Akaši kroonikad - mis see on?

        Akaši kroonikad kujutavad salvestisi kõikides universumites leiduvatest teadmistest, kaasa arvatud kõigest inimestega seonduvast. Neid kirjeldatakse metafooriliselt raamatukoguna ja samastatakse universaalse arvuti või „Jumala mõistusega“

 

Akaši kroonikad

 

Akaši kroonikad kujutavad salvestisi kõikides universumites leiduvatest teadmistest, kaasa arvatud kõigest inimestega seonduvast. Neid kirjeldatakse metafooriliselt raamatukoguna ja samastatakse universaalse arvuti või „Jumala mõistusega“.

 

Reaalsus on teadvuse hologramm. Akaši kroonikad viitavad teadvusprogrammide maatriksile, mis selles hologrammis meie reaalsust loob. Seda maatriksit võib vaadelda ka kui valguse raamatukogu, kus on võimalik kogu olemasolevale teabele ligi pääseda.

 

Akaši kroonikaid (Akasha on sanskritikeelne sõna, mis tähendab taevast, kosmost või eetrit) peetakse üheselt müstiliste teadmiste kogumikuks, mis on salvestatud eetrisse ehk mittefüüsilisele olemasolutasandile. Seda mõistet kohtab eriti tihti new age’i teemalistes arutlustes.

 

Usutakse, et Akaši kroonikad on olemas olnud alates loomingu algusest ja isegi veel varem. Nõnda nagu meil on olemas arvukalt erialaseid raamatukogusid (näiteks meditsiini- ja õigusteemalisi), on usutavasti olemas ka erinevaid Akaši kroonikaid (näiteks inimeste, loomade, taimede, mineraalide jms kohta), mis kõik sisaldavad kogu universumi pärimust. Enamik kirjutisi viitab Akaši kroonikatele inimteadmiste valdkonnas, aga usutakse, et sinna on salvestatud lisaks ka kõikide nähtustega seotud ja kõrgemate tasandite teadmised.

 

Akaši kroonikate ajalugu

 

Akaši kroonikate tõe eest seisvad inimesed väidavad, et kroonikaid kasutasid arvukad iidsed kultuurid, kaasa arvatud indiaanlased, maurid, tiibetlased, bonpod ja teised Himaalaja rahvad, egiptlased, pärslased, mesopotaamlased, kreeklased, hiinlased, juudid, kristlased, druiidid ja maiad. Kinnitatakse, et Himaalajas elanud iidsed India targad teadsid, et iga hing, jiva, atma ja olend salvestas iga hetke oma olemasolust „raamatusse“, ning kui end õigesti häälestada, on võimalik sellele raamatule ligi pääseda (võrdle seda mõistet näiteks vaimuvooluga).

 

Nostradamus väitis, et suutis Akaši kroonikatele ligi pääseda, kasutades selleks meetodeid, mis olid tuletatud Kreeka oraaklitest, kristluse ja sufismi müstitsismist ja kabalast. Teiste inimeste sekka, kes muuhulgas on väidetavalt teadlikult Akaši kroonikaid kasutanud, kuuluvad Charles Webster Leadbeater, Annie Besant, Alice Bailey, Samael Aun Weor, William Lilly, Manly P. Hall, Lilian Treemont, Dion Fortune, George Hunt Williamson, Rudolf Steiner, Max Heindel ja Edgar Cayce.

 

Ühele hiinlasele nimega Sujujin piisas kuuldavasti vaid kellegi eesnime kuulmisest, et pääseda ligi Akaši kroonikatele ja kirjeldada selle inimese elulugu. Teine hiina nägija nimega Tajao uuris kroonikatest arvukaid teemasid, mis mahuvad kahe tuhande aasta pikkuse ajavahemiku sisse.

 

Surat Shabda jooga kosmoloogia järgi asuvad Akaši kroonikad Trikuti kausaaltasandil.

 

Akaši kroonikate kirjeldus ja selgitus

 

Akaši on öeldavasti kõikides reaalsustes eksisteerivate teadvuste loodud vastuste ja sündmuste kogumik. Seega panustab iga eluvorm Akaši kroonikatesse ja omab neile ligipääsu. Kinnitatakse, et kroonikatele ligipääsu saamiseks saab iga inimene muutuda füüsiliseks vahelüliks ning erinevate võtete ja vaimsete vahenditega, nagu jooga, pranayama, meditatsioon, palvetamine ja visualiseerimine, saab mõistust vaigistada, muutuda „tunnistajaks“ ning saavutada keskendunud poolteadvuslik seisund, mis on kroonikatele ligipääsuks vajalik.

