Dakpo Rinpoche, Sönam Rinchen
Gampopa http://en.wikipedia.org/wiki/Gampopa sündis 1079. aastal Dakpo piirkonnas Kesk-Tiibetis. Õppides oma
arstist isalt ravikunsti sai temast õpetlane meditsiini alal. Kui Sönam oli vaid
24-aastane, surid ta naine ja lapsed. See vapustus pani teda nägema elu kaduvust
ning ta andis mungatõotuse india pandit Atišast (982-1054) lähtunud kadam
koolkonna liinis, saades õpetusi mitmetelt õpetajatelt. Kui temani jõudsid
kuuldused erak Milarepa http://en.wikipedia.org/wiki/Milarepa (1052-1135) harukordse vaimse selguse ja imepäraste võimete kohta,
otsustas ta auväärt Mi-la üles otsida. Milarepa juhatuse all saavutas Sönam
kiiresti edu. Kolmeteistkümmne kuu pärast soovitas Milarepa tal pöörduda tagasi
Kesk-Tiibetisse, kus jätkata mediteerimist. Seda Sönam tegigi ning peale
kolmeaastast eraklas mediteerimist tärkas temas meele ja kõigi asjade ülima
loomuse mõistmine.
Oma elu viimase perioodi kuni surmani 1153 a. veetis Sönam
Rinchen paigas nimega Gampo, kus tema ümber kogunes suur hulk õpilasi. Gampopa
ühendas Tilopa - Naropa - Marpa - Milarepa liini jooga- ja mahamudra õpetused
kadam koolkonna astmelise tee õpetuste ning kloostritraditsiooniga, pannes nõnda
aluse kagjü koolkonnale, millest kujunes üks neljast suuremast tiibeti budismi
koolkonnast (munga/nunnaordust).
HINDAMATU
PÄRLIKEE
Tiibeti Õpetajate
juhised
Joogajuhiste kakskümmend kaheksa liiki
Originaali tiitel: TIBETAN YOGA AND
SECRET DOCTRINES
Need, kes soovivad Kargjüpta vaimsete tarkade
juhiste abil vabaneda hirmuäratavast ja raskestiläbitavast jätkuvate olemasolude
merest, kinnitagu need oma ustavust õpetajaile, kelle sära on puhas, kelle
voorused on ammendamatud kui meri ning kelle lõputu headus hõlmab kõiki olendeid
minevikus, olevikus ja tulevikus, kõikjal.
Jumaliku Tarkuse otsijaile järgnevad siin
hinnatuimad juhised - Ülim Tee, Hindamatu Pärlikee - mille
edastajaks oli armastatud Gampopa, otseselt või kaudselt õpetajate vaimse
pärimuse kaudu ning armastusest tema vastu.
Selle raamatu pani kirja Digon Sönam Rintsen, kel
oli täielik tedmus Kadampa ja Tsangtsenpa koolide õpetusest. Üldiselt peetakse
selle töö koostajaks suurt õpetajat Gampopat ning räägitakse, et ta andis selle
üle järgmiste sõnadega:
"Ma palun väga, et pühendunud veel sündimata
põlvedest, kes austavad minu mälestust ja tunnevad kahetsust minuga kohtumatuse
pärast, et nad õpiksid tundma seda Ülimat Teed, Hindamatut Pärlikeed, ning
samuti Vabanemise Hindamatut Mustrit koos teiste pühendumuslike raamatutega.
Seeläbi kohtuvad nad samahästi kui minu endaga.
I KAHETSUSE KÜMME
PÕHJUST
Pühendunu, kes otsib vabanemist ja Buddha
kõikteadmist, peaks kõigepealt keskenduma nendel kümnel kahetsusväärsel
olukorral.
1. Saavutanud selle raskestisaavutatava, vaba ja
õnnistatud inimolemise, oleks kahetsusväärne see elu raisata.
2. Saavutanud selle puhta ja raskestisaavutatava,
vaba ja õnnistatud inimolemise, oleks kahetsusväärne surra uskmatuna ja
ilmalikuna.
3. Seda inimelu Pimeduse Ajastus, nii lühikest ja
heitlikku, oleks kahetsusväärne raisata ilmalikes sihtides ja
püüdlustes.
4. Oma loodamatut mõistust, mille olemus on
Seadmuste Olus, oleks kahetsusväärne lasta vajuda ilmalike ettekujutuste
rappa.
5. Pühast Õpetajast, juhist Teel, oleks
kahetsusväärne lahkuda enne Virgumise saavutamist.
6. Usku ja tõotusi, neid Vabanemise vahendeid,
loeks kahetsusväärne purustada talitsemata kirgede poolt.
7. Õpetaja õilsast vooruslikkusest ammutatud
Täiuslikku Tarkust oleks kahetsusväärne raisata ilmalikus
rägastikus.
8. Oleks kahetsusväärne Tarkade Ülimat Õpetust müüa
kaubana.
9. Kuna kõik olendid on meie armsad vanemad, oleks
kahetsusväärne neist mõned maha jätta või salata vastikustunde
mõjul.
10. Parimat noorusaega, keha, keele ja meele arengu
aega, oleks kahetsusväärne raisata rumalas ükskõiksuses.
Need on KAHETSUSE KÜMME PÕHJUST
II. KÜMME JÄRGNEVAT
VAJADUST
1. Hinnanud oma võimeid, on vaja kindlat
tegevusliini.
2. Pühendumusliku juhi nõuete täitmiseks on vajalik
usaldus ja hool.
3. Eksituste vältimiseks Õpetaja valikul on vaja
teada omaenda vigu ja voorusi.
4. Vahe mõistus ja vankumatu usk on vajalikud
vaimse juhiga ühele meelele häälestumiseks.
5. Pidev tähelepanu ja vaimne valvsus, mida
kaunistab alandlikkus, on vajalikud halva vältimiseks tegudes, sõnades ja
mõtetes.
6. Südametõotuste täitmiseks on vajalik vaimne
kaitserüü ja mõistuse jõud.
7. Orjuse vältimiseks on vajalik harjumuslik
vabadus soovidest ja kiindumustest.
8. Õigetest ajenditest, õigetest tegudest nende
tulemuse isetust pühendamisest sündinud Kahekordse Pälvimuse saavutamiseks on
vaja pidev püüd.
9. Kõigi elusolendite teenimiseks suunatud meelel
on vajalik täitumine armastusest ja kaastundest mõtetes ja tegudes.
10. Kuulamine, taip ja tarkus on vajalikud kõigi
asjade olemuse mõistmiseks, et mitte pidada maailma ja nähtusi eksikombel
tõelisuseks.
NEED on KÜMME VAJADUST
III. KÜMME ASJA, MIDA TULEB
TEHA
1. Tuleb end siduda pühendumusliku juhendajaga,
keda on õnnistatud vaimse jõu ja täielike teadmistega.
2. Tuleb leida erakla, meeldiv üksindus, mida on
õnnistatud vaimsete mõjutustega.
3. Tuleb leida sõpru, kes usuvad ja käituvad nagu
sinagi ning keda sa võid usaldada.
