vaimuhaiguse ilmingutest

        Holotroopiliste seisundite süvauuringud kinnitavad üldiselt Carl Gustav Jungi ideed, mille kohaselt psüühika süvatasanditelt pärinevatel kogemustel (minu termineid kasutades "perinataalsetel" ja "transpersonaalsetel" kogemustel) on teatav kvaliteet, mida ta nimetas (Rudolph Otto http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Otto järgi) numinoossuseks. See mõiste on suhteliselt neutraalne ja seega eelistatavam kui teised sarnased nimetused, nagu valgustuslik, religioosne, müstiline, maagiline, pühalik või püha, mille sobivus konteksti on olnud sageli küsitav ja viivad kergesti segadusse. Numinoosse (samuti tipukogemuse või non-duaalse nimetusega) tunde aluseks on vahetu tajumine, et ollakse kontaktis reaalsuse kõrgema astme sfääriga, mis on püha ja materiaalsest maailmast drastiliselt erinev.

Vältimaks vääritimõistmisi ja segadusi, mis sarnaste aruteludega varem sageli on kaasnenud, tuleb tõmmata selge eristusjoon vaimsuse ja religiooni vahele. Vaimsus põhineb reaalsuse ebatavalise aspektide ja mõõtmete vahetul kogemusel. See ei nõua spetsiaalset kohta või ametlikult määratud inimest, kes kontakti jumalikuga vahendab. Müstikud ei vaja kirikuid ega templeid. Keskkonnas, kus nad reaalsuse pühasid mõõtmeid ja sealhulgas omaenda jumalikkust kogevad, on nende enda keha ja loodus. 

Vahetud vaimsed kogemused ilmnevad kahes erinevas vormis. Esimese puhul, milleks on immanentse jumaliku kogemus, tajutakse igapäevast reaalsust viisil, mis on pealtnäha vaid pisut, kuid põhjalikumal vaatlusel sügavalt tavalisest erinev. Seda tüüpi vaimset kogemust läbi elav inimene näeb inimesi, loomi ja keskkonnas leiduvaid elutuid objekte kosmilise loova ja tervikliku energiavälja kiirgava manifestatsiooniga ning saab aru, et nendevahelised piirid on illusoorsed ja ebatõelised. See on otsene looduse jumalana tajumise kogemus, "Spinoza deus sive natura". Televisiooni analoogiat kasutades võib öelda, et see kogemus sarnaneb olukorraga, kus mustvalge pilt muutub järsku erksaks ja elavaks värvipildiks. Mõlemal puhul jääb maailmataju suures osas samaks, kuid uue mõõtme lisandumine defineerib selle radikaalsel viisil ümber.

Vaimse kogemuse teine vorm - transtsendentse jumaliku kogemus - on seotud selliste arhetüüpsete olendite ja reaalsussfääride ilmnemisega, mis on tavaliselt transfenomenaalsed, igapäevases teadvusseisundites mittetajutavad. David Bohmi http://en.wikipedia.org/wiki/David_Bohm väljendeid kasutades näib seda tüüpi vaimse kogemuse puhul, nagu "rulluksid lahti" või "eksplitseeruksid" täiesti uued elemendid, mis pärinevad reaalsuse mõnelt teiselt tasandilt või reaalsuse mõnest teisest sfäärist. Kui tulla tagasi televisiooni analoogia juurde, siis oleks see otsekui avastus, et on olemas veel teisigi kanaleid peale selle, mida me seni olime vaadanud.

Vaimsusega kaasnev eriline suhe indiviidi ja kosmose vahel, mis on oma olemuselt isiklikku ja privaatset laadi asi. Võrdluseks, organiseeritud religioon kujutab endast institutsionaliseeritud grupi tegevust, mis loovad oma hierarhilisi süsteeme, mis keskenduvad võimu, kontrolli, poliitiliste eesmärkide, raha, varanduse ja muude ilmalike sihtide jahile. Sel juhul religioosne hierarhia reeglina taunib ja tõrjub oma liikmete vahetuid vaimseid kogemusi, sest need soodustavad iseseisvust ning neid ei saa tõhusalt kontrollida. Sellises olukorras jätkub tõeline vaimne elu üksnes religiooni müstilistes harudes, mungaordudes ja ekstaatilistes sektides.

Ajapikku ongi sellepärast organiseeritud religioon nendel põhjustel kaotanud sideme oma algse vaimse allikaga. Kui religiooni kontakt oma kogemusliku maatriksiga on katkenud, siis degenereeruvad selle doktriinid dogmadeks, rituaalid tühjaks ritualismiks ja kosmiline eetika moralismiks. Kunagisest elujõulisest vaimsest süsteemist on järele jäänud vaid hangunud laava, mitte müstiline erutav magma, millest ta alguse sai.

