võim/vastutus/tarkus/armastus

        Uurinud koos Norman Shealy'ga https://www.normshealy.com/Default.asp emotsionaalseid, psühholoogilisi ja vaimseid tegureid, mis aitavad tervist luua, ning destruktiivseid tegureid, mis viivad haigestumiseni, oleme jõudnud arusaamisele, et kõik negatiivsed tegurid kuuluvad nelja peamisse inimelu valdkonda, milleks on võim, vastutus, tarkus ja armastus.

 

Olenemata täpsetest asjaoludest, tekitab inimesele kõige rohkem ahastust ja valu ebakindlus ühes neist neljast valdkonnast:

 

VÕIM

 

Iga inimene peab leidma viisi, kuidas ennast kehtestada. Igaühel tuleb võidelda oma õiguste eest. Võitluse vorm võib erineda, kuid ajend jääb samaks. Oma arengutee alguses õpime võimu seostama väliste sümbolitega: raha, poliitiline või sotsiaalne staatus, kontroll kaasinimeste üle, tunnustuse ja tähelepanu iha, materiaalsed hüved, ametialased ja akadeemilised tiitlid. Me rühime nende eesmärkide poole, sest need annavad maailmale võimsa signaali: me oleme haavamatud; meist ei saa ohvreid; me oleme edukad; me kontrollime oma elu.

 

Maise võimu poole püüdlemine on seotud sooviga omada ja kindlustada kontrolli elu kõikide aspektide üle. Arenenud inimvaimule, kelle tugevus põhineb eneseväärikusel, vaimsetel põhimõtetel ja enesearmastusel, on see pigem võimu aseaineks. Eneseväärikusel tuginevat võimu ei saa osta. See teenitakse ära sisemise tugevuse ja vaimsete võimete arendamisega.

 

Kui üksikisik on keskendunud välise võimu saavutamisele, osutab see tema sisemistele puudujääkidele. Mida tugevam on tema võimujanu, seda nõrgemaks jääb tegelik võim.

 

Võimuvõitlus leiab aset pidevalt ja sel on lugematu hulk vorme. Alates mehe-naise tasakaalustamata suhetest ja kontoris toimuvatest võimumängudest kuni vajaduseni olla esimene kas või järjekorras – need on vaid mõned näited võimuvõitlusest igapäevaelus. Soov oma tahet peale suruda ja alati eksimatu olla, teiste arvamuste halvustamine ja kritiseerimisvajadus on omadused, mis iseloomustavad inimesi, kellel napib reaalset isiklikku võimu.

 

Maohaavad ja kõrge vererõhk annavad alati tunnistust, et inimene otsib väliseid võimuatribuute, kuid ei suuda nendest rahuldust leida. Migreenihood viitavad sageli allasurutud raevule ja frustratsioonile, mida kogetakse, kui ei suudeta kontrollida teist inimest või olukorda, mida peetakse ähvardavaks.

 

Kartus ärakasutamise ja ohvristaatuse ees võtab võimust, kui inimesel on vähe või pole üldse isiklikku võimu. Maailmast saab ähvardav paik ja kõikide emotsioonidega kaasneb hirmutunne. Sellist tüüpi stress võib äärmuslikel juhtudel tekitada vähktõbe.

 

VASTUTUS

 

Õppida enese eest vastutama on suur väljakutse. Väga ahvatlev ja lihtne on otsida mõni tugevam isik, kes võtaks enda kanda vastutuse, mis ilmas elamisega kaasas käib. Reaalsus on mõistagi see, et me oleme ise vastutavad enda, oma elukvaliteedi, hoiakute, läbikukkumiste, edu ja tervise eest. Sellest reaalsusest pole võimalik mööda hiilida.

 

Sellegipoolest soovime sageli, et keegi teine meie lahtisi otsi sõlmiks, või süüdistame oma ebaõnnestumistes teisi. Kui midagi seoses haiguste ravimisega peaks puust ja punaseks tegema, siis on see tõik, et iga inimene vastutab täiel määral ise oma elukvaliteedi eest.

 

Kui hirm sunnib meid tekitama olukordasid, kus me püüame vastutust teiste kaela veeretada või märkame, et teised tunnevad ennast ohustatuna meie soovist võtta rohkem vastutust oma elu eest, on stressi tagajärjeks haigused. Diabeet on otseseks näiteks haigusest, mis areneb sellelt pinnalt.

 

TARKUS

 

Tarkus on võime kõigist elusündmustest õppida. See on ka võime - oskus leppida - asjadega, mida me ei suuda muuta, ning julgus muuta seda, mida peame muutma.

 

Elu on õppimiskogemus. Ei ole olukorda, olgu see nii valulik kui tahes, mis ei sisaldaks võimalust õppida. Vahel on seda raske aktsepteerida, eriti kui me ootame, et elu oleks õiglane. Me eeldame, et kui teeme kõike õigesti, siis ei saa meil midagi valesti minna. Elus lihtsalt ei käi asjad nii, mitte kellelgi meist.

 

Me kõik seisame silmitsi olukordadega, mis ei tundu õiglased ega ausad ja teevad sageli mõttetult valu. Sellised sündmused võivad korduma jääda, nagu juhtub sageli probleemsete suhete puhul. On suureks väljakutseks end sellisest ebaõnnestumiste tsüklist välja murda või muuta enda jaoks ebaõiglasi olukordi. Vihaseks jäämine või klammerdumine tunde külge, et miski on ebaõiglane, pole mitte ainult kasutu, vaid ka tervisele kahjulik. Ainuke viis end “ebaõiglasest” või “piinarikkast” olukorrast vabaks kiskuda on võtta vastu võimalus sellest midagi õppida. Need, kes seda suudavad, lähevad oma eluga edasi. Need, kes seda ei suuda, kibestuvad. Ja see on tunne, mis on toitvaks pinnaseks paljudele kroonilistele haigustele.

 

ARMASTUS

 

Me kõik vajame armastust. Me puhkeme armastades õitsele ja närbume ilma armastuseta. Kahjuks täidame oma elu paljude armastuse aseainetega. Me loome suhteid, lootes leida armastust, kuid pettume; me manipuleerime inimestega armastuse pärast. Me oleme võimelised haigusi esile kutsuma, et saada kübetki armastavat tähelepanu. Lühidalt, meil on äärmiselt raske lähisuhetes kindlustunnet ja emotsionaalset rahuldust leida.

 

Stressi allikad on sageli seotud armastusega. Nendeks võivad olla üksildus, hirm äratõukamise ees, hirm olla armastatud või hirm mitte olla armastatud, pettumused lähisuhetes ja süütunne, kui kaaslase ootusi pole täidetud. Südamehaigused on alati seotud lähisuhetest tekkinud stressiga.

 

Hoolimata haigusest või selle vallandanud emotsionaalsest stressorist esitab elu väljakutseid alati nii, et meil oleks võimalik tänu neile tugevamateks isiksusteks kasvada. See on elu olemuseks, tervislikku seisundit on võimatu lahutada oskusest toime tulla elu esitatud väljakutsetega.

 

 

stressi olulised seaduspärasused

        Nii meditsiinitöötajad kui ka avalikkus nõustuvad, et stress on üks olulisimaid tegureid selliste haiguste või haiguslike seisundite väljakujunemisel nagu südameatakk, kõrge vererõhk, haavandid ja neuroosid.

 

Trend tunda sügavamat huvi erinevate stressorite ja nende toime vastu märgib pöördepunkti diagnostikas ja haiguste mõistmisel, sest see arvestab tõsiasja, et emotsionaalsed pinged tõepoolest lõhuvad füüsilist keha. Isegi kui stressi mõju nähakse ainult ühe haiguste põhjustajana mitmest, on inimese emotsioonide tunnistamine füüsilise tervise osaks viinud traditsioonilise meditsiini silmitsi holistilise tervisekäsitusega: enamik füüsilisi haigusi tuleneb emotsionaalsetest, hingelistest ja vaimsetest kriisidest.

 

Kuna stressiuuringud lisavad tõendeid emotsioonide mõjust tervisele, on nüüdseks vältimatu, et traditsioonilise meditsiini avastused sulanduvad viimaks ühte holistilise tervisekäsitluse põhimõtetega, sest mõlemad valdkonnad on avastamas üht ja sama tõsiasja: emotsioonid avaldavad füüsilisele kehale otsustavat mõju. Isegi kui traditsiooniline meditsiin suhtub neisse seisukohtadesse ettevaatlikumalt, on uks juba avatud.

 

Termin “stress” on justkui kahte meditsiinilist maailma ühendavaks sillaks – see on ohutu kõlaga sõna, mis kirjeldab traditsiooniliste arstide jaoks ebamugavaid nähtusi. Tunnistamata ametlikult emotsionaalset, hingelist või vaimset kriisi, räägitakse “stressist”, et kirjeldada ühe üldistava sõnaga nähtusi, millest holistilised arstid ja tervendajad räägivad vabalt, õigete nimedega, kui inimeste reaktsioonidest eluraskustele.

 

Üldiselt iseloomustab haigestunud inimesi kaheksa peamist tervist laostavat käitumismustrit.

 

Esimene muster hõlmab lahenduseta jäänud või sügavalt häirivat emotsionaalset, psühholoogilist ja vaimset stressi inimese elus. Stressi allikas võib peituda lapsepõlves, mil tuli taluda äratõukamist või ebaõiglust, kuid tegemist võib olla ka lähimineviku sündmuste, näiteks abikaasa surmaga. Ükskõik millist tüüpi stressiga on tegemist, see ei pea avalduma dramaatiliselt ega isegi märgatavalt, et olla tõeline. Lahenduseta jäänud probleemide või häirivate olukordade mõjul tekkinud stressi esineb suurel määral iga haigestunud inimese elus.

 

Teine kindel muster on seotud sellega, millises ulatuses valitsevad inimest negatiivsed uskumused ja tõekspidamised. Igaühel meist on oma positiivsete ja negatiivsete uskumuste, hoiakute ja kogemuste süsteem.

 

See, mida inimene arvab Jumalast, teistest inimestest, saatusest ja õnnest, mängib elus väga suurt rolli. Meie uskumused on tihedalt seotud emotsioonidega, mõjutades emotsionaalseid reaktsioone elusündmustele. Jõuduandvad uskumused ja positiivsed hoiakud on kehalise ja vaimse tervise säilitamisel otsustava tähtsusega.

 

Haigestunud inimestel seevastu on sageli uskumuste süsteem, mis õõnestab nende elujõudu ka mõningatest positiivsetest hoiakutest või arvamustest hoolimata. Näiteks, inimene võib olla haritud ja andekas ning jätta mulje, et kõik siin ilmas töötab tema kasuks, kuigi selle illusoorse välispinna all peitub madal enesehinnang, mis paneb inimese uskuma, et ta ei vääri edu. Madalast enesehinnangust saavad alguse läbikukkumised, nendest omakorda kibestumine ja viha ning tulemuseks on haigestumine.