4. Tuleb hoiduda õgimise pahedest tarvitades toitu
vaid enda vormis hoidmiseks loobumise ajajärgul.
5. Tuleb erapooletult uurida kõigi usundite Suurte
Tarkade õpetusi.
6. Tuleb uurida ravimise ja täheteaduse kasulikke
õpetusi ning ettenägemise sügavat kunsti.
7. Tuleb omaks võtta selline kord ja eluviis, mis
hoiavad sind heas tervises.
8. Tuleb omaks võtta selline pühendumuslik tegevus,
mis soodustab sinu vaimset arengut.
9. Tuleb hoida selliseid õpilasi, kes on kindlad
usus, leebed vaimus ning keda näib soosivat saatus Ülima Tõe
otsinguil.
10. Tuleb pidevalt säilitada teadvuse valvsust
käies, istudes, süües, magades.
Need on KÜMME ASJA, MIDA TULEB TEHA
IV. KÜMME ASJA, MILLEST TULEB
HOIDUDA
1. Tuleb hoiduda õpetajast, kes igatseb ilmalikku
kuulsust ja vara.
2. Tuleb hoiduda sõpradest ja pooldajatest, kes
häirivad meelerahu ja vaimset kasvu.
3. Tuleb hoiduda eraklatest ja elupaikadest, kus on
palju segavaid ja tüütavaid inimesi.
4. Tuleb hoiduda elatise hankimisest pettuse ja
varguse teel.
5. Tuleb hoiduda tegudest, mis tumestavad meelt ja
takistavad vaimset arengut.
6. Tuleb hoiduda kergemeelsustest ja mõttetustest,
mis on alandavad.
7. Tuleb hoiduda tarbetuist tegudest ja
eluviisist.
8. Tuleb hoiduda oma vigade varjamisest ja teiste
omade esiletoomisest.
9. Tuleb hoiduda toitudest ja kommetest, mis
kahjustavad tervist.
10. Tuleb hoiduda kiindumustest, mille ajendiks on
saamahimu.
Need on KÜMME ASJA, MILLEST TULEB
HOIDUDA
V. KÜMME ASJA, MILLEST EI TULE
HOIDUDA
1. Ei tule hoiduda mõtteist, mis meelest
kiirgavad.
2. Ei tule hoiduda mõttekujundeist, milles
Tegelikkus pidutseb.
3. Ei tule hoiduda meeleplekkidest, mis meenutavad
Ülimat Tarkust.
4. Ei tule hoiduda jõukusest, mis on kui vesi ja
väetis vaimsele kasvule.
5. Ei tule hoiduda haigustest ja katsumustest, mis
on vagaduse õpetajaiks.
6. Ei tule hoiduda vaenlasist ja õnnetusist, mis on
suunajad pühendumusliku elukäigu poole.
7. Ei tule hoiduda sellest, mis tuleb
iseenesest.
8. Ei tule hoiduda arukusest, mis on parim sõber
igale tegevusele.
9. Ei tule hoiduda jõukohaseist pühendumuslikest
harjutusist kehale ja meelele.
10. Ei tule hoiduda mõttest aidata teisi, kuitahes
piiratud ka ei oleks võimalused.
Need on KÜMME ASJA, MILLEST EI TULE
HOIDUDA
VI. KÜMME ASJA, MIDA PEAB
TEADMA
1. Peab teadma, et kõik nähtavad ilmingud, olles
näilised, pole tõelised.
2. Peab teadma, et meelel pole sõltumatut olelust
ning ta pole püsiv.
3. Peab teadma, et mõtted sünnivad põhjuslikkuse
kaudu.
4. Peab teadma, et keha ja meel, koosnedes neljast
elemendist, pole püsivad.
5. Peab teadma, et mineviku tegude tagajärjed,
millest tulevad kõik hädad, on vältimatud.
6. Peab teadma, et hädad, mis veenavad sind
pühendumusliku elu vajalikkuses, on samuti Õpetajad.
7. Peab teadma, et kiindumus ilmalikesse asjusse
muudab majandusliku edukuse kahjulikuks vaimsele arengule.
8. Peab teadma, et ebaõnn, mis on teejuhiks Õpetuse
juurde, on samuti Õpetaja.
9. Peab teadma, et ükski olemasolev asi ei olele
sõltumatult.
10. Peab teadma, et kõik asjad on omavahel
sõltuvuses.
Need on KÜMME ASJA, MIDA PEAB TEADMA
VII. KÜMME ASJA, MILLEGA TULEB
TEGELEDA
1. Tuleb, erinevalt suuremast osast inimestest,
tegelda teadmiste omandamisega.
2. Loobudes oma maast ja elunedes võõrsil, tuleb
tegelda teadmusega kiindumatusest.
3. Olles valinud endale pühendumusliku juhendaja,
tuleb vabaneda isekusest ning järgida tingimusteta õpetusi.
4. Olles kuulamise ja keskendumisega pühade
õpetuste üle omandanud vaimse valitsemise, tuleb mõista Tõde, mitte hoobelda edu
üle
5. Olles saavutanud vaimse teadvuse koidiku, tuleb
seda arendada pidevas valvsuses, mitte jätta seda laiskusest
hooletusse.
6. Olles kord kogenud vaimset valgustatust, tuleb
sellega suhelda üksinduses, vältides enamuse ilmalikke tegevusi.
7. Olles omandanud tegeliku teadmuse vaimseist
asjust ning saavutanud Suure Loobumise, tuleb suunata keha, keelt ja meelt ning
juhinduda kolmest tõotusest: vaesus, karskus, kuulekus.
8. Olles otsustanud saavutada Kõrgeima Sihi, tuleb
loobuda omakasust ning pühenduda teiste teenimisele.
9. Olles astunud saladuslikule Mantrajaana Teele,
tuleb hoolitseda keha, keele ja meele pühitsemise eest ning tegelda kolmekordse
mandalaga.
10. Noorusajal ei tule sageli suhelda nendega, kes
ei suuda anda vaimset juhatust, vaid hoolsalt omandada tegelikku teadmust
õpetatud ja vaga Õpetaja jalge ees.
Need on KÜMME ASJA, MILLEGA TULEB
TEGELDA
VIII. KÜMME ASJA, MILLELE TULEB KINDLAKS
JÄÄDA
1. Algajail tuleb kindlaks jääda pühendumuslike
õpetuste kuulamisele ja nendele keskendumisele.
2. Saavutanud vaimse kogemuse, tuleb kindlaks jääda
keskendumisele ja vaimsele koondumisele.
3. Tuleb jääda üksindusse, kuni meel end
joogalikult valitseb.
4. Mõttekäikude ohjeldamatuse puhul tuleb kindlaks
jääda püüdele neid valitseda.
5. Sügava unisuse puhul tuleb kindlaks jääda
püüdele mõistust virgutada.
6. Tuleb kindlaks jääda keskendusele, kuni
saavutatakse keskendumisseisundi vaimne rahu.
7. Olles saavutanud selle seisundi, tuleb kindlaks
jääda püüdlusele selle kestvuse pikendamiseks ja soovikohaseks
esilekutsumiseks.
