Daodejing (peatükid 38–81)

"Tee väe raamat"

"De"

(peatükid 38–81)

38

Kõrge vägi ei kõlba.
Tal on vägi.

Madalal väel on väge.
Tal väge ei ole.

Kõrge vägi ei tee midagi
ja midagi ei jää tegemata.

Madalam vägi teeb
ja palju jääb teha.

Südamlikkus teeb
ja midagi ei jää tegemata.

Õiglus teeb
ja palju jääb teha.

Kombed teevad oma tööd.
Nende vastu ei saa.
Kohe tulevad kallale.

Kaob tee, jääb vägi.
Kaob vägi, jääb südamlikkus.
Kaob südamlikkus, jääb õiglus.
Kaob õiglus, jäävad kombed.

Kombed on kest usaldusele,
Aga ka segaduse algus.

Ettenägemine on õis teel,
aga ka rumaluse algus.

Tark on tuumas, mitte koorel.
Viljas, mitte õiel.

Ühe jätab, teise võtab.

39

Kunagi leiti see üks ja ainus.

Taeval on ainus selgus.
Maal on ainus kindlus
Vaimul on ainus võimsus.
Orul on ainus küllus.
Kõigil on ainus elujõud.
Kuningal on ainus austus.

Nendel on see üks ja ainus.

Taeva selgus võib rebeneda.
Maa kindlus võib mõraneda.
Vaimu võimsus võib lahtuda.
Oru küllus võib ammenduda.
Kõikide elujõud võib hääbuda.
Kuninga austus võib langeda.

Austusest kasvab põlgus.
Ülevus seisab alandusel.

Kuningas võib ju ennast alandada.
Aga miks?
Austusest kasvab põlgus.
Aga mitte sellisel moel.

Sest lammutamine ei kasvata.

Pärl on kees, kivi on maas.

40

Tee viib tagasi.
Kergelt.
Kõik tuleb sellest, mis on.
Mis on, tuleb sellest, mida pole.

41

Tark õpilane järgib teed.
Keskmine vahel järgib, vahel mitte.
Rumal ainult naerab.

Kui naeru poleks, siis poleks ka teed.

Seepärast öeldakse:

Valge tee tundub hämarana.
Mineku tee tundub tulemisena.
Sile tee tundub konarlikuna.
Kõrgeim vägi tundub madalana.
Suurim puhtus tundub räpasena.
Kõikehõlmav vägi tundub puudulikuna.
Võimas vägi tundub jõuetuna.
Ausameelsus tundub kahtlasena.

Suurel ruudul nurki ei ole.
Suur töö ei saa valmis.
Suurt heli ei kuule.
Suurel asjal pole kuju.

Teel nime ei ole.
Ta on varjus.

Ta loovutab ja täiustab.

42

Tee annab ühe.
Üks annab kaks.
Kaks annavad kolm.
Kolm annavad kõik.

Kõigil on tumedus süles
ja heledus peal,
Elujõud koos.

Inimene hoidub alandusest.
Kuningas alandab end ise.

Mis kaob, see tuleb.
Mis tuleb, see kaob.

On teised öelnud, ütlen minagi:

Kangus ise ei sure.

See on õpetuse isa.

43

Õrn on kangest üle.

Mida pole,
läheb ka sinna, kus on.

Just nõnda on kasu siis
kui midagi ei tee.

Sõnu pole vaja.
Teha pole vaja.

Vähesed mõistavad.

44

Kas nimi on kallim kui ihu?
Kas ihu on parem kui vara?
Kas võit on kaotusest valusam?

Kes palju tahab,
sel palju kulub.

Kes palju kogub,
sel palju kaob.

Kui juba piisab,
oled häbist väljas.

Kui juba peatud,
oled ohust väljas.

Nii kestad kaua.

45

Parim tundub poolik.
    Ometi ei ammendu.
Täius tundub tühi.
    Ometi ei lõpe.
Õige tundub kõver.
Oskus tundub kohmakas.
Hea kõne tundub kogelus.

Liikudes saad sooja.
Rahunedes jahtud maha.

Selgus ja rahu
korrastavad kõik.

46

Kui maailm on teel,
siis hobused väetavad põlde.

Kui maailm ei ole teel,
siis hobused valvavad piiridel.

Soovid toovad kurja.
Rahutus toob pahandust.
Tahtmine toob õnnetust.

Kui tead, et piisab,
siis ka piisab.

47

Ei pea välja minema,
et aru saada.

Ei pea vaatama,
et näha teed.

Kaugenedes mõistad vähem.

Tark
ei liigu, aga teab.
Ei vaata, aga näeb.
Ei tee, aga mõjub.

48

Kes õpib, see kasvab.
Kes teel on, see kaob.
Kes kaob, see jätab.
Kes jätab, ei tee midagi.

