Kuningas Saalomoni õpetussõnad

ARHEOLOOGID LEIDSID KUNINGAS SAALOMONI KAEVANDUSED?

 

Postimees

28.10.2008

Inna-Katrin Hein

 

Arheoloogid on veendunud, Jordaaniast leitud vasekaevandused kuulusid kunagi kuningas Saalomonile.

Leitud kaevandus on hiigelsuur ja selles on üle saja hoone. Kaevanduse avad on nii suured, et need on nähtavad ka satelliitpiltidel, kirjutab The Daily Mail.

 

"Need kaevandused rajati umbes kümnendal sajandil eKr, kui juutide kuningaks oli Saalomon. Vasekaevandused tegid kuninga rikkaks ning võimaldasid tal Iisraeli ja Juuda riigid ühendada," lisasid arheoloogid.

 

Arheoloogid jätkasid, et leid käivitas uuesti debati, kui palju on Vanas Testamendis ajaloolist tõde ja kui palju on lihtsalt müüte.

 

Nii aardekütid kui ka arheoloogid on sadu aastaid püüdnud neid legendaarseid kaevandusi leida. Jaht neile algas pärast seda, kui ilmus Rider Haggardi romaan "King Solomon`s Mines" ning kus seisab, et tegemist oli kulla- ja teemantide kaevandustega.

 

Arheoloogide arvates pingutas kirjanik üle ning need on tavalised vasekaevandused.

 

Kaevandused leiti Surnumerest lõunas, paigast, mis kannab nime Khirbat en-Nahas. Araabia keeles tähendab see kohanimi nimi "vasepaika".

 

Vanas Testamendis kirjeldati seda paika Edomi kuningriigina. Kuningas Saalomoni ajal oli see talle kuuluv vasallriik, mis maksis andamit. 

 

1970. – 1980. aastatel seal piirkonnas tehtud väljakaevamiste tulemused näitasid, et vasekaevandamine käivitati 7. sajandil eKr.

 

USA California ülikooli arheoloogi Thomas Levy ja Jordaania arheoloogi Mohammed Najjari arvates näitas nende leid, et vase kaevandamist alustati seal juba 10. sajandil eKr.

 

"Leidsime tõendusmaterjali üsna keeruka struktuuriga ühiskonna ja ka vasekaevanduste kohta, mille õitseaeg oli 10. – 9. sajandil eKr. See viis mõtted tagasi piiblis kirjeldatud sündmustele ja kuningas Saalomonile", lisasid arheoloogid.

 

Arheoloogid leidsid piirkonnast saja ehitise jäänused, kaasa arvatud ka kindluse jäänused.

 

"Kaevandamise märgid on nii selgelt nähtavad, et isegi Google Earth suudaks need üles leida," arvasid arheoloogid.

 

Kuningas Saalomon (heebrea keeles shlomo, ladina keeles Salomon või Solomon, nimi tähendab "rahu") sündis Jeruusalemmas umbes 1000 eKr. Oli Iisraeli ja Juuda kuningas 970 – 928 eKr. Ta oli kuningas Taaveti ja Batseba poeg ning eriti kuulus oma tarkuse poolest, kel oli palju mõistust ja taipamisvõimet. 

 

Saalomon oskas luuletada ja koostada valme. Ta kõneles kolm tuhat õpetussõna ja ta laule oli tuhat viis. Ta kõneles loomadest, lindudest, roomajatest ja kaladest. Saalomoni tarkust tuldi kuulama kõigist rahvaist ja kõigi maa kuningate hulgast, kes olid kuulnud tema tarkusest. 

 

Saalomoni aega näevad juudid tänapäeval kuldajana, mil Iisrael oli rikkam kui kunagi varem. Saalomon lasi ka ehitada Jeruusalemma Moria mäele templi, kuhu paigutas seaduselaeka. Kuningana arendas ta suhteid välisriikidega ja sai üheks võimsaimaks valitsejaks regioonis. Saalomon uuendas ka Iisraeli armeed; jalaväe asemel võeti kasutusele sõjavankrid.

 

Juudi traditsiooni järgi kirjutas Saalomon kolm Piibli raamatutest: Koguja, Ülemlaulu ja enamuse Õpetussõnadest.

 

__________________

 

SAALOMONI TARKUS

 

Saalomoni õpetussõnad:

