nimme- ja ristluuvalu

JULIA TÕMOŠENKO TÜTAR SÜÜDISTAS VANGLAT EMA PIINAMISES

 

09.02.2012 BNS

Ekspeaminister on Ukraina idaosas asuvas vanglas voodihaige, kurtes tugevat seljavalu ning süüdistades võime korraliku arstiabi osutamisest keeldumises. 

Jevgenia Tõmošenko ütles neljapäeval ajakirjanikele, et tema emale pole juba mitu päeva valuvaigisteid antud. 

"Tal on hirmsad valud, ta ei saa voodist tõusta," ütles Tõmošenko tütar. 

Tütre väitel pole tema emale määratud õiget diagnoosi ning ka ravi on vale. Tuleval nädalal vaatavad Tõmošenko läbi Kanada ja Saksa arstid. 

Neljapäeval sai teatavaks, et umbkaudu aprillis võib alata Tõmošenko üle uus protsess, mis on seotud süüdistustega kelmuses ja maksudest hoidumises ajal, kui ta juhtis kaootilistel 1990. aastatel energiaettevõtet Ühendatud Energiasüsteem.

LÜLISAMMAS

Lülisammas annab kehale vajaliku kindluse, mida näitab ka meie hoiak. Me võime olla liikuvad, kangekaelsed või lausa murtud. Seega on lülisammas nähtav märk meie vaimsest ja kehalisest hoiakust.

Sisemised pinged kantakse vastavatele lihasgruppide pingetena üle lülisambale ja saavad nii väliselt nähtavaks. Vale eneseteadvuse ülepingutatud sirge kehahoid, aga ka sisemine pinge ja väändunud hoiak sel, kes on liiga palju enda kanda võtnud ega suuda seda enam teha.

Iga hingelis-vaimne väärhoiak saab lülisamba kaudu ilmsiks meie kehahoiakus. Kindlasti ei piisa üksnes lülisamba ravimisest, vaid tuleb leida ja lahendada pinget põhjustavad hingelis-vaimsed konfliktid. 

Nimme- ja ristluuvalu on üks sagedamini kurdetavaid sümptomeid, mis viitab allasurutud pettumusele, kaitse- ja põgenemisreaktsioonile, psüühilisele pingele. Kehahoiakus saavad ilmsiks ka hirm ja alandus.

insult ja kõrge vererõhk

KAITSEMINISTER MART LAAR TOIBUB INSULDIST 

 

19.02.2012 BNS

Perekonna teatel viidi kaitseminister 51-aastane Mart Laar eile õhtul Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Hospitaliseerimise põhjus on kõrgvererõhktõvest tingitud insult. Mart Laari seisund on stabiilne, ta on arstide hoole all ning suhtleb perekonnaga. Kuna vajalik on Laari jätkuv haiglasviibimine ja rahulik režiim, täidab vastavalt Vabariigi Valitsuse ministrite asendamise korrale kaitseministri kohuseid teadus- ja haridusminister Jaak Aaviksoo. Kuna peaminister Andrus Ansip viibib hetkel puhkusel, täitis Laar ka peaministri ülesandeid. Kuni Ansipi tagasitulekuni täidab peaministri ülesandeid keskkonnaminister Keit Pentus.

IRList LAHKUB 60 LIIGET KORRAGA

21.02.2012 BNS

Pühapäeva pärastlõunal leidis Isamaa ja Res Publica Liidu juht Urmas Reinsalu oma postkastist lahkumiskirja senistelt erakonna liikmetelt, pöördumisele on oma allkirja andnud 60 inimest. Lahkujate seas on näiteks endine riigikogu liige Tarmo Kõuts, endine minister Vallo Reimaa, 1998. aastast Isamaaliitu kuulunud kirjastaja ja Juuru vallavolikogu esimees Sirje Endre, muusik Indrek Kalda ja endine riigikogu liige Kadri Jäätma.

Endine riigikogulane ja regionaalminister Vallo Reimaa nõunik Kadri Jäätma kirjeldab elu IRLis kui õudusunenägu. Aated ja isamaalisus on seal jäänud kaotajaks.

"Ma olen Ken-Marti Vaherit näost valgena karjumas näinud, et Reimaa, sa pead tagasi astuma. Või kuidas Kabrits ähvardab valimisringkonda kokku pannes, et saad ainult siis hea koha, kui sa meiega oled. Muidu panen sind nimekirjas nii taha, et sa sisse niikuinii ei pääse. See on see, mida ma olen oma silmaga näinud. See on õudsem, kui oskad uneski ette näha," kirjeldab Kadri Jäätma elu praeguses erakonnas.

"Minul oli erakonna suund selge juba 2008. aastal. See oli hetk, kui võimust võtsid nn äraostmatud (Res Publica) ja regionaalminister Vallo Reimaa maha võeti. Seetõttu ei üllatanud mind hiljem ka Raudse ja Kabritsa korteriskandaal ja rahaskeemid. Mina ei üllatunud, sest kui ma nägin neid inimesi, mil moel nad 2008. aastal käitusid, siis ma võisin arvata, et midagi sellist ebaeetilist nad tulevikus ka teevad," räägib Jäätma avameelselt.

"Siin ei käi võitlus, kas Isamaa või Res Publica tiib. Võitlus käib aususe, eetika ja käitumiskultuuri nimel. Paljud endised isamaalased on praeguse olukorraga rahul ja nad ei näe probleemi. Nad on ka valitud kõrgetel kohtadel. Isegi erakonna aukohus ei mõistnud Kabritsa, Raudse ja Stelmachi tegu selgelt hukka. Ei tunnistanud Vaher ega Parts, et nad on eksinud."

Nädalavahetusel sai 60 erakonna liikmel villand ja IRLi juhile Urmas Reinsalule saadeti kiri – me lahkume.

