magu

        Magu võtab vastu väljast tulevad muljeid. Ta peab esmaseid muljeid seedima. Harmooniliseks eluks vajame me lisaks ainelisele toidule ka vaimutoitu - muljeid elust. Selleks, et muljeid optimaalselt töödelda, on vaja avatust, valmisolekut ja loobumisvalmidust.

Vaimne küllastus väljendub ka kehaliselt. Seda väljendavad ka kõnekäänud nagu "see uudis on mul nagu kivi kõhus" või "see uudis röövis minult söögiisu". Magu reageerib lahendamata konfliktidele täiskõhutundega. Ta mässab, ei taha kõike alla neelata, kõike seedida, olgu selleks siis ebaõiglane käitumine, alandus, suutmatus end kaitsta jne. 

Maohaigel on vastumeelsus uute muljete vastu, sest ta ei saa juba olemasolevategagi hakkama. Seejuures peavad uued muljed jõudma tema sügavaima minani, vastasel korral muutuvad need talumatuks koormaks.

Kõige olulisem on vabaneda suutmatusest kriitikat taluda, töödelda ja seedida. Maovaevustes on süüdi ka usk maailma ebaõiglusesse või sellesse, et teid ei armastata ega tunnustata piisavalt. Kes sellist tunnet vaimselt seedida ei suuda, see peab seda kõhus töötlema.

Magu on ka hindamisvõime, mis on üks 12 hingeväest, asupaik ja kõhuvaevused viitavad selle võime väärkasutamisele. Samal põhjusel võib meil ärritusest või jälestusest paha hakata.

Maovaevustega inimesed on enamasti vaikivad kannatajad. Sellised inimesed ei suuda oma konfliktide, probleemidega ja agressiivsusega rinda pista, neid töödelda ja lahendada. Maohaige surub oma tundevõime teadvusest välja ja nii peab magu lisaks toidule ka tundeid töötlema ning viimaks võtavad kroonilised konfliktid maolimaskesta muutuste näol gastriidi kuju ja viivad endaseedimiseni. 

Tüüpiline maohaige on auahne, vähenõudlik, püüdleb kõrgete eesmärkide poole, kuid tunneb samas, et teda ei armastata ja kompenseerib oma oraalseid vajadusi pideva suitsetamisega.

Tegelikult peituvad temas sügavalt juurdunud agressioonid keskkonna vastu, mida ta enamasti välja ei näita või millest ta enam teadlikki pole. Kui keegi oma agressiivsust välja ei ela, siis muutub see kehalisel tasandil ülehappesuseks. Selline haige vajab oma tunnete väljaelamiseks hingelist turvalisust, sest muidu ta seda ei julge, kartes armastusest ilma jääda.

Maohaige ei luba endale ühtki konflikti. Ta tahaks pigem laps olla, kes saab oma pudru, söögi, mis on käinud läbi vaid kergeid osakesi läbi laskvast sõelast. Sellise dieettoiduga püütakse üksnes tegelikkuse eest põgeneda, sest põgenemises nähakse väljapääsu karmist tegelikkusest. 

Maohaigel on allasurutud soov olla armastatud, kuid ta ei suuda muljeid õigesti seedida. Kui tundeid või agressioone ei suudeta välja elada, toob see lõpuks kaasa maovaevused. Seejuures suunab haige agressiooni enda vastu. Maohaige peab õppima endale oma tundeid teadvustama ja konflikte teadlikult läbi töötama.