 

Akaši kroonikate kasutamisel on väidetavalt nii sündmused kui ka vastused tajutavad. See on sarnane meta-teadliku kinokogemusega. Tulevikule ligipääsu omades on saabuvad sündmused kindlalt teada, aga vastused neile on parimal juhul vaid võimalikud. Lähtudes iga inimese reaktsioonidest minevikus, võib Akaši kroonikaid kasutav nägija/lugeja uurida võimalikke tulevikus leiduvaid vastuseid ja öelda, milline neist on kõige tõenäolisem. Selle mõtte lihtsaim näide oleks film, kus saab näha erinevaid lõpplahendusi peategelaste seisukohast (näiteks filmis „Lola jooks“). Sellest hoolimata on Akaši lugejal võimalik teatud hetkel evolutsioonis saavutada ühtsuse ja teadlikkuse seisund, mille põhjal on tulevikuvastused teada täieliku selgusega, mitte ainult võimalike sündmustena.

 

Väited ja skeptitsism

 

Akaši kroonikatesse uskujad esitavad palju väiteid selle kohta, kui laialdaselt Akašit kasutati. Selle hulka kuuluvad:

 

1.  Väide, et hindude veedad ja terve sanskriti keel tuletati Akaši kroonikatest.
2.  Väide, et Egiptuses hoiti Akaši kroonikaid lugeda suutvaid inimesi kõrge au sees ning nad andsid vaaraodele nõu igapäevaste toimingute asjus ja tõlgendasid nende unenägusid. [Puudub allikas]
3.  Väide, et Iirimaa, Šotimaa, Walesi ja Inglismaa druiidide kultuuris (u ???–500) ilmnes võime Akaši kroonikatele ligi pääseda. [Puudub allikas]
4.  Väide, et piibel viitab Akaši kroonikatele kui eluraamatule nii vanas testamendis (Psalmid 69:28) ja uues testamendis (Pauluse kiri filiplastele 4:3, Ilmutuse 3:5, 13:8, 17:9, 20:12, 20:15 ja Ilmutuse 21:27: „Sinna ei saa midagi, mis on rüve, ega keegi, kes teeb jäledusi ja valet, vaid üksnes need, kes on kirjutatud Talle eluraamatusse.“).

 

Hoolimata väidetest, et Akaši kroonikaid on kasutanud läbi aegade paljud müstikud, ei leidu eelmainitud rühmade ajaloolistes dokumentides ühtegi otsest viidet Akašile. Akaši mõiste ise tekkis ühes eeterliku teadmiskogumiku ideega 19. sajandi teosoofialiikumise ajal. Skeptikute sõnul on Akaši kroonikate mõistet omistatud valimatult ja kohatult arvukatele usutegelastele ja -liikumistele.

 

Üldiselt on ka teaduslik kogukond sõltumatult kinnitatavate asitõendite puudumise tõttu selle teooria tagasi lükanud. Huvitaval kombel uuris Ervin Laszlo (2004) ühtlasi nii teadust kui ka Akaši kroonikaid lihtsaima lahenduse eelistuse võtmes ja pooldab teooriat, mille sõnul lahendavad kroonikad oma lihtsusega mitmeid ajaloos, teaduses ja teistes inimteadmiste valdkondades leiduvaid anomaaliaid.

 

Konkreetsed viited Akaši kroonikatele

 

Teosoofia ja new age’i materjalide põhjal kujutavad Akaši kroonikad salvestisi kõikides universumites leiduvatest teadmistest, kaasa arvatud kõigest inimestega seonduvast. Akaši kroonikaid kirjeldatakse metafooriliselt raamatukoguna ja samastatakse universaalse arvuti või „Jumala mõistusega“.

 

Akaši kroonikatele viitab ka Edgar Cayce, kes väitis, et iga inimene peab pärast oma elu aru andma oma isikliku Akaši kroonika põhjal, kus on kirjas, mida nad on või ei ole elu jooksul karma seisukohast teinud. See mõte on võrreldav piibli eluraamatuga, millest kontrollitakse, kas lubada surnut paradiisi või mitte.

 

Jane Roberts kirjeldab oma Sethi raamatutes erinevat versiooni sarnasest ideest, kui Seth väidab, et universumi alustaladeks on ideed ja teadvus ning iga tärganud idee eksisteerib igavesti. Sethi sõnul on kõik ideed ja teadmised põhimõtteliselt ligipääsetavad „otsetunnetusega“. Otsetunnetus sobitub semantiliselt intuitsiooniga ja võimaldab omandada teadmisi otseselt ilma aja möödumiseta ja teadmiste ülekandmiseta näiteks kõne või kirjutiste kaudu. See sarnaneb mõistega, millele Robert Monroe viitab kui tehismälule oma kehaväliste raamatute triloogias.

 

Mõned kirjanikud usuvad, et universumites leidub kõikidest religioonidest ja ususuundadest vaba ja iseseisvana mitmeid Akaši kroonikatega sarnaseid raamatukogusid ehk salvestiste hoidlaid, mis asuvad erinevatel olemasolutasanditel.