______________________________________________

RASKES SEISUNDIS RAIT MARUSTE VIIDI HAIGLASSE

Postimees 12.03.2012

Täna viidi haiglasse reformierakondlasest riigikogu liige, põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste, keda tabas väidetavalt insult.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla kommunikatsioonijuhi Inga Lille sõnul toodi täna haiglasse riigikogu liige Rait Maruste ning tema seisund on raske.

Väidetavalt tabas 58-aastast Marustet insult. «Jah, ka meieni on selline info laekunud. Rohkem kommenteerida ei oska,» jäi Reformierakonna avalike suhete juht Silver Pukk napisõnaliseks.

Reformierakonda kuuluv Maruste juhib riigikogus põhiseaduskomisjoni, kuulub OSCE Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni ning Eesti-USA parlamendirühma, Eesti-Makedoonia parlamendirühma ja Eesti-Prantsusmaa parlamendirühma.

Seda, kuidas haigestumine mõjutab põhiseaduskomisjoni tööd, ei osanud Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi veel öelda.

«Saame ikka kõigepealt teada, kui tõsised need asjad on,» ütles Tamkivi. «Igal komisjonil on ka aseesimees olemas. Selles mõttes pole lühiajaliselt mitte mingisugust probleemi.»

Enne riigikokku kandideerimist töötas Maruste 12 aastat Strasbourgis Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikuna. Enne seda oli ta aastaid Eesti riigikohtu esimees.

_____________________________________________________

EKSPOLIITIK ILLAR HALLASTE VIIDI INSULDIGA HAIGLASSE

Postimees 26.09.2012

Teisipäeva hommikul viidi raskes seisundis haiglasse endine riigikogu liige, ettevõtja ja Ida-Harju praostkonna vikaarõpetaja Illar Hallaste, kellel arstid tuvastasid ajuveresoone lõhkemise.

Abikaasa Hilja Hallaste ütles Postimehele, et peaaju veresoone lõhkemine tabas 53-aastast Hallastet ilmselt une pealt.

Pühapäeval osales Hallaste Ida-Harju praostkonna pastorite kokkusaamisel. «Teised hindasid, et ta oli väga tegus ja rõõmus, jõudis koju, heitis magama, aga järgmisel päeval tööle ei ilmunud,» kirjeldas abikaasa.

«Esmaspäeva hommikul leidsin ta magavana ja ma ei kahtlustanud midagi. Kui teisipäeval tulin, siis kutsusin kiirabi,» meenutas Hilja Hallaste. Operatsioon aju ohtlikus kohas asuva aneurüsmi eemaldamiseks viidi läbi teisipäeva õhtupoolikul.

Millises seisundis Hallaste praegu viibib, pole teada. 

Juristiharidusega Illar Hallaste on endine Eesti Kongressi saadik ning Eesti Komitee, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu, Põhiseadusliku assamblee ja VII Riigikogu liige aastatel 1992–1995.

Hallastel on toonase Isamaa saadikurühma juhi ja tipp-poliitikuna suured teened taasiseseisvunud Eesti põhiseaduse ja seadusandluse loomisel. Lisaks sellele on ta pikaaegse kogemusega kirikuõpetaja, eraettevõtja ning kaheksa lapse isa.

R.I.P. (6.05.1959 - 27.10.2012)

_____________________________

INSULT

Hingelisel tasandil näitab insult, et mingit enda isiksuse või elu valdkonda ei elata enam või tõrjutakse teadlikult. Ent kes laseb osal oma olemusest kärbuda, kaotab varem või hiljem selles valdkonnas tegutsemisvõime, mis väliselt väljendub teatava kehaosa halvatusena. Kuna teatud elu osade tõrjumine või (enamasti emotsionaalne) suutmatus teatud eluvaldkondades on saanud nähtavaks (Mart loobus IRLi esimehe kohast), oskavad lähedased ja sõbrad sageli öelda, millist valdkonda enam ei elata.

KÕRGE VERERÕHK

Vererõhk näitab inimese dünaamika määra ja liiki. See tekib vere ja selle liikumist piiravate veresoonte koosmõjul. Veresooned vastavad piiridele, mis te enda olemuse avanemisel saate.

 

Kõrge vererõhuga inimesed hoiduvad võimalikest konfliktidest ega taha või ei oska neid viia lahendusteni. Kõrge vererõhk tekib pidevast saavutuse kujutlemisest, ilma et see saavutus kunagi toetuks või leiaks väljundi tegevuses. Nii tekib pidev oodatava tegevusega seotud pinge või surve. Tänu ülerõhule on võimalik saada lühiajaliselt rohkem energiat, mida aga ei tarvitata ära ja mis jääb alalise rõhuna püsima.

 

Vererõhk tõuseb niipea, kui probleem päevakorda kerkib, langeb aga uuesti niipea, kui inimene konfliktist räägib. Vererõhu kerkimiseks piisab ka kehalise pingutuse või ebameeldiva olukorra kujutlemisest.

 

Nii sunnib meie tänase elu psühhosotsiaalne stress oma allasurutud agressioonile, aga ka hirmude ja vihaga vererõhku tõusma. Pidev hingeline ülekoormus toob kaasa pideva ülerõhu. Kõrge vererõhuga inimene elab pidevas ootusärevuses, püüab heade saavutuste kaudu särada ning endale ja teistele meeldida. Ta näib hillitsetud, kuid pole seda tegelikult.

 

Tegelikult surub ta isiksuse kontrollimatud avaldused maha. Kasvatus ei luba tal lasta tundeid vabalt kulgeda. Kõrge vererõhuga inimene põgeneb tegevustesse, kuid ei võta midagi ette konfliktist vabanemiseks. Tema kivinenud arusaamad saavutustest ja edust viivad kõrgenenud sisemise pingeni. Seega on kõrge vererõhuga isik väga seltskondlik, kohusetruu ja mõistev, kuid välise lõbususe varjus on sügavalt juurdunud agressioon ja viimaks suutmatus oma tõelisi tundeid väljendada. Selline enesevalitsus toob kaasa veresoonte kokkutõmbumise. Vererõhk ja kokkutõmbunud sooned saavutavad teatava hapra tasakaalu, mis toob ükskord kaasa katastroofi.