 

Kolmas muster, mis haigestumisel suurt osa mängib, on võimetus armastust jagada ja vastu võtta. Inimeste elud keerlevad ümber armastuse ja kui lähisuhted on stressirohked, võib füüsiline tervis kergesti üles öelda. Inimene, kes elab oma elu armastuse ja inimliku soojuseta, on esimene, kelle haigused üles leiavad.

 

Neljandaks haigusi põhjustavaks omaduseks on huumorimeele puudumine ja oskamatus eraldada lihtsaid tühiseid probleeme tõsistest ja olulistest. Kindlasti on elus olukordi, millega kaasnevad tugevad emotsioonid. Siiski ärritume sageli sündmustest, mis ei paiska maailma segi, vaid on üksnes igapäevaelu ebameeldivused. Tasub õppida, kuidas pisematest probleemidest lahti lasta, et vältida selliseid tervisehädasid nagu kõrge vererõhk, migreen ja maohaavad. Naer on ääretult tervendav. Oma hädades millegi naljaka nägemine ei tähenda, et me elu tõsiselt ei võta. Pigem on see märgiks inimese loomuomastest transtsendentsetest omadustest.

 

Viies tervisele mõju avaldav käitumismuster puudutab otsustusvõimet ja oskust enda tegevust korraldada. “Ma olen oma elu peremees” on tunduvalt elutervem ja loomulikum mõtteviis kui mõte, et sul on oma elus kõigi ja kõige üle kontroll. Inimene võib hoida oma elu kontrolli all ja saada selle käigus südameataki – tänu stressile ja närvipingele, mille tekitasid pingutused välise maailma sündmusi juhtida.

 

“Ma olen oma elu peremees” tähendab oskust sätestada tingimusi, milles elu möödub, isegi kui need peaksid tähendama esialgsetest plaanidest loobumist või nende muutmist. Enda peremeheks olemine ei tähenda tingimata, et kõik läheb nii, nagu sa tahad. See tähendab oskust osaleda vastastiksuhetes, anda ja vastu võtta, olla paindlik, arvestada teiste vajadusi ja saada seda, mida vajad, tänu oma sisemisele tugevusele ja enesekindlusele. See tähendab oskust kehtestada oma tahet enda jaoks oluliste valikute tegemisel.

 

Iga inimene peab tundma, et tema otsustab oma elu tähtsate küsimuste üle. Kui valikuvõimalus on pärsitud, tekitab see inimeses emotsioone, mis viivad sageli haigestumiseni. Seda seepärast, et isikliku valikuvabaduse piiramine toob kaasa viha, vaenulikkust, hirmu ja raevu. Haigestunud inimeste lugudest võib sageli kuulda, et nende valikuvabadust piirasid neid käsutanud isikud või et nad tundsid, et nende valikuid ei austata.

 

Kuues muster on seotud sellega, kuidas inimene oma füüsilise keha vajaduste eest hoolitseb. Toitumine, liikumine, suhe uimastite ja alkoholiga, samuti geneetiline pärand moodustavad tervise vundamendi. See, kui palju tähelepanu inimene pöörab oma emotsionaalsele, füüsilisele ja keemilisele stressile, mõjutab väga suurel määral füüsilise keha elujõudu ja vastupidavust.

 

Seitsmendaks haigestumist mõjutavaks teguriks on “eksistentsiaalne tühjus” ehk kannatus, mis käib kaasas elumõtte puudumise või kaotamisega. Kadunud hing või sihitult ekslev inimene on haigustele väga vastuvõtlik, sest elumõtte puudumine viib meeleheite, depressiooni ja enese väärtusetuse tundeni. Füüsilist keha mõjutavad tühjusetundega kaasnevad kannatus ja emotsioonid tugevalt. See on haigestunud inimeste sagedane kaebus.

 

Kaheksas muster, mis sageli haigestumiseni viib, on kalduvus eitada. Tihti on stressi allikaks oma intuitsiooni ja teadlikkuse blokeerimine ning teatud olukorral jätkuda laskmine, tegelemata probleemiga sügavuti.

 

Igaühe elus võib esile kerkida probleeme, mida on raske tunnistada – näiteks lapse uimastisõltuvus või halvad abielusuhted. Probleemi teadvustamine, mis tähendab sellest rääkimist, muudab valuküsimuse reaalseks ja seda pole võimalik enam eitada. Raskuste eitamine ja nende arutamisest keeldumine ei tee neid veel olematuks. Eitusega loodud stress võib inimkehale äärmiselt laastavalt mõjuda.

 

Paljud patsiendid on haigusest tervenedes öelnud, et nad lihtsalt ei suutnud silmitsi seista mõne eriti närvesööva probleemiga oma elus. Haiguse avaldudes on probleemi edasine eitamine võimatu ja valuküsimusega silmitsi seismine toob rahu, mida pole seni kogetud.

 

Need haigestumise seaduspärasused on viinud järeldusteni, et iga inimene osaleb otseselt, kas teadlikult või alateadlikult, isikliku reaalsuse loomisel, kaasa arvatud tema tervis. Vahendid, mida selles loomeprotsessis kasutame, peituvad meis endis. Nendeks on meie hoiakud, emotsioonid ja uskumused ning oma vaimse mina teadvustamine.

 

Kui hakkame oma sisemist jõudu paremini mõistma, toimub meiega kaks asja. Esiteks saame aru, kuidas emotsioonid, hoiakud ja uskumused meie  tervisele või haigestumisele kaasa aitavad. Teiseks omandame oskuse end tervena hoida, mõistes, et negatiivsed hoiakud vallandavad füüsilises kehas negatiivseid reaktsioone. Kui see teadlikkuse tasand on saavutatud, ei saa negatiivsus enam nii kergesti meie üle võimust võtta, sest me oleme teadlikud, et negatiivsed emotsioonid viivad suure tõenäosusega haigestumiseni.

 

 

visualiseerimine - keha teeb, mida mõistus käsib

        Arusaam, et me loome ümbritsevat reaalsust oma emotsioonide, hoiakute ja uskumustega tungib inimeste meeltesse mitmeid teid pidi – kvantfüüsika, holistilised terviseõpetused ja idamaised filosoofiad, kui vaid mõningaid nimetada –, ei ole sellest piisanud, et vaimujõu idee täielikult omaks võetaks. Idees peituva jõu vabastab usk sellesse ideesse, mitte intellektuaalne asjast arusaamine. Süda peab olema kooskõlas vaimuga, muidu ei suuda inimene ühelegi väljakutsele täielikult pühenduda, eriti tervendamisele. Sealjuures on südame kaasamine palju tõsisem väljakutse kui meele tähelepanu köitmine.

 

Isegi kõige paremates tingimustes on maailmavaate muutmine raske ülesanne, sest see paneb kahtluse alla meie senised arusaamad energia ja mateeria suhetest – või vaimu ja keha suhetest, kui asi puudutab tervist.

 

Visualiseerimise õppimine on üks näide blokeeringust, mis energiatega töötamisel ja “mõtte reaalsuse” tunnustamisel sageli ületamist nõuab.

 

Visualiseerimine on meetod, mis kasutab kujutlusvõimet (vaimusilma) kindlatel eesmärkidel, näiteks keha tervendamiseks. Visualiseerimise tööpõhimõte seisneb selles, et keha teeb, mida mõistus teha käsib. Mõistus saadab kehale teavet sõnade, emotsioonide ja kujutluspiltide abil.

 

Kui haigestunud inimesed otsustavad kasutada visualiseerimist, tuleb selleks hoolikalt ja põhjalikult valmistuda. Esmalt tuleb inimestele tutvustada kontseptsiooni, millel see meetod põhineb, ning nad “ümber õpetada”, et nad mõistaksid, kuidas mõtete ja emotsioonide abil kehalist tervist taastada. Uue meetodi usaldama hakkamine nõuab aega ja kogemusi ning kuna aeg on haigestunud inimesele väga hinnaline tegur, oleks asjatundlik juhendamine algul kui mitte hädavajalik, siis vähemalt soovitatav.

 

Teiseks tuleb inimesed täielikult ümber häälestada, et nad ei kasutaks visualiseerimisel sama hoiakut, millega on harjunud traditsioonilise meditsiini puhul. See tähendab et inimesi tuleb teavitada visualiseerimise erinevusest, võrreldes ravimite kasutamisega – ravim mõjub automaatselt ega nõua teadlikku tähelepanu. Ravim teeb töö patsiendi eest ära. Visualiseerimise puhul teeb töö patsient.

 

Ravimite puhul on oluline ka ajafaktor – teatud aja möödudes võib patsient tunda, kuidas need mõjuma hakkavad. On äärmiselt tähtis mõista, et visualiseerimise mõju ei ole nii ilmne kui ravimite mõju ning et ajaline tegur kaotab visualiseerimise puhul teinekord tähenduse. See, kui hästi visualiseerimine “töötab”, oleneb paljudest individuaalsetest teguritest. Igaüks ei suuda enda emotsionaalseid ja vaimseid võimeid täie selguse ja keskendumisega rakendada. Inimesed ei ole tööks sisemaailmaga võrdselt võimekad. On neid, kes on sisekaemuses väga kogenud, kuid paljud on terve senise elu aktiivset siseelu vältinud.

 

Olulised mõjutajad on ka patsiendi haiguse tüüp ja tervislik seisund, samuti allasurutud stress ja selle põhjustajad. Nende võimalike eripäradega tuleb arvestada, otsustades, kui suurt abi võib visualiseerimine tervenemisel anda.

 

Isegi tervele inimesele on uue oskuse omandamine suur väljakutse, mis nõuab selle tööpõhimõtete mõistmist. Kui inimene seisab silmitsi tõsise haigusega, võib uue mõtteviisi ja vaimse praktika õppimine osutuda ülejõukäivaks. Vanu mõtte- ja käitumismustreid pole kerge muuta. Lisame sellele asjaolu, et paljude haigustega kaasneb piinav valu ja kurnatus, ning püüame aru saada, kui raske võib olla sellises seisundis midagi uut õppida.

 

Ma töötasin kord ühe maovähki põdeva mehega. Dan soovis visualiseerimist kasutada, sest see tundus talle mõtteka ja põhjendatuna. Ma rääkisin temaga vajadusest oma mõtted ümber kujundada ja sellest, et ei tasu arvata, nagu mõjuksid holistilised meetodid samamoodi nagu ravimid. Soovitasin talle visualiseerimise hõlbustamiseks helikassette, sest juhiste kuulamine aitab paremini keskenduda.