8. Mistahes õnnetuse puhul tuleb kindlaks jääda
keha, keele ja meele rahule.
9. Sügavate kiindumuste, ihaluste või vaimsete
nõrkuste ilmnemisel tuleb kindlaks jääda püüdele need hävitada niipea, kui nad
end ilmutavad.
10. Heatahtlikkuse ja kaastunde loiduse puhul tuleb
kindlaks jääda püüdele suunata meel Täiuse suunas.
Need on KÜMME ASJA, MILLELE TULEB KINDLAKS
JÄÄDA
IX. KÜMME AJENDIT
1. Ajendagu mõtisklused õnnistatud ja vaba
inimolemise saavutamise raskustest sind omaks võtma pühendumuslikku
eluteed.
2. Ajendagu mõtisklused surmast ja elu mööduvusest
sind elama aukartuses.
3. Ajendagu mõtisklused tegude vältimatuist
tagajärgedest sind hoiduma ülemeelikusest ja pahest.
4. Ajendagu mõtisklused elupahedest jätkuvate
olemasolude ringis sind püüdlema Vabanemisele.
5. Ajendagu mõtisklused viletsusest, mida
kannatavad kõik olendid, sind saavutama sellest vabanemist meelevalgustamise
läbi.
6. Ajendagu mõtisklused kõigi olendite meelelisest
ebaloomulikkusest ja näilisusest sind kuulama ja keskenduma
Õpetusel
7. Ajendagu mõtisklused eksiarvamuste
väljajuurimise raskustest sind järjekindlale keskendumisele.
8. Ajendagu mõtisklused paheliste kalduvuste
ülekaalu üle Pimeduse Ajastul sind püüdlema vastukaalu poole.
9. Ajendagu mõtisklused hädade rohkuse üle ses
Pimeduse Ajastus sind püsivusele.
10. Ajendagu mõtisklused elu raiskamise kasutuse
üle sind hoolikusele.
Need on KÜMME AJENDIT
X. KÜMME VIGA
1. Usunõrkus koos mõistuse tugevusega võib viia
jutukusse
2. Usutugevus koos mõistuse nõrkusega võib viia
põikpäisesse isekusse.
3. Suur agarus ilma vastavate pühendumuslike
juhisteta võib viia vigastesse äärmustesse.
4. Keskendumine ilma Õpetuse kuulamiseta ja
sellesse süvenemise läbi saavutatud küllaldase ettevalmistuseta võib viia
enesehukuni teadvusetus pimeduses.
5. Ilma õpetust tegelikult ja vastavalt mõistmata
on võimalik langeda usulisse upsakusse.
6. Kui meelt pole harjutatud isetuses ja lõputus
kaastundes, on võimalik eksida, hakates püüdlema üksnes iseenda
vabanemist.
7. Kui meelt pole arendatud teadmisel omaenda
ebamaisusest, on võimalik eksida, suundudes oma tegevuses ilmalikule
teele.
8. Kui kõiki ilmalikke püüdlusi pole eemaldatud,
võib eksida, lubades ilmalikel ajendeil enda üle valitseda.
9. Lubades kergeusklikel ja labastel imetlejail end
ümbritseda, tehakse viga, lastes end täis puhuda ilmalikust
uhkusest.
10. Kiideldes oma üleloomulike teadmiste ja
võimetega, tehakse viga, näidates uhkelt oma vilumusi ilmalikes
talitustes.
Need on KÜMME VIGA
XI. KÜMME EKSITAVAT
SARNASUST
1. Ihaldus võib ekslikult näida usuna.
2. Kiindumus võib ekslikult näida heasoovlikkuse ja
kaastundena.
3. Mõtete kulgemise peatumine võib ekslikult näida
ääretu meele vaikimisena, mis on tõeline siht.
4. Meeletajud võivad ekslikult näida Tõelisuse
avaldustena.
5. Tõelisuse tühine välgatus võib ekslikult näida
täieliku selgusena.
6. Need, kes küll õpetavad, ent ei tee tegemist
usuga, võivad ekslikult näida tõeliste pühendunutena.
7. Kirgede orjad võivad ekslikult näida jooga
meistritena, kes on end vabastanud kõigist tavaseadustest.
8. Enese huvides sooritatud teod võivad ekslikult
näida isetutena.
9. Petlikud juhendid võivad ekslikult näida
mõistlikena.
10. Petturid võivad ekslikult näida
Tarkadena.
Need on KÜMME EKSITAVAT SARNASUST
XII. KÜMME ASJA, MILLES EI SAA
EKSIDA
1. Ei saa eksida, kui ollakse vaba kiindumusest
kõikidesse asjadesse ning ollakse pühitsetud Pühasse Kogusse, jättes maha kodu
ning saades kodutuks.
2. Ei saa eksida, kui austatakse oma vaimset
juhendajat.
3. Ei saa eksida, kui uuritakse põhjalikult
Õpetust, kuulatakse vestlusi ning mõtiskletakse ja keskendutakse
sellel.
4. Ei saa eksida, kui hellitades ülevaid püüdlusi,
elatakse vaguras aukartuses.
5. Ei saa eksida, kui vabameelsete vaadete juures
ollakse kindlad tõotuste järgimisel.
6. Ei saa eksida, kui mõistus on kõrgel ja uhkus
madalal tasemel.
7. Ei saa eksida , kui ollakse küllastunud
usulistest õpetustest ning hooliv nendele keskendumisel.
8. Ei saa eksida, kui ollakse sügavalt õpetatud,
teadlik vaimseist asjust ning vaba uhkusest.
9. Ei saa eksida, kui jäädakse kogu eluks
üksindusse.
10. Ei saa eksida, kui isetult pühendutakse head
tegemisele targal viisil.
Need on KÜMME ASJA, MILLES EI SAA
EKSIDA
XIII. KOLMTEIST RÄNKA
ÄPARDUST
1. Sündida inimesena ja mitte pöörata tähelepanu
Pühale Õpetusele see on nagu tühjade kätega naasmine hinnaliste vääriskivide
maalt; ja see on ränk äpardus.
2. Astuda Pühasse Kogusse ja muutuda uuesti
pereisaks see on nagu liblikana tullesööstmine; ja see on ränk äpardus.
3.
Elada koos targaga ja jääda võhikuks see on nagu järve kaldal janusse surra; ja
see on ränk äpardus.
4. Teada kõlblaid juhendeid ja neid mitte kasutada
meeleplekkide kõrvaldamiseks see on nagu haigena ravimite kaasastassimine neid
kunagi tarvitamata; ja see on ränk äpardus.
5. Jutlustada usku ja sellega
mitte tegemist teha see on nagu palvetav papagoi; ja see on ränk äpardus.
6.
Annetada heldelt varguse, röövimise või pettuse teel saadud asju see on nagu
veepinda tabav välk; ja see on ränk äpardus.
7. Ohverdada jumalaile tapetud
loomade liha see on nagu pakkuda emale tema enda lapse ihu; ja see on ränk
äpardus.