1 Tark poeg rõõmustab isa, aga alp poeg on emale meelehärmiks.
2 Ülekohtuselt saadud varandustest pole kasu, aga õiglus päästab surmast.
3 Issand ei lase nälgida õiget hinge, aga ta tõrjub tagasi õelate himu.
4 Laisk käsi toob vaesuse, aga virgad käed teevad rikkaks.
5 Taibukas poeg kogub suvel, aga poeg, kes lõikusajal magab, teeb häbi.
6 Õige pea peale tulevad õnnistused, aga õelate suus peitub vägivald.
7 Mälestus õigest jääb õnnistuseks, aga õelate nimi kõduneb.
8 Kes on südamelt tark, võtab käsud vastu, aga huultelt meeletu libastub.
9 Kes elab laitmatult, elab julgesti, aga kelle teed on kõverad, selle käsi käib halvasti.
10 Kes pilgutab silmi, põhjustab valu, ja huultelt meeletu libastub.
11 Õiglase suu on eluallikas, aga õelate suus peitub vägivald.
12 Vihkamine õhutab riidu, aga armastus katab kinni kõik üleastumised.
13 Mõistliku huultel leidub tarkust, aga meeletu seljale on vitsa vaja.
14 Targad panevad tallele, mida teavad, aga rumala suu toob hukatuse lähedale.
15 Rikka varandus on tema tugev linn, vaestele on nende vaesus hukatuseks.
16 Õige inimese töötasu on eluks, õela tulu on patuks.
17 Kes hoiab õpetust, on elurajal, aga kes põlgab noomimist, eksib ära.
18 Kes peab salaviha, selle huuled on valelikud, ja kes ajab laimujuttu, on alp.
19 Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik.
20 Õiglase keel on valitud hõbe, õelate süda on vähe väärt.
21 Õiglase huuled kosutavad paljusid, aga rumalad surevad arunappuse pärast.
22 See on Issanda õnnistus, mis teeb rikkaks, ja oma vaev ei lisa sellele midagi juurde.
23 Albile meeldib teha häbitegusid, aga mõistlikule mehele meeldib tarkus.
24 Mida õel kardab, see tabab teda, aga õigete igatsus rahuldatakse.
25 Kui torm üle käib, siis pole enam õelat, aga õigel on igavene alus.
26 Nagu äädikas hammastele ja suits silmadele, nõnda on laisk sellele, kes tema läkitab.
27 Issanda kartus jätkab elupäevi, aga õelate aastaid lühendatakse.
28 Õigete ootus on rõõm, aga õelate lootus hukkub.
29 Issanda tee on kindluseks laitmatule, aga kurjategijaile on ta hukatuseks.
30 Õige ei kõigu iialgi, aga õelad ei jää maale elama.
31 Õiglase suu edendab tarkust, aga valelik keel hävitatakse.
32 Õiglase huuled teavad, mis on meelepärane, aga õelate suu on pöörane. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Valed kaalud on Issanda meelest jäledus, aga õigest vihist on tal hea meel.
2 Tuleb uhkus, tuleb ka häbi, aga alandlikel on tarkus.
3 Ausus juhib õiglasi, aga valelikkus hävitab truudusemurdjad.
4 Varandusest pole kasu vihapäeval, aga õiglus päästab surmast.
5 Õiglus tasandab vagale tema tee, aga õel langeb oma õeluse läbi.
6 Õigete õiglus päästab neid, aga truudusemurdjaid vangistab nende oma himu.
7 Kui õel inimene sureb, siis ta lootus hävib, ja rumalate ootus kaob.
8 Õige päästetakse hädast, aga õel satub sinna tema asemel.
9 Suuga hävitab jumalatu oma ligimese, aga õiged pääsevad teadlikkuse läbi.
10 Õigete õnnest hõiskab linn ja õelate hukkumisest tuntakse rõõmu.
11 Õigete õnnistusest kerkib linn, aga õelate suu kisub selle maha.
12 Napiaruline on, kes halvustab oma ligimest, aga arukas mees on vait.
13 Kes käib keelekandjana, reedab saladusi, aga kes on ustava vaimuga, varjab neid.
14 Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas, aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi.
15 Kes asub käendajaks võõrale, selle käsi käib halvasti, aga kes käendamist ei salli, võib olla muretu.
16 Veetlev naine saavutab au ja virgad saavutavad rikkuse.
17 Kes osutab halastust, teeb head iseenesele, aga kalk teeb valu oma ihule.
18 Õel teenib petise palga, aga õigluse külvaja tõelise tasu.
19 Kes püsib õigluses, jääb elama, aga kes taotleb kurja, saab surma.
20 Need, kel valelik süda, on Issanda meelest jäledad, aga tal on hea meel neist, kelle tee on laitmatu.
21 Käsi selle peale! Kuri ei jää karistuseta, aga õigete sugu pääseb.
22 Otsekui kuldrõngas sea kärsas on ilus naine, kel puudub peenetundelisus.
23 Õigete igatsuseks on ainult hea, õelate ootuseks viha.
24 Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes.
25 Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse.
26 Kes keelab vilja, seda sajatab rahvas, aga müüja peale tuleb õnnistus.
27 Kes taotleb head, leiab tunnustuse, aga kes kavatseb kurja, seda ennast see tabab.
28 Kes loodab oma rikkuse peale, langeb, aga õiged haljendavad nagu lehed.
29 Kes oma koja hooletusse jätab, lõikab tuult, ja rumal saab targale sulaseks.
30 Õiglase vili on elupuu, aga tark saab hinged.
31 Vaata, õigele tasutakse maa peal, saati siis õelale ja patusele. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Kes armastab hoiatust, armastab teadlikkust, aga kes vihkab noomimist, on juhm.
2 Hea inimene saab Issandalt tunnustuse, aga kurja nõuga mehe ta mõistab hukka.
3 Õeluse pärast ei jää inimene püsima, aga õigete juur on kõikumatu.
4 Tubli naine on oma mehe kroon, aga häbitu on otsekui mädanik tema luudes.
5 Õiglaste mõtted on õiged, õelate nõuanne on pettus.
6 Õelate sõnad varitsevad verd, aga ausate suu päästab varitsetavad.
7 Õelad kummutatakse ja neid ei ole enam, aga õigete koda jääb püsima.
8 Meest kiidetakse tema mõistuse pärast, aga meelesegane on põlatud.
9 Parem on olla tähtsusetu, kel ometi on ori, kui ennast laiutada ja olla leivata.
10 Õige hoolib oma looma hingest, aga õelate halastuski on julm.
11 Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt, aga kes tühja taga ajab, on meeletu.
12 Õel himustab kurjade saaki, aga õigete juur kinnitatakse.
13 Kurja püünis on huulte üleastumises, aga õige pääseb hädast.
14 Oma suu viljast saab igaüks küllalt head, ja inimese kätetöö tuleb tagasi temale enesele.
15 Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda.
16 Rumala pahameel saab kohe teatavaks, aga tark katab solvangu kinni.
17 Tõe kõneleja kuulutab õigust, aga valetunnistaja pettust.
18 Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks.
19 Tõehuuled kestavad igavesti, aga valelik keel on üürikeseks.
20 Kes kavatsevad kurja, neil on pettus südames, aga kes annavad rahu nõu, võivad rõõmu tunda.
21 Õigele ei tule midagi halba, aga õelad on täis õnnetust.
22 Valelikud huuled on Issanda meelest jäledad, aga ustavad on temale meelepärased.
23 Tark inimene varjab, mida ta teab, aga alpide süda kuulutab nende rumalust.
24 Kärmete käsi valitseb, aga laisk peab orjama.
25 Mure mehe südames painutab teda, aga hea sõna teeb temale rõõmu.
26 Õige hoiab eemale halvast, aga õelaid eksitab nende oma tee.
27 Laisk ei saa küpsetada jahisaaki, aga inimese kallis vara on virkus.
28 Õigluse rajal on elu, ja sillutatud teel ei ole surma. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Tark poeg kuulab isa õpetust, aga pilkaja ei kuula sõitlustki.
2 Oma suu viljast sööb mees head, aga autute igatsuseks on vägivald.
3 Kes valvab oma suud, hoiab oma hinge, aga huulte ammuliajajat tabab hukatus.
4 Laisa hing igatseb asjata, aga virkade hing kosub.
5 Õige vihkab valelikkust, aga õel toimib vastikult ja häbiväärselt.
6 Õigus kaitseb seda, kelle tee on laitmatu, aga õelus kukutab patuse.
7 Üks näib rikkana, aga tal ei ole midagi, teine näib vaesena, aga tal on palju vara.
8 Mehe hinge lunahind on tema rikkus, aga vaesel pole vaja sõitlust kuulda.
9 Õigete valgus paistab rõõmsasti, aga õelate lamp kustub ära.
10 Ülbusest tõuseb riid, aga kes nõu kuulda võtavad, on targad.
11 Hõlpsalt saadud varandus kahaneb, aga kes kogub vähehaaval, kasvatab seda.
12 Pikk ootus teeb südame haigeks, aga täideläinud igatsus on elupuu.
13 Kes põlgab sõna, teeb enesele kahju, aga kes kardab käsku, saab tasu.
14 Targa õpetus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.
15 Peenetundelisus toob poolehoidu, aga hoolimatute tee on hukatus.
16 Taibukas teeb kõike teadlikult, aga alp näitab oma rumalust.
17 Õel käskjalg toob õnnetuse, aga ustav saadik toob tervise.
18 Vaesus ja häbi on sellel, kes ei hooli õpetusest, aga kes noomimist tähele paneb, seda austatakse.
19 Täideläinud igatsus on hingele armas, kurjast hoidumine on alpide meelest hirmus.
20 Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes alpidega seltsib, selle käsi käib halvasti.
21 Õnnetus ajab taga patuseid, aga õiged saavad palgaks õnne.
22 Hea inimene jätab pärandi lastelastelegi, aga patuse vara talletatakse õigele.
23 Kehvade uudismaa annab palju leiba, aga mõni hukkub ülekohtu tõttu.
24 Kes vitsa ei tarvita, vihkab oma poega, aga kes teda armastab, karistab teda aegsasti.
25 Õige sööb nii palju, kui ta süda kutsub, aga õelate kõht on tühi. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Tark naine ehitab enesele koja, aga rumalus kisub selle maha oma kätega.
2 Ausasti elab, kes Issandat kardab, aga eksiteedel käib, kes teda põlgab.
3 Rumala suus on vits ta uhkusele, aga tarku kaitsevad nende huuled.
4 Kus pole härgi, seal puudub vili, aga härja rammuga saab palju saaki.
5 Tõetruu tunnistaja ei valeta, aga valetunnistaja sepitseb valesid.
6 Pilkaja otsib tarkust ilmaaegu, aga arukale on tunnetus kerge.
7 Mine ära albi mehe juurest, sest seal sa ei märka teadlikke huuli.
8 Mõistliku mehe tarkus on tunda oma teed, aga alpide rumalus eksitab.
9 Rumalad pilkavad süüohvrit, aga õigete keskel on hea meel.
10 Süda tunneb omaenese kibedust ja võõras ei saa segada tema rõõmu.
11 Õelate koda hävitatakse, aga õigete telk haljendab.
12 Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
13 Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm.
14 Truudusetu süda küllastub oma viisidest, aga hea mees oma tegudest.
15 Lihtsameelne usub iga sõna, aga taiplik paneb tähele oma samme.
16 Tark kardab ja hoidub kurjast, aga alp on jultunud ja enesekindel.
17 Kes on äkilise vihaga, talitab meeletult, salasepitsejat meest vihatakse.
18 Lihtsameelsed pärivad rumaluse, aga tarku kroonitakse teadlikkusega.
19 Kurjad peavad kummardama heade ees ja õelad õigete väravais.
20 Kehva vihkab tema sõbergi, aga rikast armastavad paljud.
21 Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis.
22 Eks eksi ju need, kes kavatsevad kurja? Aga heldus ja tõde on nendega, kes kavatsevad head.
23 Igast vaevanägemisest on kasu, aga tühjast kõnest ainult kahju.
24 Tarkade kroon on nende rikkus, alpide rumalus jääb rumaluseks.
25 Tõetruu tunnistaja päästab hingi, aga kes sepitseb valesid, petab.
26 Issanda kartuses on tugeva lootus ja varjupaik tema lastele.
27 Issanda kartus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks.
28 Rahva rohkus on kuninga uhkus, aga rahva vähesus on vürsti hukk.
29 Pikameelsel on palju arukust, aga kannatamatu näitab suurimat rumalust.
30 Südamerahu on ihule eluks, aga kadedus on otsekui mädanik luudes.
31 Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat.
32 Õel kukutatakse tema kurjuse pärast, aga õigel on surmaski varjupaik.
33 Mõistliku südames hingab tarkus, aga alpide sees pole seda tunda.
34 Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele.
35 Kuningal on hea meel targast sulasest, aga tema viha tabab häbiväärselt toimijat. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha.
2 Tarkade keel teeb tundmise heaks, aga alpide suu laseb voolata rumalust.
3 Issanda silmad on igas paigas, valvates kurje ja häid.
4 Keele mahedus on elupuu, aga selle valelikkus murrab vaimu.
5 Meeletu laidab oma isa õpetust, aga kes noomimist tähele paneb, teeb targasti.
6 Õige kojas on palju vara, aga õela saak jääb tarvitamata.
7 Tarkade huuled külvavad teadmisi, aga alpide süda ei tee nõnda.
8 Õelate ohver on Issandale jäle, aga õigete palve on temale meelepärane.
9 Õela tee on Issanda meelest jäle, aga ta armastab õigusenõudjat.
10 Rajalt lahkuja karistus on karm, noomimise vihkaja peab surema.
11 Surmavald ja kadupaik on lahti Issanda ees, saati siis inimlaste südamed.
12 Pilkaja ei armasta, et teda noomitakse, tarkade juurde ta ei lähe.
13 Rõõmus süda teeb näo rõõmsaks, aga südamevalus pekstakse vaim rusuks.
14 Mõistlik süda otsib tunnetust, aga alpide suu leiab toitu rumalusest.
15 Viletsal on kõik päevad pahad, aga rõõmsal südamel on alati pidu.
16 Parem pisut Issanda kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures.
17 Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine.
18 Raevutsev mees õhutab tüli, aga pikameelne vaigistab riidu.
19 Laisa tee on nagu kibuvitsahekk, aga õigete rada on sillutatud.
20 Tark poeg rõõmustab isa, aga alp inimene põlgab ema.
21 Rumalus on rõõmuks sellele, kel puudub aru, aga arukas mees käib otse.
22 Nõupidamiseta nurjuvad kavatsused, aga lähevad korda paljude nõuandjate abiga.
23 Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab vastata, ja sõna õigel ajal - küll see on hea.
24 Targal läheb elurada ülespidi, et ta pääseks põrgust, mis on all.
25 Issand kisub maha kõrkide koja, aga ta kinnitab lesknaise raja.
26 Kurjad kavatsused on Issandale jäledad, aga heatahtlikud sõnad on puhtad.
27 Kes ahnitseb kasu, jätab oma koja hooletusse, aga kes vihkab meelehead, jääb elama.
28 Õige süda mõtleb, mida vastata, aga õelate suu purskab kurjust.
29 Issand on õelatest kaugel, aga ta kuuleb õigete palveid.
30 Silmade särast rõõmustab süda, hea sõnum kosutab luid-liikmeid.
31 Kõrv, mis kuulab eluks vajalikku noomimist, jääb tarkade seltsi.
32 Kes ei hooli õpetusest, põlgab oma hinge, aga kes kuulab noomimist, saab targa südame.
33 Issanda kartus on tarkuse kool, aga enne au on alandus.