Aga mõjub.

Kui ei tee, siis saad.
Kui teed, saad vähe.

49

Tark ei mõtle.
Rahvas mõtleb temaga.

Headele hea.
Halbadele hea.
Väele hea.
Usaldusele usaldus.
Usaldamatule usaldus.
Väele usaldus.

Tark on tasa.
Rahu levib.
Rahvas kuulab.
Lapsed kõik.

50

Kes sünnib, see sureb.

Mõned on elus.
Mõned on surmas.
Mõned on elus ja surmas.

Sest liiga palju tahavad.

Olevat õieti liikujaid,
kel pole vaja karta
ei tiigrit, ninasarvikut
ega sõjariistu.

Tiigril pole temas küünte jaoks kohta.
Ninasarvikul pole temas sarve jaoks kohta.
Sõjariistal pole temas kohta.

Sest temas pole surma.

51

Tee annab.
Vägi lisab.
Aine kujundab.
Olu valmistab.

Kõigil on tee aus
ja vägi hinnas.

Keegi ei sunni.
Loomus on selline.

Tee annab ja
vägi lisab ja juhib ja suunab ja toidab ja katab.

Annab ega võta endale.
Teeb ega toetu millelegi.
Juhib ega valitse kuidagi.

Sügav vägi.

52

Maailma algus on maailma ema.

Kes tunneb ema, tunneb ka last.
Kes tunneb last, hoiab ema.

Ihu lahkub valutult.

Paned suu kinni,
paned väravad kinni
- ei mingit muret.

Teed suu lahti,
õiendad igal pool
- muredest puudu ei tule.

Kes väikest näeb, saab selgeks.
Kes õrna hoiab, saab tugevaks.

Selles valguses kulged selgusse tagasi.

Muresid pole.

Püsivus viib sihile.

53

Vähesest tarkusest piisab,
et suurel teel püsida.

Kõrvale kaldumist kardavad need,
kellele liiga kerge see näib.

Seepärast minnakse
kitsastele radadele.

Loss hiilgav, põld söötis, ait tühi.
Uhked riided, mõõgad vööl, söögid-joogid.
Vara kuhjatud. Hooplemine. Röövimine.

See ei ole tee.

54

Mis on hästi pandud,
seda välja kiskuda ei saa.

Mis on hästi hoitud,
seda ära võtta ei saa.

Ja austus püsib põlvest põlve.

Endas kasvab mõjus vägi.
Peres kasvab rikas vägi.
Külas kasvab püsiv vägi.
Riigis kasvab helde vägi.
Maailmas kasvab kõikjale ulatuv vägi.

Nii näed
endas ennast,
peres peret,
külas küla,
riigis riiki,
maailmas maailma.

Kuidas ma näen maailma niimoodi?

Niimoodi näengi.

55

Kellel väge väga palju,
on kui äsja sündind laps.

Mesilane ei nõela.
Madu ei salva.
Kull ei noki.
Kiskja ei ründa.

Kont on pehme, liha õrn,
kinni hoiab kõvasti.
Sugu ei tee,
aga riist on püsti.
Elujõudu täis.
Kisendab häält kaotamata.
Kooskõlas.

Kooskõla viib püsivusele.
Püsivus viib selgusele.

Kes elu aitab, on õnnelik.
Kes hinge juhib, on võimas.

Mis tee see on, kui oled vanadusest nõder?
Kui poleks tee, siis oleks ammu lõpp.

56

Kes teab, ei räägi.
Kes räägib, ei tea.

Paned suu kinni,
paned väravad kinni.

Tera läheb nüriks.
Sõlm tuleb lahti.
Sära tuhmub.
Tolm jääb alles.
Põhjatu samasus.

Ei mingit lähedust.
Ei mingit võõrastust.
Ei mingit kasu.
Ei mingit kahju.
Ei mingit väärtust.
Ei mingit väärtusetust.

See ongi väärtuslik siin maailmas.

57

Riiki juhib õiglus.
Sõda juhib kavalus.
Maailma juhib muretus.

Kuidas nii?

Keelamisest tekib vaesus.
Sõjariistadest tekib segadus.
Oskustest tekivad imelikud asjad.
Seadustest tekivad vargad ja röövlid.

Tark ei tee midagi
ja rahvas kulgeb ise.

Tark on rahus
ja rahvas saab õigeks.

Tark ei tõmble
ja rahvas saab rikkaks.

Tark ei taha midagi
ja rahvas saab loomulikuks.

58

Kui kuningas on muretu,
siis rahvas on rõõmus.

Kui kuningas on murelik,
siis rahvas kannatab.

Õnn on õnnetuse peal,
õnnetus on õnne sees.

Kus on piir?

Õigust pole - kõver rada.
Headus hakkab veiderdama.
Segadus läheb suuremaks.

