reede, 30. detsember 2011

Tarkusest

        ... 12. Mina, Taaveti poeg, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemas. 13. Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlasele endi vaevamiseks! 14. Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see on tühi töö ja vaimu närimine! 15. Kõverat ei saa teha sirgeks ega puudulikku täiendada! 16. Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalema üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi. 17. Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimu närimine! 18. Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu! ... 

... 13. Sedagi tarkuse näidet ma nägin päikese all, ja see oli minu meelest suur: 14. Oli väike linn ja selles vähe mehi; suur kuningas tuli selle alla, piiras seda ja ehitas selle vastu suured piiramistornid. 15. Seal leidus vaene tark mees, kes oma tarkusega oleks võinud linna päästa; aga ükski inimene ei mõelnud sellele vaesele mehele! 16. Siis ma ütlesin: Tarkus on parem kui ramm, aga vaese tarkust põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda! ...

    Igale asjale on määratud aeg,
    ja aeg on igal tegevusel taeva all:

1. aeg sündida ja aeg surra,
    aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
2. aeg tappa ja aeg terveks teha,
    aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
3. aeg nutta ja aeg naerda,
    aeg leinata ja aeg tantsida;
4. aeg kive pilduda ja aeg kive koguda,
    aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
5. aeg otsida ja aeg kaotada,
    aeg hoida ja aeg ära visata;
6. aeg rebida ja aeg õmmelda,
    aeg vaikida ja aeg rääkida;
7. aeg armastada ja aeg vihata,
    aeg sõjal! ja aeg rahul!
8. aeg Tarkuseks ...

_________________

Kasutatud kirjandus:

neljapäev, 29. detsember 2011

vaimuhaiguse ilmingutest

        Holotroopiliste seisundite süvauuringud kinnitavad üldiselt Carl Gustav Jungi ideed, mille kohaselt psüühika süvatasanditelt pärinevatel kogemustel (minu termineid kasutades "perinataalsetel" ja "transpersonaalsetel" kogemustel) on teatav kvaliteet, mida ta nimetas (Rudolph Otto http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Otto järgi) numinoossuseks. See mõiste on suhteliselt neutraalne ja seega eelistatavam kui teised sarnased nimetused, nagu valgustuslik, religioosne, müstiline, maagiline, pühalik või püha, mille sobivus konteksti on olnud sageli küsitav ja viivad kergesti segadusse. Numinoosse (samuti tipukogemuse või non-duaalse nimetusega) tunde aluseks on vahetu tajumine, et ollakse kontaktis reaalsuse kõrgema astme sfääriga, mis on püha ja materiaalsest maailmast drastiliselt erinev.

Vältimaks vääritimõistmisi ja segadusi, mis sarnaste aruteludega varem sageli on kaasnenud, tuleb tõmmata selge eristusjoon vaimsuse ja religiooni vahele. Vaimsus põhineb reaalsuse ebatavalise aspektide ja mõõtmete vahetul kogemusel. See ei nõua spetsiaalset kohta või ametlikult määratud inimest, kes kontakti jumalikuga vahendab. Müstikud ei vaja kirikuid ega templeid. Keskkonnas, kus nad reaalsuse pühasid mõõtmeid ja sealhulgas omaenda jumalikkust kogevad, on nende enda keha ja loodus. 

Vahetud vaimsed kogemused ilmnevad kahes erinevas vormis. Esimese puhul, milleks on immanentse jumaliku kogemus, tajutakse igapäevast reaalsust viisil, mis on pealtnäha vaid pisut, kuid põhjalikumal vaatlusel sügavalt tavalisest erinev. Seda tüüpi vaimset kogemust läbi elav inimene näeb inimesi, loomi ja keskkonnas leiduvaid elutuid objekte kosmilise loova ja tervikliku energiavälja kiirgava manifestatsiooniga ning saab aru, et nendevahelised piirid on illusoorsed ja ebatõelised. See on otsene looduse jumalana tajumise kogemus, "Spinoza deus sive natura". Televisiooni analoogiat kasutades võib öelda, et see kogemus sarnaneb olukorraga, kus mustvalge pilt muutub järsku erksaks ja elavaks värvipildiks. Mõlemal puhul jääb maailmataju suures osas samaks, kuid uue mõõtme lisandumine defineerib selle radikaalsel viisil ümber.

Vaimse kogemuse teine vorm - transtsendentse jumaliku kogemus - on seotud selliste arhetüüpsete olendite ja reaalsussfääride ilmnemisega, mis on tavaliselt transfenomenaalsed, igapäevases teadvusseisundites mittetajutavad. David Bohmi http://en.wikipedia.org/wiki/David_Bohm väljendeid kasutades näib seda tüüpi vaimse kogemuse puhul, nagu "rulluksid lahti" või "eksplitseeruksid" täiesti uued elemendid, mis pärinevad reaalsuse mõnelt teiselt tasandilt või reaalsuse mõnest teisest sfäärist. Kui tulla tagasi televisiooni analoogia juurde, siis oleks see otsekui avastus, et on olemas veel teisigi kanaleid peale selle, mida me seni olime vaadanud.

Vaimsusega kaasnev eriline suhe indiviidi ja kosmose vahel, mis on oma olemuselt isiklikku ja privaatset laadi asi. Võrdluseks, organiseeritud religioon kujutab endast institutsionaliseeritud grupi tegevust, mis loovad oma hierarhilisi süsteeme, mis keskenduvad võimu, kontrolli, poliitiliste eesmärkide, raha, varanduse ja muude ilmalike sihtide jahile. Sel juhul religioosne hierarhia reeglina taunib ja tõrjub oma liikmete vahetuid vaimseid kogemusi, sest need soodustavad iseseisvust ning neid ei saa tõhusalt kontrollida. Sellises olukorras jätkub tõeline vaimne elu üksnes religiooni müstilistes harudes, mungaordudes ja ekstaatilistes sektides.

Ajapikku ongi sellepärast organiseeritud religioon nendel põhjustel kaotanud sideme oma algse vaimse allikaga. Kui religiooni kontakt oma kogemusliku maatriksiga on katkenud, siis degenereeruvad selle doktriinid dogmadeks, rituaalid tühjaks ritualismiks ja kosmiline eetika moralismiks. Kunagisest elujõulisest vaimsest süsteemist on järele jäänud vaid hangunud laava, mitte müstiline erutav magma, millest ta alguse sai.

Inimeste ees, kes on läbi elanud immanentseid või transtsendentseid jumalikke kogemusi, avaneb maailma suurte religioonide müstiliste harude või mungaordude vaimsus, mida nende peavoolu organisatsioonides ei pruugi üldse esineda. Kui need kogemused omandavad kristliku vormi, siis harmoniseerub inimene sellega, mida kogesid püha Teresa Avilast, http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/naispFChakud/pFCha_theresa_C0vilast.php püha Risti Johannes, http://uuseesti.ee/9406 Meister Eckhart, http://et.wikipedia.org/wiki/Meister_Eckhart või püha Hildegard von Bengen http://et.wikipedia.org/wiki/Hildegard_Bingenist 

Islami teematikaga seonduv vaimne kogemus muudab inimesele hingelähedasteks erinevate sufi ordude õpetused ning tekitab huvi nende praktiseerimise vastu. Sama moodi seob kogemuse judaistlik vorm inimese juudi müstilise traditsiooniga, mida viljeleb kabala ja hassiidide liikumine, mitte fundamentalistlik judaism või sionism. Kui sügav müstiline kogemus aitab religioonidevahelisi piire lahustada, siis organiseeritud religioonide dogmatism kipub rõhutama erinevusi ning õhutama vastuolusid ja vaenulikust.

Tõeline vaimsus on seega universaalne ja kõikehaarav ning põhineb isiklikul müstilisel kogemusel, mitte dogmal või religioossetel pühakirjadel. Peavoolu religioonid võivad oma mõjusfääris inimesi küll ühendada, kuid suuremas mastaabis kalduvad nad kiilu lööma, sest vastandavad end teistele gruppidele, püüdes teisi kas veenda usku muutma või neid hävitada.

Vaimsete kogemuste uurimisel on põhiliseks takistuseks asjaolu, et traditsioonilises psühholoogias ja psühhiaatrias, kus valitseb materialistlik filosoofia, ei saada religioonist ja vaimsusest õigesti aru. Lääne psühhiaatria ei tee vahet müstilisel kogemusel ja psühhootilisel kogemusel ning käsitleb mõlemaid vaimuhaiguse ilmingutena.

Sellise vahetegemise puudumise äärmusliku näitena võib tuua selle, kuidas lääne teadus tantrat - süsteemi, mis on loonud põhjaliku inimpsüühika teooria ning erakordse vaimse elukäsitluse http://et.wikipedia.org/wiki/Tantrad ning asetanud selle kõikehaarava ja keeruka teadusliku maailmavaate konteksti. Tantristlikud teadlased on töötanud välja põhjaliku universumikäsitluse, mida kaasaja teadus on mitmel viisil kinnitanud. See hõlmab keerukaid ruumi ja aja mudeleid. Suure Paugu mõistet ning selliseid elemente nagu heliotsentrandiline süsteem, planeetidevahelised tõmbejõud, maa ja planeetide sfääriline mõju ning entroopia. Need teadmised olid olemas juba sajandeid enne sarnaste avastuste tegemist läänes.

