pühapäev, 12. mai 2013

Zeni õpetaja Tae Hengi südame õpetused


        Koreas täidavad tuhanded saale kuulmaks kõrgele täiustunult zeni (mõtlus)õpetaja (zen tuleneb sanskritikeelsest sõnast dhyana, mis tähendab mõtlust) Tae Hengi jutlust. Ta räägib veendunult, jõuliselt ja tema juuresolek on rahustava ja tugeva mõjuga. Tema eraklakord on range ja tema poolt määratud selgete juhtnööridega, millest ta peab kinni suure järjekindlusega. 
 
Tae Heng on Han Ma-hum mõtluskeskuste rajaja ja vaimne juht Koreas ja Ameerikas. On olemas viis keskust Koreas, keskused Californias, New Yorgis, Alaskas ja Ohios. Nad kasvavad väga kiiresti, rööbiti selle hiiglasliku kasvuga, mida Korea budalus praegu üle elab. See on tema esimene ingliskeelne raamat, kuid ta on avaldanud raamatuid ka korea keeles. Me oleme väga õnnelikud, et ta on külastanud Läänt. Tema õpetused on nii Aasia kui ka Lääne elanikele, meestele ja naistele.
 
Laialt tunnustatud mõtlusõpetaja Han Am pühitses Tae Hengi nunnaks. Ta on saavutanud sügava valgustuse, mis ilmneb juba temaga kohtumisel. Ta on täielikult pühitsetud nunn Korea budaluse chogye-koolkonnas. Ta on taaselustanud selle pärandi, asetades sellele oma pitseri.
 
Tae Heng räägib SÜDAME (ehk meele) tähtsusest, samal ajal kui meie tegeleme oma kõrge tehnoloogilise ja linnastunud, ning täielikult määratud aja pingega. SÜDA - see on Buddha ÜKS-MEEL. Tae Hengi igapäevases elus tema usukeskustes on kindel aeg igapäevasteks kõnelusteks ja erakohtumisteks munkade, nunnade ja ilmalikjärgijatega. Kindla kava kohaselt toimub Dharma õppimine. Koreas on pühamud avatud 24 tundi ööpäevas, kuhu inimesed võivad tulla palvetama, lõhnarohtu põletama ja harjutama igal ajal, mil nad soovivad.
 

SÜDAME ÕPETUSED
 
"Teachings of the Heart" 1990
Zen Teachings of Korean Woman
Zen Master Tae Heng
 
Me peame tegema seda, mis on vajalik (me ei tea ju, mis on!) ja nägema asju nii, nagu nad hetkel on (meie nägemine on ju puudulik, segatud teiste arvamustest). Kogu elu kogemuste vaatlus võimaldab meid mõista elu õigesti (mis on õige?). Kannatus on meie sõber, mis juhib meid mõistmise teerajale.
 
Kõik kannatused tulenevad inimesest endast (eelkõige inimese himudest, hirmudest jms). Kui te tahate vabaneda kõikidest oma kannatustest, siis ärge mõtelge ega rääkige õnnest ega kurbusest. Lihtsalt jääge vait. Iga üksik kogemus, piinarikas või õnnelik, tuleb teist endast. Tõugake maha meele piirid, ärge tehke vahet ja võtke asju nii, nagu nad tulevad (siiralt, tunnetades?). 
 
Jumalat ei ole - muidu oleks olemas kaht sorti olendid - Jumal ja inimesed. Tõelisus on aga vaid üks. Tõde on meis. On vaja olla tõeliselt üksi, et ära tunda oma tõelist olemust.
 
Võitlemine (oma eesmärkide saavutamiseks) ei ole lahendamine. On parem olla leplik ja lasta raskusi tekitanud olukorral endal edasi areneda. Õige hoiak on lasta asjal minna ja andestada (kas mitte - võtta seda loomulikuna, paratamatusena?). Te saavutate oma eesmärgi (kas siis meie sees meie kannatused lahtuvad?).
 
Tee valgustuseni: Heida ära mõtleva meele poolt loodud meelepetted (sh. hirmud, kiindumused, naudingud, mis tulenevad otseselt mõtlemisest?). Järgi jääb Su tõeline olemus (tunnete ja arvamuste puudumise tõttu ei ole Sa aga sel moel kõlbulik ühiskonda?) (individuaalne hing - üks hing?). Üheks saamine tõelise olemusega. Olles seda saavutanud, saavutame meid ümbritseva (materiaalse?) ruumi täiusliku tunnetuse (kuna meie tõeline olemus on ühtne Kõiksusega meie ümber?), võime tunnetada meis valitsevaid ohtusid juba eemalt (mitte meelte vaid tajuga, intuitsiooni, tunnetusega?) ja neid vältida. See tunnetus juhib meid õiget teed mööda.
 
(Materiaalse?) maailma omadus on hetkest-hetkesse muutumine. Kõik asjad on ebapüsivad. Muutumise tõttu on võimalik valgustumine - kui olemus oleks üks ja muutumisvõimetu, ei jõuaks ta valgustuseni. Valgustatus saabub seeläbi, et mõtlustame (juhtimaks oma meelt?). Enamikul inimestel on keha eelistatud olukorras meele (vaim? hing?) suhtes.
 
Kas te olete kaabakas või pühak, erinevus on ainult teie mõtlemises (sest käitumise aluseks on ju mõtlemine või mõtlematus). See erinevus mõtlemises on seega teada vaid inimesele endale, kuna oma käitumisega saab ta ümbrust petta. Kas saab ka iseenda mõtteid petta? Räägitakse, et ei!
 
Keegi (teine, jumal) ei saa teile midagi anda (ei head ega halba), te ainult võtate vastu, mis te ise olete loonud. Te lõikate oma tegude vilja tagajärgesid, mis te ise olete teinud ja ära teeninud. Te teete ise oma saatuse, hea või halva saatuse.
 
Teie mõtted käsutavad kogu keha. Tõeline vabadus on, kui te loobute vahetegevast meelest, mis pidevalt hindab asju heaks või halvaks (samas on väidetud, et heade tegude salvestamine on parem kui halbade salvestamine?).
 
Vaimulikud elavad elu täielikult ja annavad oma parima - nad ei ole kinni möödaläinud asjade küljes ega tulevaste asjade küljes, mõistavad maailma, neil pole muresid. Inimesed elavad maailmas, haarates oma himude järele ja põgenedes oma hirmude eest.
 
Kui te loobute vahetegevast meelest ja lihtsalt saate elavaks olevuseks (iseendaks?), siis olete te vaba. Sest teie tõeline loomus on algselt vaba. (Miks ta siis üldse orjastus? Kes teda orjastas? Vabana poleks ta ju orjusse tükkinud? Kui ta tegi seda rumalusest, mis annab siis alust arvata, et ta seda enam ei tee? Kas algolemus on võimeline õppima? Kui ta on täiuslik, siis pole tal midagi õppida...).
 
Teie Tõeline Olemus on nagu tark teener, kes teeb valmis kõik asjad teie jaoks (andke talle ainult vabad käed? See teener, nagu selgus, oli vähemalt 1 kord rumal - või allus kellelegi?) Tõelise Olemuse järgi käies kaovad kõik ajendid (mis loodud eristava meele poolt?). Ometi ei muutu te seetõttu elutuks või liikumatuks (oma olemus avaneb ja pakub midagi enamat?).
 
Võta igat päeva nii, nagu ta tuleb. Pole pikaleveninud kahetsust. Pole hädaldamist millegi üle. Elage õnnelikult vaba ja suuremeelse hoiakuga niihästi enda kui ka teiste suhtes.
 
Kui me mäletaksime meie endi kannatusi ja mõistaksime üksteise muresid, küll oleks siis maailm ilus (siiski - mitte veel! - mäletamine ja mõistmine iseenesest pole veel ilus, ilus on kui püüame vältida teistele kannatuste tekitamist?).
 
Teie arvamine on see, mis teeb teid vaeseks, isegi kui te olete kõige rikkam mees maa peal.
 
Kui te tahate täielikult lahendada üht häda, siis peavad kõik hädad maailmas saama lahendatud - sest üks häda sõltub kõikidest teistest hädadest (rahapuuduse häda - tööpuuduse häda - puudulikud oskused - madal haridus - õpetajate puudumine - ei maksta piisavalt palka jne). Niikaua, kui meil on keha, tuleb meil maailma sündmustele näkku vaadata. Kuid meil ei ole vaja olla häiritud nendest.
 
Me ei saa näha tõde selgelt, kuna puudub usk, mitte arusaamine. (eeldusel et kõik kõneleb tõest, pole meil tõesti arusaamist vaja, vaid usku. Samas kõnelevad erinevad inimesed erinevalt - tõde aga on 1 - selle inimeste poolt räägitava mõistmiseks on ju vaja arusaamist ja tõe eristamist - kui inimesed oma kõnega üldse tõtt tabada suudavad). Ükski suur õpetaja ei saa teile anda tõde. Otsige iseennast, otsige oma meelt ja te leiate parima sõbra, kes olete te ise.
 
Tavalised igapäevased teod on samuti tühjad. (st. neil ei ole mingit erilist tähendust, nad ei ole mõeldud hea ega halvana (eriti kui head ja halba polegi), nad lihtsalt toimuvad või tehakse kellegi poolt).
 
Loobudes "enda" osast (materiaalse ihkamine, hirm vara kaotada) võidame kogu maailma (mõistes, et tegelikult ei kuulu inimesele maises elus midagi igavesti, ükspäev jääb ta kõigest maisest ilma).
 
Loobuge oma kiindumusest, isegi kiindumusest saada valgustatud (aga kiindumus - leida end? mõtlustada? või hoiduda piiravast kiindumusest ja kulgeda lihtsalt, olemuse poole?!). On tähtis, et te hoiate oma keskuse sõltumatuna igasugustest välistest mõjutustest (iseenda?!).
 
Teised inimesed ei saa teile andestada. Oma meeles (olemuses) te teate, mis on aus ja õige. Olge võimalikult selge iseeneses ja te liigute kiiresti edasi. Teie olete see, kes otsustab, mis on õige. Ainult meel jagab - "kasulik ja kasutu", meele poolt loodud hirm halvustab ja loeb moraali. Valitsege oma toimekat, rahutut meelt, tooge ta tagasi allika (Tõeline Olemus) juurde, iga kord, kui ta on läinud kõndima ning ärge unustage, et iga võrdlev kujutlus põhjustab lõputu Meelepette ja kannatuse.
 
Te ei tohi olla kinnistunud mitte ühessegi mõttesse ega arusaama. Kogu elu siin ilmas tuleb tühjusest ja läheb tagasi tühjusesse (!?). Õige mõte ei järgi pettekujutelmade rada. Laske oma mõtted tulla ja minna, hõljudes koos kaduvusega. Kõikide asjade tühjuse tunnetamine teeb meid vabaks.
 
Tõeline Olemus küsib (kõike) ainult niipalju, kui on vaja (seepärast tuleb ainult Tõelist Olemust jälgida ja me väldime liigseid koormusi ning muresid mis tulenevad liialdamisest). Küljesrippuvate looride (pettekujutluste, uitmõtete) ärasulatamiseks on vaja aeglast, ühtlast ja püsivat pingutust.
 
Meelel on jõudu ravida kõik haigused. Äratage see (Tõeline Olemus?) meel ja te võite ravida iseennast ja teisi, sest vahetu (Tõelise Olemusega kooskõlas olev?) meel võimaldab kõik asjad.
 
Inimesed muretsevad homse päeva pärast, mõeldes, kuidas elada ja teha seda, mis nad tahaksid teha. Kui nad loobuvad sellisest harjumusest (muretseda), siis nad tõepoolest saaksid vabaks, elades igat päeva õnnelikult.
 
