kaheksa peamist põhjust, mis laostavad tervist

        Tehtud teaduslike uuringute põhjal võib kinnitada, et üldiselt iseloomustab haigestunud inimesi kaheksa peamist tervist laostavat käitumismustrit.

Esimene muster hõlmab lahenduseta jäänud või sügavalt häirivat emotsionaalset, psühholoogilist ja vaimset stressi inimese elus. Stressi allikas võib peituda lapsepõlves, mil tuli taluda äratõukamist või ebaõiglust, kuid tegemist võib olla ka lähimineviku sündmuste, näiteks abikaasa surmaga. Ükskõik millist tüüpi stressiga on tegemist, see ei pea avalduma dramaatiliselt ega isegi märgatavalt, et olla tõeline. Lahenduseta jäänud probleemide või häirivate olukordade mõjul tekkinud stressi esineb suurel määral iga haigestunud inimese elus.

Teine kindel muster on seotud sellega, millises ulatuses valitsevad inimest negatiivsed uskumused ja tõekspidamised. Igaühel meist on oma positiivsete ja negatiivsete uskumuste, hoiakute ja kogemuste süsteem.

See, mida inimene arvab Jumalast, teistest inimestest, saatusest, õnnest ja armastusest, mängib elus väga suurt rolli. Meie uskumused on tihedalt seotud emotsioonidega, mõjutades emotsionaalseid reaktsioone elusündmustele. Jõuduandvad uskumused ja positiivsed hoiakud on kehalise ja vaimse tervise säilitamisel otsustava tähtsusega.

Haigestunud inimestel seevastu on sageli uskumuste süsteem, mis õõnestab nende elujõudu ka mõningatest positiivsetest hoiakutest või arvamustest hoolimata. Näiteks, inimene võib olla haritud ja andekas ning jätta mulje, et kõik tema elus on ideaalses korras, kuigi selle illusoorse välispinna all peitub madal enesehinnang, mis paneb inimese uskuma, et ta ei vääri edu ega armastust. Madalast enesehinnangust saavad alguse läbikukkumised, nendest omakorda kibestumine ja viha ning tulemuseks on haigestumine.

Kolmas muster, mis haigestumisel suurt osa mängib, on võimetus armastust jagada ja vastu võtta. Inimeste elud keerlevad ümber armastuse ja kui lähisuhted on stressirohked, võib füüsiline tervis kergesti üles öelda. Inimene, kes elab oma elu armastuse ja inimliku soojuseta, on esimene, kelle haigused üles leiavad.

Neljandaks haigusi põhjustavaks omaduseks on huumorimeele puudumine ja oskamatus eraldada lihtsaid tühiseid probleeme tõsistest ja olulistest. Kindlasti on elus olukordi, millega kaasnevad tugevad emotsioonid. Siiski ärritume sageli sündmustest, mis ei paiska maailma segi, vaid on üksnes igapäevaelu ebameeldivused. Tasub õppida, kuidas pisematest probleemidest lahti lasta, et vältida selliseid tervisehädasid nagu kõrge vererõhk, migreen ja maohaavad. Naer on ääretult tervendav. Oma hädades millegi naljaka nägemine ei tähenda, et me elu tõsiselt ei võta. Pigem on see märgiks inimese loomuomastest transtsendentsetest omadustest.

Viies tervisele mõju avaldav käitumismuster puudutab otsustusvõimet ja oskust enda tegevust korraldada. “Ma olen oma elu peremees” on tunduvalt elutervem ja loomulikum mõtteviis kui mõte, et sul on oma elus kõigi ja kõige üle kontroll. Inimene võib hoida oma elu kontrolli all ja saada selle käigus südameataki – tänu stressile ja närvipingele, mille tekitasid pingutused välise maailma sündmusi juhtida.

“Ma olen oma elu peremees” tähendab oskust sätestada tingimusi, milles elu möödub, isegi kui need peaksid tähendama esialgsetest plaanidest loobumist või nende muutmist. Enda peremeheks olemine ei tähenda tingimata, et kõik läheb nii, nagu sa tahad. See tähendab oskust osaleda vastastiksuhetes, anda ja vastu võtta, olla paindlik, arvestada teiste vajadusi ja saada seda, mida vajad, tänu oma sisemisele tugevusele ja enesekindlusele. See tähendab oskust kehtestada oma tahet enda jaoks oluliste valikute tegemisel.

Iga inimene peab tundma, et tema otsustab oma elu tähtsate küsimuste üle. Kui valikuvõimalus on pärsitud, tekitab see inimeses emotsioone, mis viivad sageli haigestumiseni. Seda seepärast, et isikliku valikuvabaduse piiramine toob kaasa viha, vaenulikkust, hirmu ja raevu. Haigestunud inimeste lugudest võib sageli kuulda, et nende valikuvabadust piirasid neid käsutanud isikud või et nad tundsid, et nende valikuid ei austata.