Tantra saavutuste hulka kuuluvad ka kõrgetasemeline matemaatika ja nulli mõistet kasutatava kümnendsüsteemi leiutamine. Tantras olid olemas ka põhjalik psühholoogiline teooria ja kogemuslik meetod, mis põhines psüühilistest keskustest (tšakra'd) ja kanalitest (nadi'd) koosnevast peenkehast ehk energiakehast. Tantrat iseloomustasid ka äärmiselt keerukas abstraktne ja figuratiivne kunst ja keerukad rituaalid.

Raske on ette kujutada, kuidas see oleks võimalik juhul, kui rituaalne ja vaimne elu põhineksid psühhootilistel hallutsinatsioonidel, meelepetetel ja täiesti põhjendamatutel eelarvamustel ja fantaasiatel. On selge, et inimkonna käekäigule nii võimsa mõju avaldamiseks peab religioon peegeldama inimloomuse autentset ja väga sügavat aspekti - ja seda hoolimata asjaolust, et inimajaloo vältel on see ehe tuum omandanud aeg-ajalt vägagi problemaatilisi ja moonutatud väljendusvorme.

Lääne psühhiaatria ei tee vahet müstilisel kogemusel ja psühhootilisel kogemusel ning käsitleb mõlemaid vaimuhaiguse ilmingutena.
 
     

kolmapäev, 28. detsember 2011

arukuse väljendusest


Tahan teada Jumala mõtteid....ülejäänud on detailid.
                                                                                                           
Albert Einstein


Universaalne meel korraldab elegantse täpsuse ja vankumatu intelligentsusega kõik, mis toimub miljardites galaktikates. Tema arukus on viimne ja ülim, ja ta läbib olemise iga kiudu: vähimast suurimani, aatomist kosmoseni. Kõik elav on selle arukuse väljendus. Ja see arukus toimib seitsme vaimse seaduse kaudu.

Kui vaatad ükskõik millist rakku inimese kehas, siis näed selle talituse kaudu nende seaduste väljendumist. Iga rakk, olgu see siis maorakk või südamerakk või peaajurakk, on sündinud puhta potentsiaalsuse seaduses. DNA on täiuslik näide puhtast potentsiaalsusest; tegelikult on see puhta potentsiaalsuse materiaalne väljendumine. Seesama DNA, olles igas rakus, väljendab ennast erineval viisil, selleks, et täita just selle raku ainulaadseid nõudmisi.

Iga rakk töötab ka andmise seaduse kaudu. Rakk on elus ja terve, kui ta on tasakaaluseisundis. See tasakaaluseisund on täitumise ja harmoonia seisund, ja seda säilitatakse pideva andmise ja võtmise teel. Iga rakk annab igale teisele rakule ja toetab teda, ja saab omakorda toidetud iga teise raku poolt. Rakk on alati dünaamilises voolamisseisundis ja voolamine ei katke kunagi. Tegelikult on voolamine rakuelu põhiolemus ise. Ja ainult seda andmisvoolu säilitades suudab rakk saada ja sel viisil jätkata oma vibreerivat elu.

Iga rakk teostab oivaliselt põhjuse ja tagajärje seadust, sest tema arukusse on sisse kirjutatud kõige kohasem ja täpselt õige reageering igale olukorrale, nii nagu see aset leiab. 

Ka vähema pingutuse seadust teostab iga keharakk suurepäraselt: ta teeb oma tööd vaikse tõhususega rahuliku virguse seisundis.

Tahte ja soovi seaduse kaudu rakendab iga raku iga tahtmine looduse arukuse lõpmatut organiseerivat jõudu. Isegi üks lihtne tahtmine, nagu on seda suhkrumolekuli metaboliseerimine ainevahetuses, vallandab sündmuste sümfoonia kehas, kus on vaja kindlatel hetkedel eritada täpseid koguseid hormoone, et muundada suhkrumolekul puhtaks loomisenergiaks.

Muidugi väljendab iga rakk kiindumatuse seadust. Ta pole kiindunud oma tahtmise tulemusse. Ta ei väärata ega komista, sest ta käitumine on elukeskese, olevikuhetke teadlikkuse funktsioon.

Iga rakk väljendab ka elu eesmärgi seadust. Iga rakk peab avastama omaenda allika, kõrgema Mina; ta peab teenima oma kaaslasi, ja väljendama oma ainulaadseid andeid. Südamerakkudel, maorakkudel ja immuunrakkudel on kõigil allikas kõrgemas Minas, puhta potentsiaalsuse väljas. Et nad on ühendatud otse selle kosmilise arvutiga, saavad nad väljendada oma ainulaadseid andeid pingutusetu kerguse ja ajatu teadlikkusega. Ainult oma ainulaadseid andeid väljendades saavad nad säilitada oma terviklikkust ja kogu keha terviklikkust. Iga inimese kehas oleva raku sisemine dialoog on: "Kuidas saan aidata?" Südamerakud tahavad aidata immuunrakke, immuunrakud tahavad aidata mao- ja kopsurakke, peaajurakud kuulavad ja aitavad kõiki teisi rakke. Igal inimese kehas oleval rakul on ainult üks funktsioon: aidata kõiki teisi rakke.

Vaadates omaenda keha rakkude käitumist, võime näha seitsme vaimse seaduse kõige erakordsemat ja tõhusamat väljendamist. See on looduse arukuse geniaalsus. 


Need on Jumala mõtted - ülejäänu on detailid.


teisipäev, 27. detsember 2011

elu eesmärgi (dharma) seadus

Edu seitsmes vaimne seadus on dharma seadus. Dharma on sanskritikeelne (vanaindia) sõna, mis tähendab "elu eesmärki". Dharma seadus ütleb, et oleme avaldunud füüsilises kujus ülima eesmärgi saavutamiseks. Puhta potentsiaalsuse väli on jumalikkus põhiolemuses, ja jumalikkus võtab inimese kuju ülima eesmärgi saavutamiseks.

Vastavalt sellele seadusele on sinul ainulaadne anne ja selle ande ainulaadne väljendamisviis. On midagi niisugust, mida sina saad teha paremini kui ükski teine kogu maailmas - ja iga ainulaadse ande ja selle ande ainulaadse väljendamise järele on ka ainulaadsed vajadused. Kui need vajadused on kohandatud su ande loova väljendamisega, siis on see säde, mis loob küllust. Su annete väljendamine loob vajaduste rahuldamiseks piiramatut rikkust ja ohtrust.

Kui saaksid kasvatada lapsi selle mõttega päris sündimisest peale, siis näeksid mõju, mis sellel nende elule on. Tegelikult tegin mina oma lastega just niimoodi. Rääkisin neile ikka ja uuesti, et selleks, miks nad siin on, on oma põhjus, ja et nemad ise peavad leidma selle põhjuse. Nelja aasta vanuselt hakkasid nad seda minult kuulma. Õpetasin neid ka umbes samavanuselt mediteerima, ja ütlesin: "Ma ei taha, et te iial muretseksite elatise teenimise pärast. Kui te ei suuda elatist teenida siis, kui olete suureks kasvanud, pean mina teid ülal, nii et ärge siis sellepärast muretsege. Ma ei taha, et te keskenduksite sellele, et koolis hästi õppida. Ma ei taha ka seda, et keskenduksite parimate hinnete saamisele või parimates kolledžites käimisele. Tegelikult tahaksin, et koondaksite ennast küsimusele, kuidas saate inimkonda teenida ja mis on teie ainulaadsed andes. Sest mõlemal teil on ainulaadne anne, mida kellelgi teisel pole, ja te väljendate seda annet oma erilisel viisil, mida kellelgi teisel ei ole." Nad jõudsid selleni, et käisid siiski parimates koolides, said siiski parimaid hindeid, ja isegi kolledžis olid nad selle poolest ainulaadsed, et olid rahaliselt iseseisvad, sest nad on ennast koondanud sellele, mida nad on siin andmas. Selline siis on dharma seadus.

Dharma seaduses on kolm komponenti. Esimene komponent ütleb, et igaüks meist on siin, et avastada oma tõeline Mina, et avastada iseseisvalt, et meie tõeline Mina on vaimne, et põhiolemuslikult oleme vaimolendid, kes on avaldunud füüsilisel kujul. Meie pole inimesed, kellel on vahete-vahel vaimseid kogemusi - otse vastupidi: oleme vaimolendid, kellel on vahete-vahel inimlikke kogemusi.

Igaüks meist on siin, et avastada oma kõrgemat Mina ehk oma vaimset Mina. See on dharma seaduse esimene teostamine. Peame avastama enda jaoks, et meis on embrüoseisundis jumal või jumalanna, kes tahab sündida, et saaksime väljendada oma jumalikkust.

Dharma seaduse teiseks komponendiks on meie ainulaadsete annete väljendamine. Dharma seadus ütleb, et igal inimesel on ainulaadne anne. Sul on anne, mis oma väljendumiselt on ainulaadne, nii ainulaadne, et sellel meie planeedil ei ole praegu mitte kedagi, kellel oleks see anne, või kes väljendaks seda annet niimoodi. See tähendab, et on üks asi, mida võid teha sina, ja on üks viis selle tegemiseks, mille poolest oled parem, kui keegi teine kogu meie planeedil. Seda ühte asja tehes, kaotad sa ajatunnetuse. Väljendades seda ainulaadset annet, mis sul on - või paljudel puhkudel rohkemat kui ühte ainulaadset annet - viib selle ande väljendamine su ajatusse teadvusse.

