Ayurveda tarkus: "Haigusel on kuus faasi"

        Aastatuhandeid on arstiteadus püüdnud ravialust ja tema loomust näha tervikuna, see pole ayurveda eripära. Siiski oleme Läänes olnud lummatud teadusmeditsiinist, mis selgitab haigust üksnes kehast lähtudes. Nüüd mööndakse Lääne meditsiiniski, et haiguse lähtekoht võib olla nii keha kui ka vaim. Praegu, “keha ja vaimu meditsiini” sünniajal, pole enam selge, kas neid kahte üldse ongi võimalik lahutada. Äkiline vaimne vapustus, nagu näiteks abikaasa surm, võib tekitada segaduse kehas, halvata immuunsüsteemi ja anda haigusele vaba tee. See aitab selgitada, miks hiljaaegu leseks jäänute seas on suremus hoopis suurem, võrreldes kogu rahvastikuga, ning leida loogilise põhjuse, miks üksikud naised, kellel pole võimalust teisi emotsionaalselt toetada, haigestuvad sagedamini rinnavähki.

 

Vaimu ja keha arvestavatel selgitustel on nii häid kui ka halbu külgi. Näiteks tavatseti enne ütelda, et kopsupõletik algab, kui pneumokokid tungivad kopsudesse ja hakkavad seal kontrollimatult paljunema. “Keha ja vaimu meditsiinis” on iga selgituse juured varasemas ajas, hetkes, mil negatiivne vaimne mõju nõrgestas immuunsüsteemi. See on puhtkehalisest selgitusest laiem, aga kahjuks siiski üsna ebamäärane. Vaim ja immuunsüsteem mõjutavad lakkamatult teineteist ja arstid ei suuda täpselt tabada seda kriitilist hetke, mil negatiivsete mõtete ja keha valgete vereliblede vahel sünnib kompromiss.

 

Ayurveda võimaldab olla palju täpsem. Vanade tekstide järgi on haigusprotsessil kuus faasi või astet. Esimesed kolm on nähtamatud ja neid võib seostada kas keha või vaimuga, viimases kolmes faasis tekivad tundemärgid, mis on ilmsed nii patsiendile kui ka arstile. Igal astmel on tegemist tasakaalutusega, aga protsessi kestel selle ilme muutub.

 

        1. Kogunemine e. akumulatsioon – protsess algab ühe või mitme dosha kogunemisega.

        2. Kuhjumine e. agravatsioon – liigne dosha kuhjub, kuni ta ületab oma normaalsed piirid.

        3. Levimine e. disseminatsioon – dosha liigub edasi kogu kehasse.

        4. Lokaliseerumine – ringiliikuv dosha jääb pidama kuhugi, kus ei ole tema koht.

        5. Ilmnemine e. manifestatsioon – tekivad kehalised haigustunnused selles kohas, kus dosha paikneb.

        6. Puhkemine – haigus lööb välja täies jõus.

 

Oletame näiteks, et liigselt on kuhjunud Pitta’t – võib–olla olete Pitta tüüpi inimene, kes on tugeva stressi all või tunnete end väga kuumal suvel ebamugavalt. Kui Pitta’t on juba liiga palju kogunenud, hakkab ta kehas ringi liikuma ja lahkub neist kohtadest, kus ta peaks püsima. Jalamaid leiab liigne Pitta koha, kus on ama’t (toksilist jääkainet) ja “kleepub” ama külge.

 

See sündmus viib lõpule haiguse kolm esimest astet. Lääne arst selles staadiumis veel haigust ei diagnoosi, sest pole ühtegi käsiraamatus kirjeldatud kõrvalekallet, aga ayurveda seisukohalt on selge, et keha pole enam päris terve. Kui te olete oma keha suhtes väga tundlik, võite tajuda dosha tasakaalutuse tekkimise algust. Igaüks teab neid vaevumärgatavaid muutusi, mis eelnevad külmetushaigusele või gripile. Paljude teiste haiguste puhul väljendab “tujust ära olek” ähmast ebamugavustunnet, mille täpsemat kohta ega olemust ei õnnestu kindlaks teha. Tavaliselt teeb see nõutuks arsti, kes püüab leida selgeid sümptomeid, kuid kuuleb ebamääraseid kaebusi valu ja vaevuste, lihasnõrkuse, kerge palaviku või lihtsalt pikaajalise väsimuse üle. Seda sorti hoiatav aimus kehas eelneb isegi äkilisele südameatakile või ajurabandusele, need tulevad tegelikult väga harva äkki. Tavaliselt dosha’d hoiatavad ohvrit, aga tema ei võta neid kuulda.

 

Kui dosha on kuhugi pidama jäänud, juhatab see sisse neljanda faasi, kus hakkavad ilmnema esimesed selged haigustunnused. Kui Pitta on koha sisse võtnud nahas, võib tunda vähest kihelust või põletikku. Kui Pitta on maos, võivad esineda kõrvetised või maohäired. (Haigustunnuseid ei põhjusta sugugi ainult Pitta. Iga dosha võib paigutuda kuhu tahes. Kui liigne Vata asetseb liigestes – see on tema jaoks üks tõenäolisemaid kohti, sest liigestesse koguneb kergesti ama’t –, annab tunda liigesevalu.) Miski muu peale nende ebamääraste märkide ei näita veel, et tõsine haigus on juba silmapiiril.

 

Kuna ayurveda tegeleb keha väga peente tasanditega, on võimalik leevendada ka selliseid sümptomeid nagu seletamatu valu, ärevus, masendus, väsimus jne. ning see tundub Lääne meditsiini seisukohast üsna müstiline. Lääne meditsiin peab neid psühhosomaatilisteks vaevusteks – see tähendab, et neid peetakse seotuks patsiendi ajutegevusega. Tegelikult on põhjuseks dosha tasakaalutuse varajased staadiumid. 1., 2. või 3. faasis on vaevustega kerge hakkama saada, siis on võimalik tulemusrikkalt kasutada dieeti, ravimtaimi, kehalisi harjutusi, päevarežiimi ja erilist keha puhastusviisi – panchakarma’t.

