mesi ingveriga - loodusravi kroon

        Ingver on pärit Lõuna-Aasiast ning on seal tõhusa ravimtaimena kasutusel juba aastatuhandeid. Juba vanad hiinlased ja hindud avastasid ingveri toime vananemise vastu, samuti arvati, et ingver suurendab sugutungi ning viljakust. Loomulikult kasutati ingveri taolist imeasja ka toitude valmistamisel. Araabia kaupmehed hoidsid ingverijuure kasvukohti saladuses, et imerohtu võimalikult suure kasumiga müüa.

Euroopasse jõudis ingver ühtede allikate väitel 11. sajandil toimunud ristikäikudelt. Teised on aga veendunud, et veneetslane Marco Polo nägi 13. sajandil Hiinas seda maitseainet esmakordselt ja kirjeldas ingverit siis ka eurooplastele. Igal juhul oli tegemist tõelise eksootilise luksuskaubaga, mille eest rikkad maksid muinasjutulist hinda. Eriti populaarseks muutus ingver Inglismaal, kus tänapäevalgi ei kujuta elu ette ginger ale’ita või gingerbread'ita. Ingver on kindlaks lisandiks liköörides ja pea kõikides maitseainesegudes.

 

Portugallased söötsid oma orjadele viljakuse suurendamiseks sisse ohtralt ingverit, et tööjõudu ikka juurde tuleks. Jaapanis valmistatakse tänapäevalgi mehisusepäevaks spetsiaalne roog, mille kohustuslikuks koostisosaks on ingver. Hiinas valmistatakse aga pidupäevadeks roog krevettidest, mis on marineeritud veini, äädika, ingveri ja tatari sibulaga. Hiinlased kinnitavad, et see kulinaarne šedööver aitab viljatuse ja frigiidsuse korral.

 

Tänaseks on need ajad, kus ingver kulla väärtuses oli, õnneks möödas ja seda võib endale lubada igaüks. Olgu siis tegemist värske risoomijupatsi või maitseainefirmade poolt purki või kotti topitud pulbriga. Ingveri tervislikkus ja hõrk maitse muudab ta meeldivaks lisandiks paljudele toitudele. Olgu siis tegemist salati või magustoiduga. Marineeritult on ingver aga lahutamatu kaaslane sushi juures.

 

Hiinlased on veendunud, et ingver tõstab potentsi ja kindlustab pika eluea. Ingver soojendab keha, võtab ära valu (eriti reumaatilise) ning tugevdab ja tervendab hingamiselundeid. Ta on hea kurguvalu, oksendamise ja iiveldamise puhul, eriti raseduse ja reisimise ajal. Hongkongi hiinlased teavad seda juba ammu, mistõttu paadis töötades näritakse pidevalt ingverit. Kui tahate ka proovida, siis maksab pool tundi enne reisile minekut sisse võtta üks gramm kuivatatud ingverit. Mitu ülikooli üle maailma teevad katseid ingveriga, et just selle imejuurika abil vähiravim lõpuks leida. Muide, ingveril on veel üks suur eelis – tal ei ole mingeid kõrvaltoimeid. Peamiselt ergutab ingver aga kogu immuunsüsteemi, ergutab vereringet ja tõhustab seedimist.

 

MEE JA INGVERI RAVIOMADUSED

 

Mesi ja ingver omavad mõlemad suurepäraseid raviomadusi ning kokkusegatult nende raviomadused võimenduvad veelgi, mille tulemusena saame ühe tõhusama ja enimhinnatud looduravimi, mis tänapäeval saadaval. Mee peamine roll lisaks oma raviomadustele on ingveri kiire ja tõhus edastamine meie organismile. Lisaks teeb mesi kibeda ingveri juure maitse magusaks ja seega palju enam vastuvõetumaks meie maitsemeelele. 

 

Üldiselt on mesi, tänu oma suurepärastele omadusele, kõige parem ja tõhusam ravimtaimede vahendaja organismile. 

 

Ida meditsiinis on ingver aukohal seedimist soodustava vahendina. Ingver mõjub soodsalt südamele ja veresoonkonnale, langetab vererõhku ja alandab kolesteroolisisaldust veres. Samuti aitab vältida südamelihase infarkti ja tromboosi, tugevdab organismi kaitsevõimet ning toob kergendust menstruatsioonivalude korral. Samuti on seda juurt kasutatud migreenihoogude, kopsu-, maksa- ja merehaiguse korral. Antioksüdandina on ingverijuurt kasutatud ka vähi puhul. 

 

Hingamisteede probleemid: Mee ja ingveri segu on parim hingamisteede haiguste raviks ja leevendamiseks, mis pakub kiiret ja kohest leevendust köhale, külmetustele, kurguvalule ja nohule.

Külmetus: Ingver kui vürtsitaim ergutab organismis soojateket, higistamist ning võimendab kaitsesüsteemide mõju koostöös meega. Mesi seejuures annab kiiret energiat, vahendades seejuures ingverit organismile seda kõige tõhusamal moel.

Ingveritee külmetushaiguste ja gripi ennetamiseks: 1 g värsket ingverit, s.o poole suhkrutüki suurune tükk riivida tassi, lisada poole sidruni mahl. Valada üle kuuma veega ja teha magusaks meega.

Astma: Usutakse, et mee ja ingveriga segu koos musta pipraga suudab ravida ja vähendada probleeme, mida põhjustab astma.

Seedehäired:  Ingver on seedimist soodustav vahend, mis leevendab iiveldust, kõrvetisi, spasmidest tingitud teravaid valuhooge, gaasidest tingitud kõhupuhitust ja kõhulahtisust. Seedimist soodustab ingver sellega, et ergutades seedenõresid, eeskätt sülje ja maonõret ja sapi eritumist. Mesi ja ingver mõlemad on antioksüdandiliste omadustega, mis esmalt hoiab seedekulglat puhtana erinevatest parasiitidest ning on kasulik kogu organismi immuunsüsteemile. Seega mesi ingveriga on kasulik inimestele, kellel on nõrk seedesüsteem.

Valude leevendus: Ingver on tõhus vahend valude leevendamisel, millest on abi peavalude, liigesepõletiku, reuma ja menstruatsioonivalude korral.

Vereringe: Ingver meega mõjub soodsalt veresoonkonnale, langetavad mõnevõrra vererõhku ja vähendavad trombide tekke riski, vähendades vere hüübivust. Ingverist on abi ka külmetushaiguste korral, sest see vürtsitaim ergutab organismis soojateket, higistamist ning võimendab kaitsesüsteemide mõju.

Vastunäidustus ingverile: Ingver ei sobi rasedatele, väikelastele ning isikutele, kes vaevlevad krooniliste seedekulgla haavandite või neeruhaiguste käes. Samuti ei saa ingverit pruukida vürtsika toidu suhtes tundliku seedekulglaga inimesed.