 

Max Heindeli roosikristlaslike kirjutiste sõnul on võimalik Looduse Mälu (Akaši kroonikaid) lugeda kolmes erinevas seesmises maailmas. Eeterliku piirkonna „peegelduvas eetris“ leiduvad pildid kõigest, mis kunagi maailmas on juhtunud – vähemalt viimase paarisaja aasta jooksul ja kohati isegi varem –, mis näivad otsekui kujutistena ekraanil, kuid ainus erinevus on selles, et need pildid kuvatakse vastupidises järjekorras.

 

Looduse Mälu võib lugeda ka täiesti teisel moel, hõlmates terve elu või sündmuse olemuse kõrgemas maailmas, mis paikneb kõrgeimas Mõttemaailma Kindla Mõtlemise Piirkonna allüksuses. Lisaks võib seda lugeda Eluvaimu Maailmas, mis hõlmab sündmusi alates meie praeguse ilmingu tekkeajast, kuid ainult selle vaimseid külgi ja kõiki vaimseid olendeid. Ligipääs kroonikatele muutub võimalikuks alles läbi armu.

 

Michel Desmarquet’ raamatus „Thioouba Propheycy“ väidab autor, et ta rööviti ülemuslike tulnukate poolt, kes juhivad teda raamatu ühes osas läbi millegi, mis on tõenäoliselt Akaši kroonikad. Tulnukad kasutavad selle kohta mõistet vaimukera. Autori arusaama järgi on vaimukera nagu „vibreeriv kookon, mis pöörleb valguse kiirusest seitse korda kiiremini. See kookon käitub nagu kuivatuspaber, imades endasse ja talletades absoluutselt iga sündmuse, mis meie planeedil toimub. Selle kookoni sisu on meile, maalastele, kättesaamatu – meil pole mingit moodust kirjapandut lugeda.“

 

„Urantia raamat“

 

„Urantia raamat“ kinnitab nende Elavate Salvestiste õigsust ja paikapidavust mitmes eri kohas. Raamatu 25. peatükis on kirjas järgmine väide: „Asustatud planeetidel salvestamisega tegelevad inglid on kõigi üksikute salvestiste allikad. Kõigis universumites töötavad ka teised salvestajad nii ametlike kui ka elusate salvestiste kallal. Urantiast paradiisini on võimalik leida mõlemat tüüpi salvestisi. Kohalikus universumis leidub rohkem ametlikke salvestisi ja vähem elavaid, paradiisis on aga rohkem elavaid ja vähem ametlikke. Uversal on mõlemad võrdselt saadaval.“

 

Urantia raamatu 28. peatükist leiame järgmise viite: „Halastuse Mälu on elav hinnangu tasakaal, praegune hinnang sinu staatusele kõigi ilmade üleloomulike jõudude silmis. Need on elavad salvestised halastusest ja hoolitsusest, mida arvestatakse Uversa kohtu tunnistustes, kui iga inimese õigus lõputule elule kaalutlusele võetakse, kui „püstitatakse troonid ja Päevade Esiisad võtavad istet. Nemad kuulutavad ja annavad välja Uversa tahet, tuhanded ja tuhanded teenindavad neid ning kümme korda kümme tuhat seisavad nende kohtumõistmise ees. Otsus määratakse ja raamatud avatakse.“ Raamatud, mis sellisel olulisel puhul avatakse, on elavad salvestised superuniversumite kolmandast sekonafiimist. Ametlikud salvestised on samuti saadaval, kinnitamaks Halastuse Mälu tunnistust, kui neid vaja peaks minema.“

 

Viide raamatusarjas „The Law of One“

 

Raamatusarja „The Law of One“ esimeses osas, mis väidetavalt sisaldab vestlusi suunatud „ühismälu kompleksiga“, mida inimesed tunnevad Ra nime all, kus intervjueerija küsib, kust Edgar Cayce oma teabe sai, kõlab tema vastus järgmiselt: „Oleme juba varem selgitanud, et intelligentne lõpmatus tuuakse intelligentsesse energiasse kaheksandast tihedusest ehk oktaavist. Vibreeriva heli kogumik nimega Edgar kasutas seda väravat, et vaadata olevikku, mis ei ole see aegruum, mida kogete teie, vaid selle taevakeha potentsiaalne ühismälu kompleks. Teie inimesed on selle kohta kasutanud mõistet Akaši kroonikad või Kroonikate kamber.“

 

___________________________________________________________________

 

ILONA KALDRE: "MA VÕIN NÄHA MINEVIKKU, VÕIN VAADATA TULEVIKKU". 

