Tegelikult on paljud tänapäeva tsiviliseeritud maailmale omastest kõige tavalisematest hingeliskehalistest vaevustest ja stressiga seotud haigustest eeterlikud hädad, mille on põhjustanud karmakoorma kogunemine eeterlikul tasandil. Krooniline väsimus, keskendumishäired, alaline ja ägedaloomuline depressioon, ärevus ja paanikahood, samuti hingeldamine, seljavalud ja jämesoolepõletik on vaid mõned tuntumaist vaevustest, mille põhjuseks on liigne karmakoorma kuhjumine eeterlikul tasandil.

 

Tunded ja aistingud on määratlemata energia avaldumisvormid eeterlikul tasandil ja nagu kõigil energia liikidel, nii on ka tundeil ja aistinguil vaja liikumiseks energeetilist keskkonda. Kui pole piisavalt määratlemata energiat, mis selle keskkonna moodustaks, tõkestub teadlikkus sisekeskkonda ja inimene leiab end eeterlikul tasandil iseendast väljapoole lukustatuna, millega kaasneb tundlikkuse, Enese-teadlikkuse ja naudingu kadu.

 

Karmakoorem looduslik-ainelisel tasandil

 

Aistingud kerkivad esile looduslik-aineliselt tasandilt, mis tähendab, et nad võnguvad sagedusspektri madalamas osas kui tunded. Kui määratlemata energia ei saa karmakoorma tõttu looduslik-ainelisel tasandil vabalt voolata, on tulemuseks kehaliste aistingute ja naudingu kadu. Selle tagajärjel võivad ilmneda mitmesugused seksuaalhäired, näiteks impotentsus ja enneaegne ejakulatsioon meestel ning orgasmihäired naistel. Tegelikult on igasugune vastumeelsus loomuliku seksuaalse erutuse ja naudingu suhtes tagasiviidav samale põhjusele – häirele määratlemata energia edasikandumises ja muundamises looduslik-ainelisel tasandil.

 

Karmakoorem võib vastupidavusele ja jõule avaldada hävitavat mõju ja seega mõjuda häirivalt ka kehalisele suutlikkusele. Kuhjudes looduslik-ainelise keha strateegilistesse punktidesse, võib karmakoorem luua isegi soodsa pinnase vigastuste tekkimiseks. Vigastusi võib ette tulla alati, kui järk-järgult kuhjunud karmakoorem sunnib inimest tihkuse korvamiseks looduslik-ainelisel tasandil tegema üliväikseid liigutusi, mis kurnavad keha selle kõige nõrgemates punktides, milleks on liigesed ning kõõluste ja kõhrede ühinemiskohad. See lisapinge võib põhjustada tõsiseid vigastusi, eriti sportlastel, kes nõuavad oma looduslik-aineliselt kehalt tippvormi.

 

Kui karmakoorem muutub looduslik-ainelisel tasandil liiga võimsaks, võib inimene vihastuda ja öelda halvasti oma lähedastele, püüdes asjatult saavutada looduslik-ainelisel tasandil nende endi ja nende energeetilise süsteemi üle mõningast kontrolli. Kui sõnalised väljapursked ei too kergendust, võib inimene aga muutuda lausa vägivaldseks. Vägivallapursked võivad olla suunatud nii välja- kui sissepoole, aga ka korrapäratult pendeldada mõlema variandi vahel. Vägivald võib olla passiivne või ennast läbisuruv. Passiivne vägivald võib avalduda rituaalse sadomasohhistliku seksuaalse käitumisena, ennast läbisuruv vägivald aga muutuda plahvatusohtlikuks ning avalduda seksuaalse või lihtsalt kehalise vägivalla näol.

 

Neil, kes oma viha sissepoole suunavad, võib karmakoorem tekitada sõltumuslikke käitumismudeleid. Kuigi enamasti on sõltumuslik käitumine eeterlikul tasandil aset leidvate häirete tagajärg, võivad sõltumuslikud mudelid kanduda üle ka looduslik-ainelisele tasandile, kus nende tõttu häirub seksuaalenergia ja praana vool. See võib omakorda katkestada naudingut tekitavate ühendite tootmise ajus. Selline kehakeemia häirimine võib viia kehalise sõltuvuseni, eriti kui mõjutatud inimene ei ole võimeline ei end ega oma vahetut ümbrust kontrollima.