Dharma seaduse kolmandaks komponendiks on inimkonna teenimine - see tähendab, teenida oma kaasinimesi ja esitada endale küsimusi: "Kuidas saan aidata? Kuidas saan aidata kõiki neid, kellega puutun kokku?" kui ühendad oma ainulaadse ande väljendamisvõime inimkonna teenimisega, siis kasutad täielikult ära dharma seaduse. Ja ühendades oma vaimsuse puhta potentsiaalsuse välja kogemisega, pole mingilgi viisil võimalik, et sa ei pääseks piiritu külluse juurde, sest see ongi tegelik viis saavutada küllust.

See pole ajutine küllus: see on jääv, sinu ainulaadse ande, selle viisi, kuidas sa seda väljendad, ja kaasinimeste teenimise ja neile pühendumise pärast, mille sa avastad, kui esitad küsimuse: "Kuidas saan aidata?", selle asemel, et küsida: "Mida on selles minu jaoks?"

Küsimus: "Mida on selles minu jaoks?" kujutab endast ego dialoogi. Küsimus: "Kuidas saan aidata?" on vaimu sisemine dialoog. Vaim on sinu teadlikkuse see valdkond, kus koged oma ainulaadsust. Nihutades oma sisemise dialoogi küsimuselt "Mida on selles minu jaoks?" küsimusele "Kuidas saan aidata?" lähed automaatselt egost kõrgemale oma vaimu valdkonda. Samal ajal kui meditatsioon on kõige kasulikum viis siseneda vaimu valdkonda, viib su sisemise dialoogi lihtne nihutamine küsimuse peale "Kuidas saan aidata?" ka vaimu juurde, sellesse sinu teadlikkuse valdkonda, kus koged oma ainulaadsust.

Kui tahad kasutada dharma seadust maksimaalselt, siis tuleb sul teha mitu otsust.

Esimene otsus on: hakkan vaimse praktika teel otsima oma kõrgemat Mina, kes on mu egost kõrgemal.

Teine otsus on: hakkan otsima oma ainulaadseid andeid ja leidnud üles oma ainulaadseid anded, hakkan nautima, sest nautimine toimub siis, kui lähen ajatusse teadlikkusse. Siis olen õndsuseseisundis.

Kolmas otsus on: hakkan endalt küsima, mil viisil olen kõige paremini kohandatud teenima inimkonda. Vastan kindlasti sellele küsimusele ja seejärel rakendan ellu. Kasutan kindlasti oma ainulaadseid andeid, et teenida oma kaasinimeste vajadusi - ühendan need vajadused oma sooviga teisi aidata ja teenida.

Istu ja tee nimekiri vastustest järgmisele kahele küsimusele. Küsi endalt, et kui sul poleks vaja muretseda raha pärast, ning sul oleks tohutu palju aega ja raha, mida sa siis teeksid. Kui sa ikkagi teeksid seda, mida teed praegu, siis oled dharmas, sest sinus on vaimustus selle vastu, mida teed - sa oledki juba väljendamas oma ainulaadseid andeid. Siis küsi endalt: mil viisil saan kõige paremini teenida inimkonda? Vasta sellele küsimusele ja rakenda vastus ellu.

Avasta oma jumalikkus, leia üles oma ainulaadne anne, teeni sellega inimkonda, ja sa suudad genereerida kogu rikkust, mida tahad. Kui su loovad väljendumised ühinevad su kaasinimeste vajadustega, siis voolab rikkus spontaanselt avaldumatust avaldunusse, vaimuriigist vormimaailma. Hakkad oma elu kogema jumalikkuse imepärase väljendumisena - mitte ainult vahete-vahel, vaid kogu aeg. Ja hakkad tundma tõelist rõõmu, ja edu tõelist tähendust - sinu oma vaimu ekstaasi ja juubeldamist.

Meie pole inimesed, kellel on vahete-vahel vaimseid kogemusi - otse vastupidi: oleme vaimolendid, kellel on vahete-vahel inimlikke kogemusi.


esmaspäev, 26. detsember 2011

kiindumatuse seadus

Edu kuues vaimne seadus on kiindumatuse seadus. Kiindumatuse seadus ütleb, et omandamaks midagi füüsilises universumis, tuleb sul loobuda oma kiindumatusest sellesse. See ei tähenda, et peaksid loobuma tahtmisest luua oma soovi. Sa ei loobu oma tahtmisest ja sa ei loobu soovist. Sa loobud oma kiindumusest tulemusse.
 
See on väga võimas asi. Hetkel, mil loobud oma kiindumusest tulemusse, ühendades ühe-eesmärgilise tahtmise kiindumatusega, saadki selle, mida soovid. Mida iganes tahad, saad omandada kiindumatuse kaudu, sest kiindumatuse põhineb kõhklematul usul sinu tõelise Mina jõusse.
 
Kiindumus aga, teiselt poolt, põhineb hirmul ja turvatunde puudumisel - vajadus turvalisuse järele põhineb aga tõelise Mina mittetundmisel. Rikkuse, ohtruse või kõige muu füüsilises maailmas oleva allikaks on Mina; teadvus on see, kes teab, kuidas rahuldada iga vajadust. Kõik muud on sümbolid: autod, majad, rahatähed, riided, lennukid. Sümbolid on ajutised, need tulevad ja lähevad. Sümbolite jälitamine on nagu maa asemel kaardile elama asumine. See loob murelikkust; see lõpeb sellega, et tunned end seestpoolt õõnsa ja tühjana, sest vahetad oma Mina ära oma Mina sümbolite vastu.
 
Kiindumus tuleb vaesusteadvusest, sest kiindume alati sümbolitesse. Kiindumatus on sünonüümiks rikkusteadvusele, sest kiindumatuse puhul on alati loomisvabadus. Ainult kiindumatust osalemisest võivad tekkida rõõm ja naer. Siis luuakse rikkusesümboleid spontaanselt ja pingutuseta. Kiindumusega oleme abituse, lootusetuse, maiste vajadust, tühiste murede, vaikse meeleheite ja tõsiduse vangid - need on keskpärase argielu ja vaesusteadvuse selged tunnused.
 
Tõeline rikkusteadvus on võime saada kõike, mida tahad, alati, kui tahad, ja vähima pingutusega. Et põhineda selles kogemuses, pead põhinema määramatuse tarkuses. Selles määramatuses leiad sa vabaduse luua kõike, mida tahad.
 
Inimesed otsivad lakkamatult turvalisust, ja sa leiad, et turvalisus on tegelikult väga üürike asi. Isegi kiindumus rahasse on turvatunde puudumise märgiks. Võiksid öelda: "Kui mul on x miljonit dollarit, siis olen turvaline. Siis olen rahaliselt sõltumatu ja lahkun ametist. Siis teen kõiki neid asju, mida ma tegelikult tahan teha." Aga seda ei toimu iialgi - ei toimu iialgi.
Need, kes otsivad turvalisust, jälitavad seda kogu elu, iial seda leidmata. Turvalisus jääb tabamatuks ja lühiajaliseks, sest see ei saa kunagi tulla ainult rahast. Kiindumus rahasse loob alati ebaturvalisust, hoolimata sellest, kui palju raha sul pangas on. Tegelikult tunnevad need mõned inimesed, kellel on kõige rohkem raha, ennast kõige ebaturvalisemana.
 
Turvalisuse otsimine on illusioon. Muistse tarkuse traditsioonides asub kogu selle dilemma lahendus ebaturvalisuse tarkuses, määramatuse tarkuses. See tähendab, et turvalisuse ja kindluse otsimine on tegelikult kiindumus tuntusse. Ja mis on see tuntu? Tuntu on meie minevik. Tuntu pole midagi muud kui mineviku-tingimustest sõltuvaks muutumine. Selles pole mingit arengut - absoluutselt mitte mingit. Ja seal, kus pole arengut, on stagnatsioon, entroopia, korratus ja langus.
 
Teiselt poolt on määramatus puhta loovuse ja vabaduse viljakaks pinnaseks. Määramatus tähendab igal me elu hetkel astumist tundmatusse. Tundmatu on kõikide võimaluste väli, mis on alati värske, alati uus, alati avatud uute avaldumiste loomisele. Ilma määramatuse ja tundmatuta on elu vaid vananenud mälestuste kulunud kordamine. Sinust saab mineviku ohver, ja sinu piinajaks täna on su mina, mis on säilinud eilsest.
 
Loobu oma kiindumusest tuntusse, astu tundmatusse ning sa astud kõikide võimaluste väljasse. Sinu tahtevalmiduses astuda tundmatusse on määramatuse tarkus. See tähendab, et su oma elu iga hetk pakub erutust, seikluslikkust, saladuslikkust. Sa hakkad kogema elu lõbusust - sinu enda vaimu maagiat, pühitsemist, elavnemist ja juubeldamist.
 