 

Dan suhtus asjasse entusiastlikult ja koostas endale kohe visualiseerimiseprogrammi, mis nägi ette kakskümmend minutit harjutusi hommikul ja õhtul.

 

Kahe nädala pärast tuli mees minu vastuvõtule. Ta võttis taskust kassetid ja teatas: “Need ei tööta.” Algul arvasin, et kassetid olid katki läinud. Kuid ta rääkis, et oli kaks nädalat usinalt kassette kuulanud ja “see” (salvestus, mitte visualiseerimine) ei ravinud teda vähist tervemaks.

 

Meenutasin Danile meie varasemat vestlust, mille käigus selgitasin, et kassetid iseenesest ei ravi midagi. Kassetid on ainult abivahendiks parema keskendumise saavutamisel ning keskendunud visualiseerimine on see, mis ravitoimet omab.

 

See vestlus jäi mulle väga eredalt meelde, sest hoolimata minu korduvatest põhjalikest selgitustest visualiseerimise ja kassettide kasutamise asjus soovis Dan, et visualiseerimine toimiks samamoodi kui tabletid. Kuigi ta sai visualiseerimise põhimõtetest mõistusega aru, tuli meie vestluse käigus ilmsiks, et Dani ootused (ja seega kogu tema emotsionaalne energia) vastasid ikka veel tavameditsiini mudelile.

 

Tänu vahejuhtumile Daniga hakkasin paremini aru saama, kui raske on inimestel omaks võtta mõtet, et inimmeel visualiseerib lakkamatult. Visualiseerimine ei ole mingi uus oskus. Me visualiseerime kogu aeg, mõeldes, millised riided hommikul selga paneme; kujutledes, kuidas ja mida kellelegi ütleme; aimata püüdes, mis tulevikus juhtuda võib.

 

Ainus, mis on uus, on mõistmine, et meie mõtted mõjutavad füüsilist reaalsust. Me oleme aastasadu kasutanud oma mõtteid ja mõistust ümbritseva reaalsuse loomisel, kuid pole seni osanud seda hinges ja vaimus tunnistada.

 

Kõige raskemini omaksvõetav fakt visualiseerimise kohta, mida tuleb hoolikalt selgitada, on see, et iga mõte ja tunne on tegelikult visualiseerimine. Inimesed, kellega olen töötanud, näiteks Dan, võisid igal hommikul ja õhtul täie pühendumusega visualiseerimisharjutusi teha, kujutledes end täiesti tervetena, kuid ikkagi ei avaldanud see nende paranemisele mingit mõju. Miks?

 

Sest visualiseerimisharjutuste vahele jäänud aeg oli täidetud hirmu ja kahtlustega ning haigusele mõtlemisega. Keskendumine haigusele ja muretsemine, kas see areneb edasi või mitte, on samuti visualiseerimine. Paljude inimeste ravirutiiniks kujunes tund aega positiivset visualiseerimist ja kakskümmend kolm tundi visualiseerimist (muretsemist), kuidas haigus kehas levib. Haigusele mõtlemine ja selle üle muretsemine suurendab haiguse väge. Kujutlus tervisest loob tervist. Üks tund positiivset mõtlemist päevas ei ole tervenemiseks piisav, kui ülejäänud kakskümmend kolm tundi kulub intensiivsele keskendunud muretsemisele.

 

Enne alternatiivmeditsiini meetodite mõju ja tõhususe hindamist tuleb tõsiselt arvestada enesehariduslike küsimuste ja reaalsuse piirangutega. Valu kannatavad inimesed ei ole kõige paremad õpilased, isegi kui nad väga püüavad.

 

Visualiseerimise ja muude sarnaste oskuste täpne ja õiglane hindamine peaks ootama aega, mil selliste oskuste omandamine kuulub tavalise hariduse juurde; neid õpetataks mitte tingimata ravimeetodina, vaid oskusena mõtteid suunata ja neile tähelepanu pöörata – juba lapseeas või olukordades, kus haigused ja stress pole veel võimust võtnud. Viimaks hakkame seda oskust väärtustama kui “teadlikku loomeakti”. Oskus, mis on omandatud tavapärase haridustee käigus, juurdub palju paremini kui raskelt haigena õpitu.

 

 

 

sümboolse nägemise õpetus

JUHISED

 

Me elame oma elu kahe jõu paradigma või kahe reaalsuse vahel - sisemise ja välise, energeetilise ja füüsilise. Me kujundame iseennast ja oma suhteid ümber isiklikuks, vaimseks jõuks. Ja mitte ainult? Tänapäeval kasutame energeetilist informatsiooni kõikjal: holistlikes tervisemudelites - tervislikes "tervise- ja arenguprogrammides", positiivse eluhoiaku koolitustel; sporditreeningutel, kus mentaalseid hoiakuid ja visualiseerimisoskust peetakse sama tähtsaks kui sportlase füüsilisi võimeid. Erinevate eluvaldkondade arendajad püüavad leida energeetilisi lahendusi, et füüsilist tulemust maksimiseerida, ajendagu neid selleks raha, soov võita spordivõistlus, vajadus haigusest terveneda jne.

 

Kui on soov ja vajadus hakata ennast energeetiliselt abistama tuleb sul kõigepealt arendada sümboolset nägemist. Pea meeles, et kõik füüsilised ja emotsionaalsed takistused on illusioonid. Otsi alati olukorra energeetilist tähendust ja järgi seda. Anna hinnang päeva jooksul tehtud valikutele ja nende energeetilistele tagajärgedele. See aitab paremini tunnetada hirmust või negatiivsest mõtlemisest põhjustatud energiakaotust.

 

Selleks pead meeles pidama keha ja vaimu seitset püha tõde:

 

        1. Kõik on üks
        2. Austage üksteist
        3. Austa iseennast
        4. Armastus on jumalik jõud
        5. Alluta isiklik tahe jumalikule
        6. Otsi vaid tõde
        7. Ela käesolevas hetkes

 

Need lihtsad ja võimsad tõed aitavad meelel, kehal ja vaimul taas leida ühenduspunkt jumaliku teadvusega. Niikaua kui sa kasutad neid tõdesid toetuspunktina, saad hinnata alati energiakaotust ja tuua oma vaim teadlikult tagasi, tundes ära, millist tõde sa ei austa. Sa hakkad igapäevaselt tegelema meditatsiooniga, mille käigus koondad tähelepanu teadlikult igale tšakrale, alustades esimesest tšakrast ja liikudes ülespoole ja esitad endale järgmised küsimused:

 

        1. Kas ma kaotan energiat? Kui jah, siis milline on see hirm, mis minu sellest kehaosast energiat ammutab? 

            Hinga sügavalt ja eralda teadlikult oma energia sellest hirmust.
        2. Kutsu selle tšakra kaitseks toetavat jumalikku energiat enda juurde.
        3. Sisene teadlikult tšakra energiasse, tunnetades, kuidas selles kehaosas energia aktiviseerub.

Liigu läbi kõikide tšakrate, keskendudes järgmiselt:

 

Keskendu esimese tšakra energiale ja tunneta, et oled seotud kõige elavaga. Seejärel anna sümboolselt õnnistus elule, mida olid nõus elama, oma perekonnale nii otseses kui ka laiemas mõttes.

 

Keskendu teise tšakra energiale ja tunneta seda energiat, mille oled sellest kehaosast vabastanud loometegevusse. Kui su energia on saastunud - täis negatiivsust ja hirmu -, vaata uuesti üle oma kavatsused. Suhtu igasse inimesse, kes sinu ellu kuulub, kui jumaliku eesmärgiga olendisse. Kui ei suuda jumalikkust selgelt näha, palu seda energiat, et võiksid näha läbi illusioonide, mis sind kontrollivad.

 

Keskendu kolmanda tšakra energiale, terviklikkusele ja kannatlikkusele. Anna hinnang oma käitumisnormidele, mõtle, kas oled mingil moel oma autundega kompromissile läinud. Kui jah, siis mediteeri autunde tähtsusest ja palu toetust, et suudaksid kinni pidada oma isiklikest standarditest. Sõlmi iseendaga leping austada oma eneseväärikust.

 

Keskendu neljanda tšakra armastuse ja kaastunde energiale. Anna hinnang, kui edukalt jagad oma armastust teistele ja iseendale, sealhulgas armastuseenergiat, mis sisaldub andestamises. Seejärel keskendu hoolitsusele, mida pakud iseendale, ja mõtle sellele, kuidas pead lugu iseendale antud sümboolsest armastuse, kaastunde ja andestamise tõotusest.

 

Keskendu viienda tšakra energiale, halastusele ja kohtumõistmisele, ning anna hinnang oma mõtetele seoses teiste inimeste ja iseendaga. Hinda sõnu mida oled teistele öelnud, ja saada positiivset energiat inimestele, kellele oled öelnud haiget tegevaid sõnu. Kui oled öelnud valelikke sõnu, teadvusta endale, et oled tahtnud teisi petta, ja uuri seda hirmu endas, millest sinu valed on põhjustatud. Palu, et energia siseneks sellesse hirmu ja annaks sulle julgust mitte enam järgida negatiivseid mõttemalle.

 

Keskendu kuuenda tšakra energiale, jumalikule tarkusele ja mõistmisele, ning anna hinnang oma igapäevaelule. Taotle tarkust ja kaemust seoses segadust ja hirmu tekitanud olukordadega. Tuleta meelde, et igaühel meist on eriline anne, mida selles elus teostada, ja me kõik jõuame vältimatult sellele teele. Oma elueesmärgist ei ole võimalik mööda minna.

 

Keskendu seitsmenda tšakra energiale, oma sidemele Jumalaga, viies teadvustatult lõpule ja lasteks vabaks kõik oma poolelijäänud tegemised. Luba Jumala energial siseneda oma meelde, kehasse ja vaimu, hinga seda energiat oma olemusse.

 

Seda igapäevast meditatsiooni sooritades hindad sa oma keha, meele ja vaimu tervist. See tegevus võimaldab tunnetada oma vaimu ja keha seisundit ning aitab paremini teadvustada energeetilist tasakaalu oma energiaringes. Pea alati meeles, et see arhetüüp pole selleks, et innustada meid otsima "ühekordset" lahendust kõigile probleemidele. Selle mõte on suunata meid iseendasse, avastama jõudu, mis on meie silmade taga. Nii ennast hinnates arendad oskust energiatest aru saada ja intuitiivset juhatust tunnetada. Selle oskuse arendamine nõuab igapäevast harjutamist - kriisiaegadel tunduvalt tihemini. Lihtne teadvelolek koos teadvustatud valmisolekuga oma kogemustest õppida muudab sinu hirmud nõrgemaks ja annab vaimule jõudu juurde.