 

Vererõhu tõusu võib põhjustada ka veresoonte vähene elastsus, näiteks veresoonte lupjumise korral. Sel juhul räägitakse vanadusega kaasnevast kõrgest vererõhust. Kuigi see ei pea nii olema, kaotavad paljud vananedes paindlikkuse ja võime eluga kohaneda. Selle väljundiks on jäigaks muutunud veresooned.

 

Kõrge vererõhk on seega üleskutse olla paindlikum, loobuda auahnusest, soovist alati midagi rohkemat saavutada ja nii üha jäigemaks muutumisest. Te olete suure surve all ja peate pöörama rohkem tähelepanu oma tunnetele, mitte enam tegema valesid asju ja õigete tegemisest loobuma.

 

Kõrge vererõhk on üleskutse oma tundeid tunnistada, end armastada ja olla ka teiste vastu südamlikum. Kui vajalik on tehtud, siis annab ka sisemine rõhk järele ja see omakorda avaldab positiivset mõju vererõhule.

 

saatus on parim arst

        Saksa arst Johann Christian August Heinroth http://en.wikipedia.org/wiki/Johann_Christian_August_Heinroth avaldas juba 1818. aastal arvamust, et füüsilistel haigustel võivad olla vaimsed põhjused. Kolleegid naersid tema mõtteavalduse välja ja mitte selle iseendastmõistetavuse, vaid kummalisena näiva idee tõttu, nagu võiks teaduslikus meditsiinis olla olemas selline nähtus nagu psühhosomaatika, nagu Heinroth seda nimetas.

Raskuses näilisuse varjus tegelikkust näha pole midagi uut. Sokrates tõdes juba ligikaudu 2400 aasta eest, et ükski haigus pole hingest eraldiseisev. Sokratese kuulsaim õpilane Platon kurtis, et suurim viga haiguste ravimisel on, et ihu ja hinge jaoks on eraldi arstid, kuigi neid pole võimalik käsitleda lahusolevatena. Paraku käsitletakse neid ikka veel eraldiseisvatena. Ammu enam ei tegutse arstpreestrid, kes hoolitsesid inimese kui terviku eest, ja vanad peretohtrid, kes tundsid oma patsiente ja nende hingehädasid. Tänapäeval on nende asemel erialaspetsialistid, kelle ravi osutub edukaks teatud kitsas valdkonnas.

Selleks et võiksime psühhosomaatikat võimalikuks pidada, vajame teaduslikke tõendeid. Kas pole siis häbi pärast punastamine või kurvastusest nutmine piisavad tõendid? Me hõiskame rõõmust ja kahvatume ehmatusest. Vahel libiseb meil süda saapasäärde ja juuksed tõusevad peas püsti. Kõik, mida hing kogeb, selle muudab keha nähtavaks. Kõik, mis liigutab hinge, see liigutab ka keha ning selle mõju võib olla nii positiivne või negatiivne, see võib meid muuta haigeks ja murelikuks või terveks ja rõõmsaks. Ent ikka veel suhtuvad paljud psühhosomaatikasse taunivalt.

Blokeeritud eluenergia tagajärjed

Vaatame korraks, kuidas kulgeb tegevusjada. Näeme, et iga meie tegevus algab mõtte või ettekujutlusega. Mõtetele ja ettekujutlustele järgneb keha vegetatiivne ettevalmistamine, näiteks vererõhu tõus, vereringe aktiviseerumine või pulsi kiirenemine. Kolmandaks reageerib keha närvitegevuse aktiviseerumisega, mis omakorda toob kaasa tegevuse sooritamiseks vajalike lihaste aktiviseerumise. 

Igaüks põeb haigusi isemoodi

Energia võib olla blokitud igal tasandil:

1.  Kui energia (viha, agressioon, pettumus, hirm, seksuaalsus, teadlik käitumine) blokeeritakse mõtlemisega, siis toob see kaasa pingepeavalu, unehäired ja vaimsed häired.

2.  Kui energia blokitakse kehaliste funktsioonide tasandil, siis kaasnevad sellega kõrgenenud vererõhk ja viimaks vegetatiivne düstoonia.

3.  Kui energia blokitakse närvitasandil, põhjustab see kolmiknärvi valu, polüskleroosi, vöötohatist ja ishiast.

4.  Kui energia blokitakse lihastasandil, siis põhjustab see liikumiselundkonna vaevusi nagu reuma, podagra, traumad või halvatus.

Saatus on parim arst

Saatus on parim arst, kes ravib viimaks terveks igaühe ja igaüks saab valida, kuidas ta soovib õppida: kas kuninglikult tunnetuse teel või tavaliselt kannatuste ja haiguste abil. Kui ma pole valmis õppima tunnetuse kaudu, siis sunnin saatust andma endale "järelaitamistunde". Sümptomite keeles ütleb keha mulle mitte üksnes seda, et ma olen õigelt teel kõrvale kaldunud, vaid ka seda, kus see toimus ja mida tuleb harmoonia tasakaalustamiseks ette võtta.

Eluolu kui olemise peegeldus

Kogu minu eluolu peegeldab minu olemist ja ma saan seda muuta vaid ennast muutes. Ega ilmaasjata öelda, et kes pidevalt silmanähtavat ignoreerib ja sellest mööda vaatab, see võib ühel päeval kuulmisest ja nägemisest ilma jääda. Seega, kes ise enda kallal tööd ei tee, selle kallal asuvad tööle välised jõud.

Ego ja hinge soovid on täiesti erinevad. Ego ihaldab mugavust ja hing arenemist. Igaüks peab ise otsustama, mida kuulata. Kui ma ei kuula oma tõelist mina ega vii ellu selle sisemist tahet, siis reedan ma oma sisemise mina, oma tervendaja, meistri. Selles olukorras saadab minu sisemine meister mulle sõnumi, kasutades selleks sümptomite keelt.

