Daodejing (peatükid 1–37)

        "Daodejing"; Wade'i-Gilesi transkriptsioonis Tao Te Ching; eesti keelde tõlgitud mitmeti, sealhulgas "Raamat teest ja väest" või "Kulgemise väe raamat" on taoismi http://et.wikipedia.org/wiki/Taoism alustekst, mille autorlus on traditsiooniliselt omistatud Laozile http://en.wikipedia.org/wiki/Laozi .

Laozi eluajaks peetakse traditsiooniliselt umbes 6. sajandit eKr; Daodejingi teksti dateeritakse (peamiselt filoloogiliste kriteeriumide alusel) 8. ja 3. sajandi vahele eKr; hilisemaks kui 3. sajand eKr seda enamasti ei peeta.

Tekst koosneb umbes 6000 märgist ja jaguneb 81 lühikeseks peatükiks, mis mõnikord jagatakse kahte ossa: "Dao" ("Tao") (peatükid 1–37) ja "De" (Wade'i-Gilesi transkriptsioonis "Te" (peatükid 38–81). Võimalik, et on olnud traditsioone, kus nende osade järjestus on olnud vastupidine.

Tekst on peaaegu muutumatuna püsinud rohkem kui kahe aastatuhande jooksul, ehkki ta on loodud ammu enne taoistliku kaanoni koostamist.

Tekst on mõeldud pigem mediteerimiseks kui kiireks läbilugemiseks. Taoistlikus praktikas on tavaline, et ühel päeval tegeldakse ainult ühe peatükiga. See õpitakse pähe, seda korratakse, sellel lastakse endasse toimida erinevates meeleseisundites, seda kirjutatakse ümber jne.

"Daodejingi" keskseid ideid on loobumine võistlemisest selle kõigis vormides - vastavalt ka vägivallast, võimutaotlusest, kuulsusetaotlusest jne.

"Daodejingi" tõlgitsemine ja tõlkimine on toimunud pidevalt. Ka hiina kultuuris antakse sellele tekstile tihtipeale erinevaid tõlgitsusi. Osalt tuleneb see Laozi arhailisest keelest, ent suuresti ka teose lakoonilisest ja aforistlikust stiilist, mis sageli vaid vihjab, jättes arusaamiseks mitmeid võimalusi. Teksti näiline lihtsus ja väike maht on kahtlemata üks põhjusi, miks seda teost nii palju on teistesse keeltesse tõlgitud. Ingliskeelseid "Daodejingi" tõlkeid loendatakse juba sadades.

Allikas: Vikipeedia

*  *  * 

Laozi raamat on arvatavasti piibli järel tõlgituim raamat maailmas. Tõlgete täpset arvu ei ole ühestki allikast leidnud; kusagil on pakutud ligikaudne hinnang „üle 300”, umbes pool neist ingliskeelsed. Ka seda, kui paljudesse keeltesse kokku see hiina mõtteloo üks tuntumaid tekste on tõlgitud, pole keegi vist kokku võtnud. Igal juhul on eesti keel üks neist. Arvestatavad tõlked on raamatuna ilmunud Linnart Mälli ja Jaan Kaplinski poolt vastavalt 1979. ja 2001. aastal. 

Käesolevas eestikeelses versioonis "Tee väe raamat" http://www.apollo.ee/tee-vae-raamat.html on läbivalt kasutatud tõlkevasteks sõna "tee", mis on ühtlasi ka selle mõiste kõige otsesem ja selgem vaste eesti keeles. Ka kõigi teiste oluliste terminite puhul on kasutatud läbivalt eestikeelseid vasteid.

Tõlkinud Tõnn Sarv http://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nn_Sarv

"Tee väe raamat"

"Dao" 
(peatükid 1–37) 

1

Kõlblik tee ei kõlba.
Nimi ei tähenda midagi.
Alguses pole nime.
Nimetamisest tekib kõik.

Kes ei taha, see näeb.
Kes tahab, see tunneb.

See on üks ja seesama.
Vahe on nimetamises.