Tark on õige, kuid ei lõika.
Tark on terav, kuid ei torka.
Tark on otsekohene, kuid vaikne.
Tark küll särab, aga ei pimesta.

59

Parim valitseja on vähenõudlik.

Vähenõudlik on paindlik.

Paindlikul on väge.

Väelisel on mõju.

Mõjukal ei ole piire.

Piirituna valitsed.
Emalikult püsid kaua.

Sest juur on sügav,
Tüvi tugev.

Pikk elu nägemise tee.

60

Riigi juhtimine
on nagu väikeste kalade küpsetamine.

Kui teel valitsed maailma,
siis kurjus kaob
ja kurjadel ei ole võimu.

Ei tee nad kahju kellelegi.
Ei tee ka tark kahju kellelegi.

Ei tee nad kahju teineteiselegi.

Väed saavad kokku tagasi.

61

Suur riik laskub alla
nagu ühtimisvalmis emane
siin maailmas

Rahulolev emane võtab
alla jäädes isase.

Kui suur riik laskub alla
väikese ees,
saab ta väikese endale.

Kui väike riik laskub alla
suure ees,
saab ta suure endale.

Üks võidab alla laskudes.
Teine võidab all olles.

Suurel riigil vaja
rohkem rahvast hooldada.

Väiksel riigil vaja
rohkem rahvast teenida.

Suur olgu madalal.

62

Tee on kõigile põhjaks.
Headele väärtus,
Halbadele kaitse.

Ilusate sõnadega saab meelitada.
Austusega saab heameelt teha.
Aga kui keegi on halb
- miks teda hüljata?

Kroonimisel, ülendamisel
tehakse kalleid kingitusi.
Paigal püsides on tee parim.

Kunagi peeti teed kalliks
ja öeldi: otsija leiab,
süüalune saab vabaks.

Seepärast peetigi teed kalliks.

63

Teha nii, et ei tee.
Toimida nii, et ei toimeta.
Maitsta nii, et ei maitse.

Väikeses on suur,
Väheses on palju.

Kurjuse vastu on vägi.

Raske laheneb kergelt.
Suur laheneb väikselt.

Raske oli ju algul kerge.
Suur oli ju kunagi väike.

Tark ei tee midagi suurt,
seepärast ta suurt teebki.

Kerget lubadust ei usu keegi.
Kerge praegu - raske hiljem.

Tark peab kõike raskeks,
seepärast polegi tal raske.

64

Rahunenut on kerge hoida.
Ennustamatut on kerge ette võtta.
Nõrka on kerge murendada.
Pudenenut on kerge hajutada.

Tegele sellega, mida veel pole,
juhi seda, mis pole veel sassis.

Jäme puu algas peenest võrsest.
Kõrge torn algas maapinnalt.
Pikk teekond algas ühest sammust.

Tark ei tee ja nii ei lõhu.
Tark ei võta - ja ei kaota.

Teistel luhtub kõik sageli enne lõppu.

Märka lõppu enne algust,
Ja miski ei luhtu.

Tark soovib soovimata,
varandusi tahtmata.
Õpib õppimata.

Pöördub kõikide poole,
kõigile loomulikkust näidates.

Midagi tegemata.

65

Kunagised teel olijad
ei valgustanud rahvast
ning jätsid ta hämarusse.

Liiga palju tarkust
teeb valitsemise raskeks.

Tarkusega riiki röövid.
Tarkuseta - õnnistad.

Üheskoos mõistad sügavust.
Sügavusest avaneb põhjatus.
Põhjatusest tuled kõigiga tagasi.

Puhas rõõm.

66

Suured jõed ja mered
valitsevad ojakesi -
sinna nad ju voolavad:
allapoole.

Valitsedes alandu.
Juhtides hoia tahapoole.

Kui tark on ülal,
on rahval kerge
Kui tark on ees,
on rahval hea.

Kõik rõõmustavad
ega põlga.

Ta ei võistle.
Temaga ei võistelda.

67

Kõik peavad oma teed suureks,
ometi ei kõlba.

Suur ei kõlba,
kõlblik oleks väike.

Kolme kallist asja hoian.
Üks on armastus.
Teine on hoolikus.
Kolmas on tagasihoidlikkus.

Armastus teeb vapraks.
Hoolikus teeb heldeks.
Tagasihoidlikkus tõstab.

Kes vapper on, kuid vihkab
või helde on, kuid raiskab
või tõuseb häbitult,
see hukkub.

Kui võitlejas on armastus,
siis võit on käes.

Sest kaitseb taevas
ja armastus.

68

Hea väejuht ei sõdi.
Hea sõdur ei vihastu.
Hea võitja ei võitle.
Hea juht on madalal.

See on
vägi, mis ei võistle.

See on
jõud, mis suunab.

See on õige.

Alati.