Haigused saavad tekkida vaid siis, kui aju juhtimiskeskuse ja selle vastava organi või kehaosa vahel info korralikult ei liigu või äärmisel juhul on info liikumine täielikult pärsitud. Iga organ või kehaosa on vahetult seotud teatud ajupiirkonnaga ja saab sealt vajalikku teavet. See ajuosa hoolitseb probleemide ja konfliktide lahendamise eest. Kui see ajuosa on aga pidevate konfliktide tõttu pingsalt töös, siis ei pruugi see enam temaga seotud kehaosi või organeid optimaalselt juhtida. Pärsitud või hoopis puuduv informatsioon põhjustab häireid konkreetse kehaosa või organi töös. Inimene haigestub.

Alles siis, kui konflikt on kõrvaldatud ja info saab jälle vabalt liikuda, saab keha end korrastada ja sümptomid kaovad. Seega võib teabevajak tuua kaasa pöördumatuid kahjustusi. Lahendamata jäänud konflikt manab vastavas ajupiirkonnas n-ö seiskunud pildi, millega inimene siis ööl ja päeval tegelema hakkab. Teabe liikumine on sel viisil pikaajaliselt täielikult pärsitud. Sel viisil muutub haigus krooniliseks ja keha annab pidevalt signaali, et kõrvalekalle püsib ja nõuab valulise tungivusega tõrke kõrvaldamist.

Õige toitumine

Kui inimene on valmis oma keha aitama, ja selleks pole kunagi liiga hilja, võib ta kogu elu olla terve ja heas vormis. Sellel teel on muu hulgas abiks toitumine. Kui võtate asja tõsiselt, tuleb korrastada kolme eri tasandit.

1.  Õige füüsiline toitumine. See tähendab, et enam ei söö valesid asju valel ajal ja vale kavatsusega. Ühesõnaga, lõpetame endale hammastega haua kaevamise.

2.  Õige psüühiline toitumine. Jätke vihastamine, ärritumine, stressamine, hirm ja süütunne ning ärge ajage üksteist haigeks, vaid kulgege läbi elu rõõmsalt ja vabalt.

3.  Õige vaimne toitumine. Positiivne mõtlemine, kõnelemine ja käitumine, sest millele inimene oma teadvuse suunab, selleks ta ka saab. Sama oluline on ka õigete asjade lugemine, kuulamine ja vaatamine. Teisisõnu, tõelise eneseteadvusega elades on ja jääb inimene terveks.

Selline suhtumine tugevdab hingelis-vaimset immuunsüsteemi ja on püsiva tervise võti, sest igaüks on täna see, millele ta eile mõtles, ja homme see, millele ta täna mõtleb. Me vajame vaimset uuenemist mõttedistsipliini kaudu.

Kõik me oleme ainukordsed

Teadvustage endale tõsiasja, et igaüks meist valitseb enda sees peituva hiiglasliku universumi üle. Igas kehas on umbes 100 miljardit rakku, igaüks neist kujutab endast iseseisvat galaktikat, koosnedes loendamatutest aatomitest ja iga aatom omakorda on päikesesüsteem oma Päikese (aatomituum) ja planeetidega, milleks on prootonid, elektronid ja neutronid. Ja teie olete selle hiigelriigi "mõtlev Jumal". Iga teie mõte kandub vahetult iga raku teadvusse ja määrab keha haiguse või tervise. Hoolitsege siis selle eest, et valitseksite seda hiigelimpeeriumi targasti. Sest teie loote oma saatuse, teie peate seda taluma ja vaid teie võite seda muuta.

Tuleb aru saada, et lahususe illusioonis elav mina teeb haigeks. Iseolemine on tervis. Seega saab tõeline paranemine saabuda pärast lahususe illusiooni kõrvaldamist, pärast duaalsuse vanglast vabanemist ja kojupöördumist tõelise olemuse juurde. Sel teel on iga sümptom sõber ja õpetaja, kes tahab aidata meil astuda järgmist sammu eesmärgi poole - oma mina poole.

Nüüd võite endalt küsida: "Kuidas ma saan kõikide nende uute teadmistega terveks? Mida teha?" Vastus on alati üks - hoidke silmad lahti ja olge valvas! 

Tegelikkus muutub ühes vaatenurga muutumisega -, kui näete asjade sisse. Näivuse taga tegelikkuse nägemine tundub meie keerulisele mõistusele sageli liiga lihtne. Ent inimene saab end muuta vaid siis, kui ta tunneb ennast ja mõistab, kes ta tegelikult on.

kaheksa peamist põhjust, mis laostavad tervist

        Tehtud teaduslike uuringute põhjal võib kinnitada, et üldiselt iseloomustab haigestunud inimesi kaheksa peamist tervist laostavat käitumismustrit.

Esimene muster hõlmab lahenduseta jäänud või sügavalt häirivat emotsionaalset, psühholoogilist ja vaimset stressi inimese elus. Stressi allikas võib peituda lapsepõlves, mil tuli taluda äratõukamist või ebaõiglust, kuid tegemist võib olla ka lähimineviku sündmuste, näiteks abikaasa surmaga. Ükskõik millist tüüpi stressiga on tegemist, see ei pea avalduma dramaatiliselt ega isegi märgatavalt, et olla tõeline. Lahenduseta jäänud probleemide või häirivate olukordade mõjul tekkinud stressi esineb suurel määral iga haigestunud inimese elus.

Teine kindel muster on seotud sellega, millises ulatuses valitsevad inimest negatiivsed uskumused ja tõekspidamised. Igaühel meist on oma positiivsete ja negatiivsete uskumuste, hoiakute ja kogemuste süsteem.

See, mida inimene arvab Jumalast, teistest inimestest, saatusest, õnnest ja armastusest, mängib elus väga suurt rolli. Meie uskumused on tihedalt seotud emotsioonidega, mõjutades emotsionaalseid reaktsioone elusündmustele. Jõuduandvad uskumused ja positiivsed hoiakud on kehalise ja vaimse tervise säilitamisel otsustava tähtsusega.