Kui te vaatlete, kuulete, tunnete, haistate, maitsete, puudutate või mõtlete ühe asja, mõiste või kavatsuse üle, siis pärast seda, kui te olete lõpetanud, peate sel "minna laskma" ja loobuma sellest (vältimaks selle segavat mõju ja asjatut vaeva selle kinnihoidmiseks).
 
Peame eristama silmadest tulenevat nägemisaistingut ja Valgustunud meelest lähtunud teadmisi. Tõeline nägemine pole samastatav silmade läbi tekitatud vaadetega.
 
Mõte, kui ta saab meelelt andmeid (enamus andmetest pärineb meeltelt!?), hakkab liikuma vales suunas ja nii ta aina kaugeneb tõemeelest. Mõte tuleneb väärast, iseseisvalt (algselt?) mõtet ei ole. Mõistuse enda tulemid on mõtlemise (eristava meele, võrdluse) mõju all (?!).
 
Tuleb eristada oma meeli meelemuljetest (nt. nägemismeelt valgusest) - siis saab lõpuks oma meeli kontrollida vaist (taju?) - mis näitab kätte Tõelise Olemuse.
 
Tee tõelise valgustumise poole - teadvus rakendab järjest vähem abiarusaamasid maailma mõistmisel (ei kasuta võrdlust ega hindamist ega üldse teadvust asjade mõistmiseks).
 
5 eksitust -
 
        eristav rumalus
        kuju (meelte tajud)
        iha
        ahnus
        lagunemine (mõtlemisest tulenevate vastuolude läbi)
 
Kogu maailma kannatus tuleb (meie) tahtest, et midagi (meie elus või maailmas) oleks teist moodi (meelepett).
 
       

laupäev, 11. mai 2013

Kes oli Koguja? "Koguja raamat"

        Koguja (Qoheleth, Koheleth) http://en.wikipedia.org/wiki/Ecclesiastes elas ligikaudu kakssada aastat enne Jeesuse sündi ja kes oli üles kasvanud juudi vagaduse õhkkonnas ning tundis ka kreeka filosoofiat, kes oli oma aja - katastroofide ja lootusetuse aja laps. Sest lootusetusest räägib ta pessimismiga, mis ületab peaaegu kõigi maailmakirjanduse pessimistlike teoste oma. Kõik on tühine, kordab ta alalõpmata. Me ei tea, kes oli selle raamatu autoriks. Kuid on paljuütlev ja tähendusrikas, et säärased sõnad pandi rikka ja õnneliku kuninga Saalomoni http://et.wikipedia.org/wiki/Saalomon suhu. Kindlasti andis selleks võimaluse ta elu- ja mõtteviis. Teda, kel mitte üksi ei puudunud võimalused oma rahva soove täita, vaid kes neid võimalusi ka targalt kasutas, lastakse ütelda: kõik on tühine!
 
Tavaliselt nimetatakse seda raamatut “Koguja raamatuks” (Vana Testamendi tarkusekirjandus), mis on ka üsna tabav, kuna selle autor oli praktilise elutarkuse koguja. Võibolla imestab meid, et need nukrad mõtted inimese saatuse üle on pääsenud Piibli kaante vahele. Ent kestis kaua ja tuli ületada palju vastupanu, enne kui see sündis. Lõpuks otsustas sünagoog ja kirik selle raamatu kasuks, ning nüüd seisab ta Piiblis koos Jesaja, Matteuse, Pauluse ja Johannese teostega. Lause “kõik on tühine” on saanud piibelliku autoriteedi. See autoriteet on tal õigusega, tekkinud mitte juhuslikult, vaid on tõele omane autoriteet. Koguja kirjeldus inimese olukorrast on tõepärasem kui kõik inimest ja ta saatust ülistav luule. See tõepärasus avab me silmad asjade suhtes, mida ei pane tähele, või mida varjavad kõiki masti optimistid. Kui kohtame inimest, kes ründab kristlust, et see tegevat liiga palju illusioone, siis võite talle öelda, et ta rünnakud oleksid veelgi teravamad, kui ta asja vaataks Koguja seisukohalt. Üksnes paljas tõik, et see raamat on osa Piiblist, näitab selgesti, et Piibel on ülimalt realistlik raamat.
 
Kui Koguja ütleb: “Igal asjal on oma aeg”, siis lisab ta sellele korduvalt: “Vaata, kõik see on tühi töö ja vaimu närimine”. Tõsiasi, et kõigele on seatud aeg, õigustab tema traagilist maailmavaadet. Kõigil asjul ja kõigil meie tegevustel on oma aeg. Kui midagi uut ei teki sellest ringkäigust, milles liigub elu. Kõigel on oma piiratud aeg vastavalt igavesele seadusele, mis on antud sealtpoolt kõike aega. Kaduvuse seaduse mõte jääb meile tabamatuks. Meie jaoks on see saladus; mis me näeme, on tühisus ja asjatu töö. Jumala poolt määratud aeg on meile teadmata, ja kui näeme vaeva ning püüame ise seada endile ja endi tegemisele aega, siis äpardub see. Iga inimlik katse muuta sünni ja surma rütmi, sõja ja rahu rütmi, armastuse ja vihkamise ning kõigi teiste vastandite rütmi elus on määratud nurjumisele.
 
See on tõsiduse, et kõigel on oma seatud aeg, esimeseks, ent mitte sugugi lõplikuks mõtteks.
 
_______________________
 
PIIBEL "KOGUJA RAAMAT"
 
Kõik on tühine

1 Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnad.

2 „Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja,
„tühisuste tühisus, kõik on tühine!”
3 Mis kasu on inimesel kogu oma vaevast,
millega ta ennast vaevab päikese all?
4 Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb,
aga maa püsib igavesti.
5 Ja päike tõuseb ja päike loojub
ning läheb tagasi oma paika,
kust ta jälle tõuseb.
6 Tuul puhub lõuna poole
ja keerutab põhja poole;
keereldes, keerutades puhub tuul
ja alustab taas oma ringkäiku.
7 Kõik jõed voolavad merre,
aga meri ei saa täis;
paika, kuhu jõed on voolanud,
sinna voolavad need üha.
8 Kõigist asjust, mis väsitavad,
ei suuda ükski rääkida:
silm ei küllastu nägemast
ja kõrv ei täitu kuulmast.
9 Mis on olnud, see saab olema,
ja mis on tehtud, seda tehakse veel -
ei ole midagi uut päikese all.
10 Või on midagi, mille kohta võiks öelda:
Vaata, see on uus?
Kindlasti oli see olemas juba muistsetel aegadel,
mis on olnud enne meid.
11 Ei ole vaid mälestust endisist asjust
ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust
neil, kes saavad olema veelgi hiljem.
 
Koguja kogemused
 
12 Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemmas. 13 Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on andnud inimlastele nende vaevamiseks. 14 Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimunärimine. 15 Kõverat ei saa teha sirgeks ega loendada seda, mida pole. 16 Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: Mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalemma üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi. 17 Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimunärimine. 18 Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu.
 
Koguja kogemused
 
1 Ma mõtlesin südames: Olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea. Aga vaata, seegi oli tühi töö! 2 Ma ütlesin naerule: „Hull!” ja rõõmule: „Mis sellest kasu on?” 3 Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu veiniga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all. 4 Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid; 5 ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid. 6 Ma tegin enesele veetiike kasvavate metsapuude kastmiseks. 7 Ma ostsin sulaseid ja teenijaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste, lammaste ja kitsede kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud. 8 Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi. 9 Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemmas olnud; mulle jäi ka mu tarkus. 10 Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kogu mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest. 11 Aga kui ma vaatasin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimunärimine. Millestki pole kasu päikese all.
 
Tarkus ja rõõm on kuninga kingitus
 
12 Kui ma pöördusin vaatama tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud -, 13 siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum. 14 Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses. Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile. 15 Siis ma mõtlesin südames: See, mis juhtub albile, juhtub ka minule. Aga milleks siis mina olen saanud targemaks kui teised? Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö. 16 Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki.
 
17 Siis ma vihkasin elu, sest see, mida päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimunärimine. 18 Ja ma vihkasin kogu oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind. 19 Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all. Seegi on tühi töö! 20 Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kogu selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all, 21 sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha! 22 Sest mis on inimesel kogu oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all? 23 On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel. Seegi on tühi töö!

24 Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta hingel rahuldust tunda oma vaevas. Ma nägin, et seegi on Jumala käest. 25 Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata? 26 Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine.
 
Igal asjal on oma aeg
 
1 Igale asjale on määratud aeg,
ja aeg on igal tegevusel taeva all:

2 aeg sündida ja aeg surra,
aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
3 aeg tappa ja aeg terveks teha,
aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
4 aeg nutta ja aeg naerda,
aeg leinata ja aeg tantsida;
5 aeg kive pilduda ja aeg kive koguda,
aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
6 aeg otsida ja aeg kaotada,
aeg hoida ja aeg ära visata;
7 aeg rebida ja aeg õmmelda,
aeg vaikida ja aeg rääkida;
8 aeg armastada ja aeg vihata,
aeg sõjal ja aeg rahul.
 
 9 Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb? 10 Ma olen näinud tööd, mida Jumal on andnud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid. 11 Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni. 12 Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida. 13 On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast. 14 Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta. 15 Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja.
 
Kohus on Jumala päralt
 
16 Ja veel nägin ma päikese all kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine. 17 Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg. 18 Ma mõtlesin südames: See on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on iseenesest vaid loomad. 19 Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib loomadega - neile kõigile sünnib sama: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust looma ees, sest kõik on tühine. 20 Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks. 21 Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas loomade hing vajub maa alla? 22 Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?
 
Kohus on Jumala päralt
 
1 Ja ma nägin taas kõiki rõhumisi, mida pandi toime päikese all, ja vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim, aga neil ei olnud trööstijat. 2 Siis ma kiitsin surnuid, kes olid ammu surnud, õnnelikumaks kui elavaid, kes veel tänini elavad, 3 ja et parem kui neil kummalgi on sellel, keda veel ei ole olemas, kes veel ei ole näinud seda kurja tööd, mida päikese all tehakse. 4 Ja ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös tekitavad inimeses ainult kadedust ligimese vastu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine! 5 Alp paneb käed risti ja sööb omaenese ihu. 6 Parem üks peotäis rahuga kui kaks peotäit vaeva ja vaimunärimisega.
 
Üksindusest ja sõprusest
 
7 Ja taas nägin ma tühja tööd päikese all: 8 seal on keegi üksik, tal ei ole kedagi, ei poega ega venda, kuid ometi pole otsa kogu ta vaeval ja ta silmad ei saa rikkusest küllalt. Aga kelle pärast ma siis ennast vaevan ja keelan oma hingele head nautimast? Seegi on tühi ja õnnetu töö! 9 Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk: 10 kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles. Aga häda sellele, kes üksik on, kui ta langeb, ega ole teist, kes ta üles tõstaks! 11 Nõndasamuti: kui kaks magavad üheskoos, siis on neil soe; aga kuidas üksik sooja saab? 12 Ja kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti.

13 Parem on vaene, aga tark nooruk kui vana ja alp kuningas, kes enam ei taipa hoiatust tähele panna. 14 Sest too tuli vangikojast valitsema, kuigi oli sündinud vaesena tema kuningriigis. 15 Ma nägin kõiki elavaid, kes liiguvad päikese all, olevat tolle teise, nooruki poolt, kes pidi astuma tema asemele. 16 Ei olnud lõppu kogu sellel rahval, neil kõigil, kelle eesotsas ta oli; ometi ei tunne järeltulijad temast rõõmu. Sest seegi on tühi töö ja vaimunärimine.
 
Tormaka tõotuse meeletus
 
17 Hoia oma jalga, kui sa lähed Jumala kotta! Kuulamaminek on parem kui alpide ohvriand, sest need ei tea, et nad teevad kurja.
 