8. Harjutada kannatlikkust vaid isekail eesmärkidel, selle asemel,
et teha head teistele see on nagu roti tapmiseks kannatlikkust harjutav kass; ja
see on ränk äpardus.
9. Sooritada õilsaid tegusid vaid selles ilmas au ja
kuulsuse saavutamiseks see on nagu vahetada soovetäitev kalliskivi sõnnikupabula
vastu; ja see on ränk äpardus.
10. Kuulda küll palju Õpetusi, kuid jääda
sellele olemuseldasa võõraks see on nagu alalist haigust põdev arst; ja see on
ränk äpardus.
11. Tunda juhendeid ja vältida nende kasutamisest tulenevaid
vaimseid kogemusi see on nagu kaotada rikkaliku varakambri võti; ja see on ränk
äpardus.
12. Püüda teistele seletada Õpetust, mida ise pole täielikult
mõistetud see on nagu juhtida pimedana pimedat; ja see on ränk äpardus.
13.
Pidada keskendumise esimesi tulemusi lõplikeks see on nagu pidada vaske kullaks;
ja see on ränk äpardus.
Need on KOLMTEIST RÄNKA ÄPARDUST
XIV.VIISTEIST NÕRKUST
1. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta üksinduses
vaevab meelt ilmalike mõtetega.
2. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta
kloostripeana hoolib omaenda huvidest.
3. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta
on hoolikas kõlbelise korra jälgimisel, lõdvendades samal ajal omaenda kõlbelist
ohjeldamatust.
4. Õigele Teele astunu ilmutab nõrkust, kui ta ripub
kütkestavate ja vastumeelsete ilmalike tundmuste küljes.
5. Ilmalikkusest
loobunu ja Pühasse Kogusse astunu ilmutab nõrkust, kui ta ihaldab vara.
6.
Tõelisuse välgatuse tabanu ilmutab nõrkust, kui ta ei suuda säilitada joogalikku
edenemist kuni Täieliku Valgustatuse koidikuni.
7. Teeleastunud pühendunu
ilmutab nõrkust, kui ta pole võimeline Teed järgima.
8. Täielikult usulisele
pühendumisele andunu ilmutab nõrkust, kui ta pole võimeline hoiduma vääritutest
tegudest.
9. Pühendumusliku eluviisi valinu ilmutab nõrkust, kui ta kõhkleb
astuda suletud varjupaika, teades hästi, et üksnes palumata võib saada toitu ja
kõike vajalikku.
10. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta manamise või
lausumisega laseb paista oma üleloomulikke võimeid.
11. Pühendunu ilmutab
nõrkust, kui ta pühade tõdedega kaupleb toidu ja raha saamiseks.
12.
Pühendumusliku elu tõotuse andnu ilmutab nõrkust, kui ta ennast osavalt kiites
halvustab teisi.
13. Pühendunud inimene ilmutab nõrkust, kui ta jutlustab
väärikusest, elades ise vääritult.
14. Usu kuulutaja ilmutab nõrkust, kui ta
pole võimeline elama üksinduses, iseenda seltsis, ning veel ei tea, kuidas teha
end vastuvõetavaks teiste seltsis.
15. Pühendunu ilmutab nõrkust, kui ta pole
ükskõikne mugavuste ja raskuste suhtes.
Need on VIISTEIST NÕRKUST
XV. KAKSTEIST HÄDAVAJALIKKU
ASJA
1. Arusaamisvõimega õnnistatud mõistus ning õpetuse
kasutamine omaenda vajadusteks on hädavajalikud.
2. Kõige sügavam
vastumeelsus lõputult korduvate surmade ja sündide järgnevuse ees on alguses
hädavajalik.
3. Juhtimisvõimeline Õpetaja on Vabanemisteel samuti
hädavajalik.
4. Hoolikus koos meelekindluse ja haavamatusega kiusatuste
suhtes on samuti hädavajalikud.
5. Väsimatu püsivus halbade tegude
tagajärgede kaotamisel heategude läbi ning kolmekordse tõotuse täitmine
kehakarskuse, meelepuhtuse ja keeleohjelduse säilitamiseks on
hädavajalikud.
6. Küllaldase haardega mõtteteadus, mis ulatuks üle kogu
teadmuse, on hädavajalik.
7. Keskendumiskord, mis annab jõu meele
koondamiseks millele tahes, on hädavajalik.
8. Igat tegevust Teel abiks
kasutav elamise kunst on hädavajalik.
9. Paljaid sõnu ületav valitud õpetuste
teokstegemise kord on hädavajalik.
10. Eksiteedest, kiusatustest, lõksudest
ja ohtudest hoiduda võimaldavad juhised on hädavajalikud.
11. Võitmatu usk
koos ülima meeleselgusega on hädavajalikud surmahetkel.
12. Keha, keelt ja
meelt nende jumalikku olemusse suunavad vaimsed jõud, mis saavutatakse valitud
õpetuste tegeliku omandamise läbi, on hädavajalikud.
Need on KAKSTEIST HÄDAVAJALIKKU ASJA
XVI. KÕRGEMA INIMESE KÜMME
TUNNUST
1. Kõrgemal inimesel on vähe uhkust ja
kadedust.
2. Kõrgemal inimesel on vähe soove, ta rahuldub lihtsate
asjadega.
3. Kõrgem inimene ei silmakirjatse ega valeta.
4. Kõrgem inimene
seab oma käitumise vastavusse põhjuse ja tagajärje seaduspäradele niisama
hoolikalt nagu jälgitakse oma silmi.
5. Kõrgem inimene on truu oma tõotustele
ja kohustustele.
6. Kõrgem inimene võib hoida sõprussuhteid, samal ajal
suhtudes kõigisse olendeisse erapooletu õiglusega.
7. Kõrgem inimene vaatab
kaastundlikult ja ilma vihata nendele, kes elavad paheliselt.
8. Kõrgem
inimene jätab teistele võidu, võttes endale kaotuse.
9. Kõrgem inimene erineb
hulgast igas mõttes ja teos.
10. Kõrgem inimene jälgib truult ja ilma
uhkuseta oma puhtuse ja vagaduse vandeid.
Need on KÕRGEMA INIMESE KÜMME TUNNUST
Nende
vastandid on MADALAMA INIMESE KÜMME TUNNUST
XVII. KÜMME KASUTUT
ASJA
1. On kasutu pöörata liigset tähelepanu oma kehale
see on näiline ja mööduv.
2. On kasutu töötada ja puudust kannatada selles
maailmas endale kodu soetamiseks sest surres peame lahkuma tühjade kätega ning
järgmisel hommikul kantakse isegi meie laip välja meie endi kodust.
3. Isegi
armastusest on kasutu järeltulijaile pärandada maiseid rikkusi sest meie surres
ei ole nad võimelised osutama viimast abi.
4. On kasutu pühendada aega omaste
ja sõprade tujude täitmisele, neile vastu tulemisele või nende ülekülvamisele
armastusega sest surres peame oma teed minema üksi, ilma nendeta.
5. On
kasutu pärandada järeltulijaile selle maailma asju sest nad ise on surelikud
ning mistahes pärandatavad maised hüved lähevad nagunii kaotsi.
