15 iseloomujoont, mis põhjustavad raskeid haigusi

        Nii nagu mõistsid haigusi arstid Vana-Kreekas, tõestas iidne ajurveeda terviseteadus psühhosomaatiliste haiguste olemasolu ja esitas nimekirja konkreetsetest haigustest, mille põhjuseks on inimeste konkreetsed iseloomujooned.

 

Järgnevalt mõned loomujooned, mis võivad seletada sinu või su lähedaste haiguste põhjusi.

 

          1. Armukadedus põhjustab onkoloogilisi haigusi ja nõrgestab immuunsüsteemi.
        2. Kättemaksuhimulisus põhjustab unetust ja kõrihaigusi.
        3. Võimetus olukordi lahendada põhjustab kopsuhaigusi.
        4. Moraalipõhimõtete puudumine põhjustab kroonilisi haigusi, nakkushaigusi ja nahahaigusi.
        5. Liigne kategoorilisus, põikpäisus ja liigne uskumustest kinnipidamine põhjustab suhkruhaigust, 

            migreeni ja põletikke.
        6. Valetamine põhjustab alkoholismi, seenhaigusi ja nõrgestab immuunsüsteemi.
        7. Agressiivsus põhjustab maohaavu, kõrvetisi ja soolatüükaid.
        8. Kinnisus põhjustab skisofreeniat ja neeruhaigusi.
        9. Õelus põhjustab epilepsiat, astmat ja aneemiat.
        10. Konfliktsus põhjustab kilpnäärme laienemist.
        11. Loidus põhjustab suhkruhaigust.
        12. Vastuolulisus või tujukus põhjustab viljatust.
        13. Julmus ja kalduvus teisi solvata põhjustab suhkruhaigust ja südamehaigusi.
        14. Ärevus, muretsemine põhjustab seedimisprobleeme, südame- ja nahahaigusi.
        15. Ahnus põhjustab onkoloogilisi haigusi, rasvumist ja südamehaigusi.

 

Tänapäeval on enamik meditsiiniteooriaid ühel meelel selles, et 70% kõikide haiguste põhjustest tuleneb negatiivsetest mõtetest või emotsionaalsest stressist. Sel põhjusel tekkinud haigusi nimetatakse psühhosomaatilisteks ja need on tavameditsiini suurimad valulapsed.

 

Haigus on meie keha signaal ebaõigest elustiilist. Keha saadab sulle tugevaid signaale, et sa hakkasid mõtlema selle peale, mida sa valesti teed, muutes need kehalisteks sümptomiteks. Vaid mõnepäevane tugev stress võib põhjustada maohaavad ja ainult paari aastaga võib stressist välja areneda suhkru- või südamehaigus, rääkimata kehvast üldisest tervisest, vähenenud tegutsemisvõimest ja pidevast õnnetuolemisest. Arstid ja teadlased on üksmeelselt nõus sellega, et meie mõtted mõjutavad otseselt elundite tööd ja keha üldseisukorda.

 

Siinkohal tulebki mängu tervise üks suuremaid saladusi - meie mõtted suudavad meid tervendada. Kui sa suudad oma iseloomu parandada, siis kaovad jäljetult ka vastavad haigused. Selleks tuleb enda kallal tööd teha, aga pikas perspektiivis tasub see end kuhjaga ära. Seda on eriti tähtis teada just suhkruhaiguse ja vähi puhul, mida moodne meditsiin ei suuda ravida.

 

_______________________________________________

 

TERVIS JA HAIGUS: PSÜHHOSOMAATILINE LÄHENEMINE  

 

Inimese enesemõistmise protsessis kujuneb ettekujutus ise endast, oma sisemisest maailmast - psühholoogiline „mina” ja keha kujutus - füüsiline „mina”. Subjektiivse maailma pildi formeerumine inimese poolt on seotud tahtega vaadelda maailma tervikuna. Reaalsus peegeldub erinevate kujundite süsteemina. Igasugune psüühiline kujund on reaalsuse integraalse kuju element. Isiksus ise võib olla kujutatud kujundite süsteemina.