 

Kui on tegu väljakujunenud haigusega, on kehakoed sagedasti juba nii kahjustunud, et üksnes nende menetlustega ravida pole enam võimalik. Siis tuleb pöörduda ayurveda muude, keerulisemate ravimeetodite poole või võtta isegi appi Lääne meditsiin, mis on kohane igasuguste ägedate haigusseisundite puhul.

 

Kuidas teada saada, millal haiguse 4. faas oma sümptomitega algab? Enamikul üle 40–aastastel pole vaja liiga kaugele vaadata, sest neil esineb masendavalt sageli ebamääraseid valusid ja vaevusi. Aastate jooksul koguneb toitumise, käitumise ja tundeelu tasakaalutuse tõttu kehasse ama ja see püüab kinni hulkuva dosha. Ent häirekella löömiseks pole siiski põhjust. 4. faasis ei väida keha, et olete tõsises hädaohus, vaid ütleb, et peate oma koed kuhjunud dosha’dest puhtaks tegema. Kui see tehtud, lähevad Vata, Pitta ja Kapha uuesti tasakaalu. Dosha’dega “kõnelemine” toimub sel teel, et teete oma toitumises ja päevaplaanis lihtsaid muudatusi, see võib olla väga tulemuslik isegi tõsise haiguse puhul.

 

 

organismi tasakaalu taastamine

        Michelangelo kui skulptori geniaalsus seisnes tema võimes näha tahumata marmorirahnus lõpuleviidud raidkuju. Ta eesmärk ei olnud mitte skulptuuri tegemine, vaid juba olemasoleva, kivisse vangistatud skulptuuri vabastamine. Tasakaalu taastamise puhul tehakse põhiliselt sedasama: tegu ei ole endale uue olemuse loomisega, vaid oma varjatud olemuse päevavalgele toomisega. Tegemist on eneseavastamisprotsessiga.

 

See avalduda püüdev varjatud olemus on täiuslikus tasakaalus, aga niisugust tüüpvõtet, millega seda esile tuua, pole olemas ja igaüks jõuab tasakaaluni omamoodi.

 

Enamikul inimestest pole mingit ettekujutust, kes nad tegelikult on – või paremal juhul on nende ettekujutus väga piiratud –, sest nad ei oska näha oma põhiolemust. Tasakaalutus varjab selle nende eest, nagu mudane vesi varjab järvepõhja. Samuti nagu nälg ja janu, on inimkehasse sisse programmeeritud ka tasakaaluinstinkt.

 

Ayurveda praktika püüab inimesele tuua tagasi tasakaalu ja samal ajal lasta tema põhiloomusel esile tõusta. Tegelikult on need ühe protsessi kaks külge, nagu nähtub järgnevast haigusloost.

 

Enda arvates polnud Norman, kuuekümnendatesse eluaastatesse jõudnud kirjanik, end korralikult välja maganud kolmkümmend aastat. Normanil oli klassikaline Vata unetus: niipea kui ta voodisse läks, hakkas ta kohe tuhande asja üle muretsema ja sada päevamuljet keerlesid ta peas. Ta ei suutnud neid eemale tõrjuda, ta kuulis kella tiksumist, kraani tilkumist ja tänavakära, kogu öö viskles ta rahutult ja tundis, et magab ainult poole tunni kaupa.

 

Minu juurde tulles oli ta väga mures, sest ükski paljudest läbiproovitud vahenditest – öistest viskinapsidest kuni barbituraatideni (rahustava toimega uinutid) – polnud kuigi kauaks aidanud. Aja jooksul oli ta oma saatusele alistunud, ent üksnes näiliselt. Tegelikult kartis Norman magamaminekuaega ja lükkas seda igal ööl nii kaugele, kui vähegi sai. Ta kõrval oli hunnik ajakirju, mida ärgates lugeda. Kui ta oli lugemiseks liiga rahutu, sammus ta toas edasi–tagasi, läks vannituppa, võttis keset ööd kerget einet või pidas oma unetute sõpradega pikki öiseid telefonivestlusi.

 

Lugenud ayurvedast ja saanud teada prakriti süsteemist ning teinud läbi prakriti testi, ütles ta nukralt: “Kõik on siis sellepärast, et ma olen Vata, eks ole?”

 

Ma ütlesin talle: “Tegu on kindlasti Vata tasakaalutusega, aga see ei tee teist veel Vata tüüpi inimest.” Ta oli üllatunud. Põhjalik läbivaatus tegi selgeks, et ta on tugeva Vata koostisosisega Pitta. Unetuks ei teinud teda aga mitte Vata, vaid Vata tasakaalust väljapaiskumine, mille põhjustas eelkõige pidev vaimne tegevus: Norman oli töötanud oma kirjutiste kallal päevad ja ööd, korrapärast eluviisi polnud ta ealeski tõsiselt võtnud. Kui ta oleks reeglipärast elu elanud, poleks ta Vata aastate jooksul nii halba seisundisse sattunud.

 

Et Norman näeks end sisimas siiski tervemana, seletasin talle, kuidas toimib tasakaal ja kuidas ajutine tasakaalutus muutub püsivaks.