Tormaka tõotuse meeletus
 
1 Ära ole kärme suuga ja su süda ärgu tõtaku sõna lausuma Jumala ees; sest Jumal on taevas ja sina oled maa peal, seepärast olgu su sõnu pisut! 2 Sest suurest tööst tuleb uni ja paljudest sõnadest kostab albi hääl. 3 Kui sa annad Jumalale tõotuse, siis ära viivita seda täitmast, sest albid ei ole temale meelepärased. Täida, mida tõotad! 4 Parem on, et sa ei tõota, kui et sa tõotad ega täida. 5 Ära lase, et sinu suu saadab su ihu pattu tegema, ja ära ütle Jumala käskjala ees, et see on eksitus! Miks peaks Jumal su hääle pärast vihastama ja su kätetööd hävitama? 6 Sest kus on palju unenägusid ja palju sõnu, seal on ka palju tühisust. Aga sina karda Jumalat!
 
Elu tühisus
 
7 Kui sa näed, et maal rõhutakse vaest ja et õigus ja õiglus kistakse käest, siis ära selle üle imesta; sest ülemuse üle valvab ülemus ja nende üle on veelgi ülemaid. 8 Aga maale on kindlasti kasulik, et viljeldavatel põldudel oleks kuningas. 

9 Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö! 10 Kui varandust saab palju, siis on ka selle sööjaid palju; ja mis muud kasu on selle omanikul, kui et ta silmad seda näevad. 11 Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada. 12 Ma nägin rasket õnnetust päikese all: säilitatud rikkus on omanikule enesele õnnetuseks. 13 Kui see rikkus õnnetusjuhtumi läbi kaob, temale oli aga sündinud poeg, siis ei jää selle kätte midagi. 14 Nõnda nagu ta oma ema ihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa oma vaevast midagi, mida oma käega võiks kaasa viia. 15 Raske õnnetus on siis seegi: nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuulde läinud? 16 Ta veedab kõik oma päevad pimeduses ning tunneb palju tuska, haigust ja meelepaha.

17 Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kogu oma vaevast, millega keegi ennast vaevab päikese all oma üürikesil elupäevil, mis Jumal temale on andnud - sest see on tema osa. 18 Seegi on Jumala and, kui Jumal annab mõnele inimesele rikkust ja vara ning lubab tal seda nautida, sellest oma osa võtta ja rõõmus olla oma vaeva viljast. 19 Sest siis ta ei mõtle nii palju oma elupäevadele, kuna Jumal paneb teda tegelema tema südame rõõmuga.
 
Elu tühisus
 
1 On üks õnnetus, mida ma nägin päikese all, ja see lasub raskesti inimeste peal: 2 Jumal annab mehele rikkust ja vara ja au, nõnda et ta hingel ei puudu midagi kõigest sellest, mida ta himustab, ometi ei luba Jumal teda ennast seda nautida, vaid seda naudib keegi võõras. See on tühi töö ja tõsine kannatus! 3 Kuigi mehele sünniks sada last ja ta elaks palju aastaid, nõnda et ta aastate päevi oleks rohkesti, aga ta hing ei oskaks oma hüvest rahuldust tunda, siis ma ütleksin, et nurisünnitis on õnnelikum kui tema. 4 Sest see tuleb olematusest ja läheb pimedusse, ja pimedus peidab ta nime. 5 Ta pole päikest näinud ega tundnud, ja temale ei saa osaks isegi mitte matust - ometi on tal rohkem rahu kui tollel. 6 Isegi kui ta elaks kaks korda tuhat aastat, head ta siiski ei näe - jah, eks kõik lähe ühte paika!
 
7 Kogu inimese vaev on ta oma suu tarvis, ja ometi ei saa isu täis! 8 Sest mis kasu on albiga võrreldes targal, ja mis on kannatajal sellest, et ta oskab elada elavate ees? 9 Parem on see, mis silmaga on näha, kui rahuldamata himu. Seegi on tühi töö ja vaimunärimine!

10 Mis sünnib, on juba ammu määratud; ja on teada, et ta on inimene, ja ei suuda vaielda sellega, kes on temast vägevam. 11 Sest mida rohkem on sõnu, seda rohkem on tühisust. Mis kasu on inimesel sellest? 12 Sest kes teab, mis on inimesele hea siin elus, tema tühise elu üürikesil päevil, mida ta veedab varjuna? Sest kes ütleb inimesele, mis pärast teda sünnib päikese all?
 
Tarkuse tähtsus
 
1 Aus nimi on parem kui kallis võideõli
ja surmapäev on parem kui sünnipäev.
2 Parem on minna leinakotta kui pidukotta,
sest seal on kõigi inimeste lõpp,
ja kes elab, võtku see südamesse!
3 Parem on meelehärm kui naer,
sest kurb nägu on südamele hea.
4 Tarkade süda on leinakojas,
aga alpide süda on rõõmukojas.
5 Parem on kuulata targa sõitlust
kui alpide laulu.
6 Sest otsekui kibuvitste praksumine paja all
on albi naer. Seegi on tühi töö.
7 Tõesti, rõhumine teeb targa rumalaks
ja pistis rikub südant.
8 Asja lõpp on parem kui selle algus;
kannatlikkus on parem kui ülbus.
9 Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks,
sest pahameel asub alpide põues!

10 Ära ütle:
„Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?”
Sest seda sa ei küsi targasti.
11 Tarkus on niisama hea kui pärisosa,
ja kasuks neile, kes päikest näevad.
12 Sest tarkuse varjus on nagu raha varjus;
aga teadmise kasu on see,
et tarkus hoiab elus selle omaniku.
13 Vaata Jumala tööd: sest kes suudaks õgvendada,
mida tema on teinud kõveraks?

14 Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab.
 
15 Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane hukkub oma õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses. 16 Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama? 17 Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra? 18 Hea on, kui sa ühest kinni pead ja ka teisest oma kätt lahti ei lase, sest kes Jumalat kardab, pääseb neist kõigist. 19 Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas. 20 Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu.
 
21 Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab. 22 Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi. 
 
Tarkuse taotlemise tulemus
 
23 Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma ütlesin: „Ma saan targemaks”, aga see jäi minust kaugele. 24 See, mis on, on kauge ja sügav, väga sügav. Kes selle leiab? 25 Ma pöörasin ka oma südame tunnetama ja uurima ning otsima tarkust ja põhjust, ja tunnetama õeluse alpust ja sõgeduse meeletust.  26 Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad. Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni. 27 Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, ühte teisega võrreldes, et leida lahendust, 28 mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma ende kõigi hulgast leidnud.  29 Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid.
 
Tarkuse taotlemise tulemus
 
1 Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nägu ja ta näo karmus muutub.
 
Kuninga käsu täitmisest
 
2 Mina ütlen: Pea kuninga käsku Jumalale antud vande pärast! 3 Ära tõtta tema palge eest ära, et sa ei satuks halva asja sisse, sest tema teeb kõik, mida ta tahab! 4 Sest kuninga sõnal on meelevald, ja kes võiks temale öelda: „Mis sa teed?” 5 Käsu täitjale ei sünni kurja, ning targa süda teab aega ja kohut. 
 
Jumala mõistetamatud teod
 
6 Sest igal asjal on aeg ja kohus. Kuid inimesele on suureks õnnetuseks, 7 et ta ei tea, mis tuleb, sest kes ütleb temale, missugusel viisil see tuleb? 8 Ei ole inimene tuule valitseja, et ta tuult võiks peatada, ja kellelgi pole meelevalda surmapäeva üle; sõjast ei ole pääsu ja ülekohus ei päästa seda, kes ülekohut teeb. 
 
9 Seda kõike ma nägin, kui ma tähele panin kõike tööd, mida tehakse päikese all: on aeg, mil inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha. 10 Siis ma nägin, kuidas õelad maeti maha, ja tuldi ning kõnniti pühast paigast välja; aga linnas unustati need, kes olid õigesti teinud. Seegi on tühi töö! 11 Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha. 12 Ehk küll patune teeb sada korda kurja ja pikendab oma päevi, tean ma siiski, et neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi, sellepärast et nad tema palet kardavad, 13 kuna õela käsi ei käi hästi ja tema ei pikenda oma varjusarnaseid päevi, sellepärast et ta Jumala palet ei karda. 14 Mõttetus on seegi, mis maa peal sünnib, et on õigeid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õelate tegusid, ja et on õelaid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õigete tegusid. Ma ütlen: Seegi on tühi töö! 15 Seepärast ma ülistan rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil, mis Jumal temale annab päikese all!
 
16 Kui ma pühendasin oma südame sellele, et õppida tarkust ja vaadata tegusid, mis maa peal tehakse päeval ja ööl ilma undki silmi saamata, 17 siis ma nägin kõigist Jumala tegudest, et inimene ei suuda mõista, mis sünnib päikese all; kuigi inimene näeb otsides vaeva, ei mõista ta ometi. Jah, isegi kui tark ütleks, et tema teab, ei suudaks ta siiski mõista.
 
Õigest rõõmust muredes
 
1 Jah, seda kõike ma võtsin oma südamesse ja seda kõike ma selgitasin, et õiged ja targad ning nende teod on Jumala käes, nõndasamuti armastus ja vihkamine; inimesed ei tea midagi, neile võib kõike juhtuda. 2 Kõik on ühine kõigile: sama juhtub õigele ja õelale, heale ja kurjale, puhtale ja roojasele, ohverdajale ja sellele, kes ei ohverda; nagu heale, nõnda patusele, nagu vandeandjale, nõnda vandekartjale. 3 See on õnnetuseks kõigele, mis päikese all sünnib; kõigil on ju sama osa. Inimlaste süda on täis kurjust ja neil on nende eluajal südames meeletus, ja siis - surnute juurde! 4 Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust. Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi. 5 Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb. 6 Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib.
 
7 Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rahuliku südamega oma veini, sest Jumal on juba ammu su teod heaks kiitnud! 8 Su riided olgu alati valged ja ärgu puudugu õli su pea peal! 9 Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all - kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all! 10 Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust! 
 
11 Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki. 12 Sest inimene ju ei tea oma aega nagu kaladki, keda püütakse kurja võrguga, või nagu paelaga püütavad linnud; nagu neid, nõnda püütakse inimlapsigi kurjal ajal, kui see äkitselt neid tabab.
 
Tarkus on parem kui võim
 
13 Sedagi tarkust ma nägin päikese all, ja see oli minu meelest suur: 14 oli väike linn ja selles vähe mehi; suur kuningas tuli selle alla, piiras seda ja ehitas selle vastu suured piiramistornid. 15 Seal leidus vaene tark mees, kes oma tarkusega oleks võinud linna päästa; aga ükski inimene ei mõelnud sellele vaesele mehele. 16 Siis ma ütlesin: Tarkus on parem kui ramm, aga vaese tarkust põlatakse ja tema sõnu ei võeta kuulda.

17 Tarkade sõnad, mida rahulikult kuuldakse,
on paremad kui valitseja karjumine alpide seas.
18 Tarkus on parem kui sõjariistad,
aga üksainus patune rikub palju head.
 
Rumaluse tagajärjed
 
1 Surnud kärbsed panevad haisema salvisegaja õli,
pisut rumalust võib mõjuda rohkem kui tarkus ja au.
2 Targa süda hoiab paremale
ja albi süda pahemale.
3 Teed käieski puudub albil mõistus,
ja igaühele ilmneb, et ta on alp.
4 Kui valitseja viha tõuseb sinu vastu,
siis ära jäta maha oma kohta,
sest kannatlikkus hoiab ära suuri patte.
 