 

Mis kõige tähtsam, kui õpid keelt, mida räägib sinu vaim, lood enesele aukoodeksi, mis kajastab sinu bioloogilise keha vaimset sisu. Sa liigud edasi eneseavastamise ja vaimse küpsuse suunas, et olla valmis ja võimeline elama elu, millel on tähtsus nii sulle endale kui ka teistele meie ümber. Meil pole vaja midagi muud kui sulgeda silmad ja tunnetada sakramentide, sefirotide ja tšakrate energiat kui omaenda algselt jõudu - kui energiat, mis toidab keha. Kui oleme kord hakanud mõistma, millest oleme tehtud, ei ole meil teist valikut kui elada vaimset elu.

 

 

seitsmes tšakra: viimane ühenduslüli

        Seitsmes tšakra ühendab meie vaimse olemuse suutlikkusega lubada vaimsusel saada füüsilise elu osaks ning meid juhtida. Kuna meie energiakeha tervikuna hingestab vaim, siis seitsmes tšakra on otseselt häälestunud otsima lähedast suhet Jumalaga. Seitsmes tšakra on elujõu sisenemiskoht, mille kaudu tuleb suurest universumist meisse lõputult energiat. See toidab keha, meelt ja vaimu, jaotudes laiali kogu füüsilises kehas ja kuues alumises tšakras, et siduda füüsiline keha seitsmenda tšakraga. Seitsmenda tšakra energia mõjutab suuremate elundkondade energiat kehas: kesknärvisüsteemi, muskulatuuri ja nahka.

 

See tšakra sisaldab energiat, mis tekitab pühendumust, inspireerivaid ja prohvetlikke mõtteid, transtsendentaalseid ideid ja müstilisi seoseid. Selles tšakras on hoiul energia mis kaitseb meie  sümboolse nägemise võimet. See on vaimse kaemuse, visioonide ja intuitsiooni energeetiline keskus, mis ulatub inimteadvusest palju kaugemale. See on müstika vald, teadveloleku ja jumalike seoste mõõde.

 

Selle tšakra nõrgad küljed ja hirmud on seotud selliste vaimsete probleemidega nagu "pime hingeöö". Hirm kaotada identiteet ning sidemed elu ja meid ümbritsevate inimestega. Tugevateks külgedeks on aga usk Jumala kohalolekusse ja kõigesse, mida usk inimese elus sümboliseerib - sisemine juhatus, kaemus, mis aitab terveneda, usaldus sellisel tasandil, mis jätab varju kõik tavapärased inimlikud hirmud, pühendumus.

 

Seitsmenda tšakra püha tõde motiveerib meid otsima lähedast seost Jumalaga kõigis meie tegemistes. See vaimne soov ühenduse järele erineb oluliselt soovist liituda religiooniga. Religioon on ennekõike grupikogemus, mille peamine eesmärk on kaitsta gruppi eeskätt füüsiliste ohtude eest nagu haigus, vaesus, surm, ühiskondlikud kriisid ja isegi sõda. Religiooni juured on esimese tšakra energias. Vaimsus seevastu on individuaalne kogemus, mis on suunatud vabanemisele hirmust füüsilise maailma ees ja ühenduse taotlemisele Jumalaga. Selle tšakra püha tõde kõlab: "Ela käesolevas hetkes."

 

Müstilise vaimse sideme kogemine vapustab meid hingepõhjani. Me ei taha enam grupi kaitset ega soovi, et mulle määratud juhised jõuavad minuni vahendaja kaudu. Vaimse müstiku kõrgemaks sihiks saab püha tõde: "Jumal on armastus, ja see, kes armastab, on Jumalas ja Jumal on temas ehk hing on Jumalaga üks."

 

Liidus Jumalaga ärkab meis sisemine jõud, kus hakkab tööle kõrvaldamisprotsess, mis hakkab võistlema kõigi väliste jõududega meie elus. Meie elust hakkavad kaduma kõik füüsilised, psüühilised ja emotsionaalsed "illusioonid". See kõik aga võib tekitada sisemise kaose või isegi "vaimse skisofreenia."

 

Spirituaalne kriis algab tavaliselt arusaamaga, et puudub tähendus ja eesmärk, mida ei saa leevendada paljalt elu väliste komponentidega. Igatsus mida inimene tunneb, on palju sügavam, seda ei saa rahuldada hea väljavaatega palgatõusule või edutamisele, abielule või uuele suhtele. Tavapärased lahendused ei ahvatle. Spirituaalses kriisis olijatel on tunne, et miski nende sisemuses tahab ärgata. Nad lihtsalt ei tea,  kuidas sellesse suhtuda. Teine selle kriisi sümptom on kui inimene tunneb, et ta hakkab kaotama mina- või identiteeditaju. "Ma pole enam kindel, kes ma üldse olen ja mida ma elult tahan," on tüüpiline seitsmenda tšakra energiast küllastunud inimese kaebus. Kolmas sümptom on vajadus kogeda pühendumist millelegi suuremale kui inimene ise.

 

Tähenduse puudumine, identiteedi kaotus ja vajadus pühendumise järele on kolm kõige selgemat sümptomit, mis viitavad sellele, et inimene on astunud "pimedasse öösse". Muidugi on need iseloomulikud jooned sarnased tavalise psüühiliste dilemmadega, mida inimesed kogevad. Kui aga nende juured on spirituaalsuses, siis puudub inimesel motivatsioon süüdistada teisi inimesi kriisi tekkimises. Inimene taipab, et kriisi põhjus on temas endas. Inimese elu väliste komponentide ebaadekvaatsus on spirituaalse kriisi tagajärg, mitte põhjus. "Pimeda öö"  läbielamine nõuab usku ja palveid ja kui võimalik, siis ka vaimset suunajat. Kui vaimset suunajat pole võimalik leida, võib tuge saada vaimsest kirjandusest. 

 

 

kuues tšakra: meele jõud

        Kuues tšakra "kolmas silm" on vaimne keskus, mis võib inimese viia tema mõistuse ja psüühe koosmõjul intuitiivse nägemise ja tarkuseni. See on tarkusetšakra. Selle tšakra väljakutsed on meele avardamine, ebaisikulise meele väljendamine, oma jõu tagasitoomine, pettuse ja "väärtõdede" juurest; õppimine, kuidas tegutseda vastavalt sisemisele juhatusele; eristamine, milliseid mõtteid motiveerib jõud, milliseid hirm ja illusioonid.

 

Kuues tšakra juhatab meid erapooletu eristava tunnetusvõime omandamise tarkuseni. Sümboolne nägemine on osaliselt õpitud "erapooletus" - meeleseisund, milleni ei ulatu "isikliku mõtlemise" ja "algaja mõtlemise" mõjud ning mis võib viia "ebaisikulise" ehk avardunud meele jõu ja kaemuseni.

 

Erapooletus ei tähenda hoolimisest loobumist. See tähendab hirmust ajendatud hääle vaigistamist. Inimene, kes on saavutanud sisemise eraldatuse, tunnetab sisemist mina niivõrd täielikult, et tema teadvuses ei ole välismõjudel mingit võimu. Selle meele ja mina selgus on tarkuse olemus.

 

Siin on mõningad juhised, kuidas arendada ebaisikulist meelt ja sümboolset nägemist, võimet näha illusioonidest läbi ja haarata kinni kulissidetagusest energeetilisest jõust. Nende juhiste järgimine võib aidata sul saavutada sümboolset nägemist ja suurendada võimet jõuda jumaliku mõtlemise mõõtmetesse.

 

        *  Tegele sisevaatlusega ja püüa endale teadvustada, millesse sa usud ja miks.

 

        *   Hoia oma meel avatuna ja õpi olema teadlik ajal, mil meel "välja lülitub".

 

        *   Mõtle kaitseseisundile kui püüdele hoida uut kaemust tulemast sinu mentaalsesse energiavälja.

 

        *   Tõlgenda kõiki olukordi ja suhteid sümboolselt, isegi kui sa ei suuda kohe mõista, millega on tegemist.

 

        *   Ole avatud juhistele ja kaemustele, mis tulevad unenägude kaudu.

 

        *   Vabane mõtetest, mis soodustavad enesehaletsust ja viha ning süüdistavad teist inimest selles, mis sinuga on toimunud.

 

        *   Ole erapooletu. Võta vastu otsuseid, mis põhinevad kõige arukamal hetkehinnangul, selle asemel et näha vaeva mingi konkreetse tulemuse nimel.

 

        *   Hoidu igasugustest hinnangulisusest - mitte ainult seoses inimeste ja oludega, vaid ka seoses ülesande suuruse ja tähtsusega. Tuleta endale pidevalt meelde kõrgemat tõde, et sul ei ole võimalik näha olukorra kõiki fakte ja detaile, samuti ei suuda sa visualiseerida oma tegude kaugemaid tagajärgi.

 

        *   Õpi märkama, millal oled mõjutatud omaksvõetud hirmumudelist. Vabane kohe hirmust, vaadeldes selle mõju oma meelele ja emotsioonidele, seejärel tee valikud, mis nõrgendavad hirmu mõju. 

 

        *   Vabane väärtushinnangutest, mis toetavad seisukohta, et edukus elus tähendab teatud eesmärkide saavutamist. Selle asemel vaatle edukalt elu kui protsessi, mille käigus sa omandad enesekontrolli ja võime toime tulla väljakutsetega, mis elu sulle toob. Visualiseeri edukust energeetilise, mitte füüsilise jõuna.

 

        *   Tegutse vastavalt sisemisele juhatusele ja loobu vajadusest saada "kinnitust", et sinu sisemine juhatus on õige. Mida rohkem sa kinnitust palud, seda väiksem on tõenäosus, et sinu palvetele vastatakse. 

 

        *   Hoia tähelepanu käesolevas hetkes - hoidu elamast minevikus ja muretsemast tuleviku pärast. Õpi usaldama rohkem seda, mida sa ei näe, kui seda mida sa näed.

 

Kõrgema teadvuseni jõudmine tähendab oma elureeglite ja tõekspidamiste muutmist. Meie mälestused ja hoiakud on otseses mõttes reeglid, mis määravad elukvaliteeti ja sidemete tugevuse teiste inimestega. Nihe teadvuses toob iga kord kaasa eraldatuse ja üksilduse perioodi, mil inimene harjub tõe uue tasandiga. Seejärel leitakse alati uued kaaslased. Mitte keegi ei jää kauaks üksi.