Iga päev võid oodata erutusega seda, mis võib juhtuda kõikide võimaluste väljas. Kogedes määramatust, oled õigel teel - ära siis sellest loobu. Sul ei pea olema täielikku ja jäika ettekujutust sellest, mida hakkad tegema järgmisel nädalal või järgmisel aastal, sest kui sul on väga selge ettekujutus sellest, mis peaks toimuma, ja sa kiindud sellesse jäigalt, siis välistad sa terve võimaluste piirkonna.
 
Kõikide võimaluste välja üheks iseloomulikuks jooneks on lõpmatu vastastiksuhe. Väli võib orkestreerida lõpmatu hulga aegruumi sündmusi, et tekitada tahetud tulemuse. Kui oled aga kiindunud, siis sulgub su tahe jäika meeleseisu ja sa kaotad voolavuse, loovuse ja spontaansuse, mis on väljale igiomane. Kiindudes külmutad oma soovi välja lõpmatust voolavusest ja paindlikkusest, külmutad oma soovi jäigaks sõrestikuks, mis sekkub kogu loomisprotsessi.
 
Kiindumatuse seadus ei lähe vastuollu tahte ja soovi seadusega - eesmärgi-püstitamisega. Sul on alles tahtmine minna teatud suunas, sul on ikka eesmärk. Aga punkti A ja punkti B vahel on lõpmatu hulk võimalusi. Olles sisse toonud määramatuse, võid sa muuta suunad ükskõik mis hetkel, kui vaid leiad kõrgema ideaali, või kui leiad midagi veel erutavamat. Ja siis on vähem tõenäoline, et surud probleemidele peale lahendusi, see aga võimaldab sul jääda võimaluste suhtes erksaks.
 
Kiindumatuse seadus kiirendab kogu arenguprotsessi. Kui mõistad seda seadust, siis ei taha sa enam lahendusi peale suruda. Sest surudes probleemidele peale lahendusi, lood juurde uusi probleeme. Kui suunad aga oma tähelepanu määramatusele ja jälgid määramatust, kui ootad samal ajal lootusrikkalt lahenduse ilmumist kaosest ja segadusest, siis see, mis ilmub, on muinasjutuline ja erutav.
 
Erksuse seisund - sinu ettevalmistatus olevikus, määramatuse väljas - leiab su eesmärgi ja su tahtmise ning lubab sul tabada võimaluse. Mis on see võimalus? See võimalus sisaldub igas probleemis, mis sul elus on. Iga üksik probleem, mis sul elus on, on võimalusseeme millekski paremaks. Kui sul juba kord on see taju, siis avaned tervele võimaluste piirkonnale - ja see hoiab elavana saladuslikkuse, imepärasuse, põnevuse, seikluslikkuse.
 
Võid suhtuda igasse oma probleemi nagu millegi parema võimalusse. Võid jääda erksaks võimaluste suhtes, põhinedes määramatuse tarkuses. Kui su valmisolek kohtab võimalust, siis ilmub lahendus spontaanselt.
 
Seda, mis sellest välja tuleb, nimetatakse tihti "heaks õnneks". Hea õnn aga pole midagi muud kui valmisolek ja võimalus saavad kokku. Kui need kaks on ühendatud kaose erksa jälgimisega, siis ilmub ka lahendus, mis on arenemise mõttes kasulik nii sulle kui ka kõikidele nendele, kellega puutud kokku. See on täiuslik eduretsept, ja see põhineb kiindumatuse seadusel.
 
Sümbolite jälitamine loob murelikkust; see lõpeb sellega, et tunned end seespoolt õõnsa ja tühjana, sest vahetad oma Mina ära oma sümbolite vastu.
 
 

pühapäev, 25. detsember 2011

tahte ja soovi seadus

Edu viies vaimne seadus on tahte ja soovi seadus. See seadus põhineb faktil, et energia ja informatsioon eksisteerivad kõikjal looduses. Tegelikult pole kvantvälja tasemel üldse olemaski midagi muud, kui vaid energia ja informatsioon. Kvantväli on just nimelt ainult teine nimesilt puhta teadvuse ja puhta potentsiaalsuse väljale. Ja seda kvantvälja mõjutavad tahe ja soov. Uurigem seda protsessi üksikasjalikumalt.
 
Õis, vikerkaar, puu, rohukõrs, inimkeha jaotatuna oma põhikomponentideks, on energia ja informatsioon. Kogu universum on oma põhiloomuselt energia ja informatsiooni liikumine. Ainus erinevus sinu ja puu vahel seisneb informatsiooni ja energia sisalduse erinevuses teie kehades. Materiaalsel tasemel olete te mõlemad, sina ja puu, moodustatud ühtedest ja samadest ringkäigus liikuvatest elementidest: peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust ja teistest elementidest pisitillukestes kogustes. Võiksid osta neid elemente paari dollari eest mõnest vastavast kauplusest. Seepärast ei erinegi sina ja puu mitte süsiniku või vesiniku või hapniku poolest. Tegelikult vahetate sina ja puu ju teineteisega lakkamatult oma süsinikku ja hapnikku. Tegelikult erinete teie kaks energia ja informatsiooni poolest.
 
Looduse skeemis oleme sina ja mina priviligeeritud liik. Meil on närvisüsteem, mis suudab saada teadlikuks lokaliseeritud välja informatsiooni sisust, milles tärkab meie füüsiline keha. Kogeme subjektiivselt seda välja oma mõtete, tunnete, emotsioonide, soovide, mälestuste, instinktide, impulsside ja uskumustena. Objektiivselt kogeme sedasama välja füüsilise kehana - ja füüsilise keha kaudu kogeme seda välja maailmana. Aga kõik see on üks ja seesama. Seepärast kuulutasidki muistsed nägijad: "Mina olen too, sina oled too, kõik on too ja too on kõik, mis on."
 
Sinu keha ei ole lahus universumi kehast, sest kvantmehaanika tasemetel pole kindlaid piirjooni. Sa sarnaned väänlemisega, lainetega, võnkumisega, rullumisega, keerisega, lokaalse rahutusega suuremal kvantväljal. Suurem kvantväli - universum - on sinu avardunud keha.
 
Inimese närvisüsteem pole mitte ainult suuteline saama teadlikuks omaenese kvantvälja informatsioonist ja energiast, vaid kuna inimese teadvus on oma suurepärase närvisüsteemi tõttu lõpmatult elastne, siis suudad sa ka teadlikult muuta informatsioonisisu, mida tekitab su füüsiline keha. Sa võid teadlikult muuta omaenda kvantmehaanilise keha energia- ja informatsioonisisu, ja seega mõjutada oma avardunud keha - oma keskkonna, oma maailma - energia- ja informatsioonisisu ja panna selles asju avalduma.
 
Selle teadliku muutuse põhjustavad kaks omadust, mis on teadvusele igiomased: tähelepanu ja tahe. Tähelepanu annab energiat ja tahe muundab. Kõik see, millele pöörad oma tähelepanu, muutub su elus tugevamaks. Kõik see, millelt võtad ära oma tähelepanu, närtsib, laguneb ja kaob. Teiselt poolt vallandab aga tahe energia ja informatsiooni muundamise. Tahe organiseerib omaenda täitumise.
 
Tahtekvaliteedi suunamine tähelepanu objektile orkestreerib lõpmatu hulga aegruumi sündmusi tekitama tahetud tulemust, tingimusel, et tahtja peab kinni teistest edu vaimsetest seadustest. See on seetõttu nii, kuna tahtel on tähelepanu viljakas pinnases lõpmatu organiseeriv jõud. Lõpmatu organiseeriv jõud kujutab endast jõudu organiseerida lõpmatut hulka aegruumi sündmusi, kõiki ühel ja samal ajal. Näeme selle lõpmatu organiseeriva jõu väljendumist igas rohukõrres, igas õunapuuõies, oma keha igas rakus. Näeme seda kõiges elavas.
Looduse skeemis on iga asi vastastiksuhtes ja ühenduses kõige muuga. Metsümiseja tuleb maa seest välja ja sa tead, et tuleb kevad. Linnud hakkavad rändama teatavas suunas teatud ajal aastas. Loodus on sümfoonia. Ja seda sümfooniat orkestreeritakse vaikselt loomise ülimas pinnases.
 
Inimkeha on selle sümfoonia teine hea näide. Üksainus rakk teeb umbes kuus miljardit asja sekundis, ja ta peab teadma, mida teevad samal ajal kõik teised rakud. Inimkeha võib mängida muusikat, tappa pisikud, sigitada last, lugeda luuletusi ja jälgida tähtede liikumist, kõike ühel ja samal ajal, sest lõpmatu vastastiksuhete väli on tema informatsioonivälja osa.
Inimliigi närvisüsteemi juures on tähelepanuväärne see, et ta võib teadliku tahte kaudu käsutada seda lõpmatut organiseerivat jõudu. Tahe inimliigis pole kinnistatud ega lukustatud energia ja informatsiooni jäika võrgustikku. Ta on lõpmatult elastne. Või teiste sõnadega, niikaua kuni sa ei astu üle teistest loodusseadustest, võid sa oma tahte abil sõna tõsises mõttes käsutada loodusseadusi oma unistuste ja soovide täitmisele.
 