Haigestunud inimestel seevastu on sageli uskumuste süsteem, mis õõnestab nende elujõudu ka mõningatest positiivsetest hoiakutest või arvamustest hoolimata. Näiteks, inimene võib olla haritud ja andekas ning jätta mulje, et kõik tema elus on ideaalses korras, kuigi selle illusoorse välispinna all peitub madal enesehinnang, mis paneb inimese uskuma, et ta ei vääri edu ega armastust. Madalast enesehinnangust saavad alguse läbikukkumised, nendest omakorda kibestumine ja viha ning tulemuseks on haigestumine.

Kolmas muster, mis haigestumisel suurt osa mängib, on võimetus armastust jagada ja vastu võtta. Inimeste elud keerlevad ümber armastuse ja kui lähisuhted on stressirohked, võib füüsiline tervis kergesti üles öelda. Inimene, kes elab oma elu armastuse ja inimliku soojuseta, on esimene, kelle haigused üles leiavad.

Neljandaks haigusi põhjustavaks omaduseks on huumorimeele puudumine ja oskamatus eraldada lihtsaid tühiseid probleeme tõsistest ja olulistest. Kindlasti on elus olukordi, millega kaasnevad tugevad emotsioonid. Siiski ärritume sageli sündmustest, mis ei paiska maailma segi, vaid on üksnes igapäevaelu ebameeldivused. Tasub õppida, kuidas pisematest probleemidest lahti lasta, et vältida selliseid tervisehädasid nagu kõrge vererõhk, migreen ja maohaavad. Naer on ääretult tervendav. Oma hädades millegi naljaka nägemine ei tähenda, et me elu tõsiselt ei võta. Pigem on see märgiks inimese loomuomastest transtsendentsetest omadustest.

Viies tervisele mõju avaldav käitumismuster puudutab otsustusvõimet ja oskust enda tegevust korraldada. “Ma olen oma elu peremees” on tunduvalt elutervem ja loomulikum mõtteviis kui mõte, et sul on oma elus kõigi ja kõige üle kontroll. Inimene võib hoida oma elu kontrolli all ja saada selle käigus südameataki – tänu stressile ja närvipingele, mille tekitasid pingutused välise maailma sündmusi juhtida.

“Ma olen oma elu peremees” tähendab oskust sätestada tingimusi, milles elu möödub, isegi kui need peaksid tähendama esialgsetest plaanidest loobumist või nende muutmist. Enda peremeheks olemine ei tähenda tingimata, et kõik läheb nii, nagu sa tahad. See tähendab oskust osaleda vastastiksuhetes, anda ja vastu võtta, olla paindlik, arvestada teiste vajadusi ja saada seda, mida vajad, tänu oma sisemisele tugevusele ja enesekindlusele. See tähendab oskust kehtestada oma tahet enda jaoks oluliste valikute tegemisel.

Iga inimene peab tundma, et tema otsustab oma elu tähtsate küsimuste üle. Kui valikuvõimalus on pärsitud, tekitab see inimeses emotsioone, mis viivad sageli haigestumiseni. Seda seepärast, et isikliku valikuvabaduse piiramine toob kaasa viha, vaenulikkust, hirmu ja raevu. Haigestunud inimeste lugudest võib sageli kuulda, et nende valikuvabadust piirasid neid käsutanud isikud või et nad tundsid, et nende valikuid ei austata.

Kuues muster on seotud sellega, kuidas inimene oma füüsilise keha vajaduste eest hoolitseb. Toitumine, liikumine, suhe uimastite ja alkoholiga, samuti geneetiline pärand moodustavad tervise vundamendi. See, kui palju tähelepanu inimene pöörab oma emotsionaalsele, füüsilisele ja keemilisele stressile, mõjutab väga suurel määral füüsilise keha elujõudu ja vastupidavust.

Seitsmendaks haigestumist mõjutavaks teguriks on “eksistentsiaalne tühjus” ehk kannatus, mis käib kaasas elumõtte puudumise või kaotamisega. Kadunud hing või sihitult ekslev inimene on haigustele väga vastuvõtlik, sest elumõtte puudumine viib meeleheite, depressiooni ja enese väärtusetuse tundeni. Füüsilist keha mõjutavad tühjusetundega kaasnevad kannatus ja emotsioonid tugevalt. See on haigestunud inimeste sagedane kaebus.

Kaheksas muster, mis sageli haigestumiseni viib, on kalduvus eitada. Tihti on stressi allikaks oma intuitsiooni ja teadlikkuse blokeerimine ning teatud olukorral jätkuda laskmine, tegelemata probleemiga sügavuti.

Igaühe elus võib esile kerkida probleeme, mida on raske tunnistada – näiteks lapse uimastisõltuvus või halvad abielusuhted. Probleemi teadvustamine, mis tähendab sellest rääkimist, muudab valuküsimuse reaalseks ja seda pole võimalik enam eitada. Raskuste eitamine ja nende arutamisest keeldumine ei tee neid veel olematuks. Eitusega loodud stress võib inimkehale äärmiselt laastavalt mõjuda.

Paljud patsiendid on haigusest tervenedes öelnud, et nad lihtsalt ei suutnud silmitsi seista mõne eriti närvesööva probleemiga oma elus. Haiguse avaldudes on probleemi edasine eitamine võimatu ja valuküsimusega silmitsi seismine toob rahu, mida pole seni kogetud.

Need haigestumise seaduspärasused on viinud järeldusteni, et iga inimene osaleb otseselt, kas teadlikult või alateadlikult, isikliku reaalsuse loomisel, kaasa arvatud tema tervis. Vahendid, mida selles loomeprotsessis kasutame, peituvad meis endis. Nendeks on meie hoiakud, emotsioonid ja uskumused ning oma vaimse mina teadvustamine.