 

Saalomoni tarkus

 

1 Inimesel on küll südamesoovid, aga Issandalt tuleb, mida keel peab kostma.
2 Kõik mehe teed on ta enese silmis selged, aga Issand katsub vaimud läbi.
3 Veereta oma tööd Issanda peale, siis su kavatsused lähevad korda.
4 Issand on kõik teinud otstarbekohaselt, nõnda ka õela õnnetuspäeva jaoks.
5 Iga südamelt ülbe on Issanda meelest jäle, käsi selle peale - seesugune ei jää karistuseta!
6 Armastuse ja ustavuse abiga lepitatakse süü, ja Issanda kartuse tõttu hoidutakse kurjast.
7 Kui mehe teed meeldivad Issandale, siis ta paneb tema vaenlasedki temaga rahu tegema.
8 Parem pisut õiglusega kui palju tulu ülekohtuga.
9 Inimese süda kavandab oma teed, aga Issand juhib tema sammu.
10 Otsus on kuninga huultel: kohut mõistes tema suu ei eksi.
11 Õige margapuu ja vaekausid on Issanda päralt, kõik vihid kukrus on tema tehtud.
12 Ülekohut teha on kuningate meelest jäle, sest aujärg kinnitatakse õigluses.
13 Õiglased huuled on kuningale meelepärased ja ta armastab seda, kes õigust kõneleb.
14 Kuninga viha on surma käskjalg, aga tark mees püüab seda lepitada.
15 Kuninga lahke nägu tähendab elu ja tema poolehoid on otsekui kevadine vihmapilv.
16 Kui palju parem on hankida tarkust kui kulda, ja arukuse hankimine on hõbedast olulisem.
17 Õigete tee on hoidumine kurjast; oma hinge hoiab, kes oma teed tähele paneb.
18 Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust.
19 Parem olla koos vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada.
20 Kes sõna tähele paneb, leiab õnne, ja kes loodab Issanda peale, on õnnis.
21 Kel tark süda, seda nimetatakse mõistlikuks, ja mahedad huuled edendavad õpetust.
22 Mõistus on omanikule eluallikaks, aga rumalus on rumalatele karistuseks.
23 Targa süda teeb tema suu targaks ja edendab ta huultel õpetust.
24 Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele.
25 Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
26 Nälg aitab töömeest töös, sest ta oma suu sunnib teda.
27 Kõlvatu mees kaevab hukatuseaugu ja tema huultel on otsekui kõrvetav tuli.
28 Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad.
29 Mees, kes kasutab vägivalda, ahvatleb oma ligimest ja viib ta teele, mis ei ole hea.
30 Kes silmi pilgutab, see mõtleb riukaid; kes huuled kokku pigistab, sel on pahategu otsustatud.
31 Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel.
32 Pikameelne on parem kui kangelane, ja kes valitseb iseenese üle, on parem kui linna vallutaja.
33 Liisku heidetakse kuuehõlmas, aga selle otsus on Issandalt. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Parem kuiv paluke rahus kui kojatäis ohvriliha riiuga.
2 Tark sulane valitseb häbitu perepoja üle ning jagab pärisosa nagu üks vendadest.
3 Sulatuspott on hõbeda ja ahi kulla jaoks, aga Issand katsub südamed läbi.
4 Kurjategija paneb tähele nurjatuid huuli, petis kuulab kurjakuulutavat keelt.
5 Kes kehva pilkab, teotab tema Loojat, ei jää karistuseta, kes tunneb rõõmu teise õnnetusest.
6 Lapselapsed on vanade kroon ja laste uhkuseks on nende vanemad.
7 Selge jutt ei sobi rumalale, veel vähem siis vale kõne vürstile.
8 Meelehea on andja silmis nagu võlukivi: kuhu ta iganes pöördub, seal on tal edu.
9 Kes üleastumise kinni katab, otsib armastust, aga kes seda meelde tuletab, lahutab ennast sõbrast.
10 Noomitus mõjub arukale rohkem kui sada hoopi albile.
11 Õel inimene püüab aina vastu hakata, ent temale läkitatakse kallale julm käskjalg.
12 Pigemini tulgu mehele vastu karu, kellelt pojad on röövitud, kui alp oma rumalusega.
13 Kes head kurjaga tasub, selle kojast ei lahku õnnetus.
14 Kes alustab tüli, päästab otsekui vee valla: seepärast jäta järele, enne kui puhkeb riid!
15 Õela õigeks- ja õige hukkamõistja - need mõlemad on Issanda meelest jäledad.
16 Mis kasu on rahast albi käes, kui tal ei ole soovi omandada tarkust?
17 Tõeline sõber armastab igal ajal ja hädas tuleb ilmsiks, kes on vend.
18 Arutu on inimene, kes kätt lööb, kes hakkab käendajaks oma ligimese ees.
19 Kes armastab tüli, armastab üleastumist; kes teeb oma ukse kõrgeks, otsib hukatust.
20 Kel valelik süda, ei leia õnne, ja kes oma keelega keerutab, langeb õnnetusse.
21 Alp on meelehärmiks oma sünnitajale ja rumala isa ei tunne rõõmu.
22 Rõõmus süda toob head tervenemist, aga rõhutud vaim kuivatab luudki.
23 Õel võtab põuest vastu meelehead, et teha kõveraks õiguse teid.
24 Arukal on tarkus näo ees, aga albi silmad sihivad maailma otsa.
25 Alp poeg on kurvastuseks isale ja meelekibeduseks oma sünnitajale.
26 Ei ole hea karistada õiget ega peksta õilsat tema õigluse pärast.
27 Kes oma sõnu peatab, on arukas, ja mõistlik mees on külmavereline.
28 Isegi rumalat peetakse targaks, kui ta vaikib, ja mõistlikuks, kui ta oma huuled kinni peab.

