Vesi kui ravim

        Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva.

 

Inimene koosneb 70 % veest. Keskmises (70 kg) inimeses on 42 L vett, millest 28 liitrit on rakusisene vesi ja 14 liitrit raku väline.

 

Veri koosneb 90% ulatuses veest. Vereringet võiks piltlikult nimetada ka veeringeks. Millist vett me joome selline on ka meie vereringe (happeline, aluseline jne).

 

Organismi elutegevuse käigus, higistades ja urineerides kaotame koguaeg väärtusliku vett, mis tuleb kiiresti asendada.

 

Ka kohvi ja alkoholi tarbimine suurendab keha vedeliku vajadust. Seega, terve meie keha vajab koguaeg vett, et olla tasakaalus ja terve.

 

Miks on vesi kehale ülioluline?

 

        Vesi aitab reguleerida keha temperatuuri.
        Vesi aitab toitainetel jõuda vajalike organiteni
        Vesi transpordib rakkudesse hapniku
        Vesi aitab viia kehast välja mürkaineid
        Vesi kaitseb Sinu liigeseid ja organeid
        Vesi hoiab naha niisutatuna

Piisava vee koguse joomine iga päev hoiab ära palju terviseprobleeme. Kui Sa ei joo piisavat vett, teed Sa oma keha elu väga raskeks ning riskid potentsiaalsete terviseprobleemide välja kujunemisega tulevikus (artriit, podagra, põie-, sapi-, neerukivid, kõrge vererõhk, diabeet, astma, allergiad jne).

 

Inimesed ei peaks ootama, kuni neil tekib janu ja alles siis jooma, vaid tarbima vett päeva jooksul regulaarselt. Kui Sul on janu, siis on Su keha juba vedelikupuuduses. Seda tuleks ennetada pideva vee tarbimisega päeva lõikes.

 

Millest sõltub inimese vedelikuvajadus?

 

Veevajadus sõltub temperatuurist, tööst, east ja tervislikust seisundist. Stress suurendab vee vajadust kuni kolmekordselt!

 

Keha vajab tavalisest enam vett:

 

        Kuuma ilmaga või külma ilmaga- et asendad higistatud vedelik
        Haiguse ajal - palavik, oksendamine, kõhulahtisus ja ka paljud teised haigused tekitavad kehas vedelikupuuduse. Haiguse ajal on vaja tarbida enam vett. Osade tõsiste haiguste korral ei tohi inimene tarbida rohkem vett, kui arst on selle ära keelanud
        Raseduse või rinnaga toitmise ajal- siis vajab naine vett kahe jaoks
        Trenni tehes - füüsiline aktiivsus paneb inimest higistama ning kaotatud vedelik tuleb uuega asendada

 

Kui palju siis ikkagi juua?

 

Nii palju kui on inimesi, on ka selle teema kohta arvamusi. Kes soovitab kindla valemi abil leida sobilik päevane vee kogus, kes soovitab juua 8 klaasi vett päevas. Võimalusi on palju.

 

Lisaks sõltub vaja mineva vedeliku kogus ka veel paljudest enne nimetatud faktoritest ning seetõttu on 100% täpseid soovitusi raske, kui mitte võimatu anda.

 

Üldlevinud seisukoht on, et päevas peaks täiskasvanud inimene tarbima vähemalt 1,5 liitrit vett. Üks liiter oleks miinimum, kui inimene tõesti ei suuda rohkem juua. Lõpliku otsuse tegemisel peaks igaüks kuulama eelkõige oma sisetunnet.

 

Kuidas saada aru, et Su keha on vedelikupuuduses?

 

Järgnevad sümptomid võivad olla omased paljude terviseprobleemide korral, kuid suure tõenäosusega põhjustavad neid probleeme ka ebapiisav vedeliku kogus kehas. Kindlasti tasub nimetud juhtudel püüda tarbida enam vett ja vaadata, kas sümptomid vähenevad või kaovad.

 

    Sul on janu või kuiv suu
    Sa oled väsinud ja uimane, ei suuda keskenduda
    Sul on kuiv nahk
    Sul on peavalu või kõhukinnisus
    Su uriin on tumekollast värvi ja lõhnab tugevalt või Sa ei tunnegi erilist vajadust wc-d külastada

 

Tihti kaovad nimetatud sümptomid kiiresti, kui tarbida lihtsalt rohkem vett. Lihtne, kuid geniaalne lahendus nimetatud probleemidele lahendamisele. 

 

Soovitused vee tarbimiseks:

 

Tarbi alati võimalikult puhast vett- kas mineraalvett, filtriga puhastatud vett või kaevuvett. Puhastamata kraanivesi ei ole sageli hea valik, kuna ta sisaldab erinevaid ühendeid, mis pole kehale kasulikud.

 

Kui Sulle ei maitse vee maitse, lisa sinna näiteks sidrunit, jõhvikaid või laimi. Hoia vee maitse siiski võimalikult naturaalsena, ära lisa joodavasse vette suhkrut, moosi või siirupit.

