mis on karma?

        Meie Vari kui meie Tume, Haavatud Pool on see elujõuallikas, mille äratundmise, jaatamise ja tervendamise kaudu saame teostada oma inimpotentsiaali. Šamanismis nimetatakse seda "hinge tagasitoomiseks". Kui Carl Jung nimetas oma Varju arhetüübi integreerimist "sellitööks", siis Ken Wilber peab seda küpse ego põhitunnuseks.

 

Kuni projitseerime omaenda hirmu, viha, valu, samuti pettumusi, ärritusi, ettekujutlusi väljapoole, teistele, pole me veel sotsiaalselt küpsed ning oleme sunnitud elama alalises "kriisis", mida motiveerib hirm, mitte rõõm, loovus, tänu, kaastunne, armastus, vabadus. Carl Jung pani oma hingeravipraktikas tähele, et piisas inimesel vaid "ära leppida" oma Tumeda Poolega, kui temas vallandus tohutu lisaelujõud – nii Varjus endas sisalduv kui ka see, mida ta varemalt oli kulutanud selle eitamisele endas.

 

_____________________________________________

 

 

Iga inimese eesmärk siin ja praegu – suudab ta seda sõnadesse panna või mitte – on leida endas tingimusteta rõõmu seisund. Kuigi säärane eesmärk võib näida illusoorsena, on kindel, et see seisund on olemas igaühes meist, sõltumata kehalisest, tundmuslikust, vaimsest ja hingelisest seisundist.

 

Kirjeldatud seisund ei ole midagi uut, mis alles ootaks avastamist, ega ka midagi sellist, mille saavutamiseks peaks end eriliselt arendama või kursustel osalema. See ei ole vaid väljavalitutele või teatud kindlate tõekspidamiste veendunud järgijatele. See seisund on loomuldasa igas inimeses olemas. Seisundi esilekutsumiseks piisab üksnes selle teadvustamisest endale. Ent selleks on vaja enesesse süüvida ning lasta tingimusteta rõõmul esile tõusta ja kiirguda läbi vaimu, hinge, aru ja keha.

 

Kahjuks näib selle sihini jõudmine enamikule meie kaasaegseist lausa saavutamatuna. Liigagi paljudele meie seast tähendab inimeseks olemine üksnes kannatust, valu, segadust, enesekontrolli puudumist ja hingelist tühjust. Tee koju, tingimusteta rõõmu ja armastuse juurde, mis kerkib iga inimolendi keskmest, on alati olemas olnud.

 

Tee koju ei ole kunagi olnud peidetud, kuid seda rada käia pole kerge. See tee viib läbi keha, hinge, aru ja vaimu sissepoole ning suundub piiramatu energia ja teadvuse allika, Mina juurde. Suurimaks takistuseks Mina kogemisel ja sellega ühtsuse saavutamisel on kiindumine maailma, mille on loonud karmakoorem – ülimalt tihke määratletud energia, mis kandub inimese energiaväljas ühest elust teise. Karmakoorem mitte ainult ei piira teadvelolu, tekitades kiindumust nähtumuste maailma (maya’sse), vaid tõkestab ka määratlemata energia (praana) edasikandumist ja muundumist kõrgemas ja madalamas meeles ning inimese energiasüsteemis. Praanat võib pidada elujõuks. Makrokosmoses on ta nähtumuste maailma aluseks, mikrokosmoses aga kõrgema ja madalama meele ning inimese energeetilise süsteemi aluseks. Kui karmakoorma tõttu on energia loomulik edasikandumine ja muundumine mikrokosmoses, inimese energiaväljas, häiritud, siis on juurdepääs Mina’st esile kerkivale naudingule, inimlikule armastusele ja rõõmule piiratud.

 

Mis on karma?

 

Et mõista, kuidas karmakoorem tiheda määratletud energia kujul häirib ligipääsu rõõmule, lähedusele, armastusele ja naudingule, on kõigepealt vaja teada, mis see karma üldse on ja kuidas ta toimib. Vana sanskritikeelne sõna ‘‘karma’’ tuleb sõnatüvest kri (‘tegema’) ja tähendab ‘tegutsemine või tegu’. Swami Šivananda on väitnud, et karma “...on universaalne seadus, mis hoiab alal universumi sisemist kooskõla ja mõistuspärast korda”.

 

Läänemaailmas on mõistet “karma” määratletud kui “tegude kogumõju”. Piiratud tähenduses on see isegi õige, kuigi Ida suured usundid lähevad nii karma struktuuri kui ka otstarvet kirjeldades sellest määratlusest kaugemale. Džainism (India usund ja filosoofiakoolkond) näeb karmas peenmateeria kogumit, mis kuhjub inimese energeetilisse süsteemi ning looritab nii Enese-teadvuse kui ka kõik sellest tuleneva, kaasa arvatud õndsustunde, rõõmu, armastuse ja naudingu.