6. On kasutu
pühendada oma elu maiste asjade soetamisele sest surma saabudes tuleb lahkuda
isegi omaenda kodust.
7. Püha elu elamata on kasutu astuda Kogusse sest
truudusetus pühendumuslikele tõotustele viib haletsusväärsesse
seisundisse.
8. Õpetust üksnes kuulanuna, selle üle vaid mõelnuna, ilma
sellega tegelemata, ilma vaimseid võimeid omandamata on kasutu end surmatunnil
veel üritada aidata.
9. Ilma alandlikkuse ja andumuseta on kasutu isegi väga
pikka aega elada koos vaimse juhendajaga sest nii ei ole võimalik vaimselt
areneda.
10. Ülima Tarkuse püüdlemise asemel on kasutu pühenduda selle
maailma tulutuile tegevusile sest kõik olemasolevad ja silmanähtavad asjad on
alati kaduvad, muutuvad ja püsimatud ning seda enam, et ilmalik elu ei saa
pakkuda ei tõelist ega püsivat paremust.
Need on KÜMME KASUTUT ASJA
XVIII. KÜMME ENDALE KAELATÕMMATUD
HÄDA
1. Hakata pereisaks ilma elatusvahenditeta tähendab
tõmmata endale kaela häda, olles nagu mürgijuurt näriv idioot.
2. Elada
täielikult pahelist elu ja põlata Õpetust, tähendab tõmmata endale kaela häda,
olles nagu üle järsaku hüppav segane.
3. Elada silmakirjalikult, tähendab
tõmmata endale kaela häda, olles nagu omaenese toidu mürgitaja.
4. Ilma
meelekindluseta üritada kloostri juhtimist, tähendab tõmmata endale kaela häda,
olles nagu loomi karjatada üritav vanaeit.
5. Pühenduda üksnes enese
teenimisele ning mitte hoolida hea tegemisest teistele tähendab tõmmata endale
kaela häda, olles nagu kõrbesse eksinud pime.
6. Võtta endale raskeid
ülesandeid ning mitte suuta neid täita tähendab tõmmata endale kaela häda, olles
nagu endale ränga koorma selga ladunud nõrguke.
7. Üle astuda Buddha või püha
Õpetaja käskudest upsakuse või uhkuse tõttu tähendab tõmmata endale kaela häda,
olles nagu pahelist tegevust arendav kuningas.
8. Raisata aega külades ja
linnades ringihulkumisega, selle asemel et pühenduda keskendumisele, tähendab
tõmmata endale kaela häda, olles nagu orgu laskuv hirv, kes ei hooli mägede
kindlusest.
9. Hoolida ilmalikest asjust Ülima Tarkuse kasvatamise asemel
tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu murtud tiivaga kotkas.
10.
Häbematult omastades Õpetajale või Kolmele Kalliskivile pühendatud ande,
tähendab tõmmata endale kaela häda, olles nagu hõõguvaid süsi neelav
laps.
Need on KÜMME ENDALE KAELATÕMMATUD
HÄDA
XIX. KÜMME ASJA, MILLEGA TEHAKSE ENDALE
HEAD
1. Loobudes ilmalikest tavadest ja pühendudes
Ilmalikele Seadustele tehakse endale head.
2. Kodust ja sugukonnast lahkudes
ja pühaliku Õpetajaga liitudes tehakse endale head.
3. Loobudes maistest
tegevustest ja pühendudes kolmele usulisele tegevusele kuulamisele,
mõtisklemisele ja keskendumisele tehakse endale head.
4. Loobudes üldisest
suhtlemisest ja tõmbudes üksildusse tehakse endale head.
5. Lahti üteldes
külluse ja muretusesoovist ning taludes eluraskusi tehakse endale head.
6.
Rahuldudes lihtsate asjadega ja mitte hoolides ilmalikest varadest tehakse
endale head.
7. Tehes otsuse ja pidades sellest kinni, kedagi ära kasutamata
tehakse endale head.
8. Selle elu mööduvatest lõbudest loobudes ning
pühendudes nirvaanasse vaibumise igavese õndsuse mõistmisele tehakse endale
head.
9. Loobudes kiindumusest nähtavate, maiste asjade vastu ning püüeldes
Tõelisuse mõistmisele tehakse endale head.
10. Vältides teadmuse kolme ukse
jäämist vaimselt korrastamatuiks ja saavutades nende õige kasutamisega
Kahekordne Pälvimus tehakse endale head.
Need on KÜMME ASJA, MILLEGA TEHAKSE ENDALE
HEAD
XX. KÜMME PARIMAT
ASJA
1. Madalamale mõistusele on parim uskuda põhjuse ja
tagajärje seadust.
2. Keskpärasele mõistusele on parim mõista sisemisi ja
väliseid ilminguid nende nähtumuses ja olemuses.
3. Kõrgemale mõistusele on
parim täielikult mõista teada saava, teada saadava ja teada saamise
lahutamatust.
4. Madalamale mõistusele on parimaks keskendumiseks meele
täielik koondamine ühele ainsale asjale.
5. Keskpärasele mõistusele on
parimaks keskendumiseks meele pidev koondamine kahele vastandlikule
küljele.
6. Kõrgemale mõistusele on parimaks keskendumiseks säilitada vaimne
vaikus, meele lahutamine kõigist mõtteliikumistest, teades keskenduja ja
keskendatava ning keskendumise püsivat ja lahutamatut ühtsust.
7. Madalamale
mõistusele on parimaks pühendumuslikuks tegevuseks olla otseses kokkupuutes
põhjuse ja tagajärje seadusega.
8. Keskpärasele mõistusele on parimaks
pühendumuslikuks tegevuseks suhtuda kõigisse asjusse kui unenäo või nõiduse
piltidesse.
9. Kõrgemale mõistusele on parimaks pühendumuslikuks tegevuseks
hoiduda kõigist ilmalikest soovest ja tegevusist.
10. Kõigile kolmele
mõistuse tasandile on vaimse arengu parimaks näitajaks meeleplekkide ja isekuse
järkjärguline vähenemine.
Need on KÜMME PARIMAT ASJA
XXI. KÜMME RÄNKA VIGA
1. On ränk viga, kui pühendunu usub silmakirjalikku
petist ja Õpetusega mitte siiralt tegelevat Õpetajat.
2. On ränk viga, kui
pühendunu tegeleb tühiste ilmalike teadustega ja mitte Suurte Tarkade valitud
õpetustega.
3. On ränk viga, kui pühendunu teeb kaugele ulatuvaid plaane
püsiva elamise sisseseadmiseks ega ela igat oma elupäeva otsekui viimast.
4.
On ränk viga, kui pühendunu jutlustab Õpetust hulkadele ega keskendu sellele
üksinduses.
5. On ränk viga, kui pühendunu ihnurina kogub rikkusi ega anneta
neid õpetusele ja heategevusele.
6. On ränk viga, kui pühendunu laseb kehal,
keelel ja meelel langeda ohjeldamatusse häbitusse ega jälgi hoolikalt
tõotusi.