MEE EELIS SUHKRU EES

Mesi on organismi jaoks valmistoode, temas ei toimu enam muudatusi ja ebasoovitavaid protsesse nagu suhkru liigsel kasutamisel. Mesi on organismile kergesti omastatav, sest ta juba sisaldab segu fruktoosist ja glükoosist, mis annavad kiiresti ja ilma organismi vaevamata energiat. Võrreldes suhkruga on mesi ideaalne energiaallikas, sest suhkur peab alles organismis muutuma kehaomaseks. Suhkur on tühi toitainetest ja jääb organismile ikkagi vaid maitseaineks ja energiaallikaks. Külmetus- ja teiste haiguste korral on oluline suhkur asendada meega, nii vabanevad seedeorganid inversioonist (roosuhkur peab lõhustuma lihtsüsivesikuteks). 

Organism omandab mett kergesti, see ei kahjusta seedetrakti. Kuna vajalik energia vabaneb kiiresti, siis aitab ta pärast füüsilist pingutust organismil kiirelt taastuda. Mesi on suurepärane rahusti närvisüsteemile ja seedetraktile ega koorma neerusid üle nagu suhkur. Mesi aitab tasakaalustada ainevahetust, koos meega seedib organism paremini raskelt omastatavaid toitaineid. Mesi tõstab immuunsust, kiirendab haigustest paranemist.

MEE TÄHTSAMAD KEEMILISED KOOSTISOSAD JA OMADUSED

Suhkrud: Mees leidub järgmisi suhkruid: erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos, turanoos jpt.

Mittesuhkrutest koostisosad: Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17–20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses.

Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu: Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, tsüsteiin jpt.

Mees leiduvad tuvastatud orgaanilised happed: Mee koostises on tuvastatud järgmisi orgaanilisi happeid: glükoonhape, fumaarhape, ketoglutaarhape, oksaalhape, piimhape, püroglutamiinhape, sidrunhape, sipelghape, võihape, õunhape, äädikhape jpt.

Mees leiduvad tuvastatud ensüümid: Mee koostises on tuvastatud järgmisi ensüüme: fosfataas, diastaas (amülaas), glükoosoksidaas, katalaas, sahharaas.

______________________________

MEE OMADUSED MÄÄRAB ÕIETOLM

Elo Odres

25.05.2013

Allikas: Aleksander Kilk, Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees

 

Kui kiiresti mesi loomulikul teel kristalliseerub, sõltub sellest, millistelt taimedelt see on korjatud. Poes müüdavad vedelad või kreemjad meed on kõik enne väiksematesse purkidesse pakendamist uuesti vedeldatud.

 

Kui kiiresti mesi kristalliseerub, sõltub peamiselt glükoosi ja fruktoosi vahekorrast mees. See vahekord sõltub omakorda, mis taimedelt on õietolm korjatud, selgitab Aleksander Kilk. Kui mees on rohkelt fruktoosi, seisab see kauem vedel. Kui ülekaalus on glükoos, tahkub mesi kiiresti. Kiirelt tahkuvad näiteks võilille- ja rapsimesi.

 

"Neis on isegi nii palju glükoosi, et kui mesinik tarust mett ruttu välja ei võta, on mesi juba kärgede sees kristalliseerunud," teab Kilk.

 

Suve esimesel poolel õitsevate taimede – paju, võilill, vaarikas – õietolmust saadud mesi on üldiselt hele ja kiiremini tahkuv. Suve teisel poolel hakkab tarudesse jõudma metsalillede mesi, mis on tumedam ja seisab kauem vedel. Näiteks põdrakanepi mesi püsib suhteliselt kaua vedel. Poest võib leida Ungari akaatsia-mett, mis seisab täiesti töötlemata 2-3 aastat vedel.

 

Kreemjas mesi tekib kiusamise tulemusel

 

Kärgedest eraldatud mesi kristalliseerub täielikult umbes kuuga. Kui mesi on kärgedest välja vurritatud, panevad need mesinikud, kes oma saaki ka jaekaubanduses müüvad, selle suurtesse tünnidesse. Sealt võetakse ja villitakse seda vajaduse järgi ümber väikestesse purkidesse. Poodides müügil olevad kreemjad või täiesti vedelad meed – nagu oleks eile tarust tulnud – on kõik vahepeal olnud tahked.

 

Selleks, et mesi kõigepealt suuremast hoiunõust kätte saada, tuleb see panna paariks päevaks vesivanni aeglaselt soojenema. Mõnikord võib selline soojendatud ja vedelaks sulatatud ning ümber villitud mesi uuesti tahkudes muutuda jämekristalseks. "Jämekristalliseerumine sõltub esiteks taimedest, kust mesi on korjatud, teiseks võib see näidata, et mesi on üle kuumutatud," räägib Kilk. Jämekristalliseerunud mee puhul on glükoos ja fruktoos teineteisest eraldunud: meepurgi ülaosas on vedelam fruktoosirikas kiht, allpool aga kõva glükoosikiht. Mee kasulikke omadusi jämekristalliseerumine ei kahjusta, küll aga kaubanduslikku välimust.

 

Kreemja mee saamiseks kasutavad eri tootjad natuke erinevaid protseduure, kuid oluline on, et mett pidevalt segataks. Üks suuremaid Eesti meemüüjaid Meveda kasutab oma kreemja mee saamiseks Saksa päritolu tehnoloogiat. Mesinik Jaanus Tulli sõnul on kreemjas mesi eriti populaarne Saksamaal ja Skandinaavias. Pärnumaa meetootja Aare Jõumees nimetab kreemjat mett kiusatud meeks: spetsiaalsetes suurtes nõudes, nn mikserites segatakse mett paari nädala vältel iga päev 10–15 minutit. Nii ei saa mesi kristalliseeruda ja mõne aja pärast kiusatud mesi enam ei kristalliseerugi.

 

Vedel mesi saadakse Tulli sõnul kristalliseerunud mett kuumutades. "Aga kindlasti mitte üle 40 kraadi, et mitte hävitada mees leiduvaid kasulikke aineid," täpsustab Olustvere teenindus- ja majanduskoolis mesindussaaduste lektorina tegutsev Tull. Jahedas ruumis vedel mesi tahkub taas kiiresti.

 

Kilgi sõnul kasutatakse suurtes meepakendamiskeskustes vedela mee saamiseks ka nn välksulatusmeetodit: mesi soojendatakse spetsiaalsete vahenditega kiiresti 70–75 kraadini ja jahutatakse samuti väga kiiresti. Kõik kokku võtab aega vaid paar minutit. "See protsess kahjustab mee omadusi, aga mitte palju," kinnitab Kilk.

 

Uuringute kohaselt on Eesti ostjate lemmik vedel mesi. Samas on Kilk märganud, et mõni inimene soovib just tahket mett, pidades seda kõige turvalisemaks valikuks.