Üheskoos paistab sügavus.
Sügavusest avaneb põhjatus.

2

Kõik teavad, mis on ilus
- sealt ka inetus.
Kõik teavad, mis on hea
- sealt ka halb.

Kui ühte pole, siis teine on.
Raskus täiendab kergust.
Pikkus mõõdab lühidust.
Ülemine hoiab alumist.
Hääl kõlab ikka helina.
Esimese järel tuleb tagumine.

Seepärast tegemiseks
ei pea midagi tegema.
Õpetamiseks pole sõnu vaja.
Luua saab ka vaidlemata.
See, mis sünnib, ei ole sinu oma.
Ei pea tuge otsima.
Lõpule jõudmine ei tähenda seismajäämist.

Kes ei jää seisma,
ei jää ka ilma.

 3

Milleks karjäär
 - ainult kadestamiseks.
Milleks varandused
 - ainult varastamiseks.
Milleks ihaldused
 - ainult rahutuste tekitamiseks.

Kui tahad valitseda,
hoia meel tühi ja kõht täis,
tahtmised nõrgaks ja kondid tugevaks.
Ei mõista ega taha midagi.
Kes mõistab, ei tee midagi.

Tee nii, et ei tee midagi
ja miski ei jää tegemata.

4

Tee on tühi.
Tee ei kulu.

Põhjatusest tuleb kõik.

Tera läheb nüriks.
Sõlm tuleb lahti.
Sära tuhmub.
Tolm jääb alles.
Kõik jääb alles.

Ma ei tea, kust ta tuli.
Jumal ka ei tea.

5

Maailmale pole inimesi vaja
- nad on vaid õletuustid.
Targale pole inimesi vaja
- nad on vaid õletuustid.

Maailm on tühi.
Nagu lõõts.
Iga liigutus annab tulemuse.

Sõnad on liigsed.
Ainult keskendu.

6

Vaim elab oru sügavuses
nagu igavene vanaema,
kelle tumedast avast
voolab maailm välja.

Kõigile kasutamiseks.
Alati annab kätte.

7

Maailm on igavene.
Tal pole midagi vaja.
Seepärast ta püsibki.

Tark jääb taha, kuid on ees.
Tark jääb välja, kuid on sees.

Kes midagi ei taha,
see kõike saab.

8

Headus on nagu vesi.
Ta ei vaidle.
Ta on kõigile vajalik.
Ta voolab ka halbadesse kohtadesse.

Ta on nagu tee.

Maa teeb kodule head.
Sügavus teeb meelele head.
Südamlikkus teeb seltskonnale head.
Usaldus teeb sõnadele head.
Selgus teeb valitsemisele head.
Oskus teeb tegemisele head.
Aeg teeb ettevõtmisele head.

Kes ei vaidle, sel pole pahandust. 

9

Kõike korraga ei saa.
Pole vajagi.

Kes kogu aeg teritab,
jääb terast ilma.

Kes varandust kogub,
peab seda ka kaitsema.

Kes ennast kergitab,
see langeb.

Kui valmis said, siis mine edasi.

See on õige tee.

10

Kes ühte hoiab,
peab teistest loobuma.
Kes õrnust loodab,
peab äsja sündima.
Kes sügavusse vaatab,
peab puhas olema.
Kes valitseda tahab,
peab asju jagama.
Kes võimalusi avab,
peab naine olema.
Kes kõigest aru saab,
ei pea midagi tegema.

Kui midagi sünnib,
siis lase tal kasvada.
Kui midagi sünnib,
siis lase tal minna.

Ei pea tuge otsima.
Juhtida saab ka ilma valitsemiseta.

See on sügavuse vägi.

11

Kodarad hoiavad ratast koos.
Kuid auk tema keskel
teeb ta kasulikuks.

Savist vormitakse anumat.
Kuid õõnsus tema sees
teeb ta kasulikuks.

Seintesse jäetakse avavused
uste ja akende jaoks.
Need teevad toa kasulikuks.

Vajalik tuleb teha.
Puuduvast on kasu. 