7. On ränk viga, kui pühendunu veedab oma elu ilmalikes lootustes ja
hirmudes ega püüdle Tõelisuse mõistmisele.
8. On ränk viga, kui pühendunu
püüab muuta teisi ja mitte iseennast.
9. On ränk viga, kui pühendunu taotleb
ilmalikke võimeid ega arenda oma sisiemisi ja vaimseid võimeid.
10. On ränk
viga, kui pühendunu jääb loiuks ja ükskõikseks seal, kus kõik tingimused
vaimseks arenguks on nagu loodud.
Need on KÜMME RÄNKA VIGA
XXII. KÜMME VAJALIKKU
ASJA
1. Alguses on vajalik sedavõrd sügav vastumeelsus
jätkuvate sündide ja surmade ees, et soovitaks põgeneda sellest nii nagu
vangistusest põgeneb hirv.
2. Järgmiseks on vajalik sedavõrd suur püsivus, et
ei tuntaks kahetsust ka elu kaotades, nii nagu talumees ei kahetse oma põldude
harimist ka järgmisel päeval surres.
3. Kolmandaks on vajalik suur meelerõõm,
nagu oleks tehtud midagi väga suurt, väga kaugele ulatuva mõjuga.
4. Edasi on
vajalik mõista, nagu seda mõistab elukardetavalt haavatu pole raisata ainsatki
hetke.
5. On vajalik võimekus kinnitada oma meel ühel ainsal mõttel nagu oma
ainsa poja kaotanud ema.
6. Veel on vajalik mõista, et teha ei ole midagi nii
nagu seda mõistab karjus, kelle kari on varastatud: teha ei ole midagi.
7.
Üheks esmaseks vajaduseks on tunda nälga Õpetuse järele nii nagu näljane ihaldab
head toitu.
8. On vajalik olla kindel oma vaimses võimekuses nii nagu jõumees
on kindel oma jõus kaitsta kindlalt seda vääriskivi, mille ta on leidnud.
9.
On vajalik paljastada kahetsuse petlikkus, nii nagu seda tehakse valetaja
petlikkusega.
10. On vajalik kindlus Sellasuses nii nagu laevamastil puhkav
vares on kindel sellel mastil keset ulgumerd.
Need on KÜMME VAJALIKKU ASJA
XXIII. KÜMME ÄRALANGEVAT
VAJADUST
1. Kui on selgunud meele tühjus, langeb ära vajadus
kuulata õpetusi või keskenduda nendel.
2. Kui on selgunud meele rüvetamatus,
langeb ära vajadus otsida pattude andeksandmist.
3. Vaimse Rahu seisundis
langeb ära andeksandmise vajadus.
4. Kui on saavutatud Häirimatu Puhtuse
seisund, langeb ära vajadus keskenduda Teel või selle kulgemise viisidel.
5.
Kui on selgunud tajumiste petlikkus, langeb ära vajadus keskenduda tajumatuse
seisundis.
6. Kui on selgunud meeleplekkide petlikkus, langeb ära vajadus
otsida nende vastu rohtu.
7. Kui on selgunud kõigi nähtumuste petlikkus,
langeb ära vajadus midagi püüelda või tõrjuda.
8. Kui on selgunud, et mured
ja õnnetused on õnnistuseks, langeb ära vajadus püüelda õnne.
9. Kui on
selgunud omaenda teadvuse sündimatu olemus, langeb ära vajadus tegelda teadvuse
edasikandmisega.
10. Kui kõigis tegemistes püütakse üksnes teha head
teistele, langeb ära vajadus otsida endale kasu.
Need on KÜMME ÄRALANGEVAT VAJADUST
XXIV. KÜMME VÄÄRTUSLIKUMAT
ASJA
1. Üks vaba ja õnnistatud inimelu on väärtuslikum
kui tuhanded muud elud mistahes kuues olelusseisundis.
2. Üks Tark on
väärtuslikum kui hulgad pühendamatuid ja ilmaliku meelega inimesi.
3. Üks
valitud tõde on väärtuslikum kui arvutu hulk käibetõdesid.
4. Üks
keskendumisest sündinud Ülima Tarkuse välgatus on väärtuslikum kui mistahes hulk
vaid pühendumuslike õpetuste kuulamisest ja mõtisklemisest ammutatud
teadmisi.
5. Pisimgi hulk teiste heaks pühendatud pälvimusi on väärtuslikum
kui mistahes hulk enese heaks pühendatud pälvimusi.
6. Vaid hetkeline
keskendusseisundi kogemine kõikide mõtteliikumiste vaibudes on väärtuslikum kui
selle seisundi pidev kogemine mõtteliikumiste olemasolul.
7. Vaid hetkeline
nirvaanasse vaibumise õndsuse mõnu on väärtuslikum kui mistahes hulk meelelise
õndsuse mõnusid.
8. Pisimgi isetult tehtud heategu on väärtuslikum kui
kujuteldamatute varanduste annetamine heategevuseks.
9. Loobumine kõikidest
maistest hüvedest kodust, perest, sõpradest, omandustest, kuulsusest, elust,
isegi tervisest on väärtuslikum kui suurte maiste rikkuste andmine
heategevuseks.
10. Üks Virgumise otsinguil möödunud elu on väärtuslikum kui
kõik ilmalikes püüdlustes möödunud elud terves igavikus.
Need on KÜMME VÄÄRTUSLIKUMAT ASJA
XXV. KÜMME SAMAVÄÄRSET
ASJA
1. Siirale pühendunule on ilmalikest tegevustest
hoidumine või neist hoolimine üks ja seesama.
2. Meele kogematuse selgumisel
on keskendumine või sellest loobumine üks ja seesama.
3. Vabanemisel
kiindumusest ilmalikesse toredustesse on kasinus või sellest loobumine üks ja
seesama.
4. Tõelisuse selgumisel on üksindus eraldatud mäetipul või
siia-sinna rändamine üks ja seesama.
5. Meelevalitsemise saavutamisel on
maailma naudingutest osavõtmine või neist loobumine üks ja seesama.
6.
Täiusliku kaastundega õnnistatule on üksinduses keskendumine või rahva hulgas
head tegemine üks ja seesama.
7. Vankumatu alandlikkuse ja usu puhul oma
Õpetajasse on temaga koos või temast lahusolek üks ja seesama.
8. Õpetuse
täielikul mõistmisel on õnn või õnnetus üks ja seesama.
9. Ilmalikust elust
loobumisel ja Vaimsete Tõdedega tegelemisel on tavade ja kommete järgimine või
neist loobumine üks ja seesama.
10. Ülima Tarkuse saavutamisel on imeliste
võimete kasutamise suutlikkus või suutmatus üks ja seesama.
Need on KÜMME SAMAVÄÄRSET ASJA
XXVI. PÜHA SEADMUSE MÕJUKUSE KÜMME
NÄITAJAT
1. Tõsiasi, et inimeste seas on tuntuks saanud
Kümme Head Tegemist, Kuus Piiritut Voorust, mitmesugused Tõelisusele ja
Täiuslikkusele koondunud õpetused, Neli Üllast Tõde, Neli Arenguseisundit, Neli
Kehatut Olemist ning vaimse avaldumise ja vabanemise Kaks Saladuslikku Teed,
näitab Püha Seadmuse mõjukust.