 

Vastavalt sellele iidsele usundile, mis rõhutab iluihalust, vägivallatust ja aukartust elu ees, on karmal kaheksa talitluslikku tahku:

 

        A.  Karma tumestab mõistmist.
        B.  Karma varjutab teadlikkust.
        C.  Karma kutsub esile võltstundeid (tundmusi ja aistinguid).
        D.  Karma eksitab inimest (varjab tõde).
        E.  Karma määrab vanuse.
        F.  Karma määrab maske (persona’sid) luues isiksuse.
        G.  Karma määrab seisundi ja seega ka hingelise heaolutunde.
        H.  Karma mõjub häirivalt isiklikule jõule.

 

Neli esimest tahku on tõkestavad, sest need takistavad määratlemata energia (praana) voolu inimese energeetilises süsteemis. Ülejäänud neli ei ole tõkestavad, kuigi on Mina piiravad.

 

Joogas ja tantrismis on karma jagatud teo tagajärgede põhjal kolme rühma. Sancita karma on praeguses või eelmistes eludes sooritatud ning juba viljadeni jõudnud tegude kogum. Inimese vaba tahte võimuses on ületada sancita karma, mis avaldub karmakoorma ja/või kehalise nõrkuse või puudena. Agami karma on võimalik karma neist tegudest, mida on võimalik vältida, isegi kui sundmuster on juba olemas. Prarabdha karma on kogum selles elus toime pandud tegudest, mis ei ole veel viljadeni jõudnud. Inimene on võimetu vältima neist tegudest tulenevaid tagajärgi ehk karma mõjusid, kuigi valgustunud meistrile avaldavad need tema kiindumatuse tõttu mõju vähem või üldse mitte.

 

Iga vähegi arukas inimene taipab, et karma on midagi palju keerukamat kui pelk abstraktne põhimõte, mis kinnitab, et mida külvad, seda lõikad. Karma on loodusjõud, mis toob ilmsiks tahte ja kavatsuse ning võib olla nii Mina piirav kui ka tõkestav. Ta ühendab tegude põhjused nende tagajärgedega kõigis üksteisega läbipõimunud maailmades ja mõõtmeis. Võimega tekitada kiindumusi määratleb karma inimest ja piirab tema vabadust. Üsna sarnaselt gravitatsiooniga tõmbab karma loodud põhjuse-tagajärje polaarsus inimest teatud esemete, nähtuste ja elusolendite poole (põhinedes inimese minevikutegudel) ning seejärel, kasutades määratletud energiat, köidab inimese teda veedelnud eseme, idee, tundmuse või elusolendi külge. Oluline on meil mõista, et karma toimib määratletud energia ning isendilise meele ja ego koostoimel põhineva suhte kaudu. Ilma isendilise meele ja egota, mis toovad kavatsuse ja tahte kaudu määratletud energia esile ning seavad selle keskmesse, poleks üheski mõõtmes ei tegu ega selle tagajärge, samuti ei suudaks määratletud energia köita inimest väliskeskkonnas asuvate esemete, energiaväljade ega olendite külge.

 

Swami Šivananda kinnitas, et “iga kehaline või vaimne tegu on karma(line). Mõte on karma(line). Teole järgnev tagajärg on karma(line) ... Kütkestavus, vastumeelsus, ligitõmbavus, hingamine, rääkimine, kõndimine, nägemine, kuulmine, söömine, tundmine, tahtmine, ihaldamine, mõtlemine ning kõik keha, vaimu ja meeltega kogetu moodustavad karma(lise) teo. Karmas on koos nii põhjus kui ka tagajärg”.

 

Mis on karmakoorem?

 

Karmakoorem on kogu määratletud energia hulk, mis on inimese energiavälja kogunenud tema eluajal ja ka eelmistes kehastustes. Kuna määratletud energia kuulub aegruumi, on selle struktuur ja talitlus tingitud kindlaist põhimõtteist, sõltumata sellest, kas määratletud energia asub maya väljas, mis ümbritseb kõrgemat meelt (vaimu-, hinge-, arumaailm), madalamat meelt (soovkehad), põrnatšakrate tasandeid ja/või meele rolle ja tahke.

 

Jeesus tunnistas karmakoorma tohutut võimu ja mõju ning soovitas oma järgijail hoiduda patustamast nii mõttes kui teos. Ta mõistis nagu jooga ja tantra meistridki, et mõtted, tundmused ja tunded on määratletud energia alamväljad. Swami Šivananda laiendas seda põhimõtet, väites et “igal mõttel on oma kaal, kuju, vorm, värvus, väärtus ja jõud. Mõtted on nagu asjad ... kibedus ja magusus ... on meeles. Mõte on need loonud”.