 

 

viies tšakra: tahtejõud

        Viies tšakra sisaldab väljakutset tahtejõu ja vaimu allutamiseks Jumala tahtele. See tšakra võngub kaasa arvukate emotsionaalsete ja mentaalsete heitlustega, mis kaasnevad valikutegemisjõu olemuse tundmaõppimisega. Kõik haigused on seotud viienda tšakraga, sest iga pisiasi meie elus on seotud valikuga ja seega ka kõigi haigustega. Igas tšakras on tahtejõuga seotud hirmusid, mis vastavad antud tšakrale. Me kardame, et meil pole võimu iseenda üle, et me ei suuda kontrollida oma reaktsioone, kui tegemist on omandi, raha ja jõuga või kui teisel inimesel on kontroll meie heaolu üle. Ja lõpuks tunneme hirmu Jumala tahte ees. Oma valikutegemisjõu allutamine jumalikule tahtele on teadlikuks saada püüdva inimese raskeim heitlus.

 

Viies tšakra on valikute ja tagajärgede ehk vaimne karma keskus. Iga meie valik, iga meie mõte ja tunne on jõu akt, millel on bioloogilised, keskkonnaga seotud,  ühiskondlikud, isiklikud ja globaalsed tagajärjed. Me oleme kõikjal, kus on meie mõtted, ja seega hõlmab isiklik vastutus ka meie energeetilise panuse.

 

Millised oleksid meie valikud, kui me tõepoolest suudaksime näha energeetilisi tagajärgi? Seda laadi nägemisvõime saab tekkida üksnes siis, kui alistume  pühale tõele. Meie mõtete ja hoiakute, samuti tegude energeetiliste tagajärgede mõistmine võib sundida meid olema ausad täiesti uuel tasandil. Valetamine endale või teistele ei tule kõne allagi. Ausus ja andestamine toovad meie energia - meie vaimu - tagasi "mineviku" energeetilistest mõõtmetest. Meie viies tšakra näitab, et meie mõtetesse ja hoiakutesse on kätkenud me isiklik jõud.

 

Viienda tšakra tuumaks on usk. Kui meil on kellesegi usku, siis saadame osa oma energiast sellele inimesele; kui meil on usku mingisse ideesse, siis saadame osa oma energiast sellele ideele; kui usume hirmusse, siis anname osa oma energiast hirmule. Energia loovutamise tulemisena oleme me - meie meeled, südamed ja elud - seotud selle teo tagajärgedega. Meie usk ja valikutegemisjõud on tegelikult loomise jõud. Me oleme anumad, mille kaudu energia selles elus materialiseerub.

 

Ükskõik kui edukad me ka poleks, mingil hetkel tunneme me end ebatäiuslikena. Mõni kavandamata sündmus, suhe või haigus näitab meile, et meie isiklikust jõust ei piisa kriisist jagu  saamiseks. Me peame endale teadvustama, et meie isiklik jõud on piiratud. Me peame järele mõtlema, kas meie elus toimib veel mingi "teine" jõud, ja küsima: "Miks nii juhtub?"

 

Kui vaatad sümboolse nägemise abil oma elu kui ainult vaimset teekonda, võib see sul jõuda alistumiseni, kus teadvustad oma piiratust jumaliku jõu ja tahte ees. Sinu füüsiline ja vaimne tee on üks ja sama. Naudingu kogemine füüsilises elus on sama vaimne eesmärk kui füüsiline keha. Tehes valikuid, kuidas usust ja usaldusest lähtudes toimida, siis on tulemuseks mõlemad. Jumalikule jõule allumine tähendab vabanemist füüsilistest illusioonidest, mitte füüsilise elu rõõmudest ja mugavustest.

 

Kui mõistuse ja südame vaheline suhtlus ei ole selge, siis hakkab üks teise üle võimutsema. Kui juhib mõistus, kannatame emotsionaalselt, sest muudame kõik emotsionaalse oma vaenlaseks. Me tahame kontrollida kõiki olukordasid ja suhteid, säilitades võimu tunnete üle. Kui juhib süda, kaldume alal hoidma illusiooni, et kõik on hästi. Ükskõik kas domineerib pea või süda, mõlemal juhul motiveerib tahet hirm ja kasutu eesmärk kontrollida, mitte sisemine kindlustunne. 

 

Pea ja südame tasakaalutus muudab inimesed sõltlasteks. Energeetilisest seisukohast määratletakse sõltuvusena igat käitumist, mida motiveerib hirm. Isegi tavapäraselt tervemõistuslik käitumine - füüsiliste harjutuste sooritamine või meditatsioon - võib olla sõltuvus, kui seda kasutatakse valu, hirmu või isikliku kaemuse vältimiseks. Meie teadvuse ja alateadvuse vahel võib saada tahtlikuks tõkkeks iga distsipliin. 

 

 

neljas tšakra: emotsionaalne jõud

        Neljas tšakra on inimese energeetilise süsteemi jõuhoidla. Keskmise tšakrana on ta vahendajaks keha ja vainu vahel ning määrab nende tervise ja jõu. See tšakra sisaldab endas vaimset õppetükki, kuidas toimida armastusest ja kaastundest lähtudes ning ära tunda, et meie kõige võimsam energia on armastus. Armastus motiveerib meid, juhib meid, inspireerib, tervendab ja hävitab. Armastus on kütus meie füüsilisele ja vaimsele kehale. 

 

Iga väljakutse puhul on elus tegemist armastuse mingi tahuga. Kuidas me nendele väljakutsetele reageerime, jäädvustub meie rakukudedes; me elame vastavalt oma elulooliste valikute bioloogilistele tagajärgedele. Me õpime seda energiat tundma järk-järgult. Iga järk on üheks õppetunniks armastuse tugevusest ja vormidest: andestamine, kaastunne, suuremeelsus, lahkus, enda ja teiste eest hoolitsemine. Kõik need astmed on järjestatud meie tšakratele, alustades esimesest.

 

Kolm esimest tšakrat on seotud armastusega välismaailma vastu. Armastuse kõrgem vorm aitab aga meil ennast ja teisi tervendada. Kriisid elus, mille keskmeks on armastuse teema - lahutus, armastatud inimese surm, emotsionaalne väärkohtlemine, hüljatus, truudusetus -, on sageli haigestumise põhjuseks, kusjuures tegemist ei ole alati just selle sündmusega, mis juhuslikult haigestumisele eelnes. Füüsiliseks tervenemiseks on vajalik ja isegi kohustuslik terveneda just emotsionaalsetest probleemidest. Varem peeti haiguste allikaks peamiselt alumisi tšakraid - geneetikat ja mikroobe -, nüüd arvame, et haigused pärinevad toksiliselt emotsionaalse stressi tasandilt. Tervenemine algab just emotsionaalsete traumade tervendamisest. Kogu meie meditsiin koondub südame jõu ümber.

 

Tegelikult on ennast individuaalselt tervendama hakata üsna lihtne, aga mitte kerge. Vajalikke samme on vähe, kuid need nõuavad meilt suurt pingutust.  

 

1. samm: Luba endal valu allikas täies ulatuses tervendada. See tähendab sissepoole pöördumist ja oma haavade tundma õppimist.

 

2. samm: Kui oled kord "sees", tee kindlaks oma haavad. Kas neist on saanud sinu praeguses elus "haava jõud"? Kui oled muutnud oma haavad jõuks, astu vastu põhjusele, miks sa tervenemist kardad. Oma haavu määratledes lase kellelgi olla nende haavade ja nende mõju "tunnistajaks" sinu arengus. Sa vajad vähemalt ühte inimest, kas arsti või ehk mõnd sõpra, kes suudaks sel moel sinuga koos töötada.

 

3. samm: Kui oled oma haavad sõnastanud, jälgi, kuidas sa neid kasutad enda ja sind ümbritsevate inimeste mõjutamiseks või isegi kontrollimiseks. Pane tähele, kas oled lubanud endal millestki loobuda või üldse ilma jääda, takerdudes minevikku ja andes sellega jõudu depressioonile? Jälgi ennast päeva jooksul, pane tähele, milliseid sõnu sa kasutad, milline on sinu teraapiline keel, sinu vilumus haavateaduses. Muuda oma sõnavara, kaasa arvatud see, milliseid sõnu sa kasutad iseendaga rääkides. Inimene, kes ei suuda lahti lasta haava jõust, on haavasõltlane. Sellest sõltuvusest on sama raske lahti saada nagu kõikidest teistest sõltuvustest. Ära karda otsida arstiabi, et seda ja teisi samme astuda.

 

4. samm: Tee kindlaks, mida head võib tulla ja on tulnud sinu haavadest. Hakka elama seda teadlikult hinnates ja tänades ning kui vaja, siis "teeskle, kuni see sul õnnestub . Tee algust mõne vaimse praktikaga ja ära loobu. Tegele selle vaimse praktikaga korrapäraselt.

 

5. samm: Kui oled saavutanud  teadliku mõistmise, võid võtta käsile andestamise. Isikliku tegevusena on see enamikule inimestele äärmiselt ebameeldiv peamiselt seetõttu, et andestamise tegelikku olemust mõistetakse vääralt. Andestamine ei ole sama mis öelda sulle haiget saanud inimesele: "Pole viga", kuigi enamik inimesi mõistab seda just niiviisi. Pigem on andestamine eneseteadvuse keerukas akt, mis vabastab hinge isikliku kättemaksu vajadusest ja tundest, et oled ohver. Andestamine tähendab pigem vabanemist võimust, mida omab hinge üle tunne, et oled ohver, kui vabanemist haiget teinud inimese süüdistamisest. Andestus, mille vabanemine esile kutsub, tuleb üleminekuga kõrgemale teadvuse tasandile - mitte teoreetiliselt, vaid energeetiliselt ja bioloogiliselt. Tegelikult on siira andestamise tulemus ligilähedane imele. Otsusta, mida sa pead tegema, et andestada teistele - ja vajadusel ka iseendale Kui peaksid võtma kellegagi ühendust, et omavahel asjad selgeks rääkida, siis veendu, te sa ei vii talle ühe päevakorrapunktina süüdistussõnumit.

 

6. samm: Mõtle armastavalt. Ela mõistvalt ja tänutundega. Kutsu muutused oma ellu, kas või ainult suhtumise kaudu. Ja meenuta kõigi vaimsete meistrite sõnumis sisaldavat tõetera  hoia oma vaim olevikus. Las surnud matavad oma surnud ja see mis on - on ainult nüüd ja praegu.

 

Enamus inimesi arvab, et armastus asub meist väljaspool, teistes ja ümbritsevas maailmas, siis seda võib, ja saab leida ainult iseendast. Liiga paljud inimesed kardavad ennast tundma õppida, sest nad kardavad esile kutsuda muutusi, pakub see pikemas plaanis - kui seda toidab teadlikkus, mitte hirm - suuremat rahuldust. Ainus tee vaimse teadlikkuse juurde viib läbi südame. Selle tõega ei saa kaubelda. Armastus on jumalik jõud.