2. Tõsiasi, et sansaaras ringlemises on
arenenud vaimselt valgustatud printsid ja braahmanid inimeste hulgast ning Neli
Suurt Valvurit, meeleliste paradiiside kuus deevade kogu , kehaliste maailmade
jumalate seitseteist kogu ja kehatute maailmade jumalate neli kogu, näitab Püha
Seadmuse mõjukust.
3. Tõsiasi, et maailmas on olnud neid, kes on astunud
Voolusesse; neid, kes naasevad korra veel sündima; neid, kes enam ei pöördu
tagasi sündima; Pühakud, Endassetõmbunud Buddhad ja Kõikteadvad Buddhad, näitab
Püha Seadmuse mõjukust.
4. Tõsiasi, et on Neid, kes on saavutanud virgumise
ja võivad naasta jumalike kehastustena maailma ning töötada inimkonna ja kõigi
elusolendite vabastamiseks kuni maailma lõpuni, näitab Püha Seadmuse
mõjukust.
5. Tõsiasi, et tänu Boddhisattvate kõikehõlmavale heatahtlikkusele,
on olemas vaimne kaitsev toime, mis annab inimestele ja kõigile elusolendeile
võimaluse vabanemiseks, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
6. Tõsiasi, et isegi
õnnetuis maailmades kogetakse õnnehetki, mis tulenevad inimmaailmades tehtud
vähestest heategudest, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
7. Tõsiasi, et ka
pärast pahelist elu on võimalik loobuda ilmalikkusest ning saada maailmas
auväärseks pühakuks, näitab Püha Seadmuse mõjukust.
8. Tõsiasi, et raskete
tegude karma tõttu lõputuisse kannatusisse määratud inimestel on võimalik
pöörduda pühendumuslikku ellu ja saavutada nirvaanas vaibumine, näitab Püha
Seadmuse mõjukust.
9. Tõsiasi, et üksnes usk või keskendumine Õpetusel või
üksnes Püha Kogu liikme rüü kandmine kutsub esile austuse ja lugupidamise,
näitab Püha Seadmuse mõjukust.
10. Tõsiasi, et isegi pärast kõigist
ilmalikest omandeist loobumist ja pühendumuslikku ellu astumist ja pereisa
seisusest lahtiütlemist ja enese peitmist kõige üksildasemasse eraklasse,
võidakse siiski olla otsitud ja kõigiks eluvajadusteks varustatud, näitab Püha
Seadmuse mõjukust.
Need on PÜHA SEADMUSE MÕJUKUSE KÜMME
NÄITAJAT
XXVII. KÜMME KUJUNDLIKKU
VÄLJENDIT
1. Kuna Põhitõde ei saa kirjeldada, on väljend
"Põhitõde" üksnes kujundlik.
2. Kuna ei ole mingit kulgemist ega kulgejat
Teel, on väljend "Tee" üksnes kujundlik.
3. Kuna ei ole mingit Tõelise
Seisundi nägemist ega nägijat, on väljend "Tõeline Seisund" üksnes
kujundlik.
4. Kuna ei ole mingit keskendumist ega keskendujat Puhtas
Seisundis, on väljend "Puhas Seisund" üksnes kujundlik.
5. Kuna ei ole mingit
Loomuliku Olu nautimist ega nautijat, on väljend "Loomulik Olu" üksnes
kujundlik.
6. Kuna ei ole mingit tõotuse pidamist ega tõotuse pidajat, on
need väljendid üksnes kujundlikud.
7. Kuna ei ole mingit pälvimuste kogumist
ega kogujat, on väljend "Kahekordne Pälvimus" üksnes kujundlik.
8. Kuna ei
ole mingit tegude sooritamist ega sooritajat, on väljend "Kahekordne Pimestus"
üksnes kujundlik.
9. Kuna ei ole mingit loobumist ega loobujat ilmalikust
olelusest, on väljend "Ilmalik Olelus" üksnes kujundlik.
10. Kuna ei ole
mingit saavutamist ega saavutajat, on väljend "tegude tagajärjed" üksnes
kujundlik.
Need on KÜMME KUJUNDLIKKU VÄLJENDIT
XXVIII. KÜMME RÕÕMSAT
SELGUMIST
1. On suur rõõm, kui selgub, et kõigi olendite
meeled on lahutamatud Kogu-Meelest.
2. On suur rõõm, kui selgub, et
Alustõelisusel ei ole tunnuseid.
3. On suur rõõm, kui selgub, et Tõelisuse
ääretus ülemõttelises Teadmuses ei ole mingeid sansaaras ringlemise
erinevusi.
4. On suur rõõm, kui selgub, et algses meeleseisundis ei ole
mingeid segavaid mõtteliikumisi.
5. On suur rõõm, kui selgub, et Seadmuse
Olus, kus meel ja maailm on lahutamatud, ei ole mingeid tugesid ega kinnitusi
õpetustele.
6. On suur rõõm, kui selgub, et iseeneslikus, kaastundlikus
Hiilguse Olus ei ole mingeid sünde, surmi, liikumisi või mistahes muutusi.
7.
On suur rõõm, kui selgub, et iseeneslikus Kehastumise Olus ei ole mingit
kaksipidi tunnet.
8. On suur rõõm, kui selgub, et Seadmuste Ringis ei ole
mingit kinnitust hingeõpetusele.
9. On suur rõõm, kui selgub, et
Bodhisattvate ääretus kaastundes ei ole mingit puudust ega eelistatust.
10.
On suur rõõm, kui selgub, et Tee Vabadusele, mida mööda on liikunud kõik
Buddhad, on alati olemas, alati püsiv ja alati avatud neile, kes on valmis
sellele astuma.
Need on KÜMME RÕÕMSAT SELGUMIST
JÄRELSÕNA
SIIA ON KOONDUNUD Ülima Tarkusega õnnistatud Suurte
Õpetajate puhaste sõnade tuum ning Tara ja teiste Bodhisattvate oma. Nende
Suurte Õpetajate seas oli hiilgav Dipankara, vaimne isa, ja tema järeltulijad,
kes jumalikult olid määratud Õpetust levitama Lumisel Põhjamaal, ning Kadampa
kooli heasoovlikud Õpetajad. Samuti olid seal joogide kuningas Milarepa, kellele
oli pärandatud Lhobraki Targa Marpa ja teiste õpetus; ning kuulsad Pühakud
suursugusest Indiast, Naropa ja Maitripa, kelle sära oli võrdne Päikese ja Kuu
omaga; ning nende kõigi õpilased.