Inimeste ees, kes on läbi elanud immanentseid või transtsendentseid jumalikke kogemusi, avaneb maailma suurte religioonide müstiliste harude või mungaordude vaimsus, mida nende peavoolu organisatsioonides ei pruugi üldse esineda. Kui need kogemused omandavad kristliku vormi, siis harmoniseerub inimene sellega, mida kogesid püha Teresa Avilast, http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/naispFChakud/pFCha_theresa_C0vilast.php püha Risti Johannes, http://uuseesti.ee/9406 Meister Eckhart, http://et.wikipedia.org/wiki/Meister_Eckhart või püha Hildegard von Bengen http://et.wikipedia.org/wiki/Hildegard_Bingenist 

Islami teematikaga seonduv vaimne kogemus muudab inimesele hingelähedasteks erinevate sufi ordude õpetused ning tekitab huvi nende praktiseerimise vastu. Sama moodi seob kogemuse judaistlik vorm inimese juudi müstilise traditsiooniga, mida viljeleb kabala ja hassiidide liikumine, mitte fundamentalistlik judaism või sionism. Kui sügav müstiline kogemus aitab religioonidevahelisi piire lahustada, siis organiseeritud religioonide dogmatism kipub rõhutama erinevusi ning õhutama vastuolusid ja vaenulikust.

Tõeline vaimsus on seega universaalne ja kõikehaarav ning põhineb isiklikul müstilisel kogemusel, mitte dogmal või religioossetel pühakirjadel. Peavoolu religioonid võivad oma mõjusfääris inimesi küll ühendada, kuid suuremas mastaabis kalduvad nad kiilu lööma, sest vastandavad end teistele gruppidele, püüdes teisi kas veenda usku muutma või neid hävitada.

Vaimsete kogemuste uurimisel on põhiliseks takistuseks asjaolu, et traditsioonilises psühholoogias ja psühhiaatrias, kus valitseb materialistlik filosoofia, ei saada religioonist ja vaimsusest õigesti aru. Lääne psühhiaatria ei tee vahet müstilisel kogemusel ja psühhootilisel kogemusel ning käsitleb mõlemaid vaimuhaiguse ilmingutena.

Sellise vahetegemise puudumise äärmusliku näitena võib tuua selle, kuidas lääne teadus tantrat - süsteemi, mis on loonud põhjaliku inimpsüühika teooria ning erakordse vaimse elukäsitluse http://et.wikipedia.org/wiki/Tantrad ning asetanud selle kõikehaarava ja keeruka teadusliku maailmavaate konteksti. Tantristlikud teadlased on töötanud välja põhjaliku universumikäsitluse, mida kaasaja teadus on mitmel viisil kinnitanud. See hõlmab keerukaid ruumi ja aja mudeleid. Suure Paugu mõistet ning selliseid elemente nagu heliotsentrandiline süsteem, planeetidevahelised tõmbejõud, maa ja planeetide sfääriline mõju ning entroopia. Need teadmised olid olemas juba sajandeid enne sarnaste avastuste tegemist läänes.

Tantra saavutuste hulka kuuluvad ka kõrgetasemeline matemaatika ja nulli mõistet kasutatava kümnendsüsteemi leiutamine. Tantras olid olemas ka põhjalik psühholoogiline teooria ja kogemuslik meetod, mis põhines psüühilistest keskustest (tšakra'd) ja kanalitest (nadi'd) koosnevast peenkehast ehk energiakehast. Tantrat iseloomustasid ka äärmiselt keerukas abstraktne ja figuratiivne kunst ja keerukad rituaalid.

Raske on ette kujutada, kuidas see oleks võimalik juhul, kui rituaalne ja vaimne elu põhineksid psühhootilistel hallutsinatsioonidel, meelepetetel ja täiesti põhjendamatutel eelarvamustel ja fantaasiatel. On selge, et inimkonna käekäigule nii võimsa mõju avaldamiseks peab religioon peegeldama inimloomuse autentset ja väga sügavat aspekti - ja seda hoolimata asjaolust, et inimajaloo vältel on see ehe tuum omandanud aeg-ajalt vägagi problemaatilisi ja moonutatud väljendusvorme.

Lääne psühhiaatria ei tee vahet müstilisel kogemusel ja psühhootilisel kogemusel ning käsitleb mõlemaid vaimuhaiguse ilmingutena.