meie valikutest

        Akaša on sanskriti (vanaindia) keelne sõna, mis tähendab taevast, ruumi, avarust, eetrit, õhku. Akaša välja on tõlgendanud kõik kultuurid, et muuta see endale mõtekaks. Iseenesest on see väli puhas võimalus, mis on ka meie hinge kodu ja sellepärast ei saa see olla kuidagi piiratud. Kummaline küll, aga mingil salapärasel moel suudame me ise oma meele piiramatuid võimalusi kitsendada. Ja seda me teemegi. Meie valikud ehitavad nähtamatuid tõkkeid, mida saame ainult ise lõhkuda. Tee hargneb tihti ja sõltuvalt sellest, millise suuna valime, kujuneb meie meele nähtamatu struktuur. Selliste valikute
võtmesõnad on:

        AVARDUMINE                                AHENEMINE

        enese väljendamine                       enese mahasurumine

        enese tundmine                             eitamine

        ebakindluse talumine                     turvalisuseigatsus

        isiklik kaemus                               omaksvõetud seisukoht

        vaimsusele keskendumine              materialism

        enese tunnustamine                       süüdlaslikkus, enese eitamine

        individualism                                 mugandumine

        altruism, isetus                             egost juhindumine

       

Need tunnused ei kirjelda inimtüüpe, vaid meelt - meelt, mis paljudest teguritest sõltuvalt avardub ja aheneb. Meel pole muutumatu ega liigu ühes suunas. Me võime noorena olla väljendusrikkamad, vanas eas rõhutumad, kuid võime ka saavutada enda mõistmise ja asendada sellega üldiselt omaks võetud arvamused, mis annavad noorele inimesele kuuluvustunde. Meel kõigub päevast päeva, isegi siis, kui tunneme, et oleme ühele kindlale eesmärgile pühendunud. Elu on muutlik ja selline on ka karmajärgne elu. Akaša väljal kohtame enda mõlemat poolt - indiviidi, kes tahab olla vaba, ja mugandujat, kes ihkab turvalisust. Akaša väli pole midagi enamat kui meie enda potentsiaal.

Surmajärgses elus on meel mitmemõõtmeline. Akaša viib meid kõikidest aegruumi piiridest välja. Tegelikult oleme alati sellised olnud, kuid materiaalses maailmas veenis keskkond meid sedavõrd, et me kohanesime selle reeglitega. Nüüd tuleb meil end kohandada akašaga, mille struktuuri ei määra jäigad reeglid ja mille loomingulisi võimalusi ei kitsenda kultuuri dogmad.

Teadvus on teadvus sõltumata sellest, kes seda tõlgendab. Akaša eksisteerib väljaspool valikuid, väljaspool meelt. See ühtsuseseisund tõmbab surevat inimest enda poole. Hinge magnetism tõmbab ta isikliku unenäo - mis on oma olemuselt universaalne - järgmisele tasandile.

 Akaša väli pole midagi enamat kui meie enda potentsiaal.