69

Üks väejuht olla ütelnud:

Meelsamini olen külaline.
Parema meelega taganeksin.

See ongi
edasiminek paigal olles,
valmistumine paljastamata,
võitmine kohtumata,
relvastumine relvadeta.

Kui tahad õnnetust,
siis põlga vaenlast.
Kui vaenlast põlgad,
kaotad kõik.

Võidab see, kel teisest kahju.

70

Minust on väga lihtne aru saada
ja väga kerge teostada.

Keegi ei mõista
ja keegi ei teosta.

Sõnad tulevad allikast.
Tegudel on põhjus.

Kes ei mõista allikat,
see ei mõista ka sõnu.

Mõni mõistab. Mõni hindab.

Targal seljas lihtne riie.

Südames kuld.

71

Kes teab, et ei tea, on terve.

Kes teab, et teab, on haige.

Kes teab oma haigust, on terve.

Tark on terve.
Ta teab oma haigust.

On terve.

72

Kui võim ei hirmuta,
siis on ta suur.

Ära lõhu kodusid.
Ära halvusta eluviise.

Kes ei halvusta,
seda ei halvustata.

Tark tunneb ennast,
kuid ei näita.
Armastab ennast,
kuid ei tõsta.

Ühe võtab, teise jätab.

73

Julged vihaselt - ja sured.

Julged rahulikult - jääd ellu.

Võib nii, võib naa.

Mõni asi pole õige.
Miks?
Tark ka ei tea.

Õigel teel ei ole võistlust,
ometi võidetakse.
Õigel teel ei ole juttu,
ometi vastatakse.
Õigel teel ei ole kutset,
ometi tullakse.
Õigel teel ei ole muret.
ometi korraldub.

Võrk on suur ja lai ja hõre.

Ometi hoiab.

74

Kui keegi surma ei karda,
milleks siis hukkamised?

Kui surma kardetakse
ja eksitakse,
siis tuleb hukata.
Kes söandaks?

Hukkajaks on ülim timukas.

Kes teda asendada tahab,
see on kui see,
kes suure puutöömeistri eest
puid hakkas raiuma.

Lõi kirvega kätte.

75

Rahvas nälgib.
Maksud suured.
Sellepärast rahvas nälgib.

Raske valitseda.
Palju toimetamist.
Sellepärast raske valitseda.

Surmast ei hoolita.
Palju elu.
Sellepärast surmast ei hoolita.

Elu ei ole ainus väärtus.

76

Mis sünnib, on õrn ja nõrk.
Mis sureb, on kuiv ja kange.

Puud ja rohud on algul
õrnad ja paindlikud.
Surres kõvad ja kuivad.

Kõvad ja kanged
lähevad surma

Õrnad ja nõrgad
lähevad ellu.

Kange relvaga ei võida.
Kõva puu läheb katki.

Õrn ja nõrk
on kõvast ja kangest üle.

77

Õige tee on nagu
vibu pingutamine.

Ülemine laskub alla.
Alumine tõuseb üles.

Liigne väheneb.
Puuduv lisaneb.

Õige tee võtab liigse,
annab puuduva.

Inimese tee lisab liigsele,
võtab napist.

Kes jagab ohtrusest,
on teel.

Tark teeb ega toetu millelegi,
saab valmis ega peatu.

Ei näita võimeid.

78

Kõige õrnem ja nõrgem on vesi.

Kõvast ja kangest üle.
Muutumatult.

Nõrk on tugevast üle.
Õrn on kangest üle.

Kõik teavad.
Keegi ei tee.

Tark võtab riigi sopa
ja tõuseb troonile,
Võtab riigi hädad
ja valitseb maailma.

Õige sõna tundub vale.

79

Vaen vaibub.
Viha jääb.
Mis selles head?

Tark täidab lubadused
midagi nõudmata.

Kelles vägi,
täidab lubadusi.

Kelles väge pole,
nõuab teistelt täitmist.

Õigel teel lähedasi pole.

Ainult head.

80

Väike riik ja vähe rahvast.

Palju asju,
vähe kasutuses.

Surm on tähtis,
kaugele ei rännata.

Vankrid, paadid seisavad.

Sõjariistad varjus.

Nööre punutakse.
Hästi süüakse.
Kaunid rõivad.
Kindel kodu.
Puhas rõõm.

Naaberriik on näha.
Kuked-koerad kuulda.

Tegemist pole vaja teha.
Rahus vananeda ja surra.

81

Aus pole ilus.
Ilus pole aus.

Headus ei vaidle.
Vaidlus pole hea.

Kes mõistab, ei tea.
Kes teab, ei mõista.

Tark ei kogu midagi.

Mida rohkem annab,
seda enam saab.

Mida enam teeb,
seda rohkem jääb.

Õigel teel ei ole kasu ega kahju.

Targal teel ei ole võistlemist.