 5 Halb asi, mida ma nägin päikese all, on see, kui eksitus tuleb võimukandja poolt:

6 rumalus pannakse kõrgele kohale,
suured ja rikkad aga istuvad madalal.
7 Ma olen näinud sulaseid hobuste seljas
ja vürste käivat maas otsekui sulased.
8 Kes augu kaevab, langeb ise sinna sisse,
ja kes müüri maha kisub, seda salvab madu.
9 Kes kive kangutab, teeb enesele häda,
kes puid lõhub, ohustab ennast.
10 Kui raud on nüri ja tera ei ihuta,
siis tuleb jõudu pingutada;
aga tulemuseks on tarkus tarvilik.
11 Kui madu salvab, enne kui on lausutud,
siis pole lausujast mingit kasu.
12 Sõnad targa suust toovad poolehoidu,
aga albi neelavad ta oma huuled:
13 tema kõne algus on alpimine
ja tema kõne lõpp on kurjakuulutav meeletus.
 
 
14 Alp teeb palju sõnu, ent ükski inimene ei tea, mis tuleb, ja kes ütleks temale, mis sünnib pärast teda? 15 Albi vaev väsitab seda, kes linnateed ei tunne.
 
16 Häda sulle, maa, kui su kuningaks on sulane ja su vürstid pidutsevad juba hommikul! 17 Õnnelik oled, maa, kui su kuningas on vaba mehe poeg ja su vürstid pidutsevad õigel ajal nagu mehed, aga mitte nagu joodikud!

18 Suure laiskuse pärast vajuvad sarikad,
ja kui käsi süles peetakse, tilgub koda läbi.
19 Mõnu pärast valmistatakse rooga,
vein teeb elu rõõmsaks,
ja raha eest saab kõike.
20 Isegi mõttes ära sajata kuningat,
ja oma magamiskambris ära sajata rikast,
sest taeva lind viib hääle välja
ja tiivuline teatab loost!
 
Targa inimese teguviis
 
1 Viska oma leib vee peale,
sest pikapeale sa leiad selle jälle!
2 Anna osa seitsmele, jah, kaheksalegi,
sest sa ei tea, milline õnnetus maa peal võib juhtuda!
3 Kui pilved on täis vihma,
siis nad valavad seda maa peale;
ja langegu puu lõuna või põhja poole,
aga puu jääb oma langemise paika.
4 Kes valvab tuult, ei saa külvata,
ja kes vaatleb pilvi, ei saa lõigata.
5 Nõnda nagu sa ei tunne tuule teed
või luude-liikmete tekkimist raseda ihus,
nõnda sa ei tunne Jumala tööd.
Tema teeb kõike seda.
 
 
6 Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtviisi head! 7 Valgus on magus, ja silmadele on hea päikest näha. 8 Jah, kui inimene elab palju aastaid, siis tundku ta neist kõigist rõõmu; aga ta mõelgu ka pimeduse päevadele, sest neidki saab palju! Kõik, mis tuleb, on tühisus!
 
Nõuanne noorele
 
9 Rõõmusta, noor mees, noores eas ja su süda tundku rõõmu su nooruspäevil! Käi oma südame teedel ja oma silmavaate järgi, aga tea, et Jumal viib sind kohtusse selle kõige pärast! 10 Saada siis tusk ära oma südamest ja hoia paha eemal oma ihust, sest lapsepõlv ja noorus on kaduvad!
 
Nõuanne noorele
 
1 Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil,
enne kui tulevad kurjad päevad
ja jõuavad kätte need aastad,
mille kohta sa ütled:
Need ei meeldi mulle! -
2 enne kui pimenevad päike ja valgus,
kuu ja tähed,
ja vihma järel tulevad taas pilved -
3 siis kui koja valvurid värisevad
ja kanged mehed kisuvad küüru;
kui jahvatajad on jõude,
sest neid on vähe järele jäänud,
ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks;
4 kui välisuksed sulguvad,
kui veski mürin vaibub,
kui üles tõustakse juba linnuhääle peale,
kui kõik lauluviisid lakkavad;
5 kui küngastki kardetakse
ja teed käies on hirm;
kui mandlipuu õitseb,
rohutirts vaevu liigub
ja kapparipung puhkeb -
sest inimene läheb oma igavese koja poole
ja tänaval käivad leinajad ringi -,
6 enne kui hõbeköis katkeb
ja kuldkauss puruneb,
kruus allikal kildudeks kukub
ja kaevuratas laguneb,
7 sest põrm saab jälle mulda,
nõnda kui ta on olnud,
ja vaim läheb Jumala juurde,
kes tema on andnud.

8 „Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja, „kõik on tühine!”
 
Inimese peamine kohustus
 
9 Lisaks sellele, et Koguja oli tark, õpetas ta ka rahvale tarkust, kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu. 10 Koguja püüdis leida sobivaid sõnu ja siiralt kirjapandud tõesõnu. 11 Tarkade sõnad on otsekui astlad ja nende kogumik sissetaotud naelte sarnane. Need on antud ühe ja sama Karjase poolt. 12 Ja peale selle: „Mu poeg, võta kuulda manitsust! Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu.”
 
13 Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus! 14 Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri.”
 
 

reede, 10. mai 2013

Gampopa "Hindamatu pärlikee"

        Dakpo Rinpoche, Sönam Rinchen Gampopa http://en.wikipedia.org/wiki/Gampopa sündis 1079. aastal Dakpo piirkonnas Kesk-Tiibetis. Õppides oma arstist isalt ravikunsti sai temast õpetlane meditsiini alal. Kui Sönam oli vaid 24-aastane, surid ta naine ja lapsed. See vapustus pani teda nägema elu kaduvust ning ta andis mungatõotuse india pandit Atišast (982-1054) lähtunud kadam koolkonna liinis, saades õpetusi mitmetelt õpetajatelt. Kui temani jõudsid kuuldused erak Milarepa http://en.wikipedia.org/wiki/Milarepa (1052-1135) harukordse vaimse selguse ja imepäraste võimete kohta, otsustas ta auväärt Mi-la üles otsida. Milarepa juhatuse all saavutas Sönam kiiresti edu. Kolmeteistkümmne kuu pärast soovitas Milarepa tal pöörduda tagasi Kesk-Tiibetisse, kus jätkata mediteerimist. Seda Sönam tegigi ning peale kolmeaastast eraklas mediteerimist tärkas temas meele ja kõigi asjade ülima loomuse mõistmine. 
 
Oma elu viimase perioodi kuni surmani 1153 a. veetis Sönam Rinchen paigas nimega Gampo, kus tema ümber kogunes suur hulk õpilasi. Gampopa ühendas Tilopa - Naropa - Marpa - Milarepa liini jooga- ja mahamudra õpetused kadam koolkonna astmelise tee õpetuste ning kloostritraditsiooniga, pannes nõnda aluse kagjü koolkonnale, millest kujunes üks neljast suuremast tiibeti budismi koolkonnast (munga/nunnaordust).
 
 
HINDAMATU PÄRLIKEE
 
Tiibeti Õpetajate juhised
Joogajuhiste kakskümmend kaheksa liiki
Originaali tiitel: TIBETAN YOGA AND SECRET DOCTRINES
 
 
Need, kes soovivad Kargjüpta vaimsete tarkade juhiste abil vabaneda hirmuäratavast ja raskestiläbitavast jätkuvate olemasolude merest, kinnitagu need oma ustavust õpetajaile, kelle sära on puhas, kelle voorused on ammendamatud kui meri ning kelle lõputu headus hõlmab kõiki olendeid minevikus, olevikus ja tulevikus, kõikjal.
 
Jumaliku Tarkuse otsijaile järgnevad siin hinnatuimad juhised - Ülim Tee, Hindamatu Pärlikee - mille edastajaks oli armastatud Gampopa, otseselt või kaudselt õpetajate vaimse pärimuse kaudu ning armastusest tema vastu.
 
Selle raamatu pani kirja Digon Sönam Rintsen, kel oli täielik tedmus Kadampa ja Tsangtsenpa koolide õpetusest. Üldiselt peetakse selle töö koostajaks suurt õpetajat Gampopat ning räägitakse, et ta andis selle üle järgmiste sõnadega:
 
"Ma palun väga, et pühendunud veel sündimata põlvedest, kes austavad minu mälestust ja tunnevad kahetsust minuga kohtumatuse pärast, et nad õpiksid tundma seda Ülimat Teed, Hindamatut Pärlikeed, ning samuti Vabanemise Hindamatut Mustrit koos teiste pühendumuslike raamatutega. Seeläbi kohtuvad nad samahästi kui minu endaga.
 
I KAHETSUSE KÜMME PÕHJUST
 
Pühendunu, kes otsib vabanemist ja Buddha kõikteadmist, peaks kõigepealt keskenduma nendel kümnel kahetsusväärsel olukorral.
 
1. Saavutanud selle raskestisaavutatava, vaba ja õnnistatud inimolemise, oleks kahetsusväärne see elu raisata.
2. Saavutanud selle puhta ja raskestisaavutatava, vaba ja õnnistatud inimolemise, oleks kahetsusväärne surra uskmatuna ja ilmalikuna.
3. Seda inimelu Pimeduse Ajastus, nii lühikest ja heitlikku, oleks kahetsusväärne raisata ilmalikes sihtides ja püüdlustes.
4. Oma loodamatut mõistust, mille olemus on Seadmuste Olus, oleks kahetsusväärne lasta vajuda ilmalike ettekujutuste rappa.
5. Pühast Õpetajast, juhist Teel, oleks kahetsusväärne lahkuda enne Virgumise saavutamist.
6. Usku ja tõotusi, neid Vabanemise vahendeid, loeks kahetsusväärne purustada talitsemata kirgede poolt.
7. Õpetaja õilsast vooruslikkusest ammutatud Täiuslikku Tarkust oleks kahetsusväärne raisata ilmalikus rägastikus.
8. Oleks kahetsusväärne Tarkade Ülimat Õpetust müüa kaubana.
9. Kuna kõik olendid on meie armsad vanemad, oleks kahetsusväärne neist mõned maha jätta või salata vastikustunde mõjul.
10. Parimat noorusaega, keha, keele ja meele arengu aega, oleks kahetsusväärne raisata rumalas ükskõiksuses.
 
Need on KAHETSUSE KÜMME PÕHJUST
 
II. KÜMME JÄRGNEVAT VAJADUST
 
1. Hinnanud oma võimeid, on vaja kindlat tegevusliini.
2. Pühendumusliku juhi nõuete täitmiseks on vajalik usaldus ja hool.
3. Eksituste vältimiseks Õpetaja valikul on vaja teada omaenda vigu ja voorusi.
4. Vahe mõistus ja vankumatu usk on vajalikud vaimse juhiga ühele meelele häälestumiseks.
5. Pidev tähelepanu ja vaimne valvsus, mida kaunistab alandlikkus, on vajalikud halva vältimiseks tegudes, sõnades ja mõtetes.
6. Südametõotuste täitmiseks on vajalik vaimne kaitserüü ja mõistuse jõud.
7. Orjuse vältimiseks on vajalik harjumuslik vabadus soovidest ja kiindumustest.
8. Õigetest ajenditest, õigetest tegudest nende tulemuse isetust pühendamisest sündinud Kahekordse Pälvimuse saavutamiseks on vaja pidev püüd.
9. Kõigi elusolendite teenimiseks suunatud meelel on vajalik täitumine armastusest ja kaastundest mõtetes ja tegudes.
10. Kuulamine, taip ja tarkus on vajalikud kõigi asjade olemuse mõistmiseks, et mitte pidada maailma ja nähtusi eksikombel tõelisuseks.
 
