teadvuse kolm tasandit

        Veendunud materialist võib pidada mittefüüsilisse maailma rändamist võimatuks, aga tegelikult külastame teadvuse teisi vorme kogu aeg. Tegelikult liigume me siin universumis teadlikkuse kolme tasandi vahel, mis moodustavad kogu kogemuse: 


          teadvus, mis on täidetud füüsiliste objektidega;

          teadvus, mis on täidetud peenobjektidega; 

          teadvus, mis on täidetud puhta teadvusega.

Igal tasandil näib hing erinev. Füüsilises maailmas on hing koondunud emotsioonide ja idealismi ümber. See seostub südamesoojuse, armastuse ja jumalale pühendumisega.

Peentasandi maailmas on hing vaim, tähistades pühadust, jumala lähedust ja vabadust füüsilise olemasolu taakadest. Hing ei paku enam pelgalt lohutust; see on õndsus, mida valu meie eest varjas. Hing on nüüd muutumatu, selle nõuandeid saab selgelt, ilma segadusteta, järgida. Esmane tunne on magneetiline, meid tõmbab järeleandmatult jumaluse poole.

Puhta teadvuse maailmas on liitumine täielik. Me näeme, et oleme hingega üks. Puhtas teadvuses ei saa kasutada väljendeid "siin" ja "seal", siis pole hingel asukohta. See on ühel ja samal ajal kõikjal ja eikuskil. Inimene ei otsi enam hinge headust, pühadust ega puhtust. See lihtsalt on.

Pärast surma kogeme peentasandi maailma automaatselt, sest iga maailm sisaldub ka teistes maailmades. See sõltub vaid teadvuse nihkest. Samal ajal on teadvuse iga tasand oma erilise omadustega ja seda tajutakse eraldioleva reaalsusena.

1. Füüsiliste objektide teadvus. See on kindlakujuliste asjade maailm, mida tajume viie meelega: nägemine, kuulmine, haistmine, kompamine ja maitsmine, mis alluvad lineaarsele ajale. Me näime endile füüsiliste füüsiliste kehadena, mis on eraldatud ajas ja ruumis. Eluiga kestab piiratud aastad, mis jäävad kahe olulise sündmuse - sünni ja surma - vahele.

Seadused, millele selles maailmas allutakse, on ranged. Gravitatsioon, valguse kiirus ning mateeria ja energia (mida ei saa luua ja hävitada) jäävus on aluseks kõikidele teistele loodusseadustele.

Kui see on su esmane maailm, siis on sul teatud jõud, mis lubavad seda maailma uurida. Nende hulka kuuluvad füüsiline jõud, tahtejõud, mõistus, emotsionaalne väljendumine, seksuaalsus ja isiklik autoriteet. Sa oled seda edukam, mida täielikumalt neid jõudusi kasutad. Samal ajal kiindud sa aina enam sellesse teadvuse tasandisse kui ainsasse reaalsusse.

Selles maailmas tundub akaša (eeter, õhk) füüsilise ruumina, mis on täis lõpmatult paljusid ainelisi asju.

Hing tundub isiklik, ja seda saab näha vaid põgusalt.

2. Peenobjektide teadvus. See on unenägude, kujutluste ja inspiratsiooni maailm oma paljudes vormides. Me teeme selle maailma kindlaks intuitsiooni abil, märgates selliseid omadusi nagu armastus ja ilu, tundes enda sees ja endast väljas õrna ligiolekut, mida pole viie meelega võimalik tajuda. Eluiga sellel tasandil on nii pikk, kui suudame kujutleda.

Peentasandi maailma seadused on voolavad. Sündmused võivad toimuda nii ette- kui ka tahapoole. Selle maailma hulka kuuluvad kujutlusvõime, mälu, kunstianne, vaimne sensitiivsus, tervendamisvõime ja intuitsioon. Mida enam neid jõudusi kasutad, seda edukam oled. Aga sa võid ka leida, et oled füüsilisest maailmast eraldatud ega suuda selles nii hästi toime tulla kui inimene, kellel pole intuitsiooni ja vaimset sensitiivsust. See teeb sulle muret, kuni avastad, et peenmaailm suudab sind toetada.

Akaša tundub unenäoline, täis mälestusi ja kujundeid, arhetüüpe ja jumalaid, vaime ja eeterlikke olendeid.

Hing tundub juhtiva jõuna, mis viib tagasi lätteni. Seda tunnetad kogu aeg.

3. Puhas teadvus. See on maailm, kus teadvus on teadlik iseendast. Selles pole objekte, ei jämeda- ega peenekoelisi. Me teeme selle maailma kindlaks " mina olen " abil. Olemasolu muutub iseenda eesmärgiks, iseenda tasuks. Kogemusena alustab puhas teadvus vaikse meelega; selle rikkus ja tähendus kasvavad, mida kauem seda kogeme.

Selle maailma seadused puudutavad loomist ennast. Iga objekti ja sündmuse seemned viljastuvad siin. Siin on aja, ruumi ja aineliste asjade võimalikkus. Siin on nii meelte kui ka mõtete või kujutiste võimalikkus. Ehkki puhas teadvus on täiesti vaba kõigest nähtavast, tahab see innukalt sünnitada; müstikud ütlevad, et see on tiine kõigest, mis on.

Kui see on su esmane maailm, siis ei vaja sa mingeid jõudusid, et selles toime tulla. Aja voolamine ja ruumi avardumine on neutraalsed sündmused. Need tulevad ja lähevad sinu olemuse sees. Sa paned neid tähele neisse kiindumata, aga kui tahad, võid pöörduda ükskõik millise omaduse - armastuse, kaastunde, jõu, tõe - poole ja kogeda neid oma täiuses.

Selles maailmas tundub akaša mittelooduna. Mõistetel nagu sünd ja surm või elu ja surm, pole mingit tähtsust. On vaid olemasolu. Olemine kujutab endast kõikehõlmavat kogemust.

Tuleb meeles pidada, et surmajärgne elu pole nii "järgne", kui me arvame. Teadvuse kolm tasandit on alati meie lähedal.

Akaša, mis hõlmab füüsiliste objektide maailma, on kolmetasandiline. Silmad saavad vaadelda maastikku, et öelda meile, kus me oleme. Üles ja alla on kindlad suunad, et orienteeruda füüsiliselt. Enne ja pärast on kindlad ajahetked, et saada aru, kus me oma eluajal oleme.

Akaša, mis hõlmab peenobjektide maailma, on palju ähmasemad piirid. Need võivad hetkega muutuda vabalt hõljuvaks unenäoruumiks. Kindlate tasandite puudumisel mõõdetakse kogemust selle sensitiivsuse seisukohalt. Emotsioonid on kõrgenenud ning unenäod muutuvad elavamaks. Kogemuste kasvades muutub see mõnusaks ruumiks tema enda tingimustega, nagu juba on kunstnike, sensitiivide ja sügavalt vaimsete inimeste puhul.

Akaša, mis hõlmab iseennast, on puhas olemasolu. See tundub uskumatult turvaline, sest on ühtne kõigega. Iga kogemus tuleb seest, ühestainsast punktist, millest loomine kiirgub nagu energiavihk või õis, mis avaneb lõpmata.

Hing on umbisikuline. Ta on Olemine ilma lisaomadusteta.