 

Saalomoni tarkus

 

1 Kes end eraldab, otsib, mida ta himustab; kõige jõuga tülitseb ta.
2 Albil pole head meelt arukusest, küll aga oma arvamuste avaldamisest.
3 Kui tuleb ülekohtune, tuleb ka põlgus ja koos häbiga teotus.
4 Sõnad mehe suust on sügav vesi, tarkuseallikas on vulisev oja.
5 Ei ole hea olla õela poolt, et õiget kohtus väärata.
6 Albi huuled toovad riidu ja tema suu kutsub lööke.
7 Albi suu on hukatuseks temale enesele ja ta huuled on püüdepaelaks ta hingele.
8 Keelepeksja sõnad on nagu maiuspalad ja lähevad otse sisikonna soppidesse.
9 Isegi see, kes oma töös on loid, on hävitaja vend.
10 Issanda nimi on tugev torn: sinna jookseb õige ja leiab varju.
11 Rikka varandus on tema tugev linn ja ta enese kujutluses kõrge müüri sarnane.
12 Enne langust läheb inimese süda ülbeks, aga enne au on alandus.
13 Kui keegi vastab enne ärakuulamist, siis on see tema rumalus ja häbi.
14 Mehine meel talub haigust, aga kes võiks kannatada rusutud vaimu?
15 Mõistliku süda hangib teadlikkust ja tarkade kõrv otsib teadmisi.
16 And avab inimesele tee ja viib teda suurte ette.
17 Oma riiuasjas on esimesel õigus, kuni tuleb teine ja teda läbi katsub.
18 Liisk lõpetab tülid ja otsustab vägevate vahel.
19 Petetud venda on raskem võita kui tugevat linna, ja tülid on otsekui kindluse riiv.
20 Oma suu viljast saab mehe kõht täis, ta küllastub oma huulte saagist.
21 Surm ja elu on keele võimuses, ja kes seda armastab, saab süüa selle vilja.
22 Kes leiab naise, leiab õnne ja saab Issanda hea meele osaliseks.
23 Kehv kõneleb anudes, aga rikas vastab karmilt.
24 On sõpru, kes üksteist maha löövad, aga mõni sõber on ustavam kui vend. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Parem vaene, kes elab vagaduses, kui see, kel valelikud huuled ja ise on alp.
2 Arutu agarus pole hea, ja kelle jalgadel on kiire, eksib ära.
3 Inimese teed eksitab tema oma rumalus, aga ta süda kibestub Issanda vastu.
4 Varandus toob palju sõpru, aga vaene peab sõbrast lahkuma.
5 Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, ei pääse.
6 Paljud lipitsevad ülemuse ees ja andja sõbrad on kõik.
7 Vaest vihkavad kõik ta vennad, veel enam hoiduvad sõbrad temast eemale; ajab ta taga sõnu, siis neid ei ole.
8 Kes hangib enesele tarkust, armastab oma hinge; kes hoiab arukust, leiab õnne.
9 Valetunnistaja ei jää karistuseta, ja kes sepitseb valesid, hukkub.
10 Ei sobi albil nautida elu, veel vähem siis sulasel valitseda vürstide üle.
11 Arukus teeb inimese pikameelseks ja temale on auks üleastumine andeks anda.
12 Kuninga viha on nagu noore lõvi möirgamine, aga tema lembus on otsekui kaste rohu peal.
13 Alp poeg on oma isale õnnetuseks, ja naise riidlemine on otsekui katuse alaline läbitilkumine.
14 Koda ja vara on isade pärand, aga arukas naine on Issandalt.
15 Laiskus langetab sügavasse unne ja hooletu hing näeb nälga.
16 Kes peab käsku, hoiab oma hinge; kes sellest ei hooli, peab surema.
17 Kes halastab kehva peale, laenab Issandale ja tema tasub talle ta heateo.
18 Karista oma poega, kuni veel on lootust, ja ära soovi tema surma!
19 Kelle viha on suur, peab kandma karistust, sest kui sa ta sellest vabastad, siis tuleb sul teha seda korduvalt.
20 Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem!
21 Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks.
22 Inimesele on kasuks ta heldus, ja parem on olla vaene kui valelik mees.
23 Issanda kartus on eluks: siis võib magada rahulikult, ilma et õnnetus tabaks.
24 Laisk pistab käe kaussi, aga ei vii tagasi suu juurde.
25 Peksa pilkajat, siis saab kohtlane targaks, ja manitse mõistlikku, siis ta saab teadlikuks!
26 Kes kohtleb halvasti oma isa, ajab ära oma ema, see on häbitu ja häbematu poeg.
27 Loobu, mu poeg, õpetust kuulmast, kui tahad eemale eksida tarkuse sõnadest!
28 Kõlvatu tunnistaja pilkab õigust ja õelate suu ajab välja nurjatust.
29 Pilkajate jaoks on valmis kohtuotsused ja alpide seljale hoobid. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Vein paneb pilkama, vägijook lärmama, ja ükski, keda see paneb taaruma, pole tark.
2 Kuninga ähvardus on otsekui noore lõvi möirgamine: kes teda vihastab, teeb pattu oma hinge vastu.
3 Mehele on auks hoiduda riiust, aga kõik meeletud hakkavad peale.
4 Laisk ei künna sügisel: lõikusajal ta ootab asjata.
5 Nõu on mehe südames nagu sügav vesi, aga arukas mees oskab seda ammutada.
6 Paljud inimesed kuulutavad omaenese headust, aga kes leiaks ühe ustava mehe?
7 Õige elab oma vagaduses, õnnelikud on ta lapsed pärast teda.
8 Kuningas, kes istub kohtujärjel, hajutab oma silmadega kõik kurja.
9 Kes võiks öelda: „Ma olen oma südame puhtaks teinud, ma olen oma patust puhas”?
10 Kahesugune kaaluviht ja kahesugune vakk - ka need mõlemad on Issanda meelest jäledad.
11 Juba poisikese tegudest tuntakse, kas ta loomus on puhas ja õige.
12 Kuulja kõrva ja nägija silma - ka need mõlemad on Issand teinud.
13 Ära armasta und, et sa ei jääks vaeseks; hoia silmad lahti, siis saad leiba küllalt!
14 „Halb, halb!” ütleb ostja, aga ära minnes ta kiitleb.
15 Olgu kulda ja palju pärleid, aga teadlikud huuled on veel kallimad.
16 Võta kuub sellelt, kes on hakanud käendajaks võõrale, muulaste pärast võta temalt pant!
17 Valega saadud leib on mõnele magus, aga pärast on ta suu täis sõmerat.
18 Nõu pidades lähevad kavatsused korda, ja ainult targal juhtimisel pea sõda.
19 Kes käib keelekandjana, paljastab saladusi: seepärast ära seltsi lobisejaga!
20 Kes neab oma isa ja ema, selle lamp kustub pilkases pimeduses.
21 Pärand, millega esmalt on kiire, ei too lõpuks õnnistust.
22 Ära ütle: „Ma tasun kätte kurja eest!” Oota Issandat, küll tema aitab sind!
23 Kahesugune kaaluviht on Issanda meelest jäle, ja vale kaal ei ole hea.
24 Mehe sammud on Issandalt: kuidas võiks siis inimene tunda oma teed?
25 Inimesele on püüdepaelaks kergemeelne ütlus: „See on pühitsetud!” ja alles pärast tõotusi hakata järele mõtlema.
26 Tark kuningas puistab õelaid ja laseb ratta neist üle käia.
27 Inimese vaim on Issanda lamp: see uurib läbi kõik südamesopid.
28 Armastus ja ustavus hoiavad kuningat, ja ta toetab helduse läbi oma aujärge.
29 Noorte meeste uhkuseks on jõud, aga vanade ehteks on hallid juuksed.
30 Haavaarmid on kurja kasimiseks ja hoobid ihu soppide jaoks. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Kuninga süda on Issanda käes nagu veeojad: tema juhib seda, kuhu ta iganes tahab.
2 Kõik mehe teed on ta enese silmis õiged, aga Issand katsub südamed läbi.
3 Teha, mis õige ja kohus - see on Issandale olulisem kui ohver.
4 Ülbed silmad ja hooplev süda, õelate lamp, on patt.
5 Virga kavatsused toovad küll kasu, aga kõik ruttajad saavad ometi kahju.
6 Valeliku keelega varanduste soetamine on surma otsijate hajuv tuulevine.
7 Õelate vägivald viib ära neid endid, sest nad ei taha õigust teha.
8 Süüdlase tee on kõver, aga süütu eluviis on õige.
9 Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas.
10 Õela hing ihaldab kurja, ligimene ei leia armu tema silmis.
11 Kui pilkajat karistatakse, saab kohtlane targaks, ja kui tarka õpetatakse, võtab ta õpetust.
12 Õige pidagu silmas õela koda: õelad tõugatakse õnnetusse.
13 Kes suleb oma kõrva viletsa hädakisale, see peab ka ise karjuma vastust saamata.
14 Salajane and vaigistab viha ja kingitus põue - tugeva raevu.
15 Õigele on rõõmuks, kui tehakse õigust, aga kurjategijaile on see ehmatuseks.
16 Inimene, kes eksib tarkuse teelt, peab minema puhkama surnute seltsi.
17 Kes armastab lõbu, jääb vaeseks meheks; kes armastab veini ja õli, ei saa rikkaks.
18 Õel jääb lunahinnaks õige eest ja ausate asemele jääb autu.
19 Parem on elada kõrbemaal kui riiaka ja pahura naisega.
20 Targa kodus on kallist vara ja õli, aga alp inimene neelab need.
21 Kes taotleb õiglust ja headust, leiab elu, õiguse ja au.
22 Tark tõuseb vägevate linna ja kisub maha kantsi, mille peale nad lootsid.
23 Kes valvab oma suud ja keelt, hoiab oma hinge hädade eest.
24 Pilkaja on selle ülbe upsaka nimi, kes teeb oma tegusid määratus ülbuses.
25 Laisale on ta ihkamine surmaks, sest ta käed ei taha tööd teha.
26 Päev otsa himustab ta aina saada, aga õiglane annab ega keela.
27 Õelate ohver on jäledus, eriti kui seda tuuakse häbiteo eest.
28 Valetunnistaja hukkub, aga mees, kes midagi on kuulnud, võib alati rääkida.
29 Õel mees näitab jultunud nägu, aga õige kinnitab oma teid.
30 Issanda vastu ei aita tarkus, mõistus ega nõu.
31 Hobune seatakse valmis tapluse päevaks, aga võit on Issanda käes. 