NEED on KÜMME VAJADUST
 
III. KÜMME ASJA, MIDA TULEB TEHA
 
1. Tuleb end siduda pühendumusliku juhendajaga, keda on õnnistatud vaimse jõu ja täielike teadmistega.
2. Tuleb leida erakla, meeldiv üksindus, mida on õnnistatud vaimsete mõjutustega.
3. Tuleb leida sõpru, kes usuvad ja käituvad nagu sinagi ning keda sa võid usaldada.
4. Tuleb hoiduda õgimise pahedest tarvitades toitu vaid enda vormis hoidmiseks loobumise ajajärgul.
5. Tuleb erapooletult uurida kõigi usundite Suurte Tarkade õpetusi.
6. Tuleb uurida ravimise ja täheteaduse kasulikke õpetusi ning ettenägemise sügavat kunsti.
7. Tuleb omaks võtta selline kord ja eluviis, mis hoiavad sind heas tervises.
8. Tuleb omaks võtta selline pühendumuslik tegevus, mis soodustab sinu vaimset arengut.
9. Tuleb hoida selliseid õpilasi, kes on kindlad usus, leebed vaimus ning keda näib soosivat saatus Ülima Tõe otsinguil.
10. Tuleb pidevalt säilitada teadvuse valvsust käies, istudes, süües, magades.
 
Need on KÜMME ASJA, MIDA TULEB TEHA
 
IV. KÜMME ASJA, MILLEST TULEB HOIDUDA
 
1. Tuleb hoiduda õpetajast, kes igatseb ilmalikku kuulsust ja vara.
2. Tuleb hoiduda sõpradest ja pooldajatest, kes häirivad meelerahu ja vaimset kasvu.
3. Tuleb hoiduda eraklatest ja elupaikadest, kus on palju segavaid ja tüütavaid inimesi.
4. Tuleb hoiduda elatise hankimisest pettuse ja varguse teel.
5. Tuleb hoiduda tegudest, mis tumestavad meelt ja takistavad vaimset arengut.
6. Tuleb hoiduda kergemeelsustest ja mõttetustest, mis on alandavad.
7. Tuleb hoiduda tarbetuist tegudest ja eluviisist.
8. Tuleb hoiduda oma vigade varjamisest ja teiste omade esiletoomisest.
9. Tuleb hoiduda toitudest ja kommetest, mis kahjustavad tervist.
10. Tuleb hoiduda kiindumustest, mille ajendiks on saamahimu.
 
Need on KÜMME ASJA, MILLEST TULEB HOIDUDA
 
V. KÜMME ASJA, MILLEST EI TULE HOIDUDA
 
1. Ei tule hoiduda mõtteist, mis meelest kiirgavad.
2. Ei tule hoiduda mõttekujundeist, milles Tegelikkus pidutseb.
3. Ei tule hoiduda meeleplekkidest, mis meenutavad Ülimat Tarkust.
4. Ei tule hoiduda jõukusest, mis on kui vesi ja väetis vaimsele kasvule.
5. Ei tule hoiduda haigustest ja katsumustest, mis on vagaduse õpetajaiks.
6. Ei tule hoiduda vaenlasist ja õnnetusist, mis on suunajad pühendumusliku elukäigu poole.
7. Ei tule hoiduda sellest, mis tuleb iseenesest.
8. Ei tule hoiduda arukusest, mis on parim sõber igale tegevusele.
9. Ei tule hoiduda jõukohaseist pühendumuslikest harjutusist kehale ja meelele.
10. Ei tule hoiduda mõttest aidata teisi, kuitahes piiratud ka ei oleks võimalused.
 
Need on KÜMME ASJA, MILLEST EI TULE HOIDUDA
 
VI. KÜMME ASJA, MIDA PEAB TEADMA
 
1. Peab teadma, et kõik nähtavad ilmingud, olles näilised, pole tõelised.
2. Peab teadma, et meelel pole sõltumatut olelust ning ta pole püsiv.
3. Peab teadma, et mõtted sünnivad põhjuslikkuse kaudu.
4. Peab teadma, et keha ja meel, koosnedes neljast elemendist, pole püsivad.
5. Peab teadma, et mineviku tegude tagajärjed, millest tulevad kõik hädad, on vältimatud.
6. Peab teadma, et hädad, mis veenavad sind pühendumusliku elu vajalikkuses, on samuti Õpetajad.
7. Peab teadma, et kiindumus ilmalikesse asjusse muudab majandusliku edukuse kahjulikuks vaimsele arengule.
8. Peab teadma, et ebaõnn, mis on teejuhiks Õpetuse juurde, on samuti Õpetaja.
9. Peab teadma, et ükski olemasolev asi ei olele sõltumatult.
10. Peab teadma, et kõik asjad on omavahel sõltuvuses.
 
Need on KÜMME ASJA, MIDA PEAB TEADMA
 
VII. KÜMME ASJA, MILLEGA TULEB TEGELEDA
 
1. Tuleb, erinevalt suuremast osast inimestest, tegelda teadmiste omandamisega.
2. Loobudes oma maast ja elunedes võõrsil, tuleb tegelda teadmusega kiindumatusest.
3. Olles valinud endale pühendumusliku juhendaja, tuleb vabaneda isekusest ning järgida tingimusteta õpetusi.
4. Olles kuulamise ja keskendumisega pühade õpetuste üle omandanud vaimse valitsemise, tuleb mõista Tõde, mitte hoobelda edu üle
5. Olles saavutanud vaimse teadvuse koidiku, tuleb seda arendada pidevas valvsuses, mitte jätta seda laiskusest hooletusse.
6. Olles kord kogenud vaimset valgustatust, tuleb sellega suhelda üksinduses, vältides enamuse ilmalikke tegevusi.
7. Olles omandanud tegeliku teadmuse vaimseist asjust ning saavutanud Suure Loobumise, tuleb suunata keha, keelt ja meelt ning juhinduda kolmest tõotusest: vaesus, karskus, kuulekus.
8. Olles otsustanud saavutada Kõrgeima Sihi, tuleb loobuda omakasust ning pühenduda teiste teenimisele.
9. Olles astunud saladuslikule Mantrajaana Teele, tuleb hoolitseda keha, keele ja meele pühitsemise eest ning tegelda kolmekordse mandalaga.
10. Noorusajal ei tule sageli suhelda nendega, kes ei suuda anda vaimset juhatust, vaid hoolsalt omandada tegelikku teadmust õpetatud ja vaga Õpetaja jalge ees.
 
Need on KÜMME ASJA, MILLEGA TULEB TEGELDA
 
VIII. KÜMME ASJA, MILLELE TULEB KINDLAKS JÄÄDA
 
1. Algajail tuleb kindlaks jääda pühendumuslike õpetuste kuulamisele ja nendele keskendumisele.
2. Saavutanud vaimse kogemuse, tuleb kindlaks jääda keskendumisele ja vaimsele koondumisele.
3. Tuleb jääda üksindusse, kuni meel end joogalikult valitseb.
4. Mõttekäikude ohjeldamatuse puhul tuleb kindlaks jääda püüdele neid valitseda.
5. Sügava unisuse puhul tuleb kindlaks jääda püüdele mõistust virgutada.
6. Tuleb kindlaks jääda keskendusele, kuni saavutatakse keskendumisseisundi vaimne rahu.
7. Olles saavutanud selle seisundi, tuleb kindlaks jääda püüdlusele selle kestvuse pikendamiseks ja soovikohaseks esilekutsumiseks.
8. Mistahes õnnetuse puhul tuleb kindlaks jääda keha, keele ja meele rahule.
9. Sügavate kiindumuste, ihaluste või vaimsete nõrkuste ilmnemisel tuleb kindlaks jääda püüdele need hävitada niipea, kui nad end ilmutavad.
10. Heatahtlikkuse ja kaastunde loiduse puhul tuleb kindlaks jääda püüdele suunata meel Täiuse suunas.
 
Need on KÜMME ASJA, MILLELE TULEB KINDLAKS JÄÄDA
 
IX. KÜMME AJENDIT
 
1. Ajendagu mõtisklused õnnistatud ja vaba inimolemise saavutamise raskustest sind omaks võtma pühendumuslikku eluteed.
2. Ajendagu mõtisklused surmast ja elu mööduvusest sind elama aukartuses.
3. Ajendagu mõtisklused tegude vältimatuist tagajärgedest sind hoiduma ülemeelikusest ja pahest.
4. Ajendagu mõtisklused elupahedest jätkuvate olemasolude ringis sind püüdlema Vabanemisele.
5. Ajendagu mõtisklused viletsusest, mida kannatavad kõik olendid, sind saavutama sellest vabanemist meelevalgustamise läbi.
6. Ajendagu mõtisklused kõigi olendite meelelisest ebaloomulikkusest ja näilisusest sind kuulama ja keskenduma Õpetusel
7. Ajendagu mõtisklused eksiarvamuste väljajuurimise raskustest sind järjekindlale keskendumisele.
8. Ajendagu mõtisklused paheliste kalduvuste ülekaalu üle Pimeduse Ajastul sind püüdlema vastukaalu poole.
9. Ajendagu mõtisklused hädade rohkuse üle ses Pimeduse Ajastus sind püsivusele.
10. Ajendagu mõtisklused elu raiskamise kasutuse üle sind hoolikusele.
 
Need on KÜMME AJENDIT
 
X. KÜMME VIGA
 
1. Usunõrkus koos mõistuse tugevusega võib viia jutukusse
2. Usutugevus koos mõistuse nõrkusega võib viia põikpäisesse isekusse.
3. Suur agarus ilma vastavate pühendumuslike juhisteta võib viia vigastesse äärmustesse.
4. Keskendumine ilma Õpetuse kuulamiseta ja sellesse süvenemise läbi saavutatud küllaldase ettevalmistuseta võib viia enesehukuni teadvusetus pimeduses.
5. Ilma õpetust tegelikult ja vastavalt mõistmata on võimalik langeda usulisse upsakusse.
6. Kui meelt pole harjutatud isetuses ja lõputus kaastundes, on võimalik eksida, hakates püüdlema üksnes iseenda vabanemist.
7. Kui meelt pole arendatud teadmisel omaenda ebamaisusest, on võimalik eksida, suundudes oma tegevuses ilmalikule teele.
8. Kui kõiki ilmalikke püüdlusi pole eemaldatud, võib eksida, lubades ilmalikel ajendeil enda üle valitseda.
9. Lubades kergeusklikel ja labastel imetlejail end ümbritseda, tehakse viga, lastes end täis puhuda ilmalikust uhkusest.
10. Kiideldes oma üleloomulike teadmiste ja võimetega, tehakse viga, näidates uhkelt oma vilumusi ilmalikes talitustes.
 
Need on KÜMME VIGA
 
XI. KÜMME EKSITAVAT SARNASUST
 
1. Ihaldus võib ekslikult näida usuna.
2. Kiindumus võib ekslikult näida heasoovlikkuse ja kaastundena.
3. Mõtete kulgemise peatumine võib ekslikult näida ääretu meele vaikimisena, mis on tõeline siht.
4. Meeletajud võivad ekslikult näida Tõelisuse avaldustena.
5. Tõelisuse tühine välgatus võib ekslikult näida täieliku selgusena.
6. Need, kes küll õpetavad, ent ei tee tegemist usuga, võivad ekslikult näida tõeliste pühendunutena.
7. Kirgede orjad võivad ekslikult näida jooga meistritena, kes on end vabastanud kõigist tavaseadustest.
8. Enese huvides sooritatud teod võivad ekslikult näida isetutena.
9. Petlikud juhendid võivad ekslikult näida mõistlikena.
10. Petturid võivad ekslikult näida Tarkadena.
 
Need on KÜMME EKSITAVAT SARNASUST
 
XII. KÜMME ASJA, MILLES EI SAA EKSIDA
 
1. Ei saa eksida, kui ollakse vaba kiindumusest kõikidesse asjadesse ning ollakse pühitsetud Pühasse Kogusse, jättes maha kodu ning saades kodutuks.
2. Ei saa eksida, kui austatakse oma vaimset juhendajat.
3. Ei saa eksida, kui uuritakse põhjalikult Õpetust, kuulatakse vestlusi ning mõtiskletakse ja keskendutakse sellel.
4. Ei saa eksida, kui hellitades ülevaid püüdlusi, elatakse vaguras aukartuses.
5. Ei saa eksida, kui vabameelsete vaadete juures ollakse kindlad tõotuste järgimisel.
6. Ei saa eksida, kui mõistus on kõrgel ja uhkus madalal tasemel.
7. Ei saa eksida , kui ollakse küllastunud usulistest õpetustest ning hooliv nendele keskendumisel.
8. Ei saa eksida, kui ollakse sügavalt õpetatud, teadlik vaimseist asjust ning vaba uhkusest.
9. Ei saa eksida, kui jäädakse kogu eluks üksindusse.
10. Ei saa eksida, kui isetult pühendutakse head tegemisele targal viisil.
 