Kuues muster on seotud sellega, kuidas inimene oma füüsilise keha vajaduste eest hoolitseb. Toitumine, liikumine, suhe uimastite ja alkoholiga, samuti geneetiline pärand moodustavad tervise vundamendi. See, kui palju tähelepanu inimene pöörab oma emotsionaalsele, füüsilisele ja keemilisele stressile, mõjutab väga suurel määral füüsilise keha elujõudu ja vastupidavust.

Seitsmendaks haigestumist mõjutavaks teguriks on “eksistentsiaalne tühjus” ehk kannatus, mis käib kaasas elumõtte puudumise või kaotamisega. Kadunud hing või sihitult ekslev inimene on haigustele väga vastuvõtlik, sest elumõtte puudumine viib meeleheite, depressiooni ja enese väärtusetuse tundeni. Füüsilist keha mõjutavad tühjusetundega kaasnevad kannatus ja emotsioonid tugevalt. See on haigestunud inimeste sagedane kaebus.

Kaheksas muster, mis sageli haigestumiseni viib, on kalduvus eitada. Tihti on stressi allikaks oma intuitsiooni ja teadlikkuse blokeerimine ning teatud olukorral jätkuda laskmine, tegelemata probleemiga sügavuti.

Igaühe elus võib esile kerkida probleeme, mida on raske tunnistada – näiteks lapse uimastisõltuvus või halvad abielusuhted. Probleemi teadvustamine, mis tähendab sellest rääkimist, muudab valuküsimuse reaalseks ja seda pole võimalik enam eitada. Raskuste eitamine ja nende arutamisest keeldumine ei tee neid veel olematuks. Eitusega loodud stress võib inimkehale äärmiselt laastavalt mõjuda.

Paljud patsiendid on haigusest tervenedes öelnud, et nad lihtsalt ei suutnud silmitsi seista mõne eriti närvesööva probleemiga oma elus. Haiguse avaldudes on probleemi edasine eitamine võimatu ja valuküsimusega silmitsi seismine toob rahu, mida pole seni kogetud.

Need haigestumise seaduspärasused on viinud järeldusteni, et iga inimene osaleb otseselt, kas teadlikult või alateadlikult, isikliku reaalsuse loomisel, kaasa arvatud tema tervis. Vahendid, mida selles loomeprotsessis kasutame, peituvad meis endis. Nendeks on meie hoiakud, emotsioonid ja uskumused ning oma vaimse mina teadvustamine.

Kui hakkame oma sisemist jõudu paremini mõistma, toimub meiega kaks asja. Esiteks saame aru, kuidas emotsioonid, hoiakud ja uskumused meie  tervisele või haigestumisele kaasa aitavad. Teiseks omandame oskuse end tervena hoida, mõistes, et negatiivsed hoiakud vallandavad füüsilises kehas negatiivseid reaktsioone. Kui see teadlikkuse tasand on saavutatud, ei saa negatiivsus enam nii kergesti meie üle võimust võtta, sest me oleme teadlikud, et negatiivsed emotsioonid viivad suure tõenäosusega haigestumiseni.

Uurides emotsionaalseid, psühholoogilisi ja vaimseid tegureid, mis aitavad tervist luua, ning destruktiivseid tegureid, mis viivad haigestumiseni, olen jõudnud arusaamisele, et kõik negatiivsed tegurid kuuluvad nelja peamisse inimelu valdkonda, milleks on võim, vastutus, tarkus ja armastus. 

Olenemata täpsetest asjaoludest, tekitab inimesele kõige rohkem ahastust ja valu ebakindlus ühes neist neljast valdkonnast: võim, vastutus, tarkus või armastus. 

Terminite definitsioonid:

VÕIM

Iga inimene peab leidma viisi, kuidas ennast kehtestada. Igaühel tuleb võidelda oma õiguste eest. Võitluse vorm võib erineda, kuid ajend jääb samaks. Oma arengutee alguses õpime võimu seostama väliste sümbolitega: raha, poliitiline või sotsiaalne staatus, kontroll kaasinimeste üle, tunnustuse ja tähelepanu iha, materiaalsed hüved, ametialased ja akadeemilised tiitlid. Me rühime nende eesmärkide poole, sest need annavad maailmale võimsa signaali: me oleme haavamatud; meist ei saa ohvreid; me oleme edukad; me kontrollime oma elu.

Maise võimu poole püüdlemine on seotud sooviga omada ja kindlustada kontrolli elu kõikide aspektide üle. Arenenud inimvaimule, kelle tugevus põhineb eneseväärikusel, vaimsetel põhimõtetel ja enesearmastusel, on see pigem võimu aseaineks. Eneseväärikusel tuginevat võimu ei saa osta. See teenitakse ära sisemise tugevuse ja vaimsete võimete arendamisega.

Kui üksikisik on keskendunud välise võimu saavutamisele, osutab see tema sisemistele puudujääkidele. Mida tugevam on tema võimujanu, seda nõrgemaks jääb tegelik võim.