Kui hakkame oma sisemist jõudu paremini mõistma, toimub meiega kaks asja. Esiteks saame aru, kuidas emotsioonid, hoiakud ja uskumused meie  tervisele või haigestumisele kaasa aitavad. Teiseks omandame oskuse end tervena hoida, mõistes, et negatiivsed hoiakud vallandavad füüsilises kehas negatiivseid reaktsioone. Kui see teadlikkuse tasand on saavutatud, ei saa negatiivsus enam nii kergesti meie üle võimust võtta, sest me oleme teadlikud, et negatiivsed emotsioonid viivad suure tõenäosusega haigestumiseni.

Uurides emotsionaalseid, psühholoogilisi ja vaimseid tegureid, mis aitavad tervist luua, ning destruktiivseid tegureid, mis viivad haigestumiseni, olen jõudnud arusaamisele, et kõik negatiivsed tegurid kuuluvad nelja peamisse inimelu valdkonda, milleks on võim, vastutus, tarkus ja armastus. 

Olenemata täpsetest asjaoludest, tekitab inimesele kõige rohkem ahastust ja valu ebakindlus ühes neist neljast valdkonnast: võim, vastutus, tarkus või armastus. 

Terminite definitsioonid:

VÕIM

Iga inimene peab leidma viisi, kuidas ennast kehtestada. Igaühel tuleb võidelda oma õiguste eest. Võitluse vorm võib erineda, kuid ajend jääb samaks. Oma arengutee alguses õpime võimu seostama väliste sümbolitega: raha, poliitiline või sotsiaalne staatus, kontroll kaasinimeste üle, tunnustuse ja tähelepanu iha, materiaalsed hüved, ametialased ja akadeemilised tiitlid. Me rühime nende eesmärkide poole, sest need annavad maailmale võimsa signaali: me oleme haavamatud; meist ei saa ohvreid; me oleme edukad; me kontrollime oma elu.

Maise võimu poole püüdlemine on seotud sooviga omada ja kindlustada kontrolli elu kõikide aspektide üle. Arenenud inimvaimule, kelle tugevus põhineb eneseväärikusel, vaimsetel põhimõtetel ja enesearmastusel, on see pigem võimu aseaineks. Eneseväärikusel tuginevat võimu ei saa osta. See teenitakse ära sisemise tugevuse ja vaimsete võimete arendamisega.

Kui üksikisik on keskendunud välise võimu saavutamisele, osutab see tema sisemistele puudujääkidele. Mida tugevam on tema võimujanu, seda nõrgemaks jääb tegelik võim.

Võimuvõitlus leiab aset pidevalt ja sel on lugematu hulk vorme. Alates mehe-naise tasakaalustamata suhetest ja kontoris toimuvatest võimumängudest kuni vajaduseni olla esimene kas või järjekorras – need on vaid mõned näited võimuvõitlusest igapäevaelus. Soov oma tahet peale suruda ja alati eksimatu olla, teiste arvamuste halvustamine ja kritiseerimisvajadus on omadused, mis iseloomustavad inimesi, kellel napib reaalset isiklikku võimu.

Maohaavad ja kõrge vererõhk annavad alati tunnistust, et inimene otsib väliseid võimuatribuute, kuid ei suuda nendest rahuldust leida. Migreenihood viitavad sageli allasurutud raevule ja frustratsioonile, mida kogetakse, kui ei suudeta kontrollida teist inimest või olukorda, mida peetakse ähvardavaks.

Kartus ärakasutamise ja ohvristaatuse ees võtab võimust, kui inimesel on vähe või pole üldse isiklikku võimu. Maailmast saab ähvardav paik ja kõikide emotsioonidega kaasneb hirmutunne. Sellist tüüpi stress võib äärmuslikel juhtudel tekitada vähktõbe.

VASTUTUS

Õppida enese eest vastutama on suur väljakutse. Väga ahvatlev ja lihtne on otsida mõni tugevam isik, kellele toetuda ja kes võtaks kanda vastutuse, mis ilmas elamisega kaasas käib. Reaalsus on mõistagi see, et me oleme ise vastutavad enda, oma elukvaliteedi, hoiakute, läbikukkumiste, edu ja tervise eest. Sellest reaalsusest pole võimalik mööda hiilida.

Sellegipoolest soovime sageli, et keegi teine meie lahtisi otsi sõlmiks, või süüdistame oma ebaõnnestumistes teisi. Kui midagi seoses haiguste ravimisega peaks puust ja punaseks tegema, siis on see tõik, et iga inimene vastutab täiel määral ise oma elukvaliteedi eest.

Kui hirm sunnib meid tekitama olukordasid, kus me püüame vastutust teiste kaela veeretada või märkame, et teised tunnevad ennast ohustatuna meie soovist võtta rohkem vastutust oma elu eest, on stressi tagajärjeks haigused. Diabeet on otseseks näiteks haigusest, mis areneb sellelt pinnalt.

TARKUS

Tarkus on võime kõigist elusündmustest õppida. See on võime ja oskus leppida asjadega, mida me ei suuda muuta, ning julgus muuta seda, mida peame muutma.

Elu on õppimiskogemus. Ei ole olukorda, olgu see nii valulik kui tahes, mis ei sisaldaks võimalust õppida. Vahel on seda raske aktsepteerida, eriti kui me ootame, et elu oleks õiglane. Me eeldame, et kui teeme kõike õigesti, siis ei saa meil midagi valesti minna. Elus lihtsalt ei käi asjad nii, mitte kellelgi meist.

Me kõik seisame silmitsi olukordadega, mis ei tundu õiglased ega ausad ja teevad sageli mõttetult valu. Sellised sündmused võivad korduma jääda, nagu juhtub sageli probleemsete suhete puhul. On suureks väljakutseks end sellisest ebaõnnestumiste tsüklist välja murda või muuta enda jaoks ebaõiglasi olukordi. Vihaseks jäämine või klammerdumine tunde külge, et miski on ebaõiglane, pole mitte ainult kasutu, vaid ka tervisele kahjulik. Ainuke viis end “ebaõiglasest” või “piinarikkast” olukorrast vabaks kiskuda on võtta vastu võimalus sellest midagi õppida. Need, kes seda suudavad, lähevad oma eluga edasi. Need, kes seda ei suuda, kibestuvad. Ja see on tunne, mis on toitvaks pinnaseks paljudele kroonilistele haigustele.