 

Kujundid tagavad inimese kontakti sisemise ja välimise maailmaga, soodustades inimese arengut, aga aitavad ka isiku oma individuaalsuse saladuse mõistmisel. Kujundid aitavad kohanduda stress-olukordades. Need on kindlad psühholoogilised sügava enesemõistmise instrumendid. Kujundite koha unikaalsus psüühika süsteemis määravad seda, et need on sisselülitatud kogu psühholoogilisse problemaatikasse. Kõik see tõendab kujundite, kui imagotransformatsiooni operatsiooniühiku valiku mittejuhuslikkust.

 

Inimene, kui ühtne somatopsüühiline reaalsus vajab oma tervise ja haiguse seisundi terviklikkuse vaatlemist.

Tervise psühhosomaatiline kontseptsioon

 

Tervis on hinge ja keha, mateeria ja vaimu harmoonia, see on täiuslik ja ainus inimese funktsioneerimine kõikidel tasanditel: somaatilisel ja psüühilisel. Eristatakse tervise järgnevaid tasandeid: 

 

        1) inimese süsteemide ja organite struktuurne ja funktsionaalne säilivus;

        2) individuaalne kohanemine füüsilise ja ühiskondliku keskkonnaga;

        3) harjumuslikku enesetunne säilimine.

 

Inimese elu on pidev tema organismi sisemiste jõudude kohanemine väliste mõjuritega. Elusorganismis on kõik järjekindel ja allub säilimisele, keskkonna ülevalhoidmisele ja hävimise ärahoidmisele. Stress-olukorra tekkimisel käivitub homöostaasi mehhanism, et taastada süsteemi tasakaal. Homöostaatilise mehhanismi aluseks on eneseregulatsiooni printsiip.

 

Inimese tervis on palju määratud tema kohanemisvõimega - füüsilise, sotsiaalse ja individuaal-psühholoogilisega. Eduka kohanemise kriteeriumiks on võime elada kaasaegsetes tingimustes.

 

Suhtumine tervisesse, kui igapäeva eduka elu allikasse, seisneb selle väärtuse mõistmises ja tegusas jõudmises selle täiustamiseni. Selline suhtumine viib sisemise tervise pildi formeerumiseni, mis fikseerib enese mõistmise teatud taset tervise tingimustes.

 

Sisemise tervise pildis võib eristada 3 külge:

 

        kognitiivne -      kujutab endast tervise säilitamise ja selle tugevdamise

                                 meetmete arusaamade ning järelduste kooskõla.
        emotsionaalne - terve enesetunde kaastunne, mis on seotud tundmuste

                                 kompleksi, mis formeerivad terve inimese emotsionaalset tausta.
        käitumuslik -     konkreetsete tegude kooskõla, mis on suunatud tervise

                                 säilitamise ja tugevdamisele.

 

Tervise sisemine pilt võib olla vaadeldud kui püsiv enesetundmise kujund, enda tundmise formeerumise tulemusena. Sellise enesemõistmise käigus igal indiviidil toimub tervise sisemise pildi kui isiksulise dünaamilise mõttelise süsteemi formeerumine ja areng, millega kooskõlas toimub inimese konkreetse tegevuse käik. Tervise kuju formeerumine kujutab endast inimese olemise individuaalsete arusaamade keerulist protsessi, mis on mõjutatud mõistuse motiveeritud koostisosa poolt.

 

Tervise kujundi formeerumise peamiseks tingimuseks on inimese enda positiivse MINA-kontseptsiooni olemasolu, mille integreerivaks elemendiks ongi tervise sisemine pilt.