 

Tegelikult võib iga mõtet, tegu, tundmust, tunnet ja aistingut vaadelda kui erinevate omadustega energialainet, mida inimene kiirgab enesest kas alateadlikult või suunab tahtlikult läbi suurema määratletud energia välja – või kiindub sellesse –, kui võõras laine tema sisekeskkonda tungib. Kõik isendilisest meelest ja egost nii peen- kui kehalises mõõtmes esile kerkivad teod põhjustavad nähtumuste maailma (maya) ühisväljas asuvate määratletud energia alamväljade (eelkõige elusolendite) vastutoimet.

 

Üksteist vastastikku mõjutavate alamväljade vastutoime kandub igasse suunda, kaasa arvatud sinna, kust tuli algne tegu. Nii nagu algne laine või projektsioon, võngub vastutoimiv laine kaasa energiaspektri samas vahemikus nagu algne laine. Kui vastutoimivad lained mõjutavad inimese energiavälja, võivad nad kinni jääda määratletud energia kihtidesse, mis on eelmistest kehastustest setetena juba olemas. Kui määratletud energia jääb kinni, muutub ta osaks peremehe karmakoormast ning kasvatab karmat ja kiindumust välisesse maailma. Tegemist on sellist laadi kiindumusega, mis häirib inimese kontakti Mina’ga (universaalse teadvusega) ning piirab ligipääsu õndsusele, armastusele, lähedusele ja naudingule.

 

Karmakoorem kipub kogunema teatud kindlatesse kohtadesse, kaasa arvatud auraväljadesse, mis ümbritsevad isiklikku keharuumi – ruum kõrgemais ja madalamais mõõtmeis, mis on vastavuses looduslik-ainelise keha hõivatud ruumiga –, kui mõni energiakehadest on välja paisatud. Karmakoorem võib kuhjuda ka väljapaisatud energiakehasse endasse. Jäta meelde, et vaim, hing ja madalam meel koosnevad üksteisega üheaegselt toimivate energiakehade kooslustest.

 

Karmakoorma mõjud

 

Meele ja ego lõksus olevale inimolendile võib näida, et karmakoorem avaldab nii head kui ka halba mõju. Ent ka see, mis tundub näiliselt olevat hea, võib inimese köita väliskeskkonna külge ning tõkestada praana vaba voolu. Ja lõppude lõpuks põhjustab igasugune kiindumus kannatust. ‘‘Olendid otsivad naudinguid ja meelemõnu. Naudingutest köidetud ja endale õnne ihkavad inimesed on tõesti sündimise ja vananemise võimuses. Janudest kannustatud inimesed tormavad edasi-tagasi nagu hirmunud jänesed. Kammitsetuna ja seotuna tulevad nad pikka aega ikka ja jälle kannatustesse.” (“Dhammapada”)

 

Karmakoorma tekitatud kiindumus toob enesega kaasa kannatust, tõkestades määratlemata energia (praana) voolu läbi inimese energeetilise süsteemi, mis omakorda tõkestab ligipääsu Mina’le ning pärsib nii eneseteadvust kui ka eneseväljendust.

 

Kuna just määratlemata energia annab jõudu kõigile meeldivaile, rõõmsaile ja õndsust tekitavaile tegudele, on läbi inimese energeetilise süsteemi kulgeva energiavoo iga katkestuse tagajärjeks õndsuse, rõõmu ja naudingu vähenemine ja/või naudingu suunamine vääraisse tegudesse.

 

Naudingu, armastuse, läheduse ja õndsuse tähtsust inimese elus ei ole võimalik ülehinnata. Joogasuutrad õpetavad, et kui vaid mõnigi neist eluterveist tundeist puudub, on tagajärjeks kannatus. Ja tõepoolest, mil iganes nauding, lähedus, rõõm ja õndsus on piiratud ja/või teadvusest välja tõrjutud, mattub inimese sisekeskkond ja energeetiline süsteem ebameeldivate aistingute, tunnete, tundmuste ja mõtete alla.

 

Karmakoorem vaimsel tasandil

 

Iga häire määratlemata energia edasikandmisel ja muundamisel lõhestab inimese elu vaimsel tasandil, katkestades ligipääsu Ise, õndsuse allika juurde. See omakorda pärsib võimet ära tunda ja järgida omaenese dharma’t.

 

“Dhammapadas” on kirjas: “Kõigist kinkidest ülem on Seadmuse [dharma] kinkimine, kõigist maitseist ülem on Seadmuse maitse, kõigist rõõmudest ülem on Seadmuserõõm. Hävitades janud, võidate kõik kannatused”.

 

Inimese isiklik vaimne tee (dharma) on kurss, mis viib koju Mina juurde (läbi madalama ja kõrgema meele maailma sissepoole). Dharma’t järgides toimib inimene õigesti, otsustades vaid selliste tegude kasuks, mis soodustavad määratlemata energia kulgemist läbi energeetilise süsteemi. Teod, mis on põhjustatud karmakoormast (see suudab järele aimata kõrgema ja madalama meele ning inimese energeetilise süsteemi talitlust), tekitavad kiindumust, mis omakorda põhjustab kokkutõmbumist. Kokkutõmbumine häirib aga praana voolu, praana vähesus ei lase inimesel kogeda omaenese Mina ning sellest esile kerkivat õndsust, rõõmu ja naudingut.