 

SAJAD TERMOSTAADID

 

Keha iga talitlus püüab tagasi pöörduda teatavasse punkti, mis on nagu termostaadi seadepunkt. Tegelikult on kehatemperatuuri muutumises väga palju sarnasust termostaadi tööga. Temperatuur tõuseb, kui jooksete pool miili või istute saunas, aga kui olete selle tegevuse lõpetanud, langeb keha temperatuur tagasi 36,6 °C. See on teie keha termostaadi seadepunkt, mille loodus on evolutsiooni käigus välja kujundanud. Loodusseadused ei ole jäigad – tavapärasest 36,6 kraadist võib ajuti kõrvale kalduda, aga kui kehatemperatuur kaldub kõrvale liiga palju või liiga pikaks ajaks, võivad tekkida ebameeldivad vastukajad.

 

Inimfüsioloogia keerukuse üks peapõhjusi on see, et meis on sajad termostaadid, millest igaüks allub oma kindlale loodusseaduste kogumile, meil pole mitte üksainus tasakaalupunkt, vaid neid on palju. Nende omavaheline koordinatsioon on lausa imepärane. Võiks arvata, et näiteks veri on mingi biokemikaalide segadik, kui arvesse võtta, milline tohutu hulk mitmesuguseid hormoone, toitaineid ja erinevaid käskjalgmolekule seal ringi triivib. Tegelikult on aga veres nii täpne tasakaal, et kõik molekulid lähevad täpsel ajal täpselt vajalikus koguses täpselt sinna, kuhu on tarvis.

 

Niisamuti suudab aju ilma segadusse sattumata jälgida kõiki meie termostaate. Tillukene hallolluse osa otsmikuajus – hüpotalamus, mis kaalub umbkaudu viis grammi – tasakaalustab imetlusväärse hulga erinevaid talitlusi, hõlmates rasvade ja süsivesinike ainevahetust, und ja ärkvelolekut, isu, janu, seedenõresid, vedelike hulka, kasvu, kehatemperatuuri – kõike, mis kehas toimub automaatselt. Hüpotalamus (vahel kutsutakse seda ka “aju ajuks”) kannab hoolt selle eest, mille peale inimene ise ei pea mõtlema.

 

Järelikult on tasakaal intelligentsuse funktsioon. Tegelikult me pole termostaatide kogumid, sest termostaat ei saa ise end reguleerida, nagu saame meie. Inimene sünnib oma algse seadepunktiga – see ongi prakriti või kaasasündinud loomus. See juhib, aga ta on ka mõjutatav. Ütleme, et keegi sündis Pitta–Vata loomusega nagu Norman. Seda prakriti’t võib illustreerida lihtsa diagrammiga:

 

PRAKRITI

 

Sünd kui lähtepunkt määrab ära kolme dosha ideaalse tasakaalu terveks inimese eluajaks. Kõik keha sajad termostaadid alluvad sellele juhtseisundile, nagu nad alluvad ka hüpotalamusele. Aga dosha’sid saab mõjutada palju kergemini kui hüpotalamust. On teada, et Vata’t lisavad sellised mõjurid nagu külm ilm, kuiv õhk või tuul, hirm, vürtsise toidu maitse ja liiga hiline ülevalolek, mis kõik nagu lausuksid kehale: “Vata’t juurde!” (Pitta’l ja Kapha’l on oma katalüsaatorid.)

 

VIKRITI

 

Nüüd tundub, et ta on Vata–Pitta, sest sellised igapäevased mõjurid nagu toit, kehaline koormus, uni ja emotsioonid on viinud dosha’d uude asendisse. Dosha’sid mõjutab vähemal või suuremal määral kõik, mida inimene mõtleb, ütleb, teeb, näeb, kombib, haistab või maitseb. Uude asendisse liikunud, peaksid dosha’d tasakaaluinstinkti järgides seejärel jälle oma algseisundisse tagasi pöörduma. Normani puhul läks midagi valesti.

 

Tumeda ala peal on nüüd tühimik, mis kujutab aja jooksul kogunenud tasakaalutust. Ayurvedas kutsutakse seda tasakaalutust vikriti’ks – “loodusest kõrvalekaldumiseks”. Nõnda on kaks terminit – prakriti ja vikriti – vastandid. Üks viitab sellele, mis inimeses on loomulik, teine loomuvastasele. Dosha’sid ei saa sundida sünnipärasest soodsamasse seisundisse, see ainult viiks loodusest eemale. Jätke einestamata – ning te lisate veidi oma vikriti’le; olge kogu öö üleval – ja vikriti’le lisandub veel enam.

 

Vale toit, valed magamisharjumused, negatiivsed emotsioonid ja füüsiline ning vaimne pingutus lisab igaüks ellu veidi loomuvastasust, kuni ollakse lõpuks kõigist kõige loomuvastasemas olukorras – väljaarenenud haigusseisundis. Samal ajal muutub ka ettekujutus enesest – positiivsete reageeringute asemel ilmub ikka rohkem negatiivseid. Vikriti teeb inimese igasuguste stresside suhtes tundlikumaks. Ta muudab peened tunded tuhmiks.

 

Kui paljud meist on veel võimelised lapseliku süütusega armastama ja usaldama? Me oleme oma rakud täis tuupinud kõiki neid hülgamise–, pettumise– ja kahtlusekogemusi, mis risustavad meie minevikku. Võite end pidada sündinud muretsejaks või eluaegseks unetuks, pessimistiks või virisejaks, aga unustate ära, et selleni jõudmiseks on teil kulunud aastaid.

 

Normani vikriti’s on Vata dosha seisund väga tõsiselt halvenenud. See pole üllatav, sest Vata dosha läheb tasakaalust välja kõige kergemini. Vata’le ei meeldi kõva lärm, rahvarohkus ja kehalised ebamugavused. Kui te näiteks sõidate inimesi täistuubitud linnalähedases rongis, registreerib keha selle kogemuse kui stressi. Mida rohkem te sõidate, seda enam saab kannatada Vata. Mõne aja pärast äratab juba üksnes mõte rongiga tööle sõitmisest ebameeldivaid tundeid. Harjute nendega, aga ei ole kunagi õnnelik. Niimoodi juhivad dosha’d meid õiges suunas ja eemale valedest harjumustest.