Need on KÜMME ASJA, MILLES EI SAA EKSIDA
 
XIII. KOLMTEIST RÄNKA ÄPARDUST
 
1. Sündida inimesena ja mitte pöörata tähelepanu Pühale Õpetusele see on nagu tühjade kätega naasmine hinnaliste vääriskivide maalt; ja see on ränk äpardus.
2. Astuda Pühasse Kogusse ja muutuda uuesti pereisaks see on nagu liblikana tullesööstmine; ja see on ränk äpardus.
3. Elada koos targaga ja jääda võhikuks see on nagu järve kaldal janusse surra; ja see on ränk äpardus.
4. Teada kõlblaid juhendeid ja neid mitte kasutada meeleplekkide kõrvaldamiseks see on nagu haigena ravimite kaasastassimine neid kunagi tarvitamata; ja see on ränk äpardus.
5. Jutlustada usku ja sellega mitte tegemist teha see on nagu palvetav papagoi; ja see on ränk äpardus.
6. Annetada heldelt varguse, röövimise või pettuse teel saadud asju see on nagu veepinda tabav välk; ja see on ränk äpardus.
7. Ohverdada jumalaile tapetud loomade liha see on nagu pakkuda emale tema enda lapse ihu; ja see on ränk äpardus.
8. Harjutada kannatlikkust vaid isekail eesmärkidel, selle asemel, et teha head teistele see on nagu roti tapmiseks kannatlikkust harjutav kass; ja see on ränk äpardus.
9. Sooritada õilsaid tegusid vaid selles ilmas au ja kuulsuse saavutamiseks see on nagu vahetada soovetäitev kalliskivi sõnnikupabula vastu; ja see on ränk äpardus.
10. Kuulda küll palju Õpetusi, kuid jääda sellele olemuseldasa võõraks see on nagu alalist haigust põdev arst; ja see on ränk äpardus.
11. Tunda juhendeid ja vältida nende kasutamisest tulenevaid vaimseid kogemusi see on nagu kaotada rikkaliku varakambri võti; ja see on ränk äpardus.
12. Püüda teistele seletada Õpetust, mida ise pole täielikult mõistetud see on nagu juhtida pimedana pimedat; ja see on ränk äpardus.
13. Pidada keskendumise esimesi tulemusi lõplikeks see on nagu pidada vaske kullaks; ja see on ränk äpardus.
 
Need on KOLMTEIST RÄNKA ÄPARDUST
 
XIV.VIISTEIST NÕRKUST
 
1. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta üksinduses vaevab meelt ilmalike mõtetega.
2. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta kloostripeana hoolib omaenda huvidest.
3. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta on hoolikas kõlbelise korra jälgimisel, lõdvendades samal ajal omaenda kõlbelist ohjeldamatust.
4. Õigele Teele astunu ilmutab nõrkust, kui ta ripub kütkestavate ja vastumeelsete ilmalike tundmuste küljes.
5. Ilmalikkusest loobunu ja Pühasse Kogusse astunu ilmutab nõrkust, kui ta ihaldab vara.
6. Tõelisuse välgatuse tabanu ilmutab nõrkust, kui ta ei suuda säilitada joogalikku edenemist kuni Täieliku Valgustatuse koidikuni.
7. Teeleastunud pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta pole võimeline Teed järgima.
8. Täielikult usulisele pühendumisele andunu ilmutab nõrkust, kui ta pole võimeline hoiduma vääritutest tegudest.
9. Pühendumusliku eluviisi valinu ilmutab nõrkust, kui ta kõhkleb astuda suletud varjupaika, teades hästi, et üksnes palumata võib saada toitu ja kõike vajalikku.
10. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta manamise või lausumisega laseb paista oma üleloomulikke võimeid.
11. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta pühade tõdedega kaupleb toidu ja raha saamiseks.
12. Pühendumusliku elu tõotuse andnu ilmutab nõrkust, kui ta ennast osavalt kiites halvustab teisi.
13. Pühendunud inimene ilmutab nõrkust, kui ta jutlustab väärikusest, elades ise vääritult.
14. Usu kuulutaja ilmutab nõrkust, kui ta pole võimeline elama üksinduses, iseenda seltsis, ning veel ei tea, kuidas teha end vastuvõetavaks teiste seltsis.
15. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta pole ükskõikne mugavuste ja raskuste suhtes.
 
Need on VIISTEIST NÕRKUST
 
XV. KAKSTEIST HÄDAVAJALIKKU ASJA
 
1. Arusaamisvõimega õnnistatud mõistus ning õpetuse kasutamine omaenda vajadusteks on hädavajalikud.
2. Kõige sügavam vastumeelsus lõputult korduvate surmade ja sündide järgnevuse ees on alguses hädavajalik.
3. Juhtimisvõimeline Õpetaja on Vabanemisteel samuti hädavajalik.
4. Hoolikus koos meelekindluse ja haavamatusega kiusatuste suhtes on samuti hädavajalikud.
5. Väsimatu püsivus halbade tegude tagajärgede kaotamisel heategude läbi ning kolmekordse tõotuse täitmine kehakarskuse, meelepuhtuse ja keeleohjelduse säilitamiseks on hädavajalikud.
6. Küllaldase haardega mõtteteadus, mis ulatuks üle kogu teadmuse, on hädavajalik.
7. Keskendumiskord, mis annab jõu meele koondamiseks millele tahes, on hädavajalik.
8. Igat tegevust Teel abiks kasutav elamise kunst on hädavajalik.
9. Paljaid sõnu ületav valitud õpetuste teokstegemise kord on hädavajalik.
10. Eksiteedest, kiusatustest, lõksudest ja ohtudest hoiduda võimaldavad juhised on hädavajalikud.
11. Võitmatu usk koos ülima meeleselgusega on hädavajalikud surmahetkel.
12. Keha, keelt ja meelt nende jumalikku olemusse suunavad vaimsed jõud, mis saavutatakse valitud õpetuste tegeliku omandamise läbi, on hädavajalikud.
 
Need on KAKSTEIST HÄDAVAJALIKKU ASJA
 
XVI. KÕRGEMA INIMESE KÜMME TUNNUST
 
1. Kõrgemal inimesel on vähe uhkust ja kadedust.
2. Kõrgemal inimesel on vähe soove, ta rahuldub lihtsate asjadega.
3. Kõrgem inimene ei silmakirjatse ega valeta.
4. Kõrgem inimene seab oma käitumise vastavusse põhjuse ja tagajärje seaduspäradele niisama hoolikalt nagu jälgitakse oma silmi.
5. Kõrgem inimene on truu oma tõotustele ja kohustustele.
6. Kõrgem inimene võib hoida sõprussuhteid, samal ajal suhtudes kõigisse olendeisse erapooletu õiglusega.
7. Kõrgem inimene vaatab kaastundlikult ja ilma vihata nendele, kes elavad paheliselt.
8. Kõrgem inimene jätab teistele võidu, võttes endale kaotuse.
9. Kõrgem inimene erineb hulgast igas mõttes ja teos.
10. Kõrgem inimene jälgib truult ja ilma uhkuseta oma puhtuse ja vagaduse vandeid.
 
Need on KÕRGEMA INIMESE KÜMME TUNNUST
Nende vastandid on MADALAMA INIMESE KÜMME TUNNUST
 
XVII. KÜMME KASUTUT ASJA
 
1. On kasutu pöörata liigset tähelepanu oma kehale see on näiline ja mööduv.
2. On kasutu töötada ja puudust kannatada selles maailmas endale kodu soetamiseks sest surres peame lahkuma tühjade kätega ning järgmisel hommikul kantakse isegi meie laip välja meie endi kodust.
3. Isegi armastusest on kasutu järeltulijaile pärandada maiseid rikkusi sest meie surres ei ole nad võimelised osutama viimast abi.
4. On kasutu pühendada aega omaste ja sõprade tujude täitmisele, neile vastu tulemisele või nende ülekülvamisele armastusega sest surres peame oma teed minema üksi, ilma nendeta.
5. On kasutu pärandada järeltulijaile selle maailma asju sest nad ise on surelikud ning mistahes pärandatavad maised hüved lähevad nagunii kaotsi.
6. On kasutu pühendada oma elu maiste asjade soetamisele sest surma saabudes tuleb lahkuda isegi omaenda kodust.
7. Püha elu elamata on kasutu astuda Kogusse sest truudusetus pühendumuslikele tõotustele viib haletsusväärsesse seisundisse.
8. Õpetust üksnes kuulanuna, selle üle vaid mõelnuna, ilma sellega tegelemata, ilma vaimseid võimeid omandamata on kasutu end surmatunnil veel üritada aidata.
9. Ilma alandlikkuse ja andumuseta on kasutu isegi väga pikka aega elada koos vaimse juhendajaga sest nii ei ole võimalik vaimselt areneda.
10. Ülima Tarkuse püüdlemise asemel on kasutu pühenduda selle maailma tulutuile tegevusile sest kõik olemasolevad ja silmanähtavad asjad on alati kaduvad, muutuvad ja püsimatud ning seda enam, et ilmalik elu ei saa pakkuda ei tõelist ega püsivat paremust.
 
Need on KÜMME KASUTUT ASJA
 
XVIII. KÜMME ENDALE KAELATÕMMATUD HÄDA
 
1. Hakata pereisaks ilma elatusvahenditeta tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu mürgijuurt näriv idioot.
2. Elada täielikult pahelist elu ja põlata Õpetust, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu üle järsaku hüppav segane.
3. Elada silmakirjalikult, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu omaenese toidu mürgitaja.
4. Ilma meelekindluseta üritada kloostri juhtimist, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu loomi karjatada üritav vanaeit.
5. Pühenduda üksnes enese teenimisele ning mitte hoolida hea tegemisest teistele tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu kõrbesse eksinud pime.
6. Võtta endale raskeid ülesandeid ning mitte suuta neid täita tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu endale ränga koorma selga ladunud nõrguke.
7. Üle astuda Buddha või püha Õpetaja käskudest upsakuse või uhkuse tõttu tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu pahelist tegevust arendav kuningas.
8. Raisata aega külades ja linnades ringihulkumisega, selle asemel et pühenduda keskendumisele, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu orgu laskuv hirv, kes ei hooli mägede kindlusest.
9. Hoolida ilmalikest asjust Ülima Tarkuse kasvatamise asemel tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu murtud tiivaga kotkas.
10. Häbematult omastades Õpetajale või Kolmele Kalliskivile pühendatud ande, tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu hõõguvaid süsi neelav laps.
 
Need on KÜMME ENDALE KAELATÕMMATUD HÄDA
 
XIX. KÜMME ASJA, MILLEGA TEHAKSE ENDALE HEAD
 
1. Loobudes ilmalikest tavadest ja pühendudes Ilmalikele Seadustele tehakse endale head.
2. Kodust ja sugukonnast lahkudes ja pühaliku Õpetajaga liitudes tehakse endale head.
3. Loobudes maistest tegevustest ja pühendudes kolmele usulisele tegevusele kuulamisele, mõtisklemisele ja keskendumisele tehakse endale head.
4. Loobudes üldisest suhtlemisest ja tõmbudes üksildusse tehakse endale head.
5. Lahti üteldes külluse ja muretusesoovist ning taludes eluraskusi tehakse endale head.
6. Rahuldudes lihtsate asjadega ja mitte hoolides ilmalikest varadest tehakse endale head.
7. Tehes otsuse ja pidades sellest kinni, kedagi ära kasutamata tehakse endale head.
8. Selle elu mööduvatest lõbudest loobudes ning pühendudes nirvaanasse vaibumise igavese õndsuse mõistmisele tehakse endale head.
9. Loobudes kiindumusest nähtavate, maiste asjade vastu ning püüeldes Tõelisuse mõistmisele tehakse endale head.
10. Vältides teadmuse kolme ukse jäämist vaimselt korrastamatuiks ja saavutades nende õige kasutamisega Kahekordne Pälvimus tehakse endale head.
 