 

Saalomoni tarkus

 

1 Aus nimi on kallim kui suur rikkus, hea kuulsus on parem kui hõbe ja kuld.
2 Rikas ja vaene kohtuvad, Issand on loonud need mõlemad.
3 Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda.
4 Alandlikkuse ja Issanda kartuse tasu on rikkus, au ja elu.
5 Okkad ja paelad on valeliku teel: kes jääb neist eemale, hoiab oma hinge.
6 Juhata poiss ta tee peale, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!
7 Rikas valitseb vaeste üle ja laenaja on laenuandja ori.
8 Kes külvab ülekohut, lõikab viletsust ja tema viha vits saab otsa.
9 Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale.
10 Aja pilkaja ära, siis lakkab riid, lõpeb tüli ning teotus!
11 Kes armastab südamepuhtust ja kelle huuled on armsad, selle sõber on kuningas.
12 Issanda silmad valvavad tunnetust, aga ta kummutab petise sõnad.
13 Laisk ütleb: „Väljas on lõvi. Tapab mind viimaks keset turgu.”
14 Võõraste naiste suu on sügav haud: keda Issand on hukka mõistnud, see langeb sinna.
15 Meeletus on seotud poisi südamesse, aga karistusvits saadab selle temast kaugele.
16 Kes rõhub viletsat, et rikkaks saada, ja kes annab rikkale, sellele tuleb vaesus.

 

_____________________

 

PIIBLIMAAILMA AARDED: ARHEOLOOGID LEIDSID SEEBA KUNINGANNA LEGENDAARSED KULLAKAEVANDUSED

 

www.FORTE.ee
15.02.2012

Briti arheoloogid on tabanud kullasoont avastusega, mis võib aidata lahendada mõistatuse, kust pärinesid Seeba kuninganna kuulsad aarded.

 

Piiblis on kirjutatud, et kui tänapäeva Etioopiast Jeemenini laiunud Seeba riigi valitsejanna rändas külla Jeruusalemma kuningale Saalomonile, tõi ta kaasa 120 talenti (s.o neli ja pool tonni) kulda, vahendab The Daily Mail.

 

Nüüd on muistne kullakaevandus koos templivaremetega viimaks leitud Etioopia põhjaosast Gheralta platoolt, mis oli osa kuninganna kunagisest territooriumist.

 

Sissekäik kaevandusse oli varjatud kuue meetri kõrguse kiviplaadiga, mida kaunistasid päike ja kuusirp – "Seebamaa visiitkaart," nagu kinnitab väljakaevamiste juhataja Louise Schofield.

 

"Ma roomasin kivi alla, üritades hoiduda kolme meetri pikkuse kobra eest, kes kuulu kohaselt seal elab, ja seisin järsku silmitsi seebakeelse raidkirjaga," rääkis Schofield.

 

Sissekäigu lähistelt leidis ta tükke sammastest ja peenelt nikerdatud kivikanaleist, mis kuulusid liiva alla mattunud, usutavasti kuu-jumalusele pühendatud templi juurde.

 

Väljakaevamiste käigus on samas piirkonnas päevavalgele tulnud ka lahinguväli, kust Schofield leidis muistseid luid.

 

Kohalik rahvas käib ikka veel lähedal voolavast jõest kulda välja pesemas, ent neil polnud aimugi otse nende jalge all hargnevast iidsest kaevanduskompleksist.

 

Kaevanduse šaht asub 1,2 meetri sügavusel mäe põues, mille ümber tiirutavad raisakotkad. Sissekäigu kohale seina sisse on müüritud iidne kolju, millesse on peitliga uuristatud seebakeelne tekst.

 

Seeba oli tsivilisatsioon 8. sajandil e.m.a., mis püsis terve aastatuhande, rikastudes kaubavahetusest, mille raames tarniti Jeruusalemma ja Rooma impeeriumidele viirukivürtse (eestikeelses piiblis "palsamid").

 

Seeba legendaarne kuninganna figureerib nii Koraanis kui ka Piiblis, kus kirjeldatakse tema külaskäiku Saalomoni juurde "väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive".

 

Pühakirja kohaselt tegid Saalomoni tarkus ja tema kuningriigi jõukus kuninganna "otse hingetuks", ning lahkudes kinkis ta kuningale "sada kakskümmend talenti kulda", mis teeb tänapäevastes ühikutes umbes neli ja pool tonni. 

 

 

Kes oli Koguja? "Koguja raamat"

        Koguja (Qoheleth, Koheleth) http://en.wikipedia.org/wiki/Ecclesiastes elas ligikaudu kakssada aastat enne Jeesuse sündi ja kes oli üles kasvanud juudi vagaduse õhkkonnas ning tundis ka kreeka filosoofiat, kes oli oma aja - katastroofide ja lootusetuse aja laps. Sest lootusetusest räägib ta pessimismiga, mis ületab peaaegu kõigi maailmakirjanduse pessimistlike teoste oma. Kõik on tühine, kordab ta alalõpmata. Me ei tea, kes oli selle raamatu autoriks. Kuid on paljuütlev ja tähendusrikas, et säärased sõnad pandi rikka ja õnneliku kuninga Saalomoni http://et.wikipedia.org/wiki/Saalomon suhu. Kindlasti andis selleks võimaluse ta elu- ja mõtteviis. Teda, kel mitte üksi ei puudunud võimalused oma rahva soove täita, vaid kes neid võimalusi ka targalt kasutas, lastakse ütelda: kõik on tühine!

