elu olemusest

       Praana on peenim elujõud, mis täidab kõike ja saab füüsilisel tasandil nähtavaks liikumisena ja tegevusena ning mentaalsel tasandil mõttena. Pranayama tähendab eluenergia ohjamist.  

Eluenergia valitsemine on see, mida antakse edasi läbi inimese närvikiudude. See liigutab tema lihaseid, võimaldab tajuda tal välismaailma ja mõelda sisemise maailma üle. See on nii tähtis energia, et looma jaoks ongi see elu ainus alus ja sisu. 

Kes suudab seda jõudu kontrollida, ei valitse üksnes omaenese olemust nii füüsilisel kui mentaalsel tasandil, vaid tervet maailma. Praana on kogu kosmilise elu olemus; see peenim printsiip, mis on arendanud universumi selle praegusele kujule ja viib teda edasi lõppeesmärgi poole.

 

Inimese jaoks asub kogu universum tema kehas. Aine, millest koosneb tema keha, on sama, mis moodustab universumi. Jõud, mis pulseerib tema närvisüsteemis, ei muutu jõust, mis vibreerib läbi universumi.

Universum on täidetud kahe põhiainega. Ühte nimetatakse Akaša või eeter ja teist Praana või energia. Võiks öelda, et need vastavad kaasaja teaduse mateeriale ja jõule. Mistahes keha, mis asub universumis ja omab vormi või materiaalset eksistentsi, koosneb põhimõtteliselt tollest kõikjal viibivast ja läbitungivast peenmateeriast "akaša". 

Gaasid, vedelikud ja tahked kehad; kogu universum, mille kohta saab tarvitada sõna "loodud", on selle üheainsa ja nähtamatu akaša väljendus, ja mis iga tsükli lõpul pöördub tagasi oma algusesse. Ning samal viisil on kõik inimesele tuntud loodusjõud: gravitatsioon, valgus, soojus, elekter, magnetism - st kõik, mida võib nimetada nimetuse "energia" alla, sealhulgas loomisvõime, närviimpulsid, kõik animaalsed jõud, aga ka mõte ja mõistus, - kõik nad on kosmilise praana väljendused. 

 

Praanast nad sünnivad ja sinna nad ka hääbuvad. Mis tahes selle universumi jõud, kas füüsiline või mentaalne, saab alguse sellest algenergiast.

Kõik, mis on universumis, kujutab endast ühte neist kahest olemusest. Mateeria jäävus ja energia jäävus on kaks looduse põhiseadust. Üks neist õpetab, et universumit moodustava akaša kogusumma on jääv. Teine aga, et universumis vibreeriva energia kogusumma on samuti jääv. 

Iga tsükli lõpus vaibuvad nende energiate väljendused ja muutuvad potentsiaalseteks. Samuti muutub elustamatuks Akaša. Kuid järgmise tsükli algul käivituvad jälle energiad ja mõjutavad ka Akašat võtma erinevaid vorme. Ja vastupidi, kui akaša muudab oma struktuuri jämedaks ja peeneks, muutub ka praana, võttes samuti jämeda või peene struktuuri.

Inimkeha on vaid mikrokosmos. Kogu keha koos närvisüsteemi ja kõikide organitega on talle mikrokosmiline akaša, närvi- ja mõtteimpulsid aga kosmiline praana. Nende süsteemide funktsioneerimise seaduste tundmine ning nende valitsemine on kõrgeim teadmine. 

See, kes mõistab praana olemust, mõistab kosmilise elu tegevuse tuuma. See, kes valitseb seda olemist, on allutanud mitte üksnes oma keha ja mõistuse, vaid ka mistahes teise keha ja mõistuse siin universumis. 

Seega on pranayama - praana valitsemine - selleks vahendiks, mille abil inimene saab realiseerida oma väikeses kehas kogu kosmilise elu; püüab saavutada täiuslikkuse loodusjõudude juhtimise alal. Selle teadmise õppimine teenib ainult seda lõppeesmärki - saavutada lõpmatu rahu ja lõpmatu jõud - nüüd ja alatiseks - jõudes surematuse ja igavesele õndsuse tasandile.

Kes suudab eluenergiat kontrollida, ei valitse üksnes omaenese olemust nii füüsilisel kui mentaalsel tasandil, vaid tervet maailma.