 

“Õige” tähendab lihtsalt looduslähedast. Õige on anda Vata’le iga päev veidi täielikku rahu ja vaikust, see aitab Vata’l leida tasakaalu. Väär on teda ärritada – vali lärm ja rahvasumm ajavad Vata veel enam tasakaalust välja. Homme ja ülehomme jälle samasse rongi astudes võite küll mõtelda: “Igaüks peab ju oma leiba teenima.” Ent miski ei tee Vata’le seda kogemust meeldivaks. Ja see on õnn, sest teie ainus lootus täiuslikku tasakaalu saavutada peitub iga dosha instinktis, millega ta paneb vastu väärale kohtlemisele ja püüab naasta oma lähteasendisse.

 

Normanil oli väga kerge selles kõiges oma olukorda ära tunda. Ma toonitasin: “Meie ühiskonnas on loomuvastaseks Vata–Pitta’ks muutumine väga iseloomulik, kui arvesse võtta ümbritseva keskkonna kõiki mõjutusi. Aga vikriti on ainult mask, stressist kujunenud näivus. Selle all on ikka too algne seisund – ainulaadne Vata, Pitta ja Kapha kombinatsioon, inimese tegelik olemus. Kui see taastada, kaovad Vata sümptomid. Ayurveda võlu seisnebki selles, et ta tervendab inimesi, andes neile tagasi nende parima olemuse.”

 

Järgmise sammuna sai Norman tema dosha’sid rahustava uue päevakava. Andsin talle Vata’t tasakaalustavate asjade nimekirja. Seda tasakaalustumisprotsessi kutsutakse dosha rahustamiseks. Nimekirjas oli esikohal täpne päevaplaanist kinnipidamine. Normanil kujunes kiiresti oma kindel õhtune rituaal.

 

“Tund aega enne magamaheitmist lähen sooja vanni – suvel on vannivesi veidi jahedam. Siis masseerin viis minutit seesamiõliga kergelt oma laupa, meelekohti ja jalgu ning joon klaasitäie piima rasayana’ga.” (Rasayana’d on ravimtaimesegud. Ayurveda kasutab sadu rasayana’sid ja Normani arvates on kõige üldlevinum rasayana – biochavan – väga mõjus, aga on olemas ka seda asendavaid ayurveda ravimtaimi.)

 

“Siis ma istun vaikselt ja loen kakskümmend minutit. Mind lõõgastab kõige enam luule või inspiratsiooni ajel loodud kirjandus. Lõpuks kustutan tule, kuulan rahustavat muusikat, kuni jään uniseks – ja siis lähen kohe magama.

 

Olen sellest korrast juba mitu kuud kindlalt kinni pidanud ja mul õnnestub raskusteta uinuda ning magada vähemalt kuus tundi järjest. Sellest piisab, et end järgmisel päeval puhanuna tunda.”

 

Kokkuvõttes on see väga õnnestunud lahendus probleemile, mille all kannatavad miljonid inimesed ilma mingit abi leidmata, kuigi keskmiselt iga viies ameeriklane võtab korrapäraselt unetablette. Asi pole mitte üksnes unetusest lahtisaamises, Normanil on tasakaalu saavutamisest olnud muudki kasu. Tal pole enam sagedasi külmetushaigusi ega mitmeid väiksemaid valusid ja vaevusi. Kadunud on muretsemine ning rahulolematusetunne, mis olid saanud osaks Normani loomusest. Ta näeb üldse ise värskem välja ja ka elu paistab tema silmis värskem.

 

 

looduse tsüklid, mis toetavad füüsilist olemasolu

        Tänapäeva arstiteadus tunneb tervet hulka meie keha selgeid rütme - süda lööb iga kolmveerand sekundi järel, kopsud laienevad sissehingamisel 10-14 korda minutis. Aga paljusid muutusi kehas ei osata seletada. Miks inimene kaalub kõige rohkem kell seitse õhtul, nagu teadus on kindlaks teinud? Miks meie käed on kõige soojemad hommikuti kella kahe paiku?

Ayurveda iidne õpetus väidab, et meis on põhitsüklid, mida juhib meie kvantkeha. Iga päev läbivad meid kaks muutuste lainet ja mõlemad neist toovad Kapha tsükli, siis Pitta ja lõpuks Vata tsükli. Need kolm faasi kestavad päevatõusust päikeseloojakuni ja siis korduvad jällegi päikeseloojakust päikesetõusuni. Tsüklite ligikaudsed ajad on järgmised:

        ESIMENE TSÜKKEL:                           TEINE TSÜKKEL:

     
        kell 6-10       Kapha                            kell 18-22       Kapha

        kell 10-14     Pitta                              kell 22-2         Pitta

        kell 14-18     Vata                              kell 2-6           Vata  

Et loodusega kooskõlas elada, tuleb kõigepealt arvestada neid põhitsükleid, mis meie füüsilist olemasolu toetavad. Me oleme loodud sõitma looduse lainetel, mitte nende vastu võitlema. Tegelikult seilavadki meie kehad looduse lainetel, või vähemalt püüavad kõigiti seda teha, isegi kui meie harjumused sellele vastu töötavad.