Need on KÜMME ASJA, MILLEGA TEHAKSE ENDALE HEAD
 
XX. KÜMME PARIMAT ASJA
 
1. Madalamale mõistusele on parim uskuda põhjuse ja tagajärje seadust.
2. Keskpärasele mõistusele on parim mõista sisemisi ja väliseid ilminguid nende nähtumuses ja olemuses.
3. Kõrgemale mõistusele on parim täielikult mõista teada saava, teada saadava ja teada saamise lahutamatust.
4. Madalamale mõistusele on parimaks keskendumiseks meele täielik koondamine ühele ainsale asjale.
5. Keskpärasele mõistusele on parimaks keskendumiseks meele pidev koondamine kahele vastandlikule küljele.
6. Kõrgemale mõistusele on parimaks keskendumiseks säilitada vaimne vaikus, meele lahutamine kõigist mõtteliikumistest, teades keskenduja ja keskendatava ning keskendumise püsivat ja lahutamatut ühtsust.
7. Madalamale mõistusele on parimaks pühendumuslikuks tegevuseks olla otseses kokkupuutes põhjuse ja tagajärje seadusega.
8. Keskpärasele mõistusele on parimaks pühendumuslikuks tegevuseks suhtuda kõigisse asjusse kui unenäo või nõiduse piltidesse.
9. Kõrgemale mõistusele on parimaks pühendumuslikuks tegevuseks hoiduda kõigist ilmalikest soovest ja tegevusist.
10. Kõigile kolmele mõistuse tasandile on vaimse arengu parimaks näitajaks meeleplekkide ja isekuse järkjärguline vähenemine.
 
Need on KÜMME PARIMAT ASJA
 
XXI. KÜMME RÄNKA VIGA
 
1. On ränk viga, kui pühendunu usub silmakirjalikku petist ja Õpetusega mitte siiralt tegelevat Õpetajat.
2. On ränk viga, kui pühendunu tegeleb tühiste ilmalike teadustega ja mitte Suurte Tarkade valitud õpetustega.
3. On ränk viga, kui pühendunu teeb kaugele ulatuvaid plaane püsiva elamise sisseseadmiseks ega ela igat oma elupäeva otsekui viimast.
4. On ränk viga, kui pühendunu jutlustab Õpetust hulkadele ega keskendu sellele üksinduses.
5. On ränk viga, kui pühendunu ihnurina kogub rikkusi ega anneta neid õpetusele ja heategevusele.
6. On ränk viga, kui pühendunu laseb kehal, keelel ja meelel langeda ohjeldamatusse häbitusse ega jälgi hoolikalt tõotusi.
7. On ränk viga, kui pühendunu veedab oma elu ilmalikes lootustes ja hirmudes ega püüdle Tõelisuse mõistmisele.
8. On ränk viga, kui pühendunu püüab muuta teisi ja mitte iseennast.
9. On ränk viga, kui pühendunu taotleb ilmalikke võimeid ega arenda oma sisiemisi ja vaimseid võimeid.
10. On ränk viga, kui pühendunu jääb loiuks ja ükskõikseks seal, kus kõik tingimused vaimseks arenguks on nagu loodud.
 
Need on KÜMME RÄNKA VIGA
 
XXII. KÜMME VAJALIKKU ASJA
 
1. Alguses on vajalik sedavõrd sügav vastumeelsus jätkuvate sündide ja surmade ees, et soovitaks põgeneda sellest nii nagu vangistusest põgeneb hirv.
2. Järgmiseks on vajalik sedavõrd suur püsivus, et ei tuntaks kahetsust ka elu kaotades, nii nagu talumees ei kahetse oma põldude harimist ka järgmisel päeval surres.
3. Kolmandaks on vajalik suur meelerõõm, nagu oleks tehtud midagi väga suurt, väga kaugele ulatuva mõjuga.
4. Edasi on vajalik mõista, nagu seda mõistab elukardetavalt haavatu pole raisata ainsatki hetke.
5. On vajalik võimekus kinnitada oma meel ühel ainsal mõttel nagu oma ainsa poja kaotanud ema.
6. Veel on vajalik mõista, et teha ei ole midagi nii nagu seda mõistab karjus, kelle kari on varastatud: teha ei ole midagi.
7. Üheks esmaseks vajaduseks on tunda nälga Õpetuse järele nii nagu näljane ihaldab head toitu.
8. On vajalik olla kindel oma vaimses võimekuses nii nagu jõumees on kindel oma jõus kaitsta kindlalt seda vääriskivi, mille ta on leidnud.
9. On vajalik paljastada kahetsuse petlikkus, nii nagu seda tehakse valetaja petlikkusega.
10. On vajalik kindlus Sellasuses nii nagu laevamastil puhkav vares on kindel sellel mastil keset ulgumerd.
 
Need on KÜMME VAJALIKKU ASJA
 
XXIII. KÜMME ÄRALANGEVAT VAJADUST
 
1. Kui on selgunud meele tühjus, langeb ära vajadus kuulata õpetusi või keskenduda nendel.
2. Kui on selgunud meele rüvetamatus, langeb ära vajadus otsida pattude andeksandmist.
3. Vaimse Rahu seisundis langeb ära andeksandmise vajadus.
4. Kui on saavutatud Häirimatu Puhtuse seisund, langeb ära vajadus keskenduda Teel või selle kulgemise viisidel.
5. Kui on selgunud tajumiste petlikkus, langeb ära vajadus keskenduda tajumatuse seisundis.
6. Kui on selgunud meeleplekkide petlikkus, langeb ära vajadus otsida nende vastu rohtu.
7. Kui on selgunud kõigi nähtumuste petlikkus, langeb ära vajadus midagi püüelda või tõrjuda.
8. Kui on selgunud, et mured ja õnnetused on õnnistuseks, langeb ära vajadus püüelda õnne.
9. Kui on selgunud omaenda teadvuse sündimatu olemus, langeb ära vajadus tegelda teadvuse edasikandmisega.
10. Kui kõigis tegemistes püütakse üksnes teha head teistele, langeb ära vajadus otsida endale kasu.
 
Need on KÜMME ÄRALANGEVAT VAJADUST
 
XXIV. KÜMME VÄÄRTUSLIKUMAT ASJA
 
1. Üks vaba ja õnnistatud inimelu on väärtuslikum kui tuhanded muud elud mistahes kuues olelusseisundis.
2. Üks Tark on väärtuslikum kui hulgad pühendamatuid ja ilmaliku meelega inimesi.
3. Üks valitud tõde on väärtuslikum kui arvutu hulk käibetõdesid.
4. Üks keskendumisest sündinud Ülima Tarkuse välgatus on väärtuslikum kui mistahes hulk vaid pühendumuslike õpetuste kuulamisest ja mõtisklemisest ammutatud teadmisi.
5. Pisimgi hulk teiste heaks pühendatud pälvimusi on väärtuslikum kui mistahes hulk enese heaks pühendatud pälvimusi.
6. Vaid hetkeline keskendusseisundi kogemine kõikide mõtteliikumiste vaibudes on väärtuslikum kui selle seisundi pidev kogemine mõtteliikumiste olemasolul.
7. Vaid hetkeline nirvaanasse vaibumise õndsuse mõnu on väärtuslikum kui mistahes hulk meelelise õndsuse mõnusid.
8. Pisimgi isetult tehtud heategu on väärtuslikum kui kujuteldamatute varanduste annetamine heategevuseks.
9. Loobumine kõikidest maistest hüvedest kodust, perest, sõpradest, omandustest, kuulsusest, elust, isegi tervisest on väärtuslikum kui suurte maiste rikkuste andmine heategevuseks.
10. Üks Virgumise otsinguil möödunud elu on väärtuslikum kui kõik ilmalikes püüdlustes möödunud elud terves igavikus.
 
Need on KÜMME VÄÄRTUSLIKUMAT ASJA
 
XXV. KÜMME SAMAVÄÄRSET ASJA
 
1. Siirale pühendunule on ilmalikest tegevustest hoidumine või neist hoolimine üks ja seesama.
2. Meele kogematuse selgumisel on keskendumine või sellest loobumine üks ja seesama.
3. Vabanemisel kiindumusest ilmalikesse toredustesse on kasinus või sellest loobumine üks ja seesama.
4. Tõelisuse selgumisel on üksindus eraldatud mäetipul või siia-sinna rändamine üks ja seesama.
5. Meelevalitsemise saavutamisel on maailma naudingutest osavõtmine või neist loobumine üks ja seesama.
6. Täiusliku kaastundega õnnistatule on üksinduses keskendumine või rahva hulgas head tegemine üks ja seesama.
7. Vankumatu alandlikkuse ja usu puhul oma Õpetajasse on temaga koos või temast lahusolek üks ja seesama.
8. Õpetuse täielikul mõistmisel on õnn või õnnetus üks ja seesama.
9. Ilmalikust elust loobumisel ja Vaimsete Tõdedega tegelemisel on tavade ja kommete järgimine või neist loobumine üks ja seesama.
10. Ülima Tarkuse saavutamisel on imeliste võimete kasutamise suutlikkus või suutmatus üks ja seesama.
 
Need on KÜMME SAMAVÄÄRSET ASJA
 
XXVI. PÜHA SEADMUSE MÕJUKUSE KÜMME NÄITAJAT
 
1. Tõsiasi, et inimeste seas on tuntuks saanud Kümme Head Tegemist, Kuus Piiritut Voorust, mitmesugused Tõelisusele ja Täiuslikkusele koondunud õpetused, Neli Üllast Tõde, Neli Arenguseisundit, Neli Kehatut Olemist ning vaimse avaldumise ja vabanemise Kaks Saladuslikku Teed, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
2. Tõsiasi, et sansaaras ringlemises on arenenud vaimselt valgustatud printsid ja braahmanid inimeste hulgast ning Neli Suurt Valvurit, meeleliste paradiiside kuus deevade kogu , kehaliste maailmade jumalate seitseteist kogu ja kehatute maailmade jumalate neli kogu, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
3. Tõsiasi, et maailmas on olnud neid, kes on astunud Voolusesse; neid, kes naasevad korra veel sündima; neid, kes enam ei pöördu tagasi sündima; Pühakud, Endassetõmbunud Buddhad ja Kõikteadvad Buddhad, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
4. Tõsiasi, et on Neid, kes on saavutanud virgumise ja võivad naasta jumalike kehastustena maailma ning töötada inimkonna ja kõigi elusolendite vabastamiseks kuni maailma lõpuni, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
5. Tõsiasi, et tänu Boddhisattvate kõikehõlmavale heatahtlikkusele, on olemas vaimne kaitsev toime, mis annab inimestele ja kõigile elusolendeile võimaluse vabanemiseks, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
6. Tõsiasi, et isegi õnnetuis maailmades kogetakse õnnehetki, mis tulenevad inimmaailmades tehtud vähestest heategudest, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
7. Tõsiasi, et ka pärast pahelist elu on võimalik loobuda ilmalikkusest ning saada maailmas auväärseks pühakuks, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
8. Tõsiasi, et raskete tegude karma tõttu lõputuisse kannatusisse määratud inimestel on võimalik pöörduda pühendumuslikku ellu ja saavutada nirvaanas vaibumine, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
9. Tõsiasi, et üksnes usk või keskendumine Õpetusel või üksnes Püha Kogu liikme rüü kandmine kutsub esile austuse ja lugupidamise, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
10. Tõsiasi, et isegi pärast kõigist ilmalikest omandeist loobumist ja pühendumuslikku ellu astumist ja pereisa seisusest lahtiütlemist ja enese peitmist kõige üksildasemasse eraklasse, võidakse siiski olla otsitud ja kõigiks eluvajadusteks varustatud, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
 