 

Karma ja kultuur

 

Karmalist kiindumust ei tohiks vaadelda vaid üksikisiku või suhteprobleemina. Seda tuleks vaadelda laiemalt, kultuurilise probleemina. Kujundades isiksusi ning tõkestades ligipääsu Mina’le, avaldab karmakoorem ja selle tekitatud kiindumus ühist mõju kogu kultuurile.

 

Kuna ühine kavatsus kujundab kultuuri ühist tahet, võib öelda, et määratletud energia kannab vähemalt osaliselt vastutust poliitiliste, sotsiaalsete, hariduslike ja majanduslike tavade, ühtlasi ka klassierinevuste ja sotsiaalse surve kujundamise eest. Kõike eelnevat on võimalik kasutada naudingu pärssimiseks ning lähedusele, rõõmule ja õndsustundele juurdepääsu piiramiseks.

 

On üldteada tõsiasi, et igas kultuuris on klassierinevused ja ootused, mis tõusevad sotsiaalse survega pinnale, ning et inimestelt oodatakse ühiskondlikule seisusele vastavat käitumist, mõtlemist ja isegi tundmist. Enamikes kultuurides kirjutatakse väärtushinnanguid inimestele ette kestva kultuurilise arengu käigus. Need ettekirjutused on küll kultuuri poolt omaks võetud, kuid karmakoorem on neid kujundanud. Iga üksikisik õpib kiiresti selgeks, et omaenda tahte peab vähemalt osaliselt allutama ja kohandama ettekirjutustega, sest vastasel korral on tagajärjeks kannatus.

 

Ühel või teisel moel annavad ettekirjutused elule teatava sisemise vormi, kuid enamasti ei ole see vorm sobiv. Sellest tulenevalt ei suuda paljud inimesed loomuldasa nende ettekirjutustega kohaneda. Sellele õnnetule vähemusele jääb kaks valikuvõimalust, millest kumbki ei ole rahuldav. Esimene võimalus on saada ühiskonnast välja tõugatud. Teine võimalus on väärtushinnangud vastumeelselt heaks kiita, mis aga muudab inimese loomupäratuks – ta on võõrandunud enesest ja teistest, võimetu pidevaks läheduseks ning vastuolus omaenese dharma’ga (eluteega).

 

Koos läheduse ja kaastunde kaotusega, mis dharma hülgamisega kaasneb, hakkab inimene end ja oma lähedasi samastama asjadega. Sellise ebaloomuliku kõrvutamise tulemusena hakatakse Enese-väärtust määratlema üha enam selliste ajalike ja pealiskaudsete omadustega nagu kehaline ilu, aineline rikkus, saavutused spordis, töös jne, mitte aga kestvamate väärtustega nagu iseloom, ausus, kaastunne ja tarkus.

 

Kui läheduse saavutamist ja dharma järgimist varjutab reeglite ja ootuste laviin, muutub kahesus (“mina-sina” arusaam) iseennast põlistava tõena pühaduseks. Selle tulemusena muutub kõik, mis jääb väljapoole isendilist meelt ja ego, teiseks. Isegi mikrokosmoses leiab aset jagunemine, mis viib tasakaalu ja Enese-teadvuse kaotuseni. Selle tagajärjel muutuvad isekas soov, hirm ja vajadus kontrollida sündmusi nii seesmiselt kui ka väliselt peamiseks üksikisikute, rühmituste ja rahvaste tegusid ajendavaks jõuks. Kui inimesed hakkavad tõelist eesmärki (dharma’t), mida toetab Mina, silmist kaotama ja asendavad selle võltseesmärkidega, mida toetab kultuur tõeliste eesmärkide asemel, lükatakse inimeste era- ja avalikus elus liikvele murrangulised sündmused, mis sunnivad rühmi ja terveid rahvaid üksteisele vastu astuma. Ja see kõik leiab aset asjatust püüdest kontrollida sündmusi, areneda (sageli teiste arvelt) või lihtsalt ellu jääda.

 

Keda sa armastad?