 

 

kolmas tšakra: isiklik jõud

        Kolmanda, isikliku jõu tšakra energia muutub meie arengus domineerivaks vibratsiooniks puberteedieas. See on meile toeks edasise individualiseerumise protsessis, kui kujuneb välja "mina", ego, ja isiksus eraldub päritud identiteedist. See energiakeskus tegeleb ka enamiku isikliku jõu ja eneseaustusega seotud probleemidega.

 

Selle tšakraga lõpeb inimese energiasüsteemi füüsiline kolmik. Nii nagu esimene ja teine tšakra, on ka kolmas tšakra seotud eelkõige jõu füüsilise väljendumisega. Kui esimene tšakra on kooskõlas grupi- või hõimujõuga ja teine tšakra energiavooluga mina ja teiste vahel, siis kolmanda tšakra puhul on tegemist meie isikliku jõuga suhetes välismaailmaga.

 

Kolmas tšakra mida nimetatakse ka päikesepõimikuks, on meie isikliku jõu keskus, meie isiksuse ja ego magnetiline tuum. Siit pärinevad haigused aktiviseeruvad, kui on probleeme vastutustunde ja eneseusaldusega, hirmuga hülgamise ees või ülitundlikkusega kriitika suhtes. See tšakra on vahendajaks esmaselt välise teadvuse ja sisemise teadlikkuse  omandamise  vahel. Esimese tšakra raskuskese on väljaspool ja alati grupimeeles. Ka teisel tšakral on väljaspool asuv raskuskese, kuid see keskendub suhetele ja sellele, kuidas suhted meid mõjutavad.  Kolmandas tšakras on raskuskese aga osaliselt meis endas, sest tähelepanu nihkub suhetelt teiste inimestega sellele, kuidas me suhtume iseendasse ja mismoodi enesest aru saame.

 

Kolmanda tšakra nõrgad küljed on hirm hülgamise, kriitika, rumalana paistmise ja selle ees, et sa ei tule vastutusega toime; kõik füüsilise väljanägemisega seotud hirmud, näiteks hirm minna paksuks, muutuda kiilaspäiseks, jääda vanaks ja haigeks; hirm, et teised saavad sinu saladused teada. Tugevateks külgedeks aga on eneseaustus, eneseväärikus ja enesedistsipliin; ambitsioonid, võime tegutseda ja kriisiolukordades toime tulla; julgus riskida; suuremeelsus; eetika, tugev iseloom.

 

Kolmanda tšakra püha tõde kõlab "Austa iseennast." Energiatel, mis koonduvad selles tšakras, on ainult üks siht: aidata küpseda meie enesemõistmisel - suhtel iseendaga. See, kuidas me ennast tunneme ja kas me peame endast lugu, määrab meie elukvaliteedi, meie võime olla edukas äris, suhetes, tervenemises ja intuitiivsetes oskustes. Iseenda mõistmine ja aktsepteerimine, side iseendaga on nimelt üks kõige otsustavamaid väljakutseid, millele meil tuleb vastu astuda.

 

Kas me oleme füüsiliselt tugevad või nõrgad? Võimekad või vigased? Ilusad või inetud? Liiga pikad või liiga lühikesed? Vaimsest perspektiivist on kõik füüsilised eelised illusoorsed, pigem "elu rekvisiidid." Ometi on vaimsesse täiskasvanuikka jõudmisel oluline, kas inimene aktsepteerib või eitab oma füüsist. Vaimselt vaadatuna pole kogu füüsiline maailm muud kui meie õpituba, kuid igaühe väljakutseks selles õpitoas on otsustada, kas teha talle antud keha, ümbruse ja tõekspidamistega valikuid, mis avardavad vaimu, või valikuid, mis tõmbavad tema jõu ümbritsevasse füüsilisse illusiooni? Ikka ja jälle sunnivad kolmanda tšakra väljakutseid sind hindama, kuidas tunnetad jõudu ja iseennast välismaailmas.

 

Inimese isiklikul jõul on neli astet: revolutsioon, involutsioon, nartsissism ja evolutsioon, mille kaudu areneb eneseaustus ja vaimne küpsus. Inimesel võib kuluda iga faasi läbitegemiseks aastaid või ainult kuid, ent ükskõik kui kaua mingi faas kestab, esitab see vältimatult väljakutse inimese iseloomule, eetikale, moraalile ja eneseaustusele. Me peame tegelema iseenda avastamisega, mõistma, miks meil on saladused ja sõltuvused või miks me süüdistame teisi oma vigades. Me peame püüdma mõista, miks meil on raske öelda või vastu võtta komplimenti või miks on meil sisemas häbi. Me peame tundma õppima oma iseloomu parameetreid teadmaks, kui suure osaga endast läheme kompromissile ja kuhu tõmbame piiri - kui üldse tõmbame. Oma identiteedi loomine põhineb enesekasvatamisel, mitte bioloogilisel ja etnilisel päritolul. Eneseavastamise esimene aste on revolutsioon. 

 

Enese mõistmine, iseseisvuse ja enesest lugupidamise arendamine pole lihtne, kuigi see teekond koosneb ainult neljast astmest. Sellel teel lõhestavad meid sageli isiklikud konfliktid, ootame vaimset valjakutset, lasta surra vanadel harjumustel ja minapiltidel, et ärevusvõbinaga uuesti sündida. Kuid tee iseseisvuse ja küpsuse arendamisele on midagi palju enamat kui  psüühiline tervenemine. Vilumuse saavutamine eneseuurimise ja sümboolse kaemuse sisemises protsessis on eluliselt tähtis vaimne ülesanne, mis suurendab usku iseendasse.

 

Bioloogiliselt oleme häälestunud siin maailmas õppima peatükki, mis kõlab: kui edeneb vaim, siis edeneb ka keha.

 

     

teine tšakra: suhete jõud

        Teine tšakra on partnerluse tšakra. Selle tšakra energia hakkab pulseerima ja selgelt eristuma umbes seitsme aasta vanuses. Selles eas hakkavad lapsed rohkem suhtlema teiste laste ja täiskasvanutega väljaspool kodu ning oma vanematest sõltumatult. Nad hakkavad omandama isikupära, looma suhteid ja avastama valikuvabadust. Teine tšakra suunab energia hõimu autoriteedile kuuletumiselt teiste, isiklikke ja füüsilisi vajadusi rahuldavate suhete avastamisele. Ehkki endiselt on tegemist alumise tšakra energiaga, tõukab teine tšakra meid suhtlema väliste jõududega ja kujutab endast võimast jõudu.

See tšakra vastutab meie vajadusele suhelda teiste inimestega, samuti vajadusele kontrollida teatud määral oma füüsilise keskkonna arengut. Kõik, mille abil me säilitame kontrolli välise elu üle, näiteks võim, teised inimesed või raha, on selle tšakra kaudu seotud meie energiavälja ja füüsilise kehaga. Haigused, mis on pärit sellest energiakeskusest, aktiviseeruvad hirmust kontrolli kaotada. 

Eesnäärme- või munasarjavähk, kroonilised valud selja alaosas ja puusapiirkonnas ning artriit on mõned levinumad terviseprobleemid. Menopausiga seotud hädad nagu kuumahood ja depressioon on teise tšakraga seotud energeetilised häired. Fibroidid tekivad häiretest seoses teise tšakra väljenduseta jäänud loovenergiaga, samuti eluenergiaga, mis on suunatud surnult sündinud ettevõttesse või suhetesse.

 Selle tšakra energia võimaldab tajuda oma identiteeti ja kaitsvaid psüühilisi piire. Kuna me hindame pidevalt oma isiklikku jõudu välismaailma ja selle peibutavate jõudude - näiteks seks, raha, sõltuvust tekitavad ained ja teised inimesed - suhtes, siis hoiab teise tšakra terve  füüsilise ego energia meid võimelisena selle maailmaga suhtlema, ilma et peaksime ennast maha salgama või "maha müüma"; see on enesega rahulolu energia, ellujäämisinstinkt, mis laseb meil olla maailmas.

Teise tšakra nõrgad küljed on hirm kaotada kontroll või hirm, et teised kontrollivad sind sündmustes või oludes domineeriva jõu kaudu - näiteks sõltuvused, reetmine, majanduslik krahh,  hülgamine lähedase inimese või töökaaslaste poolt -, samuti hirm kaotada füüsiline jõud. Tugevad küljed on võime ja visadus majanduslikult ja füüsiliselt iseseisvalt toime tulla, ennast kaitsta; "võitle ja põgene" instinkt; võime riskida; taastumisvõime, kui oled kaotanud lähedase inimese, partneri, varanduse, töökoha või raha; jõud mässu tõsta ja elu ümber kujundada; võime ja anne võtta vastu nii isiklikke kui ka tööalaseid otsuseid.

Selle tšakra energiale on omane kahesus. Esimese tšakra ühendatud energia, mis väljendub hõimuteadvusena, polariseerub teises tšakras. Jõudude jagunemisele on antud palju nimesid:  yin/yang, anima/animus, mehelik/naiselik, kuu/päike. Nende vastandite mõistmine on võit tööks teise tšakra probleemidega. Selle tšakraga seotud vaimne väljakutse on õppida teadlikult  teistega suhtlema: looma liite inimestega, kes toetavad meie arengut ja vabanema sidemetest, mis on arengule koormaks. 

Loodusteadused tunnistavad teise tšakra energiat põhjuse ja tagajärje seadusena ja külgetõmbe seadusena. Suhete puhul tähendavad need seadused, et me loome energiamustreid, mis tõmbavad ligi meile mingil moel vastandlikke inimesi, kellel on meile midagi õpetada. Miski pole juhuslik, enne suhete sõlmimist on meist kiirgav energia ukse avanud. 

See teebki teise tšakra kahesuse tundmaõppimise hõrguks; mida teadlikumaks me saame, seda teadlikumalt oskame kasutada teise tšakra energiat.

Oma suhete kahesuse energiate ühendamise juures on peamine ära õppida püha tõde "Austage üksteist."

     

esimene tšakra: hõimu jõud

        Esimene ehk hõimutšakra energeetiliseks sisuks on hõimu jõud. Sõna "hõim" ei ole mitte ainult "suguharu" sünonüüm, vaid ka arhetüüp, ja omab lisaks traditsioonilisele tähendusele ka kõrvaltähendusi. Arhetüübina tähendab täiendsõna "hõimu-" grupiidentiteeti, grupi jõudu, grupi tahet ja grupi uskumusi. Kõik need tähendused moodustavadki esimese tšakra energeetilise sisu. Rahvushümni kuulamine, sõjaväeparaadi jälgimine, olümpia vaatamine ja võitude üle rõõmustamine, laulupidu, pulm jne. Kui keskendud valitud elamustele, teadvusta endale, et see osa sinu kehast, mis reageerib on hõimutšakra.