Sa võid panna kosmilise arvuti lõpmatu organiseeriva jõu töötama enda heaks. Sa võid minna loomise ülimasse pinnasesse ja tuua sisse tahte, ja tahte sissetoomisega aktiviseerid lõpmatut vastastiksuhete välja.
 
Tahtmine paigaldab aluspõhja pingutuseta, spontaansele, hõõrdumiseta puhta potentsiaalsuse voolule, mis otsib väljendumist avaldumatust avaldunusse. Ainus asi tähele panna on see, et kasutaksid oma tahet inimkonna heaoluks. See toimub spontaanselt, kui oled ühenduses edu seitsme vaimse seadusega.
 
Tahe on tegelik jõud soovi taga. Tahe üksi on väga võimas, sest tahe on soov ilma kiindumuseta tulemusse. Soov üksi on nõrk, sest enamiku inimeste soov on tähelepanu koos kiindumusega. Tahe on soov koos range liitumisega kõikide teiste seadustega, aga eriti kiindumatuse seadusega, mis on edu kuues vaimne seadus.
 
Tahtmine koos kiindumatusega viib elukesksesse, olevikuhetke teadlikkusse. Ja kui tegevus tehakse olevikuhetke teadlikkuses, siis on see kõige tõhusam. Su tahe on tuleviku jaoks, aga su tähelepanu on olevikus. Nii kaua, kui su tähelepanu on olevikus, avaldub su tahe tuleviku jaoks, sest tulevikku luuakse olevikus. Pead oleviku vastu võtma nii, nagu see on. Võta vastu olevik ja taha tulevikku. Tulevik on midagi niisugust, mida võid alati luua kiindumatu tahte kaudu, aga sa ei peaks iial võitlema oleviku vastu.
 
Minevik, olevik ja tulevik on kõik teadvuse omadused. Minevik on mäletamine, tulevik on etteaimamine; olevik on teadlik olemine. Seepärast kujutab aeg endast mõtte liikumist. Nii minevik kui ka tulevik sünnivad kujutluses; ainult olevik, s.o. teadlik olemine, on tegelik ja igavene. Ta on. Ta on potentsiaalsus aegruumi, mateeria ja energia jaoks. Ta on igavene võimalusteväli, mis kogeb ennast abstraktsete jõududena, olgu need siis valgus, soojus, elekter, magnetism või gravitatsioon. Need jõud pole ei minevikus ega tulevikus. Nad lihtsalt on.
 
Nende abstraktsete jõudude tõlgendamine meie poolt annab meile konkreetsete nähtuste ja vormi kogemuse. abstraktsete jõudude mäletatavad tõlgendamised loovad minevikukogemuse, nendesamade abstraktsete jõudude etteaimatavad tõlgendamised loovad tuleviku. On olemas teadvuse omadused. Kui need omadused vabastatakse minevikukoormast, siis muutub tegevus olevikus viljakaks pinnaseks tuleviku loomisele.
 
Tahe, mis põhineb sellise oleviku kiindumatul vabadusel, teenib katalüsaatorina mateeria, energia ja aegruumi sündmuste õigeks ühenduseks, et luua ükskõik mida, mida aga soovid.
Kui sul on elukeskne, olevikuhetke teadlikkus, siis kujuteldavad takistused - mis on rohkem kui üheksakümmend protsenti tajutavatest takistustest - lagunevad ja kaovad. Allesjäävad viis kuni kümme protsenti tajutavatest takistustest võib ümber muuta võimalusteks ühe-eesmärgilise tahte kaudu.
 
Ühe-eesmärgiline tahe on tähelepanu see omadus, mis on paindumatult kinnistatud oma eesmärgile. Ühe-eesmärgiline tahe kujutab endast oma tähelepanu hoidmist tahetaval tulemusel niisuguse paindumatusega, et sa absoluutselt väldid seda, et takistused tuleksid kulutama ja hajutama su koondatud tähelepanu. On võimalik välistada kõiki takistusi täielikult ja terviklikult oma teadvusest. On võimalik säilitada vankumatut selgust, olles pühendunud oma eesmärgile tugeva sooviga. See on ühteaegu kiindumatu teadlikkuse jõuda ja ühe-eesmärgiline koondatud, tahe.
 
Õpi rakendama tahtejõudu ja sa saad luua kõike, mida soovid. Sa võid saavutada tulemusi ka pingutuse ja püüdmise kaudu, aga selle eest pead maksma. Hinnaks on stress, südameatakid ja sinu immuunsüsteemi halvenenud talitlus. Palju parem on astuda järgmised viis sammu tahte ja soovi seaduses. Kui järgid neid viit sammu oma soovide täitmiseks, siis tekitab tahe omaenda jõu:
 
1. Libise tühimikku. See tähendab, koonda end sellesse vaiksesse ruumi mõtete vahel, mine vaikusese - Olemisetasemele, s.o. oma olemuslikku seisundisse.
 
2. Seadnud end sisse selles Olemise seisundis, vabasta oma tahtmised ja soovid. Kui oled tegelikult tühimikus, siis pole ühtegi mõtet, ühtegi tahtmist, aga olles välja tulemas tühimikust - olles sellel ühenduskohal tühimiku ja mõtte vahel - tood sisse tahte. Kui sul on rida eesmärke, võid need üles kirjutada, ja koondada oma tahte nendele enne, kui lähed tühimikku. Kui tahad, näiteks, edukat karjääri, siis lähed tühimikku selle tahtega, ja tahe on juba seal nõrga vilkumisena su teadvuses. Vabasta oma tahtmised ja soovid tühimikus tähendab istutada need puhta potentsiaalsuse viljakasse pinda ja oodata nende õidepuhkemist, siis kui aeg on selleks õige. Sa ei taha kaevata üles oma soovide seemneid, et näha, kas need kasvavad, ega siduda end jäigalt selle viisi külge, kuidas nad avanevad. Sa tahad nad lihtsalt vabastada.
 
3. Jää Minale-toetumise seisundisse. See tähendab, jää oma tõelise Mina teadlikkusse - oma vaimu, oma ühendusse puhta potentsiaalsuse väljaga. See tähendab ka - ära vaata ennast maailma silmade kaudu ega luba teiste arvamustel ega kriitikal ennast mõjutada. Abistav viis säilitada seda Minale-toetumise seisundit on jätta oma soovid enda teada; ära jaga neid kellegi teisega, kui vaid siis, kui neil teistel on täpselt samad soovid, mis sinulgi ja nad on sinuga lähedaselt seotud.
 
4. Loobu oma kiindumusest tulemusse. See tähendab loobumist oma jäigast kiindumusest teatud tulemusse ja elamist määramatuse tarkuses. See tähendab oma elurännaku iga hetke nautimist, isegi kui sa ei tea tulemust.
 
5. Lase universumil tegelda üksikasjadega. Sinu tahtmistel ja soovidel, kui need on vabastatud tühimikus, on tohutu organiseeriv jõud. Usalda ja lase sel tahtmise lõpmatul organiseerival jõul orkestreerida sinu eest kõiki detaile. Pea meeles, et sinu tõeline loomus on puhta vaimu loomus. Kanna oma vaimuteadvust kõikjal, kuhu ka lähed, vabasta õrnalt oma soovid ja universum tegeleb sinu eest üksikasjadega.
 
 Niikaua kuni sa ei astu üle teistest loodusseadustest, võid sa oma tahte abil käsutada loodusseadusi oma unistuste ja soovide täitmisel.


laupäev, 24. detsember 2011

vähima pingutuse seadus


Edu neljas vaimne seadus on vähima pingutuse seadus. See seadus põhineb faktil, et looduse arukus toimib pingutuseta kerguse ja hoogsa muretusega. See on vähima teo, vähima vastuseisu printsiip. Seepärast on see harmoonia ja armastuse printsiip. Õppides selgeks selle õppetunni looduselt, täidame kergesti oma soove.
 
Jälgides loodust töötamas, näed, et see toimub vähima jõupingutusega. Rohi ei püüa kasvada, ta lihtsalt kasvab. Kalad ei püüa ujuda, nad lihtsalt ujuvad. Lilled ei püüa õitseda, nad õitsevad. Linnud ei püüa lennata, nad lendavad. See on nende igiomane loomus. Maa ei püüa pöörelda omaenda telje ümber; maa loomuseks on pöörelda peadpööritava kiirusega ja tuhiseda läbi maailmaruumi. Beebide loomuseks on olla õndsuses. Päikese loomuseks on paista. Tähtede loomuseks on vilkuda ja sädelda. Ja inimese loomuseks on avaldada oma unistusi füüsilises vormis kergelt ja pingutuseta.
 
Veedateaduses, India ajastutevanuses filosoofias, tuntakse seda printsiipi pingutuse kokkuhoiu printsiibina ehk "tee vähem ja saavuta rohkem". Lõpuks jõuad seisundisse, milles sa ei tee midagi ja saavutad kõik. See tähendab, et on vaid nõrk idee ja siis see idee avaldubki pingutuseta. See, mida üldiselt nimetatakse "imeks", on tegelikult vähima pingutuse seaduse väljendus. Looduse arukus toimib pingutuseta, hõõrdumisteta, spontaanselt. Ta on ebalineaarne; ta on intuitiivne, holistlik ja toitev. Ja kui oled loodusega harmoonias, kui tunned kindlalt oma tõelist Mina, siis võid kasutada vähima pingutuse seadust.
 