Need on PÜHA SEADMUSE MÕJUKUSE KÜMME NÄITAJAT
 
XXVII. KÜMME KUJUNDLIKKU VÄLJENDIT
 
1. Kuna Põhitõde ei saa kirjeldada, on väljend "Põhitõde" üksnes kujundlik.
2. Kuna ei ole mingit kulgemist ega kulgejat Teel, on väljend "Tee" üksnes kujundlik.
3. Kuna ei ole mingit Tõelise Seisundi nägemist ega nägijat, on väljend "Tõeline Seisund" üksnes kujundlik.
4. Kuna ei ole mingit keskendumist ega keskendujat Puhtas Seisundis, on väljend "Puhas Seisund" üksnes kujundlik.
5. Kuna ei ole mingit Loomuliku Olu nautimist ega nautijat, on väljend "Loomulik Olu" üksnes kujundlik.
6. Kuna ei ole mingit tõotuse pidamist ega tõotuse pidajat, on need väljendid üksnes kujundlikud.
7. Kuna ei ole mingit pälvimuste kogumist ega kogujat, on väljend "Kahekordne Pälvimus" üksnes kujundlik.
8. Kuna ei ole mingit tegude sooritamist ega sooritajat, on väljend "Kahekordne Pimestus" üksnes kujundlik.
9. Kuna ei ole mingit loobumist ega loobujat ilmalikust olelusest, on väljend "Ilmalik Olelus" üksnes kujundlik.
10. Kuna ei ole mingit saavutamist ega saavutajat, on väljend "tegude tagajärjed" üksnes kujundlik.
 
Need on KÜMME KUJUNDLIKKU VÄLJENDIT
 
XXVIII. KÜMME RÕÕMSAT SELGUMIST
 
1. On suur rõõm, kui selgub, et kõigi olendite meeled on lahutamatud Kogu-Meelest.
2. On suur rõõm, kui selgub, et Alustõelisusel ei ole tunnuseid.
3. On suur rõõm, kui selgub, et Tõelisuse ääretus ülemõttelises Teadmuses ei ole mingeid sansaaras ringlemise erinevusi.
4. On suur rõõm, kui selgub, et algses meeleseisundis ei ole mingeid segavaid mõtteliikumisi.
5. On suur rõõm, kui selgub, et Seadmuse Olus, kus meel ja maailm on lahutamatud, ei ole mingeid tugesid ega kinnitusi õpetustele.
6. On suur rõõm, kui selgub, et iseeneslikus, kaastundlikus Hiilguse Olus ei ole mingeid sünde, surmi, liikumisi või mistahes muutusi.
7. On suur rõõm, kui selgub, et iseeneslikus Kehastumise Olus ei ole mingit kaksipidi tunnet.
8. On suur rõõm, kui selgub, et Seadmuste Ringis ei ole mingit kinnitust hingeõpetusele.
9. On suur rõõm, kui selgub, et Bodhisattvate ääretus kaastundes ei ole mingit puudust ega eelistatust.
10. On suur rõõm, kui selgub, et Tee Vabadusele, mida mööda on liikunud kõik Buddhad, on alati olemas, alati püsiv ja alati avatud neile, kes on valmis sellele astuma.
 
Need on KÜMME RÕÕMSAT SELGUMIST
 
JÄRELSÕNA
 
SIIA ON KOONDUNUD Ülima Tarkusega õnnistatud Suurte Õpetajate puhaste sõnade tuum ning Tara ja teiste Bodhisattvate oma. Nende Suurte Õpetajate seas oli hiilgav Dipankara, vaimne isa, ja tema järeltulijad, kes jumalikult olid määratud Õpetust levitama Lumisel Põhjamaal, ning Kadampa kooli heasoovlikud Õpetajad. Samuti olid seal joogide kuningas Milarepa, kellele oli pärandatud Lhobraki Targa Marpa ja teiste õpetus; ning kuulsad Pühakud suursugusest Indiast, Naropa ja Maitripa, kelle sära oli võrdne Päikese ja Kuu omaga; ning nende kõigi õpilased.
 
SIIN LÕPEB ÜLIM TEE, HINDAMATU PÄRLIKEE
 
Selle raamatu pani kirja Digon Sönam Rintsen, kel oli täielik teadmus Kadampa Tsangtsenpa koolide õpetusest. Üldiselt loetakse selle töö koostajaks Suurt Õpetajat Gampopat ning räägitakse, et ta andis selle üle järgmiste sõnadega:

" Ma palun väga, et pühendunud veel sündimata põlvedest, kes austavad minu mälestust ja tunnevad kahetsust minuga kohtumatuse pärast, et nad õpiksid tundma seda ÜLIMAT TEED, HINDAMATUT PÄRLIKEED, ning samuti VABANEMISE HINDAMATUT MUSTRIT ühes teiste pühendumuslike raamatutega; Seeläbi kohtuvad nad samahästi kui minu endaga.
Säragu sellest Raamatust jumalikku mõjukust ning tõendagu ta oma häid endeid.
 
Õnnistus.
 
KOMMENTAARE
 
HINDAMATU PÄRLIKEE, roosikrants; palvehelmed hinnalistest vääriskividest.
 
Originaali tiitel: RJESGAMPO RINPOCHE-HI LAM MCHOG RINPOCHE-HI HPHRENG-WA ZHES-BYA-WA BZHUGS-SO. Sõnasõnalt: " Siin asub kõrgeaulise isand Gampopa Ülim Tee nimega Hindamatu Pärlikee".
 
Ingliskeelse väljaande tiitel: TIBETAN YOGA AND SECRET DOCTRINES. Arr. and ed. by W. Y. Evans-Wentz. Second edition, Oxford, 1958. Book I. The Supreme Path of Discipleship: The Precepts of Gurus. The twenty-eight categories of Yogic precepts. (The Precious Rosary).
 
See tõlge inglise keelest eesti keelde ei saa olla eriti teaduslik ega täpne juba sellepärast, et seda pole vist ka kasutatav algallikas, W. Y. Evans-Wentzi tõlge tiibeti keelest. Siinne tõlkija on üritanud anda tekst edasi võimalikult arusaadavalt, omaenda parima äratundmise kohaselt.
 
Inglise keelest tõlkinud Tõnn Sarv.
 
Trükiväljaandena ilmunud: Aktsiaselts "ARRO", Tallinn, 1990.
 
I. 3 Pimeduse Ajastu = Kalijuga
 
I. 4 Seadmuse Olu = Dharmakaja
 
II. 8 Kahekordne Pälvimus = Põhjuslik ehk ajaline pälvimus ning tulemuslik e. vaimne pälvimus. Esimene on heade tegude vili, teine areneb esimese küllusest.
 
VIII. 6 Keskendumisseisund = samadhi.
 
XII. 1 Püha Kogu = Sangha. Budistlik mungakogudus, vaimne ühendus.
 
XIV. 6 Joogalik edenemine = sadhana.
 
XVIII. 10 Kolm kalliskivi = Triratna : Buddha, Dharma, Sangha.
 
XIX. 10 Teadmuse kolm ust = keha, keel, meel.
 
XX. 2 Evans-Wentz pakub siin mitu tõlget: For one of ordinary intellect, the best thing is to recognize, both within and without oneself, the workings of the law of opposites. For one of ordinary intellect (or spiritual insight), the best thing is to recognize the external and internal phenomena (as these are seen) in the four aspects (or unions) of phenomena and noumena.
 
XXIV. 1 Kuus olelusseisundit. 1) deevade maailmad, 2) asurade (hiidude) maailm, 3) inimmaailm, 4) loomade maailm, 5) preetade ( õnnetute vaimude) maailm, 6) põrgu maailmad.
 
XXVI. 1 Kümme Head Tegemist. Need on kolm kehalist (eluhoid, karskus heldus), neli keelelist (ausus, tasasus, viisakus, jutlus), ning kolm meelelist ( heatahtlikkus, heasoovlikkus ja alandlikkus koos usuga).
Kuus Piiritut Voorust ( Kuus Paramitat). Piiritu heldus, kõlbelisus, rahu, töökus, keskendumine, tarkus. (Paali traditsioonis kümme: heldus, kõlbelisus, loobuvus, tarkus, usinus ehk töökus, sallivus tõearmastus, hea tahe, armastus, kannatlikkus).
Neli Üllast Tõde. 1) Kogu elu on kannatus, 2) Kannatusel on põhjus (iha olemise, naudingute jne. järele), 3) Kannatust saab kaotada (ihade väljajuurimisega), 4) Selleks on 8-astmeline tee.
Neli Arenguseisundit = dhjaana astmed. Maailmatunnetuse järgud.
Neli Kehatut Olemist = neli arupat. Teadvuse neli olekut; teadvuse sansaaralikkusest tühjenemise neli arengujärku.
Kaks Saladuslikku Teed. Madalam tee viib Nelja Kehatusse Olemisse ning taevastesse ilmadesse; kõrgem tee viib nirvaanasse.
 
XXVI. 2 Neli Suurt Valvurit. Need taevalikud kuningad kaitsevad maailma kurjuse hävitavate jõudude eest: valge Dhritarastra idas, roheline Virudhaka lõunas, punane Virupaksa läänes ja kollane Vaisravana põhjas.
 
XXVI. 3 Voolusesse astunud = strotoapatti; vaid korra veel sündivad = sakridagamin; enam ei pöördu tagasi = anagamin. Pühakute (arhatite) astmed.
 
XXVI. 3 Endassetõmbunud (Pratjeka) Buddhad ei jutlusta avalikult, vaid avaldavad mõju isikliku kokkupuutega. Kõikteadvad Buddhad (nende seas oli ka Buddha Gautama) jutlustavad Õpetust laialdaselt, nii jumalatele kui inimesatele.
 
XXVII. 1 Põhitõde = Dharmakaja.
 
XXVII. 3 Tõeline Seisund. Selles seisundis on nägemine ja nägija üks ja seesama.
 
XXVII. 4 Puhas Seisund. Selles seisundis on keskendumine ja keskenduja ja keskendutav üks ja seesama.
 
XXVII. 5 Loomulik Olu. Selles olus ei ole nautimist ega nautijat.
 
XXVII. 8 Kahekordne Pimestus. Pahelistest kirgedest ning ebausust ( näit. usust isiksuse või hinge surematusse, näilike asjade tõelisusse vms.) sündinud pimestus.
 
XXVIII. 1 Kogu-Meel = Dharmakaja.
 
XXVIII. 2 Alustõelisusel ei ole tunnuseid ega omadusi, need saavad olla üksnes sansaaralises, s.o. nähtumuslikus maailmas.
 
XXVIII. 6 Hiilguse Olu = Sambhogakaja.
 
XXVIII. 7 Kehastumise Olu = Nirmanakaja
 
XXVIII. 8 Seadmuse Ring = Dharmatsakra.
 
DIPANKARA, alias Sridznjäna, alias Atisa. Sünd. 980.a. Bengaalis, Indias; saabus Tiibetisse 1038.a. Kadampa kooli rajaja, esimene suur lamaismi reformeerija. Teise suure reformeerija TsongKhapa ajal 350 aastat hiljem kujunes sellest koolist Gelugpa kool, mis jäi Tiibetis keskseks.
 
ÕNNISTUS. Traditsiooniline sõna raamatu lõpul " MANGALAM".