Koidikul algab päev Kapha ajaga. Kerge on näha, miks varahommikut peetakse Kapha'ks - ärgates tunneb keha end aeglase, raske, lõdva ning rahulikuna ja need kõik on Kapha omadused. Füüsiliselt kõige aktiivsem aeg ja samuti söögiisu haripunkt on lõuna ajal - erimese Pitta keskel. Pitta vastutab ainevahetuse, energiajaotuse ja üldse kehatalituse efektiivsuse eest. See aitab mõista, miks näiteks vabrikus on tööviljakus kõige kõrgem lõuna paiku. See esimene tsükkel lõpeb Vata ajaga, mis algab kell 2 päeval. Vata juhib närvisüsteemi ja teadlased ongi avastanud, et inimesed sooritavad vaimseid katseid kõige edukamalt õhtupoolikuti. Kõige kiirema arvutamise aeg (kell 3 päeval) ja käteosavuse parim aeg (kell 4 päeval) langevad sellesse ajavahemikku.

Päeva teises tsüklis korduvad uuesti sama Kapha, Pitta ja Vata, aga neil on uus ilme. Õhtul oleme jälle lõdvestunud ja aeglased nagu varahommikulgi, kuid päikese loojak viib keha pikema puhkuse seisundisse. Nüüd kaldub Kapha inertsusesse. Ka Pitta söögiisu pole nii tugev, kui oli lõuna ajal. Pitta seedib õhtusööki, kui te magama lähete, ning energia läheb temperatuuri hoidmiseks ja kudede ülesehitamiseks, mis toimubki põhiliselt öösiti. Varahommikuste tundide Vata aeg väljendub närvisüsteemis, aga õhtupooliku kiire mõtlemise asemel olete nüüd aktiivses unenägudega unes (seda kutsutakse "kiirete silmaliigutuste" uneks) ja aju impulsid on sel ajal öö kõige elavamad. Nõnda saab päevaring täis.

Kui te õpite seilama neil Vata, Pitta ja Kapha suurtel lainetel, häälestab teie keha instinktiivselt oma alltsüklite keerulise masinavärgi selle järgi. 

Kogu päevatsükli rütmi määravad ära neli pöördepunkti:

         Kell 6-8                     Kell 12-13                     Kell 18-19                      Kell 21:30 - 22:30

        Ärkamine                    Lõunasöök                      Õhtusöök                           Magamaminek

Need ajad on tegevuse alustamiseks - hommik algab kella 6 ja 8 vahel, lõuna on keskpäeva ja kella ühe vahel ja nii edasi. Ajad on ligilähedased ja muutuvad seoses aastavahetustega. Ayurveda järgi kõige parem järgida päikest ja tõusta tund enne koitu kogu aasta läbi. Kui te ärkate Vata ajal, siis kasutate ära kogu Vata kerguse, reipuse ja värskuse. Need omadused sisenevad teie kehasse just enne päikesetõusu ja kestavad kogu päeva.

Kui te venitate tõusmisega liiga kaua ja jääte järgnevasse Kapha aega (kell 6-10 hommikul), ärkate uimasena, raskemini ja vähem värske tundega. Need omadused saadavad teid kogu päeva; kui te aastaid hilja tõusete, teenite need Kapha omadused oma dosha'desse (Vata, Pitta, Kapha - kolm ainevahetuse printsiipi, mis ühendavad vaimu ja keha) ja tunnete end krooniliselt unisena.

Teie ideaalne päevakava peaks koonduma just nende nelja loomuliku pöördepunkti ümber. Kui te tulete selle kõigega toime, siis märkate, et kogu teie tegevus muutub tervemaks, nauditavamaks ja tõhusamaks. Te võidate rohkem aega kui kaotate, ja see on väärtuslik aeg.

Lõuna- ja õhtusöök peaks sattuma õigesse aega päevatsüklis. Et Pitta aega täielikult ära kasutada, on kõige parem varakult lõunat süüa - kas keskpäeval või ennegi seda. Sel kellaajal lööb Pitta seedetuli lõkkele, sellepärast ongi soovituslik, et lõuna oleks kõige tugevam söögiaeg. Kell kuus algab Kapha aeg ja keha tahab rahuneda. Sel ajal ei ole mõistlik oma organismi lisada liigset kütust, sest Pitta't, mis aitaks einet seedida, pole enne kui õhtul kell kümme, kui te juba magate. Suurim seedimisvõime on inimesel pärastlõunal, siis on ka piisavalt aega, et toitu täielikult ära seedida. Ayurveda rõhutab toidu täieliku seedimise vajadust, sest pooleldi seeditud toit tekitab ama't (ebaõige seedimise tulemusena rakus ladestuv ebapuhtus).

Õhtusöök peaks olema kerge. Meeldiva üllatusena tunnete, et keha on rahulik ja kerge, kui öösel pole vaja seedida täisportsjone. Õhtul ei ole kasulik süüa kääritatud toitu nagu juust, hapukoor ja jogurt; liha on parem vältida, sest see on raskesti seeditav.

AASTAAEGADE ARVESSEVÕTMINE

Õpetus kvantkehast väidab, et keha ei ole inimese piir. Tema eksistents jätkub ka väljaspool, kogu looduses. Vata, Pitta ja Kapha on kõikjal meie ümber, nad seovad meie füsioloogia kogu muu maailmaga. Sellepärast toobki ilma muutumine kaasa muutusi kehas - te tunnete kontides vihma või olete laisk esimestel kevadpäevadel. Dosha'd jälgivad ilma - kuuma, külma, tuult, niiskust ja kõiki aastaaegadega kaasnevaid muutusi.

Kui hakkab puhuma külm kuiv tuul, vastav sellele Vata meie sisemuses, sest ka tema on külm, kuiv, liikuv. Ta tunneb, et miski talle sugulaslik on olukorra peremees. Iga dosha tunneb ära just sellise ilma, mis teda eriti hästi esile toob, kehtib printsiip "sarnased mõjutavad teineteist".

        Külm, kuiv, tuuline ilm akumuleerib Vata't.

        Kuum ilm akumuleerib Pitta't, eriti siis, kui on ka niiske.

        Külm märg ilm või lumi akumuleerib Kapha't.