 

Poes on Eesti mee purkidel kindlasti kirjas tootja: mesinik või talu nimi. Samuti on kirjas parim enne. Kilk märgib, et selles osas lähtuvad Eesti ja välismaa meetootjad eri põhimõtetest. Importmeel hakkab parim enne jooksma pakendamise hetkest: see tähendab, et enne seda võis mesi päris mitu aastat kusagil suures hoiunõus oma aega oodata. Eesti mesinikud arvestavad seda mee korjamise ajast.

 

Lõuna-Eestis saab tatra-, Saaremaal tüümianimett

 

Põhjamaal õitsevad taimed lühikest aega ja sageli kõik korraga, seepärast on enamik kodumaist mett segumesi. Juunikuus saab eristada võilillemett, aga seda tuleb nii vähe ja jääb suures osas veel mesilastele endale söömiseks, et poodidesse see praktiliselt ei jõua. Kui mesinikul on läheduses suured raiesmikud, kuhu tarud viia, on võimalik saada ka puhast vaarikamett. Lõuna-Eestis on mõni suur tatrapõld, kust saab selgelt eristatava mõrkja maitsega tumedat tatra-mett.

 

"Leedus toodetakse päris palju tatramett," mainib Kilk. Saaremaa mesinikud saavad mõnikord natuke ka tüümiani- ehk nõmm-liivateemett.

 

Lõunapoolsemates maades õitsevad taimed pikemat aega ja tänu sellele on lihtsam saada kindlate taimede mett. Viimati Hispaanias käies ostis Kilk kaheksat eri sorti mett: valge akaatsia, mägikanarbiku-, tüümiani-, rosmariini-, kastani- jt mett.

 

"On tõesti selgelt erineva maitsega," kinnitab Kilk. Tihti räägitakse veel pärnaõiemeest, aga Kilk on selles asjas pigem skeptiline ja kaldub reklaami kahtlustama: "Pärnaõiemesi kõlab ju hästi, aga meie oludes saab puhast pärnaõiemett koguda väga vähe ja harva."

 

Kilk sai eelmisel suvel ühest oma tarust huvitavat mett, mille päritolu jäigi saladuseks. "Igas tarus on omad pioneerid: mesilased, kes lendavad ringi ja otsivad uusi korjekohti. Selle taru pioneerid olid ilmselt mingi huvitava taime leidnud, teistes tarudes sellist isesuguse maitsega mett polnud," räägib mesinik.

 

Poest saab osta ka mahemett. Mahemeetarudest 3 km raadiuses ei tohi olla tavatootmist, samuti tohib mesilasi talveks toita vaid mahesuhkruga.

 

Poes võib leida mõne silmatorkavalt odavama meepurgi või -potsiku. Enamasti on sel juhul etiketil kirjas: toodetud Euroopa Liidus ja väljaspool ELi. "Kui Hiina meele pannakse kas või 10% mõne ELi riigi mett sisse, on juriidiliselt kõik korrektne," ütleb Kilk.

 

Hiina meel iseenesest ei ole häda midagi muud, kui sama eelmainitud hirm, et tegu võib olla mitu aastat vana meega, mille bioaktiivsus on langenud. Hiinas toodetud mees on leitud ka keelatud ravimi jääke.

 

Poestki ostetakse põhiliselt kohalikku mett

 

Odavaks saab pidada mett, mille kilohind poes on 5 € või vähem. Mesinikult käest kätte ostes maksab kilo 5-6 €. "Eestis ostetaksegi poest vähe mett, ostavad peamiselt mitmendat põlve linnainimesed ja venekeelsed elanikud, kellel ei ole oma tuttavat mesinikku," selgitab Kilk. Mesinike liidu andmetel ostetakse tervelt 70% meest Eestis otse mesinikult.

 

Kuigi sissetoodud mesi on kauplustes kodumaisest mõnevõrra odavam, on riiulitel ülekaalus siiski kodumaine ning sellele jätkub ka ostjaid. Selveri kommunikatsioonijuhi Annika Vilu sõnul moodustab nende poeketi meemüügi käibest 70% kodumaise mee müük. Prismades moodustab Eesti mesi koguni 95% müügist. "Välismaisest meest müüme vaid väikestes pudelpakendites mett, mida pakutakse näiteks kohvikutes tee kõrvale," märgib ostujuht Marge Saluste.

 

Parim hoiukoht: hämar kapp

 

Tahkunud mett võid kodus ise vesivannil soojendada, aga vesi ei tohi olla üle 40 kraadi. Purgitäis saab määrimiseks piisavalt pehmeks poole päevaga.

 

Mikrolaineahjus sulatamine kahjustab mee omadusi, kasulikud aktiivained lõhustuvad.

 

Ära sulata üles rohkem mett, kui korraga ära tarvitad.

 

Mett ei tohi hoida liiga soojas ega päikese käes. Külmikus läheb mesi kõvaks. Parim on mett hoida 20–22 kraadi juures hämaras kapis.

 

Võimalusel osta mett väiksemates purkides.

 

seesamiõli raviks ja toiduks

        Seesam on Aafrikast pärinev taim, mille viljadeks on kuprad, kus valmivad erakordselt õlirikkad seemned. Juba Antiik-Kreeka sõdurid närisid enne otsustavaid lahinguid seesamiseemneid kui eriti energiarikast toitu. Tamiili vanasõna ütleb: “Kui pakkuda seesamiõli alakaalulistele, siis see kosutab, kui tarbida ülekaalu puhul, siis see aitab kaalu langetada”.

 

Osades antiikkultuurides peeti seesamiseemneid õnnetoovaks sümboliks, siit ka kuulus väljend “Seesam, seesam avane!”, mis muinasjutus Ali Babale hauakambri ukse avab.

 

Seesamiseemned kasvavad õitsva taime kupardes, mida leidub nii Aafrikas, Indias kui ka Mehhikos. Kuprad avanevad nii, et seemned pudenevad ise välja. Värvuselt on seesamiseemned pruunid, kreemjad, punakad või isegi sinakad ja mustjad. Õlirohkeid seemneid (õlisisaldus 50- 60%) kasutatakse eeskätt seesamiõli valmistamiseks.

 

Seesamiõlis sisaldub palju küllastamata rasvhappeid: oleiin-, linoleen-, palmitiin-, steariin-, arahiin-, lignotseriinhape, naturaalsed antioksüdandid: fütosteriin, sesamiin, sesamool(olulisim), sesamoliin, samool; on rikas kaltsiumi, fosfori, vitamiin E ja A, raua, magneesiumi, tsingi, valkude sisalduse poolest.

 

Õli valmistatakse iidsete traditsioonide kohaselt külmpressmeetodil, on kõrge kvaliteediga, omab magus-pähklilist maitset ja on kerge struktuuriga.