 

Tavaliselt nimetatakse seda raamatut “Koguja raamatuks” (Vana Testamendi tarkusekirjandus), mis on ka üsna tabav, kuna selle autor oli praktilise elutarkuse koguja. Võibolla imestab meid, et need nukrad mõtted inimese saatuse üle on pääsenud Piibli kaante vahele. Ent kestis kaua ja tuli ületada palju vastupanu, enne kui see sündis. Lõpuks otsustas sünagoog ja kirik selle raamatu kasuks, ning nüüd seisab ta Piiblis koos Jesaja, Matteuse, Pauluse ja Johannese teostega. Lause “kõik on tühine” on saanud piibelliku autoriteedi. See autoriteet on tal õigusega, tekkinud mitte juhuslikult, vaid on tõele omane autoriteet. Koguja kirjeldus inimese olukorrast on tõepärasem kui kõik inimest ja ta saatust ülistav luule. See tõepärasus avab me silmad asjade suhtes, mida ei pane tähele, või mida varjavad kõiki masti optimistid. Kui kohtame inimest, kes ründab kristlust, et see tegevat liiga palju illusioone, siis võite talle öelda, et ta rünnakud oleksid veelgi teravamad, kui ta asja vaataks Koguja seisukohalt. Üksnes paljas tõik, et see raamat on osa Piiblist, näitab selgesti, et Piibel on ülimalt realistlik raamat.

 

Kui Koguja ütleb: “Igal asjal on oma aeg”, siis lisab ta sellele korduvalt: “Vaata, kõik see on tühi töö ja vaimu närimine”. Tõsiasi, et kõigele on seatud aeg, õigustab tema traagilist maailmavaadet. Kõigil asjul ja kõigil meie tegevustel on oma aeg. Kui midagi uut ei teki sellest ringkäigust, milles liigub elu. Kõigel on oma piiratud aeg vastavalt igavesele seadusele, mis on antud sealtpoolt kõike aega. Kaduvuse seaduse mõte jääb meile tabamatuks. Meie jaoks on see saladus; mis me näeme, on tühisus ja asjatu töö. Jumala poolt määratud aeg on meile teadmata, ja kui näeme vaeva ning püüame ise seada endile ja endi tegemisele aega, siis äpardub see. Iga inimlik katse muuta sünni ja surma rütmi, sõja ja rahu rütmi, armastuse ja vihkamise ning kõigi teiste vastandite rütmi elus on määratud nurjumisele.

 

See on tõsiduse, et kõigel on oma seatud aeg, esimeseks, ent mitte sugugi lõplikuks mõtteks.

 

_______________________

 

PIIBEL "KOGUJA RAAMAT"

 

Kõik on tühine

1 Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad.

2 „Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja,
„tühisuste tühisus, kõik on tühine!”
3 Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast,
millega ta ennast vaevab päikese all?
4 Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb,
aga maa püsib igavesti.
5 Ja päike tõuseb ja päike loojub
ning läheb tagasi oma paika,
kust ta jälle tõuseb.
6 Tuul puhub lõuna poole
ja keerutab põhja poole;
keereldes, keerutades puhub tuul
ja alustab taas oma ringkäiku.
7 Kõik jõed voolavad merre,
aga meri ei saa täis;
paika, kuhu jõed on voolanud,
sinna voolavad need üha.
8 Kõigist asjust, mis väsitavad,
ei suuda ükski rääkida:
silm ei küllastu nägemast
ja kõrv ei täitu kuulmast.
9 Mis on olnud, see saab olema,
ja mis on tehtud, seda tehakse veel -
ei ole midagi uut päikese all.
10 Või on midagi, mille kohta võiks öelda:
Vaata, see on uus?
Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel,
mis on olnud enne meid.
11 Ei ole vaid mälestust endisist asjust
ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust
neil, kes saavad olema veelgi hiljem.

 

Koguja kogemused

 

12 Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas. 13 Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks. 14 Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimunärimine. 15 Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole. 16 Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi. 17 Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine. 18 Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.

 

Koguja kogemused

 

1 Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea. Aga vaata, seegi oli tühi töö! 2 Ma ütlesin naerule: „Hull!” ja rõõmule: „Mis sellest kasu on?” 3 Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu veiniga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all. 4 Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid; 5 ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid. 6 Ma tegin enesele veetiike kasvavate metsapuude kastmiseks. 7 Ma ostsin sulaseid ja teenijaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste, lammaste ja kitsede kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud. 8 Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi. 9 Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus. 10 Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest. 11 Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine. Millestki pole kasu päikese all.

 

Tarkus ja rõõm on kuninga kingitus

 

12 Kui ma pöördusin vaatama tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud -, 13 siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum. 14 Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses. Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile. 15 Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, juhtub ka minule. Aga milleks siis mina olen saanud targemaks kui teised? Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö. 16 Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki.

 

17 Siis ma vihkasin elu, sest see, mida päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimunärimine. 18 Ja ma vihkasin kogu oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind. 19 Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all. Seegi on tühi töö! 20 Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kogu selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all, 21 sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha! 22 Sest mis on inimesel kogu oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all? 23 On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel. Seegi on tühi töö!

24 Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas. Ma nägin, et seegi on Jumala käest. 25 Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata? 26 Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine.

 

Igal asjal on oma aeg

 

1 Igale asjale on määratud aeg,
ja aeg on igal tegevusel taeva all:

2 aeg sündida ja aeg surra,
aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
3 aeg tappa ja aeg terveks teha,
aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
4 aeg nutta ja aeg naerda,
aeg leinata ja aeg tantsida;
5 aeg kive pilduda ja aeg kive koguda,
aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
6 aeg otsida ja aeg kaotada,
aeg hoida ja aeg ära visata;
7 aeg rebida ja aeg õmmelda,
aeg vaikida ja aeg rääkida;
8 aeg armastada ja aeg vihata,
aeg sõjal ja aeg rahul.

 

 9 Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb? 10 Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid. 11 Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. 12 Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida. 13 On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast. 14 Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta. 15 Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja.

 

Kohus on Jumala päralt

 

16 Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine. 17 Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg. 18 Ma mõtlesin südames: See on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad. 19 Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega - neile kõigile sünnib sama: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on tühine. 20 Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks. 21 Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade hing vajub maa alla? 22 Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?

 

Kohus on Jumala päralt

 

1 Ja ma nägin taas kõiki rõhumisi, mida pandi toime päikese all, ja vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim, aga neil ei olnud trööstijat. 2 Siis ma kiitsin surnuid, kes olid ammu surnud, õnnelikumaks kui elavaid, kes veel tänini elavad, 3 ja et parem kui neil kummalgi on sellel, keda veel ei ole olemas, kes veel ei ole näinud seda kurja tööd, mida päikese all tehakse. 4 Ja ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös tekitavad inimeses ainult kadedust ligimese vastu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine! 5 Alp paneb käed risti ja sööb omaenese ihu. 6 Parem üks peotäis rahuga kui kaks peotäit vaeva ja vaimunärimisega.

 

Üksindusest ja sõprusest

 

7 Ja taas nägin ma tühja tööd päikese all: 8 seal on keegi üksik, tal ei ole kedagi, ei poega ega venda, kuid ometi pole otsa kogu ta vaeval ja ta silmad ei saa rikkusest küllalt. Aga kelle pärast ma siis ennast vaevan ja keelan oma hingele head nautimast? Seegi on tühi ja õnnetu töö! 9 Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk: 10 kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles. Aga häda sellele, kes üksik on, kui ta langeb, ega ole teist, kes ta üles tõstaks! 11 Nõndasamuti: kui kaks magavad üheskoos, siis on neil soe; aga kuidas üksik sooja saab? 12 Ja kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti.