Sõna akumuleerima tähendab, et ümbritseva mõjul dosha lisandub; kui seda koguneb liiga palju, tekib tõsine tasakaalutus. Dodha võib avaldada mõju ka väljaspool "oma" aastaaega (näiteks külmetute suvel), selle põhjuseks on hilis- või "ülevooluefekt": kuulub aega, enne kui dosha't koguneb liiga palju, et ta kehatalitusi häirima hakkab. Esimesed sügisnädalad võivad tunduda täiesti mõnusad, kuni äkitselt tuleb peale põhjuseta ängistus või märkate, et liikmed valutavad.

See on põhimõtteliselt sama nagu hommikune kassiahastus - vea arvessevõtmiseks ja sümptomi vormis esiletoomiseks läheb kehal veidi aega. Vata liigub kõige kiiremini - ka Vata tasakaalutus ilmneb kõige kiiremini; järgneb Pitta - võib võtta umbes kuu aega, enne kui tekib silmanähtav häda. Kapha on viimane, tüüpiliselt on ta kogu talve kleepuv nagu siirup, aga kevadel "sulab" ja voolab (aprilli- ja maikuine nohu ja ninakinnisus näitavad, et Kapha eest oleks tulnud veebruarikuus rohkem hoolt kanda).

DOSHA'D JA NENDE AASTAAJAD

Dosha'del on peale päevarütmi ka oma aastarütm. Kui miski vahele ei sega, teeb keha automaatselt need muutused kaasa. Ayurveda jagab aasta tavalise nelja aastaaja asemel kolmeks.

        Kapha aastaaeg langeb kevadele - märtsi keskpaigast juuni keskpaigani

        Pitta aastaaeg langeb suvele ja varasügisele - juuni keskelt oktoobri keskpaigani.

        Vata aastaaeg ühendab hilissügist ja talve - oktoobri keskpaigast märtsi keskpaigani.

Täiuslik aastatsükkel viib meid läbi Kapha, Pitta ja Vata, samas järjekorras nagu päevatsüklis. Kalendri aastaaegadest läheb kaduma sügis, sest ta jaguneb kahe dosha vahel. Sügist loetakse Pitta'ks, kuni valitseb soe ilm, ja Vata'ks alates sellest, kui ilm muutub külmaks, kuivaks ja tuuliseks. Inimesed, kelles Vata on ülekaalus, jalutavad kargel oktoobripäeval väljas ja tunnevad, et ilm on erakordselt nende loomule vastav, ehk liigagi. Sügisest erksust ja reipust eraldab väsimusest ja masendusest, mida osa inimesi sel aastaajal tunneb, ainult üks samm. Näib, et Vata tuul puhub neis sisemise sädeme lõkkele ja siis kustutab. Seepärast tuleb hoolikalt hoida tasakaalu kogu aasta vältel, eriti kui kehatüüp jõuab tundlikku perioodi.

Millal dosha'dele miski mõju avaldab, seda ei ütle mitte kalender, vaid loodus ise. Niiske, külm, pilves päev suurendab Kapha't, olgu parajasti sügis, talv või kevad. Dosha'd jälgivad ilma väga teraselt. 

Inimesel tuleb kõige valvsam olla sel aastaajal, mis langeb kokku tema kehatüübiga: Pitta'del suvel, Vata'del talvel, Kapha'del kevadel. Samuti muutub Vata dosha tundlikuks iga aastaaja lõpus, niisiis on hea hoolitseda Vata eest kevade saabumisel, suve algul ja nii edasi, sest just neil aegadel tabavad meid enamasti sesoonsed külmetused ning gripp.

Kui toitumise vastavusseviimine ilmaga muutub inimese kinnisideeks, läheb elu liiga keeruliseks. Ayurveda sesoonne kava peaks lihtsalt aitama keha loomulikel instinktidel esile tõusta.

Ayurveda "viie peegli" meetod ja marmad

        Haiguste diagnostikas paneb ayurveda arst diagnoosi ,,viie peegli” meetodi järgi: pulssdiagnostika, iridodiagnostika, aurikulaarne diagnostika, diagnostika keele seisundi järgi (lingvodiagnostika) ja naha seisundi järgi, mis annab patsiendi seisundi kohta täieliku informatsiooni. See meetod võimaldab avastada haiguse mitte ainult selle kliinilises staadiumis, vaid ka alles tekkiva haiguse ja isegi eelsoodumuse ühtede või teiste haiguste suhtes. 

Pulssdiagnostika aluseks on pulsi kuulamine. Igal haigusel on oma ,,muusika” (meloodia), ja kogenud arst võib selle meloodia ära tunda, kui on seda varem kuulnud. Asi on selles, et energoinformatsioonilise välja (meridiaani) kanalid on erinevate elundite ja süsteemide omapärasteks heliharkideks.

Lingvodiagnostika – see on informatsiooni saamine keele pealispinna uurimise alusel. Siin võetakse arvesse keele kuju, värvust, keelekatu iseloomu. Põhiliselt annab see informatsiooni seedetrakti ja hingamissüsteemi seisundi kohta.

Aurikulaarne diagnostika – organismi seisundi hindamine kõrva kuju järgi, samuti kõrva reflektoorsete tsoonide valutundlikkuse kindlaksmääramise järgi. Aurikulaarne diagnostika annab informatsiooni peamiselt siseelundite funktsionaalsete häirete ja ägedate protsesside kohta.

Iridodiagnostika – informatsiooni hankimine silma vikerkestalt. Iridodiagnostika abil selgitatakse välja siseelundite orgaanilisi patoloogiaid, organismi šlakistumise taset.

Signaturoloogia – informatsiooni saamine karma ja pärilike haiguste kohta peopesa märkide ja joonte, sünnimärkide ja teiste nahamoodustiste järgi.