SIIN LÕPEB ÜLIM TEE, HINDAMATU
PÄRLIKEE
Selle raamatu pani kirja Digon Sönam Rintsen, kel
oli täielik teadmus Kadampa Tsangtsenpa koolide õpetusest. Üldiselt loetakse
selle töö koostajaks Suurt Õpetajat Gampopat ning räägitakse, et ta andis selle
üle järgmiste sõnadega:
" Ma palun väga, et pühendunud veel sündimata
põlvedest, kes austavad minu mälestust ja tunnevad kahetsust minuga kohtumatuse
pärast, et nad õpiksid tundma seda ÜLIMAT TEED, HINDAMATUT PÄRLIKEED, ning
samuti VABANEMISE HINDAMATUT MUSTRIT ühes teiste pühendumuslike raamatutega;
Seeläbi kohtuvad nad samahästi kui minu endaga.
Säragu sellest Raamatust jumalikku mõjukust ning
tõendagu ta oma häid endeid.
Õnnistus.
KOMMENTAARE
HINDAMATU PÄRLIKEE, roosikrants; palvehelmed
hinnalistest vääriskividest.
Originaali tiitel: RJESGAMPO RINPOCHE-HI LAM MCHOG
RINPOCHE-HI HPHRENG-WA ZHES-BYA-WA BZHUGS-SO. Sõnasõnalt: " Siin asub
kõrgeaulise isand Gampopa Ülim Tee nimega Hindamatu Pärlikee".
Ingliskeelse väljaande tiitel: TIBETAN YOGA AND
SECRET DOCTRINES. Arr. and ed. by W. Y. Evans-Wentz. Second edition, Oxford,
1958. Book I. The Supreme Path of Discipleship: The Precepts of Gurus. The
twenty-eight categories of Yogic precepts. (The Precious Rosary).
See tõlge inglise keelest eesti keelde ei saa olla
eriti teaduslik ega täpne juba sellepärast, et seda pole vist ka kasutatav
algallikas, W. Y. Evans-Wentzi tõlge tiibeti keelest. Siinne tõlkija on üritanud
anda tekst edasi võimalikult arusaadavalt, omaenda parima äratundmise
kohaselt.
Inglise keelest tõlkinud Tõnn Sarv.
Trükiväljaandena ilmunud: Aktsiaselts "ARRO",
Tallinn, 1990.
I. 3 Pimeduse Ajastu = Kalijuga
I. 4 Seadmuse Olu = Dharmakaja
II. 8 Kahekordne Pälvimus = Põhjuslik ehk ajaline
pälvimus ning tulemuslik e. vaimne pälvimus. Esimene on heade tegude vili, teine
areneb esimese küllusest.
VIII. 6 Keskendumisseisund = samadhi.
XII. 1 Püha Kogu = Sangha. Budistlik mungakogudus,
vaimne ühendus.
XIV. 6 Joogalik edenemine = sadhana.
XVIII. 10 Kolm kalliskivi = Triratna : Buddha,
Dharma, Sangha.
XIX. 10 Teadmuse kolm ust = keha, keel,
meel.
XX. 2 Evans-Wentz pakub siin mitu tõlget: For one
of ordinary intellect, the best thing is to recognize, both within and without
oneself, the workings of the law of opposites. For one of ordinary intellect (or
spiritual insight), the best thing is to recognize the external and internal
phenomena (as these are seen) in the four aspects (or unions) of phenomena and
noumena.
XXIV. 1 Kuus olelusseisundit. 1) deevade maailmad,
2) asurade (hiidude) maailm, 3) inimmaailm, 4) loomade maailm, 5) preetade (
õnnetute vaimude) maailm, 6) põrgu maailmad.
XXVI. 1 Kümme Head Tegemist. Need on kolm kehalist
(eluhoid, karskus heldus), neli keelelist (ausus, tasasus, viisakus, jutlus),
ning kolm meelelist ( heatahtlikkus, heasoovlikkus ja alandlikkus koos
usuga).
Kuus Piiritut Voorust ( Kuus Paramitat). Piiritu heldus, kõlbelisus,
rahu, töökus, keskendumine, tarkus. (Paali traditsioonis kümme: heldus,
kõlbelisus, loobuvus, tarkus, usinus ehk töökus, sallivus tõearmastus, hea tahe,
armastus, kannatlikkus).
Neli Üllast Tõde. 1) Kogu elu on kannatus, 2)
Kannatusel on põhjus (iha olemise, naudingute jne. järele), 3) Kannatust saab
kaotada (ihade väljajuurimisega), 4) Selleks on 8-astmeline tee.
Neli
Arenguseisundit = dhjaana astmed. Maailmatunnetuse järgud.
Neli Kehatut
Olemist = neli arupat. Teadvuse neli olekut; teadvuse sansaaralikkusest
tühjenemise neli arengujärku.
Kaks Saladuslikku Teed. Madalam tee viib Nelja
Kehatusse Olemisse ning taevastesse ilmadesse; kõrgem tee viib
nirvaanasse.
XXVI. 2 Neli Suurt Valvurit. Need taevalikud
kuningad kaitsevad maailma kurjuse hävitavate jõudude eest: valge Dhritarastra
idas, roheline Virudhaka lõunas, punane Virupaksa läänes ja kollane Vaisravana
põhjas.
XXVI. 3 Voolusesse astunud = strotoapatti; vaid
korra veel sündivad = sakridagamin; enam ei pöördu tagasi = anagamin. Pühakute
(arhatite) astmed.
XXVI. 3 Endassetõmbunud (Pratjeka) Buddhad ei
jutlusta avalikult, vaid avaldavad mõju isikliku kokkupuutega. Kõikteadvad
Buddhad (nende seas oli ka Buddha Gautama) jutlustavad Õpetust laialdaselt, nii
jumalatele kui inimesatele.
XXVII. 1 Põhitõde = Dharmakaja.
XXVII. 3 Tõeline Seisund. Selles seisundis on
nägemine ja nägija üks ja seesama.
XXVII. 4 Puhas Seisund. Selles seisundis on
keskendumine ja keskenduja ja keskendutav üks ja seesama.
XXVII. 5 Loomulik Olu. Selles olus ei ole nautimist
ega nautijat.
XXVII. 8 Kahekordne Pimestus. Pahelistest kirgedest
ning ebausust ( näit. usust isiksuse või hinge surematusse, näilike asjade
tõelisusse vms.) sündinud pimestus.
XXVIII. 1 Kogu-Meel = Dharmakaja.
XXVIII. 2 Alustõelisusel ei ole tunnuseid ega
omadusi, need saavad olla üksnes sansaaralises, s.o. nähtumuslikus
maailmas.
XXVIII. 6 Hiilguse Olu = Sambhogakaja.
XXVIII. 7 Kehastumise Olu =
Nirmanakaja
XXVIII. 8 Seadmuse Ring =
Dharmatsakra.
DIPANKARA, alias Sridznjäna, alias Atisa. Sünd.
980.a. Bengaalis, Indias; saabus Tiibetisse 1038.a. Kadampa kooli rajaja,
esimene suur lamaismi reformeerija. Teise suure reformeerija TsongKhapa ajal 350
aastat hiljem kujunes sellest koolist Gelugpa kool, mis jäi Tiibetis
keskseks.
ÕNNISTUS. Traditsiooniline sõna raamatu lõpul "
MANGALAM".