Vähim pingutus rakendub, kui su tegusid põhjustab armastus, sest loodust hoiab koos armastusenergia. Kui taotled võimu ja kontrolli teiste inimeste üle, siis raiskad asjata energiat. Kui taotled raha või võimu oma ego jaoks, siis kulutad energiat, jälitades õnne-illusiooni, selle asemel, et nautida antud hetke õnne. Kui taotled raha ainult oma isikliku kasu huvides, siis lõikad katki energiavoolu enda juurde ja sekkus looduse arukuse väljendumisesse. Aga kui su tegusid põhjustab armastus, siis ei toimu energia raiskamist. Kui su tegusid põhjustab armastus, siis su energia mitmekordistub ja koguneb - ja ülemäärase energia, mida kogud ja naudid, võib suunata looma kõike, mida tahad, kaasa arvatud ka piiramatut rikkust.
 
Võid pidada oma füüsilist keha energia kontrollimise seadmeks: ta suudab genereerida, talletada ja tarvitada energiat. Kui tead, kuidas genereerida, talletada ja tarvitada energiat tõhusalt, siis suudad luua ükskõik kui suure rikkuse. Su egole osutatav tähelepanu tarbib suurima hulga energiast. Kui su sisemine toepunkt on ego, kus otsid võimu ja kontrolli teiste inimeste üle või teiste heakskiitu, siis raiskad energiat.
 
Kui see energia vabastada, siis võib suunata selle teise kanalisse ja kasutada millegi niisuguse loomiseks, mida tahad. Kui su sisemiseks toepunktiks on su vaim, kui oled kriitika suhtes immuunne ega karda ühtegi väljakutset, siis võid rakendada armastusejõudu ja kasutada energiat loovalt külluse ja arengu kogemiseks.
 
Raamatus "Unenägemise kunst" ütleb Don Juan Carlos Castanedale: ".... enamus meie energiast läheb meie enesetähtsuse ülalhoidmisele... Kui suudaksime kaotada natukenegi sellest enesetähtsusest, toimuks meiega kaks ebatavalist asja. Üks on see, et vabastaksime oma energia püüdest säilitada seda meie illusoorset suurust; ja teine, et varustaksime end küllaldase energiaga, et... heita pilk universumi tegelikule suurusele."
 
Vähima pingutuse seadusel on kolm komponenti - kolm asja, mida võid teha, et teostada printsiip "tee vähem ja saavuta rohkem". Esimeseks komponendiks on vastuvõtmine. Vastuvõtmine tähendab lihtsalt seda, et teed otsuse: "Täna võtan vastu inimesed, olukorrad, tingimused ja sündmused, nii nagu kõik toimub." See tähendab, et ma tean, et praegune hetk on just nii, nagu see peabki olema, sest kogu universum on nii, nagu ta peab olema. Praegune hetk - see, mida sa just nüüd koged - on kõikide nende hetkede kulminatsioon, mida oled kogenud minevikus. Praegune hetk on nii, nagu see on, sest kogu universum on nii, nagu ta on.
 
Kui võitled praeguse hetke vastu, siis võitled tegelikult kogu universumi vastu. Selle asemel võid teha aga otsuse, et täna ei võitle sa kogu universumi vastu, võideldes antud hetke vastu. See tähendab, et praeguse hetke võtad vastu täielikult ja lõplikult. Võtad asjad vastu nii, nagu need on, mitte aga nii, nagu sa tahaksid, et need praegusel hetkel oleksid. Sellest on tähtis aru saada. Sa võid soovida, et asjad oleksid tulevikus teisiti, aga praegusel hetkel tuleb sul asjad vastu võtta nii, nagu need on.
 
Kui tunned end ühe inimese või olukorra poolt petetuna või ärritatuna, siis pea meeles, et tegelikult ei reageeri sa sellele inimesele või olukorrale, vaid selle inimese või olukorra poolt tekitatud tunnetele. Need on sinu tunded, ja sinu tunded pole kellegi teise viga. Kui tunned selle ära ja mõistad seda hästi, siis oled valmis vastutama selle eest, kuidas sa tunned, ja oled valmis seda muutma. Ja kui suudad asjad vastu võtta nii, nagu need on, siis oled nõus vastutama ka oma olukorra ja kõikide sündmuste eest, mida pead probleemideks.
 
See viib meid vähima pingutuse seaduse teise komponendi juurde; milleks on vastutus. Mida tähendab vastutus? Vastutus tähendab seda, et sa ei süüdista oma olukorra pärast kedagi ega midagi, sina ise kaasa arvatud. Kui oled võtnud vastu selle olukorra, selle sündmuse, selle probleemi, siis tähendab vastutus sulle võimet reageerida olukorrale loovalt, reageerida olukorrale nii, nagu see on praegu. Kõik probleemid sisaldavad võimaluseseemneid ja selle teadvustamine lubab sul võtta praeguse hetke ja muundada see paremaks.
 
Kui sa kord juba teed nii, siis muutub iga niinimetatud ärritav olukord sulle võimaluseks luua midagi uut ja ilusat, ja iga niinimetatud piinaja või türann muutub su õpetajaks. Tegelikkus on tõlgendamine. Ja kui otsustad tegelikkust tõlgendada sel viisil, siis saab su ümber olema palju õpetajaid ja palju arenguvõimalusi.
 
Alati, kui oled vastamisi türanni, piinaja, õpetaja, sõbra või vaenlasega (nad kõik on üks ja seesama), tuleta endale meelde: "Praegune hetk on just niisugune, nagu see peab olema." Ükskõik milliseid suhteid oled tõmmanud oma ellu, on need praegusel hetkel just need, mida vajad oma elus praegusel hetkel. Kõikide sündmuste taga on varjatud mõte, ja see varjatud mõte teenib sinu enda arengut.
 
Vähima pingutuse seaduse kolmas komponent on kaitsmatus, mis tähendab, et oled teadvustanud endale kaitsmatuse ja oled loobunud vajadusest panna teisi uskuma või neid veenda oma seisukoha õigsuses. Kui vaatled inimesi enda ümber, siis näed, et nad veedavad üheksakümmend üheksa protsenti oma ajast kaitstes oma seisukohti.
 
Kui sa vaid loobud vajadusest kaitsta oma seisukohta, siis selle loobumisega saavutad ligipääsu tohutule energiale, mille varem raiskasid ära.
 
Kui asud kaitsele, süüdistad teisi, ja ei võta vastu antud hetke ega allu sellele, siis kohtab su elu vastuseisu. Iga kord, kui kohtad vastuseisu, tea, et kui pingestad olukorda, siis vastuseis vaid suureneb. Sa ei taha ju jäigalt seista nagu üks kõrge tamm, mis raksatab tormis ja langeb maha. Selle asemel tahad olla elastne nagu pilliroog, mis paindub tormis ja jääb ellu.
 
Loobu täielikult oma seisukoha kaitsmisest. Kui sul pole kaitsta ühtegi punkti, siis ei lase sa vaidluselgi sündida. Kui teed seda järjekindlalt - kui lõpetad võitlemise ja vastuseismise - , siis koged täiel määral olevikku, ja see on kingitus. Keegi ütles mulle kord: "Minevik on ajalugu, tulevik on saladus ja praegune hetk on kingitus. Seepärast nimetataksegi praegust hetke (inglise k. present) "kingituseks" "(inglise k. present).
 
Kui võtad omaks oleviku ja saad sellega üheks, siis koged tuld, hõõgust, ekstaasisädelust, mis tuksub igas elavas aistivas olendis. Kui muutudes sellega lähedaseks, hakkad kogema seda vaimu juubeldamist kõiges elavas, siis sünnib sinus rõõm, ja sa võtad endalt kohutavad kaitsmise, pahameele ja haavumise koormad ning takistused. Alles siis muutub lõbusaks, muretuks, rõõmsaks ja vabaks.
 
Selles rõõmsas, lihtsas vabaduses tead sa igasuguse kahtluseta südames, et see, mida tahad, on sulle kättesaadav, alati kui tahad seda, sest su tahtmine tuleb õnnetasemelt, mitte aga mure- ja hirmutasemelt. Sul pole vaja õigustada; lihtsalt teata endale oma tahe, ja sa koged oma elu igal hetkel täitumist, meelehead, rõõmu, vabadust ja iseseisvust.
 
Tee otsus käia vastupanutut teed. See on tee, mille kaudu looduse arukus avaneb spontaanselt, hõõrdumise ja pingutuseta. Kui sul on juba oivaliselt kombineeritud vastuvõtmine, vastutus ja kaitsmatus, siis koged, et elu voolab pingutusetu kergusega.
 
Kui jääd kõikidele seisukohtadele lahti - ega ole jäigalt kiindunud ainult ühte - , siis voolavad su unistused ja soovid koos looduse soovidega. Siis võid kiindumuseta vabastada oma tahtmised, ja lihtsalt oodata õiget aastaaega, mil su soovid õilmitsevad tegelikkusesse. Võid olla kindel, et kui aastaaeg on õige, siis su soovid tõesti tulevad avaldumisele. See on vähima pingutuse seadus. 
 