 

Esimene tšakra on aluseks emotsionaalsele ja vaimsele tervisele. Emotsionaalne ja psüühiline stabiilsus pärineb perekonnast ja varasest sotsiaalsest keskkonnast. Mitmed psüühilised haigused, kaasa arvatud isiksuse kahestumine, obsessiiv-kompulsiivsed häired, depressioon ja destruktiivsed käitumismudelid, nt alkoholism, saavad alguse halvastitoimivast perekonnast.

 

Esimese tšakra energia väljendub meie vajaduses loogika, korra ja struktuuri järele. Selle energia abil orienteerume ajas ja ruumis ning kasutame oma viit meelt. Esimese tšakra energial on raskusi meie elu sümboolse tõlgendamisega, sest viis meelt annavad meile vahetud tajusid ning me võtame seetõttu asju nii, nagu need paistavad. Alles vanemaks saades suudame leida sündmuste ja suhete sümboolse tähenduse.

 

Selle tšakra nõrkused on hirm füüsilise ellujäämise pärast, hirm selle ees, et grupp sind hülgab, hirm füüsilise korrapära kaotuse ees. Tugevateks külgedeks on hõimu ja perekonna identiteet, sidemed ja hõimu aukoodeks; tugi ja lojaalsus, mis annavad inimesele turvatunde ja sidemed füüsilise maailmaga.

 

Alustades oma elu osana hõimust, oleme ühenduses hõimuteadvuse ja kollektiivse tahtejõuga, võttes endasse selle tugevaid ja nõrku külgi, tõekspidamisi, uskumusi ja hirme. Hõim tutvustab meile elu "maailmas". Ta õpetab meile, et maailm on kas turvaline või ohtlik, külluslik või vaene, haritud või kultuuritu jne. Me pärime oma hõimult suhtumise teistesse religioonidesse, etnilistesse ja rassilistesse gruppidesse. Meie hõim "aktiviseerib" meie mõtlemisprotsessi.

 

Tõekspidamistes, mis me oleme hõimult pärinud, on kombineeritud tõde ja väljamõeldis. Nende eesmärk on hoida hõim teistest eraldi, kuritarvitades püha tõde "Kõik on üks". Vaimse arengu protsessis peame säilitama hõimu positiivsed mõjutused, kuid ülejäänust vabanema. Meie vaimujõud kasvab, kui suudame näha hõimu õpetuse vastuolulisusest kaugemale ja järgida tõde sügavamal tasandil. Iga kord kui astume sammu sümboolse tegelikkuse poole, mõjutame positiivselt oma energeetilist ja bioloogilist süsteemi. 

 

Energeetilisest seisukohast on oma tõekspidamiste hindamine vaimselt ja bioloogiliselt vajalik ning nende teadvustamine nõuab visadust. Muutumine on elu olemuseks, püsivad on vaid välised ja sisemised muutused. Kui muutume sisemiselt, kasvame teatud uskumustest välja ja tugevdame uusi. Esimesed, millele me väljakutse esitame, on hõimu tõekspidamised, sest meie vaimne areng järgib meie energeetilist struktuuri; me hakkame ideid välja praakima põhjast, alustades kõige varasematega ja põhilisematega.

 

Ükskõik millise hõimu "tõega" on tegemist, suunavad need kõik osa meie energiast tegudesse ja loomingusse. Igal tõekspidamisel, igal teol on otsesed tagajärjed. Kui meil on mingi inimrühmaga ühised tõekspidamised, oleme osalised selle rühma loodud energias ja füüsilistes sündmustes. See on püha tõe "Kõik on üks" loominguline, sümboolne väljendus.

 

Carl Jung on märkinud, et rühmavaim on kõige "madalam" teadvuse vorm, sest inimesed, kes on seotud negatiivse rühmategevusega, tunnistavad vaid harva - kui üldse -, et vastutavad oma osaluse ja tegude eest. Selline on tõe "Kõik on üks" varjukülg. 

 

Enamik natsidest, kes olid Nürnbergi protsessi kohtupingis, väitsid, et nad "täitsid vaid käsku". Tegelikult olid nad seda käsku täites uhked, et suutsid täita oma hõimukohust, kuid nad olid täiesti võimetud kohtuprotsessil isiklikult tagajärgede eest vastutama.

 

 

inimese füüsilise organismi seitse jõu tasandit

TŠAKRAD, SAKRAMENDID JA SEFIROTID 

Inimese füüsilisel organismil on seitse jõu tasandit ja kõik need tasandid sisaldavad üht püha tõde. See tõde pulseerib meis pidevalt, suunates meid elama nii, et selle jõudu me õigesti kasutaks. Oleme tulnud siia kaasasündinud teadmisega neist seitsmest tõest, mis on kootud meie energiaringesse. Nende tõdede rikkumine nõrgestab vaimu ja füüsilist keha, nende austamine aga annab jõudu nii vaimule kui ka füüsisele.

 

Energia on jõud ja keha vajab energiat, seepärast vajab keha jõudu. Nii tšakrad, sefirot kui ka sakramendid räägivad meie vastastiksuhtest jõuga ja omaenda jõu juhtimisest üha intensiivsemates protsessides. Esimesel tasandil õpime näiteks tegelema grupiidentiteedi ja perekonnast tuleneva jõuga, kõrgematel tasanditel individualiseerime ja suuname jõudu täiskasvanutena. Me õpime samm-sammult juhtima oma meelt, mõtteid ja vaimu. Iga meie valik, mida motiveerib usk või hirm, juhib vaimu. Kui inimese vaimu tõukab tagant hirm, siis pöördub see hirm tagasi energiavälja ja kehasse. Kui vaimu ajendab usk, siis pöördub energiavälja tagasi arm ja inimese organism kosub.

 

Kõik kolm traditsiooni peavad vaimu vallandamist füüsilise maailma hirmu või negatiivsuse kaudu valikuks, mis on tehtud usuta, isikliku tahte kasuks ja kõiksuse tahte vastu. Idamaade vaimsete õpetuste järgi tekitab iga tegu karmat. Teadvustatud teod tekitavad head karmat, hirmust ja negatiivsusest lähtuvad teod seevastu halba karmat ning neil puhul peab inimene oma  vaimu "päästma" hirmust, mis oli tema negatiivse teo ajendiks. Kristlikus traditsioonis on piht inimese hinge päästmine negatiivsusest, et tal oleks võimalik "üleni" taevasse pääseda. Judaismi järgi on inimolendi üle nii suurt võimu omav hirm "ebajumal".

 

Me oleme samaaegselt nii mateeria kui ka vaim. Et mõista iseennast ning hoida keha ja vaim terved, peame aru saama, kuidas mateeria ja vaim vastastikku teineteist mõjutavad, mis tõmbab vaimu ehk elujõu kehast välja ja mismoodi saame oma vaimu päästa selliste ebajumalate küüsist nagu hirm, viha ja minevikus kinniolemine. Iga ühendus, millest hirmu tõttu kinni hoiame, eraldab meie vaimuringluse meie energiaväljast ning see maksab meile tervise. Mis kurnab sinu vaimu, see kurnab ka sinu keha. Mis annab sinu vaimule jõudu, see annab jõudu ka kehale. Jõud, mis toidab keha, meelt ja südant, ei pärine DNA-st, tema juured on jumalikkuses endas. Just nii lihtne ja igavene on Tõde.

 

 

SEITSE PÜHA TÕDE

 

Väline jõud

 

Esimene tasand: esimene ehk hõimutšakra (muladhara), ristimissakrament ja sefirot (kabala elupuu) shekhinnah.

 

Nende kolme arhetüübi loodud jõud edastab meie energeetilisele ja bioloogilisele süsteemile püha tõe "Kõik on üks". Me oleme seotud kõige elavaga ja üksteisega. Kõik me peame õppima seda tõde austama. Hõimutšakra on resonantsis meie sisima aukoodeksiga ja meie vajadusega austada perekondlike sidemeid. "Kõik on üks" sinu kirikus või sünagoogis Sinu side bioloogilise perekonnaga sümboliseerib sinu seost kõigi ja kõigega, kes või mis esindavad elu. Selle energeetilise sideme väärkasutamine näiteks juhul, kui pead kõiki, kes sinust on erinevad, endast kehvemaks, tekitab konflikti vaimus ja seega ka füüsilises kehas. Tunnustada põhitõde "Kõik on üks" ja toimida vastavalt sellele on universaalne vaimne väljakutse.     

 

Teine tasand: partnerluse tšakra (svadisthana), armulauasakrament ja sefirot yesod. 

 

See on jõud, mis annab meie organismile edasi püha tõe "Austage teineteist". Partnerluse tšakra annab meile jõu tegutseda ühiselt ja hoida alal austust kõigis meie suhetes, alates abielust ja sõprusest ning lõpetades tööalaste kontaktidega. See on eriti aktiivne energia, sest on resonantsis kõigi varaliste ja loovtegevusega. Ühtsus ja austus on meie tervise jaoks olulised. Kui me pole aupaklikud või teeme selles osas mingeid järelandmisi, mürgitame nii oma vaimu kui ka füüsilist keha.

 

Kolmas tasand: isikliku jõu tšakra (manipura), konfirmatsioonisakrament ning sefirotid hod ja nezah.

 

Nende nelja arhetüübi jõud annab meie organismile edasi tõe "Austa iseennast". Kõik need neli tasandit suunavad meid arendama enesearmastust ja eneseaustust. See tšakra hõlmab meie  "ellujäämisvaistu", meelt, mis kaitseb meid füüsilise ohu korral ning teeb valvsaks teiste inimeste negatiivse energia ja negatiivsete tegude suhtes. Me kuritarvitame seda energiat, kui ei hooli oma "kõhutundest".

 

Sisemine jõud

 

Neljas tasand: emotsionaalse jõu tšakra (anahata), abielusakrament ja sefirot tef 'eret.

See jõud annab meie organismile edasi püha tõe "Armastus on jõud". See energiakeskus on kõige olulisem jõukese inimese energeetilises süsteemis, sümboolne uks meie sisemaalima. Selle tšakra energia edastab meile teadmise, et armastus on ainus tõeline jõud. Et elus püsida ja areneda, ei vaja armastust mitte ainult meie meel ja vaim, vaid ka füüsiline keha. Ma kuritarvitame seda energiat, kui meie teod teiste vastu pole kantud armastusest. Kui hoiame endas teiste või iseendaga seotud negatiivsed emotsioone või kui teeme tahtlikult teistele haiget, siis mürgitame oma füüsist ja vaimu. Kõige tugevam mürk inimese vaimule on suutmatus andestada endale või teistele. See blokeerib inimese emotsionaalsed varud. Neljandas tšakras peitub väljakutse täiustada oma võimet teisi ja iseennast armastada ning andestuse jõudu avardada.