12

Liiga palju värve
- midagi ei näe.
Liiga palju hääli
- midagi ei kuule.
Liiga palju maitseid
- midagi ei tunne.

Kiirustamine ja tagaajamine
teevad segaseks.
Kallihinnalised kaubad
ajavad hulluks.

Tark täidab kõhu,
mitte meeled.

Kes ühe võttis,
see teise jättis.

13

Austus ehmatab. Häbi ehmatab.

Valu on kallis nagu ihu.

Miks austus ja häbi ehmatavad?
Häbi on parem kui austus.
Kui tuleb, siis ehmatab.
Kui läheb, siis ehmatab.
Sellepärast austus ja häbi ehmatavad.

Miks valu on kallis nagu ihu?
Ainult ihu saab valu tunda.
Poleks ihu, poleks ka valu.

Kes hindab ihu nagu maailma,
see võtku maailm oma hoolde.

Kes austab ihu nagu maailma,
see võtku maailm oma kaitse alla.

14

Vaadates ei näe
- nähtamatu.
Kuulates ei kuule
- kuuldamatu.
Katsudes ei tunne
- tundmatu.

Kolmest puudumisest saab üks.

Ei hele pealt, ei tume alt.
Ääretu ja piiritu.
Nimetuna tuleb.
Pole kuju, pole asja.
Segane ja hämar.

Tuleb vastu
- nägu pole.
Läheb ära
- selga pole.

Sügavusest juhid maailma.
Põhjatusest mõistad kõike.

See on tee seos.

15

Vana tark on varjus
Märkamatu ja sügav.
Tema sügavust ei näe.

Väliselt aga
ettevaatlik nagu läheks üle jõe,
arglik nagu kardaks naabreid,
viisakas nagu oleks külas,
ebamäärane nagu sulav jää,
lihtsameelne nagu puupakk,
tühi nagu laiuv org,
segane nagu porine vesi.

Paigal olles, kuni pori hajub.
Liikudes, kui selgus käes.

Sellel teel ei olda täis.
Vana täitub uuega.

16

Rahu säilib tühjuses.

Kõik siin tulevad ja lähevad.
Kõik siin tulevad tagasi.

Tagasitulek on rahu.
Tagasitulek on vabadus.

Vabadus annab püsivuse.
Püsivus annab mõistmise.
Mõistmine annab selguse.

Ilma püsiva mõistmiseta
minnakse hukka.

Püsiv mõistmine
teeb lahti.

Lahtine on rahulik.
Rahulik on kuninglik.
Kuninglik on õige.
Õigele on tee.
Teel ei ole lõppu.

Ihu lahkub valutult. 

17

Kõige paremaid me teame.
Vähem paremaid me armastame.
Veelgi vähemaid me kardame.
Veelgi vähemaid me põlgame.

Usaldus loob usalduse.

Kui valmis said, mine eemale.
Palju sõnu pole vaja.
Las arvavad, et ise läks nii.

18

Tee kõrvale tekib
headus ja südamlikkus.

Vaidluse kõrvale tekib
valelikkus ja petmine.

Peretülide kõrvale tekib
armastus ja austus.

Mässude kõrvale tekivad
ustavad teenrid.

19

Jättes tarkuse ja väitluse
tekib suur kasu.

Jättes õigluse ja südamlikkuse
tekib austus ja armastus.

Jättes edu ja oskused
kaovad vargad ja röövlid.

Need on ainult kaunistused.

Pigem olla
lihtne ja loomulik.
Soovideta ja tahtmisteta.

20

Kui pole tarkust, pole ka muresid.

Kui kaugel on jah ja ei?
Mis vahe on heal ja halval?
Mida peab kartma ja mida kahetsema?

Mõttetult, lõputult.

Rõõm ja pidu kevadel.
Rahvas kõik on välja tulnud.
Minul ainult vaikne meel
nagu laps, kes naeruta.
Ükskõikselt ja pöördumatult.

Kõikidel on nii palju.
Minul mitte midagi.
Segaduses, rumalalt.