ARMASTUS

Me kõik vajame armastust. Me puhkeme armastades õitsele ja närbume ilma armastuseta. Kahjuks täidame oma elu paljude armastuse aseainetega. Me loome suhteid, lootes leida sealt armastust, kuid pettume; me manipuleerime inimestega armastuse pärast. Me oleme võimelised haigusi esile kutsuma, et saada kübetki armastavat tähelepanu. Lühidalt, meil on äärmiselt raske lähisuhetes kindlustunnet ja emotsionaalset rahuldust leida.

Stressi allikad on sageli seotud armastusega. Nendeks võivad olla üksildus, hirm äratõukamise ees, hirm olla armastatud või hirm mitte olla armastatud, pettumused lähisuhetes ja süütunne, kui kaaslase ootusi pole täidetud. Südamehaigused on alati seotud lähisuhetest tekkinud stressiga.

Hoolimata haigusest või selle vallandanud emotsionaalsest stressorist, esitab elu väljakutseid alati nii, et meil oleks võimalik tänu neile tugevamateks isiksusteks kasvada. See on elu olemuseks, tervislikku seisundit on võimatu lahutada oskusest toime tulla elu esitatud väljakutsetega.

mõtle ennast terveks

        Negatiivne mõtlemine võtab inimeselt võimaluse elada tervena ja harmooniliselt, sest seda, mida kardame ja millele oma teadvuse suuname, me ka ligi tõmbame. Juba 2000 aasta eest võis Rooma Antoniuse termide seinalt lugeda mõttetera: "Non hic curatur, qui curat" (Ei saa siin terveks see, kes muretseb).

Vanas Testamendis kurdab Iiob: "See, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle kätte, ja mida kartsin, see tabas mind" (Ii 3:25). See ütlus peab tänapäeval paika samuti nagu noil päevil.

Me ei saa muuta minevikku. Enesehaletsus ei aita, kuid tulevik on meie kätes. Seal on veel kõik võimalik, seepärast ei tohiks me kunagi raisata oma jõudu enesehaletsusele.

Enesehaletsus on täiesti ülearune, sest me võime kurtmist väärt olukordi ise muuta. Ainult nii saame me muutuda, samas kui enesehaletsus ei muuda midagi - me raiskame vaid jõudu, aega ja teeme kahju tervisele. Niipea, kui leiame endas mõne enesehaletsuse idu, tuleb meil sellega tegeleda ja see välja juurida enne, kui ta meid oma võimusesse haarab.

Enda haletsemine röövib jõudu, inimene  muutub väärtusetuks, endale koormaks ja muudab end destruktiivse hoiakuga ebapopulaarseks. Viimaks toob see kaasa depressiooni, kus inimene aina end haletseb ning ennast, oma lähedasi ja kaasinimesi kurnab.

Õige mõtlemise kaudu on võimalik kõike muuta. Mõtlemine on vaimse energia liigutamine. Ma annan sellele vormi ja lasen niiviisi nähtavaks saada. Kõigest olevast on mõeldud ja see kehtib nii suurte kui ka väikeste asjade puhul.

Positiivne mõtlemine on esimene samm positiivseks saamise teel, mis tähendab õiget mõtlemist ning teadlikult ja visalt sellest kinni hoidmist. Siis ei jää ka edu tulemata.

Siia juurde kuulub ka oskus öelda "ei". Seda tuleb osata öelda autoriteedile, ebasoovitavale rollile, mida meile püütakse peale suruda, või ka omaenda soovidele.

"Ei" ütlemine tähendab tegelikult "jah" ütlemist enda identiteedile. Seega tähendab ei ütlemine teisel tasandil jah ütlemist.

Kui me oleme aru saanud, mida me tegelikult tahame, siis peab meil jaguma julgust selle eest seista. Julgust tõde ära tunda ja tunnistada. Julgust midagi alustada ja vajadusel ka kasutada. Julgust end siduda ja vahel ka lahti öelda. Öeldakse, et julgus võidab.

Lisaks julgusele on vaja ka püsivust. Alles siis, kui me end enam eksitada ei lase, kindlalt eesmärgi poole püüdleme ja kahe jalaga maa peal seisame, hakkab positiivne mõtlemine vilja kandma. Ent kui meil vajalike omadusi ei ole, siis saame end aidata sihiteadliku mõtlemisega.

Te saate, mida igatsete, kui asute asja kallale ilma enesehaletsuseta, positiivselt, julgelt ja kindlameelselt. Aga ühekordsest julguse näitamisest ei piisa, sest vaevalt saab üks probleem lahendatud, kui ilmub uus. Positiivsus tähendab ennekõike lõpuni vastu pidamist. Tõeliselt positiivset mõtlemist ei suuda miski väärata. Kiiduväärt pole mitte alustamine, vaid üksnes järjekindlus ja see, et iga vale mõtet võib kasutada päästikuna, et teadlikult teadvusesse õigeid mõtteid lisada ja neid seal hoida.

Valede negatiivsete mõtetega me üksnes karistame end. Muutume närviliseks, vererõhk tõuseb, seedimine läheb korrast ära ja see võib tuua kaasa maovaevusi, süda lööb ebakorrapäraselt ning lihased on pinges. Tagajärjeks on peavalu, väsimus, halb tuju ja unehäired ning me muutume enne õiget aega närtsinuks, vanaks ja haigeks.

See peaks olema piisav põhjendus, miks negatiivseid mõtteid vältida või vähemalt positiivseteks ümber vormida. Kindlasti tuleks vältida järgnevaid laialt levinud "haigeks tegijaid":

1)  Ettekujutus, et on tingimata vajalik, et kõik ümbritsevad inimesed mind armastaksid ja aktsepteeriksid.