Arst vaatab haige läbi, kasutades selleks kõiki loetletud meetodeid, kuulab ära haige kaebused ja paneb selle alusel diagnoosi. Ning juba seejärel alustab ravimist, kasutades selleks kõiki ajaproovile vastu pidanud retsepte – ayurveda suurepärane ravitoime on olnud teada sadu ja isegi tuhandeid aastaid. Ayurveda käsutuses on kümneid tuhandeid ayurveda preparaate.

MARMATERAAPIA

Marmavidja – on teadus marmadest ehk inimkeha elutähtsatest keskustest. See on tohutu teadmiste valdkond, mis eksisteerib juba aastatuhandeid. Need teadmised on edasi kantud paranpara kaudu (õpetuse edasikantavuse järjepidevus) ja siiamaani on see olnud salastatud.

Traditsiooniliselt tõstetakse siin esile kahte marmavidja õpetuse haru – tamiili haru, mille loojaks oli Agastyar (Agastya-muni) http://en.wikipedia.org/wiki/Agastya ja kerala haru, mis oli loodud Sushruta http://en.wikipedia.org/wiki/Sushruta poolt. Tamiili kool rakendas oma teadmisi võistluskunstis ja alguses nimetati marmadeks surmapunkte inimese kehal. Sushruta-muni, kes oli arst, kasutas neid teadmisi paljude haiguste ravimisel. Teati, et surmapunktide õige kasutamine annab parima raviefekti ning iidsetel aegadel kasutati Ayurvedas marmavidjat nn. energokirurgiaks.

Vastavalt iidsemale Ayurveda traktaadile “Sushruta Samhita” http://en.wikipedia.org/wiki/Sushruta_Samhita nimetatakse marmadeks ühendusi viie orgaanilise kontaktpunkti vahel, milledeks on: mansa (lihased), sandhi (liigesed), asthi (luud), sira (veresooned), snaju (kõõlused).

Marmad on ka informatsiooni ja energia kanalite projektsiooniks (sthula ja nadi). Marmasid läbivad neli erilist kanalit – närvid, veenid, arterid ja lümfisooned. Ayurvedas loetakse, et nende kanalite kaudu levib vatta, pitta ja kapha inimise organismi (neuroendokriinsüsteemi integraalnäitajad).

On teada, et marmad ei ole lihtsalt punktid inimkehal, vaid teatud tsoonid – nn. tihedamad ja hõredamad alad kehal. Teatakse, et inimkeha koosneb viiest põhikestast: anatoomilisest, eeterlikust, mentaalsest, intellektuaalsest ja põhjuslikkusest.

Tihe osa koosneb anatoomilisest ja eeterlikust kestast. Eeterlik kest on anatoomilise kesta energo-informaatiliseks maatriksiks ja järgib täielikult keha piirjooni. Kui vaadelda marmasid eeterliku kesta positsioonilt, siis marma kujutab endast pöörlevat energo-informatiivset sfääri, mis tekib juba eostumise hetkel.

Täpsemalt on marmad seotud Universumi esmaselementidega – maaga, tulega, veega, õhuga ja eetri loodusjõududega. Marmad ühendavad omavahel nadi energeetilisi kanaleid, millede arv on 350 tuhat. Marmade kaudu toimub kõikide organite ja süsteemide häälestamine ja harmoniseerimine. Samuti toimub isereguleerimiskeskuste aktiveerumine.

Marmavidja kuulub Ayurveda süsteemis kasutatavasse akupunktuuri ja punktimassaazi.

Nimetatud õpetus sisaldab selliseid ravimeetodeid nagu hirudoteraapia (kaaniravi), energokirurgia, nõelravi, mesilasravi, koaguleerimine ehk kõrvetamine ja nahale pealemäärimise kaudu organismi mineraalide, metallide ja taimede viimine.

Hiina ja tiibeti meditsiinis on osa neist ravimeetoditest leidnud küllaltki põhjalikku kirjeldust, kuid algupäranditest on teada, et nende raviõpetuste tegelikuks allikaks oli Ayurveda kaanon Soma Radhz, mis oli olemas mitutuhat aastat enne hiina ja tiibeti meditsiini kaanoneid.

Marmateraapiat kasutatakse laialdaselt krooniliste haiguste ravimisel, marmateraapia mõjub noorendavalt organismile ning on profülaktikaks ja kaitseks pahaloomulistele haigustele. On tähele pandud, et peale marmateraapia seanssi taastub ja suureneb patsiendi energo-informatiivne väli, vabanevad ja korrigeeruvad energiavoolud. Marmateraapia on näidustatud nii täiskasvanutele kui ka lastele. Vastunäidustusteks on – ägedad nakkushaigused, akuutsed seisundid ja rasedus. 

_______________________________

P.S. Kuula ka saadet "Hallo, Kosmos!" ALEKSANDR DRELJOVIGA http://arhiiv.err.ee/vaata/hallo-kosmos-aleksandr-dreljov . Saates selgub: Mis on ayurveda neli põhieesmärki? Mis on naiste ja mis meeste dharma? Sattva, rajas ja tamas toidud meie menüüs? Millised on ayurveda süsteemi viis elementi ja kuus maitset? Mis iseloomustab kolme doshat ehk kehatüüpi - vatat, pittat ja kaphat? 

kolm dosha tüüpi - VATA, PITTA, KAPHA

        Dosha on Sanskriti sõna, mis koondab endas erinevaid organismi, keha ja vaimu käitumisi. Doshat on vahel iseloomustatud kui nähtamatut jõudu, mis vastutab kogu organismi keha, vaimu ja psüühiliste protsesside eest. Ajurvedas liigitatakse inimesed dosha tüüpideks vastavalt sellele millise tüübi omadusi inimeses kõige enam leidub. Ideaalses variandis on inimeses kõik need kolm tüüpi tasakaalus, kuid enamasti kipub siiski üks tüüpidest domineerima. 