Seesamiõli on oluline toiduaine, tänu millele paraneb tervis lipiididevahetusprotsesside häiretest, normaliseerub ainevahetus, vähenevad hüpertoonianähud, paranevad põletike ja liigesehaiguste protsessid. Tänu heale kaltsiumi ja fosfori (luude ehitusmaterjalid) sisaldusele on tõhus osteoporoosi ennetamiseks ja taastamiseks. Õli aitab kaasa lihasmassi kasvatamisele ja rasvkudude vähenemisega salenemisprotsessidele. Kõigis kasutusalades ta tugevdab organismi kui tervikut.

Seesamiõli loetakse tervistavaks ja puhastavaks kuna viib organismist välja mürgid, jääkained ja šlakid. India rahvameditsiinis kutsutakse seesamiõli “kuumaks ja teravaks”, temaga ravitakse “külmi” haigusi ja eemaldatakse ülearust lima ning gaase. On väga efektiivne kopsu ja hingamisteede haiguste puhul: hingeldus, kuiv köha, astma. Samuti südame-, maksa-, sapi-, kõhunäärme (sealhulgas diabeedi), kilpnäärmehaiguste puhul ja kõrgenenud maohappe ning aneemia puhul. Õliga ravitakse edukalt haavandtõbesid ja kõhukinnisust. Kaasaegses meditsiinis kasutatakse seesamiõli tromboleniidse purpuri, essetsiaalse tromboleeni ja hemorroidse diateesi puhul. Ta tõstab kiirelt veres trombotsüütide kogust ja aitab kaasa vereringe kiirenemisele.

Kasutatakse ateroskleroosi ennetavas ja taastavas ravis - takistab trombide teket. Kasutatakse nina limaskestade kuivuse ja ärrituse korral: kuivus, sügelus, kinnine nina, limaskesta kärnad ja koorikud – tilgutatakse ninasse 2-3 tilka enne und, masseeritakse kergelt väljastpoolt kogu sisemise limaskestapinna õlitamiseks. Viirushaiguste perioodil enne kodust väljumist tilgutada ninna viiruste ja pisikute vastu võitlemiseks.

Külmetuste ja krooniliste hingamisteede haiguste puhul määritakse rinnale ja jalataldade alla taastumiseks ja haigustele vastupanu tõstmiseks.

Kuulmise parandamiseks ja kõrvahaigustest hoidumiseks tilgutatakse 2-3 tilka kõrva

Ilueliksiirina on seesamiõlil üle tuhandeaastane ajalugu. Õli tungib sügavale nahakihtidesse, pehmendab, toidab, eemaldab nahast ainevahetuse kahjulikud jääkproduktid, saastuse ja surnud naharakud. Toimib nahale loodusliku antioksüdandina ennetades naha vananemismärke. Sobib suurepäraselt kasutada massaažiks.

Seesamiõli tugevdab igemeid ja hambaemaili, hoiab ära kaariese tekke ja arengu. Õli parandab hääle tugevust, toimib.häälepaelte põletike korral põletikuvastase ja rahustavana.

Võetakse sisse 1 tl 2 korda päevas pool tundi enne sööki.

Peavalu korral võta sisse 1 sl soojendatud seesamiõli, joo soojendavate omadustega ingveriteed. Peavalu ajal tekib maos ja soolestikus tihti ajutine kramp, mistõttu ka valuvaigisti ei imendu. Läheb hoog mööda, hakkab tablett mõjuma. Maga hämaras toas, sest rahu ja puhkus teevad head.

Et pea oleks selge ja aju töötaks, määri iga päev sõrmeotsaga ninasõõrmetesse seesamiõli. See tasakaalustab organismi ning on eriti hea talvel, mil limaskestad kuivas toaõhus kuivama kipuvad.

SEESAM TOIDUKS

Seesamiõli sobib kasutada salatite maitsestamiseks, toitude hautamiseks ning kergeks praadimiseks (suitsemispunkt 215 C).

Aasias, kus taimtoitlus on väga levinud, kasutatakse seemneid erinevate riisist valmistatud toitude koostises. Paljudes Araabia riikides tarvitatakse seesamiseemnete puruksjahvatamisel saadud erilist pastat (tahini). Tahiinit koos kikerherne, oliiviõli ja sidrunimahlaga püreerides saab maitsva taimse pasteedi hummuse.

Teine ammune ja oluline seesami kasutusvaldkond on halvaa. Ajalooline halvaa retsept sisaldas vähemalt kahte kohustuslikku komponenti - mett ja seesamiseemneid. Seemned purustati ja saadud mass segati meega ühtlaseks maiuseks. Just seesamiseemned andsid halvaale omapärase kergelt pähkleid meenutava maitse. Halvaad saab kodus ise valmistada, kui segada tahiinit meega - saadud massi võib niisama sepikule määrida või küpsetada lühikest aega ahjus.

Aasia kultuuriruumis tarbitakse seesamiseemneid peamiselt röstitult, lisades neile soola või suhkrut saab omapärase maitselisandi. Jaapanis on levinud isegi eriline seesamisool (goma shio), mis koosneb röstitud ja peeneks jahvatatud seesamist ning meresooladest. Seda lisatakse toidule vahetult enne söömist.

Lääne kultuuris on seesamiseemnete kõige levinum kasutusvaldkond nende erinevatele pagaritoodetele lisamine - nad  kuuluvad mitmevilja leibade ja saiade koostisesse ning kaunistavad hamburgereid ja kukleid. Nende raputamine küpsetistele pole mingi hiljutine avastus, seda kasutasid pagarid juba enne meie ajaarvamist. Kuumutamisel omandavad seesamiseemned tugevama pähklise maitse ja aroomi. 

HUMMUS

400 g keedetud/konserveeritud kikerherneid (või 250 g kuivi)
2-5 küüslauguküünt
3 spl tahinit (Piprapood, Liivalaia 43)
0,5 sidruni mahl
1/4 tl jahvatatud vürtsköömneid (cround cumin) Piprapood, Liivalaia 43)
2 spl hakitud siledalehelist peterselli
1-2 spl oliiviõli
soola, pipart

Kurna kikerherned ja püreesta koos küüslauguga. Lisa tahini ja sega kikerherne pasta hulka. Siis lisa sidrunimahl, vürtsköömned, sool ja pipar. Võid lisada ka oliiviõli, kui tahad kreemjamat tulemust. Timmi maitse endale parajaks lisades soovi korral kõiki maitseid juurde. Hummuse peale puista värskelt hakitud koriandrit või peterselli. Kalla peale ka korralik sorts oliiviõli.

 

Serveeri ja söö röstitud saia, sepiku või leivaga. 