Kõik on nõnda valguses.
Mina ainult hämaras.
Kõik on nõnda arukad.
Mina ainult muretu
nagu laine, mis ei püsi.

Kõik nad teavad, mida teevad.
Mina ainult algeline.
Mina ainult erinev.

Toitvat ema armastan.

21

Suurim vägi kulgeb teel.
Tee on hämar, varjune.

Seal on kujundid
nii hämaras, nii varjuses.

Seal on ollus
nii hämaras, nii varjuses.

Seal on sisu,
kohe päriselt.

Seal on usaldus.

Kaugetest aegadest siiani
pole ta nimi kadunud.

Kuidas ma seda tean?

Just nõnda.

22

Kes on haige, terveks saab.
Kes on kõver, sirgeks saab.
Kes on must, puhtaks saab.
Kes on närtsind, värskeks saab.
Vähe tahad - palju saad.
Palju tahad - segi lähed.

Targal on vaid üks ja õige.
Ta ei näita, aga paistab.
Ta ei õigusta, aga on õige.
Ta ei kiitle, kuid on au sees.
Ta ei võistle - ja temaga ei saa võistelda.

Ammu teada:
Kes on haige, terveks saab.
Tõsijutt.

Vaja vaid tagasi tulla. 

23

Sõnad on vaikuses.

Marutuul vaibub lõunaks.
Paduvihm vaibub õhtuks.

Neid teeb maailm.

Kui maailm kauem ei jõua,
kuidas siis sinagi jõuad?

Seepärast ole teel.

Kes on teel, see on tee.
Kes on väes, see on vägi.
Kes on eksituses, see on eksitus.

Tee hoiab teelist.
Vägi hoiab vägilist.
Eksitus hoiab eksijat.

Usaldus loob usalduse.

24

Kaua sa seisad varvastel?
Kaua sa kõnnid pikkade sammudega?

Kergitades sa ei paista.
Õigustades ei saa õigeks.
Kiitlemine ei too austust.
Uhkeldus ei anna uhkust.

Teel neid vaja ei ole.
Mõttetu praht.
Teele nad kaasa ei tule.

25

Midagi on
segadusest tekkinud.
Enne maailma,
tühi ja vaikne,
üks ja seesama.
Igal pool,
vahetpidamata.

Sealt ka maailm,
kes teab.

Nime ei tea.
Ütleme, tee.
Nimi on suva.

Ütleme, suur.
Suur läheb ära.
Mis läheb, see tuleb.

Suur tee.
Suur maa.
Suur taevas.
Suur kuningas.

(Kuningas on neljas)

Inimesel on maa.
Maal on taevas.
Taeval on tee.
Teel on tee.

26

Kergus on raskuse pinnal.
Rahu on rahutuse juht.

Tark veab raskust päeval.
Õhtul jätab rahule.

Kuidas muidu saaks raskust kergelt võtta?

Kergelt võttes kaotad pinna.
Rahutusega kaob juht.

27

Heal kõndijal pole jälgi.
Heal jutustajal pole tõrkeid.
Heal arvutajal pole sõrmi vaja.
Hea sulgeja ei vaja riivi,
aga lahti ei tule.
Heal sõlmetegijal ei ole nööri vaja,
aga lahti ei tule.

Tark hoolib kõigist.
Ta ei jäta kedagi kõrvale.
Tema selgus kandub edasi.

Tark õpetab rumalaid.
Rumalad õpivad targalt.
Kes targalt ei õpi, see eksib.

Kummaline?

28

Kes on mees, sel on naine.
Kes on maailma jõgi, see on maailma jõgi.
Vägi jääb alles.
Laps tuleb tagasi.

Kes on hele, sel on tume.
Kes on maailma mõõt, see on maailma mõõt.
Vägi ei kao.
Lõpmatu tuleb tagasi.

Kes on aus, sel on häbi.
Kes on maailma org, see on maailma org.
Väge jätkub.
Lihtsus tuleb tagasi.