 

Kui inimene on ära lõigatud võimalusest kogeda teadlikult õndsust, muutub elu alalhoid olulisemaks kui Enese-teostamine, mis on inimeses algselt valitsev muster. Isendiline meel ja ego, mis koosnevad määratletud energiast, tõrjuvad kõrgema ja madalama meele ning energeetilise süsteemi mõju inimese igapäevaelust kõrvale. Sellise seisundi kirjeldamiseks kasutatakse sageli väljendit “elu vaimses kõrbes”.

 

Mina samastamine mitte-minaga [kõrgema ja madalama meele samastamine isendilise meele ja egoga] on inimese jaoks orjapõli, mida põhjustab inimese enda võhiklikkus ja mille sabas lohiseb sünni ja surma viletsus. Just selle tõttu peab inimene oma kaduvikku kuuluvat keha tõeliseks ning ennast sellega samastades toidab, hellitab ja hoiab seda (kokkuleppeliste) aistitavate esemete abil, mis köidavad teda justnagu kookoni kiud röövikut.

 

Karmakoorma kuhjumine vaimsel tasandil võib tekitada suure hulga lisaprobleeme. See võib lõhkuda piire (eriti aurapiire), tõkestada määratlemata energia (praana, kundalini-šakti ja aprana) vaba voolu ning häirida energiakehade koosluste üheaegset ja kooskõlastatud toimimist vaimumaailmas.

 

Vaimne teadvus on määratlemata energia avaldumisvorm vaimsel tasandil. Vaimne teadvus vajab samamoodi nagu teisedki energia liigid energeetilist keskkonda, milles liikuda. Ilma piisava hulga määratlemata energiata, et sellist keskkonda moodustada, tõkestub sisekeskkonna teadvus vaimsel tasandil ning inimene leiab end lukustatuna enesest väljapoole, millega kaasneb aga õndsustunde, teadmiste ja Enese-teadlikkuse kadu.

 

Äärmuslikel juhtudel võib karmakoorma liigne kuhjumine luua võltsmaske ehk varje. Vaimsel tasandil on võltsmaskid eneseküllased isiksused, mis koosnevad määratletud energiast ja peenmateeriast ning mis võivad tungida isiklikku keharuumi ja võtta üle vaimu ülesanded. Sel juhul on üha keerulisem jääda vaimsel tasandil täielikult teadlikuks.

 

Õige pea, kui karmakoorem koguneb ja võtab üle vaimu ülesanded, võib inimene langeda võltsvaimsuse ohvriks, mida toetavad võltsmaskid ja vaimsed võltskogemused.

 

Karmakoorma kuhjumine võib tekitada isegi killustatud vaimsuse, mis jätab inimloomuse olulised tahud kõrvale või ässitab ühe osa isendilisest meelest ja egost teise osa vastu, püüdes asjatult saavutada vaimseid võltseesmärke. Selline vastuolu ei ole mitte üksnes mõttetu, vaid oma olemuselt ka riukalik, mida isendiline meel ja ego kasutavad selleks, et nurjata inimese püüded vabastada end karmakoorma lämmatavast kontrollist.

 

Karmakoorem meele tasandil

 

Igasugune katkestus määratlemata energia voolus meele tasandil (arumaailm) kahjustab teadlikkust, loovust, meelerahu, mälu ning induktiivse ja deduktiivse mõtlemise loomulikku tasakaalu. Kui määratlemata energia muundamises ja edasikandumises on olnud katkestus, muutub meele tasandil sissepoole vaatamine peaaegu võimatuks. Inimene leiab, et ta on takerdunud sisedialoogi (lakkamatu vadin isendilise meele ja ego vahel) ning vastab meele tasandil määratletud energia alamväljade ja projektsioonide avaldatavale mõjule.

 

Inimteadvus on määratlemata energia avaldumisvorm meele tasandil ja nagu kõigil energia liikidel, nii on ka teadvusel vaja keskkonda, milles liikuda. Kui selle keskkonna loomiseks ei ole määratlemata energiat piisavalt, kitseneb mikrokosmose teadlikkus tugevasti ja inimene leiab end meele tasandil lukustatuna endast väljapoole, millega kaasneb loovuse, keskendumisvõime, sisekaemuse ja mälu kadu.

 

Teatud aja pärast häirub aru – mis koosneb lõpliku inimteadvuse piires toimivatest energiakehade kooslustest – talitlus. Just arul on loomupärane võime väliskeskkonna nähtusi ja esemeid ära tunda ning neid sidusalt korraldada. Ja just aruga seotud meele rollid ja tahud on need, mis võimaldavad inimesel olla tunnetuslikult toimiv ning väljendada teadmisi aru loodud korras.

