karmavõlast

        Karmat võib võrrelda kosmilise kellaga, milles kõik hammasrattad on täiuslikult haardunud. Seda võib võrrelda ka superkompuutriga, mis jälgib loodus väga täpselt iga tegu, või igavese kohtunikuga, kes kaalub mõtete ja tegude häid ja halbu tagajärgi. Tegelikult on kogu süsteem - universum, aju, madalam mina, kõrgem mina, Jumal - omavahel Karma nähtamatu jõuga seotud. Keegi meist ei pääse oma võlgade maksmisest - me kogume võlgu iga päev, seega pole meil muud valikut, kui neid jätkuvalt maksta nii praeguses elus kui ka järgmistel eluaegadel.

Mis on karmavõlg? Tegelikult on selleks iga põhjus, millel pole veel tagajärge. India vanasõna ütleb: "Karma ootab uksekünnisel", mis tähendab, et inimene võib küll püüda minevikus tehtud tegu unustada, aga nagu koer, kes magab ukse juures, kuni peremees tagasi tuleb, võib Karmagi olla lõputult kannatlik. Viimaks nõuab universum siiski vale ja õige tasakaalu taastamist.

Põrguks nimetatakse inimese karmalise kannatamise seisundit. Meel viib meid põrgusse ja võib meid sealt ka välja tuua. Olenemata sellest, kas kannatusi tekitatakse siin maa peal füüsilise valuga või surmajärgses elus psüühilise piina abil, jäävad kannatuse põhjused ikka samaks, sest neid saadab Karma nähtamatu niit. Kõikides kultuurides usutakse, et teo halb tagajärg on surmajärgses elus vältimatu, aga ometi on inimkonnal olemas see tarkus, kuidas piina vältida.

Karmavõlga ei saa tasuda väljaspool ainelist maailma. Vaimses mõttes me saame jälgida, kuidas erinevad küps inimene, kes on mõne võla tasunud, ja ebaküps inimene, kes on võlgadega koormatud. Vaimselt küps inimene püüab elule mõtte anda järgnevaga:

     Enese väärtustamine: Ma olen vajalik jumalikus plaanis ma olen ainulaadne universumis.

     Armastus: Minust hoolitakse väga ja mina hoolin teistest väga.

     Tõde: Ma suudan mõista kunagisi illusioone ja meeltesegadusi.

     Tunnustamine ja tänulikkus: Ma pean loodut kalliks.

     Austus: Ma suudan tunda ja näha seda, mis on püha.

     Vägivallatus: Ma austan elu kõiki vorme.

Elu ilma nende väärtusteta on piinarikas. Kui piin on küllalt tugev, siis võib see inimese põrgusse tõugata. Nii näitab mõtteka elu väärtus karmavõla varjatud külge: kui sul võlga ei ole, siis on elul mõte ja see väärib elamist. Headus ja kurjus tulenevad otseselt sellest, kas me oleme hingega ühenduses. Hing on Mina kõige tõelisem osa. Kui katkestame ühenduse hingega, siis kaotame kokkupuute reaalsusega.

     HING ON VARJATUD, KUI . . .

     oled liiga väsinud ja stressis;

     oled endast väljas;

     pöörad tähelepanu peamiselt välistele asjadele;

     lased teistel enda eest mõelda;

     tegutsed sundusest;

     sind mõjutavad hirm ja mure;

     sa võitled ja kannatad;

Need olukorrad tuleb lahendada, et hingega jälle ühenduses olla. Surm annab ligipääsu hingemaailma, aga hingel on sulle palju pakkuda ka enne surma. Elu elatakse hinge pilgu all.

Sinu puhtal teadvusel on teatud kindlad omadused:

     see on muutumatu;

     see on alati olemas;

     see on ühendatud kõikide teiste hingedega;

     see osaleb Jumala kõigeteadmises;

     seda ei mõjuta muutused;

     see toimib väljaspool aega ja ruumi;

Seega ei avaldu hing ainult õrnadel, armastusküllastel, vaiksetel hetkedel. Kõige tähtsam on hetk, mil tulevad esile hingeomadused. Selliseid hetki esineb aga tänapäeval väga harva, kuid hing ei lakka ennast iial ilmutamast.

     HING ILMUTAB ENNAST, KUI . . .

     tunned end keskendununa;

     su meel on selge;

     sul on tunne, et aeg on peatunud;

     tunned äkki piiridest vabana;

     oled enesest selgelt teadlik;

     tunned, et oled teise inimesega kas armastuses või vaikses ühtekuuluvuses ühte sulanud;

     tunned, et sind ei puuduta vananemine, muutumine ega surm;

     tunned end üliõnnelikuna või oled ekstaasis;

     saad vaistliku sõnumi, mis osutub tõeks;

     mingil viisil tunned, mis hakkab toimuma;

     tunned end väga armastatuna või täiesti turvaliselt; 

Kui eksisteerib ainult üks reaalsus, siis elu ei ole mitte võitlus headuse ja kurjuse vahel, vaid sassis võrgustik, kus kõik teod, head või halvad, viivad meid kas lähemale reaalsusele või sügavamale illusiooni. Karma koob võrku. See pole vangla, vaid lahinguväli. Karma hoiab meie valikud ausad. Me külvame seda, mida lõikame, kuid see ei tähenda sugugi, et oleme kosmilise headuse ja kurjuse jõudude käes vangis. Põrgu, nagu iga teinegi teine paik teadvuses, peegeldab tegelikult ju meie enda teadlikkuse taset. Me saavutame võidu põrgu üle, nagu teisedki võidud, kui läheneme hinge reaalsusele.

Karmavõlg on põhjus, millel pole veel tagajärge.