 

 

KAPHA tasakaalustamine

KAPHA'T TASAKAALUSTAB

 

        •  ergutamine                      •  korrapärane liikumine

 

        •  kontroll kaalu üle            •  muljeterohkus

 

        •  soojus, kuivus                 •  magusa vähendamine

 

Kapha tasakaalustamise võtmeks on ergutamine. Kapha dosha on oma loomult tasakaalukas ja aeglane, see loob usaldusväärsuse ja kindluse. Aga tasakaalu kaotanud Kapha’d klammerduvad liiga tugevasti endise olukorra külge; nad vajavad ergutust silmale ja kõrvale, uusi inimesi ja uusi sündmusi. Sama kehtib ka keha kohta. Ilma tegevuseta muutub Kapha tuimaks ja loiuks. See seostub otseselt tema aeglase seedimisega. Kui toit ei seedi täielikult (või kui toit on raskesti seeditav, õline või pole üldse seeditav), võivad toksilised jääkained (ama) organismi ummistada ja lõpuks kaasa tuua haiguse. Kapha tüüpi inimesed on sellele hädale eriti altid ja peavad kindlasti hoidma regulaarse kehalise liikumise ning mitmekesise toitumisega oma sisetuld põlemas.

 

Kapha inimesed lähevad nii tasakaalu kui tasakaalust välja aeglaselt, seda dosha’t on hea püsivas tasakaalus hoida. Kui te täna Vata seisundit halvendate, tunnete tõenäoliselt juba homme selle mõju. Aga liigset Kapha’t põhjustavat toitu võite süüa kogu talve ja veast aru saada alles kevade tulekul, kui kogunenud dosha “lahti sulab” ja te haigestute tüüpilisse kevadisse külmetusse või nohusse. Kui vaatate kahekümne viie guna loetelu, märkate, et Vata’l ja Kapha’l pole peale külmuse mingeid ühiseid omadusi. Seetõttu vajavad Kapha inimesed võrreldes Vata inimestega täpselt vastupidist. Kapha ergutamisstrateegia ja Vata puhkusereeglid ongi seepärast vastandlikud. Vata’d sarnanevad jänestega, aga Kapha’d elevantidega.

 

Kui teis ilmnevad Kapha tasakaalutuse märgid, aitavad järgmised näpunäited teie päevakava domineeriva dosha jaoks palju sobivamaks teha.

 

1. Otsige elus mitmekesisust. Kapha’del on vaja teadlikult pingutada, et uusi kogemusi saada. Kodukolle ja kodu on neile kallid, seetõttu liigset ringitormamise ohtu pole karta. Ent Kapha’del on tugev kalduvus muutuda loiuks ja see toob kaasa depressiooni – paljude tasakaalustamata Kapha’de häda. Nagu teistegi dosha’de puhul, on meditatsioon väga kasulik: see aitab Kapha inimestel avastada oma loomuse aluspõhjas peituva erksuse.

 

Tõeliselt ergutav pole elus mitte väline mitmekesisus, vaid meie sisemine erksussäde. Loodus on meile andnud elava huvi uudsete mõtete, uute nägude ja kõige uue loomise vastu. (Öeldakse, et inimene on ainus olevus, kes ületab ookeani üksnes selleks, et näha, kuidas inimesed mujal välja näevad.) Juba vähenegi mediteerimine viib varem ainult paraadi jälgimisega rahuldunud Kapha’d mõttele, et nad tegelikult tahavad ka ise paraadiga ühineda. Kapha’del on kalduvus omandada, nad koguvad ja talletavad kõike, mis nende teele satub – olgu see siis raha, energia, positsioon või armastus. Kui nad avastavad, et pole vaja kõigesse klammerduda ja oma püsikindlat jõudu võib kasutada hoopis muudatuste esilekutsumiseks, astuvad nad hiiglasuure sammu edasi oma isiklikus arengus. Siis muutub kahekordseks Kapha märkimisväärselt suur võime armastada ja ise armastatud olla.

 

2. Sööge Kapha’t rahustavat toitu. Kui olete Kapha tüüpi, on tähtis mitte süüa liiga palju, sest kindlasti on teil kalduvus ülekaalulisusele. Söögiaegadel joodav kuum ingveritee aitab teravdada nürinenud maitsmismeelt ja ergutab aeglast seedimist, seda teeb ka peale einet näritud teelusikatäis apteegitilli seemneid. Kui on tegu suurema ummistusega, soovitab ayurveda eelistada kuiva toitu ja kootavat maitset. Kuiv röstitud leivaviil, õunad, küpsised, kurkumijuur ja palju tooreid juurvilju aitavad hästi vältida liigset Kapha kogunemist ja toniseerivad seedetrakti.

 

3. Vähendage magusat. Kapha on ainus dosha, mis samastub tugevasti maitsega – magusaga. Hoolimata kaloritest lisandub Kapha’del kaal, kui toidus on liiga palju magusat. Jäätise, piima, suhkruga magustoitude, nisuleiva ja või vältimine (ayurveda peab neid kõiki magusaks) aitab sagedasti parandada nohuse nina, ummistunud ninaurked, allergia ja uimasuse, mille all kannatavad tasakaalustamata Kapha’d. Pika aja jooksul võib liigne magus kaasa aidata suhkruhaiguse tekkimisele, see on tõsine Kapha haigus. Õnneks on olemas looduslik magustaja – naturaalne mesi –, mis on Kapha jaoks tõesti hea. Iga päev supilusikatäis või kaks mett (ent mitte rohkem) aitab organismist liigset Kapha’t eemaldada.

 

4. Olge soojas. Kuna Kapha on ise külm dosha, teeb soojus talle head. Kuiv kuumus mõjub kõige paremini hingamisteede hädade – tüüpilise Kapha vaevuse puhul. Liigse Kapha korral aitab sagedasti rinnale suunatud kvartslamp või soojenduskott selja all.

 

5. Vältige niiskust. Kapha on eriti tundlik külma ja niiskuse suhtes. Haigusetunde korral ärge laske oma ninale, kurgule ja kopsudele ligi külma talveõhku.

 

6. Vereringe ergutamiseks tehke kehale kuivmassaaži. Liigse Kapha korral ei kasutata õli, sest Kapha on ise õline dosha. Kogu keha energiline läbihõõrumine võtab aega viis kuni kümme minutit ning mõjub üsna hästi; ärge ainult töötage nii tugevasti, et ära väsite. Kui spetsiaalseid massaažikindaid pole saadaval, asendab neid kuiv käsnkõrvitsast svamm.

 

8. Jooge päeva jooksul sooje vedelikke, ent mõõdukalt, sest Kapha on juba isegi niiske. Ninakinnisusest aitab lahti saada ja kurguhaigusi kergendada tee – ühes tassitäies vees keedetakse veerand teelusikatäit kuiva ingveripulbrit ja kurkumijuuri. Seda võib juua kuni neli tassi päevas.

 

9. Vajalik on regulaarne kehaline liikumine, soovitavalt iga päev. See on parim viis, kuidas vältida mürkide kogunemist kehasse. Et Kapha’d on üldiselt tugevad ja lihaselised, teevad nad noorena meelsasti sporti; täiskasvanuna on Kapha’del enamasti istuv eluviis. Sellest on kahju, sest Kapha’dele toob kehaline liikumine rohkem kasu kui teistele ja nad peaksid igas vanuses olema aktiivsed.