 

Postimees

07.11.2012 

 

Eestlanna Ilona Kaldre võtab osa ülemaailmsest selgeltnägijate võistlussaatest "Selgeltnägijate tuleproov". Kes on see naine ja miks on ta otsustanud end telesaates proovile panna?

Ilona põhjendas, et ta soovis oma oskusi proovile panna ja ühtlasi teada saada, mis valdkonnas saab ta neid kasutada. «Iga anne vajab arendamist ja süvenemist,» selgitas ta. «Olen aidanud inimesi vaid tõeliselt äärmuslikes olukordades, kus teadsin, et saan aidata. Tuleproov on minu jaoks reaalne võimalus kohtuda tuntud autoriteetidega, kes aitavad mul avastada enda võimeid palju sügavamalt. Kui mulle on antud näha rohkem, siis järelikult on see mingi eesmärgiga.»

 

Saatesse pääsemiseks tehti Ilonaga Vinogradovi nimelises keskuses Moskvas mitmeid katseid ja uuringuid. Nimetatud keskus spetsialiseerub naise selgitusel selgeltnägemisvõimete uurimisele ja kadunud inimeste otsingutele. Nõnda avastas Ilona, et suudab ka läbi seinte näha. Seetõttu peabki ta saatesse minekut kui omamoodi tuusikut professionaalsesse elu – ta võimeid on tunnistatud ja nõnda usub ta, et võib ka edasi praktiseerida.

 

Eriline tunnetus lapsepõlves

 

Seda, et Ilona on teistest lastest erinev, märkas ta seitsmeaastaselt, kui tunnetas, et näeb ja teab rohkem kui teised. «Just nimelt tunnetasin,» rõhutas ta. «Lihtsalt teadsin, kes on end kus peitnud. Kuid oma võimete teadvustamine tuli palju hiljem. Võisin näha ette sündmuste kulgu, teadsin, millega võib lõppeda üks või teine üritus. Suutsin näha mitte ainult oma elu sündmusi vaid ka teiste omi.»

 

Selgeltnägija võimeid on Ilona Kaldre sõnutsi raske selgitada. «Ma võin näha minevikku, võin vaadata tulevikku,» tõi ta näiteks. «Tean, kes sugulastest on lahkunud sellest maailmast ja mille pärast nad muret tunnevad. Võin näha ja taastada sündmuste käiku. Võin näha, kus on kadunud asi.»

 

Tavaliselt pöörduvad inimesed selgeltnägija sõnul tema poole oma elu keerulises perioodis, mingi õnnetuse korral või siis, kui lähedane inimene on kadunud. Leidub ka neid, kes soovivad teada saada, kuidas lähenev reis või tähtis kohtumine kulgeb. «Tihti on nii, et inimene ei leia endas jõudu situatsiooni lahendamiseks, otsuste vastuvõtmisteks ja vastutuse võtmiseks,» nentis Ilona. «Nad arvavad, et selgeltnägija saab kardinaalselt muuta sündmuste käiku. Kuid ma tahtlikult ei sekku teise inimese saatusesse. Inimene peab ise oma valiku tegema. Selgeltnägemise võime abil ma võin leida kadunud inimesi, võin näha haiget siseorganit, mis vajab arstiabi. Tunnen, kas inimene on siiras või valetab.» Probleeme, millega inimesed tema poole pöörduvad, on sensitiivi sõnul nii palju, et ta ei jõua neid loetledagi.

 

Kaotusteta pole elu

 

Ilona ei saa öelda, et ta võime elu sügavamalt tunnetada elamist kuidagi raskemaks teeks. «Usun, et paljudel on praegu raske, olenemata sellest, kas tal on sensitiivi võimeid või ei,» selgitas ta. «Ükski selgeltnägija ei hakka lehitsema teise elu lehekülgi lihtsalt uudishimust. Igal inimesel on elus momente, mida isegi ei taha meenutada. Isegi kui inimene tuleb minu juurde, siis see ei tähenda, et ma valgustan teda nagu röntgen! Ma palun inimesel oma küsimusi väga täpselt sõnastada. Tungida teiste ellu - see pole meeldiv tegevus, uskuge mind.»

 

Täiskasvanud inimene teab Ilona sõnul isegi, et elus on küsimusi, millele on vaid üks vastus. See aga ei tähenda, et kõik oleks valmis neid vastuseid ka kuulma. «Me ikka loodame, et juhtub ime. Nii on inimene loodud,» tõdes ta. «Ja olla käskjalg halva uudisega - see on väga raske.  Kui mulle on antud võime näha pimedaid asju, siis on antud jõud ka nendest rääkimiseks. Kuid olgem ausad - ilma pisarateta, kurbade üleelamisteta, kaotusteta, pole elu. Ning me kõik õpime, kuidas saada selliseid uudised ja kuidas nendest teatada.»