 

Meele tasandil mõjutavad inimteadvust nii määratlemata kui ka määratletud energia, milles sisaldub väliskeskkonnast pärinevat teavet. Seda teavet töötlevad aga kõrgem ja madalam meel, eriti aru. Karmakoorem võib töötlemist häirida. Õnnetud inimesed, kelle meele talitlust karmakoorem on kahjustanud, tunnevad sageli, et nende meel on kuidagi hägustunud või kontrolli alt väljunud.

 

Äärmuslikes olukordades, kui piirid on nõrgenenud ja meele tasandil on isiklikku keharuumi sisenenud piisavalt määratletud energiat, võivad tekkida võltsmaskid. Meele tasandil võivad võltsmaskid olla niivõrd allutavad (inimest kiusavad ja teda seesmiselt närivad), et õnnetu inimene hakkab mõtlema ning lõpuks ka tundma ja käituma. Teatud aja pärast võivad võltsmaskid, saades tuge isendiliselt meelelt ja egolt, võtta üle arumaailma energiakehade asend ja ülesanded, eriti siis, kui need on isiklikust keharuumist välja paisatud. Aja jooksul võivad nad muutuda küllalt tugevaks ja hakata inimest sundima, et ta täidaks maskide vajadusi ja soove kas peremehe enda või temaga lävivate inimeste arvelt.

 

Karmakoorem tundmuslikul tasandil

 

Igasugune määratlemata energia häire tundmuslikul tasandil (hingemaailm) piirab inimese võimet tunda meeleliigutust ja/või väljendada või isegi tajuda tundmuslikku energiat.

 

Inimlik tundmus on määratlemata energia avaldumisvorm hingemaailmas. Nagu kõik energia liigid, vajab ka tundmus liikumiseks energeetilist keskkonda. Ilma piisava hulga määratlemata energiata, mis moodustab liikumiseks tarviliku keskkonna, tundmused lihtsalt lämmatatakse ning inimese teadlikkus hingemaailma sisemisest keskkonnast on tõsiselt häiritud.

 

On olemas ainult neli ehtsat tundmust: viha, hirm, valu ja rõõm. Need on ehtsad, sest kerkivad esile sügaval isiklikus keharuumis, hingemaailmas, asuvatest tšakratest. Viha tuleb ilmsiks teise tšakra, hirm kolmanda, valu neljanda ja rõõm viienda tšakra kaudu.

 

Kui praana voolab vabalt inimese energiaringes ja seda ei tõkesta tundmuslikul tasandil karmakoorem ega kiindumus, väljendatakse nelja ehtsat tundmust iseeneslikult ilma igasuguse hirmuta ning tundmus puhastub, leides lahenduse näolihaste ning väljenduselundite, suu ja silmade abil.

 

Inimolendeil on arenenud võime väljendada nelja ehtsat tundmust nuttes, röökides, karjudes jne, aga ühtlasi ka silmade ja näolihaste abil. Kui tundmust väljendatakse iseeneslikult ja see leiab lahenduse, kaasneb rahuldustunne, mis viitab, et tagasihoitud tundmuslik energia on puhastunud ja määratlemata energia vaba vool läbi inimese energeetilise süsteemi on taastunud. Ent karmaline kiindumus, mis määratlemata energia voolu tundmuslikul tasandil tõkestab, ei lase tundmustel jõuda kolmanda ja ühtlasi viimase astme, lahenduseni.

 

Lahendus on võimalik alles pärast seda, kui tundmuslik energia on jõudnud väljenduselundeisse peas ja leidnud väljenduse hääle, näolihaste ja/või silmade kaudu. Kuna karmakoorma kuhjumine tundmusliku energia voolu tõkestab, on selle energia vabanemine harva täielik ning osa tundmuslikust energiast jääb alles. Ei mingi hilisem nutmine, karjumine või röökimine muunda ega vabasta tundmusliku energia jääki. Tundmuslik energia, mis ei ole iseeneslikku väljendust leidnud, jääb kinni inimese energeetilisse süsteemi ja muutub osaks karmakoorma tihkest määratletud energiast, mis on tundmuslikul tasandil ladestunud isiklikku keharuumi ümbritsevasse auravälja.

 

Äärmuslikel juhtudel, kui tundmuslikul tasandil on karmalist energiat kuhjunud ülearu, võidakse üks või ka mitu energiakeha isiklikust keharuumist välja paisata. Kui energiakehad on tundmuslikul tasandil välja paisatud, võib inimene selle tagajärjel üha rohkem endasse kapselduda või loobuda üldse tundeelust ja võtta omaks võltstundmused, mille on esile kutsunud isiklikku keharuumi tunginud või hinge mõõtmeisse settinud määratletud energia (karmakoorem).