13 Parem on vaene, aga tark nooruk kui vana ja alp kuningas, kes enam ei taipa hoiatust tähele panna. 14 Sest too tuli vangikojast valitsema, kuigi oli sündinud vaesena tema kuningriigis. 15 Ma nägin kõiki elavaid, kes liiguvad päikese all, olevat tolle teise, nooruki poolt, kes pidi astuma tema asemele. 16 Ei olnud lõppu kogu sellel rahval, neil kõigil, kelle eesotsas ta oli; ometi ei tunne järeltulijad temast rõõmu. Sest seegi on tühi töö ja vaimunärimine.

 

Tormaka tõotuse meeletus

 

17 Hoia oma jalga, kui sa lähed Jumala kotta! Kuulamaminek on parem kui alpide ohvriand, sest need ei tea, et nad teevad kurja.

 

Tormaka tõotuse meeletus

 

1 Ära ole kärme suuga ja su süda ärgu tõtaku sõna lausuma Jumala ees; sest Jumal on taevas ja sina oled maa peal, seepärast olgu su sõnu pisut! 2 Sest suurest tööst tuleb uni ja paljudest sõnadest kostab albi hääl. 3 Kui sa annad Jumalale tõotuse, siis ära viivita seda täitmast, sest albid ei ole temale meelepärased. Täida, mida tõotad! 4 Parem on, et sa ei tõota, kui et sa tõotad ega täida. 5 Ära lase, et sinu suu saadab su ihu pattu tegema, ja ära ütle Jumala käskjala ees, et see on eksitus! Miks peaks Jumal su hääle pärast vihastama ja su kätetööd hävitama? 6 Sest kus on palju unenägusid ja palju sõnu, seal on ka palju tühisust. Aga sina karda Jumalat!

 

Elu tühisus

 

7 Kui sa näed, et maal rõhutakse vaest ja et õigus ja õiglus kistakse käest, siis ära selle üle imesta; sest ülemuse üle valvab ülemus ja nende üle on veelgi ülemaid. 8 Aga maale on kindlasti kasulik, et viljeldavatel põldudel oleks kuningas. 

9 Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö! 10 Kui varandust saab palju, siis on ka selle sööjaid palju; ja mis muud kasu on selle omanikul, kui et ta silmad seda näevad. 11 Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada. 12 Ma nägin rasket õnnetust päikese all: säilitatud rikkus on omanikule enesele õnnetuseks. 13 Kui see rikkus õnnetusjuhtumi läbi kaob, temale oli aga sündinud poeg, siis ei jää selle kätte midagi. 14 Nõnda nagu ta oma ema ihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa oma vaevast midagi, mida oma käega võiks kaasa viia. 15 Raske õnnetus on siis seegi: nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuulde läinud? 16 Ta veedab kõik oma päevad pimeduses ning tunneb palju tuska, haigust ja meelepaha.

17 Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast, millega keegi ennast vaevab päikese all oma üürikesil elupäevil, mis Jumal temale on andnud - sest see on tema osa. 18 Seegi on Jumala and, kui Jumal annab mõnele inimesele rikkust ja vara ning lubab tal seda nautida, sellest oma osa võtta ja rõõmus olla oma vaeva viljast. 19 Sest siis ta ei mõtle nii palju oma elupäevadele, kuna Jumal paneb teda tegelema tema südame rõõmuga.

 

Elu tühisus

 

1 On üks õnnetus, mida ma nägin päikese all, ja see lasub raskesti inimeste peal: 2 Jumal annab mehele rikkust ja vara ja au, nõnda et ta hingel ei puudu midagi kõigest sellest, mida ta himustab, ometi ei luba Jumal teda ennast seda nautida, vaid seda naudib keegi võõras. See on tühi töö ja tõsine kannatus! 3 Kuigi mehele sünniks sada last ja ta elaks palju aastaid, nõnda et ta aastate päevi oleks rohkesti, aga ta hing ei oskaks oma hüvest rahuldust tunda, siis ma ütleksin, et nurisünnitis on õnnelikum kui tema. 4 Sest see tuleb olematusest ja läheb pimedusse, ja pimedus peidab ta nime. 5 Ta pole päikest näinud ega tundnud, ja temale ei saa osaks isegi mitte matust - ometi on tal rohkem rahu kui tollel. 6 Isegi kui ta elaks kaks korda tuhat aastat, head ta siiski ei näe - jah, eks kõik lähe ühte paika!

 

7 Kogu inimese vaev on ta oma suu tarvis, ja ometi ei saa isu täis! 8 Sest mis kasu on albiga võrreldes targal, ja mis on kannatajal sellest, et ta oskab elada elavate ees? 9 Parem on see, mis silmaga on näha, kui rahuldamata himu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine!

10 Mis sünnib, on juba ammu määratud; ja on teada, et ta on inimene, ja ei suuda vaielda sellega, kes on temast vägevam. 11 Sest mida rohkem on sõnu, seda rohkem on tühisust. Mis kasu on inimesel sellest? 12 Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?

 

Tarkuse tähtsus

 

1 Aus nimi on parem kui kallis võideõli

ja surmapäev on parem kui sünnipäev.
2 Parem on minna leinakotta kui pidukotta,
sest seal on kõigi inimeste lõpp,
ja kes elab, võtku see südamesse!
3 Parem on meelehärm kui naer,
sest kurb nägu on südamele hea.
4 Tarkade süda on leinakojas,
aga alpide süda on rõõmukojas.
5 Parem on kuulata targa sõitlust
kui alpide laulu.
6 Sest otsekui kibuvitste praksumine paja all
on albi naer. Seegi on tühi töö.
7 Tõesti, rõhumine teeb targa rumalaks
ja pistis rikub südant.
8 Asja lõpp on parem kui selle algus;
kannatlikkus on parem kui ülbus.
9 Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks,
sest pahameel asub alpide põues!

10 Ära ütle:
„Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?”
Sest seda sa ei küsi targasti.
11 Tarkus on niisama hea kui pärisosa,
ja kasuks neile, kes päikest näevad.
12 Sest tarkuse varjus on nagu raha varjus;
aga teadmise kasu on see,
et tarkus hoiab elus selle omaniku.
13 Vaata Jumala tööd: sest kes suudaks õgvendada,
mida tema on teinud kõveraks?

14 Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab.

 

15 Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane hukkub oma õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses. 16 Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama? 17 Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra? 18 Hea on, kui sa ühest kinni pead ja ka teisest oma kätt lahti ei lase, sest kes Jumalat kardab, pääseb neist kõigist. 19 Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas. 20 Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu.

 

21 Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab. 22 Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi. 

 

Tarkuse taotlemise tulemus

 

23 Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma ütlesin: „Ma saan targemaks”, aga see jäi minust kaugele. 24 See, mis on, on kauge ja sügav, väga sügav. Kes selle leiab? 25 Ma pöörasin ka oma südame tunnetama ja uurima ning otsima tarkust ja põhjust, ja tunnetama õeluse alpust ja sõgeduse meeletust.  26 Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad. Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni. 27 Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, ühte teisega võrreldes, et leida lahendust, 28 mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma ende kõigi hulgast leidnud.  29 Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid.

 

Tarkuse taotlemise tulemus

 

1 Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nägu ja ta näo karmus muutub.

 

Kuninga käsu täitmisest

 

2 Mina ütlen: Pea kuninga käsku Jumalale antud vande pärast! 3 Ära tõtta tema palge eest ära, et sa ei satuks halva asja sisse, sest tema teeb kõik, mida ta tahab! 4 Sest kuninga sõnal on meelevald, ja kes võiks temale öelda: „Mis sa teed?” 5 Käsu täitjale ei sünni kurja, ning targa süda teab aega ja kohut. 

 

Jumala mõistetamatud teod

 

6 Sest igal asjal on aeg ja kohus. Kuid inimesele on suureks õnnetuseks, 7 et ta ei tea, mis tuleb, sest kes ütleb temale, missugusel viisil see tuleb? 8 Ei ole inimene tuule valitseja, et ta tuult võiks peatada, ja kellelgi pole meelevalda surmapäeva üle; sõjast ei ole pääsu ja ülekohus ei päästa seda, kes ülekohut teeb. 