 

Tarbi päevas vähemalt 1,5 liitrit vett. Alguses on raske juua rohkem vett, kuid ajapikku keha harjub ja see hakkab Sulle suure tõenäosusega meeldima.

 

Joo kohe hommikul ära 0,5 (soovitavalt sooja) liitrit vett, seda sellepärast, et kui Sa päeva jooksul unustad vett juua, oled Sa juba hommikul tarbinud osa päevasest vajalikust vedelikukogusest. Pealegi vajab keha kohe hommikul vett, sest on umbes 8 tundi olnud ilma vedelikuta.

 

Vee joomiseks saab lugeda ka tee joomist. Ürita teed juua mõõduka suhkruga või siis meega. Ideaalis joo teed ilma magustamata. Alguses võib see tunduda maitsetu, kuid ajapikku hakkab tee naturaalne maitse Sulle isegi meeldima. Kohv, kakao, supp ja karastusjookide tarbimine ei kuulu kehale vajaliku vedeliku hulka.

 

Kui tarbid hetkel karastusjooke, asenda need veega või teega. Iga muutus on harjumatu, kuid Sa pead teadma oma muutuse põhjuseid. Teadvusta endale, et karastusjoogid on kunstlikud ja Su keha ei vaja neid, et funktsioneerida. Kui soovid, võid teha ka jääteed, kuhu on lisatud magustamiseks natuke mett.

 

LISAELEMENTE SISALDAVATE VETE RAVITOIMEST

 

Juba kreeka arst Hippokrates kasutas 4. sajandil eKr merevett selles sisalduvate ühendite tõttu raviainena ja tervendas nii mõnegi haige. 19. sajandil soovitas Haapsalu raviarst Karl Hunnius merevett sise- ja nahahaiguste raviks. Põhjavett, millel on mineraalsoolade, gaaside, mikroelementide ja muu sisalduse tõttu ravitoime, on hakatud nimetama terviseveeks. Eestis on tervisevee allikate vett kasutatud Värskas, Kärdlas, Häädemeestes, Pärnus, Iklas jm. Neist tuntuim on Värska vesi.

 

Müüdid jutustavad, et Herakles sai oma vägilasjõu, juues vett Kaukaasia imeallikast. Arheoloogid on Epidaurose linna lähedalt avastanud 6. sajandist pärineva vesiravila, Tiberi jõe saarel asus aga Rooma tervisejumalanna Aesculapiuse terviseallikas. Suure tuntuse on tänaseks omandanud kohanimedest või rahvuskeeltest tulenevad mineraalveenimetused, nagu Vichy, Karlovy Vary, Evian, Selters, Narzan jt.

 

Enamiku tervisevete koostisse kuuluvad katioonid ehk naatrium-, kaltsium- ja magneesiumioonid ning anioonid - kloriid, sulfaat ja vesinikkarbonaat. Lisaks veel arvukalt mikroelemente, nagu fluor, broom, jood, raud, koobalt, molübdeen, liitium, raadium, vask, mangaan, arseen jt. Viimastel aastakümnetel ongi meedikute tähelepanu äratanud mitmesuguseid mikroelemente sisaldavad raviveed.

 

Hõbedane vesi

 

Sajandeid teati, et hõbenõus säilib vesi kaua riknemata ja mädanevale haavale asetatud hõbeplaat soodustab kiiret paranemist, sest hõbe hävitab haiguspisikuid. Kristuse kaasaegne Plinius Vanem http://et.wikipedia.org/wiki/Plinius_Vanem soovitas oma „Naturalis historia" 23. raamatus hõberäbu haavade ravil. Hõbevee lisamine toiduainetele (mahlad, piim jt) pikendab nende säilivusaega. 19. sajandil avastasid Saksa botaanikud, et hõbeplaadil hukkuvad kiiresti paljud haigusi põhjustavad mikroorganismid.

 

Ja veel üks näide. Möödunud sajandite Saksamaa haigusstatistika näitas, et paljud imikud kaotasid pärast sündi nägemise. Ilmnes, et sageli - 79 protsendil niisugustest juhtudest - oli põhjuseks ema põetud suguhaigus. 1884. aastal tegi Saksa sünnitusarst Carl Siegmund Franz Credé http://en.wikipedia.org/wiki/Carl_Siegmund_Franz_Cred%C3%A9 (1819-1892) tähtsa avastuse: ta tilgutas kõikidele vastsündinutele silma kaheprotsendilist hõbenitraadilahust. Pärast seda langes pimedaks jäävate laste arv vaid 0,2 protsendini. Kohe hakati seda viisi rakendama kogu maailmas ja nägemise kaotanud vastsündinute arv vähenes tunduvalt.