 

10. Haiguse puhul olge enda vastu ausad. Kapha’d on väga vastupidavad ja neile meeldib kehaline tegevus; neil on ka kõrge valulävi ning nad jäävad voodisse ainult väga haigena. Võtke asja rahulikult, kui olete selles olukorras. Te olete tõenäoliselt kaks korda haigem kui enamik inimesi. Kapha’d võivad muutuda üsna süngeks, kui nad tunnevad, et nende eest hästi ei hoolitseta, nii et laske haiguse korral oma sõpradel ja perekonnal endale rohkem tähelepanu pöörata.

 

11. Kinnine nina on tavaline Kapha häda, mida saab vältida lihtsa tehnika abil: lahustage neljandik teelusikatäit soola pooles tassis soojas vees. Seiske valamu kohal ja valage natuke soolvett ühte pihku. Sulgege vasak ninasõõre, kummarduge ette ja tõmmake teravalt paar korda vett paremasse ninasõõrmesse, nõnda et vesi tungib ninaõõnde. Sulgege parem ninasõõre ja korrake sedasama teise poolega. Ärge hingake sügavalt (et mitte vett kopsudesse tõmmata) ega pingutage üle, kui nina on kinni. Võib–olla tuleb aevastus või hakkab teil nina jooksma – see on hea. Vastavalt vajadusele korrake seda ravimenetlust kaks või kolm korda. Ravi on mõjusam, kui sooja duši mõjul on eelnevalt ninaurke limaskest pehmemaks muutunud. Kui tunnete valu või diagnoositakse teil ninaõõne põletik, katkestage ravi otsekohe. Selle tehnika eesmärgiks on hoida ninaõõsi toonuses, aga mitte ravida juba väljakujunenud haigusseisundit.

 

 

PITTA tasakaalustamine

PITTA'T TASAKAALUSTAB

 

        •  mõõdukus                                              •  looduse ilu nautimine        

 

        •  puhkuse ja tegevuse tasakaal                 •  jahedus

 

        •  tähelepanu pööramine puhkeajale         •  ergutusainete vähendamine

 

Pitta tasakaalustamise võtmeks on mõõdukus. Ärge end liiga tagant kihutage. Kõigist kehatüüpidest on Pitta’le antud kõige rohkem sisemist tarmu, pealehakkamist ja energiat. Pitta inimesed lausa ründavad elu ja neile isegi meeldib ennast proovile panna – mida raskem, seda parem. Aga see sisemine hoog võib neile vahel ka hukatuslikuks saada. Pitta annab kergesti süttivat energiat. Kui te seda kuritarvitate, põletab see teid läbi. Meie maailma tööhullud on tavaliselt tasakaalust välja läinud Pitta’d, eriti kui nende emotsionaalne alatoon on vihane ja ründav.

 

Kui Pitta tüüpi inimesed näevad endas teatavaid ohumärke – eelkõige emotsioonide meeldivuse ja söögiisu mõõdutunde kadumist –, peavad nad teadlikult tagasi tõmbuma. Pitta’le on samuti tähtis loomupärane loodusearmastus. Kõik alljärgnevad punktid ütlevad, et Pitta jaoks on hea selline elu, mis järgib kuldset keskteed.

 

Kui ilmnevad Pitta tasakaalutuse tundemärgid, aitavad järgmised näpunäited tasakaalustada päevakava ja muuta see Pitta dosha’le hulga meelepärasemaks.

 

1. Võtke endale aega ja tõmmake hinge – elu põhirütmis peavad vahelduma puhkus ja tegevus. Et Pitta’del on nii suur teovõime, kipuvad nad ära unustama päeva puhkuse poolt. Tööpäeva lõpus on vaja leida rahusaareke. Sööge kiirustamata õhtust, tõmmake telefon kontaktist välja ja vältige kindlameelselt kiusatust tööd koju kaasa võtta. Meie kõigi rahusaareke on tegelikult meie sisimas olemas. Tasakaalust väljas Pitta’del kaob see sageli meelest.

 

2. Meditatsioon on väga kasulik vahend siserahu ja tasakaalu saavutamiseks. See tuletab ka meelde, et hoogsa tegevuse eelduseks on puhkus. Heade jooksjate saladus ei peitu sugugi mitte nende sammu pikkuses, vaid jõus, mida nad enne esimest jooksusammu endasse on kogunud. Kui Pitta’d avastavad, et jõud ei tähenda üldse agressiivsust, astuvad nad suure sammu edasi oma tõelise olemuse avastamise poole.

 

3. Üleliigse Pitta vastu toimib igasugune jahedus. Magamise ajal hoidke toas temperatuur alla 20 kraadi ja ärge olge ülearu kaua soojas vannis, niiske kuumus võib teha teid uimaseks või panna südame pööritama, kui Pitta on tasakaalust väljas. Ülekuumenenuna ärge jooge liiga palju külma vett, vaid asetage hoopis otsmikule ja kaela taha jahe kompress. (Ayurveda peab halvaks seedetuld kustutava jäise vee joomist.) Samuti on kasulikud mitte väga hapud, jahedad, magusad joogid (õunamahl, viinamarjamahl, gaseeritud soodavesi). Kuuma ilmaga või haiguse korral jooge kindlasti palju vedelikku; neis tingimustes kalduvad Pitta’d higistama ja kaotavad rohkesti vett. Soovitav on tarbida ayurveda erilist Pitta’t rahustavat taimeteed; päevas võib seda juua kuni neli tassi.

 

4. Sööge Pitta’t rahustavat toitu. Tähtis on mitte üle süüa, mida Pitta’d kipuvad tegema, sundides oma suurepärast seedimist liialt tugevasti tagant. Samas ei taha te end ka ebamugavalt näljasena tunda – Pitta’d kannatavad, kui nad peavad söögikordi vahele jätma. Äärmuseni minemise asemel sööge kolm korda päevas kindla aja järel mõõdukas eine. Seedimise korrapäratuse puhul aitab suhkru ja kardemoniga maitsestatud soe piim Pitta’t uuesti tasakaalu tuua. Kui teil on alati hundiisu ja hirmus janu, peate oma seedimist muutma mõõdukamaks – seda saab teha Pitta’t rahustava dieedi abil.

 

5. Kui te tahate oma taltsutamatut söögiisu ohjeldada, ei maksa endale toitu päris ära keelata. Selle asemel kärpige toidu hulka vähehaaval, alustades umbes kolme neljandikuga tavalisest kogusest. Sööge niimoodi üks päev või paar päeva ja siis vähendage toidukogust pooleni tavalisest. Nüüd peaks söödava toidu hulk olema paras. Jätkake selle koguse kasutamist, aga kui tunnete end ebamugavalt näljasena, tuleks tagasi pöörduda eelmise koguse juurde. Kui sööte umbes kaks peotäit toitu iga söögikorra ajal, olete jõudnud ajurveda ideaalini. (Seda režiimi soovitas Charaka http://en.wikipedia.org/wiki/Charaka – vanaaja suurim ayurveda tundja.) Mõru toit vähendab söögiisu palju rohkem kui ükski muu maitse, sellepärast proovige enne einestamist juua toniseerivat vett või süüa mõrudest köögiviljadest, näiteks sigurist, salatsigurist, redisest jm. valmistatud salatit.