 

9 Seda kõike ma nägin, kui ma tähele panin kõike tööd, mida tehakse päikese all: on aeg, mil inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha. 10 Siis ma nägin, kuidas õelad maeti maha, ja tuldi ning kõnniti pühast paigast välja; aga linnas unustati need, kes olid õigesti teinud. Seegi on tühi töö! 11 Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha. 12 Ehk küll patune teeb sada korda kurja ja pikendab oma päevi, tean ma siiski, et neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi, sellepärast et nad tema palet kardavad, 13 kuna õela käsi ei käi hästi ja tema ei pikenda oma varjusarnaseid päevi, sellepärast et ta Jumala palet ei karda. 14 Mõttetus on seegi, mis maa peal sünnib, et on õigeid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õelate tegusid, ja et on õelaid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õigete tegusid. Ma ütlen: Seegi on tühi töö! 15 Seepärast ma ülistan rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil, mis Jumal temale annab päikese all!

 

16 Kui ma pühendasin oma südame sellele, et õppida tarkust ja vaadata tegusid, mis maa peal tehakse päeval ja ööl ilma undki silmi saamata, 17 siis ma nägin kõigist Jumala tegudest, et inimene ei suuda mõista, mis sünnib päikese all; kuigi inimene näeb otsides vaeva, ei mõista ta ometi. Jah, isegi kui tark ütleks, et tema teab, ei suudaks ta siiski mõista.

 

Õigest rõõmust muredes

 

1 Jah, seda kõike ma võtsin oma südamesse ja seda kõike ma selgitasin, et õiged ja targad ning nende teod on Jumala käes, nõndasamuti armastus ja vihkamine; inimesed ei tea midagi, neile võib kõike juhtuda. 2 Kõik on ühine kõigile: sama juhtub õigele ja õelale, heale ja kurjale, puhtale ja roojasele, ohverdajale ja sellele, kes ei ohverda; nagu heale, nõnda patusele, nagu vandeandjale, nõnda vandekartjale. 3 See on õnnetuseks kõigele, mis päikese all sünnib; kõigil on ju sama osa. Inimlaste süda on täis kurjust ja neil on nende eluajal südames meeletus, ja siis - surnute juurde! 4 Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust. Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi. 5 Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb. 6 Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib.

 

7 Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rahuliku südamega oma veini, sest Jumal on juba ammu su teod heaks kiitnud! 8 Su riided olgu alati valged ja ärgu puudugu õli su pea peal! 9 Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all - kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all! 10 Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust! 

 

11 Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki. 12 Sest inimene ju ei tea oma aega nagu kaladki, keda püütakse kurja võrguga, või nagu paelaga püütavad linnud; nagu neid, nõnda püütakse inimlapsigi kurjal ajal, kui see äkitselt neid tabab.

 

Tarkus on parem kui võim

 

13 Sedagi tarkust ma nägin päikese all, ja see oli minu meelest suur: 14 oli väike linn ja selles vähe mehi; suur kuningas tuli selle alla, piiras seda ja ehitas selle vastu suured piiramistornid. 15 Seal leidus vaene tark mees, kes oma tarkusega oleks võinud linna päästa; aga ükski inimene ei mõelnud sellele vaesele mehele. 16 Siis ma ütlesin: Tarkus on parem kui ramm, aga vaese tarkust põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda.

17 Tarkade sõnad, mida rahulikult kuuldakse,
on paremad kui valitseja karjumine alpide seas.
18 Tarkus on parem kui sõjariistad,
aga üksainus patune rikub palju head.

 

Rumaluse tagajärjed

 

1 Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli,
pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au.
2 Targa süda hoiab paremale
ja albi süda pahemale.
3 Teed käieski puudub albil mõistus,
ja igaühele ilmneb, et ta on alp.
4 Kui valitseja viha tõuseb sinu vastu,
siis ära jäta maha oma kohta,
sest kannatlikkus hoiab ära suuri patte.

 

 5 Halb asi, mida ma nägin päikese all, on see, kui eksitus tuleb võimukandja poolt:

6 rumalus pannakse kõrgele kohale,
suured ja rikkad aga istuvad madalal.
7 Ma olen näinud sulaseid hobuste seljas
ja vürste käivat maas otsekui sulased.
8 Kes augu kaevab, langeb ise sinna sisse,
ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu.
9 Kes kive kangutab, teeb enesele häda,
kes puid lõhub, ohustab ennast.
10 Kui raud on nüri ja tera ei ihuta,
siis tuleb jõudu pingutada;
aga tulemuseks on tarkus tarvilik.
11 Kui madu salvab, enne kui on lausutud,
siis pole lausujast mingit kasu.
12 Sõnad targa suust toovad poolehoidu,
aga albi neelavad ta oma huuled:
13 tema kõne algus on alpimine
ja tema kõne lõpp on kurjakuulutav meeletus. 

 

14 Alp teeb palju sõnu, ent ükski inimene ei tea, mis tuleb, ja kes ütleks temale, mis sünnib pärast teda? 15 Albi vaev väsitab seda, kes linnateed ei tunne.

 

16 Häda sulle, maa, kui su kuningaks on sulane ja su vürstid pidutsevad juba hommikul! 17 Õnnelik oled, maa, kui su kuningas on vaba mehe poeg ja su vürstid pidutsevad õigel ajal nagu mehed, aga mitte nagu joodikud!

18 Suure laiskuse pärast vajuvad sarikad,
ja kui käsi süles peetakse, tilgub koda läbi.
19 Mõnu pärast valmistatakse rooga,
vein teeb elu rõõmsaks,
ja raha eest saab kõike.
20 Isegi mõttes ära sajata kuningat,
ja oma magamiskambris ära sajata rikast,
sest taeva lind viib hääle välja
ja tiivuline teatab loost!

 

Targa inimese teguviis

 

1 Viska oma leib vee peale,
sest pikapeale sa leiad selle jälle!
2 Anna osa seitsmele, jah, kaheksalegi,
sest sa ei tea, milline õnnetus maa peal võib juhtuda!
3 Kui pilved on täis vihma,
siis nad valavad seda maa peale;
ja langegu puu lõuna või põhja poole,
aga puu jääb oma langemise paika.
4 Kes valvab tuult, ei saa külvata,
ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata.
5 Nõnda nagu sa ei tunne tuule teed
või luude-liikmete tekkimist raseda ihus,
nõnda sa ei tunne Jumala tööd.
Tema teeb kõike seda. 

 

6 Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtviisi head! 7 Valgus on magus, ja silmadele on hea päikest näha. 8 Jah, kui inimene elab palju aastaid, siis tundku ta neist kõigist rõõmu; aga ta mõelgu ka pimeduse päevadele, sest neidki saab palju! Kõik, mis tuleb, on tühisus!

 

Nõuanne noorele

 

9 Rõõmusta, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi, aga tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast! 10 Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõlv ja noorus on kaduvad!

 

Nõuanne noorele

 

1 Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,
enne kui tulevad kurjad päevad
ja jõuavad kätte need aastad,
mille kohta sa ütled:
Need ei meeldi mulle! -
2 enne kui pimenevad päike ja valgus,
kuu ja tähed,
ja vihma järel tulevad taas pilved -
3 siis kui koja valvurid värisevad
ja kanged mehed kisuvad küüru;
kui jahvatajad on jõude,
sest neid on vähe järele jäänud,
ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks;
4 kui välisuksed sulguvad,
kui veski mürin vaibub,
kui üles tõustakse juba linnuhääle peale,
kui kõik lauluviisid lakkavad;
5 kui küngastki kardetakse
ja teed käies on hirm;
kui mandlipuu õitseb,
rohutirts vaevu liigub
ja kapparipung puhkeb -
sest inimene läheb oma igavese koja poole
ja tänaval käivad leinajad ringi -,
6 enne kui hõbeköis katkeb
ja kuldkauss puruneb,
kruus allikal kildudeks kukub
ja kaevuratas laguneb,
7 sest põrm saab jälle mulda,
nõnda kui ta on olnud,
ja vaim läheb Jumala juurde,
kes tema on andnud.
8 „Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja, „kõik on tühine!”

 

Inimese peamine kohustus

 

9 Lisaks sellele, et Koguja oli tark, õpetas ta ka rahvale tarkust, kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu. 10 Koguja püüdis leida sobivaid sõnu ja siiralt kirjapandud tõesõnu. 11 Tarkade sõnad on otsekui astlad ja nende kogumik sissetaotud naelte sarnane. Need on antud ühe ja sama Karjase poolt. 12 Ja peale selle: „Mu poeg, võta kuulda manitsust! Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu.”

 

13 Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus! 14 Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri.”