 

Sellistes tingimustes on üsna tavaline, et tundmuslikud võltsmaskid, mis tekivad määratletud energia tungimisel isiklikku keharuumi, loovad ühiselt võltstahte. Võltstahe tundmuslikul tasandil on eriti ohtlik, sest see võib inimesele muutuda lausa painajalikult sunduslikuks ning nõrgestada või häirida inimese enesekontrollivõimet. Tegelikult võlgnevad kõik vägivaldse ja Ennasthävitava käitumise vormid oma sundusliku loomu võltstahtele ja -tundmustele, mida väljendavad võltsmaskid tundmuslikul tasandil.

 

Mõne inimese puhul võib enesekontrolli kaotamine ja tundmusliku võltsenergia kogunemine viia sõltumusliku käitumiseni. Kõik, alates seksuaalsest sundkäitumisest, söömishäiretest, mõnuainete kuritarvitamisest kuni inimestevaheliste sõltuvussuheteni välja, on tagasiviidav ühe või mitme energiakeha väljapaiskumiseni tundmuslikul tasandil ja nende asendamiseni võltstahte, -tundmuste ja/või maskidega.

 

Karmakoorem eeterlikul tasandil

 

Tunded kerkivad esile eeterlikult tasandilt, mis tähendab, et nad võnguvad sagedusspektri madalamas osas kui tundmused, mis kerkivad esile astraaltasandilt, hingemaailmast. Järelikult on tunded tihedamad ja vähem selgepiirilised kui tundmused. Mõned neist on nii tihked, et meenutavad kehalisi aistinguid. Tegelikult on paljud tänapäeva tsiviliseeritud maailmale omastest kõige tavalisematest hingeliskehalistest vaevustest ja stressiga seotud haigustest eeterlikud hädad, mille on põhjustanud karmakoorma kogunemine eeterlikul tasandil. Krooniline väsimus, keskendumishäired, alaline ja ägedaloomuline depressioon, ärevus ja paanikahood, samuti hingeldamine, seljavalud ja jämesoolepõletik on vaid mõned tuntumaist vaevustest, mille põhjuseks on liigne karmakoorma kuhjumine eeterlikul tasandil.

 

Tunded ja aistingud on määratlemata energia avaldumisvormid eeterlikul tasandil ja nagu kõigil energia liikidel, nii on ka tundeil ja aistinguil vaja liikumiseks energeetilist keskkonda. Kui pole piisavalt määratlemata energiat, mis selle keskkonna moodustaks, tõkestub teadlikkus sisekeskkonda ja inimene leiab end eeterlikul tasandil iseendast väljapoole lukustatuna, millega kaasneb tundlikkuse, Enese-teadlikkuse ja naudingu kadu.

 

Karmakoorem looduslik-ainelisel tasandil

 

Aistingud kerkivad esile looduslik-aineliselt tasandilt, mis tähendab, et nad võnguvad sagedusspektri madalamas osas kui tunded. Kui määratlemata energia ei saa karmakoorma tõttu looduslik-ainelisel tasandil vabalt voolata, on tulemuseks kehaliste aistingute ja naudingu kadu. Selle tagajärjel võivad ilmneda mitmesugused seksuaalhäired, näiteks impotentsus ja enneaegne ejakulatsioon meestel ning orgasmihäired naistel. Tegelikult on igasugune vastumeelsus loomuliku seksuaalse erutuse ja naudingu suhtes tagasiviidav samale põhjusele – häirele määratlemata energia edasikandumises ja muundamises looduslik-ainelisel tasandil.

 

Karmakoorem võib vastupidavusele ja jõule avaldada hävitavat mõju ja seega mõjuda häirivalt ka kehalisele suutlikkusele. Kuhjudes looduslik-ainelise keha strateegilistesse punktidesse, võib karmakoorem luua isegi soodsa pinnase vigastuste tekkimiseks. Vigastusi võib ette tulla alati, kui järk-järgult kuhjunud karmakoorem sunnib inimest tihkuse korvamiseks looduslik-ainelisel tasandil tegema üliväikseid liigutusi, mis kurnavad keha selle kõige nõrgemates punktides, milleks on liigesed ning kõõluste ja kõhrede ühinemiskohad. See lisapinge võib põhjustada tõsiseid vigastusi, eriti sportlastel, kes nõuavad oma looduslik-aineliselt kehalt tippvormi.

 

Kui karmakoorem muutub looduslik-ainelisel tasandil liiga võimsaks, võib inimene vihastuda ja öelda halvasti oma lähedastele, püüdes asjatult saavutada looduslik-ainelisel tasandil nende endi ja nende energeetilise süsteemi üle mõningast kontrolli. Kui sõnalised väljapursked ei too kergendust, võib inimene aga muutuda lausa vägivaldseks. Vägivallapursked võivad olla suunatud nii välja- kui sissepoole, aga ka korrapäratult pendeldada mõlema variandi vahel. Vägivald võib olla passiivne või ennast läbisuruv. Passiivne vägivald võib avalduda rituaalse sadomasohhistliku seksuaalse käitumisena, ennast läbisuruv vägivald aga muutuda plahvatusohtlikuks ning avalduda seksuaalse või lihtsalt kehalise vägivalla näol.