 

6. Vältige ergutusaineid, mis kõik lisavad Pitta’t. Igasugune alkohol mõjub Pitta’le nagu õli tullevalamine (isegi leivas sisalduvat pärmi ei peeta Pitta tasakaalustamisel heaks). Seedetuld ei ole vaja ergutada tühjade alkoholikaloritega. Kohvis ja tees sisalduv kofeiin kütab teie energiat asjatult üles, samas kui seda tuleks hoopis taltsutada.

 

7. Traditsiooniliselt peab ayurveda lahtistavat ravi (virechana’t) liigse Pitta vähendamise parimaks viisiks, sest soolestiku lühiajaline tühjendamine jahutab seedetuld. Üks kord nelja või kuue nädala tagant (aga mitte sagedamini) võib enne magamaminekut sisse võtta supilusikatäie kastoorõli. Tavaliselt ärkate siis öö jooksul kaks või kolm korda üles, et WC–s käia. Et vältida veetustumist, jooge peale iga käiku klaasitäis sooja vett. Järgmisel päeval on keha laisk ja lõtv, siis sööge väga vähe, jooge ainult mõni klaas puuviljamahla. Kui sööte tahket toitu, siis vältige kõike raskesti seeditavat, rasvast, külma ja õlist. Puhake rohkesti. Lahtisteid ärge tarvitage soolevaevuste ja verejooksu puhul või siis, kui olete varem põdenud seedetrakti haigusi.

 

8. Hoolitsege selle eest, et teie toit, vesi ja õhk oleksid täiesti puhtad, sest Pitta on igasuguse saastatuse suhtes eriti tundlik. Toidulisandid – isegi kui neid üldiselt peetakse kahjutuks – võivad ainevahetuse tasakaalust välja viia ja igasugune kõikumine, ka väga väike, takistab teil täiusliku tasakaalu saavutamist.

 

9. Vältige füüsilist ülepingutust ja ülekuumenemist. Pitta’sid kurnab kuumus kergesti. Nende kahvatu nahk ei talu liiga palju päikest ja annab tavaliselt ise märku, millal peab päikese käest varju minema. Ayurveda soovitab suvel mitte kiirustada. Algul olge päikese käes kümme minutit, vähehaaval jõudke kuni poole tunnini ja kasutage kindlasti kaitsvat kreemi. Teil on parem väljas viibida hommikuti ja õhtupoolikul, mitte keskpäeval.

 

10. Viibige võimalikult palju väljas. Traditsiooniline ayurveda soovitab Pitta tüüpi inimestele jälgida päikeseloojangut, vaadata täiskuud ja jalutada järve või jõe ääres. Pitta dosha hindab seda kõike. Üldiselt leiavad Pitta inimesed, et ilus ümbrus soodustab rahunemist, sest see köidab nende tähelepanu, lihtsalt verandal istumine seda aga ei tee. Vältige vägivallaga seotud raamatuid ja filme – vapustavad ja erutavad elamused halvendavad Pitta seisundit tugevasti. Leidke iga päev aega meeltülendavaks, humoorikaks ja lõbustavaks tegevuseks – see aitab Pitta teravust mahedamaks muuta ning juhib kõrvale kalduvusest liialt juurdlema hakata endale seatud eesmärkide üle. Pitta’d on niigi tõsised, teistest inimtüüpidest rohkem on neile tarvis ergutavat naeru. Mõneski mõttes on see looduse poolt leiutatud parim ravim liigse Pitta vastu.

 

 

VATA tasakaalustamine

        Kuidas oma dosha'sid tasakaalustada? Selleks kasutatakse igapäevaelu nelja valdkonda:

 

        Toitumine                      Päevakava

 

        Kehaline tegevus            Aastaaegade arvessevõtmine

 

Kvantkeha arvesse võtva elu puhul on neid teadmisi vaja nagu aabitsatõdesid. Üks tähtis hoiatus: siin antavad juhised on mõeldud üksnes haiguste ennetamiseks. Nad ei kõlba haiguste raviks ega asenda arstiabi. Haiguse sümptomite puhul on küll tähtis taastada dosha tasakaal, ent see pole veel kõik. Ayurveda ettevalmistuse saanud arst peab teid põhjalikult läbi vaatama ja kätte juhatama nimelt teie olukorrale kohase ravirežiimi.

 

Muidugi on järgnev teave ka kõigi hea tervisega inimeste jaoks väärtuslik. Nende seisukohtade väljatöötamiseks on kulunud aastaid, arvesse on võetud iidsete ayurveda kirjapanekute tarkusi ja India praeguste ayurveda asjatundjate teadmisi, samuti meie oma kogemusi tuhandete patsientidega Ühendriikides asuvas Chopra Center'is http://www.chopra.com/

 

Palun suhtuge siin pakutud nõuannetesse mõistvalt. Need pole jäigad ahistavad reeglid. Tasakaalu võib taotleda kogu eluaja ja seda ikka mitte saavutada, sest dosha’d muutuvad iga tund, iga päev ja iga minut. Ja siiski on tasakaalu saavutamine kõigest kõige lihtsam. Loodus on kehale vajalikud instinktid sünnipäraselt kaasa andnud, meie juhtnöörid üksnes aitavad neid instinkte nähtavale tuua ja teravdada.

 

Enamikule inimestest on kõige hullem ahvatlus toit. Küllap igaüks meist liialdab veidi, pidades mõnd toitu enda jaoks kas heaks või halvaks. Et ayurveda räägib palju toidust, võib ka seda hõlpsasti pidada niisuguste painavate toitumismõtete toetamiseks. Aga kui asja õiges valguses näha, on kogu see uus teave lihtsalt keha äratamise moodus. Ayurveda ei kirjuta ette, et üks toit on “õige” ja teine on “vale”. Selle asemel avastate õige ja vale ise oma dosha’sid kuulates.

 

Nii et ärge takerduge üksikasjadesse, kas toit on liiga kuum või liiga külm, liiga raske või liiga kerge, liiga õline või liiga kuiv. Iga kord, kui dosha liigub, võiks kasutada mõnd toitu, et ära hoida tasakaalutust kehas. Aga kui tasakaalusse nõnda suhtuda, mandub tasakaalu otsimine kiiresti fanatismiks. See aga pole enesetundmise tee. Iga päev toimub inimese ja ta keha vahel vestlus; järgnevad soovitused näitavad, missugust juttu teie kehatüübile meeldib kuulata.