 

Karmakoorma ja selle tekitatud kiindumuse tagajärgi võib ühel või teisel määral leida kõigist maailma kultuuridest ja kõigi inimeste seast, sõltumata tehnoloogilisest arengutasemest või kultuuripärandist. Loomu poolest toetavad kultuurid karmalist kiindumust osana oma väärtushinnangute, normide ja tabude süsteemist, kuigi teadlased on kindlaks teinud, et patriarhaalsed kultuurid, näiteks Põhja-Aafrikas, on loomu poolest rohkem survet avaldavad kui matriarhaalsed kultuurid. Tegelikult on isegi kõige sallivamates kultuurides, näiteks juudi ja hopi kultuuris, reeglid ja/või seadused, mis määratlemata energia vaba kiirgumist piiravad. Need reeglid vastandavad sageli teineteisele üksikisiku tahte ja rühma ühise tahte. Kuigi reegleid peetakse üldise heaolu jaoks vajalikuks, on oluline mõista, et määratlemata energia vaba voolamine ei ole samastatav määratletud energia vaba voolamisega. Võib osutuda vajalikuks piirata määratletud energiat ning isendilisest meelest ja egost esile kerkivaid tegusid. Ent määratlemata energia piiramine, sõltumata õigustusest, toob alati enesega kaasa ebameeldivaid mõjutusi nii üksikisikuile kui ka rühmadele ja ühiskondlikele institutsioonidele, kuhu üksikisik kuulub. Lõplikus vaatluses selgub, et määratlemata energia allasurumine või sublimeerimine ei loo ülesehituselt paremat ja korrapärasemat ühiskonda, vaid hoopis vastupidi. See loob kultuuri, mis alahindab inimsuhteid ja ühiskondlikke institutsioone ning külvab tulevase rahulolematuse ja ebakõla seemneid.

 

Mõjutused, mis tulenevad määratletud energia liigsest kuhjumisest inimese energiavälja, ja nendega kaasnevad soovimatud kultuurilised mõjud tekitavad tõepoolest vajaduse luua uus paradigma ning ühtlasi ka uus kultuur nii üksikisikuile, suhteile kui ka ühiskondlikele institutsioonidele. Üksnes siis leiavad inimesed endis rõõmu ja rahu ning vastastikusel usaldusel, lähedusel ja armastusel põhinevad suhted, mille poole ju püüeldaksegi. Kui piisavalt palju inimesi on ületanud karmakoorma mõjutused, tõuseb esile uus kultuur, mis põhineb koostööl, jagatud vastutusel ja Enese-teadvusel. See asendab jätkusuutmatuid kultuure toetava maailmakorra, mis üksnes piiras Mina ja seisis vastu jagatud lähedusele ja dharma’le.

 

Mida sa sellest õpid

 

Eesmärk on vabastada sind karmakoorma mõjust ja selle tekitatud kiindumusest. Sa saad teada, kuidas karmakoorma põhjustatud kiindumused on mõjutanud sinu isiksust (sinu isendilist meelt ja ego) ja suhteid teistega ning mismoodi kiindumuse loodud mudelid on imbunud su tõekspidamiste süsteemi, häirinud sinu vaba tahet ning juba ette kindlaks määranud sinu tunde- ja mõtteelulise ning vaimse elu suuna.

 

Kui oled teada saanud, kuidas karmakoorem sind tihke ja raske määratletud energiana on mõjutanud ning kuidas sa seda senini korvanud oled, kujundades käitumuslikke, tundmuslikke, vaimseid ja mõttemudeleid, õpid selgeks lihtsad oskused, mis aitavad sul karmakoormat ja selle tekitatud kiindumusi üles leida, ära tunda ja vabastada.

 

See on astmeline tee, mille käigus tugevdad oma piire, elavdad isiklikku keharuumi jäävate tšakrate, kätes ja jalgades asuvate väiksemate energiakeskuste, ülal- ja allpool isiklikku keharuumi paiknevate tšakrate ning põrnatšakrate talitlust, suurendad praana voolu meridiaanides, ergutad aprana tegevust (see on vajalik karmakoorma ja soovimatute maskide vabastamiseks) ja lõpuks kogud kokku ning taaslõimid väljapaisatud energiakehad ja energeetilised väljendusvahendid. Selle käigus õpid jääma keskendunuks kõrgemale meelele ja järgima omaenese dharma’t õigesti, nii et Mina saab kerkida sinu teadvusse ja sa võid kogeda lapselikku rõõmu- ja õndsustunnet, mis on sinu sünnipärane õigus.

 

Ja kui su ellu tuleb rohkem rõõmu ja sa järgid julgelt omaenda dharma’t [kõiksuse ja elu toimimise aluspõhimõtteid ja nendega kooskõlalist elamisviisi], siis leiad õige pea, et universum on sulle toeks kõigis ettevõtmistes.