2)  Usk, et minevik mõjutab jätkuvalt minu elu ja ma ei saa midagi muuta.

3)  Usk, et ebaõnn sõltub juhusest ja selle vastu ei saa tegelikult midagi teha.

4)  Arvamus, et on katastroof, kui asjad ei lähe nii, nagu mulle meeldiks.

5)  Ettekujutus, et on vaja kedagi, kes oleks tugev ja kellele saaks toetuda, sest üksi ei ole võimalik hakkama saada.

6)  Usk, et mõtted tekivad iseenesest ja seda ei saa kuidagi mõjutada.

7)  Ettekujutus, et kogu aeg tuleb mõelda sellele, mis võib juhtuda ja pidevalt arvestada, et see lähebki nii.

8)  Ettekujutus, et ebameeldivaid olukordi tuleb kannatlikult taluda ja neid ei tasu üritada muuta.

9)  Usk, et igaüks jääb ükskord haigeks ja selle vastu ei aita miski.

10)  Ettekujutus, et mõned inimesed on kurjad ja halvad ja neid tuleb selle eest, võimalusel minu kaudu, karistada.

Asendage need ja teised sarnased mõtted tõdemusega, et keharakkudel on oma teadvus ja nad reageerivad teie mõtetele. Mentaalne magnetism ja bioelekter voogavad läbi teie keha ja kujundavad iga raku arusaama sellest, mida te oma tervisest ja elujõust arvate. Seepärast koondage oma vaimne loomejõud positiivsetele ja meeldivatele ettekujutlustele tervisest, harmooniast ja rõõmust. Võtke harjumuseks asendada negatiivsed ja ebasoovitavad mõtted otsekohe positiivsetega.

Positiivne mõtlemine ei tähenda negatiivsete mõtete tõrjumist, nende eest põgenemist. Positiivne mõtlemine on pigem see, kui mõistate, et kõik, eriti ebameeldiv ja valus tahab mind aidata, kui olen valmis seda abi vastu võtma. Positiivne mõtlemine tähendab arusaamist, et negatiivset ei ole tegelikult olemas, vaid on ainult ebameeldiv hüve, mille ma ise olen muutnud hädavajalikuks, et minu sisemised vead parandatud saaksid.

Positiivne mõtlemine tähendab tunnistamist, et minu saatus on rätsepatööna valmiv ülikond, mis on õmmeldud just mulle ja arvestab minu jõu ja võimetega, mis mul parasjagu on. Seega ei saa minult nõuda liiga palju ja raske ülesanne on lihtsalt kompliment minu võimetele sellega toime tulla.

Selle juures aitab mind iga haigus, sest ta juhatab, mille kallal tuleks veel töötada ja mis on vaja veel ära teha.

Haigus ei ole seega meie vaenlane, vaid sõber ja partner, kes näitab, mis hädavajalikus õppeprotsessis vajaka jääb, kus oleme õigelt teelt hälbinud ja samuti seda, mida korra taastamiseks ette võtta.

Tegelikult on küsimus selles, et teadlikuks saamise kaudu võime muuta haigussümptomid ülearuseks.

Igal haigusel on seega vaimne põhjus. See, mida meie põhjuseks peame, on vaid haiguse vallandaja. Terveks saamiseks on vaja kõrvaldada vaimsed väärhoiakud ja haigus aitab meil neid ära tunda. Me jääme haigeks, sest me ei kuula enam oma keha ega soovi seda mõista. Me käitume vääralt, ebapiisavalt hingates, valesti toitudes, liiga vähe liigutades, korraga liiga palju ära teha püüdes ja endal stressi tekitades. Me hoolime osadest asjadest liiga palju ja teistest liiga vähe. Kokkuvõtteks: väära tegevuskavaga blokeerime me ise loomuliku tervenemismehhanismi ja pärsime tasakaalu teket. Tarvis on:

"Kasvada tervise poole."

Ka parim arst ja kalleimad ravimid ei suuda ravida, vaid üksnes meis peituv ravivägi. Medikamendid või raviprotseduurid suudavad parimal juhul keha funktsioone vaid ergutada.

Me oleme oma elu arhitektid, kusjuures loome iga hetke nii, nagu oleme siin ja praegu. Alles siis saame kogeda meie tõelisele olemusele vastavat elu. Iga planeerimine muutub ülearuseks, sest elu järgib iseenda plaani ja ühtlasi ka loomise plaani. Elust saab seiklus ja retk tõelise mina poole.

Mina ise olen siht ja tee. Mina ise olen oma soovide ja igatsuste täitumine. Mina olen oma probleemide lahendus. Mina ise olen kõige parem ravim. Mina ise olen elu - ja elu on jumal.

___________________________________________________________

UUS TEHNOLOOGIA VÕIMALDAB MÕTTEJÕUL ROBOTKÄSI LIIGUTADA

18.05.2012 BNS 

USAs neurotehnoloogilises eksperimendis osalenud halvatud patsiendid suutsid aju välispinnale siirdatud sensori abil teostada nende külge kinnitatud robotkäega erinevaid lihtsamaid liigutusi.

Braingate 2 nimelise 96 elektroodiga sensor aitab halvatud või jäseme kaotanud patsientidel suunata läbi tegevusele mõtlemise robotkäe liikumist, kirjutab CNET.

Uus tehnoloogiline lahendus on küll veel arengujärgus, kuid erinevad tehtud katsed on juba häid tulemusi näidanud.

Eksperimendis osalenud patsiendid suutsid üle 60 protsendil kordadest panna tegevusele mõeldes nende külge kinnitatud robotkätt mingit eset puudutama.

«Neurotehnoloogias on astutud suur samm edasi. Tulevikus on ehk võimalik taastada halvatud või jäseme kaotanud inimeste liikuvus ja iseseisvus täielikult,» ütles eksperimentaalprojekti aastaid vedanud neuroloog John Donoghue. http://donoghue.neuro.brown.edu/