 

VATA'T TASAKAALUSTAB

 

        •  harjumuste korrapärasus                      •  küllaldane toit

 

        •  soojus                                                   •  vaikus

 

        •  tähelepanu pööramine vedelikule          •  seesamiõli massaaž (abhyanga)

 

        •  stressitundlikkuse vähendamine           •  piisav puhkus

 

Et Vata on dosha’de kuningas, on tema tasakaalustamine igaühe esmane ülesanne; kui Vata on jälle korras, järgnevad talle Pitta ja Kapha.

 

Vata dosha tasakaalustamise võtmeks on korrapärasus. Vata on nii tundlik ja reageerib nii kiiresti muutustele, et võib kergesti langeda ülestimuleerimise ohvriks. Vata inimesed elavad õnnelikult vaheldusrikkuses, aga kui olukorrad liiga palju muutuvad, saab nende erutusest üleväsimus. Sellepärast tunnevad nii paljud Vata’d end kurnatuna ja närvilisena. Nende rahutust põhjustab see, et Vata dosha ei suuna enam õigesti nende keharütme. Korrapärase söömise, magamise ja kehalise liikumise asemel haaravad tasakaalust väljas Vata’d toitu siis, kui saavad, jätavad söögiaegu vahele, harrastavad kehalist liikumist hooti ja lähevad hilja magama.

 

Selline elu on kõikidele dosha’dele halb, aga Vata jaoks eriti. Paljud Vata tüüpi inimesed on takerdunud just niisugusesse ellu. Kahjuks on nad harjunud samastama korrapäratust ja vaheldusrikkust. Kõigepealt tuleks hakata oma eluviisi tasakaalustama, pöörates iga päev veidi rohkem tähelepanu korrapärale.

 

Kui teis ilmnevad Vata tasakaalutuse märgid, aitavad järgnevad soovitused teil päevaplaani ümber kujundada Vata dosha’le sobivamaks.

 

1. Puhake rohkesti – see on kõige tähtsam igasuguse Vata häda korral. Kui tunnete, et sunnite end tagant või teete midagi liiga palju (kaasa arvatud vaimne tegevus), peatuge ja puhake viis minutit. Äärmiselt tähtis on ka igal öösel piisavalt magada; ei tohiks unetusele alistuda, isegi kui see on kestnud aastaid. Peale une on parimaks puhkuseks sügav lõdvestumine meditatsioonis. Me soovitame kõigile patsientidele põhjalikuks lõdvestumiseks õppida meditatsiooni. Kõige rohkem saab sellest kasu Vata dosha, mis väljub täiesti rahunenuna ja värskena juba mõneminutilisest transtsendeerumisest – nii nimetatakse meditatsioonitoimingut.

 

2. Meditatsioon annab ka hoopis sügavamat kasu. See soodustab vaimu ja keha ühendamist tervikuks, mis omakorda võimaldab keha loomulikel tsüklitel läbi teha täisringi, nende algus, keskpaik ja lõpp kulgevad ühtlaselt. Kui Vata’d leiavad, et teostumus on nende alatine sisemine seisund, mitte nagu haruldane lill, mida peab taga otsima, siis on nad astunud tohutu sammu edasi eneseleidmise teel.

 

3. Püsige soojas – Vata on külm dosha ja soojus teeb teile head; Vata on kuiv, nii et garanteerige piisav õhuniiskus. Samuti on soovitav vältida tõmbetuult, sest Vata on õhu liikumise suhtes äärmiselt tundlik.

 

4. Sööge Vata’t rahustavat toitu 

 

Samuti on tähtis süüa korrapäraselt, sest tühi kõht põhjustab Vata dosha seisundi halvenemist. Kui Vata inimesed tunnevad end haigena või ei söö enam regulaarselt, jäävad nad kiiresti kõhnaks. Neil on toitu vaja kogu päev läbi, kuigi nende isu tavaliselt kõigub. Sööge kindlasti kolm korda päevas, hommikueine olgu soe, toitev ja tugev – näiteks soe teraviljapuder. Veidi värsket ingverit enne einet ergutab isu ja soodustab seedimist.

 

5. Et vältida veetustumist, jooge päeva jooksul palju sooja vedelikku. Parim on Vata taimetee, seda võib juua päevas kuni neli tassitäit. Vältige väga külmi toite ja jooke.

 

6. Hommikuti masseerige keha seesamiõliga. Seda ajurveda tavatoimingut kutsutakse abhyanga’ks.

 

7. Hommikuti enne mediteerimist olge tükk aega soojas vannis või duši all. Niiske soojus mõjub hästi Vata’st tingitud valudele ja vaevustele.

 

8. Vältige vaimset pinget ja üleerutumist. Vali muusika, vägivallafilmid ja kauane telerivaatamine (eriti õhtuti) halvendavad Vata seisundit.

 

9. Tehke oma ümbrus heledaks ja erksaks. Vata reageerib soodsalt päikesepaistele ja erksatele värvidele. Haiguse puhul on hea istuda suletud akna all päikese käes. Aga ärge andke järele kiusatusele enne tervenemist kas või natukesekski ajaks välja minna. Kohtuge inimestega, kes teid rõõmsaks teevad, lugege humoorikaid teoseid, jälgige kergeid, naljakaid meelelahutuskavu. Kasulik on kõik, mis toob esile Vata loomuliku entusiasmi ja vähendab murelikkust.

 

10. Kui tegelete Vata tasakaalustamisega, ärge jooge alkoholi. Vata paneb pahaks iga liiki ergutusvahendeid, ka kohvi, teed ja nikotiini. Vata tasakaalutuse suhtes tundlikud inimesed peaksid neid kõiki kasutama ettevaatlikult. Ideaalne oleks neist täielikult loobuda.

 

11. Vata’del on talvel ninaõõned enamasti kuivad ja seetõttu esineb sageli külmetushaigusi. Selle tasakaalustamiseks võtke sõrmeotsale tilk seesamiõli ja hõõruge see õrnalt ühte ninasõõrmesse; tehke sedasama teise ninasõõrmega. Nüüd pigistage nina kahe sõrmega kinni ja hingake sisse, siis laske sõrmed kohe lahti, seejärel pigistage jälle nina kinni, et seesamiõli ninaõõnde tõmmata – aga ärge pingutage ega püüdke nina vägisi lahti saada.

 

See menetlus rahustab eriti kuiva külma ilma korral – paljud Vata tüüpi inimesed on täheldanud, et sellest on külmetushaiguste ja gripi vastu tublisti abi –, kuid ühtlasi ta toniseerib ninakõrvalkoopaid ning seda võib kasutada igaüks, mitte ainult Vata’d. Ravi võib päevas teha kuni kaksteist korda. (Aga kui nina on kinni, ei tohiks selle ravimenetlusega liialdada; õli tüsistab Kapha dosha’t, mis on sagedasti kroonilise ninakõrvalkoobaste põletiku põhjuseks.)