 

20. sajandil avastati mikroobide elu pärssivad või neid surmavad antibiootikumid, mida on edukalt kasutatud mikroobide tekitatud haiguste ravil. Ent antibiootikumide efektiivsus on hakanud ajapikku vähenema. Pisikud on muutunud antibiootikumide suhtes resistentseks, nende toime on nõrgenenud ega anna enam raviefekti. Seda on hakatud nimetama surmavate mikroobide „kättemaksuks". Nii on tagasi pöördutud hõbeda ja selle ühendite kasutamise juurde.

 

Et hõbedaühendid on inimesele ka mürgised ja põhjustavad nn argüroosi ehk nahavärvuse tumenemist, on võetud kasutusele mitte ioonilise struktuuriga hõbe, vaid hõbeda kolloidühendid, milles hõbedaosakesed on suurusjärgus 1 -1000 nanomeetrit (1 nm = 10-9 meetrit ehk miljondik millimeetrit). Hõbekolloidid on toiminud väga efektiivselt paljude mikroorganismide vastu.

 

Biokeemialaborites on uuritud ägedat nakkushaigust antraksit ehk Siberi katku, mida prognoositakse terroristide biorelvaks number üks. On avastatud, et kuigi Siberi katku tekitajad on väga püsivad, on need väga tundlikud kolloidhõbeda suhtes ja seda isegi madalal kontsentratsioonil. Endine USA Luure Keskagentuuri mikrobioloog Larry Harris on väitnud, et bioterrorismi ohu puhul saab joogivee hõbekolloidide lisamisel muuta joomiskõlbulikuks juba kümne minutiga. Hõbekolloidi efektiivsust iseloomustab fakt, et kui üks antibiootikum hävitab 6-7 mikroorganismi liiki, siis hõbekolloidid mõjuvad surmavalt 650 liiki mikroorganismidele juba väga lühiajalisel kokkupuutel. Kolloidhõbedaga on ravitud mitmeid vähivorme ja isegi aidsi.

 

Kullane vesi

 

Populaarsed on ka kuldkolloidid. Kuld pole bioelement, kuid Egiptuse targad ja Aleksandria õpetlased ravisid kuldanumas hoitud veega mitmesuguseid haigusi. Kuigi kulla baktereid hävitav toime on nõrgem kui hõbedal, hävitab see siiski mikroorganisme. USA meedikud Guy E. Abraham, Souhaila A. McReynolds ja Joel S. Dill avastasid 20. ja 21. sajandi vahetusel koguni, et kullaühendite manustamisega saab suurendada inimeste intelligentsitaset - intelligentsuskvooti IQ. Artiklis „Kolloidse kuldmetalli mõju tunnetuslikele funktsioonidele: pilootuuring" („Effect of Colloidal Metallic Gold on Cognitive Functions: A Pilot Study" http://www.biophysica.com/gold.html ) märkisid nad tagasivaateliselt, et viiel patsiendil avastati ühe kuu möödumisel, et artriidi ravimisel kolloidkullaga tõusis nende inimeste IQ 20 protsendi võrra. 21. sajandil on soovitatud kuldkolloididega ravida artriite ja Alzheimeri tõbe ning mõningaid vähivorme. Noortega pole sellealaseid katseid tehtud. Probleem on muidugi selles, et kulla ioonilised/lahustuvad ühendid on organismile väga mürgised, manustamiseks sobivad vaid kolloidid (kolloidne kuld).

 

Sensatsiooniline „O-vitamiin"

 

1998. aastal hakkas Ühendriikide firma Rose Creek Health Products Inc tootma nn O-vitamiini http://en.wikipedia.org/wiki/Vitamin_O , mida soovitati eriti eakatele, kes põevad südame- ja hingamisteede haigusi, vähktõbe ja astmat. Teatati, et preparaat sisaldab merevett, germaaniumiühendeid, mineraalsooli ja on elektriliselt aktiveeritud. 2000. aasta 5. mail alustas USA föderaalne kaubanduskoda kohtuprotsessi preparaadi keelustamiseks, sest firma reklaamis avastati väärinfot, ent firma tasus määratud trahvi, tegi nõutud parandused kasutusjuhendisse ning jätkab O-vitamiini tootmist toidulisandi nime all. Selle tarbijaskond on jätkuvalt lai: O-vitamiini kasutab regulaarselt rohkem kui pool miljonit ühendriiklast. Mõned teadlased peavad O-vitamiini platseeboravimiks.

 

Vesi on unikaalne, anomaalne ja hämmastavate omadustega aine. Erinevate füüsikalis-keemiliste mõjurite või lisaainetega on võimalik oluliselt muuta vee koostist, struktuuri ja omadusi ning avastada uusi ja ootamatuid kasutusalasid. Vesi on ammendamatu uurimisobjekt, mis pakub leidmis- ja avastamisrõõmu paljudele.

 

_________________

 

Allikas: Hergi Karik http://vikipeedia.ee/Hergi_Karik (1929-2012) oli eesti keemik, Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, paljude keemiaõpikute autor, eestikeelse keemianomenklatuuri arendaja. Samuti on ta kirjutanud rohkesti popolaarteaduslikke raamatuid, näiteks 2006 "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed" https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?155459 .