Võimuvõitlus leiab aset pidevalt ja sel on lugematu hulk vorme. Alates mehe-naise tasakaalustamata suhetest ja kontoris toimuvatest võimumängudest kuni vajaduseni olla esimene kas või järjekorras – need on vaid mõned näited võimuvõitlusest igapäevaelus. Soov oma tahet peale suruda ja alati eksimatu olla, teiste arvamuste halvustamine ja kritiseerimisvajadus on omadused, mis iseloomustavad inimesi, kellel napib reaalset isiklikku võimu.

Maohaavad ja kõrge vererõhk annavad alati tunnistust, et inimene otsib väliseid võimuatribuute, kuid ei suuda nendest rahuldust leida. Migreenihood viitavad sageli allasurutud raevule ja frustratsioonile, mida kogetakse, kui ei suudeta kontrollida teist inimest või olukorda, mida peetakse ähvardavaks.

Kartus ärakasutamise ja ohvristaatuse ees võtab võimust, kui inimesel on vähe või pole üldse isiklikku võimu. Maailmast saab ähvardav paik ja kõikide emotsioonidega kaasneb hirmutunne. Sellist tüüpi stress võib äärmuslikel juhtudel tekitada vähktõbe.

VASTUTUS

Õppida enese eest vastutama on suur väljakutse. Väga ahvatlev ja lihtne on otsida mõni tugevam isik, kellele toetuda ja kes võtaks kanda vastutuse, mis ilmas elamisega kaasas käib. Reaalsus on mõistagi see, et me oleme ise vastutavad enda, oma elukvaliteedi, hoiakute, läbikukkumiste, edu ja tervise eest. Sellest reaalsusest pole võimalik mööda hiilida.

Sellegipoolest soovime sageli, et keegi teine meie lahtisi otsi sõlmiks, või süüdistame oma ebaõnnestumistes teisi. Kui midagi seoses haiguste ravimisega peaks puust ja punaseks tegema, siis on see tõik, et iga inimene vastutab täiel määral ise oma elukvaliteedi eest.

Kui hirm sunnib meid tekitama olukordasid, kus me püüame vastutust teiste kaela veeretada või märkame, et teised tunnevad ennast ohustatuna meie soovist võtta rohkem vastutust oma elu eest, on stressi tagajärjeks haigused. Diabeet on otseseks näiteks haigusest, mis areneb sellelt pinnalt.

TARKUS

Tarkus on võime kõigist elusündmustest õppida. See on võime ja oskus leppida asjadega, mida me ei suuda muuta, ning julgus muuta seda, mida peame muutma.

Elu on õppimiskogemus. Ei ole olukorda, olgu see nii valulik kui tahes, mis ei sisaldaks võimalust õppida. Vahel on seda raske aktsepteerida, eriti kui me ootame, et elu oleks õiglane. Me eeldame, et kui teeme kõike õigesti, siis ei saa meil midagi valesti minna. Elus lihtsalt ei käi asjad nii, mitte kellelgi meist.

Me kõik seisame silmitsi olukordadega, mis ei tundu õiglased ega ausad ja teevad sageli mõttetult valu. Sellised sündmused võivad korduma jääda, nagu juhtub sageli probleemsete suhete puhul. On suureks väljakutseks end sellisest ebaõnnestumiste tsüklist välja murda või muuta enda jaoks ebaõiglasi olukordi. Vihaseks jäämine või klammerdumine tunde külge, et miski on ebaõiglane, pole mitte ainult kasutu, vaid ka tervisele kahjulik. Ainuke viis end “ebaõiglasest” või “piinarikkast” olukorrast vabaks kiskuda on võtta vastu võimalus sellest midagi õppida. Need, kes seda suudavad, lähevad oma eluga edasi. Need, kes seda ei suuda, kibestuvad. Ja see on tunne, mis on toitvaks pinnaseks paljudele kroonilistele haigustele.

ARMASTUS

Me kõik vajame armastust. Me puhkeme armastades õitsele ja närbume ilma armastuseta. Kahjuks täidame oma elu paljude armastuse aseainetega. Me loome suhteid, lootes leida sealt armastust, kuid pettume; me manipuleerime inimestega armastuse pärast. Me oleme võimelised haigusi esile kutsuma, et saada kübetki armastavat tähelepanu. Lühidalt, meil on äärmiselt raske lähisuhetes kindlustunnet ja emotsionaalset rahuldust leida.

Stressi allikad on sageli seotud armastusega. Nendeks võivad olla üksildus, hirm äratõukamise ees, hirm olla armastatud või hirm mitte olla armastatud, pettumused lähisuhetes ja süütunne, kui kaaslase ootusi pole täidetud. Südamehaigused on alati seotud lähisuhetest tekkinud stressiga.

Hoolimata haigusest või selle vallandanud emotsionaalsest stressorist, esitab elu väljakutseid alati nii, et meil oleks võimalik tänu neile tugevamateks isiksusteks kasvada. See on elu olemuseks, tervislikku seisundit on võimatu lahutada oskusest toime tulla elu esitatud väljakutsetega.