 

Neil, kes oma viha sissepoole suunavad, võib karmakoorem tekitada sõltumuslikke käitumismudeleid. Kuigi enamasti on sõltumuslik käitumine eeterlikul tasandil aset leidvate häirete tagajärg, võivad sõltumuslikud mudelid kanduda üle ka looduslik-ainelisele tasandile, kus nende tõttu häirub seksuaalenergia ja praana vool. See võib omakorda katkestada naudingut tekitavate ühendite tootmise ajus. Selline kehakeemia häirimine võib viia kehalise sõltuvuseni, eriti kui mõjutatud inimene ei ole võimeline ei end ega oma vahetut ümbrust kontrollima.

 

Karma ja kultuur

 

Karmalist kiindumust ei tohiks vaadelda vaid üksikisiku või suhteprobleemina. Seda tuleks vaadelda laiemalt, kultuurilise probleemina. Kujundades isiksusi ning tõkestades ligipääsu Mina’le, avaldab karmakoorem ja selle tekitatud kiindumus ühist mõju kogu kultuurile.

 

Kuna ühine kavatsus kujundab kultuuri ühist tahet, võib öelda, et määratletud energia kannab vähemalt osaliselt vastutust poliitiliste, sotsiaalsete, hariduslike ja majanduslike tavade, ühtlasi ka klassierinevuste ja sotsiaalse surve kujundamise eest. Kõike eelnevat on võimalik kasutada naudingu pärssimiseks ning lähedusele, rõõmule ja õndsustundele juurdepääsu piiramiseks.

 

On üldteada tõsiasi, et igas kultuuris on klassierinevused ja ootused, mis tõusevad sotsiaalse survega pinnale, ning et inimestelt oodatakse ühiskondlikule seisusele vastavat käitumist, mõtlemist ja isegi tundmist. Enamikes kultuurides kirjutatakse väärtushinnanguid inimestele ette kestva kultuurilise arengu käigus. Need ettekirjutused on küll kultuuri poolt omaks võetud, kuid karmakoorem on neid kujundanud. Iga üksikisik õpib kiiresti selgeks, et omaenda tahte peab vähemalt osaliselt allutama ja kohandama ettekirjutustega, sest vastasel korral on tagajärjeks kannatus.

 

Ühel või teisel moel annavad ettekirjutused elule teatava sisemise vormi, kuid enamasti ei ole see vorm sobiv. Sellest tulenevalt ei suuda paljud inimesed loomuldasa nende ettekirjutustega kohaneda. Sellele õnnetule vähemusele jääb kaks valikuvõimalust, millest kumbki ei ole rahuldav. Esimene võimalus on saada ühiskonnast välja tõugatud. Teine võimalus on väärtushinnangud vastumeelselt heaks kiita, mis aga muudab inimese loomupäratuks – ta on võõrandunud enesest ja teistest, võimetu pidevaks läheduseks ning vastuolus omaenese dharma’ga (eluteega).

 

Koos läheduse ja kaastunde kaotusega, mis dharma hülgamisega kaasneb, hakkab inimene end ja oma lähedasi samastama asjadega. Sellise ebaloomuliku kõrvutamise tulemusena hakatakse Enese-väärtust määratlema üha enam selliste ajalike ja pealiskaudsete omadustega nagu kehaline ilu, aineline rikkus, saavutused spordis, töös jne, mitte aga kestvamate väärtustega nagu iseloom, ausus, kaastunne ja tarkus.

 

Kui läheduse saavutamist ja dharma järgimist varjutab reeglite ja ootuste laviin, muutub kahesus (“mina-sina” arusaam) iseennast põlistava tõena pühaduseks. Selle tulemusena muutub kõik, mis jääb väljapoole isendilist meelt ja ego, teiseks. Isegi mikrokosmoses leiab aset jagunemine, mis viib tasakaalu ja Enese-teadvuse kaotuseni. Selle tagajärjel muutuvad isekas soov, hirm ja vajadus kontrollida sündmusi nii seesmiselt kui ka väliselt peamiseks üksikisikute, rühmituste ja rahvaste tegusid ajendavaks jõuks. Kui inimesed hakkavad tõelist eesmärki (dharma’t), mida toetab Mina, silmist kaotama ja asendavad selle võltseesmärkidega, mida toetab kultuur tõeliste eesmärkide asemel, lükatakse inimeste era- ja avalikus elus liikvele murrangulised sündmused, mis sunnivad rühmi ja terveid rahvaid üksteisele vastu astuma. Ja see kõik leiab aset asjatust püüdest kontrollida sündmusi, areneda (sageli teiste arvelt) või lihtsalt ellu jääda.