Kui võitled praeguse hetke vastu, siis võitled tegelikult kogu universumi vastu.


reede, 23. detsember 2011

põhjuse ja tagajärje seadus

Edu kolmas vaimne seadus on karma seadus. "Karma" on nii tegu kui ka selle teo tagajärg; ta on ühtaegu põhjus ja tagajärg, sest iga tegu tekitab energiajõu, mis pöördub meie juurde samasugusel viisil tagasi. Karma seaduse kohta pole midagi teadmata. Igaüks on kuulnud väljendit "mida külvad, seda ka lõikad". On ilmselge, et kui tahame oma elus luua õnne, siis peame õppima külvama õnneseemneid. Seepärast tähendabki karma teadlikku valikutegemist.
 
Põhiolemuslikult oleme sina ja mina lõpmatud valikutegijad. Oma elu igal hetkel oleme selles kõikide võimaluste väljas, kus meil on ligipääs lõpmatule hulgale valikutele. Mõned neist teeme teadlikult, samal ajal kui teised teeme ebateadlikult. Aga parim viis mõista ja maksimaalselt kasutada karma seadust on saada teadlikuks valikutes, mida teeme igal hetkel.
 
Kas see sulle meeldib või mitte, aga kõik, mis toimub praegusel hetkel, on sinu minevikus tehtud valikute tagajärg. Kahjuks teevad paljud meist valikuid ebateadlikult, ja seepärast ei pea me neid valikuteks - ja ometi on nad seda.
 
Kui mul tuleks sind solvata, siis kõige tõenäolisemalt teeksid sa valiku: olla solvunud. Kui mul tuleks teha sulle kompliment, siis kõige tõenäolisemalt valiksid sa: olla rõõmus või meelitatud. Aga mõtle selle üle: see ju ikkagi on valik.
 
Võiksin sind haavata ja võiksin sind solvata, ja sina võiksid teha valiku: mitte solvuda. Võiksin teha sulle komplimendi ja sina võiksid teha valiku: mitte lasta sellel meelitada ennast.
Või teiste sõnadega, enamus meist - ehkki oleme lõpmatud valikutegijad - on muutunud tingitud reflekside kimpudeks, mida inimesed ja olukorrad pidevalt vallandavad prognoositavateks käitumismallideks. Need tingitud refleksid sarnanevad Pavlovi tingimustest sõltuvaks muutmisega. Pavlov on selle poolest kuulus, et ta tõestas katseliselt, et kui iga kord kella helistades annad koerale midagi süüa, siis peagi hakkab koeral sülge erituma ka siis, kui helistad ainult kella, sest koer on seostanud ühe ärritaja teisega.
 
Tingimustest sõltuvaks muutumise tagajärjena on enamusel meist korduvad ja prognoositavad reageeringud keskkonna ärritajatele. Näib, et meie reageeringud inimestele ja olukordadele vallanduvad automaatselt, ja me unustame, et need on ikkagi valikud, mida teeme oma elu igal hetkel. Me lihtsalt teeme neid valikuid ebateadlikult.
 
Kui sa astud hetkeks kõrvale ja vaatled valikuid, mida valikutegemisel teed, siis just sellesama vaatlemisega viid sa kogu protsessi ebateadlikust piirkonnast teadlikku piirkonda. See teadliku valikutegemise ja vaatlemise protseduur on väga jõuduandev.
 
Kui teed mingi valiku - ükskõik millise - võid küsida endalt kahte asja, kõigepealt: "Mis on selle minu poolt tehtava valiku tagajärjed?" Oma südames tead sa otsekohe, mis need on. Teiseks: "Kas see valik, mida ma praegu teen, toob õnne mulle ja inimestele mu ümber?" kui vastus on 'jah', siis tee see valik. Kui vastus on 'ei', kui see valik toob kurvastust kas sulle või inimestele su ümber, siis ära tee seda valikut. Niisama lihtne see ongi.
 
Sellest valikute lõpmatust hulgast on igal sekundil ainult üks valik niisugune, mis loob õnne nii sulle kui ka inimestele su ümber. Ja kui sa teed selle ühe valiku, siis on selle tulemuseks käitumisviis, mida nimetatakse spontaanseks õigeks teoks. Spontaanne õige tegu on õige tegu õigel hetkel. See on õige reageerimine igale situatsioonile, nii nagu see toimib. See on tegu, mis toidab sind ja kõiki teisi, keda su tegu mõjutab.
 
Väga huvitav mehhanism on see, et universum peab aitama sul teha spontaanselt õigeid valikuid. See mehhanism on seotud tunnetega sinu kehas. Su keha kogeb kahesuguseid tundeid: üks on mugavustunne, teine on ebamugavustunne. Hetkel, mil teed teadlikult valikut, pööra tähelepanu oma kehale ja küsi oma kehalt: "Kui teen selle valiku, mis siis juhtub?" Kui su keha saadab mugavustunde, siis on valik õige. Kui su keha saadab ebamugavustunde, siis pole see valik kohane.
 
Mõnel inimesel on mugavus- ja ebamugavustunne päikesepõimiku piirkonnas, aga enamusel on see südame piirkonnas. Vii oma tähelepanu teadlikult südamesse ja küsi oma südamelt, mida teha. Siis aga oota reageeringut - füüsilist reageeringut tunde kujul. See võib olla nõrgimal tundetasemel - aga see on, sinu kehas.
 
Ainult süda teab õiget vastust. Enamus inimestest arvab, et süda on puderjas ja sentimentaalne. Aga ta pole. Süda on intuitiivne; ta on holistlik, ta on kontekstiline, ta on suhtesolev. Ta pole orienteeritud võidule-kaotusele. Ta toksib kosmilisse arvutisse - puhta potentsiaalsuse, puhta teadmise ja lõpmatu organiseeriva jõu välja - ja võtab kõik arvesse. Vahete-vahel võib see isegi tunduda mitte ratsionaalsena, aga südamel on arvutamisvõime, mis on palju hoolikam ja palju täpsem kui see, mis jääb ratsionaalse mõtte piiridesse.
 
Võid kasutada karma seadust raha ja külluse ja kõikide heade asjade voolamise loomiseks enda juurde igal ajal, millal tahad. Esmalt pead aga teadvustama endale, et valikud, mida teed oma elu igal hetkel, loovad su tulevikku. Kui tuletad endale seda regulaarselt meelde, siis kasutad täielikult ära karma seaduse. Mida enam tood oma valikuid teadlikkuse tasemele, seda enam teed neid valikuid, mis on spontaanselt õiged - nii sinu enda kui ka sinu ümber olevate inimeste jaoks.
 
Kuidas on aga lood mineviku karmaga ja kuidas mõjutab see sind praegu? Saad mineviku karma heaks teha kolme asja. Üks neist on karmavõlgade maksmine. Enamus inimesi valib selle - ebateadlikult muidugi. Võib-olla valid sinagi selle. Vahel kaasneb nende võlgade maksmisega suur kannatus, aga karma seadus ütleb, et universumis ei jää iial ükski võlg maksmata. Selles universumis on täiuslik arvepidamissüsteem ja kõik on jäävas "siia-sinna" energiavahetuses.
 
Teine asi, mida saad teha, on teisendada ehk muuta oma karma palju soovitavamaks kogemuseks. See on väga huvitav protsess, milles, oma karmavõlga makstes, küsid endalt: "Mida saan õppida sellest kogemusest? Miks see toimub ja missugune on sõnum, mille kõiksus mulle sellega annab? Kuidas saan selle kogemuse muuta kasulikuks oma kaasinimestele?
 
Seda tehes, otsi võimaluseseemet ja seo siis see võimaluseseemne dharmaga, oma elu eesmärgiga, millest räägime edu seitsmendas vaimses seaduses. See võimaldab sul muundada oma karma uueks väljendumiseks.
 
Näiteks, kui sa spordimänge mängides murrad oma jala, siis võiksid küsida: "Mida saan sellest kogemusest õppida? Mis on see sõnum, mille universum saadab mulle?" Võib-olla on sõnum see, et sul on vaja tempot aeglustada ja olla järgmisel korral oma keha vastu hoolikam ning tähelepanelikum. Ja kui su dharmas on ette nähtud õpetada teistele seda, mida tead ise, siis küsides: "Kuidas saan teha selle kogemuse kasulikuks oma kaasinimestele?", võid otsustada jagata õpitut, kirjutades raamatu spordimängude mängimisest turvaliselt. Või kujundad hoopis erilise jalatsi või jalasääretoote, mis hoiab ära sinu poolt kogetud vigastuse.
 
Makstes oma karmavõlga, muudad sa sel viisil õnnetuse endale kasulikuks ja see võib tuua sulle rikkust ja täitumist. See on su karma teisendamine positiivseks kogemuseks. Tegelikult pole sa oma karmast vabanenud, vaid oled võimeline võtma karmasündmuse käsile ja looma sellest uue ja positiivse karma.
 
Kolmas viis karmaga tegelemiseks on karma ületamine. Karma ületamine tähendab temast sõltumatuks saamist. Karma ületamine toimub tühimiku, Mina, Vaimu kogemise teel. See sarnaneb määrdunud riidetüki pesemisega veevoolus. Iga kord, kui pesed seda, eemaldad sellest mõned plekid. Pesed aga ikka ja jälle, ja iga kord saab see natuke puhtamaks. Sa pesed ehk ületad oma karmaseemneid, minnes tühimikku ja tulles jälle sealt välja. Seda teed muidugi meditatsioonis.
 