 

See sisemise pilt on tervise psüühiline ja füsioloogiline etaloonne kuju, mis formeerub inimese kogemuse saamise protsesse käigus. Isiku emotsionaalsete ja ratsionaalsete tervisesse ja elu eesmärkidesse suhtumise süsteem realiseerub käitumise teatud stereotüüpides.

 

Tervise ja haiguse kujundid on kaks poolust, mille vahel liigub inimese dünaamiline aktuaalne kujund. Mida harmoonilisemalt kõik olulised omadused, mis moodustavad isikut on ühendatud, seda stabiilsem, tasakaalustatum see on ning võimeline vastu panna mõjudele, mis üritavad rikkuda selle terviklikkust. Kui see ühtsus on häiritud, kaotab inimene elu keset, harmooniat, mida kannab endas sisemine vabadus. Selle tulemusena toimub energeetilise balanssi häirumine, vastupanuvõimete nõrgenemine, kehalised ja vaimsed haigused.

Haiguse psühhosomaatiline kontseptsioon

 

Haigus areneb organismi kohanemishäire tõttu väliskeskkonnaga. Kohanemishäired väljenduvad funktsionaalsete või orgaaniliste häiretena - haiguse sümptomitena.

 

Haiguse sümptomid on signaalid, mida saab haige oma kehalt ja määrab neile ühe või teise tähendusega, sõltuvalt oma eelneva kogemuse, psühholoogilise omapära, kultuurist. Haigustunnuste interpretatsioon mõjutab nende intensiivsust, iseloomu ja haige käitumist ning peegeldub haiguse sisemises pildis. See pilt on haiguse formeeruv terviklik kujund.

 

Sisemise tervise pildi struktuuris võib eristada 4 taset:

 

        tundmuslik tase - haiguse vahetu tundmuslikku peegelduse tase (tingitud tundmuse ja seisundi haigusega)
        emotsionaalne tase - muretsemine haiguse ja selle tagajärgede pärast
        intellektuaalne tase - haiguse tundmine ning selle ratsionaalne hinnang
        motivatsiooni tase - uute motiivide tekkimine ja premorbiidse motivatsioonistruktuuri ümberehitus.

 

Haiguse sisemise pildi regulatsiooni kõige mõjuvamaks mehhanismiks on konkreetse inimese psühholoogia. Psühholoogilised regulaatorid kujutavad endast: „mina” isiksuse süsteemi, isiksusesisest konflikti või frustratsiooni ja isiku kohanemise reaktsioone, mis psüühilise süsteemina peegeldavad enda sisus haige neuroosi tähtsust kohanemisel haigusega.

 

Aleksander Rjumin http://www.rjumin.ee/ , psühhiaater-psühhoterapeut, Eesti Psühhiaatrite Seltsi liige.

 

________________

 

Psühhosomaatika ajalugu on pikk, pärinedes Vana-Kreeka ja Hippokratese http://et.wikipedia.org/wiki/Hippokrates ajast, mil arstid mõistsid, et inimese vaimse seisundi iseärasused peegelduvad tema kehalises tervises ja vastupidi. Kehavedelike teooria eeldas, et meelemasendus ehk melanhoolia tekib musta sapi ülekaaluka aktiivsuse poolt. Kaasaegne närviteadus on avastanud, et kehas leidub aineid, mis toimivad nii kesknärvisüsteemis kui ka mujal kehas. Näit peptiid koletsistokiniin, mis soodustab sapi eritust ja reguleerib seedetegevust. Hiljuti selgus, et seesama koletsüstokiniin leidub ka kesknärvisüsteemis, kus tema ülesanne on tihedalt seotud ärevuse ja meeleolu regulatsiooniga.

 

Kui teataksime praegu Vana-Kreeka arstidele, et vaadake, mida oleme avastanud, siis nad kindlasti kehitaksid seepeale õlgu.

 

Jakov Šlik jakov.shlik@kliinikum.ee , Tartu Ülikooli Psühhiaatriakliiniku vanemassistent, meditsiinidoktor.