Need omadused ei peegeldu ainult inimese välimuses vaid ka selles kuidas ta mõtleb, käitub, räägib ja tunneb. Dosha tüübid ei ole püsivad, neil on omadus ajajooksul muutuda koos inimese vanuse, mõtlemise ja elustiiliga ning tihti võivad need olla ka tasakaalust väljas, mis muudab inimese eneselegi arusaamatul põhjusel närviliseks, püsimatuks ja rahutuks. 

Kui õpid tundma kolme dosha tüüpi ning avastad, milline neist domineerib Sinus, see aitab Sul paremini mõista iseennast, oma tundeid ja käitumist. 

VATA (õhk ja ruum) 

Vata dosha vastutab inimese liikuvuse eest, nii füüsilise liikuvuse kui ka mõtete kiiruse ja taibukuse eest. Seetõttu ongi inimene, kelles domineerib Vata tüüp liikuv, kiire ja kergesti vaimustuv. Ta on peenutsev ja teravmeelne ning raha suhtes kergemeelne, kuid vaatamata sellele on see kõige võimsam dosha tüüp, mis sageli inimeses domineerib.

Kui Vata dosha on tasakaalust välja läinud, on täheldatavad järgmised iseloomulikud kehalised tundemärgid: valu, spasmid, krambid, külmavärinad või värisemine. Vata seedimine on muutlik ja tihti õrn.

Vata't tasakaalustab soolane, hapu ja magus.

Vata inimestel on eelsoodumus erinevatele füüsilistele ja vaimsetele häiretele: unetus, krooniline kõhukinnisus, närviline magu, ärevus, depressioon, lihaste spasmid või krambid, menstruatsioonieelne sündroom, seedehäired, kroonilised valud, kõrge vererõhk, artriit.

VATA NAHK

Õhuke
Kergesti päevituv
Mitte väga tundlik
Värske ja elujõuline
Peente pooridega
Kergelt kuiv
Ei punasta kergesti
Piirkonniti on väga kuiv nahk, eriti põlvedel ja küünarnukkidel
Sageli esineb konnasilm või nahapaksendid
Kõõm
Kergesti ilmnevad kortsud
Tumedad silmaalused 

PITTA (tuli ja vesi) 

Pitta tüübis on kombineeritud kuumuse, tule ja vee elemendid.

Pitta dosha on vastutav organismi muutumise ja omandamise eest, nagu toitainete omandamine ja kandumine rakkudeni või info omandamine, selle mõistmine ning oma arvamuse kujundamine. Pitta tüüp on intellektuaalne, kaalutlev ja analüüsiv ning tulemusele orienteeritud. Ta on meeldiv, rahul ja selge mõistusega.

Kui Pitta dosha on tasakaalust välja läinud, on täheldatavad järgmised iseloomulikud kehalised tundemärgid: põletik, palavik, ülearu suur isu ja janu, kõrvetised või kuumad hood. Pitta seedimine on tugev ja jõuline.

Pitta't tasakaalustab mõru, magus ja kootav (tanniinine).

Pitta inimestel on eelsoodumus erinevatele füüsilistele ja vaimsetele häiretele: lööbed, akne, kõrvetised, peptilised haavandid, varane kiilaspäisus ja juuste enneaegne hallinemine, kehv nägemine, vaenulikkus, enesekriitika ja stressiga seotud südameatakid.

PITTA NAHK

Keskmise tihedusega
Virsiku või vase kollaka tooniga
Tedretähniline
Rasusem T-tsoonis
Soe
Vähese rasueritusega
Kergesti punastav
Tundlik erinevatele kemikaalidele
Kergesti lõhkevate kapillaaridega
Sageli esineb miiliume
Kergesti tekkib päikesepõletus
Tihti silmad kipitavad
Palju sünnimärke
Kergesti tekkivad pigmendilaigud 

KAPHA (maa ja vesi) 

Kapha tüüp hindab kokkuhoidmist, lähedust ja täiuslikkust Ta on tugev, kaastundlik, andestav, suuremeelne ja armastav inimene. Ta on loomult rahulik ning teeb alati läbimõeldud valikuid. Temas esinevad maa ja vee elemendid, mis kokku segades annavad tulemuseks hoopis kolmanda elemendi - savi. Nii on ka kapha dosha vastutav organismis terviku loomise eest nagu näiteks niiskuse sidumine nahas, organite varustamine verega jne.

Kui Kapha dosha on tasakaalust välja läinud, on täheldatavad järgmised iseloomulikud kehalised tundemärgid: ninakinnisus, limaeritus, raskustunne, vedelikupeetus, uimasus või ülemagamine. Kapha seedimine on aeglane ja sageli raske.

Kapha't tasakaalustab terav, mõru ja kootav.

Kapha inimestel on eelsoodumus erinevatele füüsilistele ja vaimsetele häiretele: rasvumine, ninakõrvalkoobaste limaskestade turse ja ummistus, rindkere vaevused, liigesevalud, astma ja/või allergia, depressioon, suhkruhaigus, vere kõrge kolesteroolisisaldus ja krooniline loidus hommikuti.

KAPHA NAHK

Paks
Täidlane
Selge tooniga
Hästi niisutatud
Muutub kiiresti rasuseks
Tugev
Ei vanane kiiresti
Jahe ja niiske
Rasune nahk
Rohkete komedoonidega
Laienenud pooridega
Esineb aknet
Higistavad kaenlaalused ja jalad
Organism kogub liigselt vedelikku

AYURVEDA KEHATÜÜBI TEST

http://www.online.ee/~kkytt/ajurveeda_test.html