Kõik teod on karmasündmused. Tassi kohvi joomine on karmasündmus. See tegevus tekitab mälu ja mälul on võime ehk potentsiaalsus tekitada soovi. Ja soov tekitab jällegi teo. Sinu hinges kasutatavaks tarkvaraks on karma, mälu ja soov. Su hing on teadvuskimp, milles on karma, mälu ja sooviseemned. Teadvustades endale need avaldumiseseemned, muutud teadlikuks tegelikkuse generaatoriks. Saades teadlikuks valikutegijaks, hakkad sa genereerima tegusid, mis arendavad sind ja su ümber olevaid inimesi. See ongi kõik, mida sul on vaja teha.
 
Niikaua kui karma on arendatav - nii Mina kui ka kõigi suhtes, keda Mina mõjutab - on karmaviljaks õnn ja edu.

Niikaua kui karma on arendatav - nii Mina kui ka kõigi suhtes, keda Mina mõjutab - on karmaviljaks õnn ja edu.

neljapäev, 22. detsember 2011

andmise seadus


Edu teine vaimne seadus on andmise seadus. Seda seadust võiks nimetada ka andmise ja saamise seaduseks, sest universum tegutseb dünaamilise vahetuse teel. Miski pole staatiline. Su keha on dünaamilises ja pidevas vahetuses universumi kehaga; su meel ja kosmose meel mõjutavad teineteist dünaamiliselt; su energia on kosmilise energia väljendus.
 
Eluvool pole midagi muud kui kõikide olemisvälja struktureerivate elementide ja jõudude harmooniline vastastikune mõjutamine. See elementide ja jõudude harmooniline mõjutamine tegutseb sinu elus andmise seadusena. Et su keha ning su meel ja universum on pidevas ja dünaamilises vahetuses, siis on energia ringlemise peatamine nagu verevoolu peatamine. Alati kui verevool peatub, hakkab veri kämpuma, kalgenduma, tarduma. Seepärast peadki andma ja võtma vastu, et hoida oma elus ringlemas jõukust ja küllust (inglise keeles affluence).
 
Sõna affluence tuleb ladinakeelsest affluere, mis tähendab "kuhugi voolama". Sõna affluence tähendab "külluslikult voolama". Raha sümboliseerib tegelikult eluenergiat, mida vahetame, ja eluenergiat, mida kasutame universumi teenimiseks. Teine sõna raha tähistamiseks inglise keeles on currency (eesti keeles raha, valuuta; käive, ringlus), mis peegeldab ka energia voolavat loomust. Sõna currency tuleb ladinakeelsest sõnast currere, mis tähendab "jooksma" või "voolama".
 
Sellepärast ongi nii, et kui peatame raha ringlemise - kui me ainus tahtmine on hoida kinni oma rahast ja koguda seda - siis, et raha on eluenergia, peatame ka ta tagasituleku oma ellu. Et hoida seda energiat meie juurde tulemas, peame pidama teda ringluses. Nagu jõgi peab ka raha voolama lakkamatult, muidu hakkab ta tarduma, lämmatama ja summutama omaenda elujõudu. Ringlemine hoiab raha elus ja elujõulisena.
 
Iga suhe on andmise ja võtmise suhe. Andmine kutsub esile saamise ja saamine kutsub esile andmise. See, mis läheb üles, peab tulema ka alla; see, mis läheb välja, peab tulema ka tagasi. Tegelikult on saamine seesama, mis andmine, sest andmine ja saamine on universumis energiavoolu erinevad aspektid. Ja kui peatad nendest ühe voolamise, siis sekkud vahele looduse arukusse.
 
Igas seemnes on tõotus tuhandeteks metsadeks. Aga seemneid ei tule koguda; seeme peab edastama oma arukuse viljakale maapinnale. Tema andmise kaudu voolab ta nähtamatu energia materiaalsesse avaldumisse.
 
Mida rohkem annad, seda rohkem saad, sest sa hoiad universumi külluse ringlemas oma elus. Tegelikult kõik elus olev väärtuslik ainult mitmekordistub, kui seda antakse. See, mis andes ei mitmekordistu, pole andmist ega saamist väärt. Kui tunned, et oled andmisteo läbi midagi kaotanud, siis polnud su andmistegu tõeline ega põhjusta suurenemist. Kui annad vastumeelselt, siis pole selle andmise taga üldse energiat.
 
Tahe on see kõige tähtsam asi su andmise ja saamise taga. Alati tuleb tahta luua õnne andjale ja saajale, sest õnn on elutoetav ja elutoitev ning seetõttu tekitab suurenemist. Vastutasu on otseselt proportsionaalne andmisele, siis kui see on olnud tingimusteta ja südamest. Seepärast peab andmistegu olema rõõmurikas - meeleseisund peab olema niisugune, milles tunned rõõmu andmisteost enesest. Siis suureneb andmise taga olev energia palju kordi.
 
Andmise seaduse praktiseerimine on tegelikult väga lihtne: kui tahad rõõmu, anna teistele rõõmu; kui tahad armastust, õpi andma armastust; kui tahad tähelepanu ja hindamist, õpi andma tähelepanu ja hindamist; kui tahad materiaalset küllust, siis aita teistel saavutada materiaalne küllus. Tegelikult on kõige kergem viis saada seda, mida tahad, see, et aitad teistel saada, mida nemad tahavad. See printsiip toimib võrdselt hästi nii üksikisikute, ühingute kui ka rahvuste puhul. Kui tahad olla õnnistatud kõikide heade asjade poolest elus, siis õpi vaikselt õnnistama kõiki teisi heade asjade poolest elus.
 
Isegi andmismõttel, õnnistamismõttel või lihtsal palvel on teiste mõjutamise jõud. See on sellepärast nii, et taandatuna oma põhiolemuslikku seisundisse, on meie keha energia ja informatsiooni lokaliseeritud kimp energia ja informatsiooni universumis. Oleme lokaliseeritud teadvuskimbud teadlikus universumis. Sõna "teadvus" viitab rohkemale kui lihtsale energiale ja informatsioonile - see viitab energiale ja informatsioonile, mis on elav nagu mõte. Seepärast oleme mõttekimbud mõtlevas universumis. Ja mõttel on muundamisjõud.
 
Elu on teadvuse igavene tants, mis väljendab arukuse impulsside dünaamilise vahetusena mikrokosmose ja makrokosmose vahel, inimese keha ja universaalse keha vahel, inimese meele ja kosmilise meele vahel.
 
Kui õpid andma seda, mida otsid, siis aktiviseerid ja kujundad seda tantsu ilusa, energilise ja elujõulise liikumisega - igavese elutuksumisega.
 
Parim viis rakendada andmise seadust - alustada kogu ringlemisprotsessi - on otsustada, et iga kord, kui puutud kellegagi kokku, annad talle midagi. See ei pea olema materiaalne asi; see võiks olla lill, kompliment või palve. Tegelikult on andmise kõige võimsamad vormid mittemateriaalsed. Hoolivuse, tähelepanelikkuse, lembuse, hindamise ja armastuse annid on mõned nendest kõige hinnalisematest andidest, mida võid anda, ja need ei maks sulle midagi. Kohtudes kellegagi, võid vaikselt teda õnnistada, soovides talle õnne, rõõmu ja naeru. Niisugune vaikne andmine on väga võimas.
 
Üks asi, mida mulle õpetati lapsepõlves, ja mida minagi õpetan oma lastele, on mitte iialgi minna kellegi juurde midagi kaasa toomata - mitte iialgi kedagi külastada, ilma talle kingitust kaasa toomata. Võid öelda: "Kuidas saan anda teistele, kui mul hetkel pole eneselgi küllalt?" Aga sa võid tuua lille. Ühe lille. Võid tuua väikese kirjakese või kaardi, mis räägib midagi su tunnetest inimese vastu, keda sa külastad. Võid tuua komplimendi. Võid tuua palve.
 
Tee otsus anda kõikjal, kuhu lähed, kõigile, keda näed. Niikaua kui annad, saad ka ise. Mida enam annad, seda suurema usalduse saavutad selle seaduse imepärasesse toimesse. Ja kui saad rohkem, siis suureneb su andmisvõimegi.
 
Meie tõeline loomus on külluslik ja ohter; oleme loomu poolest külluslikud, sest loodus toetab iga vajadust ja soovi. Meil ei puudu midagi, sest me põhiolemuslik loomus on puhta potentsiaalsuse ja lõpmatute võimalustega. Seepärast pead teadma, et sulle on igiomane küllus, sõltumata sellest, kui palju või kui vähe raha sul on, sest kogu rikkuse allikas on puhta potentsiaalsuse väli - see on teadvus, mis teab, kuidas rahuldada kõik vajadusi, kaasa arvatud ka rõõm, armastus, naer, rahu, harmoonia ja teadmine. Kui taotled esmalt neid - ja mitte ainult endale, vaid ka teistele, siis kõik muu tuleb sülle spontaanselt.
 
Oleme mõttekimbud mõtlevas universumis. Ja mõtetel on muundamisjõud.