 

Keda sa armastad?

 

Karmakoorma ja selle tekitatud kiindumuse tagajärgi võib ühel või teisel määral leida kõigist maailma kultuuridest ja kõigi inimeste seast, sõltumata tehnoloogilisest arengutasemest või kultuuripärandist. Loomu poolest toetavad kultuurid karmalist kiindumust osana oma väärtushinnangute, normide ja tabude süsteemist, kuigi teadlased on kindlaks teinud, et patriarhaalsed kultuurid, näiteks Põhja-Aafrikas, on loomu poolest rohkem survet avaldavad kui matriarhaalsed kultuurid. Tegelikult on isegi kõige sallivamates kultuurides, näiteks juudi ja hopi kultuuris, reeglid ja/või seadused, mis määratlemata energia vaba kiirgumist piiravad. Need reeglid vastandavad sageli teineteisele üksikisiku tahte ja rühma ühise tahte. Kuigi reegleid peetakse üldise heaolu jaoks vajalikuks, on oluline mõista, et määratlemata energia vaba voolamine ei ole samastatav määratletud energia vaba voolamisega. Võib osutuda vajalikuks piirata määratletud energiat ning isendilisest meelest ja egost esile kerkivaid tegusid. Ent määratlemata energia piiramine, sõltumata õigustusest, toob alati enesega kaasa ebameeldivaid mõjutusi nii üksikisikuile kui ka rühmadele ja ühiskondlikele institutsioonidele, kuhu üksikisik kuulub. Lõplikus vaatluses selgub, et määratlemata energia allasurumine või sublimeerimine ei loo ülesehituselt paremat ja korrapärasemat ühiskonda, vaid hoopis vastupidi. See loob kultuuri, mis alahindab inimsuhteid ja ühiskondlikke institutsioone ning külvab tulevase rahulolematuse ja ebakõla seemneid.

 

Mõjutused, mis tulenevad määratletud energia liigsest kuhjumisest inimese energiavälja, ja nendega kaasnevad soovimatud kultuurilised mõjud tekitavad tõepoolest vajaduse luua uus paradigma ning ühtlasi ka uus kultuur nii üksikisikuile, suhteile kui ka ühiskondlikele institutsioonidele. Üksnes siis leiavad inimesed endis rõõmu ja rahu ning vastastikusel usaldusel, lähedusel ja armastusel põhinevad suhted, mille poole ju püüeldaksegi. Kui piisavalt palju inimesi on ületanud karmakoorma mõjutused, tõuseb esile uus kultuur, mis põhineb koostööl, jagatud vastutusel ja Enese-teadvusel. See asendab jätkusuutmatuid kultuure toetava maailmakorra, mis üksnes piiras Mina ja seisis vastu jagatud lähedusele ja dharma’le.

 

Mida sa sellest õpid

 

Eesmärk on vabastada sind karmakoorma mõjust ja selle tekitatud kiindumusest. Sa saad teada, kuidas karmakoorma põhjustatud kiindumused on mõjutanud sinu isiksust (sinu isendilist meelt ja ego) ja suhteid teistega ning mismoodi kiindumuse loodud mudelid on imbunud su tõekspidamiste süsteemi, häirinud sinu vaba tahet ning juba ette kindlaks määranud sinu tunde- ja mõtteelulise ning vaimse elu suuna.

 

Kui oled teada saanud, kuidas karmakoorem sind tihke ja raske määratletud energiana on mõjutanud ning kuidas sa seda senini korvanud oled, kujundades käitumuslikke, tundmuslikke, vaimseid ja mõttemudeleid, õpid selgeks lihtsad oskused, mis aitavad sul karmakoormat ja selle tekitatud kiindumusi üles leida, ära tunda ja vabastada.

 

See on astmeline tee, mille käigus tugevdad oma piire, elavdad isiklikku keharuumi jäävate tšakrate, kätes ja jalgades asuvate väiksemate energiakeskuste, ülal- ja allpool isiklikku keharuumi paiknevate tšakrate ning põrnatšakrate talitlust, suurendad praana voolu meridiaanides, ergutad aprana tegevust (see on vajalik karmakoorma ja soovimatute maskide vabastamiseks) ja lõpuks kogud kokku ning taaslõimid väljapaisatud energiakehad ja energeetilised väljendusvahendid. Selle käigus õpid jääma keskendunuks kõrgemale meelele ja järgima omaenese dharma’t õigesti, nii et Mina saab kerkida sinu teadvusse ja sa võid kogeda lapselikku rõõmu- ja õndsustunnet, mis on sinu sünnipärane õigus.

 

Ja kui su ellu tuleb rohkem rõõmu ja sa järgid julgelt omaenda dharma’t [kõiksuse ja elu toimimise aluspõhimõtteid ja nendega kooskõlalist elamisviisi], siis leiad õige pea, et universum on sulle toeks kõigis ettevõtmistes.