Lihtsusest saab vajalik.
Targast tuleb valitseja.
Suur teeb kõike tegemata.

29

Maailma muuta ei õnnestu.

Maailm on imesid täis.
Nii kui puutud, läheb katki.
Nii kui võtad, läheb kaotsi.

Mõni on ees, mõni on taga.
Mõni hingab sisse, mõni välja.
Mõni on tugev, mõni on nõrk.
Mõni tekib, mõni kaob.

Tark jätab liigse,
jätab kasutu,
jätab tühise.

30

Teel ei ole võitlemist.

Võitlusväljal kasvab takjas.
Pärast võitlust - ikaldus.

Kes saavutab, see taandub.
Kes saavutab, ei hinda.
Kes saavutab, ei kiitle.
Kes saavutab, ei hoople.
Kes saavutab, ei võta.

Mis tee see on,
kui oled vanadusest nõder?

Kui poleks tee,
siis oleks ammu lõpp.

31

Sõjariistad õnne ei too.
Teel neid vaja ei ole.

Parimad mõtlevad, et
rahu ajal olen vasakul,
sõja ajal olen paremal.
Sõjariistad õnne ei too.
Parimatel neid vaja ei ole.
Tarvitavad, kui muidu ei saa.
Rahu on aga parim.
Võita võib, kuid valusalt.
Tapmisest ei tunne rõõmu.
Rõõmu tundes tapmisest
soovid ei täitu.
Heal ajal vasemal,
halval ajal paremal.
Kannupoiss on vasemal,
ohvitser on paremal.
Nagu ikka halval ajal,
nagu ikka leina-ajal,
kus on väga palju surnuid...

Kui võit on käes,
siis lasku leina.

32

Teel pole kunagi nime.
Ta on loomulik ja märkamatu.
Maailm teda ei muuda.

Kui kuningas on teel,
siis kõik on temaga
ja taevas tuleb maa peale
ja vihm läheb magusaks
ja korraldusi pole
ja kõik on õiglane.

Korraldustel on nimed.
Nimedes on lõpp.
Kes lõppu näeb, jääb seisma.
Kes seisma jääb, on kaitstud.

Tee on nagu oja,
mis jõkke ja merre viib.

33

Kes teisi tunneb, on tark.
Kes ennast tunneb, on suur.

Kes teisi võidab, on tugev.
Kes ennast võidab, on vägev.

Kes vähe tahab, on rikas.
Kes palju tahab, sel jõud.

Kes paigale jääb, jääb alles.
Kes surres ei kao, elab kaua.

34

Suur tee laiub igale poole
ja kõik on temaga.

Ta mõjub. Ja nime ei vaja.
Ja midagi ära ei võta.

Ta hoolitseb kõikide eest
mitte kedagi valitsemata,
mitte midagi soovimata.

Tegelikult on ta väike.

Kõik tulevad temaga.
Tema ei valitse kedagi.

Tegelikult on ta suur.

Ta ei pea suur olema.
Nii ta suur ongi.

35

Jää suureks.

Kõik tuleb su sisse.
Kõigil on hea ja kindel.
Kõigil on rahu ja vaikus.

Muusika ja maiustused
meelitavad rändureid.

Teel ei ole maitset.
Vaatad teda - näha pole.
Kuulad teda - kuulda pole.
Pruugid teda - otsa ei saa.

36

Enne laienda, siis vähenda.
Enne tugevda, siis nõrgenda.
Enne ehita, siis lammuta.
Enne anna, siis võta.

See on märkamatu selgus.
Õrn ja nõrk
on tugevast ja kõvast üle.

Kala ei püüta voolu seest.
Inimestele tapariistu ei näidata.

37

Tee ei tee midagi.
Ja midagi ei jää tegemata.

Kui kuningas on teel,
Siis kõik ta ümber kujuneb.

Kui keegi tahab toimetada,
siis ise olles nimetu ja loomulik,
ta peagi rahuneb.

Nimetu ja loomulik
ei soovi midagi.

Ei ole soove, on vaikus.
On rahu maailmas.