 

Viies tasand: tahtejõu tšakra (vishuddha), pihisakrament ning sefirotid hased ja gevurah.

Nende jõud annab organismile edasi tõe "Allutada isiklik tahe jumalikule". See on suurim võimalik tegu, et tuua oma ellu vaimne stabiilsus. Igaüks teadvustab endale mingil määral, et oleme sündinud siia teatud kindlal eesmärgil, et elu kulgeb jumaliku plaani kohaselt. Viies tšakra on keskendunud sellele teadmisele, samuti meie soovile saada kontakti jumaliku plaaniga.

 

 

Kuues tasand: meeletšakra (ajna), ordinatsioonisakrament ning sefirotid binah ja hokhmah.

 

On õpetus "Otsi vaid tõde". Meeletšakra annab meile energiat otsida vastuseid müsteeriumitele, mida kohtame. See on jumalik plaan, et me küsime: "Miks?" ja tahame teada rohkem, kui teadsime eile. Sellest tšakrast kiirgav energia suunab meid pidevalt hindama oma uskumuste tõesust ja terviklikkust. Me teame sünnist saati vaistlikult, et uskumine millegisse või kellessegi ebaterviklikku mürgitab vaimu ja keha. Selle tšakra energia sunnib meid järeleandmatult lahti ütlema arusaamadest, mis pole tõesed. Kui toimime vastu sellele energiale ning takistame teadlikult sügavamate tõdede pääsemist oma mentaalsesse energiavälja, siis meie tajumisvõime tuhmistub.

 

Seitsmes tasand: vaimutšakra (sahasrara), viimase võidmise ja sefirot keter.

 

Edastab püha tõe "Ela käesolevas hetkes". Kuna me oleme oma olemuselt vaimsed olendid, on vaimsed vajadused meie heaoluks sama olulised või isegi olulisemad kui füüsilised vajadused. Vaimutšakra räägib meile, et meie vaim on igavene. Me oleme enamat kui ainult füüsiline keha, see tõde võib meid lohutada paljudes lõpp-punktides, mis meie elus ette tulevad. Meie keha näiv seos kronoloogilise ajaga on üksnes illusioon, vaimu ülesanne on sellest aru saada. Meie jumalikule olemusele on ebaloomulik lasta oma mõtetel liiga kaua minevikus elada; selline  tasakaalutus koolutab aega ja häirib meie võimet elada olevikus, saada iga päev vaimseid juhiseid. Need juhised tunduvad meile mõttetuna, kui keskendume vaid eilsete saladuste lahtiarutamisele. Kui elame täielikult käesolevas hetkes, siis lahenevad järk-järgult ka eilsed saladused.

 

Meie vaimu tõmbab instinktiivselt selle püha tõe poole. Me saame sellest innustust, mis tõstab meid ekstaasiseisundisse. Me oleme õnnelikud - ja me terveneme - ekstaasihetkedel, kui vaim saab kehast tugevamaks ja keha võib reageerida vaimu korraldustele.

 

 

P.S. Kristlike sakramentide ja sefiroti ehk kabala elupuu õpetused jätsin kirjutamata. Lisan vaid autoripoolse selgituse:

 

Tõde, mis sisaldub erinevate religioossete traditsioonide pühakirjades, peab meid ühendama, mitte eraldama. Sõnasõnaline tõlgendamine tekitab eraldatust, sümboolne tõlgendamine aga - kui näeme, et need kõik kujutavad meie vaimset olemust ühtemoodi - liidab meid. Kui pöörame tähelepanu kõrvale väliselt maailmalt ja keskendume sisemisele, õpime sümboolselt nägema. Sisimas oleme me kõik ühesugused. Meie välised erinevused on illusoorsed ja ajutised, üksnes füüsilised toed. Liites hinduistliku, budistliku, kristliku ja juudi vaimse traditsiooni ühtseks süsteemiks ühiste pühade tõdedega, loome võimsa õpetuse, mis avardab meelt ja keha ning näitab, kuidas vaimuga maailmas toime tulla.

 

 

sümboolne nägemine

        Kui õpid ennast intuitiivselt vaatlema, siis teadvustad üha rohkem imepärast maailma, mis asub sinu silmade taga. Lõpuks õpid selgeks sümboolse nägemise, võime kasutada oma intuitsiooni jõu sümbolite tõlgendamiseks oma elus.

 

Esimene ja kõige olulisem samm on keskenduda tähelepanu õppimisele, kuidas sümboolselt tõlgendada oma väljakutseid elus. Mõtle ja tunneta, kuidas on nad seotud sinu tervisega. Pööra iga päev tähelepanu väljakutsetele, mis sinu ette kerkivad, ja sellele, kuidas sinu mõistus ja vaim neile reageerivad. Järgi, mis põhjustab energiakadu sinus ja kus sa energiakaotust tajud ning anna hinnang vaimsele ja füüsilisele tegevusele, mis selle tagajärjel aset leiab.

 

Teiseks, mõtle endast alati kui energeetilisest ja füüsilisest olendist. Sinu energeetiline osa on kõigi su mõtete ja vastasmõjude edastaja ja salvestaja. Pea alati meeles, et eluloost saab haiguslugu. Kujunda enesele harjumus anda hinnang inimestele, kogemustele ja informatsioonile, mida sa oma ellu lubad. Sümboolse nägemise arendamine algab taotlusest hinnata teadlikult ja korrapäraselt oma suhteid teistega ja nende mõju enese emotsionaalsele ja füüsilisele jõule. Ja pea meeles: kui sul on mingi oma reeglistik - kui tahad näha asju teatud viisil -,  siis häirid sellega energeetilise informatsiooni vastuvõtmist.

 

Kolmandaks, hinda iga päev oma energeetilist seisundit. Kui oled saavutanud juba teatud vilumuse, kulub sellele vaid mõni hetk. Õpi tajuma, kuidas stress koguneb sinu energiaväljas, ning astu samme, et ennast energeetilisel tasandil tervendada. Muuda enese hindamine harjumuseks.

 

Neljandaks, kui avastad energialekke, keskendu ainult esmatähtsale, mis aitab sul energiat taastada. Esita endale küsimus: "Miks ma kaotan jõudu?"  Selleks pead alati kaasama oma mõistuse  ja südame ning püüa alati näha kriisi füüsilistest komponentidest kaugemale. Pead õppima selgeks teadmise kuidas ennast välja tõmmata illusioonide mülkast. Pead saavutama selleks vajaliku vaimse või sümboolse kõrguse, et tõlgendada oma olukorda ebaisikuliselt. Vaimne õpetus ütleb, et me peame keskenduma iseendale - mitte enesekeskselt, vaid oma energiat ja jõudu teadlikult valitsedes.

 

Viiendaks, on sinu ülesanne õppida, mis, mitte kes võtab sinult energiat. Sa pead aru saama, et inimene, kes näib sinust energiat ammutavat, peegeldab tegelikult vaid mingit osa sinust. Kui sa näiteks muretsed kellegi pärast, siis pole probleem selles inimeses, vaid sinu loomuses, mis selles inimeses sinuni tagasi peegeldub. Tegelikult on see inimene sinu õpetaja. Keskendumine inimesele, kelle pärast sa muretsed, ei tervenda sind. Sulle saadetakse üha rohkem ja rohkem õpetajaid, iga järgnev on eelnevast karmim. Sinu ülesanne on see õppetükk selgeks õppida, mitte õpetaja peale pahane olla. Kui sa vaatled õppetükki, mitte õpetajat, siis on sul sümboolsest nägemisest palju kasu olnud: sa näed, et väljakutsete kaudu on sinuni jõudnud tõde.

 

Kuuendaks, lihtsusta oma nõudeid tervenemisele. Mõtle haigusest kui voolurikkest - millestki tehnilise häire sarnasest. Kombineeri sisemine tervenemine vajaliku traditsioonilise raviga ja järgi seda programmi. Haara igasuguse abi ja toetuse järele, mida vajad, ning kasuta seda otstarbekalt. Pea meeles, et sinu ülesanne on jätta haavad selja taha, mitte nendesse kinni jääda. Ära raiska aega, et mõtled, tegutsed ja palvetad nagu ohver. Kui sa tunned ennast ohvrina  ja sellest on saanud sinu domineeriv meeleseisund, siis annab see haigusele jõudu juurde. Seda meeleseisundit võib lausa defineerida kui omaette haigust.

 

Seitsmendaks, lihtsusta oma vaimsust. Universumi ülesehitus ei ole oma olemuselt keeruline. Sellepärast ei pea ka sinu usk olema keeruline. Oluline on vaid tead tõde ja sellesse uskuda.

 

Näiteks:

 

1)  Kõiki olusid saab hetkega muuta ja kõikidest haigustest võib terveneda. Jumalikku ei piira inimlik aeg, ruum ja füüsilised mured.

 

2)  Ole järjekindel: ela oma usu järgi.

 

3)  Muutumine on pidev. Igas elus on raskete muutuste ja rahu perioode. Õpi muutuste vooluga kaasa minema, ära püüa muutusi peatada.

 

4)  Ära kunagi looda, et teine inimene sind õnnelikuks teeb - õnneseisund on sisemine isiklik hoiak ja kohustus.

 

5)  Elu on oma olemuselt õppimine. Igas olukorras, väljakutses ja suhtes on peidus väärtuslik sõnum, mida tuleb õppida või teistele õpetada.

 

6)  Positiivne energia toimib igas olukorras mõjusamalt kui negatiivne energia.

 

7)  Ela käesolevas hetkes ja andesta teistele.

 

Tõenäoliselt oleme teinud ja elanud oma elu keerukamaks, kui see peaks olema. Tervise, õnne ja tasakaalu saavutamine algab otsusest keskenduda rohkem positiivsele kui negatiivsale ja elada vaimses kooskõlas sellega, mille kohta teame, et see on tõde. Ainuüksi nende otsuste järgimistest piisab, et kehas olev jumalik energia saaks meie elu sisu ja suunda mõjutada.

 

Me kõik peame õppima samu tõdesid ja laskma jumalikkusel toimida meis ja meie kaudu; see on lihtne, kuid mitte kerge ülesanne. Olud ja inimesed on igaühe elus erinevad, kuid nende esitatud väljakutsed on sarnased, samuti mõju, mis nendel väljakutsetel on kehale ja vaimule. Mida paremini suudame selle tõe selgeks õppida seda rohkem suudame arendada oma sümboolse nägemise võimet - võimet näha füüsilistest illusioonidest läbi ja ära tunda õppetükid, mida elu väljakutsed meile pakuvad.